| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/24/10787-3 |
| Registreeritud | 17.01.2025 |
| Sünkroonitud | 20.01.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kose Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kose Vallavalitsus |
| Vastutaja | Liis Korp (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
24446-01
KÕRTSI KATASTRIÜKSUS, KOSE VALD
DETAILPLANEERING
LIIKLUSMÜRA HINNANG
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
2/11
TELLIJA
Paabor Projekt OÜ
Malli tn 3, 60516 Tartu vald
Reg.kood: 14260182
KOOSTAJA
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti
Reg.kood: 11485414
Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]
www.kajaja.ee
VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID
Eteri Eha | keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer
[email protected] [email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
KUUPÄEV: 06.01.2025
DOKUMENDI KONTROLL:
staatus versioon kommentaarid kuupäev autor
1 saadetud Tellijale 19.12.2024 E. Eha
2 täiendatud vastavalt kommentaaridele 06.01.2025 E. Eha
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
3/11
KOKKUVÕTE
Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete
arvutused. Arvutused teostati vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed
Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra
olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud
müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel
müratundlikel hoonetel tagatud.
Projekteeritavate büroohoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole
jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB,
olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele
mõjuvast liiklusmüratasemest.
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
4/11
SISUKORD
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5
2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 5
3. MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................................................................ 6
3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 6
3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 7 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 7
4. MODELLEERIMISTULEMUSED ................................................................................................................. 9
5. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 10
LISAD .................................................................................................................................................................... 11
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
5/11
1. SISSEJUHATUS
Käsitletav ala asub Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi kinnistul. Ala asub põhimaantee riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-
Võru-Luhamaa tee kõrval, mistõttu on tegemist kõrge müratasemega piirkonnaga. Planeeringuala eesmärk on
arendada äri- ja tootmistegevust. Alale kavandatakse laohooned ja laoplats tee- ja vesiehitusmaterjalide
(truubitorude ja geotekstiilide) hulgimüügiks ning parkla. Nimetatud tegevus (kauba laadimine) planeeringualal ei
oma olemuselt olulist mürahäiringut. Peamiseks müraallikaks planeeringualal on territooriumil toimuv liiklus.
Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m.
Kuivõrd vastavalt kehtivale Kose valla üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks väärtuslik
põllumajandusmaa, siis uue detailplaneeringu järgi jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks
ning krundi kasutamise sihtotstarbeks tuleb laohoone maa.
Joonis 1. Kose valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed projektiala piirkonnas
Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:
- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Töö nr. DP-
5-2024. – Paabor Projekt OÜ (03.12.2024);
- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Seletuskiri.– Paabor Projekt OÜ (Tartu 2024).
2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.2
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja
mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse
kohaselt järgmiselt:
- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;
- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
- III kategooria: keskuse maa-alad;
- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;
1 Kose valla üldplaneering
2 Atmosfääriõhu kaitse seadus1
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
6/11
- V kategooria: tootmise maa-alad;
- VI kategooria: liikluse maa-alad.
Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega
määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.
Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud,
hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega
kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.
Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisas 1.
Arvestades, et pärast detailplaneeringu jõustumist on Kõrtsi kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa, siis vastavalt
atmosfääriõhu kaitse seadusele on tegemist V kategooria alaga, millele pole müratasemete piirnorme määratud.
Lähimad müratundlikud hooned asuvad projektialast ida suunas ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus:
33701:002:0932) ning projektialast põhja suunas ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus:
33701:002:0935), kus tuleks tagada vastavalt II kategooria liiklusmüra normtasemed. Tabelis 1 on toodud
liiklusmüra normtasemed.
Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]
kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed
piirväärtus sihtväärtus
I päev (Ld) 55 50
öö (Ln) 50 40
II päev (Ld) 60 (651) 55
öö (Ln) 55 (601) 50
III päev (Ld) 65 (701) 60
IV öö (Ln) 55 (601) 50
1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel
75 dB.
3. MÜRA MODELLEERIMINE
3.1 METOODIKA
Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2025. Autoliikluse arvutused teostatud
vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.
Müratasemete arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas
levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav
hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja
kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt
saadetud andmeid.
3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
7/11
Teede liiklussageduste andmed saadi Transpordiameti poolt teostatud 2023. aasta liiklusloenduse andmetest. 5
Perspektiivse ehk 2045. aasta liiklussageduse puhul tehti eeldus, et iga-aastane liikluse juurdekasv on 1,5%.
Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:
- võrgustiku samm 5x5 m;
- peegelduste arv 2;
- liiklusvool „ühtlane“;
- maapinna helineeldekoefitsient vastavalt pinnakattele.
Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt
päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik
sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.
3.2 LÄHTEANDMED
3.2.1 AUTOLIIKLUS
Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 2 ja 3. Töö lähteandmetena on
kasutatud aasta keskmiseid ööpäevaseid liiklussagedusi. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus
tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).
Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-
23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevasel jagunemisel lähtuti
CNOSSOS-EU juhendmaterjalist6. Jagunemine on kirjeldatud tabelis 4. Müratasemete modelleerimisel kasutati
liikluskiirusena püsivalt kehtivaid piirkiiruseid 70 km/h ja 90 km/h. Sealhulgas lõikudel, kus ajutiselt on kehtestatud
suuremaid/madalamaid piirkiirusi. Põhimaanteede püsivalt kehtestatud piirkiirus on 90 km/h. Ajutiselt on osadel
maanteedel (sh riigiteel nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee) kehtestatud ülemiseks lubatud piirkiiruseks 100,
110 ja 120 km/h:
- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 100-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~1 dB võrra,
- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 110-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~2 dB võrra,
- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 120-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~3 dB võrra.
Kõrtsi kinnistule viiva tee puhul arvestati liikluskoormuseks parklakohtade (31 kohta) arvu koos veoautode
võimaliku liiklusega päevas (4 sõidukit), eeldusel, et iga sõiduk teeb päevas 2 sõitu (alale ja alalt minema).
Arvutustes on arvestatud, et planeeringualal toimub tegevus ainult päevasel ajal, seega on nii planeeringualale
viiva tee kui ka planeeringuala sisese liikluse puhul arvestati raskeliikluse osakaaluks 6% päevasel, 0% õhtusel ja
0% öisel ajal ning piirkiiruseks 30 km/h.
Kuivõrd täpsem liiklussageduste jaotus puudub, on kasutatud mürahinnangu aluseks CNOSSOS juhendmaterjalis
esitatud liiklussageduste jaotust ööpäeva lõikes.
5 Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmed
6 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
8/11
Tabel 2. Aasta 2023 liiklussagedused projektiala ümbruses
tee AKÖL
sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö tee liik
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa
tee (Kolu ökodukt-Karla viadukt)
14186 946 497 106 maantee
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa
tee (Karla viadukt-tee nr 11708)
11165 744 391 84 maantee
Kose-Jägala tee 3361 224 118 25 tugimaantee
Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 1528 102 53 11 kõrvalmaantee
Kuivajõe-Liiva tee 109 7 4 1 kõrvalmaantee
1. Kuivajõe ühendustee 260 17 9 2 kõrvalmaantee
2. Kuivajõe ühendustee 478 32 17 4 kõrvalmaantee
3. Kuivajõe ühendustee 750 50 26 6 kõrvalmaantee
4. Kuivajõe ühendustee 550 37 19 4 kõrvalmaantee
Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee
Tabel 3. Aasta 2045 liiklussagedused projektiala ümbruses
tee AKÖL
sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö tee liik
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
(Kolu ökodukt-Karla viadukt)
19684 1312 689 148 maantee
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
(Karla viadukt-tee nr 11708)
15492 1033 542 116 maantee
Kose-Jägala tee 4664 311 163 35 tugimaantee
Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 2120 141 74 16 kõrvalmaantee
Kuivajõe-Liiva tee 151 10 5 1 kõrvalmaantee
1. Kuivajõe ühendustee 361 24 13 3 kõrvalmaantee
2. Kuivajõe ühendustee 663 44 23 5 kõrvalmaantee
3. Kuivajõe ühendustee 1041 69 36 8 kõrvalmaantee
4. Kuivajõe ühendustee 763 51 27 6 kõrvalmaantee
Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee
Tabel 4. Auto- ja raskeliikluse jagunemine
sõiduki tüüp päev % õhtu % öö %
maantee autoliiklus jagunemine 80 14 6
raskeliikluse osakaal 10 8 4
tugimaantee autoliiklus jagunemine 80 14 6
raskeliikluse osakaal 8 6 3
kõrvalmaantee autoliiklus jagunemine 81 11 8
raskeliikluse osakaal 5 2 1
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
9/11
4. MODELLEERIMISTULEMUSED
Müratasemete arvutustulemusena valmis 7 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti
olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaarium päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid
planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on
esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 4-2.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed
Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra
olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud
müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel
müratundlikel hoonetel tagatud.
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
10/11
5. SOOVITUSED
Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt
sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,
büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu
normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus
on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.
Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate
ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada
välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja
ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb
rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.
Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete
konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest
erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt
projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast
liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks.
Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige
psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).
Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna
parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate
(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti
saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-
50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat arvestades võiks
kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
11/11
LISAD
Lisa 1. Mürakaardid
- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord ainult projektialaga Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö
62
62
62
62
62
61
62
62
63636363
61
61
61
61
61
61
61
61
61 61 61
6353
61
61
61
60 61 61
61 61 61
61
61
61
62 626262
6262
6249
61
61
60
60 60
60
60
61
62
62
6262
62
6251
60
60
60
60 60
60
61
61
61
6161
61
6150
67
66
61 61
61 61
61 62
67
68
68 68
68 68
68 68
6846
58
58
58
58 58
58 59
60 62
67
68
68
62 60
59 58
58 58
6848
58
58
58
58 58
58 59
61 63
67
67
67
55 54
54 54
55 55
6748
56
56
56
56
50 50
52
53
49 51
55
54
56
58
58
5849 63
62
60
60 55 54
54 52
54
52 50
54
54
6061 62
63
6353
54
54
48 48 47
48
48
5352
54
5555
5546
50 49
48
43
45
48
48
48 49
51
51
51
51
51
51 51
5142
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 1-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Koos planeeringualaga
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
48
49
49
49
49
47
50
50
53535353
50
50
47
48
49
49
48
48
41 41 42
6353
46
46
46
37 37 37
37 39 39
44
44
45
48 484848
4849
6249
46
46
46
46 46
47
47
51
51
51
5151
50
6251
45
45
45
45 45
46
50
50
50
5049
49
6150
44
45
46 46
46 46
46 46
44
44
38 38
38 38
38 38
6846
48
48
48
47 47
46 46
46 46
42
42
41
40 40
41 42
44 45
6848
48
48
48
45 44
43 43
43 42
42
42
42
43 43
43 44
44 45
6748
47
47
47
47
40 41
43
44
39 42
45
45
47
49
49
5849 53
52
50
50 45 45
45 44
45
43 41
45
45
5051 53
53
6353
45
45
39 38 38
40
40
4443
45
4646
5546
41 40
40
35
37
40
40
39 40
42
42
42
42
42
42 42
5142
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 1-2
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Koos planeeringualaga
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
56
56
56
56
49 50
53
53
49 51
55
55
57
58
58
5849 63
62
60
60 55 54
54 53
54
52 51
54
54
6061 62
63
6353
54
54
48 47 47
49
49
5352
54
5454
5446
49 48
48
43
46
48
48
48 49
51
51
51
51
51
50 50
5142
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 2-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Ilma planeeringualata
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
47
47
47
46
40 41
44
44
39 42
46
45
47
49
49
5849 53
52
50
50 45 45
45 44
46
43 42
45
45
5151 53
53
6353
45
45
38 38 38
40
41
4444
45
4645
5446
41 40
40
35
37
40
40
39 40
42
42
42
42
42
42 42
5142
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 2-2
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Ilma planeeringualata
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
60
60
60
60
60
60
60
59
56565656
59
59
60
60
60
60
60
60
60 60 60
6015
60
60
60
60 60 60
60 60 61
61
61
61
61 606060
6060
6127
60
60
60
60 59
59
58
55
55
55
5559
60
6025
60
60
60
60 59
59
56
56
56
5659
59
6024
67
66
60 60
60 60
60 61
66
68
68 68
68 68
68 68
6832
40
40
41
52 53
54 56
58 61
67
68
68
62 60
58 57
55 54
6830
39
39
39
54 55
57 58
60 63
67
67
67
53 49
47 46
45 44
6733
17
17
18
18
30 30
31
30
29 27
30
33
26
25
18
338 37
38
38
39 38 38
29 34
31
31 32
29
30
2525 24
31
3913
43
43
38 38 37
25
25
2926
40
4343
4313
43 40
39
29
28
29
32
35 37
42
42
42
42
43
43 43
4322
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 3-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Planeeringuala sisene liiklusmüra
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
62
62
62
62
62
62
63
63
64646464
62
62
61
62
62
62
62
62
61 61 61
6454
61
61
61
60 61 61
61 61 61
61
61
61
62 626262
6262
6250
61
61
61
61 61
61
60
63
63
63
6363
63
6353
60
60
61
61 61
60
62
62
62
6262
62
6252
67
66
62 61
61 62
62 62
67
68
68 68
68 68
68 68
6848
59
59
59
59 59
59 59
60 62
68
68
68
63 60
59 59
58 58
6849
60
60
60
59 58
59 60
61 63
68
67
67
56 55
55 56
56 57
6850
57
57
57
57
51 52
54
54
50 53
56
56
58
59
60
6050 64
64
61
61 56 56
55 54
56
53 52
55
55
6162 63
64
6454
56
55
49 49 49
50
50
5453
55
5656
5647
51 50
50
44
47
49
49
49 50
52
52
52
52
52
52 52
5243
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 4-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2045
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
50
50
50
50
50
49
52
52
54545454
52
51
48
50
50
50
50
50
43 43 43
6454
48
47
47
39 39 39
39 40 40
46
46
46
49 505050
5050
6250
47
47
47
47 48
48
49
52
52
53
5352
52
6353
47
47
47
47 47
47
51
51
51
5251
50
6252
46
47
48 48
48 47
48 48
45
45
40 39
40 39
39 39
6848
49
49
49
48 48
48 48
47 47
43
43
43
41 42
43 44
45 46
6849
50
50
50
47 46
45 44
44 44
43
43
43
44 44
45 45
46 46
6850
48
48
48
48
41 42
45
46
41 44
47
46
49
50
50
6050 54
54
52
51 46 46
46 45
47
44 43
46
46
5253 54
54
6454
47
46
40 40 39
41
42
4645
47
4747
5647
43 42
41
36
39
41
41
41 41
43
43
43
43
43
43 43
5243
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 4-2
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2045
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
17. oktoober 2023 1:5000
SITUATSIOONISKEEM
1
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
12 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
11205 Kuivajõe - Kose-U uem
õisa tee
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
A4
M
M
M
12 Kose - Jägala tee
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
12 Kose - Jägala tee
11205 Kuivajõe-Kose-Uuem õisa tee
Kinnismälestis Kose - Uuemõisa ministeeriumikooli hoone
Kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone
KARLA VIADUKT
M
M
M
M
M
TR TR
TR
TR
TR
TR TR
TR
TR
TR
E
Ä Ä
M
Tankla
M
TR
TR
Sillamäe tee
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
01. august 2024 1:2000
KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN
2
Leppemärgid:
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: E - Elamumaa M - Maatulundusmaa TR - Transpordimaa Ä - Ärimaa
Olemasolev hoonestus
Poe kinnistu detailplaneeringu ala piir
Kinnismälestise kaitsevöönd
Märkused: 1. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Poe kinnistu detailplaneering (koostanud Kose Maakorralduse OÜ,2014.a.) on kehtestatud Kose Vallavolikogu 18. dets 2014 otsusega nr 144.
ÜP järgne kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala
Planeeritud elektrikaabel
Planeeritud krundi piir
ÜP järgne kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone maa-ala
Planeeringuala piir Katastriüksuse piir
A2
Olemasolev puurkaev sanitaarkaitsealaga
11205 Kuivajõe - Kose-Uuem õisa tee
4. Kuiv
ajõ e ü
he nd
us tee
(ra mp)
Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee
11711 Sillamäe tee
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
01. august 2024 1:1000
TUGIPLAAN
3
INFO PLANEERINGUALA KOHTA
Katastriüksuse lähiaadress Kõrtsi Sillamäe tee Sillamäe tee 2
Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee
11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee
Katastriüksuse tunnus 33701:002:0916 33701:002:0917 33701:002:0936 33701:002:0918 33701:002:0401
Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 65 809 m2 1028 m2 974 m2 8016 m2 1019 m2
Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Transpordimaa
100% Transpordimaa
100% Transpordimaa
100% Transpordimaa
100% Märkused: 1.Geodteetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
Leppemärgid:
Olemasolev asfaltkattega tee
Juurdepääs kinnistule
Olemasolev heinamaa / haritav maa
Olemasolev kruusakattega tee/teeperv
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektriõhuliin
Olemasolev sidekanalisatsioon
Teekaitsevöönd
Planeeringuala piir
Tehnovõrgu kaitsevöönd
Bussipeatus
Olemasolev kergliiklustee
A2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 V
2
7
1
POS 1 TL100%
10m 2000 4
2 55 567
P17
20
V V
V V
V V
V V
V V
V
V
V
V
V
V V
V V
V V
V V
V
6,1-7
Planeeritud ülekäigukoht*
50
50
K1
P14
10
VLP
VLP
11205 Kuivajõe - Kose-U uem
õisa tee
4. Kuiv
ajõ e ü
he nd
us tee
(ra mp)
Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee
SLP
SK1 SK1 SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1 SK1
SK1 SK1
SK1
Õli- ja liivapüüdur
Õli- ja liivapüüdur
SK 1
SK 1
Õli- ja liivapüüdur
10
POS 2 TL100%
10m 1200 3
2 10 242
Liitumine Puruvana:(Kose) alajaama
5,6
30
4
10
6,6
11711 Sillamäe tee
230x15m
R10
105x15m
30ELP
30
20
2,5
3,85
9,6
10,6
13,8
13
riigiteega ristumine rajada kinnisel meetodil
30
44,6
30,5
Perspektiivne ülekäigukoht*
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
07. jaanuar 2025 1:1000
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
4
Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Juurdepääsutee, parkimisalade ja jalakäijate ja jalgratturite tee asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.
Leppemärgid:
Olemasolev asfaltkattega tee
Juurdepääs kinnistule*
Säiliv kruusakattega tee/teeperv
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektriõhuliin
Olemasolev sidekanalisatsioon
Teekaitsevöönd
Planeeringuala piir
Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd
Bussipeatus
Olemasolev kergliiklustee
S
N
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Krundi positsiooni nr Pos 1 Pos 2
Katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100% Tootmismaa 100%
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed
Laohoone maa (TL) 100%
Laohoone maa (TL) 100%
Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 4 3
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 2000 m2 1200 m2
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus 10 m 10 m
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - -
Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast
Ehitisealune pindala (m2)
Ehitiste arv krundil
Korruste arv Krundi suurus
(m2)
Määratud ehitusõiguse aken
TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA
Planeeritud maa-ala suurus 76 846 m2
Moodustavate kruntide arv 2
Krunditud maa bilanss 65 809 m2 - Tootmismaa - 85,6%
11 037 m2 - Transpordimaa - 14,4 %
Kavandatud täisehitusprotsent 3200 65809 => 0,049 = 4,9%
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Krundi positsiooni nr Pos 1, 2
Hoonete soovituslik välisviimistlus metall, krohv, puit, kivi
Lubatud katusekalded 0 - 35°
Suurim lubatud korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1
Planeeritud juurdepääsutee*
Planeeritud laoplats ja parkimisala*
V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*
Planeeritud elektri madalpingekaabel*
Planeeritud krundi piir
1 Positsiooni nr.
P17 Parkimiskohtade arv
Planeeritud hoonestusala piir
Planeeritud teeservituudi ala*
Soovituslik hoone asukoht*
Soovituslik sademevee immutamise ala*
Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku
Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala/servituudiala*
Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m
Perspektiivne sidekanalisatsioon*
ja kujaga r=10 m
VLP
ELP SLP
Planeeritud veeliitumispunkt*
Perspektiivne sidevõrgu liitumispunkt*
Planeeritud elektriliitumispunkt*
Võimalik vertikaalplaneerimise suund*
Planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*
Soovituslik haljastuse asukoht*
SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioon*
Võimalik parkimiskoht*
Planeeritud puurkaev*
Rekonstrueeritav riigitee (kruuskattega)*
Rekonstrueeritav riigitee (kõvakattega)* Nähtavuskolmnurk*
Planeeritud tuletõrjeveevõtu tiik*
Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant*
A2
Heitvee immutamise keeluala*
Perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail: [email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-5-2024
HARJU MAAKOND, KOSE VALD
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA
KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: FTS KV OÜ
Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2024
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3
2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3
3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3
4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3
5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4
6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4
6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9
7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9
7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11
7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13
7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 18
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 19
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate
võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 19
8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..21
Detailplaneeringu koosseis
● Detailplaneeringu seletuskiri
● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000
● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000
● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
● Detailplaneeringust huvitatud isiku, FTS KV OÜ (registrikood 12780049), poolt
esitatud 18.03.2024 avaldus Kose Vallavalitsusele Kuivajõe külas Kõrtsi
katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud
dokumendiregistris 18.03.2024, dokumendi nr 7-1.2/459 all).
● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 nr lisaga (lähteseisukohad)
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas (skeem 1). Planeeritava ala
pindala on ca 7,7 ha ning see hõlmab Kõrtsi (33701:002:0916) katastriüksust ning tagamaks
nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Sillamäe tee
(33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja
11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on
esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on kahe krundi moodustamine ja ehitusõiguste määramine äri- ja
tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala
haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 detailplaneeringu algatamise kohta
● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);
● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);
● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-
2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)
● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019
määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016
„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.
Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);
● Maa-ameti kaardimaterjal.
NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri
määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne
muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest
ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö
nr. MP1259/24G. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused
Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist hajaasustusega alaga,
kus on äri- ja tootmistegevus lubatud logistiliselt soodsas asukohas, kaubandus-, teenindus- ja
büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbega ala (ÄT) kõrval, kui
hooned ja tegevus ei kahjusta piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kui tegevusega ei kaasne
häiringuid tundlikele naaberaladele (elamud, üldkasutatavad alad, puhkealad) ja kui vajadusel
rakendatakse leevendusmeetmeid. Üldplaneeringus on Kuivajõe, Tade, Kolu ja Saula külades
ÄT-juhtotstarbega alad kavandatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, kus on
ehitusloakohustuslike hoonete kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. ÄT-
juhtotstarve on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone,
tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste
ehitamiseks. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva
töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise
vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist).
Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja
tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Detailplaneeringu ala asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servas. Väärtuslikud
põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning ehitised ja rajatised tuleb
paigutada eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide
tükeldamist. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust
6.2 Olemasolev olukord
Juurdepääs planeeringualale on riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu. Planeeringuala läbivad
ettevõttele ELA SA kuuluv sidekaablid, tänavavalgustuse madalpingekaablid. Planeeringualal
asuvad ka kaks bussipeatust, millest lõunapoole jäävast peatusest saab liikuda mugavalt
Tallinna suunal ja idapoole jäävast peatusest saab liikuda erinevate Kose valla asulate vahel.
