| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/3724-6 |
| Registreeritud | 16.01.2025 |
| Sünkroonitud | 17.01.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10 350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
PROJEKT BÜROO
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare 93819
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid
08-23-DP
Töö nimetus ja aadress
Hindu küla, Saaremaa vald, Saare maakond
1:500 Staadium
eskiis
Männi detailplaneering
Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll
Kuupäev: 27.11.2024
Janika Jürgenson
1
0
,
0
0
6
0
,
0
0
1
0
, 0
0
5
,
0
0
16998 m
MAX EHITISEALUNE PIND
KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST
HOONETE ARV KRUNDIL
KRUNDI EHITUSÕIGUS
6
8
2* HOONE MAX KORRUSELISUS
SIHTOTSTARVE
ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa
TP- põllumajandusliku tootmisehitise maa
2
8
2
3
0
,
0
0
PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse
nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev
Männi 55001:001:0424 Instrutek OÜ
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss v
õi aa
dr es
si e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
( m ²)
ho on
et e
su ur
im eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
lu ba
tu d
ho on
et e
ko rr
us el
is us
ho on
et e
su ur
im k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( m
)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
ka ta
st riü
ks us
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
tu le
pü si
vu s
ki ts
en du
se d
1 Männi 16998 1500 2* 8 6 MM65%, TP30%, ÄV5%
M65%, T30%, Ä5% TP3
1. Kesk- ja madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Puurkaevu hooldusala 10 m; 3. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m immutusala servast; 4. Kogumismahuti kaitsevöönd 5 m mahuti servast; 5. Heitvee pinnasesse immutamise piiranguga ala 60 m puurkaevust; 6. Riigitee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast.
5
, 0
0
5
,
0
0
5 ,0
0
5,00
3
0
,
0
0
2
0
,
0
0
5
,
0
0
1
0
,
8
5
1
6
,
0
0
MM- metsamaa
1500 16998 m
2
6* 1500
MM 65%, TP 30%,
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Instrutek OÜ
NIMETUS Männi
Männi
6
0
SIHTOTSTARVE
1
5
0
,
0
0
1
5
0
,
0
0
7
,
0
0
1
5
0
,
0
0
1
5
0
,
0
0
7
,
0
0
katusekalle 0-45% (põllumajanduslikud tootmisehitised)
katusekalle 30-45% (kauplus-kohvik)
hoonestusala 5500 m
2
3
,
5
0
3
,
5
0
3 ,5
0
1
8
2* 200 600 m
2
1
1
8
2 200 600 m
2
1
HOONESTUSALA EHITUSÕIGUS
5
8
2* 1300 5500 m
2
2
ÄV 5%
MM 65%, TP 30%,
ÄV 5%
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10
93819, Kuressaare, Saare maakond
Teie 20.12.2024 nr 5-2/6957-1
Meie 16.01.2025 nr 7.2-2/25/3724-6
Männi detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Saaremaa valla Hindu küla Männi katastriüksuse
detailplaneeringu (katastritunnus 55001:001:0424, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine põllumajanduslike tootmisehitiste ja kauplus-
kohviku püstitamiseks ja katastriüksusele osaliselt äri- ja tootmismaa sihtotstarbe määramine.
Planeeringu koostamisel on arvestatud meie 15.09.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/19301-2 väljastatud
seisukohtadega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu.
Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks.
2. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda meie käest
[email protected] nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Riigitee
ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud hiljemalt enne
käesoleva planeeringuga kavandatava kohvik-kaupluse ehitamise alustamist (ehitamise
alustamise teatise esitamist pädevale isikule).
