Tegevusloa muutmine

1

Uuringuteenuste loetelu, milleks tegevusluba taotletakse Lisa 2

BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE KIRJELDUSED

Viirused:

Bioloogiliste ohutegurite nimekirja kuuluvad 2 ohuklass 3 viirust:

Sugukond Poxviridae, perekond Ortopoksviirus, Ahvide rõugeviirus

Ohuklass 3. Viirust kirjeldati esimest korda Taanis 1958. aastal labori makaakidel. Viiruse genoom on

kaheahelaline DNA ning virion on suur (250nm) ja ümbritsetud membraaniga. Viiruse peamine

levikuala on Lääne- ja Kesk-Aafrikas, viirus võib nakatada mitmeid erinevaid loomi – küülikuid, oravaid,

hiiri, rotte, preeriakoeri, primaate, inimesi.

Inimestel ilmnevad nakatamise sümptomid 5 kuni 21 jooksul, varajasteks tunnusteks on peavalu,

lihasvalu, palavik, väsimus; mõne päeva jooksul hakkavad ilmuma villid kätele, jalgadele, suu

piirkonda, suguelundite ümber, silma, samuti lümfisõlmed paistetavad üles. Nakatumisega võivad

kaasnevad ka teisesed infektsioonid.

Loomadelt inimesele võib viirus levida kriimustuste, hammustamiste läbi; samuti kokkupuutel

loomade verega või villide vedelikuga. Inimeselt inimesele levib viirus kergelt samas majapidamises –

õhu kaudu, otsese kokkupuute teel, kehavedelike vahendusel; ka emalt lootele. Ahvide rõugeviirusel

on kaks klaadi: I ja II, neist esimese puhul on suremus umbes 10%, teise korral 1% juures.

Aastal 2022 leidis aset suurem puhang väljaspool Aafrikat, alates maist levis viirus enam kui 100 riiki

(sh Eestisse), nakatus teadaolevalt ligi 70000 inimest, surmajuhte oli alla 200.

Viiruse vastu on olemas nii tõhusad ravimid kui vaktsiinid. Kasutatakse töös sünteetiliselt plasmiidi

(rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja nende mutante. Samuti looduslikke

isolaate.

Sugukond Flaviviridae, perekond flavivirus, Alkhurma hemorrhagic fever virus

Ohuklass 3. Suhteliselt vähetuntud viirus, Alkhurma hemorrhagic fever viiruse lähisugulane on

Kyasanuri metsa haiguse viirus (genoomi sarnasus 89%). Genoom on üheahelaline RNA molekul

suurusega umbes 10000 alust, virion on ümbritsetud membraaniga. Levib Saudi Araabia ja selle

lähipiirkondade aladel.

Viirust kannavad edasi puugid, liik Ornithodoros savignyi, mis Eestis puudub. Looduslikud reservuaarid

võivad olla kaamlid, lambad, kitsed, lehmad, kellega kokkupuutel võib inimene saada otse ka nakkuse,

siiani inimeselt inimesele levikut ei ole kirjeldatud.

Sümptomid hakkavad 2-4 päeva pärast viirusega nakatumist. Infektsioon põhjustab peavalu, lihasvalu,

palavikku; võib esineda kõhulahtisust, anoreksiat. Hemorraagiat kirjeldatud 25%-50% juhtudest ning

entsefaliiti 10%-20% juhtudest. Vähese leviku tõttu puuduvad spetsiifiline ravi ja vaktsiinid.

Kasutatakse töös sünteetiliselt plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja

nende mutante. Samuti looduslikke isolaate.