Kõrtsi katastriüksus on kaetud haritava põllumaaga. Sillamäe tee (33701:002:0917 ja
33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe –
Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksustel asuvad riigiteed.
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)
Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 3. Vaade Kõrtsi katastriüksusele Sillamäe teelt (juuli 2024.a)
Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):
• Riigiteede kaitsevööndid ulatusega 30 m
• Elektrikaabli (madalpingekaabel) kaitsevöönd 1 m
• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m
Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeringuala piirneb kolmest küljest transpordimaadega. Planeeringuala jääb hoonestatud
piirkonda. Lähim hoonestus (üksikelamu ja abihooned) asub planeeringualast ca 80 m kaugusel
Vainu katastriüksusel. Sillamäe ja Väljataguse hooned jäävad vastavalt 130 m ja 270 m
Kõrtsi
Sillamäe tee
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
kaugusele planeeringuala piirist. Sillamäe, Vainu ja Väljataguse hoonetuseks on viilkatusega
taluhooned.
Planeeringuala lähipiirkonda jääb Karla viadukt ja teisel pool riigiteed 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa teed asub tankla hoone, kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone ja üks elamu.
Planeeringuala kontaktvööndis asub tänavalgustuse elektrikaabel ja Elektrilevi elektrivõrk ning
ELA SA sidekaablid. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja
katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.
Foto 4. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet fotoladu mai 2024.a)
Sillamäe
Vainu
Poe (Jetoil)
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud
nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on
üldplaneeringu kohane ning sobib liiklussõlme kõrvale. Kavandatavad hoonemahud ja kruntide
täisehitus sobituvad hajaasustuse põllumajandusmaastiku äärde. Planeeringuala asukoht
suuremate riigiteede ääres on heaks asukohaks hulgikaubanduse ettevõtte ladudele. Karla
viadukti lähedus muudab liikumise planeeringualale 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt
lihtsaks. Lisaks asub hõreda asustusega piirkonnas. Olemasolev keskkond, sh sõiduteed ning
elektri- ja sidevõrk on võimelised lisanduva hoonestuse rajamisega kaasneva koormusega toime
tulema.
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks (krundi
kasutamise sihtotstarve laohoone maa). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus
kummalegi krundile. Planeeringualasse kaasati juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega
varustamiseks osaliselt Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee
(33701:002:0401) katastriüksused, mille sihtotstarvet ega olemasolevaid piire ei muudeta.
Detailplaneeringust huvitatud isik soovib Pos 1 krundile rajada kontori (asub samas hoones
laoruumidega), eraldiseisvad laohooned ja laoplatsi tee- ja vesiehitusmaterjalide (truubitorude
ja geotekstiilide) hulgimüügiks. Planeeritud krunt Pos 2 on laohoonete rajamiseks, kuid esialgu
jääb see maatükk rendile kohalikule põllumajandusettevõtjale.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on
lubatud hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos
tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks
kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteid ja haljastust.
Hoonestusala on planeeritud 5,6 - 50 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Krundil Pos 1 jälgib
hoonestusala piir ida ja lõuna poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir
krundi piirist 10 m kaugusel ja lääne poolt on hoonestusala krundi piirist 50 m kaugusel. Krundil
Pos 2 jälgib hoonestusala ida poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir
rekonstrueeritava sõidutee kattest 30 m, lõuna poolt on hoonestusala piir 10 m kaugusel ja lääne
poolt on juurdepääsutee teekattest 10 m ja krundi piirist 5,6 m kaugusel. Hoonestusala on
määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti.
Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille
alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik
kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,
päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.
Täpne lahendus rajatavate kontori ja laohoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse
ehitusprojekteerimise käigus.
7.2 Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse
määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja Kose valla
üldplaneeringust.
Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused
*Mõlemale krundile on lubatud rajada ka kuni 20 m2 väikeehitisi ja erineva pinnaga
varjualuseid/katusealuseid (sh ka suuremaid kui 20 m2) ladustavate materjalide tarbeks, mille
kindlat arvu ei määrata kuid nende ehitisealused pinnad peavad mahtuma suurima lubatud
ehitisealuse pinna sisse.
Lubatud on katastriüksusele määrata osaliselt ka ärimaa sihtotstarve (< 50%), kui lisaks
ladustamisele peaks tulevikus tekkima vajadus toodete müügipinnale.
Hoonete suurimat sügavust ei määrata. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla,
laoplats) suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja
ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada krundile Pos 1 hooneid mille
maksimaalne ehitisealune pind on kokku 2000 m2 ja krundile Pos 2 kuni 1200 m2. Täpne
lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused
Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“
asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta
kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole teisi tootmishooneid.
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid
2. Lubatud katusekalded
3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele
Hoonete soovituslikud välisviimistluse
materjalid Metall, krohv, puit, kivi
Lubatud katusekalded 0 – 35°
Maksimaalne hoone korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1
Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Detailplaneeringuga
ei määrata konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid
Pos nr
Krundi
kasutamise
sihtotstarve või
sihtotstarbed
Hoonete suurim
lubatud arv või nende
puudumine maa-alal
(põhihoone/abihoone)
Hoonete
suurim lubatud
ehitisealune
pind
Hoonete
lubatud
maksimaalne
kõrgus
Pos 1 Laohoone maa
(TL) 100% 4* 2000 m2 10 m
Pos 2 Laohoone maa
(TL) 100% 3* 1200 m2 10 m
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada ümbritsevasse
keskkonda. Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale.
Kose valla üldplaneering soovitab suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute
ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks rajada liigendatud fassaadiga ning
mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve.
Piirded
Piirdeaedu pole lubatud rajada krundi piiridele, kuna lähialal ei asu ka ulatuslikke piirdeaedu.
Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks on eelkõige turvalisuse
tagamine (nt materjalide vms ladustamisel väljaspool hoonet). Piirdeaia maksimaalne kõrgus
on 2,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.
Valgustus
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistutele võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
7.4.1 Liikluskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 36,934-36,966;
riigiteega nr 3597 4.Kuivajõe ühendustee km 0,000-0,203; riigiteega nr 3596 3.Kuivajõe
ühendustee km 0,121-0,295; riigiteega nr km 0,422-0,635 (edaspidi riigitee) ja riigiteega nr
11711 Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja 33701:002:0936).
Riigitee 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee (millelt juurdepääs toimub Sillamäe teele)
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1528 autot. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas
riigitee osas 90 km/h. Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ kujutatud mahasõidu
külgnähtavus vastab juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“, milles ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole juhendi alusel
määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Peatee
liitumisnähtavus (LN1) on juhendi alusel 230 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) on 15
m. Riigitee 11711 Sillamäe tee peatumisnähtavust pole samuti määratud, liitumisnähtavus
(LN1) on 105 m (kiirusepiiranguks võetud 50 km/h) ja liituva tee liitumisnähtavus on (LN2) on
15 m.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu olemasolevalt
mahasõidult. 11711 Sillamäe tee on laiusega ca 5 m ning kruusakattega. Kuna planeeringuala
liiklustihedust ja sõidukite koosseisu väga täpselt määrata ei saa (puudub teave Pos 2
potentsiaalsest tegevusest) tuleb arvestada tee laiuse määramisel linnatänavate standardis
näidatud laiusega, mille järgi kahe veoauto (sadulauto) mugavaks liikluseks on vajalik teekatte
laius 6,6 m. Seega tuleb 11711 Sillamäe teed rekonstrueerida ja laiendada ning 11205 Kuivajõe
– Kose-Uuemõisa tee ristmikku rekonstrueerida ja laiendada. Planeeritud arendustegevuse
eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee
ristmiku ümberehitamine liikluskoosseisule vastavaks. Tee on planeeritud rajada tolmuvaba
kattega (näiteks pinnatud) ja 6,6 m laiusega kuni planeeritud kruntide juurdepääsutee
mahasõiduni. Samuti on planeeritud rajada ühine juurdepääsutee kahe krundi juurdepääsu
https://www.architecturaldesigns.com/
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
tagamiseks. Sõidutee on planeeritud rajada tolmuvaba kattega ja soovituslikult ca 6,1-7 m
laiune, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus ka suurematele veokitele. Tee jääb krundi Pos 1
koosseisu ja sõiduteele seatakse teeservituut Pos 2 kasuks.
Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada
kontori osal müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet
ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Jalakäijate ja jalgratturite tee on hetkel vaid 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa teest teisel pool.
Detailplaneeringuga on kavandatud bussipeatusi ühendav jalakäijate ja jalgratturite tee, millelt
on planeeritud ka juurdepääs krundile Pos 1 (kuna tegemist on hulgikaubandusettevõttega, siis
tihedalt igapäevast jalakäijate (külastajate) liiklust ette ei ole ette näha, peamiselt tee kasutajad
on ettevõtte oma töötajad, kes liiguvad bussiga ja kasutavad juurdepääsu tööle tulekuks ning
minekuks). Jalakäijate ja jalgratturite tee soovituslik asukoht on näidatud Joonisel 4. Jalakäijate
ja jalgratturite tee asukoht täpsustatakse projekteerimisel. Arvestada tuleb tee projekteerimise
normide lisa 1 tabel 40, mille järgi peab planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee vähim laius
olema minimaalselt 2,5 m ja lisa 1 tabeli 41 järgselt peab jalakäijate ja jalgratturite tee
ohutusriba vähim laius olema minimaalselt 7 m. Jalakäijate ja jalgratturite tee rajamine (sh
ehitusprojekti tellimine) on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.
Kuna käesoleval hetkel pole teada Pos 2 tegevusala tulevikus (ja planeeringuga on lubatud ka
ärimaa sihtotstarve) on joonisel 4 näidatud perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee ning
ülekäigukoht juhuks kui peaks tulevikus Pos 2 krundile jalakäijate ligipääsu vajadus lisanduma.
7.4.2 Parkimine
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse
projekteerimisel vastavalt rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on
määratud suurim lubatud ehitisealune pind Pos 1 krundil 2000 m2 ja Pos 2 krundil 1200 m2 ,
seega eeldusel, et hooned on ühekorruselised, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse
aluseks standardis toodud määratlust „5 Tööstusettevõte ja ladu“ ja liigitust väikeelamute ala
(normatiiv n=1/90)) minimaalne parkimiskohtade arv Pos 1 krundil 17 parkimiskohta ja Pos 2
krundil 14 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada ka jalgrataste
parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv on standardi järgi 6. Täpne parkimise
lahendus lahendatakse projekteerimisel.
Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;
• parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide,
linnatänavate standardiga;
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
• vältida suure ladustamisplatsi täisasfalteerimist, kui võimalik siis eelistada vett
läbilaskvaid materjale nagu kruus ja killustik (kasvõi osaliselt);
• alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele
elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste
seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,
mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik
paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto
laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna
elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on
laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või
vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus
ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel;
• enam kui 20-kohaline parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,
arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse
§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja
arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised
hooned on samast tuleohutusklassist.
Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike
asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude
omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringuala lähipiirkonnas ei asu piirkonna vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvaid vee- ja
kanalisatsioonitorustikke. Kontoril ja vajadusel laohoonete vee- ja kanalisatsioonilahendus on
seega ette nähtud lokaalselt.
Planeeritud on rajada üks ühine puurkaev ja mõlemale krundile iseseisev biopuhasti koos
imbväljakuga. Hinnanguline veevajadus äri- ja/või tootmishoone puhul sõltub töötajate arvust
– standardi järgi tehased ja bürood 25-35 l/d töötaja kohta (veevajadusega tootmistegevust ei
planeerita). Arvutuslik maht ühe töötaja kohta äri- ja/või tootmishoones on keskmiselt 30 l/d.
