Kiri

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused KT.0958.20

2/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused

Sisukord

1. Kindlustatud ese 4 2. Kindlustuskoht 6 3. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid 6 4. Lisakindlustuskaitsed 11 5. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest tulenevad kulud 13 6. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 13 7. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus 14 8. Kindlustushüvitis 14 9. Hüvitamise kord ja põhimõtted 14 10. Kindlustusvõtja kohustused 15 11. Ohutusnõuded 15 12. Kindlustatud ese 17 13. Kindlustuskoht 18 14. Seadmerikke kindlustusjuhtumid 19 15. Lisakindlustuskaitsed 20 16. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidesttulenevad kulud 21 17. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 21 18. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus 21 19. Kindlustushüvitis 22 20. Hüvitamise kord ja põhimõtted 22 21. Kindlustusvõtja kohustused 22

KT.0958.20

ERGO Insurance SE ja ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal (edaspidi ERGO) kohaldavad ühiselt käesolevaid ettevõttekindlustuse tingimusi ettevõtete kindlustamisel eri kindlustusjuhtumite vastu ühe kindlustuslepingu alusel. Kindlustustingimused kirjeldavad järgmisi kindlustusliike: varakindlustus, seadmerikkekindlustus, ärikatkemise kindlustus, ehitise valdaja vastutuskindlustus, üldvastutuskindlustus, tootja vastutuskindlustus, tööandja vastutuskindlustus ja tööandja ravikindlustus.

ERGO Insurance SE on kindlustusandjaks varakindlustuse, seadmerikke kindlustuse, ärikatkemise kindlustuse, ehitise valdaja vastutuskindlustuse, üldvastutuskindlustuse, tootja vastutuskindlustuse ja tööandja vastutuskindlustuse kindlustusriskide kindlustamise ja lepinguliste kohustuste osas. ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal on kindlustusandjaks tööandja ravikindlustuse kindlustamise ja vastavate lepinguliste kohustuste osas.

ERGO lähtub kindlustuse pakkumisel kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku kindlustushuvist ja -vajadustest. Lõpliku valiku teeb kindlustusvõtja. Kokkulepitud kindlustuskaitsed märgitakse kindlustuslepingus, mille sõlmimist tõendab kindlustuspoliis (edaspidi poliis).

Käesolevates kindlustustingimustes lahendamata küsimustes juhindutakse kindlustuslepingu eritingimustest, ERGO Insurance SE kindlustuslepingute üldtingimustest (ei laiene tööandja ravikindlustuse kindlustusliigile), ERGO Life Insurance SE Eesti filiaali ravikindlustuslepingute üldtingimustest (laieneb ainult tööandja ravikindlustuse kindlustusliigile), võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest.

3/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

22. Ohutusnõuded 23 23. Kindlustatud ese 24 24. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 25 25. Omavastutus 25 26. Ärikatkemise kindlustusjuhtum 25 27. Ärikatkemise kahju ja kulud selle piiramiseks 25 28. Ärikatkemise välistused 26 29. Lisakindlustuskaitsed 26 30. Vastutusperiood 27 31. Arvestusperiood 27 32. Hüvitamise kord 27 33. Kindlustusvõtja kohustused 28 34. Kindlustustingimuste kohaldamine 29 35. Kindlustusjuhtum 29 36. Lisakindlustuskaitsed 29 37. Kindlustuslepingu kehtivus 30 38. Kindlustussumma 30 39. Omavastutus 30 40. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud 31 41. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 31 42. Hüvitamise kord ja põhimõtted 32 43. Välistused 32 44. Soodustatud isik 34 45. Kindlustustingimuste kohaldamine 35 46. Kindlustusjuhtum 35 47. Lisakindlustuskaitsed 35 48. Kindlustuslepingu kehtivus 36 50. Omavastutus 36 51. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud 37 52. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 37 53. Hüvitamise kord ja põhimõtted 38 54. Välistused 38 55. Soodustatud isik 41 56. Kindlustusjuhtum 41 57. Lisakindlustuskaitsed 41 58. Kindlustuslepingu kehtivus 41 59. Kindlustussumma 42 60. Omavastutus 42 61. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud 42 62. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 43 63. Hüvitamise kord ja põhimõtted 44 64. Välistused 44 65. Soodustatud isik 46 66. Kindlustusjuhtum 47 67. Töötaja 47 68. Lisakindlustuskaitsed 47 69. Kindlustuslepingu kehtivus 47 70. Kindlustussumma 48 71. Omavastutus 48 72. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud 48 73. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 49 74. Hüvitamise kord ja põhimõtted 50 75. Välistused 50 76. Soodustatud isik 51 77. Kindlustatud isik 51

4/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Varakindlustus 1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on:

1.1.1. hoone, rajatis või siseviimistlus;

1.1.2. inventar ja seade;

1.1.3. kaup;

1.1.4. muu poliisil märgitud ese.

