Saaremaal Hindu külas Männi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

20.12.2024 nr 5-2/6957-1

Hindu külas Männi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Hindu külas Männi

detailplaneeringu (vt Lisa). Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024

korraldusega nr 2-3/387.

Planeeringuala suurusega ca 1,7 ha hõlmab Hindu külas Männi katastriüksust (katastritunnus

55001:001:0424, maatulundusmaa 100%). Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse

määramine põllumajanduslike tootmisehitiste ja kauplus-kohviku püstitamiseks, katastriüksusele

osaliselt äri- ja tootmismaa määramine.

Detailplaneeringu senise menetluse materjalid on kättesaadavad

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-010.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Rein Kallas

ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja

Lisa: Männi_dp_19.12.2024

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare 93819

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

08-23-DP

Töö nimetus ja aadress

Hindu küla, Saaremaa vald, Saare maakond

1:500 Staadium

eskiis

Männi detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 27.11.2024

Janika Jürgenson

1

0

,

0

0

6

0

,

0

0

1

0

, 0

0

5

,

0

0

16998 m

MAX EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI EHITUSÕIGUS

6

8

2* HOONE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE

ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa

TP- põllumajandusliku tootmisehitise maa

2

8

2

3

0

,

0

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Männi 55001:001:0424 Instrutek OÜ

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

su ur

im eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

lu ba

tu d

ho on

et e

ko rr

us el

is us

ho on

et e

su ur

im k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Männi 16998 1500 2* 8 6 MM65%, TP30%, ÄV5%

M65%, T30%, Ä5% TP3

1. Kesk- ja madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Puurkaevu hooldusala 10 m; 3. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m immutusala servast; 4. Kogumismahuti kaitsevöönd 5 m mahuti servast; 5. Heitvee pinnasesse immutamise piiranguga ala 60 m puurkaevust; 6. Riigitee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.

5

, 0

0

5

,

0

0

5 ,0

0

5,00

3

0

,

0

0

2

0

,

0

0

5

,

0

0

1

0

,

8

5

1

6

,

0

0

MM- metsamaa

1500 16998 m

2

6* 1500

MM 65%, TP 30%,

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Instrutek OÜ

NIMETUS Männi

Männi

6

0

SIHTOTSTARVE

1

5

0

,

0

0

1

5

0

,

0

0

7

,

0

0

1

5

0

,

0

0

1

5

0

,

0

0

7

,

0

0

katusekalle 0-45% (põllumajanduslikud tootmisehitised)

katusekalle 30-45% (kauplus-kohvik)

hoonestusala 5500 m

2

3

,

5

0

3

,

5

0

3 ,5

0

1

8

2* 200 600 m

2

1

1

8

2 200 600 m

2

1

HOONESTUSALA EHITUSÕIGUS

5

8

2* 1300 5500 m

2

2

ÄV 5%

MM 65%, TP 30%,

ÄV 5%

Hindu küla, Männi detailplaneering

kat.tunnus 55001:001:0424

08-23-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 15.08.2024 Asendiskeem

Töö nr.

Joonis

DP1

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Huvitatud isik: Instrutek OÜ

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist

Janika Jürgenson

Saaremaa vald, Saare maakond

Jooniseid 3

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare 93819

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 3 Töö nr Joonis Jooniseid

08-23-DP

Töö nimetus ja aadress

Hindu küla, Saaremaa vald, Saare maakond

1:500 Staadium

eskiis

Männi detailplaneering

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 15.08.2024

Janika Jürgenson

1

0

,

0

0

6

0

, 0

0

3

0

,

0

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Männi 55001:001:0424 Instrutek OÜ

5 ,0

0

5,00

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Instrutek OÜ

Osaühing DP Projektbüroo

Reg.kood 11217547

EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare

Saaremaa vald 93819

Huvitatud isik: Instrutek OÜ

Aia tn 72, Kuressaare, Saare maakond 93815

Planeeringu koostaja: DP Projektbüroo OÜ

Rohu tn 5, Kuressaare, Saare maakond 93819

SAAREMAA VALD, HINDU KÜLA, MÄNNI KATASTRIÜKSUS

Kat.tunnus 55001:001:0424

Männi detailplaneering

TÖÖ NR 08-23-DP

Algatatud 16.04.2024.a vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/387