Seega 3 töötaja puhul on vajalik veekogus ca 0,09 m3/d. Põhjavee I veekihi saastumise
juhtumite esinemise tõttu piirkonnas tuleb rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil
puurkaev põhjavee II veekihti. St puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses
olevad puurkaevud ja paigaldatakse sügavam manteltoru. Planeeritud puurkaevule ja
veetorustikele tuleb seada servituut Pos 2 kasuks.
Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d.
Tulenevalt veeseaduse § 154 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 on puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett, hooldusala, mille ulatus on kümme
meetrit.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle
rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
Keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada
kuni 10 m³/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist
puhastamist.
Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt biopuhasti baasil.
Biopuhastite ja imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et
rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st biopuhasti imbväljaku kuja 10
m ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee
immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m.
Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja
omapuhastitele ning imbväljakutele. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja
kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.
7.6.2 Sademevesi
Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt
vertikaalplaneerimise abil. Soovitatav on kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi nagu
näiteks vett läbilaskev katend (nt laoplats kavandada osaliselt kruusa- või killustikkattega),
kasvukast, vihmapeenar, nõva või viibetiik. Sademevee lahenduse projekteerimisel peab
eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma krundil. Eesmärgi saavutamiseks
kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi, st tagada piisavalt looduslikku
pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale. Kuna laoplatside pinda on
kavandatud suures ulatuses, siis võib sademevee immutamisel kasutada ka lisanduvaid tooteid
– näiteks immutuskassete või immutustorusid vms. Sel juhul sademevesi juhitakse läbi kaevude
õlipüüdurisse ja seejärel immutusväljakusse. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata
ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi
juhtida naaberkruntidele ega teele.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada tuletõrje veevõtutiigist.
Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühine tuletõrje veevõtutiik ja kuivhüdrant.
Soovituslik asukoht sellele on Pos 1 keskel. Tuletõrje kuivhüdrandile seatakse servituut Pos 2
kasuks.
Kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada
ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtutiigi ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida
projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri
määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis
EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.
Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk
veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.
Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni
eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1201
MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul. Sama määrus aga
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis rakendumisel
teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega
vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles
eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale hoonele
vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud tiigist ei piisa (näiteks Pos 2 hoone ehitatakse
palju aastaid hiljem ja tiigi rajamisel on arvestatud väiksema veevajadusega), tuleb
projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti. Täpne lahendus leitakse hoonete
projekteerimise käigus iga krundi puhul eraldi. Krundile Pos 1 planeeritud tuletõrje
veevõtukoht ja tiik tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud isiku poolt enne mistahes hoonele
kasutusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus lisanduvate tuletõrje veemahutite järele
(juhul kui näiteks ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi), siis need tuleb rajada selle krundi
omaniku poolt enne kasutusloa taotlemist.
Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad
tulevikus mõlemad katastriüksuse omanikud ühiselt.
7.6.4 Elektrivarustus
Liitumine elektrivõrguga on võimalik Kuiviku:(Kose) või Puruvana:(Kose) alajaama baasil.
Olemasoleva ükskõik kumma alajaama baasil on planeeritud kontori ja laohoonete
elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu
piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate krundi piirile kahekohalisena
teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.
Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Krundile Pos 2
planeeritud madalpingekaablile tuleb seada reaalservituut Elektrilevi OÜ kasuks.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ
elektrivõrgu. NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil.
Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele. Lubatud on kasutada
päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma tarbeks.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,
õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid
hoonete katustele ja/või fassaadidele). Rajatiste kavandamisel on soovituslik jälgida Kose valla
üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale
kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste
(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.
Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja
kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel
peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone
energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda..
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.6.6 Sidevarustus
Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala edelaosas asuva
ELA SA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 085K14
kuhu tuleb paigaldada kaablimuhv 085YM06 (asukoht esitatud joonisel 4).
Sidevõrguga liitumiseks ja ehitusprojekti koostamiseks on väljastanud ELA SA täpsemad
tehnilised tingimused (vt lisade kaust) mis kehtivad kuni 28.05.2025.
Enne sidevõrgu projekteerimist tuleb täpsustada ELA SA-ga tehniliste tingimuste ajakohasus
ja valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada projekteeritud lahendus
nendega. ELA SA sidevõrgust sideühenduse projekteerimise korral või ELA SA sidevõrgu
jäämisel ehitusprojekti alasse kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA sidevõrgu haldajaga AS
Connecto Eesti.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringuala on hetkel kaetud suures ulatuses haritava maaga (põld) ja osaliselt riigiteedega
(vt fotod 1 ja 2). Planeeringualal ei asu likvideeritavat kõrghaljastust.
Kose valla üldplaneeringu järgselt tuleb tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele rajada ka
kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua võimalikult
looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond. Lisaks on soovituslik hea üldmulje
saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel)
tänavapoolsele küljele.
Kõrghaljastusel on maakasutuse ja väliruumi kujundamisel oluline roll leevendamaks
külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse laius puhvertsoonina
toimimiseks on üldjuhul 30-50 m. Haljastuse kavandamine võimaldab ka muuhulgas parandada
tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid.
Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis
koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka
tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi tootmismaa krundi haljastatav/looduslikuna
säiliv osa.
Soovituslik on rajada kõrghaljastust planeeringuala põhja, ida ja lääne osasse vaadete
pehmendamiseks, sest nendes suundades lähialal asuvad elamud. Lisaks on soovituslik ka
mõned puud istutada kontori ruumidega hoone lähedusse, et luua meeldivam töökeskkond.
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee
ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega
parklas ja laoplatsil. Vertikaalplaneerimisel juhitakse sademevesi läbi kaevude õlipüüdurisse ja
seejärel immutusväljakusse.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,
pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Sõidukite parkimine hoone läheduses
2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses
3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust
4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)
5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõudena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse
nende funktsioneerimine.
7.8.1 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb
paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et
konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
7.8.2 Valgusreostus
Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei
ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei
häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud
peatükis 7.3.
7.8.3 Radooni levik
Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)
sisaldusega alale. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal
teostada radoonitasemete mõõtmised.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid
järgmiselt:
• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;
• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt
tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);
• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-
jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,
siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla
radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada
ventilatsioonisüsteem vms meetmed).
7.8.4 Müra ja terviseohutus
Kajaja Acoustics OÜ on koostanud detailplaneeringule liiklusmüra hinnangu (töö nr 24446).
Hinnangu järgi on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud
II kategooria piirnormi nõuded lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud.
Lisaks anti soovitused edaspidiseks projekteerimiseks:
• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate
müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,
büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega
kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega
möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja
väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.
• Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete
konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel
rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra
taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete
heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada
transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”
tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid
projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate
mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks
vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja
lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast
liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile
transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna
nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
• Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne
mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või
tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel
puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel
koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka
kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi
parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema
tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30 - 50 m), sel
juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat
arvestades võiks kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete
rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik
negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringuala lähipiirkonnas asub muinsuskaitsealuseid mälestisi ja nende kaitsevööndeid.
Hoonestus on aga kavandatud neist teisele poole 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed ja
kavandatud hooned ei varja vaateid olemasolevatele kinnismälestistele. Detailplaneeringuga on
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks, mis sobituvad
keskkonda. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne
mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub rajatava jalakäijate ja jalgratturite tee näol, mis tagab kergliiklejatele paremad
võimalused bussipeatustest liiklemiseks olemasolevale Kuivajõe –Kose-Uuemõisa kergteele.
Lisaks luuakse suure tõenäosusega uusi töökohti ja arendatakse ettevõtlust. Negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele
põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes
eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku
kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti
realiseerimise staadiumis.
Tabel 3. Servituutide seadmine
Teeniv
kinnisasi/isik
Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)
Pos 1* reaalservituut – planeeritud veetorustik ja puurkaev (Pos 2 kasuks)
* reaalservituut – planeeritud tuletõrje veevõtukoht (Pos 2 kasuks)
* reaalservituut – perspektiivne sidekaabel (Pos 2 kasuks)
* teeservituut – juurdepääsutee (Pos 2 kasuks)
Pos 2 * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Pos 1
kasuks)
Sillamäe tee
33701:002:0917
* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri liitumispunkt ja elektri
madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ kasuks)
* reaalservituut – planeeritud sidekaabel (Pos 1 ja Pos 2 kasuks)
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei
kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste
teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose
Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist
halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja
planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud
rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud
ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida
sobilikud hoonete (kontoriga hoone ja muude laohoonete) asukohad, juurdepääsutee koos
parkimis- ja laoplatsi alaga, lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine
kruntidel. Ehitusprojektide koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel
tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas
ühendused tehnovõrkudega (vt täpsemaid tingimusi lisade kasutas). Planeeringu elluviimiseks
peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti
Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on rekonstrueerida ja laiendada 11711 Sillamäe
teed kuni planeeritud mahasõiduni (tolmuvaba kattega) ja 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr
11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmik ümber ehitada. Krundile Pos 1 tuleb rajada
juurdepääsutee ja mahasõit krundile Pos 2 ning seada teeservituut. NB! Kõik arendusalaga
seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat
pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha
ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse
maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205
Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine ning planeeritud juurdepääsutee, Pos
2-le mahasõidu, tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu ehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 kohane
luba ehitamiseks. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne 11711 Sillamäe tee ja 11711
Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku rekonstrueerimist,
juurdepääsutee ja Pos 2-le mahasõidu rajamist (ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast
suuremate ehitustööde lõppu asfalteeritakse või pinnatakse), nõuetekohase tuletõrje
veevõtukoha ning puurkaevu välja ehitamist. Pos 1 krundile planeeritud tehnovõrkude
projekteerimise ja ehitustööde tellimine, 11711 Sillamäe tee ja 11711 Sillamäe tee ning
11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine/rekonstrueerimine koos
laiendamisega ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.
Lisaks tuleb krundile Pos 1 rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust
huvitatud isiku poolt. Enne puurkaevu ja tuletõrje veevõtukoha kasutusloa taotlemist tuleb
seada veetorustikule isiklik kasutusõigus Pos 2 kasuks. Pos 1 omaniku kohustus on tagada
mõlema krundi veega ja tuletõrjeveega varustatus.
Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse krundid ja
rekonstrueeritakse/ümberehitatakse 11711 Sillamäe tee ning 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa
tee ristmik. Teises etapis rajatakse Pos 1 hooned, laoplats, juurdepääsutee,
rekonstrueeritakse/laiendatakse 11711 Sillamäe tee detailplaneeringus näidatud mahus,
rajatakse haljastus ning tehnovõrgud. Kolmandas etapis rajatakse Pos 2 krundile hooned,
vajadusel laoplats ning tehnovõrgud.
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
24446-01
KÕRTSI KATASTRIÜKSUS, KOSE VALD
DETAILPLANEERING
LIIKLUSMÜRA HINNANG
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
2/11
TELLIJA
Paabor Projekt OÜ
Malli tn 3, 60516 Tartu vald
Reg.kood: 14260182
KOOSTAJA
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti
Reg.kood: 11485414
Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]
www.kajaja.ee
VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID
Eteri Eha | keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer
[email protected] [email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
KUUPÄEV: 06.01.2025
DOKUMENDI KONTROLL:
staatus versioon kommentaarid kuupäev autor
1 saadetud Tellijale 19.12.2024 E. Eha
2 täiendatud vastavalt kommentaaridele 06.01.2025 E. Eha
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
3/11
KOKKUVÕTE
Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete
arvutused. Arvutused teostati vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed
Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra
olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud
müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel
müratundlikel hoonetel tagatud.