1.2. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti, ei kuulu kindlustatud eseme hulka:

1.2.1. registreerimisele kuuluv mootorsõiduk, õhu- ja veesõiduk;

1.2.2. teave, tarkvara, litsents ja muu selletaoline;

1.2.3. sularaha, väärtpaber ja muu dokument või dokumentide kogum (nt arhiiv), plaan, joonis;

1.2.4. kaev, purskkaev, veekogu, sise- või avaveekogu rajatis (olenemata sellest, kas rajatis on kaldaga ühendatud või mitte);

1.2.5. tee, väljak, parkla, maapind;

1.2.6. relv, laskemoon, lõhkeaine;

1.2.7. taim, loom, muu elusorganism;

1.2.8. näidis või prototüüp, näituse eksponaat, mudel;

1.2.9. skulptuur, antiikne või kunstiväärtusega ese, väärismetallist ja muust väärismaterjalist ese;

1.2.10. klientide vara;

1.2.11. oma töötajate vara.

Hoone 1.3. Hoone on aluspinnaga kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud,

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud, siseruumidega ehitis ning selle olulised osad, sealhulgas: • sisseehitatud (teisaldamatu ega saa eraldada hoonet või eraldatavat osa oluliselt

kahjustamata) esemed, sh mööbel, vann, dušikabiin, sanitaartehnika ja ripplaed;

78. Ravikindlustuslepingu kehtivus. Kindlustusperiood 52 79. Kindlustusrisk ja seda mõjutavad asjaolud 52 80. Kindlustuskaitse kehtivusala 52 81. Kindlustussumma. Ravikulude hüvitamise piir ja hüvitise määr 52 82. Tööandja ravikindlustuse kindlustusjuhtumid 53 83. Kindlustuskaitse ja kindlustushüvitise liigid 53 84. Lisakindlustuskaitsed 60 85. Üldised ravikindlustuskaitsete välistused 60 86. Tegutsemine kahjujuhtumi korral 60 87. Hüvitamise kord ja põhimõtted 61

5/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

• side-, TV- ja heliseadmete nõrkvoolujuhtmestik; • tulekustutus-, valvesignalisatsiooni- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteem; • hoone väliskülgedele püsivalt paigaldatud jälgimiskaamerad, antennid, markiisid, valgustid

ja reklaamrajatised, v.a elektroonilised tablood, nagu LED-ekraanid; • muud hoonega püsivalt ühendatud osad (sh tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud

ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemi osad), mida ei saa eraldada hoonet või eraldatavat osa oluliselt kahjustamata.

1.4. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei loeta hooneks tema väliskülgedele paigaldatud muid, punktis 1.3 märkimata esemeid.

1.5. Tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemi osad (nt katla- või pumbamaja seadmed, külmhoone külmutus- ja/või jahutusseadmed), mida on võimalik hoonest eraldada ilma hoonet kahjustamata, kuuluvad kindlustamisele inventari ja seadmena.

1.6. Hoone tehnosüsteemide hoonevälised osad on kindlustatud kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühenduseni (liitumiskohani). Samuti on koos hoonega kindlustatud kinnistu piires asuv hoonet teenindav kindlustatud isikule kuuluv tehnovõrgurajatis (nt kütte-, gaasi-, vee-, kanalisatsioonitorustik, elektri ja side maakaabel ja õhuliin), kuid mitte kaugemale kui üldühenduseni (liitumiskohani).

1.7. Koos hoonega on hüvitispiiriga 15 000 eurot kindlustatud kindlustuskoha kinnistu piires asuvad kuni 20 m2 suurune ehitis (nt varjualune) ja muud aluspinnaga kohakindlalt ühendatud rajatised, nagu reklaamrajatis, välisvalgusti, tõkkepuu, piirdeaed, lipumast ja muu selletaoline.

Rajatis 1.8. Rajatis on aluspinnaga kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud ehitis, mis ei

ole hoone.

1.9. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei ole rajatiseks aluspinnaga kohakindlalt ühendatud päikeseelektrijaam, tuulik koos mastiga, mahuti, reservuaar ega muu ese, mis on nimetatud punktis 1.2.