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
2 (2)
Lisad:
1. SK100_Männi_dp_seletuskiri
2. JN100_Männi_dp_põhijoonis
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
Osaühing DP Projektbüroo
Reg.kood 11217547
EEP000710 (26.04.2006)
Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10 Kuressaare
Saaremaa vald 93819
Huvitatud isik: Instrutek OÜ
Aia tn 72, Kuressaare, Saare maakond 93815
Planeeringu koostaja: DP Projektbüroo OÜ
Rohu tn 5, Kuressaare, Saare maakond 93819
SAAREMAA VALD, HINDU KÜLA, MÄNNI KATASTRIÜKSUS
Kat.tunnus 55001:001:0424
Männi detailplaneering
TÖÖ NR 08-23-DP
Algatatud 16.04.2024.a vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/387
Koostajad: Alar Oll
Janika Jürgenson
TT diplom MB 007012,
arhitektuurimagistri kraad
Versiooni kuupäev: 19.12.2024
KURESSAARE 2024
Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected]
Rohu 5 Kuressaare 93819 tel:+3724545491
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 2
SISUKORD
I Menetlusdokumendid
1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (21.02.2024);
2. Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024. a korraldus nr 2-3/387
3. Lisa 1, detailplaneeringu planeeringuala skeem
4. Lisa 2, detailplaneeringu lähteseisukohad
II Seletuskiri
1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ............................ 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4 2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus ...................................................... 4 2.1. Maa-ala asukoht ........................................................................................................................... 4 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 4 2.3. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........................... 5
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................5
2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ........................................................6
2.6. Detailplaneeringu vastavus üldplaneringule ................................................................................. 6 2.7. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................... 7 3. Planeeringuga kavandatu ............................................................................................................... 7 3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine .................................................................................... 7 3.2. Planeeringujärgne krunt ................................................................................................................ 8 3.3. Krunti ehitusõigus ......................................................................................................................... 8 3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ........................................................................................... 8 3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine ................................................................................ 9 3.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 10
3.7. Piirded, haljastus ja heakord........................................................................................................10
3.8. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 11 4. Tehnovõrkude lahendus ............................................................................................................... 12 4.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 12 4.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 12 4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 12 4.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 13 5. Servituudid ................................................................................................................................... 13 6. Energiatõhusus ............................................................................................................................. 14 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ............................................................... 14 8. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 14 9. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................... 15
10. Kruntide ehitusõigus ...................................................................................................................16
III Joonised
DP1 Asendiskeem M 1:10000
DP2 Tugijoonis M 1:500
DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
IV Lisad
Ruumiline illustratsioon
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 3
1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud
uuringud
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused
- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);
- Detailplaneeringu algatamise taotlus (21.02.2024)
- Saaremaa Vallavalitsuse 16.04.2024. a korraldus nr 2-3/387 Hindu külas Männi
detailplaneeringu algatamine
1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid
- Geodeetiline alusplaan: DP Projektbüroo OÜ töö nr 12-23-G;
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);
- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);
- Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);
- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);
- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);
- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);
- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);
- Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare
valla rannaala osaüldplaneering;
- Saare maakonnaplaneering 2030+;
- Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri”;
- Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“;
- Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Saaremaa vallas“;
- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise
taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine“ jne.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 4
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine põllumajanduslike
tootmisehitiste ja kauplus-kohviku püstitamiseks, katastriüksusele osaliselt äri- ja tootmismaa
määramine.
2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus
2.1. Maa-ala asukoht
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver)
Planeeringuala asub Hindu küla keskosas, Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteest lõuna pool.
Männi katastriüksus (tunnus 55001:001:0424) sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga
16998 m² piirneb põhja poolt 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala riigiteega (tunnus 55001:001:0404),
lõuna poolt Arilase (tunnus 71401:001:1053) katastriüksusega, ida poolt Kuuse (tunnus
55001:001:0422) katastriüksusega ja lääne poolt Metsa (tunnus 55001:001:0423) katastriüksusega.
Üle maantee asuvad Vana-Oidika (tunnus 55001:001:0340) ja Tagu (tunnus 55001:001:0827)
katastriüksused.
2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus
Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Männi katastriüksus 100% metsamaast. Vastavalt Maa-ameti X-
Gis kaardirakendusele „Metsamuutused“ on teostatud Männi katastriüksusel 2017-2019 osaliselt
lageraie. EHR-i andmetel on katastriüksusel registreeritud püstitamisel puurkaev (kood
221388777). Vastavalt teostatud geodeetilistele tööde andmetele on Männi katastriüksusele rajatud
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 5
juurdepääsutee, kasvuhoone, puurkaev, veetrass, liitumiskilp, kesk- ja madalpingekaablid.
Juurdepääs planeeringualale on tagatud olemasoleva mahasõidu ja juurdepääsutee kaudu Orissaare-
Leisi-Mustjala riigiteelt nr 21129.
2.3. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus
Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr
Männi Eraomand 16998 m² Maatulundusmaa
100%
55001:001:0424 2866734
Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta
Männi katastriüksusele on rajatud elektri liitumiskilp, kesk- ja madalpingekaablid kaitsevööndiga 1
m kaabli teljest mõlemale poole. Veevarustuseks on rajatud puurkaev hooldusalaga 10 m.
Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid
loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Planeeringualal asub osaliselt riigitee teekaitsevöönd.
2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid
Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt männimetsa ja harvikuga looduslikuks
rohealaks. Hoonestusalad moodustavad planeeringualast 36%. Planeerimislahenduse koostamisel
on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate seisukohtadega:
• Planeeringuala, mis asub hoonestusaladest väljapool, jääb valdavalt looduslikuks rohealaks, kus
uute ehitiste (juurdepääsutee ja parkimisala, tehnovõrgud) planeerimisel on mõju
looduskeskkonnale minimaalne.
• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
(põllumajanduslike tootmisehitiste ja kauplus-kohviku püstitamine) ka oluline strateegiline mõju
maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
• Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed majanduslikud, sotsiaalsed ja
kultuurilised mõjud. Põllumajanduslik tootmistegevus ja kohvik-kaupluse teenus elavdab piirkonna
ettevõtlust, võimaldab töökohtade teket ja pakub kohalikule kogukonnale erinevaid
arenguvõimalusi. Saaremaa vald soovib arengukava 2025-2035 elluviimisega parandada saarlaste
elukvaliteeti ning muuta Saaremaa investoritele ja külalistele senisest veelgi atraktiivsemaks.
Kavandatav tegevus toetab arengukavas esitatud seisukohti ja valla ruumilist arengut.
• Orissaare-Leisi-Mustjala riigitee Orissaare-Leisi lõik on turisminduse seisukohast atraktiivne,
kuid toitlustuse-teeninduse võimalused seal puuduvad. Planeeringu elluviimine elavdab kohalikku
ettevõtlust, millega luuakse tingimused põllumajandussaaduste realiseerimiseks ja kauplus-kohviku
teenuste kasutamiseks ka piirkonnast läbisõitjatele.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata
katastriüksused. Valdavalt esineb metsamaa, kus osaliselt on teostatud harvendus- ja lageraie.
Lähipiirkonna asustus on suhteliselt hõre. Lähim hoonestus (Männiku 55001:001:0438) jääb
planeeringualast ca 250 m ja põllumajandusliku tootmise piirkonnast ca 300 m kaugusele kirde
poole. Tootmisala eraldatus piirkonnas piirab võimalike häiringute levikut planeeringualast
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 6
väljapoole ja negatiivseid mõjusid kontaktvööndis ei teki. Kuna planeeritava tegevusega ei kaasne
olulist müra ega muid keskkonnahäiringuid, siis mõjud lähimatele elamualadele on minimaalsed.
Põllumajandusliku tootmistegevusega kaasneva võimaliku müra, mis tekitab põllumajandustehnika,
leevendab planeeringualal ja kontaktvööndis eksisteeriv kõrghaljastus. Võimalikke häiringuid, mis
on seotud visuaalse reostuse, ebameeldivate lõhnade, keskkonnareostuse ja muu sellisega,
planeeringuala kontaktvööndis ei teki.
Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri ning olemasolevat ja planeeritavat
ruumilahendust, jääb planeeringuala ja selle kontaktöönd peale detailplaneeringu realiseerumist
hajutatud hoonestusega piirkonnaks.
2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+
Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneeringu
2030 “ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030
lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala
nn valgel alal, kus piirangud puuduvad. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi
üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute.
2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule
Vastavalt Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare valla
rannaala osaüldplaneeringule (edaspidi ÜP) asub planeeringuala metsaalal ja juhtfunktsiooni
määratud ei ole. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 8.2 alusel on detailplaneeringu kohustus määratud
kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete ja -rajatiste ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks valla
rannaalal. Üldplaneeringu ptk 6.3 sätestab, et selle osaüldplaneeringuga maakasutuse sihtotstarbeid
ei määrata väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid ning planeeringulahendusena toodud
reserveeringu alasid ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole
osaüldplaneeringu muutmise aluseks. Sihtotstarbe määramisel või muutmisel väljaspool
detailplaneeringu kohustusega alasid ja planeeringu lahendusena toodud reserveeringu alasid
lähtutakse Saare maakonna rannaala tsoneeringus toodud põhimõtetest ja maakatastriseadusest.
