Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Teie 17.01.2025 nr 7-1.2/658-8

Meie 14.02.2025 nr 9.3-1/24/10787-5

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi

katastriüksuse detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) korduvalt kooskõlastamiseks Kuivajõe külas asuva

Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu. Varasemalt (18.11.2024) on amet jätnud

detailplaneeringu kooskõlastamata kirjaga nr 9.3-1/24/10787-2, kuna detailplaneeringus ei

olnud müraolukorda hinnatud.

Planeeritav maa-ala paikneb Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi (33701:002:0916)

katastriüksusel. Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks ning tehnovõrkudega liitumiseks on

osaliselt hõlmatud ka Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401)

katastriüksuseid. Planeeritava ala pindala on ca 7,7 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on kahe krundi ja ehitusõiguste määramine äri- ja tootmishoonete

püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Detailplaneeringust huvitatud isik soovib Pos 1 krundile rajada kontori (asub samas hoones

laoruumidega), eraldiseisvad laohooned ja laoplatsi tee- ja vesiehitusmaterjalide (truubitorude

ja geotekstiilide) hulgimüügiks. Planeeritud krunt Pos 2 on laohoonete rajamiseks, kuid esialgu

jääb see maatükk rendile kohalikule põllumajandusettevõtjale. Detailplaneering on kooskõlas

Kose valla üldplaneeringuga.

Täiendatud detailplaneeringu materjalid sisaldasid Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud

liiklusmüra hinnangut (töö nr 24446-01; 06.01.2025). Müra modelleerimiseks vajalikud teede

liiklussageduste andmed saadi Transpordiameti poolt teostatud 2023. aasta liiklusloenduse

andmetest. Perspektiivse ehk 2045. aasta liiklussageduse puhul tehti eeldus, et iga-aastane

liikluse juurdekasv on 1,5%. Kõrtsi kinnistule viiva tee puhul arvestati liikluskoormuseks

parklakohtade (31 kohta) arvu koos veoautode võimaliku liiklusega päevas (4 sõidukit),

eeldusel, et iga sõiduk teeb päevas 2 sõitu (alale ja alalt minema). Arvutustes on arvestatud, et

planeeringualal toimub tegevus ainult päevasel ajal. Mürakaardid koostati olemasolevas- ja

perspektiivses olukorras nii koos realiseerunud detailplaneeringuga, kui ka ilma. Lisaks on

koostatud mürakaart ainult planeeringualalt leviva liiklusmüraga.

Elamumaa-alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel

ajal 60 dB (hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Mürakaartidelt selgub, et olemasolevas olukorras, nii planeeringu realiseerumise korral, kui ka

ilma, levib müratundlike hooneteni päevasel ajal liiklusmüra kuni 64 dB ning öisel ajaperioodil

kuni 54 dB. Perspektiivses olukorras (2045.a) levib müratundlike hooneteni liiklusmüra

päevasel ajaperioodil kuni 64 dB ning öisel ajaperioodil kuni 54 dB. Detailplaneeringu ja

2(3)

ümbritseva ala mürauuringute kohaselt on piirkonnas juba praegu kõrge liiklusmüra tase.

Liiklusmüra hinnangu kohaselt ei avalda planeeringu realiseerumisel lisanduv liiklus olulist

mõju müratundlike hooneteni leviva liiklusmüra tasemete osas.

Planeeringualalt levivat tööstusmüra ei ole mürauuringu raames modelleeritud. Tööstusmüra

kohta on detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatud:

 „Tulenevalt asjaolust, et käesoleval hetkel ei ole võimalik prognoosida täpselt kaupade

mahalaadimise ja ladustamisega kaasneva müra tugevust tuleb nii krundil Pos 1 kui ka

Pos 2 pärast laohoonete rajamist teostada kauba laadimise ajal müramõõdistused

tundlike hoonete vahetus läheduses. Kui müratase ületab norme tuleb kasutada

täiendavaid leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmeteks võib olla näiteks lisanduv

kaitsehaljastuse rajamine, et oleks tagatud soovituslik laius 30 – 50 m, kokku leppida

elanikega sobilikud nädalapäevad ja kellaajad, mil kaupade laadimist on kõige

mõistlikum teha (et see võimalikult vähe elanikke häiriks), müravallide rajamine

krundisiseselt või ladustamisala ümbritsemine müratõkkeseinaga. Efektiivseim lahendus

on müratõkete rajamine vahetult müraallika lähedusse. Müratõkkeseina soovituslik

minimaalne kõrgus on 3,5 m maapinnast.“

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub

ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle

rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel võib heitvett

hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud

põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Eelnevast tulenevalt tuleb

kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt biopuhasti baasil. Biopuhastite ja

imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad

tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st biopuhasti imbväljaku kuja 10 m

ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et

reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m.“

 „Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge

radooni(Rn) sisaldusega alale. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb

planeeringualal teostada radoonitasemete mõõtmised.“

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu.

Täiendavalt juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

 Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

3(3)

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Planeeritud on rajada üks ühine

puurkaev ja mõlemale krundile iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga“. Arvestada

keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus-

või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või

-augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu

või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetega.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]