Siseviimistlus 1.10. Siseviimistlus on hoone osa, mille eemaldamine ei kahjusta hoone püsivust ega välisilmet,

kõrvalasuva ruumi hooneosi ega kõrvalasuva ruumi valdaja õigusi.

1.11. Siseviimistluse hulka kuuluvad uksed ja aknad, mittekandev vahesein (sh klaastarind), põrand, ripplagi, seina- ja põrandakattematerjal (v.a teisaldatav vaip), sisseehitatud mööbel (mis on teisaldamatu ja mida ei saa eemaldada ilma siseviimistlust oluliselt kahjustamata), sanitaartehnika, ruumi tehnosüsteem (nt gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutussüsteem, elektri-, side- ja signalisatsioonisüsteem), millest sõltub ainult selle ruumi valdaja.

1.12. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei kuulu siseviimistluse hulka hoone siseruumides asuv ese, mis on käsitletav kui inventar, seade või kaup (nt mööbel, valgustid, kardinapuud).

Inventar ja seade 1.13. Inventar ja seade on kindlustuskohas asuv materiaalne vara, nt mööbel, arvuti, printer, tööriist,

varuosa või tarvik, teisaldatav vaip ja valgusti, registreerimisele mittekuuluv mootorsõiduk, tootmisseadmed, tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteem, transformaator.

6/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

1.14. Inventar ja seadmed kindlustatakse ilma kindlustatava vara nimekirjata ning kindlustatud on kogu kindlustuskohas asuv materiaalne vara (põhi- ja väikevahendid), v.a hoone, rajatis, siseviimistlus, kaup ja punktis 1.2 loetletud esemed. Kindlustatud ese on ka kindlustusperioodil soetatud inventar ja seadmed.

1.15. Koos punktis 1.14 märgitud esemetega on kindlustatud hüvitispiiriga 5000 eurot inventar ja seadmed, mis ei kajastu kindlustatud isiku põhi- ja väikevahendite nimekirjas, kuid mis on kindlustatud isiku valduses ja mille osas tal on kindlustushuvi, v.a juhul, kui poliisil ei ole kokku lepitud nimetatud vara kindlustamine muus ulatuses.

1.16. Iga loetletud üksikese on omaette kindlustatud ese.

Kaup 1.17. Kaup on tooraine, materjal, pool- ja valmistoodang, mida kasutatakse tootmisprotsessis või mille

suhtes kindlustatud isikul on müügikavatsus.

1.18. Kaubaks ei loeta hoonet, siseviimistlust, rajatist, inventari ja seade ega punktis 1.2 loetletud esemeid.

2. Kindlustuskoht

2.1. Kindlustuskohaks on poliisil märgitud ehitis või ehitise siseruum(id).

2.2. Inventari, seadme ja kauba kindlustuskohaks on poliisil märgitud aadressil asuva ehitise siseruum(id). Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist asuvale kindlustatud isiku territooriumil paiknevale kindlustatud esemele, kui nimetatud ese on ette nähtud väljas kasutamiseks või hoidmiseks. Sellisel juhul kehtib kindlustuskaitse tulekahju, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu, kui poliisil on see kindlustuskaitse valitud.

3. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid

3.1. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid on tulekahju, toruleke, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism, klaasi purunemine, kogurisk ehk mis tahes muu välistamata sündmus.

3.2. Kindlustusjuhtumi täpsemat sisu ja välistusi on selgitatud järgmistes alapunktides.

3.3. Alapunktides toodud välistustele lisaks ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on kindlustuslepingute üldtingimuste välistustes märgitud sündmused.

3.4. Lisaks on võimalik valida punktis 4 toodud lisakindlustuskaitseid.

Tulekahju 3.5. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on:

3.5.1. tulekahju;

3.5.2. süütamine kolmanda isiku poolt;

3.5.3. pikselöögi otsetabamus;

3.5.4. pikselöögist tekkinud üle- ehk liigpinge;

7/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

3.5.5. plahvatus, sh lõhkekeha või mahuti plahvatus;

3.5.6. õhusõiduki või selle osa ja laadungi allakukkumine.

3.6. Tulekahju on lahtine tuli, mis on süttinud väljaspool selleks ettenähtud kollet või on sealt väljunud ja levib omal jõul.