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

TT diplom MB 007012,

arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 19.12.2024

KURESSAARE 2024

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected]

Rohu 5 Kuressaare 93819 tel:+3724545491

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 2

SISUKORD

I Menetlusdokumendid

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (21.02.2024);

2. Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024. a korraldus nr 2-3/387

3. Lisa 1, detailplaneeringu planeeringuala skeem

4. Lisa 2, detailplaneeringu lähteseisukohad

II Seletuskiri

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ............................ 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4 2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus ...................................................... 4 2.1. Maa-ala asukoht ........................................................................................................................... 4 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 4 2.3. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........................... 5

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................5

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ........................................................6

2.6. Detailplaneeringu vastavus üldplaneringule ................................................................................. 6 2.7. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................... 7 3. Planeeringuga kavandatu ............................................................................................................... 7 3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine .................................................................................... 7 3.2. Planeeringujärgne krunt ................................................................................................................ 8 3.3. Krunti ehitusõigus ......................................................................................................................... 8 3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ........................................................................................... 8 3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine ................................................................................ 9 3.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 10

3.7. Piirded, haljastus ja heakord........................................................................................................10

3.8. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 11 4. Tehnovõrkude lahendus ............................................................................................................... 12 4.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 12 4.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 12 4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 12 4.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 13 5. Servituudid ................................................................................................................................... 13 6. Energiatõhusus ............................................................................................................................. 14 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ............................................................... 14 8. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 14 9. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................... 15

10. Kruntide ehitusõigus ...................................................................................................................16

III Joonised

DP1 Asendiskeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

IV Lisad

Ruumiline illustratsioon

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud

uuringud

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

- Detailplaneeringu algatamise taotlus (21.02.2024)

- Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024. a korraldus nr 2-3/387 Hindu külas Männi

detailplaneeringu algatamine

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

- Geodeetiline alusplaan: DP Projektbüroo OÜ töö nr 12-23-G;

- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

- Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

- Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare

valla rannaala osaüldplaneering;

- Saare maakonnaplaneering 2030+;

- Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

- Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

- Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Saaremaa vallas“;

- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine põllumajanduslike

tootmisehitiste ja kauplus-kohviku püstitamiseks, katastriüksusele osaliselt äri- ja tootmismaa

määramine.

2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus

2.1. Maa-ala asukoht

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver)

Planeeringuala asub Hindu küla keskosas, Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteest lõuna pool.

Männi katastriüksus (tunnus 55001:001:0424) sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga

16998 m² piirneb põhja poolt 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala riigiteega (tunnus 55001:001:0404),

lõuna poolt Arilase (tunnus 71401:001:1053) katastriüksusega, ida poolt Kuuse (tunnus

55001:001:0422) katastriüksusega ja lääne poolt Metsa (tunnus 55001:001:0423) katastriüksusega.

Üle maantee asuvad Vana-Oidika (tunnus 55001:001:0340) ja Tagu (tunnus 55001:001:0827)

katastriüksused.

2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Männi katastriüksus 100% metsamaast. Vastavalt Maa-ameti X-

Gis kaardirakendusele „Metsamuutused“ on teostatud Männi katastriüksusel 2017-2019 osaliselt

lageraie. EHR-i andmetel on katastriüksusel registreeritud püstitamisel puurkaev (kood

221388777). Vastavalt teostatud geodeetilistele tööde andmetele on Männi katastriüksusele rajatud

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 5

juurdepääsutee, kasvuhoone, puurkaev, veetrass, liitumiskilp, kesk- ja madalpingekaablid.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud olemasoleva mahasõidu ja juurdepääsutee kaudu Orissaare-

Leisi-Mustjala riigiteelt nr 21129.

2.3. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Männi Eraomand 16998 m² Maatulundusmaa

100%

55001:001:0424 2866734

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta

Männi katastriüksusele on rajatud elektri liitumiskilp, kesk- ja madalpingekaablid kaitsevööndiga 1

m kaabli teljest mõlemale poole. Veevarustuseks on rajatud puurkaev hooldusalaga 10 m.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringualal asub osaliselt riigitee teekaitsevöönd.