Bioloogiliste ohutegurite nimekirja kuuluvad 5 ohuklass 2 viirust: Sugukond Adenoviridae, perekond Mastadenoviirus, liik C ja sellel baseeruvad vektorid

Ohuklass 2. Inimese adenoviirused kuuluvad perekonda Mastadenoviirus. Viirusosakestel puudub

ümbris, on ainult kest, genoom on kaheahelaline DNA suurusega umbes 36000 aluspaari. Inimese

adenoviirusi jagatakse 7 liiki (A-G), neis omakorda on umbkaudu 90 erinevat alamtüüpi. Inimese

adenoviiruses on äärmiselt nakkusohtlikud, sõltuvalt liigist/tüübist võivad põhjustada hingamisteede

nakatumisi, konjunktiviiti, tsüstiiti, entsefaliiti, gastroenteriiti. Peamiselt liikide B ja C esindajad võivad

2

põhjustada hingamisteede nakatumist. Liiki C kuuluvad alamtüübid on C1, C2, C5, C6, C57. Infektsioon

liik C adenoviirusega võib olla nii asümptomaatilise kui kerge, organism saab enamasti haigusega ise

hakkama, kuid nakkus võib olla ohtlik immunokompromiteeritud isikutele, samuti lastele ja

vanainimestele.

Viirus võib levida pindade kaudu, piisknakkusena aevastamisel ja köhimisel, samuti väljaheidete

kaudu. Adenoviiruste C2 ja C5 baasil on loodud geeniteraapia vektoreid, et viia inimese rakkudesse

võõrgeene. Adenoviirusvektorite näol on tegemist niinimetatud suitsiidosakestega, kus genoomist on

eemaldatud mitmed elemendid. Vektori genoomi pakkimine käib spetsiifilises rakuliinis, saadud

partiklid suudavad küll nakatada uusi rakke, kuid mitte neis toota enam uusi osakesi.

Kasutatakse töös sünteetiliselt plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust ja selle

mutante. Samuti adenoviirustel baseeruvaid vektoreid ja replikone ning nende mutante.

Sugukond Poxviridae, perekond Ortopoksviirus, Vaktsiiniaviirus

Ohuklass 2. Vaktsiiniaviirus on väga lähedane sugulane veiste rõugeviirusele, samuti inimesel rõugeid

põhjustavale viirusele (Variola major ja Variola minor). Viiruse genoom on kaheahelaline DNA ning

virion on suur (250nm) ning ümbritsetud membraaniga. Viirus on olnud zoonootiline, eellaseks

hobuste rõugeviirus, kuid kaasajal on tegemist laboritüvega. Sellega nakatumisega võivad kaasneda

lööve, palavik, lümfisõlmede paistetus. Ohtlik pigem immunopuudulikkuse all kannatavatele

inimestele. Vaktsiiniaviirus on olnud aluseks rõugete vastaste vaktsiinide loomisel.

Põhimõtteliselt on viiruse vastu nii tõhusad ravimid kui vaktsiinid. Kasutatakse töös sünteetiliselt

plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja nende mutante. Samuti

looduslikke isolaate.

Sugukond Picornaviridae, perekond Enteroviirus, Rinoviirused

Ohuklass 2. Genoom on üheahelaline RNA suurusega umbes 8000 alust, virionid on väikesed (30nm)

ja ilma ümbriseta; esimest korda isoleeriti aastal 1953.

Viirus levib piisknakkusena ja pindade kaudu, samuti vahetult inimeselt inimesele. On üks paljudest

niinimetatud külmetushaiguste põhjustajatest, enamasti möödub nakkus kergelt. Inimesel nakatab

viirusülemisi hingamisteid, paljuneb seal 33-35°C juures. Nakatumise järgselt ilmnevad

haigussümptomid paari päeva jooksul, neiks on kurguvalu, nohu, ninakinnisus, aevastus, köha,

väsimus, lihasvalu, palavik, kurnatus. Tegemist on hooajalise nakkushaigusega sügis-talv-kevad

perioodil, inimene terveneb enamasti ise. Riskigruppi kuuluvad väikelapsed, vanainimesed ja nõrgema

immuunsüsteemiga isikud. Puuduvad spetsiifiline ravi ja vaktsiinid. Kasutatakse töös sünteetiliselt

plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja nende mutante. Samuti

looduslikke isolaate.