Vastavalt ÜP ptk-s 6.4.12 esitatule on põllumajandustootjal soovitatav järgida head
põllumajandustava st üldtunnustatud tootmisvõtteid ja -viise, mille järgimise korral ei teki ohtu
keskkonnale. ÜP ptk-s 6.4.14 on välja toodud, et transpordisõlmede ning tootmis- ja
teenindusobjektide kavandamisel tuleb vältida territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste
korral on välisõhku eraldunud saasteainete hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel
takistatud. Põllumajandustootmisega seotud ehitistele ja äriotstarbelistele ehitistele üldplaneering
piiranguid ei sea.
Tegemist on metsaalaga ja juhtfunktsioonita alaga. Planeeritava tegevusega järgitakse head
põllumajandustava- tegeletakse taime- ja loomakasvatusega ning põllumajandussaaduste
realiseerimisega. Planeeritav tootmis- ja äritegevus jääb alla 50% katastriüksuse pindalast ja sellest
tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 7
Joonis 2 Väljavõte Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu kaardist. Planeeringuala asukoht.
2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud
Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
3. Planeeringuga kavandatu
3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine
Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Männi katastriüksuse (tunnus 55001:001:0424,
registriosa nr 2866734). Planeeringulahenduse tulemusel Männi katastriüksust ei jagata ja piire ei
muudeta.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 8
3.2. Planeeringujärgne krunt
Planeeringu-
järgse krundi
nimetus
Pindala
(m 2 )
Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve
Männi 16998
M 65% maatulundusmaa,
Ä 5% ärimaa, T 30%
tootmismaa
metsamaamaa (65% MM);
väikeettevõtluse hoone ja
-tootmise hoone maa (5%
ÄV); põllumajandusliku
tootmisehitise maa (30% TP)
Tabel 1. Planeeringujärgne krunt
3.3. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus
Männi katastriüksusele on ehitatud EHR-s registreerimata põllumajandushoone (kasvuhoone)
ehitisealuse pinnaga 241 m 2 ja EHR-s registreeritud puurkaev (kood 221388777). Olemasolevast
puurkaevust on rajatud hoonesse veetrass ja elektri liitumiskilbist madalpingekaabel.
Uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada väljakujunenud ruumistruktuuri, haljastuse, piirete,
teede jm ruumielementide võimalustega. Katastriüksusele planeeritakse vastavalt maa-alal
kehtivatele piirangutele ja huvitatud isiku soovile kaks hoonestusala. Lõunapoolsele alale
kavandatakse lisaks olemasolevale neli põllumajandushoonet ja põhjapoolsele alale
põllumajandussaaduste realiseerimise hoone (kauplus-kohvik). Hoonete tulepüsivusklass on TP3.
Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind kokku on 1500 m 2 , sh. olemasolevad 241 m
2 ja kuni 60
m 2 ehitisealuse pinnaga hooned. Ühe hoone suurim ehitisealune pind on kuni 500 m
2 .
Hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast on 8,0 m.
Hoonete korruselisus kuni 2, lamekatuse rajamise korral 1.
Katusekalle 0-45% (põllumajanduslikud tootmisehitised), 30-45% (kauplus-kohvik).
Hoonete maksimaalne arv katastriüksusel on 6 – põllumajandustootmisega seotud hooned ja
kauplus-kohvik. Lisaks lubatakse planeeringualal kuni kaks alla 60 m 2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5
m kõrguste hoonestuse rajamist, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei ole suurem kui käesolevas
detailplaneeringus lubatud suurim ehitisealune pind.
3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele
Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas iseloomuliku
hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Kuna lähipiirkonnas naaberkatastriüksustel
hoonestus puudub, siis hoonete välisilme kavandamisel tuleb lähtuda traditsioonilisest maa-
arhitektuurist. Hoonestuse täpne lahendus anda ehitusprojekti arhitektuurse osaga. Tootmishoonete
kavandamisel arvestada varem rajatud tüüpkasvuhoone sobivusega planeeritavate hoonete
kompleksi. Planeeritav hoonestus peab moodustama ühtse arhitektuurse terviklahenduse.
Põhjapoolsele hoonestusalale planeeritav kauplus-kohvik kavandada kaasaegseid
arhitektuurilahendusi arvestades. Põllumajanduslike tootmisehitiste katuste kaldenurk on 0-45
kraadi, kauplus-kohvikul 30-45 kraadi. Katusekatte materjaliks võib tootmismaal olla plastik,
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 9
bituumen, sandwich paneel, plekk ja puit, ärimaal plekk, bituumensindel, puit, või katusekivi.