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt männimetsa ja harvikuga looduslikuks

rohealaks. Hoonestusalad moodustavad planeeringualast 36%. Planeerimislahenduse koostamisel

on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate seisukohtadega:

• Planeeringuala, mis asub hoonestusaladest väljapool, jääb valdavalt looduslikuks rohealaks, kus

uute ehitiste (juurdepääsutee ja parkimisala, tehnovõrgud) planeerimisel on mõju

looduskeskkonnale minimaalne.

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(põllumajanduslike tootmisehitiste ja kauplus-kohviku püstitamine) ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

• Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed majanduslikud, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud. Põllumajanduslik tootmistegevus ja kohvik-kaupluse teenus elavdab piirkonna

ettevõtlust, võimaldab töökohtade teket ja pakub kohalikule kogukonnale erinevaid

arenguvõimalusi. Saaremaa vald soovib arengukava 2025-2035 elluviimisega parandada saarlaste

elukvaliteeti ning muuta Saaremaa investoritele ja külalistele senisest veelgi atraktiivsemaks.

Kavandatav tegevus toetab arengukavas esitatud seisukohti ja valla ruumilist arengut.

• Orissaare-Leisi-Mustjala riigitee Orissaare-Leisi lõik on turisminduse seisukohast atraktiivne,

kuid toitlustuse-teeninduse võimalused seal puuduvad. Planeeringu elluviimine elavdab kohalikku

ettevõtlust, millega luuakse tingimused põllumajandussaaduste realiseerimiseks ja kauplus-kohviku

teenuste kasutamiseks ka piirkonnast läbisõitjatele.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata

katastriüksused. Valdavalt esineb metsamaa, kus osaliselt on teostatud harvendus- ja lageraie.

Lähipiirkonna asustus on suhteliselt hõre. Lähim hoonestus (Männiku 55001:001:0438) jääb

planeeringualast ca 250 m ja põllumajandusliku tootmise piirkonnast ca 300 m kaugusele kirde

poole. Tootmisala eraldatus piirkonnas piirab võimalike häiringute levikut planeeringualast

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 6

väljapoole ja negatiivseid mõjusid kontaktvööndis ei teki. Kuna planeeritava tegevusega ei kaasne

olulist müra ega muid keskkonnahäiringuid, siis mõjud lähimatele elamualadele on minimaalsed.

Põllumajandusliku tootmistegevusega kaasneva võimaliku müra, mis tekitab põllumajandustehnika,

leevendab planeeringualal ja kontaktvööndis eksisteeriv kõrghaljastus. Võimalikke häiringuid, mis

on seotud visuaalse reostuse, ebameeldivate lõhnade, keskkonnareostuse ja muu sellisega,

planeeringuala kontaktvööndis ei teki.

Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri ning olemasolevat ja planeeritavat

ruumilahendust, jääb planeeringuala ja selle kontaktöönd peale detailplaneeringu realiseerumist

hajutatud hoonestusega piirkonnaks.

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneeringu

2030 “ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030

lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala

nn valgel alal, kus piirangud puuduvad. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi

üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute.

2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Vastavalt Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare valla

rannaala osaüldplaneeringule (edaspidi ÜP) asub planeeringuala metsaalal ja juhtfunktsiooni

määratud ei ole. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 8.2 alusel on detailplaneeringu kohustus määratud

kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete ja -rajatiste ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks valla

rannaalal. Üldplaneeringu ptk 6.3 sätestab, et selle osaüldplaneeringuga maakasutuse sihtotstarbeid

ei määrata väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid ning planeeringulahendusena toodud

reserveeringu alasid ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole

osaüldplaneeringu muutmise aluseks. Sihtotstarbe määramisel või muutmisel väljaspool

detailplaneeringu kohustusega alasid ja planeeringu lahendusena toodud reserveeringu alasid

lähtutakse Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud põhimõtetest ja maakatastriseadusest.

Vastavalt ÜP ptk-s 6.4.12 esitatule on põllumajandustootjal soovitatav järgida head

põllumajandustava st üldtunnustatud tootmisvõtteid ja -viise, mille järgimise korral ei teki ohtu

keskkonnale. ÜP ptk-s 6.4.14 on välja toodud, et transpordisõlmede ning tootmis- ja

teenindusobjektide kavandamisel tuleb vältida territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste

korral on välisõhku eraldunud saasteainete hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel

takistatud. Põllumajandustootmisega seotud ehitistele ja äriotstarbelistele ehitistele üldplaneering

piiranguid ei sea.