Projekteeritavate büroohoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole
jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB,
olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele
mõjuvast liiklusmüratasemest.
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
4/11
SISUKORD
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5
2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 5
3. MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................................................................ 6
3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 6
3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 7 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 7
4. MODELLEERIMISTULEMUSED ................................................................................................................. 9
5. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 10
LISAD .................................................................................................................................................................... 11
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
5/11
1. SISSEJUHATUS
Käsitletav ala asub Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi kinnistul. Ala asub põhimaantee riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-
Võru-Luhamaa tee kõrval, mistõttu on tegemist kõrge müratasemega piirkonnaga. Planeeringuala eesmärk on
arendada äri- ja tootmistegevust. Alale kavandatakse laohooned ja laoplats tee- ja vesiehitusmaterjalide
(truubitorude ja geotekstiilide) hulgimüügiks ning parkla. Nimetatud tegevus (kauba laadimine) planeeringualal ei
oma olemuselt olulist mürahäiringut. Peamiseks müraallikaks planeeringualal on territooriumil toimuv liiklus.
Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m.
Kuivõrd vastavalt kehtivale Kose valla üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks väärtuslik
põllumajandusmaa, siis uue detailplaneeringu järgi jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks
ning krundi kasutamise sihtotstarbeks tuleb laohoone maa.
Joonis 1. Kose valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed projektiala piirkonnas
Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:
- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Töö nr. DP-
5-2024. – Paabor Projekt OÜ (03.12.2024);
- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Seletuskiri.– Paabor Projekt OÜ (Tartu 2024).
2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.2
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja
mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse
kohaselt järgmiselt:
- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;
- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
- III kategooria: keskuse maa-alad;
- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;
1 Kose valla üldplaneering
2 Atmosfääriõhu kaitse seadus1
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
6/11
- V kategooria: tootmise maa-alad;
- VI kategooria: liikluse maa-alad.
Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega
määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.
Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud,
hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega
kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.
Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisas 1.
Arvestades, et pärast detailplaneeringu jõustumist on Kõrtsi kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa, siis vastavalt
atmosfääriõhu kaitse seadusele on tegemist V kategooria alaga, millele pole müratasemete piirnorme määratud.
Lähimad müratundlikud hooned asuvad projektialast ida suunas ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus:
33701:002:0932) ning projektialast põhja suunas ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus:
33701:002:0935), kus tuleks tagada vastavalt II kategooria liiklusmüra normtasemed. Tabelis 1 on toodud
liiklusmüra normtasemed.
Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]
kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed
piirväärtus sihtväärtus
I päev (Ld) 55 50
öö (Ln) 50 40
II päev (Ld) 60 (651) 55
öö (Ln) 55 (601) 50
III päev (Ld) 65 (701) 60
IV öö (Ln) 55 (601) 50
1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel
75 dB.
3. MÜRA MODELLEERIMINE
3.1 METOODIKA
Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2025. Autoliikluse arvutused teostatud
vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.
Müratasemete arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas
levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav
hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja
kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt
saadetud andmeid.
3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
7/11
Teede liiklussageduste andmed saadi Transpordiameti poolt teostatud 2023. aasta liiklusloenduse andmetest. 5
Perspektiivse ehk 2045. aasta liiklussageduse puhul tehti eeldus, et iga-aastane liikluse juurdekasv on 1,5%.
Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:
- võrgustiku samm 5x5 m;
- peegelduste arv 2;
- liiklusvool „ühtlane“;
- maapinna helineeldekoefitsient vastavalt pinnakattele.
Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt
päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik
sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.
3.2 LÄHTEANDMED
3.2.1 AUTOLIIKLUS
Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 2 ja 3. Töö lähteandmetena on
kasutatud aasta keskmiseid ööpäevaseid liiklussagedusi. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus
tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).
Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-
23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevasel jagunemisel lähtuti
CNOSSOS-EU juhendmaterjalist6. Jagunemine on kirjeldatud tabelis 4. Müratasemete modelleerimisel kasutati
liikluskiirusena püsivalt kehtivaid piirkiiruseid 70 km/h ja 90 km/h. Sealhulgas lõikudel, kus ajutiselt on kehtestatud
suuremaid/madalamaid piirkiirusi. Põhimaanteede püsivalt kehtestatud piirkiirus on 90 km/h. Ajutiselt on osadel
maanteedel (sh riigiteel nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee) kehtestatud ülemiseks lubatud piirkiiruseks 100,
110 ja 120 km/h:
- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 100-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~1 dB võrra,
- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 110-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~2 dB võrra,
- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 120-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~3 dB võrra.
Kõrtsi kinnistule viiva tee puhul arvestati liikluskoormuseks parklakohtade (31 kohta) arvu koos veoautode
võimaliku liiklusega päevas (4 sõidukit), eeldusel, et iga sõiduk teeb päevas 2 sõitu (alale ja alalt minema).
Arvutustes on arvestatud, et planeeringualal toimub tegevus ainult päevasel ajal, seega on nii planeeringualale
viiva tee kui ka planeeringuala sisese liikluse puhul arvestati raskeliikluse osakaaluks 6% päevasel, 0% õhtusel ja
0% öisel ajal ning piirkiiruseks 30 km/h.
Kuivõrd täpsem liiklussageduste jaotus puudub, on kasutatud mürahinnangu aluseks CNOSSOS juhendmaterjalis
esitatud liiklussageduste jaotust ööpäeva lõikes.
5 Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmed
6 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
8/11
Tabel 2. Aasta 2023 liiklussagedused projektiala ümbruses
tee AKÖL
sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö tee liik
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa
tee (Kolu ökodukt-Karla viadukt)
14186 946 497 106 maantee
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa
tee (Karla viadukt-tee nr 11708)
11165 744 391 84 maantee
Kose-Jägala tee 3361 224 118 25 tugimaantee
Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 1528 102 53 11 kõrvalmaantee
Kuivajõe-Liiva tee 109 7 4 1 kõrvalmaantee
1. Kuivajõe ühendustee 260 17 9 2 kõrvalmaantee
2. Kuivajõe ühendustee 478 32 17 4 kõrvalmaantee
3. Kuivajõe ühendustee 750 50 26 6 kõrvalmaantee
4. Kuivajõe ühendustee 550 37 19 4 kõrvalmaantee
Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee
Tabel 3. Aasta 2045 liiklussagedused projektiala ümbruses
tee AKÖL
sõidukit/h,
päev
sõidukit/h,
õhtu
sõidukit/h,
öö tee liik
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
(Kolu ökodukt-Karla viadukt)
19684 1312 689 148 maantee
2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
(Karla viadukt-tee nr 11708)
15492 1033 542 116 maantee
Kose-Jägala tee 4664 311 163 35 tugimaantee
Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 2120 141 74 16 kõrvalmaantee
Kuivajõe-Liiva tee 151 10 5 1 kõrvalmaantee
1. Kuivajõe ühendustee 361 24 13 3 kõrvalmaantee
2. Kuivajõe ühendustee 663 44 23 5 kõrvalmaantee
3. Kuivajõe ühendustee 1041 69 36 8 kõrvalmaantee
4. Kuivajõe ühendustee 763 51 27 6 kõrvalmaantee
Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee
Tabel 4. Auto- ja raskeliikluse jagunemine
sõiduki tüüp päev % õhtu % öö %
maantee autoliiklus jagunemine 80 14 6
raskeliikluse osakaal 10 8 4
tugimaantee autoliiklus jagunemine 80 14 6
raskeliikluse osakaal 8 6 3
kõrvalmaantee autoliiklus jagunemine 81 11 8
raskeliikluse osakaal 5 2 1
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
9/11
4. MODELLEERIMISTULEMUSED
Müratasemete arvutustulemusena valmis 7 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti
olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaarium päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid
planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on
esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 4-2.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;
- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.
Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel
ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale
müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed
Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra
olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;
- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale
lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud
müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel
müratundlikel hoonetel tagatud.
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
10/11
5. SOOVITUSED
Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt
sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,
büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu
normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus
on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.
Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate
ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada
välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja
ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb
rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.
Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete
konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest
erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt
projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast
liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks.
Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige
psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).
Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna
parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate
(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti
saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-
50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat arvestades võiks
kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.