Hoone välisseinte viimistlusmaterjalina tootmismaal võib kasutada sandwich paneele, plekki, plasti,
puitu või looduslikku kivi, ärimaal puitu, krohvi, fassaadikivi või looduslikku kivi. Hoone sokliosa
võib viimistleda betooni, krohvi või loodusliku kiviga. Hoonete aknaraamid ja uksed rajada puidust,
plastikust või puit-alumiiniumist ning värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema
naturaalsed, loodusesse sulanduvad. Arvestama peab lähipiirkonnas olemasoleva ja enne
kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega.
3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala km 17,77-17,90. Riigitee
2022. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 187 autot. Planeeringuala asub osaliselt riigitee
kaitsevööndis laiusega 30 äärmise sõiduraja servast. Planeeringualale pääseb 21129 Orissaare-
Leisi-Mustjala teelt olemasoleva mahasõidu kaudu. Juurdepääsutee kulgeb Metsa ja Männi
katastriüksuste piiril ja eeldab maaomanike kokkulepet teeservituudi seadmiseks. Planeeritavale
kauplus-kohvikule juurdepääsuks on planeeritud uus mahasõit riigiteelt ja parkimisala vastavalt
Transpordiameti seisukohtadele 15.09.2023 nr 7.2-2/23/19301-2. Teekaitsevööndis on keelatud
tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist
ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti
nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiamet on andnud nõusoleku kohvik-kaupluse hoone
kavandamiseks tee kaitsevööndisse, kuid väljapoole riigitee külgnähtavusala (16 m riigitee katte
servast). Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute ulatust käsitletakse keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32
„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
Meetmed müra normtasemete tagamiseks on esitatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
lisas 1. Liiklusmüra piirväärtus IV kategooria aladel (ühiskondlike hoonete maa-alad) on 60dB
(müratundliku ala teepoolsel küljel). Liiklusmüra leevendamiseks vajadus puudub, kuna
hoonestusala ja riigitee vahele jääb kõrghaljastatud puhver. Transpordiamet ei võta endale
kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Joonisele DP3 on kantud
nähtavuskolmnurgad (7x150 m) vastavalt juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade
määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,
võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Juurdepääsutee planeeritavate hoonestusaladeni peab vastama Päästeameti ja Saaremaa
Vallavalitsuse õigusaktidele. Teekatte laius peab olema minimaalselt 3,5 m, hoonestusaladel peab
olema võimalus päästetehnika ja hoonestust teenindava transpordi manööverdamiseks. Parkimine
on kavandatud vastavalt joonisel DP3 esitatud lahendusele. Tootmisehitiste maa-aladele on
kavandatud minimaalselt 2 parkimiskohta sõiduautodele. Põllumajandustehnika pargitakse
hoonestusala piires. Kohvik-kaupluse parkimisalale on tagatud parkimine minimaalselt 5
sõiduautodele. Riigiteel parkimine ja tagurdamine pole lubatud.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 10
3.6. Tuleohutusnõuded
Hoone projekteerimisel lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa
7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste
turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Planeeritava alaga
piirnevatel katastriüksustel on tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus, mis on 8 m.
Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui
hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude
abinõudega. Planeeritavate hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3, mida täpsustatakse
ehitusprojektiga. Hoonete kasutusviis on IV ja VI.
Planeeringuala väline tuletõrje kustutusvesi tagada vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr
10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord". Riigimaantee ja olemasoleva juurdepääsutee ristmiku lähedusse on
planeeritud tuletõrje veevõtukoht- maa-alune mahuti. Mahuti varustatakse kuivhüdrandiga
manööverdusplatsi servas ja sellele peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ning
kasutusvõimalus. Veemahutis peab olema aastaringselt tagatud nõutav veekogus, mis arvestatakse
hoonete ehitusprojektide projekteerimise etapis. Mahutite veega täitmine toimub paakautoga.
3.7. Piirded, haljastus ja heakord
Planeeringuala lõunapoolsesse ossa on rajatud loomade karjatamiseks elektrikarjused. Vajadusel
võib elektrikarjuseid täiendavalt rajada. Planeeritava kohvik-kaupluse lähialale võib rajada kivi-
võrk- või puitaedu, samuti elektrikarjuseid. Läbipaistmatud latt- ja lippaiad on keelatud. Piirete
suurim lubatud kõrgus on 1,2 meetrit.
