Kiri

PZU on AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB “Lietuvos draudimas” on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023

Kehtivad alates 09.01.2024

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlustuslepingute üldtingimused U100/2023 Kehtivad alates 09.01.2024

1. PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused

1.1. Käesolevatesse üldtingimustesse on koondatud regulatsioonid ja põhimõtted, mis on eri kindlustusliikidel ühised ning mida kohaldatakse koos PZU Kindlustuse kindlustusliigi tingimustega, kui nii on kindlustuslepingus kokku lepitud. Peale käesolevate üldtingimuste kohaldatakse PZU Kindlustuse kindlustuslepingutele ka asjaomase kindlustusliigi tingimusi ja eritingimusi, kui viimaste kohaldamises on kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud.

2. Mõisted

2.1. Kindlustuslepingu pooled on kindlustusvõtja ja kindlustusandja. 2.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. 2.3. Kindlustusandja on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (ees- pool ja edaspidi ka PZU Kindlustus). 2.4. Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kahjustatud isik), kellele kindlustusandja osutab kindlus- tusteenust, või isik, kes on kindlustusandja poole pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil. 2.5. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseis- va majandus- või kutsetegevusega. 2.6. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kolmas isik, kellega seo- tud kindlustusriski on kindlustatud. 2.7. Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind- lustushüvitis või kokku lepitud rahasumma või muu kindlustus- lepingus nimetatud kindlustusandja kohustuse täitmine. 2.8. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.9. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus kokku lepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlus- tusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. 2.10. Kindlustatud ese või kindlustusobjekt on ese või objekt, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 2.11. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel vä- hemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtu- mi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokku lepitud rahasumma või täitma lepingut muul kindlustuslepingus kokku lepitud viisil. 2.12. Kindlustustingimused on kindlustuspoliisil märgitud, kindlustus- lepingu osaks olevad tüüp- ja eritingimused, sh - käesolevad kindlustuslepingute üldtingimused; - kindlustusliigi tingimused; - kindlustusliigi eritingimused, kui nende kohaldamises on kind- lustuslepingu poolte vahel eraldi kokku lepitud. 2.13. Kindlustuspoliis ehk poliis on dokument, mis tõendab kindlus- tuslepingu sõlmimist. 2.14. Kindlustuskaitse on kindlustuslepingus määratletud kindlustus- andja kohustus maksta kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlus- tusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel välja kindlustus- hüvitis või täita leping muul kokku lepitud viisil. 2.15. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus nimetatud ajavahemik, mis on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusandja võib kindlustusliigi spetsiifikast tulenevalt kehtestada täienda- vaid kindlustusmakse arvutamise aluseid. Kui kindlustuslepin- gust ei tulene teisiti, on kindlustusperiood üks aasta. 2.16. Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokku lepitud tasu kind- lustuskaitse eest, mida kindlustusvõtja on kohustatud kindlus- tusandjale maksma. 2.17. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi ta- gajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlus- tusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu kohaselt tasuma.

2.18. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud rahasum- ma, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamak- susummaks kindlustusperioodi jooksul või maksimaalseks välja- maksusummaks kindlustusjuhtumi kohta, kui nii on kindlustus- lepingus kokku lepitud. 2.19. Omavastutus on kindlustuslepingus summana, protsendina või muul moel fikseeritud osa hüvitatavast kahjust iga kindlustus- juhtumi korral. Omavastutus jääb alati kindlustusvõtja kanda ja kindlustusandja seda ei hüvita. Kui kindlustusandjal on lepin- gust tulenev täitmise kohustus kolmandale isikule (näiteks ko- hustuslik vastutuskindlustus), hüvitatakse kolmandale isikule kahju ja omavastutuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt. 2.20. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustusleping on leping, kus lepin- gupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi, nagu telefon, arvuti, faks jne abil.

3. Kindlustuslepingu osad ja lepingu tõlgendamine

3.1. Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspoliis ja kindlustustingimused ning muud kindlustuspoliisil märgitud do- kumendid, nagu kindlustusavaldus, kindlustuspakkumus, kind- lustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, kindlustus- objekti või kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu jmt. 3.2. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlus- tuslepingust tervikuna. Vastuolude ilmnemise korral on primaar- sed kindlustuspoliisile märgitud eritingimused, seejärel kindlus- tuspoliis, järgmisena kindlustusliigi tingimused ja viimasena üldtingimused. 3.3. Kindlustuslepingus kasutatud mõistete sisustamisel lähtuvad pooled neile kindlustuslepingus omistatud tähendusest. 3.4. Kui kindlustustingimused on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude korral tingimuste tõlgendamisel kindlustustingimuste eestikeelsest tekstist. 3.5. Kindlustusvõtja võib kindlustuspoliisi kadumise või hävimise korral nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja tema poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldu- sest. Kindlustusandja ei väljasta andmeid ega dokumentide koopiaid, kui nende väljastamine on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 3.6. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhinduvad omavahelistes suhetes kindlustus- lepingu tingimuste kõrval Eesti Vabariigi õigusaktidest, sh rah- vusvahelise eraõiguse seadusest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.7. Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU Kindlustuse kontorites või kodulehel www.pzu.ee.

4. Kindlustuslepingu sõlmimine

4.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustuslepingu pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest: 4.1.1. kindlustusvõtja on kindlustusandjale tasunud kindlustusmakse või esimese osamakse; 4.1.2. kindlustusvõtja on kindlustusandjale edastanud allkirjastatud või e-posti teel nõusoleku kindlustusandja pakkumusega nõus- tumise kohta; 4.1.3. pooled on kindlustuslepingu kirjalikult allkirjastanud. 4.2. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu sõlmimise kohta kindlustuspoliisi. Kindlustusandja allkiri poliisil võib olla digitaalne või tiražeeritud. Kindlustusandja võib poliisi kindlustusvõtjale kas üle anda või saata posti või e-posti teel. 4.3. Kindlustusandja edastab kindlustuslepinguga kehtima hakkavad

kindlustustingimused kindlustusvõtjale hiljemalt koos kindlus- tuspakkumusega. Kindlustustingimused võib edastada ka elekt- rooniliselt või internetilehekülje lingina. 4.4. Kindlustusandjal on õigus otsustada, kas ta sõlmib asjaomase tahteavalduse teinud isikuga kindlustuslepingu või mitte.

5. Kindlustuslepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja uuendamine

5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepi- tud muud jõustumise tähtaega või tingimust. 5.2. Kindlustuskaitse algab üldjuhul pärast kindlustusmakse või esi- mese osamakse tasumist, kuid mitte enne kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeva ning kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni. Kindlustuskaitse algab enne kindlustusmakse või esimese osamakse tasumist, kui nii on poolte vahel eraldi kokku lepitud. 5.3. Kui kindlustusteenuse osutamine kindlustusvõtjale või kindlus- tatud isikule või soodustatud isikule on vastuolus või muutub vastuolus olevaks rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute, keel- dude või sanktsioonidega, ei kehti kindlustuskaitse alates päe- vast, mil nimetatud isikute suhtes kohaldatakse nimetatud pii- ranguid, keelde või sanktsioone. 5.4. Kindlustusleping on tähtajaline, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Muudatusega nõustumisel väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale muudetud kindlustuspoliisi või kindlustuslepin- gu lisa. Leping on muudetud alates nimetatud dokumentide väl- jastamisest, kui dokumendis pole märgitud teisiti. 5.6. Tähtajalise kindlustuslepingu uuendamiseks ehk järgmiseks kindlustusperioodiks uue kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandjal õigus edastada kindlustusvõtjale enne jooksva kindlustusperioodi lõppu uus kindlustuspakkumus. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja nõustub kindlustuspakkumusega vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.2 või tasub kindlustusmakse vastavuses üldtingimuste punktiga 4.1.1 5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale igaks uueks kindlustusperioodiks uue kindlus- tuspoliisi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Kindlustuslepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine ja le- pingust taganemine

6.1. Kindlustusleping lõpeb 6.1.1. kindlustusperioodi lõppemisel, 6.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel, 6.1.3. kindlustuslepingust taganemisel, 6.1.4. poolte kokkuleppel, 6.1.5. muudel seaduses ette nähtud alustel. 6.2. Tähtajatu kindlustuslepingu võib nii kindlustusvõtja kui ka kind- lustusandja korraliselt üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõ- puks. Ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. 6.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda 6.3.1. kui kindlustusvõtja on temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt rik- kunud kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusandja võib kind- lustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. 6.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on esi- tanud kindlustusandjale ebaõiget infot kindlustusjuhtumi asja- olude kohta. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ette teatamata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. 6.3.3. kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu kehtivuse ajal suuren- danud kindlustusriski võimalikkust ilma kindlustusandja nõus- olekuta või ei ole kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest kindlustusandjat teavitanud. Loetelu asjaoludest, mis mõjuta- vad kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on toodud üldtin- gimuste punktis 14.1 ja kindlustusliigi tingimustes. Ülesütlemise tähtajad on märgitud üldtingimuste punktis 14. 6.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud ka pärast üldtingimuste punktis 7.4.1 nimetatud täiendava maksetähtaja määramist tasumata teise või järgneva kindlustusmakse. 6.3.5. pärast kindlustusjuhtumi toimumist (üldtingimuste punkt 15.7). 6.3.6. kui rahvusvaheliselt kehtestatud piirangud, keelud või sankt- sioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osu- tamist kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodustatud

isikule. 6.3.7. muudel seaduses sätestatud alustel. 6.4. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustusvõtja kindlustuslepingus ette nähtud kohustuste rikkumisel (v.a järgmakse tasumata jätmine) ei ole olulist mõju kindlustusriski võimalikkuse suurenemisele või kindlustusandja täitmise kohustusele. 6.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 6.5.1. kui kindlustusvõtja ei teatanud lepingu sõlmimisel kindlustus- andjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõl- mida või teha seda kokku lepitud tingimustel (üldtingimuste punkt 12.1). Kindlustusandja võib sellisel juhul lepingust taga- neda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest; 6.5.2. kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustus- lepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kind- lustusmakset. Kindlustusandja võib lepingust taganeda kuni kindlustusmakse tasumiseni (üldtingimuste punkt 7.3.1); 6.6. Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on tal õigus sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kindlustuslepingu lõppemisel ülesütlemisega, taganemisega või mõnel muul põhjusel enne tähtaega on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi lepingu lõppemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest võidakse kinni pidada kindlustusandja mõistlikud asjaajamiskulud. Seda põhi- mõtet ei rakendata, kui kindlustusmakse arvutamise alusena ei kasutatud kindlustusliigi eripärast tulenevalt kindlustusperioodi. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustus- perioodi jooksul välja makstud, lõpeb kindlustusleping enne tähtaega ja kindlustusandjal on õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest.

7. Kindlustusmakse ja selle tasumine

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmakse kindlustuspoliisil märgitud maksetäht- ajaks või perioodilised kindlustusmaksed kindlustuspoliisil mär- gitud maksegraafiku järgi. Kindlustusmakse loetakse tasutuks, kui see on makstud pangaülekandega ja laekunud kindlustus- andja arvelduskontole või makstud kindlustusandja esindajale sularahas või pangakaardiga. Kui kindlustusvõtja sõlmib kind- lustuslepingu kindlustusvahendaja (kindlustusmaakleri või kindlustusagendi) vahendusel, siis võrdsustatakse kindlustus- makse kindlustusvahendajale tasumine kindlustusandjale tasu- misega. 7.2. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral on kindlustus- andjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sä- testatud määras. 7.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine: 7.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustusle- pingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlus- tusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepin- gust taganeda. 7.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul arvates makse sissenõutavaks muutumisest. 7.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmiskohustusest. 7.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine: 7.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähe- malt kahenädalase (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühe- kuulise) täiendava maksetähtaja. 7.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset täiendava makse- tähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava makse- tähtaja teates avaldada, et ta loeb tähtaja möödumisel lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole täiendava tähtaja jooksul makseid tasunud. 7.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast täiendava maksetähtaja möödumist ja kindlustusvõtja ei ole kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, v.a juhul kui kindlustusmakse tasu- mata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu

tõttu. 7.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse(te) kõik võlgnevused ühe kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole en- ne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks. 7.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse hilinemisega, loeb kindlustusandja selle esmalt viiviste ja seejärel kõige varem tek- kinud kindlustusmakse võlgnevuse katteks selle kindlustuslepin- gu alusel, mille eest kindlustusvõtja kindlustusmakse tasus. 7.6. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakse tasumisel märkima, mil- lise kindlustuspoliisi (kindlustuslepingu) ja kindlustusperioodi eest kindlustusmakse tasutakse. Kui nimetatud infot kindlustus- makse juures pole ja kindlustusandjal ei ole võimalik olemas- oleva teabe põhjal otsustada, millise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse on laekunud, loetakse kindlustusmakse mitte- tasutuks ja tasutud summa tagastatakse selle tasunud isikule. 7.7. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse kindlustuslepingus ettenähtust väiksemas ulatuses, võ- tab kindlustusandja kindlustusvõtjaga ühendust ja selgitab välja mittekohase maksega seonduvad asjaolud. Kindlustusmakse loetakse tasutuks alles siis, kui kogu sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse on laekunud. 7.8. Kui kindlustusvõtja tasub sissenõutavaks muutunud kindlustus- maksest suurema summa, loetakse enammakstud summa või- maluse korral tasutuks sama kindlustuslepingu sama kindlus- tusperioodi järgmise osamakse katteks. Sellist ettemaksu ei käsitleta laenuna ja kindlustusandjal puudub kohustus tasuda sellelt intressi. Kui kindlustusvõtja on kogu kindlustuslepingu kindlustusperioodi eest tasunud kindlustusmaksena või kind- lustusmakse osamaksetena rohkem, kui tulnuks kindlustuslepin- gu kohaselt maksta, tagastab kindlustusandja enammakstud osa.

8. Soodustatud isiku määramine

8.1. Soodustatud isik määratakse ja määratud isikut muudetakse kindlustusvõtja tahteavalduse alusel. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlustatud isik, on soodustatud isiku määramiseks või muutmiseks vaja ka kindlustatud isiku nõusolekut. 8.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja surma ei või kindlustus- võtja pärijad soodustatud isikut asendada. 8.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatud isiku surma ei ole võimalik soodustatud isikut muuta. 8.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või sureb enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

9. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud

9.1. Kindlustusvõtja vastutab kindlustuslepingu raames järgmiste isikute eest: 9.1.1. kindlustatud isik; 9.1.2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 9.1.3. kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekon- naliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise leibkonna; 9.1.4. isik, kes on saanud kindlustatud eseme valduse või kasutus- õiguse kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul; 9.1.5. kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustus- te täitmisel. 9.2. Kindlustusvõtja on kohustatud üldtingimuste punktis 9.1 nime- tatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi, sh käesolevate üldtingimuste punktis 14 nimetatud kohustusi. 9.3. Üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikute teadmine ja käitu- mine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlus- tusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

10. Kindlustusandja teatamiskohustus

10.1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusandja nimi, õiguslik vorm, aadress või kontori aadress, kus kindlustus- leping sõlmiti, samuti kindlustusjärelevalve või kindlustusvaid- lusi lahendava organi aadress, teatab kindlustusandja sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Kindlustusvõtja teatamiskohustus

11.1. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu sõlmimisel edastama kindlustusandjale tõese ja täieliku informatsiooni kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta, mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada kindlustusandjapoolset kindlustus- riski hindamist ja/või kindlustusandja otsust sõlmida kindlustus- leping või teha seda kokku lepitud tingimustel (sh kindlustus- makse suurus). Teatamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlus- tusvõtja eeldab, et asjaolu võib olla kindlustusandjale juba tea- da. 11.2. Ennekõike, kuid mitte ainult, loetakse olulisteks asjaolud, mille kohta on kindlustusandja kindlustusavaldusel või enne kindlus- tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt teavet küsinud, samuti kindlustusliigi tingimustes nimetatud olulised asjaolud, millest kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjat enne kindlus- tuslepingu sõlmimist informeerima. 11.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama, kui kind- lustuslepingu kehtivuse ajal on 11.3.1.toimunud muudatused olulistes asjaoludes või muudes kindlus- tuslepingus märgitud andmetes või kui varem edastatud and- med on osutunud ebaõigeks; 11.3.2.suurenenud kindlustusriski võimalikkus; 11.3.3.võõrandatud kindlustatud ese; 11.3.4.kinnisasi, millel asub kindlustatud ehitis, on koormatud hüpo- teegiga.

12. Kindlustusvõtja poolt olulistest asjaoludest teatamis- kohustuse rikkumise tagajärjed

12.1. Kui kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusle- pingu sõlmimisel olulistest (sh kindlustusriski mõjutavatest) asjaoludest, rikkudes sellega üldtingimuste punktis 11 sätesta- tud teatamiskohustust, või kui ta vältis tahtlikult olulisest asja- olust teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget tea- vet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimus- te punktis 11 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. 12.2. Kindlustusandja ei või teatamiskohustuse rikkumisele tuginedes lepingust taganeda, kui 12.2.1.kindlustusandja teadis talle edastatud teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; 12.2.2.kindlustusvõtja ei olnud süüdi olulistest asjaoludest teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; 12.2.3.asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist; 12.2.4.kindlustusandja, olles teadlik olulistest asjaoludest, on tagane- mise õigusest loobunud. 12.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjat teavitama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt küsimata jäänud asjaolust teavitamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega. 12.4. Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktides 12.2 ja 12.3 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta siiski suurendada kindlustusmakset alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja kindlustusmakset suu- rendada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 11.1 sätestatud teatamis- kohustuse rikkumisest.

13. Vorminõuded lepinguga seotud tahteavaldustele.

Tahteavalduste edastamine

13.1. Kõik teated, mis kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodusta- tud isik on kohustatud kindlustuslepingu või õigusaktide koha- selt kindlustusandjale esitama, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud tuleb saata kindlustuspoliisil näidatud kindlustusandja kontaktaadressil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kok- ku lepitud teisiti. 13.2. Kindlustuspoliisi ja kindlustustingimused annab kindlustusandja kindlustusvõtjale üle üldtingimuste punktis 4.3 sätestatu koha- selt või edastab kindlustuspoliisil nimetatud kindlustusvõtja pos- tiaadressil või e-posti aadressil. 13.3. Kõik teated, mis kindlustusandja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud

isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või e-posti teel kindlustuspoliisil mär- gitud vastava isiku aadressil. Üldise iseloomuga teated avaldab kindlustusandja oma kodulehel www.pzu.ee või edastab massi- teabevahendite kaudu. 13.4. Kindlustusandjal on õigus salvestada talle sidevahendite (sh telefoni, e-posti ja kodulehe) kaudu edastatud informatsiooni ning vestlusi kindlustusvõtja ja teiste kindlustuslepinguga seo- tud isikutega, samuti kasutada vajaduse korral asjakohaseid salvestusi nimetatud isikute tahteavalduste ja toimingute tõen- damiseks ning tõlgendamiseks.

14. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine ja selle tagajärjed

14.1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena või suurendamise- na käsitatakse igasugust kindlustusriski realiseerumise, kindlus- tusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkiva kahju tõenäo- suse suurenemist või suurendamist või selle suurenemise või- malikkust tulevikus. 14.2. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võima- likkust ega lubada selle suurendamist ka üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isikutel. 14.3. Kui kindlustusvõtja rikub üldtingimuste punktis 14.2 nimetatud kohustust ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täit- mise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ula- tuses. 14.4. Kindlustusandja võib kindlustusvõtja poolt üldtingimuste punk- tis 14.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõt- ja süül, võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda, tea- tades sellest ette üks kuu. 14.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjat kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest viivitamata teavitama, seda ka juhul, kui kindlustusvõtja hinnangul on riski suurenemise asjaolu üldteada ning ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski suu- renemise võimalikkust. 14.6. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurene- misest teatamise kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlus- tuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama. 14.7. Üldtingimuste punktides 14.3 ja 14.6 sätestatut ei kohaldata, kui 14.7.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud; 14.7.2. kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kind- lustusjuhtumi toimumisele; 14.7.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täit- miskohustuse kehtivust ega ulatust; 14.7.4. kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süül. 14.8. Kui kindlustusandja vabaneb punktis 14.3 või 14.6 sätestatu ko- haselt täitmiskohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui asjaolude järgi võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tin- gimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. 14.9. Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes ilma kindlustusandja nõusolekuta kindlustusvõtja tehtud muudatuse tõttu ja kindlus- tusvõtja ei teatanud õigel ajal kindlustusriski võimalikkuse suu- renemisest, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist taga- siulatuvalt, sh täiendava kindlustusmakse tasumist, alates kind- lustusriski suurenemisest, või kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemi- sest. 14.10.Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlus- tusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muut- mist tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurene- nud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõl- minud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustuslepin- gu muutmist või kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. 14.11.Üldtingimuste punktides 14.9 ja 14.10 nimetatud juhtudel on

kindlustusandjal kindlustuslepingu ülesütlemise õigus ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise eelne olukord taastub.