24446-01
Kajaja Acoustics OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Reg.kood 11485414
vastutav isik: Marko Ründva
töö nr: 24446
staadium: detailplaneering
töö nimetus: liiklusmüra hinnang
objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald
11/11
LISAD
Lisa 1. Mürakaardid
- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ln (dB), öö
- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord ainult projektialaga Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev
- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö
62
62
62
62
62
61
62
62
63636363
61
61
61
61
61
61
61
61
61 61 61
6353
61
61
61
60 61 61
61 61 61
61
61
61
62 626262
6262
6249
61
61
60
60 60
60
60
61
62
62
6262
62
6251
60
60
60
60 60
60
61
61
61
6161
61
6150
67
66
61 61
61 61
61 62
67
68
68 68
68 68
68 68
6846
58
58
58
58 58
58 59
60 62
67
68
68
62 60
59 58
58 58
6848
58
58
58
58 58
58 59
61 63
67
67
67
55 54
54 54
55 55
6748
56
56
56
56
50 50
52
53
49 51
55
54
56
58
58
5849 63
62
60
60 55 54
54 52
54
52 50
54
54
6061 62
63
6353
54
54
48 48 47
48
48
5352
54
5555
5546
50 49
48
43
45
48
48
48 49
51
51
51
51
51
51 51
5142
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 1-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Koos planeeringualaga
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
48
49
49
49
49
47
50
50
53535353
50
50
47
48
49
49
48
48
41 41 42
6353
46
46
46
37 37 37
37 39 39
44
44
45
48 484848
4849
6249
46
46
46
46 46
47
47
51
51
51
5151
50
6251
45
45
45
45 45
46
50
50
50
5049
49
6150
44
45
46 46
46 46
46 46
44
44
38 38
38 38
38 38
6846
48
48
48
47 47
46 46
46 46
42
42
41
40 40
41 42
44 45
6848
48
48
48
45 44
43 43
43 42
42
42
42
43 43
43 44
44 45
6748
47
47
47
47
40 41
43
44
39 42
45
45
47
49
49
5849 53
52
50
50 45 45
45 44
45
43 41
45
45
5051 53
53
6353
45
45
39 38 38
40
40
4443
45
4646
5546
41 40
40
35
37
40
40
39 40
42
42
42
42
42
42 42
5142
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 1-2
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Koos planeeringualaga
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
56
56
56
56
49 50
53
53
49 51
55
55
57
58
58
5849 63
62
60
60 55 54
54 53
54
52 51
54
54
6061 62
63
6353
54
54
48 47 47
49
49
5352
54
5454
5446
49 48
48
43
46
48
48
48 49
51
51
51
51
51
50 50
5142
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 2-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Ilma planeeringualata
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
47
47
47
46
40 41
44
44
39 42
46
45
47
49
49
5849 53
52
50
50 45 45
45 44
46
43 42
45
45
5151 53
53
6353
45
45
38 38 38
40
41
4444
45
4645
5446
41 40
40
35
37
40
40
39 40
42
42
42
42
42
42 42
5142
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 2-2
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2023
Ilma planeeringualata
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
60
60
60
60
60
60
60
59
56565656
59
59
60
60
60
60
60
60
60 60 60
6015
60
60
60
60 60 60
60 60 61
61
61
61
61 606060
6060
6127
60
60
60
60 59
59
58
55
55
55
5559
60
6025
60
60
60
60 59
59
56
56
56
5659
59
6024
67
66
60 60
60 60
60 61
66
68
68 68
68 68
68 68
6832
40
40
41
52 53
54 56
58 61
67
68
68
62 60
58 57
55 54
6830
39
39
39
54 55
57 58
60 63
67
67
67
53 49
47 46
45 44
6733
17
17
18
18
30 30
31
30
29 27
30
33
26
25
18
338 37
38
38
39 38 38
29 34
31
31 32
29
30
2525 24
31
3913
43
43
38 38 37
25
25
2926
40
4343
4313
43 40
39
29
28
29
32
35 37
42
42
42
42
43
43 43
4322
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 3-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Planeeringuala sisene liiklusmüra
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
62
62
62
62
62
62
63
63
64646464
62
62
61
62
62
62
62
62
61 61 61
6454
61
61
61
60 61 61
61 61 61
61
61
61
62 626262
6262
6250
61
61
61
61 61
61
60
63
63
63
6363
63
6353
60
60
61
61 61
60
62
62
62
6262
62
6252
67
66
62 61
61 62
62 62
67
68
68 68
68 68
68 68
6848
59
59
59
59 59
59 59
60 62
68
68
68
63 60
59 59
58 58
6849
60
60
60
59 58
59 60
61 63
68
67
67
56 55
55 56
56 57
6850
57
57
57
57
51 52
54
54
50 53
56
56
58
59
60
6050 64
64
61
61 56 56
55 54
56
53 52
55
55
6162 63
64
6454
56
55
49 49 49
50
50
5453
55
5656
5647
51 50
50
44
47
49
49
49 50
52
52
52
52
52
52 52
5243
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 4-1
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2045
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
50
50
50
50
50
49
52
52
54545454
52
51
48
50
50
50
50
50
43 43 43
6454
48
47
47
39 39 39
39 40 40
46
46
46
49 505050
5050
6250
47
47
47
47 48
48
49
52
52
53
5352
52
6353
47
47
47
47 47
47
51
51
51
5251
50
6252
46
47
48 48
48 47
48 48
45
45
40 39
40 39
39 39
6848
49
49
49
48 48
48 48
47 47
43
43
43
41 42
43 44
45 46
6849
50
50
50
47 46
45 44
44 44
43
43
43
44 44
45 45
46 46
6850
48
48
48
48
41 42
45
46
41 44
47
46
49
50
50
6050 54
54
52
51 46 46
46 45
47
44 43
46
46
5253 54
54
6454
47
46
40 40 39
41
42
4645
47
4747
5647
43 42
41
36
39
41
41
41 41
43
43
43
43
43
43 43
5243
POS 1
POS 2
K uivajõe-K
ose-U uem
õisa tee
Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee
Kose-Jägala tee
Vainu
Väljataguse
Mürakaart nr 4-2
Projekt nr 24446
Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald
Liiklusmüra 2045
Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:
Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]
Värviskaala:
>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75
Elukondlikud hooned
Muud hooned
Planeeritav hoonestus
----- Planeeringuala piir
----- Olemasolev müratõke
Mõõtkava A3 1:3000
Arvutustarkvara: CadnaA 2025
Kuupäev: 19.12.24
17. oktoober 2023 1:5000
SITUATSIOONISKEEM
1
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
12 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
11205 Kuivajõe - Kose-U uem
õisa tee
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
A4
M
M
M
12 Kose - Jägala tee
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
12 Kose - Jägala tee
11205 Kuivajõe-Kose-Uuem õisa tee
Kinnismälestis Kose - Uuemõisa ministeeriumikooli hoone
Kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone
KARLA VIADUKT
M
M
M
M
M
TR TR
TR
TR
TR
TR TR
TR
TR
TR
E
Ä Ä
M
Tankla
M
TR
TR
Sillamäe tee
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
01. august 2024 1:2000
KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN
2
Leppemärgid:
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: E - Elamumaa M - Maatulundusmaa TR - Transpordimaa Ä - Ärimaa
Olemasolev hoonestus
Poe kinnistu detailplaneeringu ala piir
Kinnismälestise kaitsevöönd
Märkused: 1. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Poe kinnistu detailplaneering (koostanud Kose Maakorralduse OÜ,2014.a.) on kehtestatud Kose Vallavolikogu 18. dets 2014 otsusega nr 144.
ÜP järgne kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala
Planeeritud elektrikaabel
Planeeritud krundi piir
ÜP järgne kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone maa-ala
Planeeringuala piir Katastriüksuse piir
A2
Olemasolev puurkaev sanitaarkaitsealaga
11205 Kuivajõe - Kose-Uuem õisa tee
4. Kuiv
ajõ e ü
he nd
us tee
(ra mp)
Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee
11711 Sillamäe tee
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
01. august 2024 1:1000
TUGIPLAAN
3
INFO PLANEERINGUALA KOHTA
Katastriüksuse lähiaadress Kõrtsi Sillamäe tee Sillamäe tee 2
Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee
11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee
Katastriüksuse tunnus 33701:002:0916 33701:002:0917 33701:002:0936 33701:002:0918 33701:002:0401
Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 65 809 m2 1028 m2 974 m2 8016 m2 1019 m2
Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Transpordimaa
100% Transpordimaa
100% Transpordimaa
100% Transpordimaa
100% Märkused: 1.Geodteetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
Leppemärgid:
Olemasolev asfaltkattega tee
Juurdepääs kinnistule
Olemasolev heinamaa / haritav maa
Olemasolev kruusakattega tee/teeperv
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektriõhuliin
Olemasolev sidekanalisatsioon
Teekaitsevöönd
Planeeringuala piir
Tehnovõrgu kaitsevöönd
Bussipeatus
Olemasolev kergliiklustee
A2
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 V
2
7
1
POS 1 TL100%
10m 2000 4
2 55 567
P17
20
V V
V V
V V
V V
V V
V
V
V
V
V
V V
V V
V V
V V
V
6,1-7
Planeeritud ülekäigukoht*
50
50
K1
P14
10
VLP
VLP
11205 Kuivajõe - Kose-U uem
õisa tee
4. Kuiv
ajõ e ü
he nd
us tee
(ra mp)
Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee
SLP
SK1 SK1 SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1 SK1
SK1 SK1
SK1
Õli- ja liivapüüdur
Õli- ja liivapüüdur
SK 1
SK 1
Õli- ja liivapüüdur
10
POS 2 TL100%
10m 1200 3
2 10 242
Liitumine Puruvana:(Kose) alajaama
5,6
30
4
10
6,6
11711 Sillamäe tee
230x15m
R10
105x15m
30ELP
30
20
2,5
3,85
9,6
10,6
13,8
13
riigiteega ristumine rajada kinnisel meetodil
30
44,6
30,5
Perspektiivne ülekäigukoht*
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
4 DP-5-2024
Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
FTS KV OÜ
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat
07. jaanuar 2025 1:1000
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
4
Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Juurdepääsutee, parkimisalade ja jalakäijate ja jalgratturite tee asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.
Leppemärgid:
Olemasolev asfaltkattega tee
Juurdepääs kinnistule*
Säiliv kruusakattega tee/teeperv
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektriõhuliin
Olemasolev sidekanalisatsioon
Teekaitsevöönd
Planeeringuala piir
Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd
Bussipeatus
Olemasolev kergliiklustee
S
N
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Krundi positsiooni nr Pos 1 Pos 2
Katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100% Tootmismaa 100%
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed
Laohoone maa (TL) 100%
Laohoone maa (TL) 100%
Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 4 3
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 2000 m2 1200 m2
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus 10 m 10 m
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - -
Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast
Ehitisealune pindala (m2)
Ehitiste arv krundil
Korruste arv Krundi suurus
(m2)
Määratud ehitusõiguse aken
TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA
Planeeritud maa-ala suurus 76 846 m2
Moodustavate kruntide arv 2
Krunditud maa bilanss 65 809 m2 - Tootmismaa - 85,6%
11 037 m2 - Transpordimaa - 14,4 %
Kavandatud täisehitusprotsent 3200 65809 => 0,049 = 4,9%
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Krundi positsiooni nr Pos 1, 2
Hoonete soovituslik välisviimistlus metall, krohv, puit, kivi
Lubatud katusekalded 0 - 35°
Suurim lubatud korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1
Planeeritud juurdepääsutee*
Planeeritud laoplats ja parkimisala*
V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*
Planeeritud elektri madalpingekaabel*
Planeeritud krundi piir
1 Positsiooni nr.
P17 Parkimiskohtade arv
Planeeritud hoonestusala piir
Planeeritud teeservituudi ala*
Soovituslik hoone asukoht*
Soovituslik sademevee immutamise ala*
Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku
Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala/servituudiala*
Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m
Perspektiivne sidekanalisatsioon*
ja kujaga r=10 m
VLP
ELP SLP
Planeeritud veeliitumispunkt*
Perspektiivne sidevõrgu liitumispunkt*
Planeeritud elektriliitumispunkt*
Võimalik vertikaalplaneerimise suund*
Planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*
Soovituslik haljastuse asukoht*
SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioon*
Võimalik parkimiskoht*
Planeeritud puurkaev*
Rekonstrueeritav riigitee (kruuskattega)*
Rekonstrueeritav riigitee (kõvakattega)* Nähtavuskolmnurk*
Planeeritud tuletõrjeveevõtu tiik*
Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant*
A2
Heitvee immutamise keeluala*
Perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail: [email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-5-2024
HARJU MAAKOND, KOSE VALD
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA
KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: FTS KV OÜ
Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2024
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3
2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3
3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3
4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3
5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4
6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4
6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9
7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9
7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11
7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13
7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 18
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 19
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate
võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 19
8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..21
Detailplaneeringu koosseis
● Detailplaneeringu seletuskiri
● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000
● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000
● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
● Detailplaneeringust huvitatud isiku, FTS KV OÜ (registrikood 12780049), poolt
esitatud 18.03.2024 avaldus Kose Vallavalitsusele Kuivajõe külas Kõrtsi
katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud
dokumendiregistris 18.03.2024, dokumendi nr 7-1.2/459 all).
● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 nr lisaga (lähteseisukohad)
Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas (skeem 1). Planeeritava ala
pindala on ca 7,7 ha ning see hõlmab Kõrtsi (33701:002:0916) katastriüksust ning tagamaks
nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Sillamäe tee
(33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja
11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on
esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on kahe krundi moodustamine ja ehitusõiguste määramine äri- ja
tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala
haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 detailplaneeringu algatamise kohta
● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);
● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);
● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-
2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)
● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019
määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016
„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.
Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);
● Maa-ameti kaardimaterjal.
NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri
määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne
muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest
ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö
nr. MP1259/24G. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused
Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist hajaasustusega alaga,
kus on äri- ja tootmistegevus lubatud logistiliselt soodsas asukohas, kaubandus-, teenindus- ja
büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbega ala (ÄT) kõrval, kui
hooned ja tegevus ei kahjusta piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kui tegevusega ei kaasne
häiringuid tundlikele naaberaladele (elamud, üldkasutatavad alad, puhkealad) ja kui vajadusel
rakendatakse leevendusmeetmeid. Üldplaneeringus on Kuivajõe, Tade, Kolu ja Saula külades
ÄT-juhtotstarbega alad kavandatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, kus on
ehitusloakohustuslike hoonete kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. ÄT-
juhtotstarve on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone,
tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste
ehitamiseks. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva
töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise
vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist).
Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja
tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.
Detailplaneeringu ala asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servas. Väärtuslikud
põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning ehitised ja rajatised tuleb
paigutada eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide
tükeldamist. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust
6.2 Olemasolev olukord
Juurdepääs planeeringualale on riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu. Planeeringuala läbivad
ettevõttele ELA SA kuuluv sidekaablid, tänavavalgustuse madalpingekaablid. Planeeringualal
asuvad ka kaks bussipeatust, millest lõunapoole jäävast peatusest saab liikuda mugavalt
Tallinna suunal ja idapoole jäävast peatusest saab liikuda erinevate Kose valla asulate vahel.