Männi katastriüksusel on registreeritud Maa-ametis kogu ulatuses metsamaa kõlvik. Olemasoleva
ja planeeritavate tootmisehitiste maa-alal on kõrghaljastus likvideeritud, säilitatud on üksikud
männid. Kauplus-kohviku hoonestusalal sälitada ehitustegevuse käigus maksimaalselt olemasolev
kõrghaljastus. Väljapool hoonestusalasid tuleb raie planeerimisel arvestada metsaseaduse ja muude
õigusaktide nõuetega. Lubatud on üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Planeeritava
kauplus-kohviku lähiümbrus haljastada ehitustegevuse lõppemisel. Haljasalale lisada kasvumuld ja
külvata muru. Haljastuse detailne lahendus esitatakse ehitusprojekti koosseisus. Kaitsehaljastus
tolmu ja müra leevendamiseks eksiteerib olemasoleva kõrghaljastusena riigitee ja hoonestusala
vahel ning kuulub säilitamisele. Haljastuse planeerimisel, tuleb arvestada taimede sobivust
looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike.
Katastriüksusel tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa vallas kehtivatele
jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo
raames). Hoonestusaladele paigaldada jäätmemahuti olmejäätmete kogumiseks. Juurdepääsutee
jäätmemahutile peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane, võimaldades
jäätmeveoki ligipääsu mahutile. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt
jäätmeseaduses ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel
suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete
teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 11
3.8. Keskkonnakaitselised tingimused
Kaitsealuseid loodusobjekte planeeringualal ei esine, samuti puuduvad muinsuskaitsealased
objektid ning kultuurimälestised. Hoonestusaladel asuv kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada.
Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Planeeringualale ei ole plaanis
rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks
kanduda üle senise maakasutuse piiride.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille
puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle
kohta eelhinnang.
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda
ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline
keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või maetud
keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate reoveekäitlussüsteemide
nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu. Katastriüksusele on
planeeritud biopuhasti koos imbväljakuga ja kogumismahuti.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid
maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest
arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva
detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära
kasutada katastriüksuse piires. Väljaspool katastriüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju
välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju
välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on ajutise
iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega
ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja
sisepõlemismootorite tööst.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel
suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete
teket. Tootmistegevuses tekivad biojäätmed komposteeritakse kohapeal ja kasutatakse hiljem
väetisena taimekasvatuses. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat
olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmemahutite regulaarseks teenindamiseks peab olema
aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääs ca 26
tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramisvõimalusega. Juhul, kui
majandustegevusega alustatakse enne juurdepääsutee rajamist, tuleb jäätmemahutid tühjendamiseks
paigutada Orissaare-Leisi-Mustjala tee lähedusse.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 12
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda tüüpi
mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus-
ja/või kiirgussaaste tekkimist.
Detailplaneeringu elluviimisel ei ole oodata niisuguseid negatiivseid mõjusid, mis võiksid avaldada
mõju lähipiirkonnale.
4. Tehnovõrkude lahendus
4.1. Elektrivarustus
Elektrivarustuseks on maaomanik sõlminud võrguvaldajaga liitumislepingu. Rajatud on liitumiskilp
ja maakaablid. Liitumiskilbile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Alternatiivse variandina
elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks
keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud hoonete
katustele.
4.2. Sidevarustus
Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.
4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon
Veevarustus
Katastriüksuse veevarustus on lahendatud olemasoleva puurkaevu baasil, mille veetarve jääb alla 10
m³ ööpäevas ja alla 150 m 3 kuus. Puurkaev on registreeritud keskkonnaregistris koodiga
PRK0066379. Lisaks olemasolevale veevarustusele kasvuhoones planeeritakse ühendus kahe
tootmishoonega.
Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui
võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri
ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane
hooldusala ulatusega 10 m. Planeeritava kanalisatsiooni imbväljaku asukoha piirang 60 m
puurkaevust on täidetud.
Kanalisatsioon
Katastriüksusele on planeeritud biopuhasti koos imbväljakuga ja kogumismahuti.
Põllumajanduslikest tootmishoonetest suunatakse reovesi biopuhastisse ja sealt edasi heitvesi
imbväljakule. Biopuhasti ja imbväljaku võib asendada kogumismahutiga, kui reovee teke on
minimaalne ja sellest tulenevalt biopuhasti efaktiivsus madal. Kanalisatsiooni rajamine on vajalik
tualettide ja WC reovee ning pesuvete kanaliseerimiseks.