Tegemist on metsaalaga ja juhtfunktsioonita alaga. Planeeritava tegevusega järgitakse head

põllumajandustava- tegeletakse taime- ja loomakasvatusega ning põllumajandussaaduste

realiseerimisega. Planeeritav tootmis- ja äritegevus jääb alla 50% katastriüksuse pindalast ja sellest

tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 7

Joonis 2 Väljavõte Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu kaardist. Planeeringuala asukoht.

2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud

Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

3. Planeeringuga kavandatu

3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Männi katastriüksuse (tunnus 55001:001:0424,

registriosa nr 2866734). Planeeringulahenduse tulemusel Männi katastriüksust ei jagata ja piire ei

muudeta.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 8

3.2. Planeeringujärgne krunt

Planeeringu-

järgse krundi

nimetus

Pindala

(m 2 )

Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve

Männi 16998

M 65% maatulundusmaa,

Ä 5% ärimaa, T 30%

tootmismaa

metsamaamaa (65% MM);

väikeettevõtluse hoone ja

-tootmise hoone maa (5%

ÄV); põllumajandusliku

tootmisehitise maa (30% TP)

Tabel 1. Planeeringujärgne krunt

3.3. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus

Männi katastriüksusele on ehitatud EHR-s registreerimata põllumajandushoone (kasvuhoone)

ehitisealuse pinnaga 241 m 2 ja EHR-s registreeritud puurkaev (kood 221388777). Olemasolevast

puurkaevust on rajatud hoonesse veetrass ja elektri liitumiskilbist madalpingekaabel.

Uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada väljakujunenud ruumistruktuuri, haljastuse, piirete,

teede jm ruumielementide võimalustega. Katastriüksusele planeeritakse vastavalt maa-alal

kehtivatele piirangutele ja huvitatud isiku soovile kaks hoonestusala. Lõunapoolsele alale

kavandatakse lisaks olemasolevale neli põllumajandushoonet ja põhjapoolsele alale

põllumajandussaaduste realiseerimise hoone (kauplus-kohvik). Hoonete tulepüsivusklass on TP3.

Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind kokku on 1500 m 2 , sh. olemasolevad 241 m

2 ja kuni 60

m 2 ehitisealuse pinnaga hooned. Ühe hoone suurim ehitisealune pind on kuni 500 m

2 .

Hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast on 8,0 m.

Hoonete korruselisus kuni 2, lamekatuse rajamise korral 1.

Katusekalle 0-45% (põllumajanduslikud tootmisehitised), 30-45% (kauplus-kohvik).

Hoonete maksimaalne arv katastriüksusel on 6 – põllumajandustootmisega seotud hooned ja

kauplus-kohvik. Lisaks lubatakse planeeringualal kuni kaks alla 60 m 2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5

m kõrguste hoonestuse rajamist, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei ole suurem kui käesolevas

detailplaneeringus lubatud suurim ehitisealune pind.

3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele

Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas iseloomuliku

hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Kuna lähipiirkonnas naaberkatastriüksustel

hoonestus puudub, siis hoonete välisilme kavandamisel tuleb lähtuda traditsioonilisest maa-

arhitektuurist. Hoonestuse täpne lahendus anda ehitusprojekti arhitektuurse osaga. Tootmishoonete

kavandamisel arvestada varem rajatud tüüpkasvuhoone sobivusega planeeritavate hoonete

kompleksi. Planeeritav hoonestus peab moodustama ühtse arhitektuurse terviklahenduse.

Põhjapoolsele hoonestusalale planeeritav kauplus-kohvik kavandada kaasaegseid

arhitektuurilahendusi arvestades. Põllumajanduslike tootmisehitiste katuste kaldenurk on 0-45

kraadi, kauplus-kohvikul 30-45 kraadi. Katusekatte materjaliks võib tootmismaal olla plastik,

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 9

bituumen, sandwich paneel, plekk ja puit, ärimaal plekk, bituumensindel, puit, või katusekivi.