15. Kindlustusjuhtumi toimumine

15.1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja tegut- sema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata kas politseile, päästeametile või muule päästetöid või juhtumi asja- olude uurimist korraldavale organile ning võimaldama kindlus- tusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 15.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustus- andjat teavitama isiklikult või esindaja kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest teadasaamisest. Teade tuleb edastada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, kirja, tele- foni teel). Teates peavad sisalduma kõik kindlustusvõtjale tea- daolevad andmed juhtumi kohta, sh juhtumi toimumise koht ja aeg (kuupäev, kellaaeg), andmed kahjustada saanud kindlusta- tud eseme ja/või kindlustusobjekti ning nende asukoha kohta, andmed kahjustatud isikute kohta, eeldatav kahju suurus, juh- tumi asjaolude kirjeldus, andmed juhtumis osalenud isikute ja tunnistajate, samuti võimalike süüdlaste kohta, kindlustuspoliisi number, kindlustusvõtja nimi, isikukood, kontakttelefon ja (e-posti) aadress. 15.3. Kindlustusandja käsitleb üldtingimuste punktis 15.2 nimetatud kahjuteadet kindlustusvõtja kahju hüvitamise avaldusena. Kindlustusandjal on õigus nõuda kindlustusvõtjalt pärast teate esitamist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalik- ku teavet. 15.4. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel järgima käi- bes vajalikku hoolsust ja käituma heaperemehelikult, sh raken- dama võimaluste piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piirami- seks ja võimalike lisakahjude vältimiseks, samuti kindlustusjuh- tumi asjaolude ning põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ja tunnistajate väljaselgitamiseks ning tõendite säilimiseks. Kindlustusvõtja peab järgima kindlustusandja juhiseid. 15.5. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale viivitamata iga- külgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asja- olude kohta (sh kahju suurus, kahju põhjustanud isikud). Kindlustusvõtja peab kindlustusandja nõudmisel esitama talle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kir- jalikke selgitusi ning osalema kindlustusandja kutsel sündmus- koha või kahjustatud kindlustatud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab kindlustusandja kindlustusliigi tingimustes või eraldi dokumendina. 15.6. Kindlustusvõtja peab tagama, et isikud, kelle eest ta üldtingi- muste punkti 9.1 kohaselt vastutab, täidaksid üldtingimuste punktides 15.1–15.2 ja 15.4–15.5 sätestatud nõudeid. 15.7. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustusle- pingu pool ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teise- le kindlustuslepingu poolele üks kuu ette. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel kindlustuslepingu üles öelda hiljemalt jooksva kind- lustusperioodi lõpust.

16. Kahju hüvitamine

16.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja maksab välja kindlustushüvitise kindlustuslepingus kokku lepitud tingi- mustel ning korras. 16.2. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama kindlustusandjale kõik vajalikud tõendid ja dokumendid kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju tekkimise kohta, samuti kahju suuruse kindlakstegemi- seks. 16.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitlustoimin- gud ja tegema kindlustusjuhtumi suhtes kahju hüvitamise otsu- se hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja kahju suuruse kohta kõigi vajalike tõendite ja do- kumentide saamist. 16.4. Üldtingimuste punktis 16.3 nimetatud vajalik tõend on üldtingi- muste punktide 16.2 ja 16.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluses tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline täht- sus kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel ja vastavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada muude dokumen- tide ning tõenditega, mille kogumise võimalus on kindlustus- andja pädevuses. 16.5. Kindlustusandjal ei ole rahalise kindlustushüvitise maksmise ko-

hustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on teatanud kindlustusandjale kontonumbri, kuhu hüvitis kan- da, kontoomaniku nime ja muud kontoga seonduvad vajalikud rekvisiidid. 16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitisest kinni pidada: 16.6.1.kindlustusvõtja omavastutus, v.a kolmandale isikule kahju hüvi- tamise korral vastutuskindlustuse lepingu alusel, kus omavastu- tuse osa nõutakse sisse kindlustusvõtjalt; 16.6.2.jooksva kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmaksed. Seda ka juhul, kui kindlustushüvitis tasutakse muule isikule kui kindlustusvõtjale (v.a kohustuslik vastutuskindlustus). 16.7. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvi- tisest iga viivitatud päeva eest.

17. Kindlustushüvitise vähendamine ja väljamaksmisest keeldumine

17.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui 17.1.1.kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud ko- hustust, sh ohutusnõude täitmise kohustust, ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustus- andja täitmiskohustuse ulatusele; 17.1.2.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 17.1.3.kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi seoses kuriteo toimepanemise või selle varja- misega või aitas kuriteo toimepanemisele kaasa; 17.1.4. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist; 17.1.5.esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kind- lustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumi- seks; 17.1.6.kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjaline operatsioon, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, ter- rorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandami- ne; 17.1.7. kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik või kindlustus- hüvitise lõplikuks saajaks on Vabariigi Valitsuse- või rahvus- vahelise sanktsiooni subjekt. 17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või kindlustus- hüvitise vähendamisel, samuti kindlustushüvitise vähendamise ulatuse määramisel lähtub kindlustusandja muu hulgas rikkumi- se ulatusest, rikkumise vabandatavusest või süü määrast süüli- se vastutuse korral, rikkumise mõjust juhtumi toimumisele, kahju tekkimisele ja suurusele, samuti juhtumi asjaolude kind- lakstegemisele. 17.3. Kui kindlustuslepingu rikkumine või kindlustushüvitise välja- maksmisest keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise alus saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise väl- jamaksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvi- tis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest või keeldumise või vähendamise alust teades kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

18. Nõude üleminek

18.1. Kindlustusandjale läheb üle kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku kahju hüvitamise nõue kahju tekitanud isiku vastu (edaspidi tagasinõue) kindlustusandja poolt hüvita- tava kahju ulatuses. Kui tagasinõue on üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu kindlustusvõtja, kind- lustatud isiku või soodustatud isikuga koos elava perekonna- liikme vastu, on kindlustusandjal tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 18.2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loo- bub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise ko- hustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 18.3. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale üle andma kõik kindlus- tusvõtja või üldtingimuste punktis 9.1 nimetatud isiku valduses olevad kahju hüvitamise nõuet tõendavad ning selle esitamist ja teostamist võimaldavad ning lihtsustavad dokumendid ja muud tõendid. Samuti peab kindlustusvõtja andma kindlustusandjale

tagasinõude esitamiseks vajalikku teavet ja abistama kindlus- tusandjat tagasinõude esitamisel. Nimetatud kohustuse tahtlikul rikkumisel või juhul, kui rikkumise tõttu on kindlustusandja ta- gasinõude esitamine raskendatud, võib kindlustusandja kuni vastava kohustuse täitmiseni kindlustushüvitise väljamaksmist edasi lükata. 18.4. Kui kahju tekitanud või muu isik hüvitab kindlustusvõtjale tek- kinud kahju, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjat vii- vitamata teavitama. Kindlustusandjal on kolmandalt isikult saa- dud hüvitise võrra õigus kindlustushüvitist vähendada või juba tasutud kindlustushüvitis selles osas tagasi nõuda.

19. Nõuete aegumine

19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 19.2. Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustus- hüvitise saamiseks õigustatud isik ei esita ühe aasta jooksul pä- rast kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähenda- mise kohta kindlustusandjalt kirjaliku otsuse saamist hagi koh- tusse. Kindlustusandja ei vabane oma täitmise kohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale oma kirjalikus otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

20. Kliendiandmete töötlemine ja kaitse

20.1. Kindlustusandja töötleb kliendiandmeid kooskõlas PZU Kindlus- tuse isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebileheküljel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine.

21. Kliendikaebuste menetlemine

21.1. Kui kindlustusvõtja või mõni teine kindlustusandja klient ei ole rahul kindlustusandja tegevusega, on tal õigus esitada kindlus- tusandjale kaebus. 21.2. Kaebuse menetlemine toimub vastavuses PZU kliendikaebuste menetlemise korraga, mille põhimõtted on avaldatud PZU veebilehel. 21.3. Kaebusena registreeritakse kas kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis esitatud kliendi rahulolematus. Kindlustusandja töötajad juhendavad vajaduse korral klienti kaebuse vormistamisel. 21.4. Kindlustusandja registreerib kliendi esitatud kaebuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Klienti teavitatakse kaebuse registreeri- misest ja sellele vastamise tähtajast. Kaebusele vastatakse esi- mesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul arva- tes kaebuse edastamisest. Mõjuvatel põhjustel võib kindlustus- andja kaebusele vastamise tähtaega pikendada, informeerides klienti uuest tähtajast ja vastamise edasilükkumise põhjustest kohe, kui selgub tähtaja pikendamise vajadus.

22. Vaidluste lahendamise kord

22.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütak- se lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkulep- pele, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi. 22.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenet- lust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusand- jale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateavet lepitusme- netluse kohta saab Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 22.3. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Täpsem info tarbijavaid- luste komisjoni menetlusreeglite kohta on veebilehel www.komisjon.ee. 22.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse koh- ta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateavet Finantsinspektsioo-

nile kaebuse esitamise kohta leiab kodulehelt www.fi.ee. 22.5. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda kohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

* PZU on AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB "Lietuvos draudimas" on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

Kindlustusmakse Kindlustusmakse 1 076,00 eurot kuulub tasumisele 1-s osas:

1 076,00 €20.01.2025

Tasumise tähtaeg Osamakse

Vastutuskindlustuse poliis nr 5699345919 23.12.2024

Nimi: RIAB TEEDEEHITUS OSAÜHING Aadress: Kindlustusvõtja

Registrikood: 10632043

Tänassilma tee 47, Saku vald, Tänassilma küla, 76406 Harju maakond

Kindlustusandja Nimi: AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi PZU)* Aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn

Telefon / e-post: 622 4599/ [email protected] Registrikood: 12831829

Kindlustatud isik Nimi: RIAB TEEDEEHITUS OSAÜHING Registrikood: 10632043

Kindlustatud tegevus Teede ehitus, remont ja hooldus

Kindlustuskaitse Kindlustuskaitse hõlmab tegevusvastutust.

Tegevusvastutuse kindlustuskaitse hõlmab kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames ootamatult ja ettenägematult tekkinud kahju hüvitamise kohustuse.

Hüvitamisele kuulub ka nõuete menetlemisel kindlustatud isiku õigusabile, ekspertiisile ja kohtupidamisele kulutatud summa ehk õiguskaitsekulud. Hüvitamisele kuuluvad ainult kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud õiguskaitsekulud.

Hüvitispiir Kõikide nõuete hüvitispiir kokku on 300 000 eurot.

Omavastutus Omavastutus iga kindlustusjuhtumi kohta on 500 eurot.

Kehtivuspiirkond Eesti Kindlustusperiood Kindlustusperiood on alates 18.01.2025 ja lõpeb 17.01.2026.

Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on kokku lepitud üheks kindlustusperioodiks.1. Kindlustuskaitse on kehtiv vaid juhul, kui kindlustusmakse on tähtaegselt tasutud;2. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlustusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest.

3.

Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest.

4.

Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja.

5.

Kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb kindlustusandja täitmise

6.

622 4599 www.pzu.ee 2/3

Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamatult PZU-le teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma PZU nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Kui kindlustusvõtja rikub teatamise kohustust või riskisuurendusest hoidumise kohustust, vabaneb PZU kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil PZU oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Kinnitus poliisil toodud andmete õigsuse kohta Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse või esimese osamakse, loevad kindlustuslepingu pooled seda kinnituse andmiseks poliisil toodud andmete õigsuse kohta, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest. Kui poliisil olevad andmed muutuvad, tuleb sellest PZU-le teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Teade tuleb edastada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuni teate saamiseni loetakse õigeks viimasel poliisil märgitud andmed. Kui poliis erineb kindlustuspakkumusest, loetakse täpseks ja õigeks poliisil olevad andmed.

Kindlustusvõtja kohustus teatada kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest

Vastuolud Kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - kindlustustingimused. Kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse jõustumine, kehtivusaeg ning kindlustuslepingu lõpetamine Kindlustusleping ja kindlustuskaitse jõustuvad kindlustusperioodi esimesel päeval ning kehtivad kindlustusperioodi lõpuni. Pooltel on õigus kindlustusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja kindlustuslepingus sätestatud tingimustel. Ärakirjad Kindlustusvõtjal on õigus nõuda ärakirja kõikidest enda tahteavaldustest, mis ta on teinud kindlustuslepingu kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, samuti asenduspoliisi väljastamist poliisi kadumise või hävimise korral.

Kindlustustingimused ja muud kindlustuslepingu osad Tegevuse vastutuskindlustuse tingimused T001/2023

Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda PZU kodulehel www.pzu.ee. Kindlustusmakse või esimese osamakse tasumisega loetakse, et kindlustusvõtja on kindlustustingimused kätte saanud, nendega tutvunud ja nõustunud.

Kindlustustellimus 2024

Eritingimused Käesolev kindlustusleping rakendub ainult nende juhtumite suhtes, mida ei hüvitata kehtiva ehitus- või montaažiriskide kindlustuse, varakindlustuse või teise poliisi (näiteks kasko-, liiklus- või ravikindlustus) kaitse alt või olukorras, kus ehitus- või montaažiriskide kindlustuse, varakindlustuse või teise poliisi hüvitislimiit on ammendatud või kui saabub ehitus- või montaažiriskide kindlustuse, varakindlustuse või teise poliisi alt hüvitise väljamaksnud kindlustusseltsi regress.

Käesolev kindlustusleping ei ole liikluskindlustusleping ega sõidukindlustusleping ning ei asenda neid. Kindlustuskaitse ei laiene liikluskindlustusega hüvitamisele kuuluvate kahjude suhtes sh sõiduki avariisse sattumisega tekkinud kahjude suhtes. Kindlustuskaitse laieneb laadimis- ja tõstetöödest ja/või seadmete ja masinate kasutamisest tulenevate nõuete suhtes. Kindlustuskaitse laiendus kehtib ainult juhul, kui nimetatud kahju on tekitatud kindlustatud isiku poolt kindlustatud tegevusala raames ning masinat või seadet kasutanud isik omas vastavat kvalifikatsiooni ja/või seadme kasutamiseks vajalikku koolitust. Kindlustuskaitse ei laiene liikluskindlustuskahjude suhtes ning nõuete suhtes, mis tulenevad sõiduki või masina osalemisest teeliikluses. Tööde ajaks tuleb ohutuse tagamiseks kehtestada mõistlikud piirangud liiklemise ja juurdepääsu suhtes. Kindlustuskaitse ei laiene nõuete suhtes, mis tulenevad piirangute eiramisest või nende kehtestamata jätmisest. Kindlustuskaitse ei laiene loomulikust kulumisest või ilmastikust tekkinud aukude, pragude ja lõhedega seotud nõuete suhtes.

Kindlustuskaitse ei laiene teede soolatamisest tingitud kahjude suhtes sh keskkonnale tekitatud kahjud. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on PFAS (per- ja polüfluoritud alküülühendid), ureaformaldehüüd, dietüülstilbestrool, dioksiin, furaan, või teadolevalt ohtlike plastiku lisaained (näiteks ftalaadid, melamiin, polüamiid, bisfenool A, perfluoroühendid või nonüülfenool ja tema derivaatid). Käesoleva kindlustuslepingu kindlustuskaitse ei laiene nõude ja/või vastutuse suhtes, mis on seotud piirkonna või maaga, mille suhtes on kehtestatud finants- ja/või kaubanduspiirang (näit. embargo). Samuti ei laiene kindlustuskaitse isiku suhtes, kes siseriikliku või rahvusvahelise seaduste, otsuse või kokkuleppe alusel on tunnistatud rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni subjektiks, isegi kui selle isiku suhtes on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusandjal ei ole nimetatud juhtudel hüvitamiskohustust ning eeltoodud asjaolu esinemise korral jätab kindlustusandja õiguse lõpetada kindlustusleping ennetähtaegselt.

Kindlustuskaitse ei laiene kahjudele, mis on mistahes viisil ja sõltumata tegevusvaldkonnast otseselt või kaudselt seotud Venemaal ja Valgevenes toimuva, sinna suunatud või nende majandus- ja ärihuvidest lähtuva tegevusega, sh nimetatud riikidega seotud isikute, ettevõtete, üksuste või asutuste majandus- ja äritegevusega seotud kahjudele. Muu PZU võib kindlustusriski asjaolude muutumisel kehtestada täiendavad ohutusnõuded. Kindlustuslepingu muudatused kehtivad juhul, kui PZU on nende kohta väljastanud uue poliisi.

Kindlustusjuhtumist teatamine

kohustusest, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu. Kui kindlustusandja on määranud tasumiseks punktis 5 nimetatud tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib punktis 5 nimetatud teates avaldada, et loeb lepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustusvõtja ei ole tähtaja jooksul makseid tasunud.

7.

622 4599 www.pzu.ee 3/3

Argo Argel Tootejuht PZU Kindlustus

Kindlustuslepingu sõlmimisel ja poliisi väljastamisel on kindlustusandja lähtunud kindlustusvõtja esitatud andmetest. Lugupidamisega

Kindlustusjuhtumi toimumisel tuleb sellest PZU-le teatada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul. Teavitada saab telefonil +372 622 4599 või e-posti aadressil [email protected]. Isikuandmete töötlemine PZU isikuandmete töötlemise põhimõtetega saate tutvuda PZU kodulehel www.pzu.ee/isikuandmete-tootlemine/. Vaidluste lahendamine ja finantsjärelevalve Kindlustuslepinguga seotud kaebus tuleb esitada e-kirja teel aadressile [email protected] või posti teel aadressile PZU Kindlustus, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn. Kaebusele vastatakse hiljemalt 15 päeva jooksul, kui kaebuse esitajat ei ole teavitatud teisiti. PZU kaebuse menetlemise korraga saab tutvuda veebis www.pzu.ee. Vaidluse korral võib pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, mis tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures aadressil Mustamäe tee 46, Tallinn 10621. Täpsem info EKsLi veebis www.eksl.ee. Tarbija võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole, mille kontaktandmed on: Endla 10a, 10142 Tallinn; e-post [email protected]. Täpsema info tarbijavaidluste komisjoni menetlusreeglite kohta leiate veebilehelt www.komisjon.ee. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile aadressil Sakala 4, 15030 Tallinn. Lepingu suhtes kohaldatav õigus Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust.

Nimi: AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID OÜ

Kindlustuslepingu vahendaja Aadress: A. H. Tammsaare tee 53, 13415 Tallinn

Registrikood: 10993769 E-post: [email protected]

Kontaktisik: Telefon / e-post:

PZU on AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB “Lietuvos draudimas” on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

Käesolev dokument moodustab ühe osa AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaaliga (edaspidi PZU*)sõlmitud kindlustuslepingust, mille kindlustatud riskiks on kindlustatud isiku tsiviilvastutusega kaasnevad varalised kohustused. Siin reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingus toodud kokkulepetest, võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest. Käesolevaid tingimusi rakendatakse ainult kindlustatud tegevusala raames toimunud õigusrikkumisest tekkinud kahjude suhtes. Tingimusi ei raken- data vastutuse suhtes, mis põhineb tootjavastutusel (näiteks müüdud toote puudusest tekkinud kahju), tööandja vastutusel (näit. tööõnnetused ja kutsehaigused) või erialasel vastutusel (näiteks audiitori, notari või arhitekti erialane eksimus). Tootjavastutuse, tööandja vastutuse ja erialase vastutuse suhtes rakendatakse eraldi tingimusi.