Sugukond Caliciviridae, perekond Noroviirus, Norwalki viirus

Ohuklass 2. Viirus sai nime Norwalki linna järgi USAs, kus 1968. aastal leidis aset puhang. Genoom on

üheahelaline RNA suurusega umbes 7000 alust, virionid suurusega 30nm ning ilma ümbriseta.

Enimlevinud gastroenteriidi põhjustaja, nakatumise järgsel tekivad sümptomid 2 päeva jooksul,

nendeks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu. Kaasnevad veel letargia, nõrkus, peavalu,

palavik. Enamasti nakkus ei ole väga ohtlik, inimene paraneb kiiresti, kuid mõningatel juhtudel võib

tekkida ka raskem haigestumine.

Viirus levib inimeselt inimesele, samuti võib nakatumine leida aset saastunud toidu ja vee kaudu.

Aastas nakatub maailmas viirusesse üle 600 miljoni inimese ja sureb 200’000 inimest.

Puuduvad spetsiifiline ravi ja vaktsiinid.

3

Kasutatakse töös sünteetiliselt plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja

nende mutante. Samuti looduslikke isolaate.

Sugukond Rhabdoviridae, perekond Vesikuloviirus, Indiana vesikuloviirus

Ohuklass 2. Viiruse genoomiks on üheahelaline RNA, suurusega umbes 11000 nukleotiidi. Virion on

läbimõõduga 70nm ja ümbrisega. Indiana vesikuloviirus (VSV) võib nakatada muuhulgas putukaid,

lehmi, hobuseid, sigu ja inimesi. Kuna nakatab kariloomi, on majanduslikult oluline. Viirus on peamiselt

levinud Ameerikas.

Inimese nakatamist on kirjeldatud laboritöötajatel, veterinaaridel, kariloomadega töötavatel

inimestel, vahetul kokkupuutel siis nakatunud loomaga, levik aerosoolidega on ka võimalik.

Infektsioon kulgeb enamasti suhteliselt kergelt gripilaadsete sümptomitega- palavik, peavalu,

lihasvalu; võimalik lööve suu piirkonnas. Puuduvad spetsiifiline ravi ja vaktsiinid.

VSV-d kasutatakse biotehnoloogiast geenitehnoloogiavektorite loomisel ning selleks, et luua

viiruspartikleid, mis imiteeriksid teiste viiruste osakesi.

Kasutatakse töös sünteetiliselt plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja

nende mutante. Samuti looduslikke isolaate.

Bioloogiliste ohutegurite nimekirja kuuluvad 1 ohuklass 1 viirust:

Sugukond Togaviridae, perekond alfaviirus, Eilat viirus ja sellel baseeruvad vektorid

Ohuklass 1. Genoom on üheahelaline RNA molekul suurusega umbes 11000 alust. Esimest korda

isoleeriti Eilat viirus 80ndate esimeses pooles Negevi kõrbes. Eilat viirus paljuneb ainult moskiitodes

ja moskiitodelt pärit rakuliinides (Aedes spp), viirus ei suuda nakatada inimese rakke (ega inimest

ennast). Lisaks puuduvad Eestis viiruse edasi kandmiseks vajalikud moskiitode liigid. Kasutatakse töös

sünteetiliselt plasmiidi (rekombinantne päritolu) abil päästetud viirust, replikone ja nende mutante.

Samuti looduslikke isolaate.

Mikroorganismid:

Bioloogiliste ohutegurite nimekirja kuulub 1 ohuklass 2 bakterit (mikroorganism)

Hõimkond Actinomycetota, Selts Mycobacteriales, Mycobacterium smegmatis tüvi DSM43756

Ohuklass 2. Kirjeldatud esimest korda aastal 1884, on suhteliselt kiire kasvuga bakter, 3-5µm suurune

ja kepikese kujuline. Leitud pinnasest, veest, taimedelt ning on laialdase geograafilise levikuga. Kasvab

aeroobsetes tingimustes ja moodustab biofilme. Bakterid peetakse inimesele mittepatogeenseks, kuid

laborites kasutusel laialdaselt, et uurida inimesele sama perekonna ohtlike esindajaid M. tuberculosis

(tuberkuloosi tekitaja) or M. leprae (Leepra tekitaja). Allub antibiootikumitele. Töös kasutatakse

looduslike isolaate.