Hoone välisseinte viimistlusmaterjalina tootmismaal võib kasutada sandwich paneele, plekki, plasti,

puitu või looduslikku kivi, ärimaal puitu, krohvi, fassaadikivi või looduslikku kivi. Hoone sokliosa

võib viimistleda betooni, krohvi või loodusliku kiviga. Hoonete aknaraamid ja uksed rajada puidust,

plastikust või puit-alumiiniumist ning värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema

naturaalsed, loodusesse sulanduvad. Arvestama peab lähipiirkonnas olemasoleva ja enne

kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega.

3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala km 17,77-17,90. Riigitee

2022. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 187 autot. Planeeringuala asub osaliselt riigitee

kaitsevööndis laiusega 30 äärmise sõiduraja servast. Planeeringualale pääseb 21129 Orissaare-

Leisi-Mustjala teelt olemasoleva mahasõidu kaudu. Juurdepääsutee kulgeb Metsa ja Männi

katastriüksuste piiril ja eeldab maaomanike kokkulepet teeservituudi seadmiseks. Planeeritavale

kauplus-kohvikule juurdepääsuks on planeeritud uus mahasõit riigiteelt ja parkimisala vastavalt

Transpordiameti seisukohtadele 15.09.2023 nr 7.2-2/23/19301-2. Teekaitsevööndis on keelatud

tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist

ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti

nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiamet on andnud nõusoleku kohvik-kaupluse hoone

kavandamiseks tee kaitsevööndisse, kuid väljapoole riigitee külgnähtavusala (16 m riigitee katte

servast). Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute ulatust käsitletakse keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Meetmed müra normtasemete tagamiseks on esitatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1. Liiklusmüra piirväärtus IV kategooria aladel (ühiskondlike hoonete maa-alad) on 60dB

(müratundliku ala teepoolsel küljel). Liiklusmüra leevendamiseks vajadus puudub, kuna

hoonestusala ja riigitee vahele jääb kõrghaljastatud puhver. Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Joonisele DP3 on kantud

nähtavuskolmnurgad (7x150 m) vastavalt juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade

määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,

võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Juurdepääsutee planeeritavate hoonestusaladeni peab vastama Päästeameti ja Saaremaa

Vallavalitsuse õigusaktidele. Teekatte laius peab olema minimaalselt 3,5 m, hoonestusaladel peab

olema võimalus päästetehnika ja hoonestust teenindava transpordi manööverdamiseks. Parkimine

on kavandatud vastavalt joonisel DP3 esitatud lahendusele. Tootmisehitiste maa-aladele on

kavandatud minimaalselt 2 parkimiskohta sõiduautodele. Põllumajandustehnika pargitakse

hoonestusala piires. Kohvik-kaupluse parkimisalale on tagatud parkimine minimaalselt 5

sõiduautodele. Riigiteel parkimine ja tagurdamine pole lubatud.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 10

3.6. Tuleohutusnõuded

Hoone projekteerimisel lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste

turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Planeeritava alaga

piirnevatel katastriüksustel on tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus, mis on 8 m.

Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega. Planeeritavate hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3, mida täpsustatakse

ehitusprojektiga. Hoonete kasutusviis on IV ja VI.

Planeeringuala väline tuletõrje kustutusvesi tagada vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord". Riigimaantee ja olemasoleva juurdepääsutee ristmiku lähedusse on

planeeritud tuletõrje veevõtukoht- maa-alune mahuti. Mahuti varustatakse kuivhüdrandiga

manööverdusplatsi servas ja sellele peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ning

kasutusvõimalus. Veemahutis peab olema aastaringselt tagatud nõutav veekogus, mis arvestatakse

hoonete ehitusprojektide projekteerimise etapis. Mahutite veega täitmine toimub paakautoga.

3.7. Piirded, haljastus ja heakord

Planeeringuala lõunapoolsesse ossa on rajatud loomade karjatamiseks elektrikarjused. Vajadusel

võib elektrikarjuseid täiendavalt rajada. Planeeritava kohvik-kaupluse lähialale võib rajada kivi-

võrk- või puitaedu, samuti elektrikarjuseid. Läbipaistmatud latt- ja lippaiad on keelatud. Piirete

suurim lubatud kõrgus on 1,2 meetrit.