Kõrtsi katastriüksus on kaetud haritava põllumaaga. Sillamäe tee (33701:002:0917 ja
33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe –
Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksustel asuvad riigiteed.
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)
Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 3. Vaade Kõrtsi katastriüksusele Sillamäe teelt (juuli 2024.a)
Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):
• Riigiteede kaitsevööndid ulatusega 30 m
• Elektrikaabli (madalpingekaabel) kaitsevöönd 1 m
• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m
Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeringuala piirneb kolmest küljest transpordimaadega. Planeeringuala jääb hoonestatud
piirkonda. Lähim hoonestus (üksikelamu ja abihooned) asub planeeringualast ca 80 m kaugusel
Vainu katastriüksusel. Sillamäe ja Väljataguse hooned jäävad vastavalt 130 m ja 270 m
Kõrtsi
Sillamäe tee
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
kaugusele planeeringuala piirist. Sillamäe, Vainu ja Väljataguse hoonetuseks on viilkatusega
taluhooned.
Planeeringuala lähipiirkonda jääb Karla viadukt ja teisel pool riigiteed 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa teed asub tankla hoone, kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone ja üks elamu.
Planeeringuala kontaktvööndis asub tänavalgustuse elektrikaabel ja Elektrilevi elektrivõrk ning
ELA SA sidekaablid. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja
katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.
Foto 4. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet fotoladu mai 2024.a)
Sillamäe
Vainu
Poe (Jetoil)
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud
nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on
üldplaneeringu kohane ning sobib liiklussõlme kõrvale. Kavandatavad hoonemahud ja kruntide
täisehitus sobituvad hajaasustuse põllumajandusmaastiku äärde. Planeeringuala asukoht
suuremate riigiteede ääres on heaks asukohaks hulgikaubanduse ettevõtte ladudele. Karla
viadukti lähedus muudab liikumise planeeringualale 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt
lihtsaks. Lisaks asub hõreda asustusega piirkonnas. Olemasolev keskkond, sh sõiduteed ning
elektri- ja sidevõrk on võimelised lisanduva hoonestuse rajamisega kaasneva koormusega toime
tulema.
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks (krundi
kasutamise sihtotstarve laohoone maa). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus
kummalegi krundile. Planeeringualasse kaasati juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega
varustamiseks osaliselt Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee
(33701:002:0401) katastriüksused, mille sihtotstarvet ega olemasolevaid piire ei muudeta.
Detailplaneeringust huvitatud isik soovib Pos 1 krundile rajada kontori (asub samas hoones
laoruumidega), eraldiseisvad laohooned ja laoplatsi tee- ja vesiehitusmaterjalide (truubitorude
ja geotekstiilide) hulgimüügiks. Planeeritud krunt Pos 2 on laohoonete rajamiseks, kuid esialgu
jääb see maatükk rendile kohalikule põllumajandusettevõtjale.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on
lubatud hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos
tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks
kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteid ja haljastust.
Hoonestusala on planeeritud 5,6 - 50 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Krundil Pos 1 jälgib
hoonestusala piir ida ja lõuna poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir
krundi piirist 10 m kaugusel ja lääne poolt on hoonestusala krundi piirist 50 m kaugusel. Krundil
Pos 2 jälgib hoonestusala ida poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir
rekonstrueeritava sõidutee kattest 30 m, lõuna poolt on hoonestusala piir 10 m kaugusel ja lääne
poolt on juurdepääsutee teekattest 10 m ja krundi piirist 5,6 m kaugusel. Hoonestusala on
määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti.
Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille
alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik
kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,
päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.
Täpne lahendus rajatavate kontori ja laohoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse
ehitusprojekteerimise käigus.
7.2 Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse
määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja Kose valla
üldplaneeringust.
Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused
*Mõlemale krundile on lubatud rajada ka kuni 20 m2 väikeehitisi ja erineva pinnaga
varjualuseid/katusealuseid (sh ka suuremaid kui 20 m2) ladustavate materjalide tarbeks, mille
kindlat arvu ei määrata kuid nende ehitisealused pinnad peavad mahtuma suurima lubatud
ehitisealuse pinna sisse.
Lubatud on katastriüksusele määrata osaliselt ka ärimaa sihtotstarve (< 50%), kui lisaks
ladustamisele peaks tulevikus tekkima vajadus toodete müügipinnale.
Hoonete suurimat sügavust ei määrata. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla,
laoplats) suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja
ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada krundile Pos 1 hooneid mille
maksimaalne ehitisealune pind on kokku 2000 m2 ja krundile Pos 2 kuni 1200 m2. Täpne
lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused
Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“
asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta
kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole teisi tootmishooneid.
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid
2. Lubatud katusekalded
3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele
Hoonete soovituslikud välisviimistluse
materjalid Metall, krohv, puit, kivi
Lubatud katusekalded 0 – 35°
Maksimaalne hoone korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1
Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Detailplaneeringuga
ei määrata konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid
Pos nr
Krundi
kasutamise
sihtotstarve või
sihtotstarbed
Hoonete suurim
lubatud arv või nende
puudumine maa-alal
(põhihoone/abihoone)
Hoonete
suurim lubatud
ehitisealune
pind
Hoonete
lubatud
maksimaalne
kõrgus
Pos 1 Laohoone maa
(TL) 100% 4* 2000 m2 10 m
Pos 2 Laohoone maa
(TL) 100% 3* 1200 m2 10 m
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada ümbritsevasse
keskkonda. Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale.
Kose valla üldplaneering soovitab suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute
ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks rajada liigendatud fassaadiga ning
mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve.
Piirded
Piirdeaedu pole lubatud rajada krundi piiridele, kuna lähialal ei asu ka ulatuslikke piirdeaedu.
Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks on eelkõige turvalisuse
tagamine (nt materjalide vms ladustamisel väljaspool hoonet). Piirdeaia maksimaalne kõrgus
on 2,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.
Valgustus
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistutele võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
7.4.1 Liikluskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 36,934-36,966;
riigiteega nr 3597 4.Kuivajõe ühendustee km 0,000-0,203; riigiteega nr 3596 3.Kuivajõe
ühendustee km 0,121-0,295; riigiteega nr km 0,422-0,635 (edaspidi riigitee) ja riigiteega nr
11711 Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja 33701:002:0936).
Riigitee 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee (millelt juurdepääs toimub Sillamäe teele)
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1528 autot. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas
riigitee osas 90 km/h. Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ kujutatud mahasõidu
külgnähtavus vastab juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“, milles ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole juhendi alusel
määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Peatee
liitumisnähtavus (LN1) on juhendi alusel 230 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) on 15
m. Riigitee 11711 Sillamäe tee peatumisnähtavust pole samuti määratud, liitumisnähtavus
(LN1) on 105 m (kiirusepiiranguks võetud 50 km/h) ja liituva tee liitumisnähtavus on (LN2) on
15 m.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu olemasolevalt
mahasõidult. 11711 Sillamäe tee on laiusega ca 5 m ning kruusakattega. Kuna planeeringuala
liiklustihedust ja sõidukite koosseisu väga täpselt määrata ei saa (puudub teave Pos 2
potentsiaalsest tegevusest) tuleb arvestada tee laiuse määramisel linnatänavate standardis
näidatud laiusega, mille järgi kahe veoauto (sadulauto) mugavaks liikluseks on vajalik teekatte
laius 6,6 m. Seega tuleb 11711 Sillamäe teed rekonstrueerida ja laiendada ning 11205 Kuivajõe
– Kose-Uuemõisa tee ristmikku rekonstrueerida ja laiendada. Planeeritud arendustegevuse
eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee
ristmiku ümberehitamine liikluskoosseisule vastavaks. Tee on planeeritud rajada tolmuvaba
kattega (näiteks pinnatud) ja 6,6 m laiusega kuni planeeritud kruntide juurdepääsutee
mahasõiduni. Samuti on planeeritud rajada ühine juurdepääsutee kahe krundi juurdepääsu
https://www.architecturaldesigns.com/
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
tagamiseks. Sõidutee on planeeritud rajada tolmuvaba kattega ja soovituslikult ca 6,1-7 m
laiune, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus ka suurematele veokitele. Tee jääb krundi Pos 1
koosseisu ja sõiduteele seatakse teeservituut Pos 2 kasuks.
Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada
kontori osal müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet
ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Jalakäijate ja jalgratturite tee on hetkel vaid 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa teest teisel pool.
Detailplaneeringuga on kavandatud bussipeatusi ühendav jalakäijate ja jalgratturite tee, millelt
on planeeritud ka juurdepääs krundile Pos 1 (kuna tegemist on hulgikaubandusettevõttega, siis
tihedalt igapäevast jalakäijate (külastajate) liiklust ette ei ole ette näha, peamiselt tee kasutajad
on ettevõtte oma töötajad, kes liiguvad bussiga ja kasutavad juurdepääsu tööle tulekuks ning
minekuks). Jalakäijate ja jalgratturite tee soovituslik asukoht on näidatud Joonisel 4. Jalakäijate
ja jalgratturite tee asukoht täpsustatakse projekteerimisel. Arvestada tuleb tee projekteerimise
normide lisa 1 tabel 40, mille järgi peab planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee vähim laius
olema minimaalselt 2,5 m ja lisa 1 tabeli 41 järgselt peab jalakäijate ja jalgratturite tee
ohutusriba vähim laius olema minimaalselt 7 m. Jalakäijate ja jalgratturite tee rajamine (sh
ehitusprojekti tellimine) on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.
Kuna käesoleval hetkel pole teada Pos 2 tegevusala tulevikus (ja planeeringuga on lubatud ka
ärimaa sihtotstarve) on joonisel 4 näidatud perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee ning
ülekäigukoht juhuks kui peaks tulevikus Pos 2 krundile jalakäijate ligipääsu vajadus lisanduma.
7.4.2 Parkimine
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse
projekteerimisel vastavalt rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on
määratud suurim lubatud ehitisealune pind Pos 1 krundil 2000 m2 ja Pos 2 krundil 1200 m2 ,
seega eeldusel, et hooned on ühekorruselised, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse
aluseks standardis toodud määratlust „5 Tööstusettevõte ja ladu“ ja liigitust väikeelamute ala
(normatiiv n=1/90)) minimaalne parkimiskohtade arv Pos 1 krundil 17 parkimiskohta ja Pos 2
krundil 14 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada ka jalgrataste
parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv on standardi järgi 6. Täpne parkimise
lahendus lahendatakse projekteerimisel.
Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;
• parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide,
linnatänavate standardiga;
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
• vältida suure ladustamisplatsi täisasfalteerimist, kui võimalik siis eelistada vett
läbilaskvaid materjale nagu kruus ja killustik (kasvõi osaliselt);
• alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele
elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste
seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,
mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik
paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto
laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna
elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on
laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või
vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus
ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel;
• enam kui 20-kohaline parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,
arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse
§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja
arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised
hooned on samast tuleohutusklassist.
Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike
asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude
omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringuala lähipiirkonnas ei asu piirkonna vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvaid vee- ja
kanalisatsioonitorustikke. Kontoril ja vajadusel laohoonete vee- ja kanalisatsioonilahendus on
seega ette nähtud lokaalselt.
Planeeritud on rajada üks ühine puurkaev ja mõlemale krundile iseseisev biopuhasti koos
imbväljakuga. Hinnanguline veevajadus äri- ja/või tootmishoone puhul sõltub töötajate arvust
– standardi järgi tehased ja bürood 25-35 l/d töötaja kohta (veevajadusega tootmistegevust ei
planeerita). Arvutuslik maht ühe töötaja kohta äri- ja/või tootmishoones on keskmiselt 30 l/d.