1. Kindlustusvõtja, kindlustatud isik ja majandustegevuses kasutatud isikud

1.1. Kindlustusvõtja on kindlustushuvi omav isik, kes on sõlminud PZU-ga kindlustuslepingu. 1.2. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kindlustuslepingus osutatud isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. 1.3. Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju suhtes, kui kahju tekitamine oli seotud kindlustatud tegevusega ning kindlustatud isikul tekkis seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus (näiteks kindlustatud isiku poolt kasutatav alltöövõtja oli kahju tekkimises süüdi).

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu varalise kahju tekkimine kolmandale isikule, mis on põhjuslikus seoses kindlustatud isiku kindlustuslepingus fik- seeritud tegevusega (edaspidi sündmus) ja mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Näiteks isik on kindlustanud oma vastutuse hoone omanikuna, kindlustusperioodi jooksul kukub hoone räästast jääpurikas ja kahjustab hoonest mööduvat kolmandat isikut. 2.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole punktis 5 loetletud välistused. 2.3. Kõik ühest ja samast põhjusest tulenevad sündmused ja ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustus- juhtumiks. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse sellisel juhul esimese sündmuse toimumise aega. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimus- test. Näiteks kahjustab katuselt langenud lumi mitut tänavale pargitud sõidukit, tegemist on ühe kindlustusjuhtumiga.

3. Kindlustuslepingu kehtivus

3.1. Kindlustusleping kehtib lepingus kokkulepitud perioodil ja kohas. Kui kindlustuslepingus ei ole kindlustuskohta märgitud, siis PZU hüvitab kindlustusjuhtumi, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus. 3.2. Kindlustuskaitse laieneb nõuetele, millest on PZU-le teatatud kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud sündmus toimus kindlustusperioodil. 3.3. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida nõuete esitamise laiendatud perioodi. Nõuete esitamise laiendatud periood pikendab nõuetest teatamise aega kokkulepitud aja võrra.

4. Kindlustushüvitis, õigusabikulud, omavastutus ja hüvitamise kord

4.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kahju hüvitamiseks kindlustusjuhtumi korral.

4.2. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on nõuete menetlemisel kindlustatud isiku õigusabile, ekspertiisile ja kohtu- pidamisele kulutatud summa. 4.3. Õigusabikulud hüvitab PZU juhul, kui see on vajalik kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õigus- te kaitseks. Hüvitamisele kuuluvad ainult PZU-ga eelnevalt koos- kõlastatud õigusabikulud. PZU ei hüvita õigusabikulusid, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga või kahju hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud. 4.4. Hüvitispiir (ehk kindlustussumma) on kõigi kindlustuslepingus kokkulepitud kohustuste maksimaalne väljamaksete summa. 4.5. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav summa kõigi ühest ja samast sündmusest tulenevate nõuete suhtes. Juhul, kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.6. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida eraldi hüvitispiiri kindlustuslepingus määratletud konkreetse tegevuse või riski kohta. Juhul, kui eraldi tegevuse või riski hüvitispiiri ei ole kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.7. Hüvitispiir väheneb kindlustuslepingu alusel väljamakstud hüvitise ja õigusabikulude võrra. Poolte kokkuleppel võib hüvitispiiri taas- tada. Hüvitispiiri taastamise eest võib PZU küsida lisatasu. 4.8. Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda. 4.9. Ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust vaid esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral. 4.10. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a siis, kui on kokku lepitud teisiti. 4.11. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, hüvitamise ülempiirist ja oma- vastutusest. 4.12. PZU-l on õigus teha hüvitise maksmisel tasaarvestus kindlustus- lepingu alusel kuni kindlustusperioodi lõpuni veel tasumata kindlustusmakse osas. 4.13. Kui kindlustatud isik on jõudnud kokkuleppele nõude esitajaga või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole see PZU-le siduv.

5. Välistused 5.1. PZU ei hüvita väärteo- või kriminaalmenetluses või sarnasel viisil määratud trahvi, sunniraha, hoiatustrahvi, viivistasu vms. 5.2. PZU ei hüvita mittevaralist kahju (moraalne kahju). 5.3. PZU ei hüvita puhtmajanduslikku kahju ehk kahju, mis ei ole seotud asja või isiku kahjustamisega. 5.4. PZU ei hüvita saamata jäänud tulu, v.a. isiku tervise kahjustamise- ga seotud sissetuleku vähenemine. Näiteks isiku palgavahe haiguslehel olles on hüvitatav kahju. 5.5. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, tasu avalik lubamine või asja ettenäitamine. 5.6. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on sündmus või asjaolu, millest kindlustusvõtja või kindlustatud isik oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist. Näiteks teab kindlustatud isik enne riski kindlustamist, et vigastas ehituse käigus toru kuigi kahju ei ole veel tekkinud või ilmnenud. 5.7. PZU ei hüvita sanktsioone, trahve, leppetrahve, garantiinõudeid, aktsiise ega tollimakse ning kahjule lisanduvaid karistusi. Näiteks kui kindlustatud isik on lepingus kokku leppinud leppetrahvi kahju põhjustamise korral. 5.8. PZU ei hüvita lepingust tulenevaid kahju nõudeid, kui need laien- davad kindlustatud isiku vastutust, piiravad kindlustatud isiku õigusi või muul moel erinevad seaduses toodud kahju hüvitamise tingimustest Näiteks kahju suurust või ulatust laiendavad kokkulepped, kokku- lepe tagasinõudest loobumise osas, nõuete aegumistähtaja pikendamine jms.. 5.9. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on autoriõiguse või kauba-

Tegevuse vastutuskindlustuse tingimused T001/2023 Kehtivad alates 01.01.2024

märkidega seotud rikkumised. 5.10. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse tähtaegadest või eelarvest mitte-kinnipidamine, hindade muutumine või koos- kõlastuste puudumine. Näiteks ehituse alustamine ilma ehitusloata, tööde venimine, tööde kallinemine materjali hinnatõusu tõttu jms.. 5.11. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse osutamata jät- mine või kulu, mida kindlustatud isikul endal tuleb kanda selleks, et mittenõuetekohaselt teostatud tööd parandada või ümber teha (sh kindlustatud isiku enda kulud täiendava materjali või töö- tundide suhtes) Näiteks seina värvimisel tegi kindlustatud isik tööd lohakalt ja ta peab seina uuesti üle värvima. 5.12. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on müüdud, vahendatud või toodetud toote puudus. Selle kaitse jaoks on vajalik tootja- vastutuskindlustus; 5.13. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on kindlustatud isiku juures töötava isikuga toimunud tööõnnetus või kutsehaigus. Selle kaitse jaoks on vajalik tööandja vastutuskindlustus; 5.14. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on erialased konsultatsioonid, nõuanded, mõõtmised, kalkulatsioonid, projekteerimine, planeerimine, ravimine jms teenuse osutamine. Selle kaitse jaoks on vajalik erialane vastutuskindlustus; 5.15. PZU ei hüvita kahju mille põhjustaja oli joobes, sõltumata joobe põhjustanud ainest (näiteks võib joobe põhjuseks olla narkooti- kum, alkohol, seened, ravimite üledoseerimine jms). 5.16. PZU ei hüvita kahju, mis on tekitatud väljaspool kindlustuslepin- gus kokku lepitud kindlustatud tegevusala. Näiteks kui kindlustatud tegevusalaks on elektritööd, siis ei kaeta kahju, mis tekib torutöödest. 5.17. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise, seadme või nende osade silmnähtavalt või teadaolevalt kehvast seisundist või hoolsuskohustuse eiramisest sh esmaste kahju ärahoidmise meet- mete mitte rakendamisest puuduse avastamisel. 5.18. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud loomulikust kulumisest või sellistest ilmastikust tekkinud aukudest, pragudest, lõhedest või muudest kahjustustest, mis olid oma olemuselt eeldatavad või välditavad. 5.19. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud sademete sattumisest hoonesse, välja arvatud juhul, kui tegemist oli ootamatu ja ette- nägematu esmase sündmusega, mis ei olnud tingitud hoone teadaolevalt kehvast seisundist, katmata avadest või hoolsus- kohustuse eiramisest. Näiteks ei tohi hoones olla silmnähtavaid või teadolevaid pragusid või muid katmata või sulgemata avasid, mille kaudu sademed võivad hoonesse tungida ning katuselt peab olema regulaarselt koristatud lund; 5.20. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud varjatud kaablitele või torustikele, välja arvatud juhul kui enne tööde alustamist oli kindlustatu poolt kaablite või torustike asukoht plaani või projekti järgi kindlaks tehtud, tööde teostamine kooskõlastatud nimetatud objektide omaniku või valdajaga ning tööde teos- tamisel on järgitud kõiki vastavate tööde teostamise nõudeid ja ettekirjutusi. Lekke põhjustamise korral ei hüvitata lekkinud substantsi enda maksumust sh lekkinud vee, kütuse või gaasi jms maksumust. 5.21. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud vee-, sooja- või elektrivarus- tuse häiretest või katkemisest. 5.22. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud vibratsioonist või pinnase vajumisest. 5.23. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud lammutamisele või demon- teerimisele mittekuuluva objekti lammutamisega või demon- teerimisega või lammutatava/demonteeritava objektiga vahetult seotud objekti kahjustamisega. Kindlustuskaitse lammutatava objektiga vahetult seotud olemasoleva objektile (näiteks ühine sein) tekkinud kahju osas kuulub hüvitamisele ainult siis, kui tek- kinud kahju ei ole tööde sisu arvestades oma olemuselt oodatav, tavapärane ja ettenähtav Näiteks pärast asja eemaldamist seinale jäänud kruviaugud ei ole oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu kahju. 5.24. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud kandvate toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest välja arvatud juhul, kui see oli lubatud ehitusprojekti järgi või selle põhjustanud sündmus oli oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu või kahju tekkis muu hüvitamisele kuuluva kahju tõttu (järgkahju). Näiteks kraana kukub ja vigastab toestuselementi jms; 5.25. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud keevitusleegi vaatamisel tek- kinud nägemisorganite kahjustusega. 5.26. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse

seaduse alusel; 5.27. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (näiteks jäätmeseadusest, raudtee- seadusest, vedelkütuseseadusest jms tuleneva vastutuse suhtes) välja arvatud, kui selle suhtes on kindlustuslepingus kokku lepitud. 5.28. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele teise kehtiva kulu- põhise kindlustuskaitse (näiteks varakindlustuse, ehituse kogu- riskikindlustuse, sotsiaal- või ravikindlustuse) alusel. Käesolev kindlustusleping rakendub ainult nende juhtumite suhtes, kus teise kulupõhise kindlustuslepingu hüvitislimiit on ammendatud või kui saabub teise kindlustuslepingu alt hüvitise väljamaksnud kindlustusseltsilt tagasinõue. 5.29. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on asbest, toksiline hallitus, seen või majavamm, geneetiliselt muundatud aine või organism, elektromagnetväli, radioaktiivne või muu kiirgus, tuumaenergia, tubakas või tubakatoode sh e-sigaretid ja nende komponendid, narkootiline aine või mürk sh pestitsiidid. 5.30. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on PFAS (per- ja polüfluoritud alküülühendid). 5.31. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on ureaformaldehüüd, dietüülstilbestrool, dioksiin , furaan, või ained, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud (näiteks dietanoolamiin, mono- etanoolamiin ja trietanoolamiin, 1,4-dioksaan, ksüleen, ksülool või dimetüülbenseen jne) või teadolevalt ohtlike plastiku lisaained (näiteks ftalaadid, melamiin, polüamiid, bisfenool A, perfluoro- ühendid või nonüülfenool ja tema derivaatid) või transmissiivne spongioone entsefalopaatia (TSE), sealhulgas veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) või Creutzfeldt-Jakobi haigus (vCJD). 5.32. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud maismaal mitteasuvate (off-shore) objektidega ja vesiehituse objektidega, vee-aluste töödega, lõhkamistöödega, maa-aluste kaevandustega, sadama- teenustega või lennujaamateenustega või lennunduse objektidega sh mistahes tegevus lennujaama territooriumil või lennundusega seotud objektil. 5.33. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud veesõidukiga (näiteks laev, paat), veesõiduki poolt või seotud tegevusega veesõidukis sh laevaehituse ja –remondiga või veesõiduki kasutamisega, hool- dusega või muul viisil teenindamisega. Nende objektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.34. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud õhusõidukiga, õhusõiduki poolt või seotud tegevusega õhusõidukis sh õhusõiduki kasutamisega, remondi, hooldamise või muul viisil teenindamisega. Nende ob- jektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.35. PZU ei hüvita kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid. 5.36. PZU ei hüvita nõudeid, mille on esitanud kindlustatud isiku vastu tema ema- , tütar- või sidusettevõte või isik, kes on kindlustatud isiku seaduslik esindaja, omanik, juht, pereliige või lähikondne. 5.37. PZU ei hüvita kindlustatud isiku valduses, hoiul, töötlemisel jms olevale asjale tekitatud kahju, sh asja vargus, röövimine või kadumine (näiteks renditud tööriistade kahjustamine, remonti toodud auto kahjustamine, laos oleva kauba kahjustumine jms). Välistust ei rakendata kinnisasja suhtes (näiteks renditud hoone kahjustamine, kolmanda isiku katuse kahjustamine lume rookimise teenuse käigus, ehitisele tekitatud kahju ehitustööde käigus jms). 5.38. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud prügila või jäätmekäitluse keskuse tegevusega. 5.39. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud regulaarse saastamisega, saastamistasudega, liikide või isendite ümberasustamisega või heastamise tasuga või muu keskkonnavastutuse seadusest või direktiivist (ELD) tulenevate kohustustega. Kindlustuskaitse keskkonnale tekitatud kahjude suhtes laieneb ainult sellise kahju suhtes, mis on põhjustatud ootamatu ja ette- nägematu sündmuse tõttu (näiteks ootamatu leke või koorma ümberminek vms) ja hüvitamisele kuulub ainult otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulu. 5.40. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on vääramatu jõud, sõda (sh erioperatsioonid jms), riigipööre, revolutsioon, streik, rahva- rahutus, eriolukord, konfiskeerimine, natsionaliseerimine, loodus- õnnetus, kuritegu, terrorism, küberrisk sh turvaauk, häkkimine, küberrünnak või muu küberintsident. 5.41. PZU ei hüvita kuriteoga tekitatud kahju, välja arvatud juhul kui kuritegu ei ole toime pandud ettekavatsetult või tahtlikult ja kui kuritegu ei seisne finants-või kindlustuskelmuses. Juhul, kui PZU hüvitab kuriteo tõttu tekkinud kahju, on tal hüvitise ja käsitlus- kulude tagasinõudeõigus kuriteo toimepanija suhtes. 5.42. PZU ei hüvita tahtlikult tekitatud kahju või raske hooletusega põhjustatud kahju.

Näiteks on raskeks hooletuseks tuletööde teostamisel ohutus- eeskirjade eiramine. 5.43. Kindlustuskaitse ei laiene nõude ja/või vastutuse suhtes, mis on seotud piirkonna või maaga, mille suhtes on kehtestatud finants- ja/või kaubanduspiirang (näit. embargo). Samuti ei laiene kindlus- tuskaitse isiku suhtes, kes siseriikliku või rahvusvahelise seaduse, otsuse või kokkuleppe alusel on tunnistatud rahvusvahelise finantsmajandus- või muu kaubandussanktsiooni subjektiks, isegi kui selle isiku suhtes on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusandjal ei ole nimetatud juhtudel hüvitamiskohustust ning eeltoodud asjaolu esinemise korral jätab kindlustusandja õiguse lõpetada kindlustusleping ennetähtaegselt. 5.44. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõu- kogu (EL) määruses 2016/679 (Isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse alusel vastu võetud Eesti Vabariigi siseriiklikes rakendus- aktides kehtestatud nõuete järgimata jätmisest ning hüvitamisele ei kuulu ka isikuandmete töötlemise nõuete rikkumistest põhjus- tatud kahju.

6. Ohutusnõuded

Ohutusnõuete osas loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks kindlustatud isikud ja majandustegevuses kasutatavad isikud.

6.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest juhenditest, heast tavast ja kind- lustuslepingust. 6.2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud käituma heaperemehelikult ja hoolikalt, et vältida kahjuliku taga- järje tekkimist, ning rakendama tavapäraseid kahju vältimise abi- nõusid. 6.3. PZU-l on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustus- juhtumi käsitlemise käigus kontrollida ohutusnõuete rakendamist ja muid kindlustatud riskidega seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt ja temaga võrdsustatud isikutelt andmeid eel- toodud asjaolude kohta.

7. Kindlustusvõtja kohustused

Kindlustusvõtja vastutab kindlustatud isiku käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest.

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud: 7.1.1. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriskide hindamiseks ja teatama kõigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad PZU hüvitamiskohustust, sh nii kindlustusjuhtumi toimumise võimalikkust kui tekkiva kahju suurust ja PZU otsust sõlmida kindlustusleping kokkulepitud tingimustel; 7.1.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda kindlustuskoha, riskide ja vajaliku dokumentatsiooniga; 7.1.3. teatama viivitamatult PZU-le kahju toimumise võimalikkuse suurenemisest ja/või juba tekkinud kahju suurenemisest (muuda- tused võrreldes kindlustuslepingus märgituga või kindlustus- lepingu sõlmimise ajal esitatud asjaoludega); 7.1.4. teatama viivitamatult mitmekordse kindlustuse tekkimisest; 7.1.5. tutvustama kindlustuslepingu tingimusi kõigile kindlustatud isikutele ja majandustegevuses kasutatud isikutele; 7.1.6. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikutele, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse ja isikutele, kes oma tööülesannete tõttu peavad tagama kindlus- tatud isiku kindlustuslepingu järgsete kohustuste täitmise; 7.1.7. järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, seadmete, mater- jalide vms asjade kasutuse, hoiustamise jms juhendeid, kind- lustuslepingus märgitud ohutusnõudeid ning eri- ja lisatingimusi; 7.1.8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja tagama, et sama teevad isikud, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse; 7.2. Kahjujuhtumi toimumisel või kahjust teadasaamisel on kindlus- tusvõtja kohustatud: 7.2.1. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kahju ulatuse ja suuruse piiramiseks ja vähendamiseks; 7.2.2. teatama sündmusest viivitamatult: 7.2.2.1. politseile, kui tegemist on õigusrikkumisega; 7.2.2.2. päästeametile, kui tegemist on tulekahju või plahvatusega; 7.2.2.3. pädevale asutusele või isikule, kui tegemist on muude juhtudega,

mis eeldavad teatamiskohustust; 7.2.3. teatama sündmusest või kahjust PZU-le kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu. Kui sündmuse täpset toimumisaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse selleks aeg, mil kindlusta- tud isik oleks pidanud sündmusest teada saama; 7.2.4. võimaluse korral hoidma sündmuse toimumiskoha puutumatuna kuni PZU korraldusteni; 7.2.5. täitma PZU-lt saadud juhiseid. 7.2.6. esitama PZU-le kogu olemasoleva teabe, mis on vajalik PZU lepin- guliste kohustuste kindlaksmääramiseks või tagasinõude esitamiseks, sh kõik dokumendid kahju tekkepõhjuse ja suuruse kohta, ja volitama PZU-d hankima vajalikku teavet ja dokumente. 7.2.7. viivitamatult teatama PZU-le, kui kahju hüvitab kolmas isik; 7.2.8. eespool nimetatud kindlustatud isiku kohustuste loetelu ei ole ammendav. Käesolevate tingimuste teised punktid ja muud kindlustuslepingu dokumendid võivad sisaldada ka muid kohus- tusi.