Männi katastriüksusel on registreeritud Maa-ametis kogu ulatuses metsamaa kõlvik. Olemasoleva

ja planeeritavate tootmisehitiste maa-alal on kõrghaljastus likvideeritud, säilitatud on üksikud

männid. Kauplus-kohviku hoonestusalal sälitada ehitustegevuse käigus maksimaalselt olemasolev

kõrghaljastus. Väljapool hoonestusalasid tuleb raie planeerimisel arvestada metsaseaduse ja muude

õigusaktide nõuetega. Lubatud on üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Planeeritava

kauplus-kohviku lähiümbrus haljastada ehitustegevuse lõppemisel. Haljasalale lisada kasvumuld ja

külvata muru. Haljastuse detailne lahendus esitatakse ehitusprojekti koosseisus. Kaitsehaljastus

tolmu ja müra leevendamiseks eksiteerib olemasoleva kõrghaljastusena riigitee ja hoonestusala

vahel ning kuulub säilitamisele. Haljastuse planeerimisel, tuleb arvestada taimede sobivust

looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike.

Katastriüksusel tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa vallas kehtivatele

jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo

raames). Hoonestusaladele paigaldada jäätmemahuti olmejäätmete kogumiseks. Juurdepääsutee

jäätmemahutile peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane, võimaldades

jäätmeveoki ligipääsu mahutile. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt

jäätmeseaduses ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel

suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete

teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 11

3.8. Keskkonnakaitselised tingimused

Kaitsealuseid loodusobjekte planeeringualal ei esine, samuti puuduvad muinsuskaitsealased

objektid ning kultuurimälestised. Hoonestusaladel asuv kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada.

Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Planeeringualale ei ole plaanis

rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks

kanduda üle senise maakasutuse piiride.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille

puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle

kohta eelhinnang.

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda

ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline

keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või maetud

keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate reoveekäitlussüsteemide

nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu. Katastriüksusele on

planeeritud biopuhasti koos imbväljakuga ja kogumismahuti.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva

detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära

kasutada katastriüksuse piires. Väljaspool katastriüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik

Keskkonnaameti luba.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju

välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju

välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on ajutise

iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega

ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja

sisepõlemismootorite tööst.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel

suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete

teket. Tootmistegevuses tekivad biojäätmed komposteeritakse kohapeal ja kasutatakse hiljem

väetisena taimekasvatuses. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat

olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmemahutite regulaarseks teenindamiseks peab olema

aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääs ca 26

tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramisvõimalusega. Juhul, kui

majandustegevusega alustatakse enne juurdepääsutee rajamist, tuleb jäätmemahutid tühjendamiseks

paigutada Orissaare-Leisi-Mustjala tee lähedusse.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 12

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda tüüpi

mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus-

ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringu elluviimisel ei ole oodata niisuguseid negatiivseid mõjusid, mis võiksid avaldada

mõju lähipiirkonnale.

4. Tehnovõrkude lahendus

4.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuseks on maaomanik sõlminud võrguvaldajaga liitumislepingu. Rajatud on liitumiskilp

ja maakaablid. Liitumiskilbile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Alternatiivse variandina

elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks

keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud hoonete

katustele.

4.2. Sidevarustus

Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Veevarustus

Katastriüksuse veevarustus on lahendatud olemasoleva puurkaevu baasil, mille veetarve jääb alla 10

m³ ööpäevas ja alla 150 m 3 kuus. Puurkaev on registreeritud keskkonnaregistris koodiga

PRK0066379. Lisaks olemasolevale veevarustusele kasvuhoones planeeritakse ühendus kahe

tootmishoonega.

Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui

võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri

ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane

hooldusala ulatusega 10 m. Planeeritava kanalisatsiooni imbväljaku asukoha piirang 60 m

puurkaevust on täidetud.

Kanalisatsioon

Katastriüksusele on planeeritud biopuhasti koos imbväljakuga ja kogumismahuti.