Seega 3 töötaja puhul on vajalik veekogus ca 0,09 m3/d. Põhjavee I veekihi saastumise
juhtumite esinemise tõttu piirkonnas tuleb rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil
puurkaev põhjavee II veekihti. St puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses
olevad puurkaevud ja paigaldatakse sügavam manteltoru. Planeeritud puurkaevule ja
veetorustikele tuleb seada servituut Pos 2 kasuks.
Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d.
Tulenevalt veeseaduse § 154 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 on puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett, hooldusala, mille ulatus on kümme
meetrit.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle
rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
Keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada
kuni 10 m³/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist
puhastamist.
Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt biopuhasti baasil.
Biopuhastite ja imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et
rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st biopuhasti imbväljaku kuja 10
m ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee
immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m.
Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja
omapuhastitele ning imbväljakutele. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja
kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.
7.6.2 Sademevesi
Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt
vertikaalplaneerimise abil. Soovitatav on kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi nagu
näiteks vett läbilaskev katend (nt laoplats kavandada osaliselt kruusa- või killustikkattega),
kasvukast, vihmapeenar, nõva või viibetiik. Sademevee lahenduse projekteerimisel peab
eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma krundil. Eesmärgi saavutamiseks
kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi, st tagada piisavalt looduslikku
pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale. Kuna laoplatside pinda on
kavandatud suures ulatuses, siis võib sademevee immutamisel kasutada ka lisanduvaid tooteid
– näiteks immutuskassete või immutustorusid vms. Sel juhul sademevesi juhitakse läbi kaevude
õlipüüdurisse ja seejärel immutusväljakusse. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata
ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi
juhtida naaberkruntidele ega teele.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada tuletõrje veevõtutiigist.
Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühine tuletõrje veevõtutiik ja kuivhüdrant.
Soovituslik asukoht sellele on Pos 1 keskel. Tuletõrje kuivhüdrandile seatakse servituut Pos 2
kasuks.
Kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada
ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtutiigi ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida
projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri
määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis
EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.
Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk
veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.
Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni
eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1201
MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul. Sama määrus aga
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis rakendumisel
teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega
vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles
eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale hoonele
vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud tiigist ei piisa (näiteks Pos 2 hoone ehitatakse
palju aastaid hiljem ja tiigi rajamisel on arvestatud väiksema veevajadusega), tuleb
projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti. Täpne lahendus leitakse hoonete
projekteerimise käigus iga krundi puhul eraldi. Krundile Pos 1 planeeritud tuletõrje
veevõtukoht ja tiik tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud isiku poolt enne mistahes hoonele
kasutusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus lisanduvate tuletõrje veemahutite järele
(juhul kui näiteks ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi), siis need tuleb rajada selle krundi
omaniku poolt enne kasutusloa taotlemist.
Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad
tulevikus mõlemad katastriüksuse omanikud ühiselt.
7.6.4 Elektrivarustus
Liitumine elektrivõrguga on võimalik Kuiviku:(Kose) või Puruvana:(Kose) alajaama baasil.
Olemasoleva ükskõik kumma alajaama baasil on planeeritud kontori ja laohoonete
elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu
piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate krundi piirile kahekohalisena
teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.
Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Krundile Pos 2
planeeritud madalpingekaablile tuleb seada reaalservituut Elektrilevi OÜ kasuks.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ
elektrivõrgu. NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil.
Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele. Lubatud on kasutada
päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma tarbeks.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,
õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid
hoonete katustele ja/või fassaadidele). Rajatiste kavandamisel on soovituslik jälgida Kose valla
üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale
kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste
(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.
Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja
kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel
peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone
energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda..
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.6.6 Sidevarustus
Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala edelaosas asuva
ELA SA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 085K14
kuhu tuleb paigaldada kaablimuhv 085YM06 (asukoht esitatud joonisel 4).
Sidevõrguga liitumiseks ja ehitusprojekti koostamiseks on väljastanud ELA SA täpsemad
tehnilised tingimused (vt lisade kaust) mis kehtivad kuni 28.05.2025.
Enne sidevõrgu projekteerimist tuleb täpsustada ELA SA-ga tehniliste tingimuste ajakohasus
ja valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada projekteeritud lahendus
nendega. ELA SA sidevõrgust sideühenduse projekteerimise korral või ELA SA sidevõrgu
jäämisel ehitusprojekti alasse kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA sidevõrgu haldajaga AS
Connecto Eesti.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringuala on hetkel kaetud suures ulatuses haritava maaga (põld) ja osaliselt riigiteedega
(vt fotod 1 ja 2). Planeeringualal ei asu likvideeritavat kõrghaljastust.
Kose valla üldplaneeringu järgselt tuleb tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele rajada ka
kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua võimalikult
looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond. Lisaks on soovituslik hea üldmulje
saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel)
tänavapoolsele küljele.
Kõrghaljastusel on maakasutuse ja väliruumi kujundamisel oluline roll leevendamaks
külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse laius puhvertsoonina
toimimiseks on üldjuhul 30-50 m. Haljastuse kavandamine võimaldab ka muuhulgas parandada
tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid.
Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis
koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka
tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi tootmismaa krundi haljastatav/looduslikuna
säiliv osa.
Soovituslik on rajada kõrghaljastust planeeringuala põhja, ida ja lääne osasse vaadete
pehmendamiseks, sest nendes suundades lähialal asuvad elamud. Lisaks on soovituslik ka
mõned puud istutada kontori ruumidega hoone lähedusse, et luua meeldivam töökeskkond.
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee
ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega
parklas ja laoplatsil. Vertikaalplaneerimisel juhitakse sademevesi läbi kaevude õlipüüdurisse ja
seejärel immutusväljakusse.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,
pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Sõidukite parkimine hoone läheduses
2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses
3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust
4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)
5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõudena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse
nende funktsioneerimine.
7.8.1 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb
paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et
konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
7.8.2 Valgusreostus
Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei
ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei
häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud
peatükis 7.3.
7.8.3 Radooni levik
Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)
sisaldusega alale. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal
teostada radoonitasemete mõõtmised.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid
järgmiselt:
• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;
• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt
tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);
• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-
jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,
siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla
radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada
ventilatsioonisüsteem vms meetmed).
7.8.4 Müra ja terviseohutus
Kajaja Acoustics OÜ on koostanud detailplaneeringule liiklusmüra hinnangu (töö nr 24446).
Hinnangu järgi on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud
II kategooria piirnormi nõuded lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud.
Lisaks anti soovitused edaspidiseks projekteerimiseks:
• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate
müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,
büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega
kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega
möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja
väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.
• Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete
konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel
rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra
taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete
heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada
transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”
tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid
projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate
mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks
vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja
lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast
liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile
transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna
nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
• Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne
mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või
tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel
puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel
koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka
kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi
parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema
tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30 - 50 m), sel
juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat
arvestades võiks kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete
rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik
negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringuala lähipiirkonnas asub muinsuskaitsealuseid mälestisi ja nende kaitsevööndeid.
Hoonestus on aga kavandatud neist teisele poole 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed ja
kavandatud hooned ei varja vaateid olemasolevatele kinnismälestistele. Detailplaneeringuga on
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks, mis sobituvad
keskkonda. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne
mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub rajatava jalakäijate ja jalgratturite tee näol, mis tagab kergliiklejatele paremad
võimalused bussipeatustest liiklemiseks olemasolevale Kuivajõe –Kose-Uuemõisa kergteele.
Lisaks luuakse suure tõenäosusega uusi töökohti ja arendatakse ettevõtlust. Negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele
põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes
eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku
kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti
realiseerimise staadiumis.
Tabel 3. Servituutide seadmine
Teeniv
kinnisasi/isik
Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)
Pos 1* reaalservituut – planeeritud veetorustik ja puurkaev (Pos 2 kasuks)
* reaalservituut – planeeritud tuletõrje veevõtukoht (Pos 2 kasuks)
* reaalservituut – perspektiivne sidekaabel (Pos 2 kasuks)
* teeservituut – juurdepääsutee (Pos 2 kasuks)
Pos 2 * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Pos 1
kasuks)
Sillamäe tee
33701:002:0917
* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri liitumispunkt ja elektri
madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ kasuks)
* reaalservituut – planeeritud sidekaabel (Pos 1 ja Pos 2 kasuks)
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei
kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste
teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose
Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist
halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja
planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud
rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud
ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida
sobilikud hoonete (kontoriga hoone ja muude laohoonete) asukohad, juurdepääsutee koos
parkimis- ja laoplatsi alaga, lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine
kruntidel. Ehitusprojektide koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel
tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas
ühendused tehnovõrkudega (vt täpsemaid tingimusi lisade kasutas). Planeeringu elluviimiseks
peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti
Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on rekonstrueerida ja laiendada 11711 Sillamäe
teed kuni planeeritud mahasõiduni (tolmuvaba kattega) ja 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr
11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmik ümber ehitada. Krundile Pos 1 tuleb rajada
juurdepääsutee ja mahasõit krundile Pos 2 ning seada teeservituut. NB! Kõik arendusalaga
seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat
pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha
ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse
maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205
Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine ning planeeritud juurdepääsutee, Pos
2-le mahasõidu, tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu ehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 kohane
luba ehitamiseks. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne 11711 Sillamäe tee ja 11711
Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku rekonstrueerimist,
juurdepääsutee ja Pos 2-le mahasõidu rajamist (ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast
suuremate ehitustööde lõppu asfalteeritakse või pinnatakse), nõuetekohase tuletõrje
veevõtukoha ning puurkaevu välja ehitamist. Pos 1 krundile planeeritud tehnovõrkude
projekteerimise ja ehitustööde tellimine, 11711 Sillamäe tee ja 11711 Sillamäe tee ning
11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine/rekonstrueerimine koos
laiendamisega ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.
Lisaks tuleb krundile Pos 1 rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust
huvitatud isiku poolt. Enne puurkaevu ja tuletõrje veevõtukoha kasutusloa taotlemist tuleb
seada veetorustikule isiklik kasutusõigus Pos 2 kasuks. Pos 1 omaniku kohustus on tagada
mõlema krundi veega ja tuletõrjeveega varustatus.
Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse krundid ja
rekonstrueeritakse/ümberehitatakse 11711 Sillamäe tee ning 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa
tee ristmik. Teises etapis rajatakse Pos 1 hooned, laoplats, juurdepääsutee,
rekonstrueeritakse/laiendatakse 11711 Sillamäe tee detailplaneeringus näidatud mahus,
rajatakse haljastus ning tehnovõrgud. Kolmandas etapis rajatakse Pos 2 krundile hooned,
vajadusel laoplats ning tehnovõrgud.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Taotlus | 27.01.2026 | 1 | 9.3-1/24/10787-8 | Sissetulev dokument | ta | Kose Vallavalitsus |
| Edastuskiri | 04.06.2025 | 1 | 9.3-1/24/10787-7 | Sissetulev dokument | ta | Kose Vallavalitsus |
| Edastuskiri | 07.04.2025 | 1 | 9.3-1/24/10787-6 | Sissetulev dokument | ta | Kose Vallavalitsus |
| Kiri | 14.02.2025 | 3 | 9.3-1/24/10787-5 | Väljaminev dokument | ta | Kose Vallavalitsus |
| Taotlus | 03.02.2025 | 1 | 9.3-1/24/10787-4 | Sissetulev dokument | ta | Kose Vallavalitsus |
| Kiri | 18.11.2024 | 1 | 9.3-1/24/10787-2 | Väljaminev dokument | ta | Kose Vallavalitsus |