8. PZU kohustused

PZU on kohustatud:

8.1. tutvustama kindlustatud isikule enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente; 8.2. selgitama kindlustuslepingu kehtimise ajal tehtud PZU tüüptin- gimuste ja/või kindlustusmakse muudatusi; 8.3. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid. Andmeid võib edastada kindlustusandja koos- tööpartnerile või kindlustusvõtja esindajale uute kindlustuslepin- gute sõlmimiseks, kahjukäsitluseks, ekspertarvamuse küsimiseks või tagasinõude esitamiseks; 8.4. registreerima kahjuteate ning kindlustatud isiku soovil väljastama sellekohase kinnituse; 8.5. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kahjukäsitlust ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse; 8.6. teavitama kindlustatud isikut esimesel võimalusel sündmuse tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest; 8.7. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks- tegemisest. Alustatud kriminaalmenetluse korral on PZU-l õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata, kui kriminaalmenetlus on algatatud kindlustuskelmuse asjas ja/või hüvitamiskohustus sõl- tub menetluse tulemusest; 8.8. hüvitama kahju kohe pärast hüvitamise otsustamist või esimesel võimalusel pärast hüvitamise otsustamist. Kindlustatud isiku taotlusel maksab PZU avansilise hüvitise osas, milles hüvitamis- kohustuse ja hüvitise suurus on teada.

9. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

9.1. kindlustusvõtja või kindlustatud isik on rikkunud kindlustus- lepingust tulenevaid kohustusi või ohutusnõudeid ja see on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle taga- järjel tekkinud kahju suurusega; 9.2. kindlustusjuhtum on toimunud raske hooletuse või tahtluse tõttu; 9.3. kindlustatud isik loobub oma tagasinõude õigusest eeldusel, et nõudest mitteloobumise korral oleks saanud nõuda kahju hüvitamist kolmandalt isikult.

10. Mitmekordne kindlustus

10.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja poolt ja kindlustusandjate tasutavate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse. Mitmekordse kindlustuse kor- ral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.

11. PZU tagasinõudeõigus ja kindlustushüvitise tagastamine

11.1. Kui PZU on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustatud isiku ees, kuid maksab kindlustushüvitise kahjus- tatud isikule (näiteks kohustusliku vastutuskindlustuse korral), siis tekib PZU-l kindlustatud isiku suhtes tagasinõudeõigus välja-

makstud hüvitise ulatuses. 11.2. Kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju korral on PZU-l õigus pärast kindlustushüvitise tasumist esitada tagasinõue kahju tekitanud majandustegevuses kasutatud isiku vastu. Näiteks kindlustatud isik kasutab peatöövõtjana oma tegevuse min- gis lõigus alltöövõtjat X ja viimane tekitab selle töö käigus kahju kolmandale isikule, siis kahju hüvitamise korral võib PZU esitada tagasinõude alltöövõtja X vastu. 11.3. Kindlustatud isik on kohustatud tagastama kindlustushüvitise PZU-le, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välis- tavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

12. Teadete edastamise viis

12.1. Kõik kindlustuslepingu poolte vahel lepingu täitmisel edastatavad teated tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13. Kauemaks kui 12 kuuks sõlmitud kindlustusleping

13.1. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, on PZU-l õigus kindlustuslepingu tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset muuta, kuid mitte kindlustuslepingu esimese 12 kuu osas. 13.2. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaat- misest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arvestama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlus- tusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlus- tusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest. 13.3. Kui kindlustuslepingu kehtimise ajal kindlustuslepingut muude- takse, saadab PZU kindlustusvõtjale uue muudetud lepingu- dokumendid, vana poliisi muudetud osa on alates uue muutmis- kokkuleppes toodud muudatuse jõustumise kuupäevast kehtetu. 13.4. Lepingu muutmisel saadetakse muudetud lepingudokumendid PZU-le teatatud e-posti aadressile, selle puudumisel PZU-le teatatud postiaadressile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumise päeva. Muudatus ei või olla tagasiulatuv. Nimetatud e-posti aadressile või postiaadressile saatmine loetakse kätte- toimetamiseks. 13.5. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega, võib kindlustusvõtja kuni 14 päeva möödumiseni muudatuste jõustu- misest kindlustuslepingu üles öelda. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arves- tama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale ülesütlemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kin- nitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata ülesütlemisõigusest, lõpeb ülesütlemisõigus ühe kuu möödumisel muudatuse jõus- tumisele järgneva kindlustusmakse tasumisest.

14. Andmete töötlemine ja kaitse

14.1. Kindlusandja töötleb kindlustusvõtja, kindlustatud isiku jms and- meid (edaspidi isikuandmed) kindlustuslepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgil tingimuste punktis 14 ning õigusaktides toodud ulatuses ja viisil. 14.2. Isikuandmed on kõik kindlustusvõtja või tema esindaja poolt kindlustusandjale edastatud ja kindlustusandja poolt kogutud kindlustusvõtja isikuandmed, sh kuid mitte ainult kontaktandmed, äritegevusandmed, kindlustus- ja kahjude ajalugu, samuti eri- liigilised isikuandmed, sh teave kahju kannatanu tervisliku seisundi või puude kohta. 14.3. Kindlustusandja juhindub isikuandmete töötlemisel ja kaitsel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetest. Kindlustusandja kaitseb isikuandmeid turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ning on isikuandmete kaitseks kasutusele võtnud vajalikud organisat- sioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised meetmed. Kindlustus- andja piirdub isiku-andmete töötlemisel vähimaga, mis on vajalik tingimuste punktides 14.4. ja 14.5. nimetatud eesmärkide täit- miseks. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustus- andja töötajad ja isikuandmete volitatud töötlejad kohustatud hoidma isikuandmeid konfidentsiaalsena tähtajatult. 14.4. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduse alusel õigus töödelda isikuandmeid kindlustuslepingu täitmiseks, kindlustus- lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kindlustusrisk hindamiseks, sh automatiseeritud töötlusel

põhinevate üksikotsuste tegemiseks ja kindlustusvõtjaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks või muudeks kindlustuslepingu sõlmimisele ja poliisi väljastamisele eelnevateks toiminguteks. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduses sätestatud ulatuses õigus töödelda lepingueelseteks toiminguteks ja täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikke isikuandmeid ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. 14.5. Kui kindlustusvõtja annab kindlustusandjale nõusoleku turundus- liku teabe saamiseks kindlustusandja teenuste kohta, kasutatakse isikuandmeid pakkumaks kindlustusvõtjale teavitusi algavatest sooduspakkumistest või kampaaniatest. Turundusliku teabe saatmiseks teeb kindlustusandja isikuandmetes päringuid, ana- lüüse, sorteerimisi ja valimeid. Isiku harjumuste uurimiseks kor- raldab kindlustusandja isikuküsitlusi, mille käigus saadud and- meid salvestab, korrastab ja analüüsib eesmärgiga parendada teenuse osutamist. 14.6. Kindlustusandjal on õigus edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele, keda ta kasutab enda kohustuste täitmisel (volitatud töötlejad). Andmed volitatud töötlejate kohta on toodud kindlus- tusandja kodulehel www.pzu.ee. Kõigi volitatud töötlejatega on sõlmitud isikuandmete töötlemise leping. 14.7. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusandjal õigus edastada kahjujuhtumiga seotud isikuandmed kõigile Eestis tegutsevatele kindlustusandjatele kättesaadavasse andmeregistrisse. Kahju- juhtumiga seotud isikuandmeid on lisaks PZU-le võimalik kasu- tada ka kõigil teistel Eestis tegutsevatel kindlustusandjatel. Andmete kasutamise eesmärgiks on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu kontrollimine, kahju suuruse kindlakstegemine, riskide hindamine ja kindlustusmakse määramine. Samuti kasutatakse andmeid statistilistel eesmärkidel ja muudel kindlustusteenuse osutamiseks vajalikel eesmärkidel. 14.8. Kindlustusandjal on õigus riskide hindamiseks ja maandamiseks, samuti õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks (nt rahvus- vahelise finantssanktsiooni rakendamine) vahetada isikuandmeid seaduses nimetatud kolmandate isikutega (nt rahapesu andme- büroo jmt). 14.9. Isikuandmete edastamisel volitatud töötlejatele nõuab kindlustus- andja volitatud töötlejatelt turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglite täitmist vastavalt kindlustusandja kehtestatud põhimõtetele. 14.10. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades kindlustuslepingust tulene- vat nõude aegumise tähtaega. 14.11. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusandja kontoris tutvuda enda isikuandmetega, mida kindlustusandja tema kohta töötleb, välja arvatud, kui selline õigus on õigusaktidega piiratud. Samuti on kindlustusvõtjal õigus nõuda oma isikuandmete muutmist kind- lustusandja dokumentides, kui need ei ole täpsed või andmete kustutamist, kui neid ei töödelda kooskõlas käesolevates tingimus- tes ja õigusaktides sätestatud nõuetega. 14.12. Kindlustusvõtjal on õigus keelata enda isikuandmete töötlemine, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja töötleb isikuandmeid õiguspäraselt seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Oma eelnimetatud õiguse teostamiseks on kindlustusvõtjal võimalik saata vastav tahteavaldus e-posti aadressil [email protected]. Kui kindlustusvõtja leiab, et tema isikuandmete töötlemise nõudeid on rikutud, on tal õigus pöörduda kaebusega kindlustusandja või Andmekaitse Inspektsiooni poole.

15. Vaidluste lahendamise kord

15.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigus- aktidele. 15.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenetlust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusandjale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateave lepitusmenetluse kohta on kättesaadav Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 15.3. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateave Finantsinspektsioonile kaebuse esitamise kohta on leitav kodulehelt www.fi.ee. 15.4. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Harju Maakohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Tegevuse vastutuskindlustuse tingimused T001/2023 Kehtivad alates 01.01.2024

Käesolev dokument moodustab ühe osa AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaaliga (edaspidi PZU*)sõlmitud kindlustuslepingust, mille kindlustatud riskiks on kindlustatud isiku tsiviilvastutusega kaasnevad varalised kohustused. Siin reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingus toodud kokkulepetest, võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest. Käesolevaid tingimusi rakendatakse ainult kindlustatud tegevusala raames toimunud õigusrikkumisest tekkinud kahjude suhtes. Tingimusi ei raken- data vastutuse suhtes, mis põhineb tootjavastutusel (näiteks müüdud toote puudusest tekkinud kahju), tööandja vastutusel (näit. tööõnnetused ja kutsehaigused) või erialasel vastutusel (näiteks audiitori, notari või arhitekti erialane eksimus). Tootjavastutuse, tööandja vastutuse ja erialase vastutuse suhtes rakendatakse eraldi tingimusi.

1. Kindlustusvõtja, kindlustatud isik ja majandustegevuses kasutatud isikud

1.1. Kindlustusvõtja on kindlustushuvi omav isik, kes on sõlminud PZU-ga kindlustuslepingu. 1.2. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kindlustuslepingus osutatud isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. 1.3. Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju suhtes, kui kahju tekitamine oli seotud kindlustatud tegevusega ning kindlustatud isikul tekkis seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus (näiteks kindlustatud isiku poolt kasutatav alltöövõtja oli kahju tekkimises süüdi).

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu varalise kahju tekkimine kolmandale isikule, mis on põhjuslikus seoses kindlustatud isiku kindlustuslepingus fik- seeritud tegevusega (edaspidi sündmus) ja mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Näiteks isik on kindlustanud oma vastutuse hoone omanikuna, kindlustusperioodi jooksul kukub hoone räästast jääpurikas ja kahjustab hoonest mööduvat kolmandat isikut. 2.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole punktis 5 loetletud välistused. 2.3. Kõik ühest ja samast põhjusest tulenevad sündmused ja ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustus- juhtumiks. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse sellisel juhul esimese sündmuse toimumise aega. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimus- test. Näiteks kahjustab katuselt langenud lumi mitut tänavale pargitud sõidukit, tegemist on ühe kindlustusjuhtumiga.

3. Kindlustuslepingu kehtivus

3.1. Kindlustusleping kehtib lepingus kokkulepitud perioodil ja kohas. Kui kindlustuslepingus ei ole kindlustuskohta märgitud, siis PZU hüvitab kindlustusjuhtumi, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus. 3.2. Kindlustuskaitse laieneb nõuetele, millest on PZU-le teatatud kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud sündmus toimus kindlustusperioodil. 3.3. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida nõuete esitamise laiendatud perioodi. Nõuete esitamise laiendatud periood pikendab nõuetest teatamise aega kokkulepitud aja võrra.

4. Kindlustushüvitis, õigusabikulud, omavastutus ja hüvitamise kord

4.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kahju hüvitamiseks kindlustusjuhtumi korral.

4.2. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on nõuete menetlemisel kindlustatud isiku õigusabile, ekspertiisile ja kohtu- pidamisele kulutatud summa. 4.3. Õigusabikulud hüvitab PZU juhul, kui see on vajalik kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õigus- te kaitseks. Hüvitamisele kuuluvad ainult PZU-ga eelnevalt koos- kõlastatud õigusabikulud. PZU ei hüvita õigusabikulusid, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga või kahju hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud. 4.4. Hüvitispiir (ehk kindlustussumma) on kõigi kindlustuslepingus kokkulepitud kohustuste maksimaalne väljamaksete summa. 4.5. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav summa kõigi ühest ja samast sündmusest tulenevate nõuete suhtes. Juhul, kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.6. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida eraldi hüvitispiiri kindlustuslepingus määratletud konkreetse tegevuse või riski kohta. Juhul, kui eraldi tegevuse või riski hüvitispiiri ei ole kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.7. Hüvitispiir väheneb kindlustuslepingu alusel väljamakstud hüvitise ja õigusabikulude võrra. Poolte kokkuleppel võib hüvitispiiri taas- tada. Hüvitispiiri taastamise eest võib PZU küsida lisatasu. 4.8. Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda. 4.9. Ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust vaid esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral. 4.10. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a siis, kui on kokku lepitud teisiti. 4.11. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, hüvitamise ülempiirist ja oma- vastutusest. 4.12. PZU-l on õigus teha hüvitise maksmisel tasaarvestus kindlustus- lepingu alusel kuni kindlustusperioodi lõpuni veel tasumata kindlustusmakse osas. 4.13. Kui kindlustatud isik on jõudnud kokkuleppele nõude esitajaga või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole see PZU-le siduv.

5. Välistused 5.1. PZU ei hüvita väärteo- või kriminaalmenetluses või sarnasel viisil määratud trahvi, sunniraha, hoiatustrahvi, viivistasu vms. 5.2. PZU ei hüvita mittevaralist kahju (moraalne kahju). 5.3. PZU ei hüvita puhtmajanduslikku kahju ehk kahju, mis ei ole seotud asja või isiku kahjustamisega. 5.4. PZU ei hüvita saamata jäänud tulu, v.a. isiku tervise kahjustamise- ga seotud sissetuleku vähenemine. Näiteks isiku palgavahe haiguslehel olles on hüvitatav kahju. 5.5. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, tasu avalik lubamine või asja ettenäitamine. 5.6. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on sündmus või asjaolu, millest kindlustusvõtja või kindlustatud isik oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist. Näiteks teab kindlustatud isik enne riski kindlustamist, et vigastas ehituse käigus toru kuigi kahju ei ole veel tekkinud või ilmnenud. 5.7. PZU ei hüvita sanktsioone, trahve, leppetrahve, garantiinõudeid, aktsiise ega tollimakse ning kahjule lisanduvaid karistusi. Näiteks kui kindlustatud isik on lepingus kokku leppinud leppetrahvi kahju põhjustamise korral. 5.8. PZU ei hüvita lepingust tulenevaid kahju nõudeid, kui need laien- davad kindlustatud isiku vastutust, piiravad kindlustatud isiku õigusi või muul moel erinevad seaduses toodud kahju hüvitamise tingimustest Näiteks kahju suurust või ulatust laiendavad kokkulepped, kokku- lepe tagasinõudest loobumise osas, nõuete aegumistähtaja pikendamine jms.. 5.9. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on autoriõiguse või kauba-

märkidega seotud rikkumised. 5.10. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse tähtaegadest või eelarvest mitte-kinnipidamine, hindade muutumine või koos- kõlastuste puudumine. Näiteks ehituse alustamine ilma ehitusloata, tööde venimine, tööde kallinemine materjali hinnatõusu tõttu jms.. 5.11. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse osutamata jät- mine või kulu, mida kindlustatud isikul endal tuleb kanda selleks, et mittenõuetekohaselt teostatud tööd parandada või ümber teha (sh kindlustatud isiku enda kulud täiendava materjali või töö- tundide suhtes) Näiteks seina värvimisel tegi kindlustatud isik tööd lohakalt ja ta peab seina uuesti üle värvima. 5.12. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on müüdud, vahendatud või toodetud toote puudus. Selle kaitse jaoks on vajalik tootja- vastutuskindlustus; 5.13. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on kindlustatud isiku juures töötava isikuga toimunud tööõnnetus või kutsehaigus. Selle kaitse jaoks on vajalik tööandja vastutuskindlustus; 5.14. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on erialased konsultatsioonid, nõuanded, mõõtmised, kalkulatsioonid, projekteerimine, planeerimine, ravimine jms teenuse osutamine. Selle kaitse jaoks on vajalik erialane vastutuskindlustus; 5.15. PZU ei hüvita kahju mille põhjustaja oli joobes, sõltumata joobe põhjustanud ainest (näiteks võib joobe põhjuseks olla narkooti- kum, alkohol, seened, ravimite üledoseerimine jms). 5.16. PZU ei hüvita kahju, mis on tekitatud väljaspool kindlustuslepin- gus kokku lepitud kindlustatud tegevusala. Näiteks kui kindlustatud tegevusalaks on elektritööd, siis ei kaeta kahju, mis tekib torutöödest. 5.17. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise, seadme või nende osade silmnähtavalt või teadaolevalt kehvast seisundist või hoolsuskohustuse eiramisest sh esmaste kahju ärahoidmise meet- mete mitte rakendamisest puuduse avastamisel. 5.18. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud loomulikust kulumisest või sellistest ilmastikust tekkinud aukudest, pragudest, lõhedest või muudest kahjustustest, mis olid oma olemuselt eeldatavad või välditavad. 5.19. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud sademete sattumisest hoonesse, välja arvatud juhul, kui tegemist oli ootamatu ja ette- nägematu esmase sündmusega, mis ei olnud tingitud hoone teadaolevalt kehvast seisundist, katmata avadest või hoolsus- kohustuse eiramisest. Näiteks ei tohi hoones olla silmnähtavaid või teadolevaid pragusid või muid katmata või sulgemata avasid, mille kaudu sademed võivad hoonesse tungida ning katuselt peab olema regulaarselt koristatud lund; 5.20. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud varjatud kaablitele või torustikele, välja arvatud juhul kui enne tööde alustamist oli kindlustatu poolt kaablite või torustike asukoht plaani või projekti järgi kindlaks tehtud, tööde teostamine kooskõlastatud nimetatud objektide omaniku või valdajaga ning tööde teos- tamisel on järgitud kõiki vastavate tööde teostamise nõudeid ja ettekirjutusi. Lekke põhjustamise korral ei hüvitata lekkinud substantsi enda maksumust sh lekkinud vee, kütuse või gaasi jms maksumust. 5.21. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud vee-, sooja- või elektrivarus- tuse häiretest või katkemisest. 5.22. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud vibratsioonist või pinnase vajumisest. 5.23. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud lammutamisele või demon- teerimisele mittekuuluva objekti lammutamisega või demon- teerimisega või lammutatava/demonteeritava objektiga vahetult seotud objekti kahjustamisega. Kindlustuskaitse lammutatava objektiga vahetult seotud olemasoleva objektile (näiteks ühine sein) tekkinud kahju osas kuulub hüvitamisele ainult siis, kui tek- kinud kahju ei ole tööde sisu arvestades oma olemuselt oodatav, tavapärane ja ettenähtav Näiteks pärast asja eemaldamist seinale jäänud kruviaugud ei ole oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu kahju. 5.24. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud kandvate toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest välja arvatud juhul, kui see oli lubatud ehitusprojekti järgi või selle põhjustanud sündmus oli oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu või kahju tekkis muu hüvitamisele kuuluva kahju tõttu (järgkahju). Näiteks kraana kukub ja vigastab toestuselementi jms; 5.25. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud keevitusleegi vaatamisel tek- kinud nägemisorganite kahjustusega. 5.26. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse

seaduse alusel; 5.27. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (näiteks jäätmeseadusest, raudtee- seadusest, vedelkütuseseadusest jms tuleneva vastutuse suhtes) välja arvatud, kui selle suhtes on kindlustuslepingus kokku lepitud. 5.28. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele teise kehtiva kulu- põhise kindlustuskaitse (näiteks varakindlustuse, ehituse kogu- riskikindlustuse, sotsiaal- või ravikindlustuse) alusel. Käesolev kindlustusleping rakendub ainult nende juhtumite suhtes, kus teise kulupõhise kindlustuslepingu hüvitislimiit on ammendatud või kui saabub teise kindlustuslepingu alt hüvitise väljamaksnud kindlustusseltsilt tagasinõue. 5.29. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on asbest, toksiline hallitus, seen või majavamm, geneetiliselt muundatud aine või organism, elektromagnetväli, radioaktiivne või muu kiirgus, tuumaenergia, tubakas või tubakatoode sh e-sigaretid ja nende komponendid, narkootiline aine või mürk sh pestitsiidid. 5.30. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on PFAS (per- ja polüfluoritud alküülühendid). 5.31. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on ureaformaldehüüd, dietüülstilbestrool, dioksiin , furaan, või ained, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud (näiteks dietanoolamiin, mono- etanoolamiin ja trietanoolamiin, 1,4-dioksaan, ksüleen, ksülool või dimetüülbenseen jne) või teadolevalt ohtlike plastiku lisaained (näiteks ftalaadid, melamiin, polüamiid, bisfenool A, perfluoro- ühendid või nonüülfenool ja tema derivaatid) või transmissiivne spongioone entsefalopaatia (TSE), sealhulgas veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) või Creutzfeldt-Jakobi haigus (vCJD). 5.32. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud maismaal mitteasuvate (off-shore) objektidega ja vesiehituse objektidega, vee-aluste töödega, lõhkamistöödega, maa-aluste kaevandustega, sadama- teenustega või lennujaamateenustega või lennunduse objektidega sh mistahes tegevus lennujaama territooriumil või lennundusega seotud objektil. 5.33. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud veesõidukiga (näiteks laev, paat), veesõiduki poolt või seotud tegevusega veesõidukis sh laevaehituse ja –remondiga või veesõiduki kasutamisega, hool- dusega või muul viisil teenindamisega. Nende objektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.34. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud õhusõidukiga, õhusõiduki poolt või seotud tegevusega õhusõidukis sh õhusõiduki kasutamisega, remondi, hooldamise või muul viisil teenindamisega. Nende ob- jektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.35. PZU ei hüvita kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid. 5.36. PZU ei hüvita nõudeid, mille on esitanud kindlustatud isiku vastu tema ema- , tütar- või sidusettevõte või isik, kes on kindlustatud isiku seaduslik esindaja, omanik, juht, pereliige või lähikondne. 5.37. PZU ei hüvita kindlustatud isiku valduses, hoiul, töötlemisel jms olevale asjale tekitatud kahju, sh asja vargus, röövimine või kadumine (näiteks renditud tööriistade kahjustamine, remonti toodud auto kahjustamine, laos oleva kauba kahjustumine jms). Välistust ei rakendata kinnisasja suhtes (näiteks renditud hoone kahjustamine, kolmanda isiku katuse kahjustamine lume rookimise teenuse käigus, ehitisele tekitatud kahju ehitustööde käigus jms). 5.38. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud prügila või jäätmekäitluse keskuse tegevusega. 5.39. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud regulaarse saastamisega, saastamistasudega, liikide või isendite ümberasustamisega või heastamise tasuga või muu keskkonnavastutuse seadusest või direktiivist (ELD) tulenevate kohustustega. Kindlustuskaitse keskkonnale tekitatud kahjude suhtes laieneb ainult sellise kahju suhtes, mis on põhjustatud ootamatu ja ette- nägematu sündmuse tõttu (näiteks ootamatu leke või koorma ümberminek vms) ja hüvitamisele kuulub ainult otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulu. 5.40. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on vääramatu jõud, sõda (sh erioperatsioonid jms), riigipööre, revolutsioon, streik, rahva- rahutus, eriolukord, konfiskeerimine, natsionaliseerimine, loodus- õnnetus, kuritegu, terrorism, küberrisk sh turvaauk, häkkimine, küberrünnak või muu küberintsident. 5.41. PZU ei hüvita kuriteoga tekitatud kahju, välja arvatud juhul kui kuritegu ei ole toime pandud ettekavatsetult või tahtlikult ja kui kuritegu ei seisne finants-või kindlustuskelmuses. Juhul, kui PZU hüvitab kuriteo tõttu tekkinud kahju, on tal hüvitise ja käsitlus- kulude tagasinõudeõigus kuriteo toimepanija suhtes. 5.42. PZU ei hüvita tahtlikult tekitatud kahju või raske hooletusega põhjustatud kahju.

Näiteks on raskeks hooletuseks tuletööde teostamisel ohutus- eeskirjade eiramine. 5.43. Kindlustuskaitse ei laiene nõude ja/või vastutuse suhtes, mis on seotud piirkonna või maaga, mille suhtes on kehtestatud finants- ja/või kaubanduspiirang (näit. embargo). Samuti ei laiene kindlus- tuskaitse isiku suhtes, kes siseriikliku või rahvusvahelise seaduse, otsuse või kokkuleppe alusel on tunnistatud rahvusvahelise finantsmajandus- või muu kaubandussanktsiooni subjektiks, isegi kui selle isiku suhtes on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusandjal ei ole nimetatud juhtudel hüvitamiskohustust ning eeltoodud asjaolu esinemise korral jätab kindlustusandja õiguse lõpetada kindlustusleping ennetähtaegselt. 5.44. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõu- kogu (EL) määruses 2016/679 (Isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse alusel vastu võetud Eesti Vabariigi siseriiklikes rakendus- aktides kehtestatud nõuete järgimata jätmisest ning hüvitamisele ei kuulu ka isikuandmete töötlemise nõuete rikkumistest põhjus- tatud kahju.

6. Ohutusnõuded

Ohutusnõuete osas loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks kindlustatud isikud ja majandustegevuses kasutatavad isikud.

6.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest juhenditest, heast tavast ja kind- lustuslepingust. 6.2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud käituma heaperemehelikult ja hoolikalt, et vältida kahjuliku taga- järje tekkimist, ning rakendama tavapäraseid kahju vältimise abi- nõusid. 6.3. PZU-l on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustus- juhtumi käsitlemise käigus kontrollida ohutusnõuete rakendamist ja muid kindlustatud riskidega seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt ja temaga võrdsustatud isikutelt andmeid eel- toodud asjaolude kohta.

7. Kindlustusvõtja kohustused

Kindlustusvõtja vastutab kindlustatud isiku käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest.

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud: 7.1.1. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriskide hindamiseks ja teatama kõigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad PZU hüvitamiskohustust, sh nii kindlustusjuhtumi toimumise võimalikkust kui tekkiva kahju suurust ja PZU otsust sõlmida kindlustusleping kokkulepitud tingimustel; 7.1.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda kindlustuskoha, riskide ja vajaliku dokumentatsiooniga; 7.1.3. teatama viivitamatult PZU-le kahju toimumise võimalikkuse suurenemisest ja/või juba tekkinud kahju suurenemisest (muuda- tused võrreldes kindlustuslepingus märgituga või kindlustus- lepingu sõlmimise ajal esitatud asjaoludega); 7.1.4. teatama viivitamatult mitmekordse kindlustuse tekkimisest; 7.1.5. tutvustama kindlustuslepingu tingimusi kõigile kindlustatud isikutele ja majandustegevuses kasutatud isikutele; 7.1.6. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikutele, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse ja isikutele, kes oma tööülesannete tõttu peavad tagama kindlus- tatud isiku kindlustuslepingu järgsete kohustuste täitmise; 7.1.7. järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, seadmete, mater- jalide vms asjade kasutuse, hoiustamise jms juhendeid, kind- lustuslepingus märgitud ohutusnõudeid ning eri- ja lisatingimusi; 7.1.8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja tagama, et sama teevad isikud, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse; 7.2. Kahjujuhtumi toimumisel või kahjust teadasaamisel on kindlus- tusvõtja kohustatud: 7.2.1. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kahju ulatuse ja suuruse piiramiseks ja vähendamiseks; 7.2.2. teatama sündmusest viivitamatult: 7.2.2.1. politseile, kui tegemist on õigusrikkumisega; 7.2.2.2. päästeametile, kui tegemist on tulekahju või plahvatusega; 7.2.2.3. pädevale asutusele või isikule, kui tegemist on muude juhtudega,

mis eeldavad teatamiskohustust; 7.2.3. teatama sündmusest või kahjust PZU-le kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu. Kui sündmuse täpset toimumisaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse selleks aeg, mil kindlusta- tud isik oleks pidanud sündmusest teada saama; 7.2.4. võimaluse korral hoidma sündmuse toimumiskoha puutumatuna kuni PZU korraldusteni; 7.2.5. täitma PZU-lt saadud juhiseid. 7.2.6. esitama PZU-le kogu olemasoleva teabe, mis on vajalik PZU lepin- guliste kohustuste kindlaksmääramiseks või tagasinõude esitamiseks, sh kõik dokumendid kahju tekkepõhjuse ja suuruse kohta, ja volitama PZU-d hankima vajalikku teavet ja dokumente. 7.2.7. viivitamatult teatama PZU-le, kui kahju hüvitab kolmas isik; 7.2.8. eespool nimetatud kindlustatud isiku kohustuste loetelu ei ole ammendav. Käesolevate tingimuste teised punktid ja muud kindlustuslepingu dokumendid võivad sisaldada ka muid kohus- tusi.

8. PZU kohustused

PZU on kohustatud:

8.1. tutvustama kindlustatud isikule enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente; 8.2. selgitama kindlustuslepingu kehtimise ajal tehtud PZU tüüptin- gimuste ja/või kindlustusmakse muudatusi; 8.3. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid. Andmeid võib edastada kindlustusandja koos- tööpartnerile või kindlustusvõtja esindajale uute kindlustuslepin- gute sõlmimiseks, kahjukäsitluseks, ekspertarvamuse küsimiseks või tagasinõude esitamiseks; 8.4. registreerima kahjuteate ning kindlustatud isiku soovil väljastama sellekohase kinnituse; 8.5. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kahjukäsitlust ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse; 8.6. teavitama kindlustatud isikut esimesel võimalusel sündmuse tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest; 8.7. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks- tegemisest. Alustatud kriminaalmenetluse korral on PZU-l õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata, kui kriminaalmenetlus on algatatud kindlustuskelmuse asjas ja/või hüvitamiskohustus sõl- tub menetluse tulemusest; 8.8. hüvitama kahju kohe pärast hüvitamise otsustamist või esimesel võimalusel pärast hüvitamise otsustamist. Kindlustatud isiku taotlusel maksab PZU avansilise hüvitise osas, milles hüvitamis- kohustuse ja hüvitise suurus on teada.

9. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

9.1. kindlustusvõtja või kindlustatud isik on rikkunud kindlustus- lepingust tulenevaid kohustusi või ohutusnõudeid ja see on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle taga- järjel tekkinud kahju suurusega; 9.2. kindlustusjuhtum on toimunud raske hooletuse või tahtluse tõttu; 9.3. kindlustatud isik loobub oma tagasinõude õigusest eeldusel, et nõudest mitteloobumise korral oleks saanud nõuda kahju hüvitamist kolmandalt isikult.

10. Mitmekordne kindlustus

10.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja poolt ja kindlustusandjate tasutavate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse. Mitmekordse kindlustuse kor- ral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.

11. PZU tagasinõudeõigus ja kindlustushüvitise tagastamine

11.1. Kui PZU on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustatud isiku ees, kuid maksab kindlustushüvitise kahjus- tatud isikule (näiteks kohustusliku vastutuskindlustuse korral), siis tekib PZU-l kindlustatud isiku suhtes tagasinõudeõigus välja-

makstud hüvitise ulatuses. 11.2. Kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju korral on PZU-l õigus pärast kindlustushüvitise tasumist esitada tagasinõue kahju tekitanud majandustegevuses kasutatud isiku vastu. Näiteks kindlustatud isik kasutab peatöövõtjana oma tegevuse min- gis lõigus alltöövõtjat X ja viimane tekitab selle töö käigus kahju kolmandale isikule, siis kahju hüvitamise korral võib PZU esitada tagasinõude alltöövõtja X vastu. 11.3. Kindlustatud isik on kohustatud tagastama kindlustushüvitise PZU-le, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välis- tavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

12. Teadete edastamise viis

12.1. Kõik kindlustuslepingu poolte vahel lepingu täitmisel edastatavad teated tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13. Kauemaks kui 12 kuuks sõlmitud kindlustusleping

13.1. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, on PZU-l õigus kindlustuslepingu tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset muuta, kuid mitte kindlustuslepingu esimese 12 kuu osas. 13.2. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaat- misest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arvestama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlus- tusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlus- tusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest. 13.3. Kui kindlustuslepingu kehtimise ajal kindlustuslepingut muude- takse, saadab PZU kindlustusvõtjale uue muudetud lepingu- dokumendid, vana poliisi muudetud osa on alates uue muutmis- kokkuleppes toodud muudatuse jõustumise kuupäevast kehtetu. 13.4. Lepingu muutmisel saadetakse muudetud lepingudokumendid PZU-le teatatud e-posti aadressile, selle puudumisel PZU-le teatatud postiaadressile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumise päeva. Muudatus ei või olla tagasiulatuv. Nimetatud e-posti aadressile või postiaadressile saatmine loetakse kätte- toimetamiseks. 13.5. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega, võib kindlustusvõtja kuni 14 päeva möödumiseni muudatuste jõustu- misest kindlustuslepingu üles öelda. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arves- tama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale ülesütlemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kin- nitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata ülesütlemisõigusest, lõpeb ülesütlemisõigus ühe kuu möödumisel muudatuse jõus- tumisele järgneva kindlustusmakse tasumisest.

14. Andmete töötlemine ja kaitse

14.1. Kindlusandja töötleb kindlustusvõtja, kindlustatud isiku jms and- meid (edaspidi isikuandmed) kindlustuslepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgil tingimuste punktis 14 ning õigusaktides toodud ulatuses ja viisil. 14.2. Isikuandmed on kõik kindlustusvõtja või tema esindaja poolt kindlustusandjale edastatud ja kindlustusandja poolt kogutud kindlustusvõtja isikuandmed, sh kuid mitte ainult kontaktandmed, äritegevusandmed, kindlustus- ja kahjude ajalugu, samuti eri- liigilised isikuandmed, sh teave kahju kannatanu tervisliku seisundi või puude kohta. 14.3. Kindlustusandja juhindub isikuandmete töötlemisel ja kaitsel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetest. Kindlustusandja kaitseb isikuandmeid turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ning on isikuandmete kaitseks kasutusele võtnud vajalikud organisat- sioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised meetmed. Kindlustus- andja piirdub isiku-andmete töötlemisel vähimaga, mis on vajalik tingimuste punktides 14.4. ja 14.5. nimetatud eesmärkide täit- miseks. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustus- andja töötajad ja isikuandmete volitatud töötlejad kohustatud hoidma isikuandmeid konfidentsiaalsena tähtajatult. 14.4. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduse alusel õigus töödelda isikuandmeid kindlustuslepingu täitmiseks, kindlustus- lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kindlustusrisk hindamiseks, sh automatiseeritud töötlusel

põhinevate üksikotsuste tegemiseks ja kindlustusvõtjaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks või muudeks kindlustuslepingu sõlmimisele ja poliisi väljastamisele eelnevateks toiminguteks. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduses sätestatud ulatuses õigus töödelda lepingueelseteks toiminguteks ja täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikke isikuandmeid ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. 14.5. Kui kindlustusvõtja annab kindlustusandjale nõusoleku turundus- liku teabe saamiseks kindlustusandja teenuste kohta, kasutatakse isikuandmeid pakkumaks kindlustusvõtjale teavitusi algavatest sooduspakkumistest või kampaaniatest. Turundusliku teabe saatmiseks teeb kindlustusandja isikuandmetes päringuid, ana- lüüse, sorteerimisi ja valimeid. Isiku harjumuste uurimiseks kor- raldab kindlustusandja isikuküsitlusi, mille käigus saadud and- meid salvestab, korrastab ja analüüsib eesmärgiga parendada teenuse osutamist. 14.6. Kindlustusandjal on õigus edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele, keda ta kasutab enda kohustuste täitmisel (volitatud töötlejad). Andmed volitatud töötlejate kohta on toodud kindlus- tusandja kodulehel www.pzu.ee. Kõigi volitatud töötlejatega on sõlmitud isikuandmete töötlemise leping. 14.7. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusandjal õigus edastada kahjujuhtumiga seotud isikuandmed kõigile Eestis tegutsevatele kindlustusandjatele kättesaadavasse andmeregistrisse. Kahju- juhtumiga seotud isikuandmeid on lisaks PZU-le võimalik kasu- tada ka kõigil teistel Eestis tegutsevatel kindlustusandjatel. Andmete kasutamise eesmärgiks on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu kontrollimine, kahju suuruse kindlakstegemine, riskide hindamine ja kindlustusmakse määramine. Samuti kasutatakse andmeid statistilistel eesmärkidel ja muudel kindlustusteenuse osutamiseks vajalikel eesmärkidel. 14.8. Kindlustusandjal on õigus riskide hindamiseks ja maandamiseks, samuti õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks (nt rahvus- vahelise finantssanktsiooni rakendamine) vahetada isikuandmeid seaduses nimetatud kolmandate isikutega (nt rahapesu andme- büroo jmt). 14.9. Isikuandmete edastamisel volitatud töötlejatele nõuab kindlustus- andja volitatud töötlejatelt turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglite täitmist vastavalt kindlustusandja kehtestatud põhimõtetele. 14.10. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades kindlustuslepingust tulene- vat nõude aegumise tähtaega. 14.11. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusandja kontoris tutvuda enda isikuandmetega, mida kindlustusandja tema kohta töötleb, välja arvatud, kui selline õigus on õigusaktidega piiratud. Samuti on kindlustusvõtjal õigus nõuda oma isikuandmete muutmist kind- lustusandja dokumentides, kui need ei ole täpsed või andmete kustutamist, kui neid ei töödelda kooskõlas käesolevates tingimus- tes ja õigusaktides sätestatud nõuetega. 14.12. Kindlustusvõtjal on õigus keelata enda isikuandmete töötlemine, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja töötleb isikuandmeid õiguspäraselt seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Oma eelnimetatud õiguse teostamiseks on kindlustusvõtjal võimalik saata vastav tahteavaldus e-posti aadressil [email protected]. Kui kindlustusvõtja leiab, et tema isikuandmete töötlemise nõudeid on rikutud, on tal õigus pöörduda kaebusega kindlustusandja või Andmekaitse Inspektsiooni poole.

15. Vaidluste lahendamise kord

15.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigus- aktidele. 15.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenetlust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusandjale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateave lepitusmenetluse kohta on kättesaadav Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 15.3. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateave Finantsinspektsioonile kaebuse esitamise kohta on leitav kodulehelt www.fi.ee. 15.4. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Harju Maakohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Tegevuse vastutuskindlustuse tingimused T001/2023 Kehtivad alates 01.01.2024

Käesolev dokument moodustab ühe osa AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaaliga (edaspidi PZU*)sõlmitud kindlustuslepingust, mille kindlustatud riskiks on kindlustatud isiku tsiviilvastutusega kaasnevad varalised kohustused. Siin reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingus toodud kokkulepetest, võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest. Käesolevaid tingimusi rakendatakse ainult kindlustatud tegevusala raames toimunud õigusrikkumisest tekkinud kahjude suhtes. Tingimusi ei raken- data vastutuse suhtes, mis põhineb tootjavastutusel (näiteks müüdud toote puudusest tekkinud kahju), tööandja vastutusel (näit. tööõnnetused ja kutsehaigused) või erialasel vastutusel (näiteks audiitori, notari või arhitekti erialane eksimus). Tootjavastutuse, tööandja vastutuse ja erialase vastutuse suhtes rakendatakse eraldi tingimusi.