Põllumajanduslikest tootmishoonetest suunatakse reovesi biopuhastisse ja sealt edasi heitvesi

imbväljakule. Biopuhasti ja imbväljaku võib asendada kogumismahutiga, kui reovee teke on

minimaalne ja sellest tulenevalt biopuhasti efaktiivsus madal. Kanalisatsiooni rajamine on vajalik

tualettide ja WC reovee ning pesuvete kanaliseerimiseks.

Kauplus-kohviku teenindamiseks on planeeritud kogumismahuti. Olemasoleva joogiveekaevu

asukoha piirang 60 m imbväljakust on täidetud.

Planeeringualal on kaitsmata põhjavesi (kõrge reostusohtlikkus). Kaitsmata põhjaveega aladeks

loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m ööp,

alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 13

0,005 m ööp ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-

mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas.

Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse immutada vaid

vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.

Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);

• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee

pinnasesse immutamise keeluala).

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal

ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest,

millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

Imbväljakust tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala ulatub naaberkatastriüksusele (Metsa

55001:001:0423 ja Arilase 71401:001:1053). Hoonete ehitusprojekti või omapuhasti projekti

koosseisus kooskõlastada piirang naaberkatastriüksuste omanikega.

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning kogumismahutile esitatavatest nõuetest.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit või mahutit. Biopuhasti on

toimiv regulaarse töös hoidmise korral, kuna biopuhasti efektiivsuse tagab üldjuhul ühtlane/pidev

kasutus.

Sademevesi

Hoonestusalade ja hoonete katuste sademeveed juhtida haljasalale ja immutada pinnasesse.

Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine naaber-

katastriüksustele ja teedele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist

ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele katastriüksusele. Hoonestusalade pinnase tõstmist täitmise teel

ei planeerita.

4.4. Soojavarustus

Hoonete küttelahenduste planeerimisel kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit,

õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, päikesepaneelid katustel jne).

Keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi). Maakütte valikul kavandada

maaküttekontuur hoonestusala piiresse.

5. Servituudid

Juurdepääsu tagamiseks planeeringualale esitatakse Metsa katastriüksusele (55001:001:0423)

ettepanek teeservituudi seadmiseks Männi katastriüksuse ( 55001:001:0424) kasuks, kuna

olemasolev juurdepääsutee asub osaliselt Metsa katastriüksusel.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 14

6. Energiatõhusus

Ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi

energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe miinimumnõudetest“.

7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib

turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii

on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist

suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos

piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.

Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Hoonete sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega.

8. Kehtivad piirangud

Tehnovõrgud ja -rajatised

Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis

ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise

side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende

teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks

või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Elektripaigaldiste kaitsevöönd

Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I,

28.06.2015, 4).

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala,

õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 15

oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis

võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini

kaitsevööndis massiüritusi.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad

liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

 elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,

materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja

maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

 maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning

ladustada ja teisaldada raskusi.

9. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Piiratud asjaõiguste (isiklikud kasutusõigused, reaalservituudid) seadmine.

2. Juurdepääsutee rajamine, hoonetele ja rajatistele ehitusprojektide koostamine, ehitusloa

taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, hoonete ehitus,

tehnovõrkude rajamine.

3. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

4. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt kehtivale

ehitusseadustikule.

Vastavalt Transpordiameti seisukohtadele 15.09.2023 nr 7.2-2/23/19301-2 tuleb arendusega

seotud teed rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 16

10. Krundi ehitusõigus

- Suurim lubatud ehitisealune pind krundil: 1500 m 2

- Ühe hoone suurim ehitisealune pind: hoonestusalal nr 1- 200 m 2

hoonestusalal nr 2 - 500 m 2

- Hoonete suurim lubatud arv: 6

Lisaks lubatakse planeeringualal kuni kaks alla 60 m 2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m

kõrguste hoonestuse rajamist, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei ole suurem kui

käesolevas detailplaneeringus lubatud suurim ehitisealune pind.

- Hoonete lubatud suurim kõrgus: 8,0 m

- Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa M 65%,

tootmismaa T 30%, ärimaa Ä 5%

- Krundi kasutamise sihtotstarve: metsamaa MM 65%,

põllumajandusliku tootmisehitise maa TP 30%,

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonemaa ÄV 5%