Bioloogiliste ohutegurite nimekirja kuulub 1 ohuklass 2 bakterit (mikroorganism)

Hõimkond Pseudomonadota, Selts Enterobacterales, Serratia marcescens

Ohuklass 1. Kirjeldatud esimest korda aastal 1819, kepikese kujulised, suurusega 0,9-2 µm. On

fakultatiivne anaeroob, mis suudab kasvada temperatuurivahemikus 5–40 °C ja pH vahemikus 5 kuni

9. Laialdaselt levinud, leitud veekogudest pinnasest. Kodumajapidamistes esineb niisketes kohtades

(vannitoad). Inimese seisukohalt on oluline, et tegemist on oportunistliku patogeeniga ning ka levinud

haiglates, kus võib põhjustada kuseteede põletikku, haava infektsioone. Eelkõige ohtlik nõrgema

immuunsüsteemiga inimestele. Allub antibiootikumitele. Töös kasutatakse looduslike isolaate.

4

Bioloogiliste ohutegurite nimekirja kuulub kaks ohuklass 1 pärmseent (mikroorganism)

Hõimkond Ascomycota, Selts Capnodiales, Cladosporium sphaerospermum tüvi DSM104846

Ohuklass 1. Üks paljudest teada-tuntud hallitusseentest, on laialdaselt levinud erinevates

kliimavöötmetest, kirjeldatud esimest korda aastal 1886. Seeneniidistik kasvab aeglaselt ja

paljunemine peamiselt aseksuaalsel teel. Seenekolooniad on sametise struktuuriga ja lapikud,

tumedat värvi. Kasvab temperatuuridel -5°C kuni 35°C, optimaalne on 25°C juures. Kasvab looduses

surnud või surevate taimede kudedel, sealhulgas ka kokku korjatud köögiviljadel ja puuviljadel.

Suudab levida õhu kaudu ja esineb ka hoonetes. Inimesel haigestumisi põhjustab harva, küll aga võib

olla oluline allergeen. Töös kasutatakse looduslike isolaate.

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Liane Viru

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut

[email protected]

Ravila 14b

50411 TARTU

Teie 17.10.2022 nr

Meie 09.11.2022 nr 8.1-3/21/2-4

Nakkusohtliku materjali käitlemise

tegevusloa nr 107 täiendamine

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut esitas Terviseametile taotluse täiendada 27.04.2021

väljastatud nakkusohtliku materjali käitlemise luba nr 107. Soovite laiendada uuringuteenuste

nimekirja uurimisele kuuluvate bioloogiliste ohutegurite osas ning samuti soovite täiendada

nakkusohtliku materjali uurimisega tegelevate volitatud töötajate nimekirja.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 30 - § 40 kohaselt ning nakkusohtliku materjali

käitlemise tegevusloa väljaandmise komisjoni poolt üle vaadatud dokumentide alusel

Otsus

Rahuldada Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi labori (asukohaga Ravila 14b, 50411 Tartu)

taotlus. Terviseamet täiendab 27.04.2021 väljastatud tegevusloa nr 107 uuringuteenuse loetelu

ning volitatud töötajate nimekirja.

Loa nr 107 juurde kuulub Lisas 2 toodud täiendatud uuringuteenuste loetelu ja töötajate

nimekiri.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Dontšenko

nõunik, nakkusohtliku materjali

käitlemise

tegevusloa väljaandmise komisjoni

esimees

Terviseameti nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa väljaandmise komisjoni koosseis:

Esimees: Irina Dontšenko, nõunik (epidemioloogiline valmisolek)

Liikmed: Natalia Kerbo, nõunik

Irina Eero, juhtivspetsialist

Irina Dontšenko 794 3545

[email protected]

Töötajate Nimekiri Lisa 2

1. Yevheniia Zholudenko

2. Krystyna Naumenko

3. Larissa Ivanova

4. Kelli Randmäe