1. Kindlustusvõtja, kindlustatud isik ja majandustegevuses kasutatud isikud

1.1. Kindlustusvõtja on kindlustushuvi omav isik, kes on sõlminud PZU-ga kindlustuslepingu. 1.2. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kindlustuslepingus osutatud isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. 1.3. Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju suhtes, kui kahju tekitamine oli seotud kindlustatud tegevusega ning kindlustatud isikul tekkis seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus (näiteks kindlustatud isiku poolt kasutatav alltöövõtja oli kahju tekkimises süüdi).

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu varalise kahju tekkimine kolmandale isikule, mis on põhjuslikus seoses kindlustatud isiku kindlustuslepingus fik- seeritud tegevusega (edaspidi sündmus) ja mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Näiteks isik on kindlustanud oma vastutuse hoone omanikuna, kindlustusperioodi jooksul kukub hoone räästast jääpurikas ja kahjustab hoonest mööduvat kolmandat isikut. 2.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole punktis 5 loetletud välistused. 2.3. Kõik ühest ja samast põhjusest tulenevad sündmused ja ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustus- juhtumiks. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse sellisel juhul esimese sündmuse toimumise aega. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimus- test. Näiteks kahjustab katuselt langenud lumi mitut tänavale pargitud sõidukit, tegemist on ühe kindlustusjuhtumiga.

3. Kindlustuslepingu kehtivus

3.1. Kindlustusleping kehtib lepingus kokkulepitud perioodil ja kohas. Kui kindlustuslepingus ei ole kindlustuskohta märgitud, siis PZU hüvitab kindlustusjuhtumi, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus. 3.2. Kindlustuskaitse laieneb nõuetele, millest on PZU-le teatatud kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud sündmus toimus kindlustusperioodil. 3.3. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida nõuete esitamise laiendatud perioodi. Nõuete esitamise laiendatud periood pikendab nõuetest teatamise aega kokkulepitud aja võrra.

4. Kindlustushüvitis, õigusabikulud, omavastutus ja hüvitamise kord

4.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kahju hüvitamiseks kindlustusjuhtumi korral.

4.2. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on nõuete menetlemisel kindlustatud isiku õigusabile, ekspertiisile ja kohtu- pidamisele kulutatud summa. 4.3. Õigusabikulud hüvitab PZU juhul, kui see on vajalik kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õigus- te kaitseks. Hüvitamisele kuuluvad ainult PZU-ga eelnevalt koos- kõlastatud õigusabikulud. PZU ei hüvita õigusabikulusid, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga või kahju hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud. 4.4. Hüvitispiir (ehk kindlustussumma) on kõigi kindlustuslepingus kokkulepitud kohustuste maksimaalne väljamaksete summa. 4.5. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav summa kõigi ühest ja samast sündmusest tulenevate nõuete suhtes. Juhul, kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.6. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida eraldi hüvitispiiri kindlustuslepingus määratletud konkreetse tegevuse või riski kohta. Juhul, kui eraldi tegevuse või riski hüvitispiiri ei ole kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.7. Hüvitispiir väheneb kindlustuslepingu alusel väljamakstud hüvitise ja õigusabikulude võrra. Poolte kokkuleppel võib hüvitispiiri taas- tada. Hüvitispiiri taastamise eest võib PZU küsida lisatasu. 4.8. Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda. 4.9. Ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust vaid esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral. 4.10. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a siis, kui on kokku lepitud teisiti. 4.11. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, hüvitamise ülempiirist ja oma- vastutusest. 4.12. PZU-l on õigus teha hüvitise maksmisel tasaarvestus kindlustus- lepingu alusel kuni kindlustusperioodi lõpuni veel tasumata kindlustusmakse osas. 4.13. Kui kindlustatud isik on jõudnud kokkuleppele nõude esitajaga või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole see PZU-le siduv.

5. Välistused 5.1. PZU ei hüvita väärteo- või kriminaalmenetluses või sarnasel viisil määratud trahvi, sunniraha, hoiatustrahvi, viivistasu vms. 5.2. PZU ei hüvita mittevaralist kahju (moraalne kahju). 5.3. PZU ei hüvita puhtmajanduslikku kahju ehk kahju, mis ei ole seotud asja või isiku kahjustamisega. 5.4. PZU ei hüvita saamata jäänud tulu, v.a. isiku tervise kahjustamise- ga seotud sissetuleku vähenemine. Näiteks isiku palgavahe haiguslehel olles on hüvitatav kahju. 5.5. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, tasu avalik lubamine või asja ettenäitamine. 5.6. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on sündmus või asjaolu, millest kindlustusvõtja või kindlustatud isik oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist. Näiteks teab kindlustatud isik enne riski kindlustamist, et vigastas ehituse käigus toru kuigi kahju ei ole veel tekkinud või ilmnenud. 5.7. PZU ei hüvita sanktsioone, trahve, leppetrahve, garantiinõudeid, aktsiise ega tollimakse ning kahjule lisanduvaid karistusi. Näiteks kui kindlustatud isik on lepingus kokku leppinud leppetrahvi kahju põhjustamise korral. 5.8. PZU ei hüvita lepingust tulenevaid kahju nõudeid, kui need laien- davad kindlustatud isiku vastutust, piiravad kindlustatud isiku õigusi või muul moel erinevad seaduses toodud kahju hüvitamise tingimustest Näiteks kahju suurust või ulatust laiendavad kokkulepped, kokku- lepe tagasinõudest loobumise osas, nõuete aegumistähtaja pikendamine jms.. 5.9. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on autoriõiguse või kauba-

märkidega seotud rikkumised. 5.10. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse tähtaegadest või eelarvest mitte-kinnipidamine, hindade muutumine või koos- kõlastuste puudumine. Näiteks ehituse alustamine ilma ehitusloata, tööde venimine, tööde kallinemine materjali hinnatõusu tõttu jms.. 5.11. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse osutamata jät- mine või kulu, mida kindlustatud isikul endal tuleb kanda selleks, et mittenõuetekohaselt teostatud tööd parandada või ümber teha (sh kindlustatud isiku enda kulud täiendava materjali või töö- tundide suhtes) Näiteks seina värvimisel tegi kindlustatud isik tööd lohakalt ja ta peab seina uuesti üle värvima. 5.12. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on müüdud, vahendatud või toodetud toote puudus. Selle kaitse jaoks on vajalik tootja- vastutuskindlustus; 5.13. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on kindlustatud isiku juures töötava isikuga toimunud tööõnnetus või kutsehaigus. Selle kaitse jaoks on vajalik tööandja vastutuskindlustus; 5.14. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on erialased konsultatsioonid, nõuanded, mõõtmised, kalkulatsioonid, projekteerimine, planeerimine, ravimine jms teenuse osutamine. Selle kaitse jaoks on vajalik erialane vastutuskindlustus; 5.15. PZU ei hüvita kahju mille põhjustaja oli joobes, sõltumata joobe põhjustanud ainest (näiteks võib joobe põhjuseks olla narkooti- kum, alkohol, seened, ravimite üledoseerimine jms). 5.16. PZU ei hüvita kahju, mis on tekitatud väljaspool kindlustuslepin- gus kokku lepitud kindlustatud tegevusala. Näiteks kui kindlustatud tegevusalaks on elektritööd, siis ei kaeta kahju, mis tekib torutöödest. 5.17. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise, seadme või nende osade silmnähtavalt või teadaolevalt kehvast seisundist või hoolsuskohustuse eiramisest sh esmaste kahju ärahoidmise meet- mete mitte rakendamisest puuduse avastamisel. 5.18. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud loomulikust kulumisest või sellistest ilmastikust tekkinud aukudest, pragudest, lõhedest või muudest kahjustustest, mis olid oma olemuselt eeldatavad või välditavad. 5.19. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud sademete sattumisest hoonesse, välja arvatud juhul, kui tegemist oli ootamatu ja ette- nägematu esmase sündmusega, mis ei olnud tingitud hoone teadaolevalt kehvast seisundist, katmata avadest või hoolsus- kohustuse eiramisest. Näiteks ei tohi hoones olla silmnähtavaid või teadolevaid pragusid või muid katmata või sulgemata avasid, mille kaudu sademed võivad hoonesse tungida ning katuselt peab olema regulaarselt koristatud lund; 5.20. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud varjatud kaablitele või torustikele, välja arvatud juhul kui enne tööde alustamist oli kindlustatu poolt kaablite või torustike asukoht plaani või projekti järgi kindlaks tehtud, tööde teostamine kooskõlastatud nimetatud objektide omaniku või valdajaga ning tööde teos- tamisel on järgitud kõiki vastavate tööde teostamise nõudeid ja ettekirjutusi. Lekke põhjustamise korral ei hüvitata lekkinud substantsi enda maksumust sh lekkinud vee, kütuse või gaasi jms maksumust. 5.21. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud vee-, sooja- või elektrivarus- tuse häiretest või katkemisest. 5.22. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud vibratsioonist või pinnase vajumisest. 5.23. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud lammutamisele või demon- teerimisele mittekuuluva objekti lammutamisega või demon- teerimisega või lammutatava/demonteeritava objektiga vahetult seotud objekti kahjustamisega. Kindlustuskaitse lammutatava objektiga vahetult seotud olemasoleva objektile (näiteks ühine sein) tekkinud kahju osas kuulub hüvitamisele ainult siis, kui tek- kinud kahju ei ole tööde sisu arvestades oma olemuselt oodatav, tavapärane ja ettenähtav Näiteks pärast asja eemaldamist seinale jäänud kruviaugud ei ole oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu kahju. 5.24. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud kandvate toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest välja arvatud juhul, kui see oli lubatud ehitusprojekti järgi või selle põhjustanud sündmus oli oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu või kahju tekkis muu hüvitamisele kuuluva kahju tõttu (järgkahju). Näiteks kraana kukub ja vigastab toestuselementi jms; 5.25. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud keevitusleegi vaatamisel tek- kinud nägemisorganite kahjustusega. 5.26. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse

seaduse alusel; 5.27. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (näiteks jäätmeseadusest, raudtee- seadusest, vedelkütuseseadusest jms tuleneva vastutuse suhtes) välja arvatud, kui selle suhtes on kindlustuslepingus kokku lepitud. 5.28. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele teise kehtiva kulu- põhise kindlustuskaitse (näiteks varakindlustuse, ehituse kogu- riskikindlustuse, sotsiaal- või ravikindlustuse) alusel. Käesolev kindlustusleping rakendub ainult nende juhtumite suhtes, kus teise kulupõhise kindlustuslepingu hüvitislimiit on ammendatud või kui saabub teise kindlustuslepingu alt hüvitise väljamaksnud kindlustusseltsilt tagasinõue. 5.29. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on asbest, toksiline hallitus, seen või majavamm, geneetiliselt muundatud aine või organism, elektromagnetväli, radioaktiivne või muu kiirgus, tuumaenergia, tubakas või tubakatoode sh e-sigaretid ja nende komponendid, narkootiline aine või mürk sh pestitsiidid. 5.30. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on PFAS (per- ja polüfluoritud alküülühendid). 5.31. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on ureaformaldehüüd, dietüülstilbestrool, dioksiin , furaan, või ained, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud (näiteks dietanoolamiin, mono- etanoolamiin ja trietanoolamiin, 1,4-dioksaan, ksüleen, ksülool või dimetüülbenseen jne) või teadolevalt ohtlike plastiku lisaained (näiteks ftalaadid, melamiin, polüamiid, bisfenool A, perfluoro- ühendid või nonüülfenool ja tema derivaatid) või transmissiivne spongioone entsefalopaatia (TSE), sealhulgas veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) või Creutzfeldt-Jakobi haigus (vCJD). 5.32. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud maismaal mitteasuvate (off-shore) objektidega ja vesiehituse objektidega, vee-aluste töödega, lõhkamistöödega, maa-aluste kaevandustega, sadama- teenustega või lennujaamateenustega või lennunduse objektidega sh mistahes tegevus lennujaama territooriumil või lennundusega seotud objektil. 5.33. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud veesõidukiga (näiteks laev, paat), veesõiduki poolt või seotud tegevusega veesõidukis sh laevaehituse ja –remondiga või veesõiduki kasutamisega, hool- dusega või muul viisil teenindamisega. Nende objektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.34. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud õhusõidukiga, õhusõiduki poolt või seotud tegevusega õhusõidukis sh õhusõiduki kasutamisega, remondi, hooldamise või muul viisil teenindamisega. Nende ob- jektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.35. PZU ei hüvita kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid. 5.36. PZU ei hüvita nõudeid, mille on esitanud kindlustatud isiku vastu tema ema- , tütar- või sidusettevõte või isik, kes on kindlustatud isiku seaduslik esindaja, omanik, juht, pereliige või lähikondne. 5.37. PZU ei hüvita kindlustatud isiku valduses, hoiul, töötlemisel jms olevale asjale tekitatud kahju, sh asja vargus, röövimine või kadumine (näiteks renditud tööriistade kahjustamine, remonti toodud auto kahjustamine, laos oleva kauba kahjustumine jms). Välistust ei rakendata kinnisasja suhtes (näiteks renditud hoone kahjustamine, kolmanda isiku katuse kahjustamine lume rookimise teenuse käigus, ehitisele tekitatud kahju ehitustööde käigus jms). 5.38. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud prügila või jäätmekäitluse keskuse tegevusega. 5.39. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud regulaarse saastamisega, saastamistasudega, liikide või isendite ümberasustamisega või heastamise tasuga või muu keskkonnavastutuse seadusest või direktiivist (ELD) tulenevate kohustustega. Kindlustuskaitse keskkonnale tekitatud kahjude suhtes laieneb ainult sellise kahju suhtes, mis on põhjustatud ootamatu ja ette- nägematu sündmuse tõttu (näiteks ootamatu leke või koorma ümberminek vms) ja hüvitamisele kuulub ainult otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulu. 5.40. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on vääramatu jõud, sõda (sh erioperatsioonid jms), riigipööre, revolutsioon, streik, rahva- rahutus, eriolukord, konfiskeerimine, natsionaliseerimine, loodus- õnnetus, kuritegu, terrorism, küberrisk sh turvaauk, häkkimine, küberrünnak või muu küberintsident. 5.41. PZU ei hüvita kuriteoga tekitatud kahju, välja arvatud juhul kui kuritegu ei ole toime pandud ettekavatsetult või tahtlikult ja kui kuritegu ei seisne finants-või kindlustuskelmuses. Juhul, kui PZU hüvitab kuriteo tõttu tekkinud kahju, on tal hüvitise ja käsitlus- kulude tagasinõudeõigus kuriteo toimepanija suhtes. 5.42. PZU ei hüvita tahtlikult tekitatud kahju või raske hooletusega põhjustatud kahju.

Näiteks on raskeks hooletuseks tuletööde teostamisel ohutus- eeskirjade eiramine. 5.43. Kindlustuskaitse ei laiene nõude ja/või vastutuse suhtes, mis on seotud piirkonna või maaga, mille suhtes on kehtestatud finants- ja/või kaubanduspiirang (näit. embargo). Samuti ei laiene kindlus- tuskaitse isiku suhtes, kes siseriikliku või rahvusvahelise seaduse, otsuse või kokkuleppe alusel on tunnistatud rahvusvahelise finantsmajandus- või muu kaubandussanktsiooni subjektiks, isegi kui selle isiku suhtes on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusandjal ei ole nimetatud juhtudel hüvitamiskohustust ning eeltoodud asjaolu esinemise korral jätab kindlustusandja õiguse lõpetada kindlustusleping ennetähtaegselt. 5.44. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõu- kogu (EL) määruses 2016/679 (Isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse alusel vastu võetud Eesti Vabariigi siseriiklikes rakendus- aktides kehtestatud nõuete järgimata jätmisest ning hüvitamisele ei kuulu ka isikuandmete töötlemise nõuete rikkumistest põhjus- tatud kahju.

6. Ohutusnõuded

Ohutusnõuete osas loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks kindlustatud isikud ja majandustegevuses kasutatavad isikud.

6.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest juhenditest, heast tavast ja kind- lustuslepingust. 6.2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud käituma heaperemehelikult ja hoolikalt, et vältida kahjuliku taga- järje tekkimist, ning rakendama tavapäraseid kahju vältimise abi- nõusid. 6.3. PZU-l on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustus- juhtumi käsitlemise käigus kontrollida ohutusnõuete rakendamist ja muid kindlustatud riskidega seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt ja temaga võrdsustatud isikutelt andmeid eel- toodud asjaolude kohta.

7. Kindlustusvõtja kohustused

Kindlustusvõtja vastutab kindlustatud isiku käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest.

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud: 7.1.1. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriskide hindamiseks ja teatama kõigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad PZU hüvitamiskohustust, sh nii kindlustusjuhtumi toimumise võimalikkust kui tekkiva kahju suurust ja PZU otsust sõlmida kindlustusleping kokkulepitud tingimustel; 7.1.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda kindlustuskoha, riskide ja vajaliku dokumentatsiooniga; 7.1.3. teatama viivitamatult PZU-le kahju toimumise võimalikkuse suurenemisest ja/või juba tekkinud kahju suurenemisest (muuda- tused võrreldes kindlustuslepingus märgituga või kindlustus- lepingu sõlmimise ajal esitatud asjaoludega); 7.1.4. teatama viivitamatult mitmekordse kindlustuse tekkimisest; 7.1.5. tutvustama kindlustuslepingu tingimusi kõigile kindlustatud isikutele ja majandustegevuses kasutatud isikutele; 7.1.6. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikutele, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse ja isikutele, kes oma tööülesannete tõttu peavad tagama kindlus- tatud isiku kindlustuslepingu järgsete kohustuste täitmise; 7.1.7. järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, seadmete, mater- jalide vms asjade kasutuse, hoiustamise jms juhendeid, kind- lustuslepingus märgitud ohutusnõudeid ning eri- ja lisatingimusi; 7.1.8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja tagama, et sama teevad isikud, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse; 7.2. Kahjujuhtumi toimumisel või kahjust teadasaamisel on kindlus- tusvõtja kohustatud: 7.2.1. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kahju ulatuse ja suuruse piiramiseks ja vähendamiseks; 7.2.2. teatama sündmusest viivitamatult: 7.2.2.1. politseile, kui tegemist on õigusrikkumisega; 7.2.2.2. päästeametile, kui tegemist on tulekahju või plahvatusega; 7.2.2.3. pädevale asutusele või isikule, kui tegemist on muude juhtudega,

mis eeldavad teatamiskohustust; 7.2.3. teatama sündmusest või kahjust PZU-le kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu. Kui sündmuse täpset toimumisaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse selleks aeg, mil kindlusta- tud isik oleks pidanud sündmusest teada saama; 7.2.4. võimaluse korral hoidma sündmuse toimumiskoha puutumatuna kuni PZU korraldusteni; 7.2.5. täitma PZU-lt saadud juhiseid. 7.2.6. esitama PZU-le kogu olemasoleva teabe, mis on vajalik PZU lepin- guliste kohustuste kindlaksmääramiseks või tagasinõude esitamiseks, sh kõik dokumendid kahju tekkepõhjuse ja suuruse kohta, ja volitama PZU-d hankima vajalikku teavet ja dokumente. 7.2.7. viivitamatult teatama PZU-le, kui kahju hüvitab kolmas isik; 7.2.8. eespool nimetatud kindlustatud isiku kohustuste loetelu ei ole ammendav. Käesolevate tingimuste teised punktid ja muud kindlustuslepingu dokumendid võivad sisaldada ka muid kohus- tusi.

8. PZU kohustused

PZU on kohustatud:

8.1. tutvustama kindlustatud isikule enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente; 8.2. selgitama kindlustuslepingu kehtimise ajal tehtud PZU tüüptin- gimuste ja/või kindlustusmakse muudatusi; 8.3. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid. Andmeid võib edastada kindlustusandja koos- tööpartnerile või kindlustusvõtja esindajale uute kindlustuslepin- gute sõlmimiseks, kahjukäsitluseks, ekspertarvamuse küsimiseks või tagasinõude esitamiseks; 8.4. registreerima kahjuteate ning kindlustatud isiku soovil väljastama sellekohase kinnituse; 8.5. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kahjukäsitlust ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse; 8.6. teavitama kindlustatud isikut esimesel võimalusel sündmuse tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest; 8.7. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks- tegemisest. Alustatud kriminaalmenetluse korral on PZU-l õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata, kui kriminaalmenetlus on algatatud kindlustuskelmuse asjas ja/või hüvitamiskohustus sõl- tub menetluse tulemusest; 8.8. hüvitama kahju kohe pärast hüvitamise otsustamist või esimesel võimalusel pärast hüvitamise otsustamist. Kindlustatud isiku taotlusel maksab PZU avansilise hüvitise osas, milles hüvitamis- kohustuse ja hüvitise suurus on teada.

9. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

9.1. kindlustusvõtja või kindlustatud isik on rikkunud kindlustus- lepingust tulenevaid kohustusi või ohutusnõudeid ja see on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle taga- järjel tekkinud kahju suurusega; 9.2. kindlustusjuhtum on toimunud raske hooletuse või tahtluse tõttu; 9.3. kindlustatud isik loobub oma tagasinõude õigusest eeldusel, et nõudest mitteloobumise korral oleks saanud nõuda kahju hüvitamist kolmandalt isikult.

10. Mitmekordne kindlustus

10.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja poolt ja kindlustusandjate tasutavate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse. Mitmekordse kindlustuse kor- ral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.

11. PZU tagasinõudeõigus ja kindlustushüvitise tagastamine

11.1. Kui PZU on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustatud isiku ees, kuid maksab kindlustushüvitise kahjus- tatud isikule (näiteks kohustusliku vastutuskindlustuse korral), siis tekib PZU-l kindlustatud isiku suhtes tagasinõudeõigus välja-

makstud hüvitise ulatuses. 11.2. Kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju korral on PZU-l õigus pärast kindlustushüvitise tasumist esitada tagasinõue kahju tekitanud majandustegevuses kasutatud isiku vastu. Näiteks kindlustatud isik kasutab peatöövõtjana oma tegevuse min- gis lõigus alltöövõtjat X ja viimane tekitab selle töö käigus kahju kolmandale isikule, siis kahju hüvitamise korral võib PZU esitada tagasinõude alltöövõtja X vastu. 11.3. Kindlustatud isik on kohustatud tagastama kindlustushüvitise PZU-le, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välis- tavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

12. Teadete edastamise viis

12.1. Kõik kindlustuslepingu poolte vahel lepingu täitmisel edastatavad teated tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13. Kauemaks kui 12 kuuks sõlmitud kindlustusleping

13.1. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, on PZU-l õigus kindlustuslepingu tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset muuta, kuid mitte kindlustuslepingu esimese 12 kuu osas. 13.2. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaat- misest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arvestama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlus- tusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlus- tusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest. 13.3. Kui kindlustuslepingu kehtimise ajal kindlustuslepingut muude- takse, saadab PZU kindlustusvõtjale uue muudetud lepingu- dokumendid, vana poliisi muudetud osa on alates uue muutmis- kokkuleppes toodud muudatuse jõustumise kuupäevast kehtetu. 13.4. Lepingu muutmisel saadetakse muudetud lepingudokumendid PZU-le teatatud e-posti aadressile, selle puudumisel PZU-le teatatud postiaadressile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumise päeva. Muudatus ei või olla tagasiulatuv. Nimetatud e-posti aadressile või postiaadressile saatmine loetakse kätte- toimetamiseks. 13.5. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega, võib kindlustusvõtja kuni 14 päeva möödumiseni muudatuste jõustu- misest kindlustuslepingu üles öelda. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arves- tama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale ülesütlemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kin- nitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata ülesütlemisõigusest, lõpeb ülesütlemisõigus ühe kuu möödumisel muudatuse jõus- tumisele järgneva kindlustusmakse tasumisest.

14. Andmete töötlemine ja kaitse

14.1. Kindlusandja töötleb kindlustusvõtja, kindlustatud isiku jms and- meid (edaspidi isikuandmed) kindlustuslepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgil tingimuste punktis 14 ning õigusaktides toodud ulatuses ja viisil. 14.2. Isikuandmed on kõik kindlustusvõtja või tema esindaja poolt kindlustusandjale edastatud ja kindlustusandja poolt kogutud kindlustusvõtja isikuandmed, sh kuid mitte ainult kontaktandmed, äritegevusandmed, kindlustus- ja kahjude ajalugu, samuti eri- liigilised isikuandmed, sh teave kahju kannatanu tervisliku seisundi või puude kohta. 14.3. Kindlustusandja juhindub isikuandmete töötlemisel ja kaitsel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetest. Kindlustusandja kaitseb isikuandmeid turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ning on isikuandmete kaitseks kasutusele võtnud vajalikud organisat- sioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised meetmed. Kindlustus- andja piirdub isiku-andmete töötlemisel vähimaga, mis on vajalik tingimuste punktides 14.4. ja 14.5. nimetatud eesmärkide täit- miseks. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustus- andja töötajad ja isikuandmete volitatud töötlejad kohustatud hoidma isikuandmeid konfidentsiaalsena tähtajatult. 14.4. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduse alusel õigus töödelda isikuandmeid kindlustuslepingu täitmiseks, kindlustus- lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kindlustusrisk hindamiseks, sh automatiseeritud töötlusel

põhinevate üksikotsuste tegemiseks ja kindlustusvõtjaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks või muudeks kindlustuslepingu sõlmimisele ja poliisi väljastamisele eelnevateks toiminguteks. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduses sätestatud ulatuses õigus töödelda lepingueelseteks toiminguteks ja täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikke isikuandmeid ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. 14.5. Kui kindlustusvõtja annab kindlustusandjale nõusoleku turundus- liku teabe saamiseks kindlustusandja teenuste kohta, kasutatakse isikuandmeid pakkumaks kindlustusvõtjale teavitusi algavatest sooduspakkumistest või kampaaniatest. Turundusliku teabe saatmiseks teeb kindlustusandja isikuandmetes päringuid, ana- lüüse, sorteerimisi ja valimeid. Isiku harjumuste uurimiseks kor- raldab kindlustusandja isikuküsitlusi, mille käigus saadud and- meid salvestab, korrastab ja analüüsib eesmärgiga parendada teenuse osutamist. 14.6. Kindlustusandjal on õigus edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele, keda ta kasutab enda kohustuste täitmisel (volitatud töötlejad). Andmed volitatud töötlejate kohta on toodud kindlus- tusandja kodulehel www.pzu.ee. Kõigi volitatud töötlejatega on sõlmitud isikuandmete töötlemise leping. 14.7. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusandjal õigus edastada kahjujuhtumiga seotud isikuandmed kõigile Eestis tegutsevatele kindlustusandjatele kättesaadavasse andmeregistrisse. Kahju- juhtumiga seotud isikuandmeid on lisaks PZU-le võimalik kasu- tada ka kõigil teistel Eestis tegutsevatel kindlustusandjatel. Andmete kasutamise eesmärgiks on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu kontrollimine, kahju suuruse kindlakstegemine, riskide hindamine ja kindlustusmakse määramine. Samuti kasutatakse andmeid statistilistel eesmärkidel ja muudel kindlustusteenuse osutamiseks vajalikel eesmärkidel. 14.8. Kindlustusandjal on õigus riskide hindamiseks ja maandamiseks, samuti õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks (nt rahvus- vahelise finantssanktsiooni rakendamine) vahetada isikuandmeid seaduses nimetatud kolmandate isikutega (nt rahapesu andme- büroo jmt). 14.9. Isikuandmete edastamisel volitatud töötlejatele nõuab kindlustus- andja volitatud töötlejatelt turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglite täitmist vastavalt kindlustusandja kehtestatud põhimõtetele. 14.10. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades kindlustuslepingust tulene- vat nõude aegumise tähtaega. 14.11. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusandja kontoris tutvuda enda isikuandmetega, mida kindlustusandja tema kohta töötleb, välja arvatud, kui selline õigus on õigusaktidega piiratud. Samuti on kindlustusvõtjal õigus nõuda oma isikuandmete muutmist kind- lustusandja dokumentides, kui need ei ole täpsed või andmete kustutamist, kui neid ei töödelda kooskõlas käesolevates tingimus- tes ja õigusaktides sätestatud nõuetega. 14.12. Kindlustusvõtjal on õigus keelata enda isikuandmete töötlemine, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja töötleb isikuandmeid õiguspäraselt seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Oma eelnimetatud õiguse teostamiseks on kindlustusvõtjal võimalik saata vastav tahteavaldus e-posti aadressil [email protected]. Kui kindlustusvõtja leiab, et tema isikuandmete töötlemise nõudeid on rikutud, on tal õigus pöörduda kaebusega kindlustusandja või Andmekaitse Inspektsiooni poole.

15. Vaidluste lahendamise kord

15.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigus- aktidele. 15.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenetlust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusandjale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateave lepitusmenetluse kohta on kättesaadav Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 15.3. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateave Finantsinspektsioonile kaebuse esitamise kohta on leitav kodulehelt www.fi.ee. 15.4. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Harju Maakohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Tegevuse vastutuskindlustuse tingimused T001/2023 Kehtivad alates 01.01.2024

Käesolev dokument moodustab ühe osa AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaaliga (edaspidi PZU*)sõlmitud kindlustuslepingust, mille kindlustatud riskiks on kindlustatud isiku tsiviilvastutusega kaasnevad varalised kohustused. Siin reguleerimata küsimustes juhinduvad kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingus toodud kokkulepetest, võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest. Käesolevaid tingimusi rakendatakse ainult kindlustatud tegevusala raames toimunud õigusrikkumisest tekkinud kahjude suhtes. Tingimusi ei raken- data vastutuse suhtes, mis põhineb tootjavastutusel (näiteks müüdud toote puudusest tekkinud kahju), tööandja vastutusel (näit. tööõnnetused ja kutsehaigused) või erialasel vastutusel (näiteks audiitori, notari või arhitekti erialane eksimus). Tootjavastutuse, tööandja vastutuse ja erialase vastutuse suhtes rakendatakse eraldi tingimusi.

1. Kindlustusvõtja, kindlustatud isik ja majandustegevuses kasutatud isikud

1.1. Kindlustusvõtja on kindlustushuvi omav isik, kes on sõlminud PZU-ga kindlustuslepingu. 1.2. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või kindlustuslepingus osutatud isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. 1.3. Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju suhtes, kui kahju tekitamine oli seotud kindlustatud tegevusega ning kindlustatud isikul tekkis seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus (näiteks kindlustatud isiku poolt kasutatav alltöövõtja oli kahju tekkimises süüdi).

2. Kindlustusjuhtum

2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu varalise kahju tekkimine kolmandale isikule, mis on põhjuslikus seoses kindlustatud isiku kindlustuslepingus fik- seeritud tegevusega (edaspidi sündmus) ja mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Näiteks isik on kindlustanud oma vastutuse hoone omanikuna, kindlustusperioodi jooksul kukub hoone räästast jääpurikas ja kahjustab hoonest mööduvat kolmandat isikut. 2.2. Kindlustusjuhtumiks ei ole punktis 5 loetletud välistused. 2.3. Kõik ühest ja samast põhjusest tulenevad sündmused ja ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustus- juhtumiks. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse sellisel juhul esimese sündmuse toimumise aega. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimus- test. Näiteks kahjustab katuselt langenud lumi mitut tänavale pargitud sõidukit, tegemist on ühe kindlustusjuhtumiga.

3. Kindlustuslepingu kehtivus

3.1. Kindlustusleping kehtib lepingus kokkulepitud perioodil ja kohas. Kui kindlustuslepingus ei ole kindlustuskohta märgitud, siis PZU hüvitab kindlustusjuhtumi, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus. 3.2. Kindlustuskaitse laieneb nõuetele, millest on PZU-le teatatud kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud sündmus toimus kindlustusperioodil. 3.3. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida nõuete esitamise laiendatud perioodi. Nõuete esitamise laiendatud periood pikendab nõuetest teatamise aega kokkulepitud aja võrra.

4. Kindlustushüvitis, õigusabikulud, omavastutus ja hüvitamise kord

4.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kahju hüvitamiseks kindlustusjuhtumi korral.

4.2. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on nõuete menetlemisel kindlustatud isiku õigusabile, ekspertiisile ja kohtu- pidamisele kulutatud summa. 4.3. Õigusabikulud hüvitab PZU juhul, kui see on vajalik kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õigus- te kaitseks. Hüvitamisele kuuluvad ainult PZU-ga eelnevalt koos- kõlastatud õigusabikulud. PZU ei hüvita õigusabikulusid, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga või kahju hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud. 4.4. Hüvitispiir (ehk kindlustussumma) on kõigi kindlustuslepingus kokkulepitud kohustuste maksimaalne väljamaksete summa. 4.5. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav summa kõigi ühest ja samast sündmusest tulenevate nõuete suhtes. Juhul, kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.6. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida eraldi hüvitispiiri kindlustuslepingus määratletud konkreetse tegevuse või riski kohta. Juhul, kui eraldi tegevuse või riski hüvitispiiri ei ole kokku lepitud, loetakse see võrdseks kindlustuslepingu hüvitispiiriga. 4.7. Hüvitispiir väheneb kindlustuslepingu alusel väljamakstud hüvitise ja õigusabikulude võrra. Poolte kokkuleppel võib hüvitispiiri taas- tada. Hüvitispiiri taastamise eest võib PZU küsida lisatasu. 4.8. Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda. 4.9. Ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust vaid esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral. 4.10. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a siis, kui on kokku lepitud teisiti. 4.11. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, hüvitamise ülempiirist ja oma- vastutusest. 4.12. PZU-l on õigus teha hüvitise maksmisel tasaarvestus kindlustus- lepingu alusel kuni kindlustusperioodi lõpuni veel tasumata kindlustusmakse osas. 4.13. Kui kindlustatud isik on jõudnud kokkuleppele nõude esitajaga või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole see PZU-le siduv.

5. Välistused 5.1. PZU ei hüvita väärteo- või kriminaalmenetluses või sarnasel viisil määratud trahvi, sunniraha, hoiatustrahvi, viivistasu vms. 5.2. PZU ei hüvita mittevaralist kahju (moraalne kahju). 5.3. PZU ei hüvita puhtmajanduslikku kahju ehk kahju, mis ei ole seotud asja või isiku kahjustamisega. 5.4. PZU ei hüvita saamata jäänud tulu, v.a. isiku tervise kahjustamise- ga seotud sissetuleku vähenemine. Näiteks isiku palgavahe haiguslehel olles on hüvitatav kahju. 5.5. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine, tasu avalik lubamine või asja ettenäitamine. 5.6. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on sündmus või asjaolu, millest kindlustusvõtja või kindlustatud isik oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist. Näiteks teab kindlustatud isik enne riski kindlustamist, et vigastas ehituse käigus toru kuigi kahju ei ole veel tekkinud või ilmnenud. 5.7. PZU ei hüvita sanktsioone, trahve, leppetrahve, garantiinõudeid, aktsiise ega tollimakse ning kahjule lisanduvaid karistusi. Näiteks kui kindlustatud isik on lepingus kokku leppinud leppetrahvi kahju põhjustamise korral. 5.8. PZU ei hüvita lepingust tulenevaid kahju nõudeid, kui need laien- davad kindlustatud isiku vastutust, piiravad kindlustatud isiku õigusi või muul moel erinevad seaduses toodud kahju hüvitamise tingimustest Näiteks kahju suurust või ulatust laiendavad kokkulepped, kokku- lepe tagasinõudest loobumise osas, nõuete aegumistähtaja pikendamine jms.. 5.9. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on autoriõiguse või kauba-

märkidega seotud rikkumised. 5.10. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse tähtaegadest või eelarvest mitte-kinnipidamine, hindade muutumine või koos- kõlastuste puudumine. Näiteks ehituse alustamine ilma ehitusloata, tööde venimine, tööde kallinemine materjali hinnatõusu tõttu jms.. 5.11. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on teenuse osutamata jät- mine või kulu, mida kindlustatud isikul endal tuleb kanda selleks, et mittenõuetekohaselt teostatud tööd parandada või ümber teha (sh kindlustatud isiku enda kulud täiendava materjali või töö- tundide suhtes) Näiteks seina värvimisel tegi kindlustatud isik tööd lohakalt ja ta peab seina uuesti üle värvima. 5.12. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on müüdud, vahendatud või toodetud toote puudus. Selle kaitse jaoks on vajalik tootja- vastutuskindlustus; 5.13. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on kindlustatud isiku juures töötava isikuga toimunud tööõnnetus või kutsehaigus. Selle kaitse jaoks on vajalik tööandja vastutuskindlustus; 5.14. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on erialased konsultatsioonid, nõuanded, mõõtmised, kalkulatsioonid, projekteerimine, planeerimine, ravimine jms teenuse osutamine. Selle kaitse jaoks on vajalik erialane vastutuskindlustus; 5.15. PZU ei hüvita kahju mille põhjustaja oli joobes, sõltumata joobe põhjustanud ainest (näiteks võib joobe põhjuseks olla narkooti- kum, alkohol, seened, ravimite üledoseerimine jms). 5.16. PZU ei hüvita kahju, mis on tekitatud väljaspool kindlustuslepin- gus kokku lepitud kindlustatud tegevusala. Näiteks kui kindlustatud tegevusalaks on elektritööd, siis ei kaeta kahju, mis tekib torutöödest. 5.17. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise, seadme või nende osade silmnähtavalt või teadaolevalt kehvast seisundist või hoolsuskohustuse eiramisest sh esmaste kahju ärahoidmise meet- mete mitte rakendamisest puuduse avastamisel. 5.18. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud loomulikust kulumisest või sellistest ilmastikust tekkinud aukudest, pragudest, lõhedest või muudest kahjustustest, mis olid oma olemuselt eeldatavad või välditavad. 5.19. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud sademete sattumisest hoonesse, välja arvatud juhul, kui tegemist oli ootamatu ja ette- nägematu esmase sündmusega, mis ei olnud tingitud hoone teadaolevalt kehvast seisundist, katmata avadest või hoolsus- kohustuse eiramisest. Näiteks ei tohi hoones olla silmnähtavaid või teadolevaid pragusid või muid katmata või sulgemata avasid, mille kaudu sademed võivad hoonesse tungida ning katuselt peab olema regulaarselt koristatud lund; 5.20. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud varjatud kaablitele või torustikele, välja arvatud juhul kui enne tööde alustamist oli kindlustatu poolt kaablite või torustike asukoht plaani või projekti järgi kindlaks tehtud, tööde teostamine kooskõlastatud nimetatud objektide omaniku või valdajaga ning tööde teos- tamisel on järgitud kõiki vastavate tööde teostamise nõudeid ja ettekirjutusi. Lekke põhjustamise korral ei hüvitata lekkinud substantsi enda maksumust sh lekkinud vee, kütuse või gaasi jms maksumust. 5.21. PZU ei hüvita kahju, mis on tingitud vee-, sooja- või elektrivarus- tuse häiretest või katkemisest. 5.22. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud vibratsioonist või pinnase vajumisest. 5.23. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud lammutamisele või demon- teerimisele mittekuuluva objekti lammutamisega või demon- teerimisega või lammutatava/demonteeritava objektiga vahetult seotud objekti kahjustamisega. Kindlustuskaitse lammutatava objektiga vahetult seotud olemasoleva objektile (näiteks ühine sein) tekkinud kahju osas kuulub hüvitamisele ainult siis, kui tek- kinud kahju ei ole tööde sisu arvestades oma olemuselt oodatav, tavapärane ja ettenähtav Näiteks pärast asja eemaldamist seinale jäänud kruviaugud ei ole oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu kahju. 5.24. PZU ei hüvita kahju, mis on tekkinud kandvate toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest välja arvatud juhul, kui see oli lubatud ehitusprojekti järgi või selle põhjustanud sündmus oli oma olemuselt ootamatu ja ettenägematu või kahju tekkis muu hüvitamisele kuuluva kahju tõttu (järgkahju). Näiteks kraana kukub ja vigastab toestuselementi jms; 5.25. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud keevitusleegi vaatamisel tek- kinud nägemisorganite kahjustusega. 5.26. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse

seaduse alusel; 5.27. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel (näiteks jäätmeseadusest, raudtee- seadusest, vedelkütuseseadusest jms tuleneva vastutuse suhtes) välja arvatud, kui selle suhtes on kindlustuslepingus kokku lepitud. 5.28. PZU ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele teise kehtiva kulu- põhise kindlustuskaitse (näiteks varakindlustuse, ehituse kogu- riskikindlustuse, sotsiaal- või ravikindlustuse) alusel. Käesolev kindlustusleping rakendub ainult nende juhtumite suhtes, kus teise kulupõhise kindlustuslepingu hüvitislimiit on ammendatud või kui saabub teise kindlustuslepingu alt hüvitise väljamaksnud kindlustusseltsilt tagasinõue. 5.29. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on asbest, toksiline hallitus, seen või majavamm, geneetiliselt muundatud aine või organism, elektromagnetväli, radioaktiivne või muu kiirgus, tuumaenergia, tubakas või tubakatoode sh e-sigaretid ja nende komponendid, narkootiline aine või mürk sh pestitsiidid. 5.30. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on PFAS (per- ja polüfluoritud alküülühendid). 5.31. PZU ei hüvita kahju, mille põhjuseks on ureaformaldehüüd, dietüülstilbestrool, dioksiin , furaan, või ained, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud (näiteks dietanoolamiin, mono- etanoolamiin ja trietanoolamiin, 1,4-dioksaan, ksüleen, ksülool või dimetüülbenseen jne) või teadolevalt ohtlike plastiku lisaained (näiteks ftalaadid, melamiin, polüamiid, bisfenool A, perfluoro- ühendid või nonüülfenool ja tema derivaatid) või transmissiivne spongioone entsefalopaatia (TSE), sealhulgas veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) või Creutzfeldt-Jakobi haigus (vCJD). 5.32. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud maismaal mitteasuvate (off-shore) objektidega ja vesiehituse objektidega, vee-aluste töödega, lõhkamistöödega, maa-aluste kaevandustega, sadama- teenustega või lennujaamateenustega või lennunduse objektidega sh mistahes tegevus lennujaama territooriumil või lennundusega seotud objektil. 5.33. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud veesõidukiga (näiteks laev, paat), veesõiduki poolt või seotud tegevusega veesõidukis sh laevaehituse ja –remondiga või veesõiduki kasutamisega, hool- dusega või muul viisil teenindamisega. Nende objektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.34. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud õhusõidukiga, õhusõiduki poolt või seotud tegevusega õhusõidukis sh õhusõiduki kasutamisega, remondi, hooldamise või muul viisil teenindamisega. Nende ob- jektide ja tööde suhtes on vaja kindlustuslepingus eraldi kokku leppida. 5.35. PZU ei hüvita kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid. 5.36. PZU ei hüvita nõudeid, mille on esitanud kindlustatud isiku vastu tema ema- , tütar- või sidusettevõte või isik, kes on kindlustatud isiku seaduslik esindaja, omanik, juht, pereliige või lähikondne. 5.37. PZU ei hüvita kindlustatud isiku valduses, hoiul, töötlemisel jms olevale asjale tekitatud kahju, sh asja vargus, röövimine või kadumine (näiteks renditud tööriistade kahjustamine, remonti toodud auto kahjustamine, laos oleva kauba kahjustumine jms). Välistust ei rakendata kinnisasja suhtes (näiteks renditud hoone kahjustamine, kolmanda isiku katuse kahjustamine lume rookimise teenuse käigus, ehitisele tekitatud kahju ehitustööde käigus jms). 5.38. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud prügila või jäätmekäitluse keskuse tegevusega. 5.39. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud regulaarse saastamisega, saastamistasudega, liikide või isendite ümberasustamisega või heastamise tasuga või muu keskkonnavastutuse seadusest või direktiivist (ELD) tulenevate kohustustega. Kindlustuskaitse keskkonnale tekitatud kahjude suhtes laieneb ainult sellise kahju suhtes, mis on põhjustatud ootamatu ja ette- nägematu sündmuse tõttu (näiteks ootamatu leke või koorma ümberminek vms) ja hüvitamisele kuulub ainult otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulu. 5.40. PZU ei hüvita kahju mille põhjuseks on vääramatu jõud, sõda (sh erioperatsioonid jms), riigipööre, revolutsioon, streik, rahva- rahutus, eriolukord, konfiskeerimine, natsionaliseerimine, loodus- õnnetus, kuritegu, terrorism, küberrisk sh turvaauk, häkkimine, küberrünnak või muu küberintsident. 5.41. PZU ei hüvita kuriteoga tekitatud kahju, välja arvatud juhul kui kuritegu ei ole toime pandud ettekavatsetult või tahtlikult ja kui kuritegu ei seisne finants-või kindlustuskelmuses. Juhul, kui PZU hüvitab kuriteo tõttu tekkinud kahju, on tal hüvitise ja käsitlus- kulude tagasinõudeõigus kuriteo toimepanija suhtes. 5.42. PZU ei hüvita tahtlikult tekitatud kahju või raske hooletusega põhjustatud kahju.

Näiteks on raskeks hooletuseks tuletööde teostamisel ohutus- eeskirjade eiramine. 5.43. Kindlustuskaitse ei laiene nõude ja/või vastutuse suhtes, mis on seotud piirkonna või maaga, mille suhtes on kehtestatud finants- ja/või kaubanduspiirang (näit. embargo). Samuti ei laiene kindlus- tuskaitse isiku suhtes, kes siseriikliku või rahvusvahelise seaduse, otsuse või kokkuleppe alusel on tunnistatud rahvusvahelise finantsmajandus- või muu kaubandussanktsiooni subjektiks, isegi kui selle isiku suhtes on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusandjal ei ole nimetatud juhtudel hüvitamiskohustust ning eeltoodud asjaolu esinemise korral jätab kindlustusandja õiguse lõpetada kindlustusleping ennetähtaegselt. 5.44. PZU ei hüvita kahju, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõu- kogu (EL) määruses 2016/679 (Isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse alusel vastu võetud Eesti Vabariigi siseriiklikes rakendus- aktides kehtestatud nõuete järgimata jätmisest ning hüvitamisele ei kuulu ka isikuandmete töötlemise nõuete rikkumistest põhjus- tatud kahju.

6. Ohutusnõuded

Ohutusnõuete osas loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks kindlustatud isikud ja majandustegevuses kasutatavad isikud.

6.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest juhenditest, heast tavast ja kind- lustuslepingust. 6.2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud käituma heaperemehelikult ja hoolikalt, et vältida kahjuliku taga- järje tekkimist, ning rakendama tavapäraseid kahju vältimise abi- nõusid. 6.3. PZU-l on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustus- juhtumi käsitlemise käigus kontrollida ohutusnõuete rakendamist ja muid kindlustatud riskidega seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt ja temaga võrdsustatud isikutelt andmeid eel- toodud asjaolude kohta.

7. Kindlustusvõtja kohustused

Kindlustusvõtja vastutab kindlustatud isiku käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest.

7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud: 7.1.1. esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriskide hindamiseks ja teatama kõigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad PZU hüvitamiskohustust, sh nii kindlustusjuhtumi toimumise võimalikkust kui tekkiva kahju suurust ja PZU otsust sõlmida kindlustusleping kokkulepitud tingimustel; 7.1.2. võimaldama PZU esindajal tutvuda kindlustuskoha, riskide ja vajaliku dokumentatsiooniga; 7.1.3. teatama viivitamatult PZU-le kahju toimumise võimalikkuse suurenemisest ja/või juba tekkinud kahju suurenemisest (muuda- tused võrreldes kindlustuslepingus märgituga või kindlustus- lepingu sõlmimise ajal esitatud asjaoludega); 7.1.4. teatama viivitamatult mitmekordse kindlustuse tekkimisest; 7.1.5. tutvustama kindlustuslepingu tingimusi kõigile kindlustatud isikutele ja majandustegevuses kasutatud isikutele; 7.1.6. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikutele, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse ja isikutele, kes oma tööülesannete tõttu peavad tagama kindlus- tatud isiku kindlustuslepingu järgsete kohustuste täitmise; 7.1.7. järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, seadmete, mater- jalide vms asjade kasutuse, hoiustamise jms juhendeid, kind- lustuslepingus märgitud ohutusnõudeid ning eri- ja lisatingimusi; 7.1.8. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ja tagama, et sama teevad isikud, kelle tegevus võib kaasa tuua kindlustustatud isiku vastutuse; 7.2. Kahjujuhtumi toimumisel või kahjust teadasaamisel on kindlus- tusvõtja kohustatud: 7.2.1. võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kahju ulatuse ja suuruse piiramiseks ja vähendamiseks; 7.2.2. teatama sündmusest viivitamatult: 7.2.2.1. politseile, kui tegemist on õigusrikkumisega; 7.2.2.2. päästeametile, kui tegemist on tulekahju või plahvatusega; 7.2.2.3. pädevale asutusele või isikule, kui tegemist on muude juhtudega,

mis eeldavad teatamiskohustust; 7.2.3. teatama sündmusest või kahjust PZU-le kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu. Kui sündmuse täpset toimumisaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse selleks aeg, mil kindlusta- tud isik oleks pidanud sündmusest teada saama; 7.2.4. võimaluse korral hoidma sündmuse toimumiskoha puutumatuna kuni PZU korraldusteni; 7.2.5. täitma PZU-lt saadud juhiseid. 7.2.6. esitama PZU-le kogu olemasoleva teabe, mis on vajalik PZU lepin- guliste kohustuste kindlaksmääramiseks või tagasinõude esitamiseks, sh kõik dokumendid kahju tekkepõhjuse ja suuruse kohta, ja volitama PZU-d hankima vajalikku teavet ja dokumente. 7.2.7. viivitamatult teatama PZU-le, kui kahju hüvitab kolmas isik; 7.2.8. eespool nimetatud kindlustatud isiku kohustuste loetelu ei ole ammendav. Käesolevate tingimuste teised punktid ja muud kindlustuslepingu dokumendid võivad sisaldada ka muid kohus- tusi.

8. PZU kohustused

PZU on kohustatud:

8.1. tutvustama kindlustatud isikule enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente; 8.2. selgitama kindlustuslepingu kehtimise ajal tehtud PZU tüüptin- gimuste ja/või kindlustusmakse muudatusi; 8.3. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid. Andmeid võib edastada kindlustusandja koos- tööpartnerile või kindlustusvõtja esindajale uute kindlustuslepin- gute sõlmimiseks, kahjukäsitluseks, ekspertarvamuse küsimiseks või tagasinõude esitamiseks; 8.4. registreerima kahjuteate ning kindlustatud isiku soovil väljastama sellekohase kinnituse; 8.5. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kahjukäsitlust ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse; 8.6. teavitama kindlustatud isikut esimesel võimalusel sündmuse tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest; 8.7. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks- tegemisest. Alustatud kriminaalmenetluse korral on PZU-l õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata, kui kriminaalmenetlus on algatatud kindlustuskelmuse asjas ja/või hüvitamiskohustus sõl- tub menetluse tulemusest; 8.8. hüvitama kahju kohe pärast hüvitamise otsustamist või esimesel võimalusel pärast hüvitamise otsustamist. Kindlustatud isiku taotlusel maksab PZU avansilise hüvitise osas, milles hüvitamis- kohustuse ja hüvitise suurus on teada.

9. PZU vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest

PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

9.1. kindlustusvõtja või kindlustatud isik on rikkunud kindlustus- lepingust tulenevaid kohustusi või ohutusnõudeid ja see on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle taga- järjel tekkinud kahju suurusega; 9.2. kindlustusjuhtum on toimunud raske hooletuse või tahtluse tõttu; 9.3. kindlustatud isik loobub oma tagasinõude õigusest eeldusel, et nõudest mitteloobumise korral oleks saanud nõuda kahju hüvitamist kolmandalt isikult.

10. Mitmekordne kindlustus

10.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja poolt ja kindlustusandjate tasutavate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse. Mitmekordse kindlustuse kor- ral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.

11. PZU tagasinõudeõigus ja kindlustushüvitise tagastamine

11.1. Kui PZU on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustatud isiku ees, kuid maksab kindlustushüvitise kahjus- tatud isikule (näiteks kohustusliku vastutuskindlustuse korral), siis tekib PZU-l kindlustatud isiku suhtes tagasinõudeõigus välja-

makstud hüvitise ulatuses. 11.2. Kindlustatud isiku majandustegevuses kasutatud isiku poolt tekitatud kahju korral on PZU-l õigus pärast kindlustushüvitise tasumist esitada tagasinõue kahju tekitanud majandustegevuses kasutatud isiku vastu. Näiteks kindlustatud isik kasutab peatöövõtjana oma tegevuse min- gis lõigus alltöövõtjat X ja viimane tekitab selle töö käigus kahju kolmandale isikule, siis kahju hüvitamise korral võib PZU esitada tagasinõude alltöövõtja X vastu. 11.3. Kindlustatud isik on kohustatud tagastama kindlustushüvitise PZU-le, kui pärast kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välis- tavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

12. Teadete edastamise viis

12.1. Kõik kindlustuslepingu poolte vahel lepingu täitmisel edastatavad teated tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13. Kauemaks kui 12 kuuks sõlmitud kindlustusleping

13.1. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, on PZU-l õigus kindlustuslepingu tüüptingimusi ja/või kindlustusmakset muuta, kuid mitte kindlustuslepingu esimese 12 kuu osas. 13.2. Kui kindlustusleping sõlmitakse kauemaks kui 12 kuuks, võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaat- misest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arvestama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlus- tusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlus- tusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest. 13.3. Kui kindlustuslepingu kehtimise ajal kindlustuslepingut muude- takse, saadab PZU kindlustusvõtjale uue muudetud lepingu- dokumendid, vana poliisi muudetud osa on alates uue muutmis- kokkuleppes toodud muudatuse jõustumise kuupäevast kehtetu. 13.4. Lepingu muutmisel saadetakse muudetud lepingudokumendid PZU-le teatatud e-posti aadressile, selle puudumisel PZU-le teatatud postiaadressile vähemalt 14 päeva enne muudatuste jõustumise päeva. Muudatus ei või olla tagasiulatuv. Nimetatud e-posti aadressile või postiaadressile saatmine loetakse kätte- toimetamiseks. 13.5. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega, võib kindlustusvõtja kuni 14 päeva möödumiseni muudatuste jõustu- misest kindlustuslepingu üles öelda. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Tähtaega ei hakata arves- tama enne, kui PZU on kindlustusvõtjale ülesütlemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teate kättesaamist allkirjaga kin- nitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata ülesütlemisõigusest, lõpeb ülesütlemisõigus ühe kuu möödumisel muudatuse jõus- tumisele järgneva kindlustusmakse tasumisest.

14. Andmete töötlemine ja kaitse

14.1. Kindlusandja töötleb kindlustusvõtja, kindlustatud isiku jms and- meid (edaspidi isikuandmed) kindlustuslepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgil tingimuste punktis 14 ning õigusaktides toodud ulatuses ja viisil. 14.2. Isikuandmed on kõik kindlustusvõtja või tema esindaja poolt kindlustusandjale edastatud ja kindlustusandja poolt kogutud kindlustusvõtja isikuandmed, sh kuid mitte ainult kontaktandmed, äritegevusandmed, kindlustus- ja kahjude ajalugu, samuti eri- liigilised isikuandmed, sh teave kahju kannatanu tervisliku seisundi või puude kohta. 14.3. Kindlustusandja juhindub isikuandmete töötlemisel ja kaitsel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetest. Kindlustusandja kaitseb isikuandmeid turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ning on isikuandmete kaitseks kasutusele võtnud vajalikud organisat- sioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised meetmed. Kindlustus- andja piirdub isiku-andmete töötlemisel vähimaga, mis on vajalik tingimuste punktides 14.4. ja 14.5. nimetatud eesmärkide täit- miseks. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustus- andja töötajad ja isikuandmete volitatud töötlejad kohustatud hoidma isikuandmeid konfidentsiaalsena tähtajatult. 14.4. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduse alusel õigus töödelda isikuandmeid kindlustuslepingu täitmiseks, kindlustus- lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks, kindlustusrisk hindamiseks, sh automatiseeritud töötlusel

põhinevate üksikotsuste tegemiseks ja kindlustusvõtjaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski hindamiseks või muudeks kindlustuslepingu sõlmimisele ja poliisi väljastamisele eelnevateks toiminguteks. Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seaduses sätestatud ulatuses õigus töödelda lepingueelseteks toiminguteks ja täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikke isikuandmeid ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. 14.5. Kui kindlustusvõtja annab kindlustusandjale nõusoleku turundus- liku teabe saamiseks kindlustusandja teenuste kohta, kasutatakse isikuandmeid pakkumaks kindlustusvõtjale teavitusi algavatest sooduspakkumistest või kampaaniatest. Turundusliku teabe saatmiseks teeb kindlustusandja isikuandmetes päringuid, ana- lüüse, sorteerimisi ja valimeid. Isiku harjumuste uurimiseks kor- raldab kindlustusandja isikuküsitlusi, mille käigus saadud and- meid salvestab, korrastab ja analüüsib eesmärgiga parendada teenuse osutamist. 14.6. Kindlustusandjal on õigus edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele, keda ta kasutab enda kohustuste täitmisel (volitatud töötlejad). Andmed volitatud töötlejate kohta on toodud kindlus- tusandja kodulehel www.pzu.ee. Kõigi volitatud töötlejatega on sõlmitud isikuandmete töötlemise leping. 14.7. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusandjal õigus edastada kahjujuhtumiga seotud isikuandmed kõigile Eestis tegutsevatele kindlustusandjatele kättesaadavasse andmeregistrisse. Kahju- juhtumiga seotud isikuandmeid on lisaks PZU-le võimalik kasu- tada ka kõigil teistel Eestis tegutsevatel kindlustusandjatel. Andmete kasutamise eesmärgiks on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu kontrollimine, kahju suuruse kindlakstegemine, riskide hindamine ja kindlustusmakse määramine. Samuti kasutatakse andmeid statistilistel eesmärkidel ja muudel kindlustusteenuse osutamiseks vajalikel eesmärkidel. 14.8. Kindlustusandjal on õigus riskide hindamiseks ja maandamiseks, samuti õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks (nt rahvus- vahelise finantssanktsiooni rakendamine) vahetada isikuandmeid seaduses nimetatud kolmandate isikutega (nt rahapesu andme- büroo jmt). 14.9. Isikuandmete edastamisel volitatud töötlejatele nõuab kindlustus- andja volitatud töötlejatelt turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglite täitmist vastavalt kindlustusandja kehtestatud põhimõtetele. 14.10. Kindlustusandja säilitab isikuandmeid senikaua, kui see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkide või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh arvestades kindlustuslepingust tulene- vat nõude aegumise tähtaega. 14.11. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusandja kontoris tutvuda enda isikuandmetega, mida kindlustusandja tema kohta töötleb, välja arvatud, kui selline õigus on õigusaktidega piiratud. Samuti on kindlustusvõtjal õigus nõuda oma isikuandmete muutmist kind- lustusandja dokumentides, kui need ei ole täpsed või andmete kustutamist, kui neid ei töödelda kooskõlas käesolevates tingimus- tes ja õigusaktides sätestatud nõuetega. 14.12. Kindlustusvõtjal on õigus keelata enda isikuandmete töötlemine, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja töötleb isikuandmeid õiguspäraselt seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Oma eelnimetatud õiguse teostamiseks on kindlustusvõtjal võimalik saata vastav tahteavaldus e-posti aadressil [email protected]. Kui kindlustusvõtja leiab, et tema isikuandmete töötlemise nõudeid on rikutud, on tal õigus pöörduda kaebusega kindlustusandja või Andmekaitse Inspektsiooni poole.

15. Vaidluste lahendamise kord

15.1. Kindlustuslepingutest tulenevaid erimeelsusi ja vaidlusi püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigus- aktidele. 15.2. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne lepitusmenetlust peab kindlustusvõtja esitama pretensiooni kindlustusandjale ja andma võimaluse sellele vastata. Lisateave lepitusmenetluse kohta on kättesaadav Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehelt www.eksl.ee. 15.3. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile. Lisateave Finantsinspektsioonile kaebuse esitamise kohta on leitav kodulehelt www.fi.ee. 15.4. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Harju Maakohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.