Kauplus-kohviku teenindamiseks on planeeritud kogumismahuti. Olemasoleva joogiveekaevu
asukoha piirang 60 m imbväljakust on täidetud.
Planeeringualal on kaitsmata põhjavesi (kõrge reostusohtlikkus). Kaitsmata põhjaveega aladeks
loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m ööp,
alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 13
0,005 m ööp ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-
mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas.
Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune
moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse immutada vaid
vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.
Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.
Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.
Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:
• kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);
• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee
pinnasesse immutamise keeluala).
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal
ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest,
millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Imbväljakust tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala ulatub naaberkatastriüksusele (Metsa
55001:001:0423 ja Arilase 71401:001:1053). Hoonete ehitusprojekti või omapuhasti projekti
koosseisus kooskõlastada piirang naaberkatastriüksuste omanikega.
Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning kogumismahutile esitatavatest nõuetest.
Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit või mahutit. Biopuhasti on
toimiv regulaarse töös hoidmise korral, kuna biopuhasti efektiivsuse tagab üldjuhul ühtlane/pidev
kasutus.
Sademevesi
Hoonestusalade ja hoonete katuste sademeveed juhtida haljasalale ja immutada pinnasesse.
Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine naaber-
katastriüksustele ja teedele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee
kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist
ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi
sademevett juhtida riigitee alusele katastriüksusele. Hoonestusalade pinnase tõstmist täitmise teel
ei planeerita.
4.4. Soojavarustus
Hoonete küttelahenduste planeerimisel kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit,
õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, päikesepaneelid katustel jne).
Keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi). Maakütte valikul kavandada
maaküttekontuur hoonestusala piiresse.
5. Servituudid
Juurdepääsu tagamiseks planeeringualale esitatakse Metsa katastriüksusele (55001:001:0423)
ettepanek teeservituudi seadmiseks Männi katastriüksuse ( 55001:001:0424) kasuks, kuna
olemasolev juurdepääsutee asub osaliselt Metsa katastriüksusel.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 14
6. Energiatõhusus
Ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi
energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe miinimumnõudetest“.
7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib
turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii
on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist
suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.
Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos
piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.
Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.
Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning
hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt
nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.
Hoonete sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja
klaasidega.
8. Kehtivad piirangud
Tehnovõrgud ja -rajatised
Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis
ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise
side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks
või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende
ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Elektripaigaldiste kaitsevöönd
Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I,
28.06.2015, 4).
Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala,
õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 15
oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis
võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini
kaitsevööndis massiüritusi.
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:
elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,
materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha
mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning
ladustada ja teisaldada raskusi.
9. Planeeringu elluviimine
Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Piiratud asjaõiguste (isiklikud kasutusõigused, reaalservituudid) seadmine.
2. Juurdepääsutee rajamine, hoonetele ja rajatistele ehitusprojektide koostamine, ehitusloa
taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, hoonete ehitus,
tehnovõrkude rajamine.
3. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
4. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt kehtivale
ehitusseadustikule.
Vastavalt Transpordiameti seisukohtadele 15.09.2023 nr 7.2-2/23/19301-2 tuleb arendusega
seotud teed rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise
alustamise teatise esitamist.
Osaühing DP Projektbüroo 08-23-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Hindu küla, Männi detailplaneering 16
10. Krundi ehitusõigus
- Suurim lubatud ehitisealune pind krundil: 1500 m 2
- Ühe hoone suurim ehitisealune pind: hoonestusalal nr 1- 200 m 2
hoonestusalal nr 2 - 500 m 2
- Hoonete suurim lubatud arv: 6
Lisaks lubatakse planeeringualal kuni kaks alla 60 m 2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m
kõrguste hoonestuse rajamist, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei ole suurem kui
käesolevas detailplaneeringus lubatud suurim ehitisealune pind.
- Hoonete lubatud suurim kõrgus: 8,0 m
- Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa M 65%,
tootmismaa T 30%, ärimaa Ä 5%
- Krundi kasutamise sihtotstarve: metsamaa MM 65%,
põllumajandusliku tootmisehitise maa TP 30%,
väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonemaa ÄV 5%
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saaremaa Hindu küla Männi detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade | 14.02.2025 | 3 | 7.2-2/25/3724-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saaremaal Hindu külas Männi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine | 20.12.2024 | 3 | 7.2-2/24/3724-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saaremaa Vallavalitsus |