3.7. Kui pikselöögi otsetabamuse, plahvatuse (sh lõhkekeha või mahuti plahvatus), õhusõiduki või selle osa ja laadungi allakukkumise tagajärjel on tekkinud purustused, kuid ei ole tekkinud tulekahju, kuulub ka selline kahju hüvitamisele.

3.8. Lisaks hüvitatakse tulekahjuga kaasnev tahma- ja suitsukahju.

Tulekahju välistused 3.9. Hüvitamisele ei kuulu:

3.9.1. kahju, mille on põhjustanud tuli, mis ei ole väljunud küttekoldest või seadmest, milles tuld kasutatakse, sh kahju küttekolde või seadme osadele (nt korsten, suitsukäik, juhtplokk, voolikud, kaablid);

3.9.2. kahju, mille on põhjustanud lõhkamistööd;

3.9.3. kahju, mille on põhjustanud elektrivoolu mõju elektripaigaldisele või -seadmele, sh üle- ehk liigpinge, ülekoormus, isolatsiooniviga, nagu lühiühendus, ebapiisav kontakt ning mõõte-, kontroll- või ohutusseadme tõrge või vigastus, v.a punkti 3.5.4 juhtumid;

3.9.4. kahju, mis on põhjuslikus seoses remondi- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

3.10. Kui punktides 3.9.1-3.9.3 nimetatud sündmus põhjustab tulekahju, kuulub tulekahjust tingitud kahju hüvitamisele.

Toruleke 3.11. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on ehitise tehnosüsteemist (vee-, kütte-, kanalisatsiooni-

või sademeveetorustik, tulekustutus-, ventilatsiooni- või kliimasüsteem) vedeliku väljavoolamine või gaasi väljatungimine.

3.12. Lisaks hüvitatakse:

3.12.1. kuni 2000 euro ulatuses kulud, mille põhjuseks on kahju põhjustanud tehnosüsteemi enda taastamine või tehnosüsteemi ehitisesisesele osale tekkinud külmakahjustuse kõrvaldamine;

3.12.2. kindlustusjuhtumi tõttu väljavoolanud vee või muu vedeliku maksumus kuni 1000 euro ulatuses.

Torulekke välistused 3.13. Hüvitamisele ei kuulu:

3.13.1. kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika aja kestel või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine, liigniiskuse ja hallituse tekkimine, kõdunemine, vammi või muu seenkahjustuse tekkimine);

3.13.2. kahju, mille otsene või kaudne põhjus on loodusnähtuste tõttu vedeliku sissetungimine kanalisatsiooni kaudu;

8/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

3.13.3. kahju, mis on põhjuslikus seoses remondi- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

Murdvargus 3.14. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on kindlustuskohas aset leidnud:

3.14.1. vargus hoonesse või selle ruumi sissemurdmise tagajärjel. Sissemurdmine on hoonesse või ruumi pääsemist takistava tõkke, piirde või lukustuse kõrvaldamine, samuti hoonesse või ruumi pääsemist takistava lukustuse avamine valevõtme või ebaseaduslikult saadud võtmega, muukraua või muu mehaanilise abivahendiga;

3.14.2. röövimine. Röövimine on kindlustatud eseme äravõtmine vägivallaga või sellega ähvardades, samuti kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine röövimise käigus;

3.14.3. vandalism sissemurdmise või röövimise käigus.

3.15. Lisaks hüvitatakse sissemurdmise või röövimise või nende katse käigus kahjustatud piirdekonstruktsiooni või selle osa taastamise kulud. Samuti hüvitatakse põhjendatud kulutused luku vahetamiseks ja uute lukkude soetamiseks, kui võti või luku avamise kood on võetud kindlustatud isiku või tema volitatud isiku valdusest ära sissemurdmise või röövimise käigus.

Murdvarguse välistused 3.16. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud:

3.16.1. kindlustatud isiku juures töötav isik ise või koos murdvarga või röövliga tegutsedes või isik, kellel on kindlustatud isikuga ühine majapidamine, v.a juhul, kui kindlustuskohaks olnud hoone või ruum oli nende isikute eest suletud ja lukustatud;

3.16.2. kindlustatud eseme äravõtmine ilma vägivallata või sellega ähvardamata või vargus, mis on pandud toime ajal, kui kindlustatud ese oli jäetud valveta (nn avalik vargus).

Vandalism 3.17. Hüvitatakse kolmanda isiku poolt tekitatud kahju, mille otsene põhjus on:

3.17.1. kindlustatud eseme õigusvastane rikkumine või hävitamine;

3.17.2. maismaasõiduki otsasõit kindlustatud esemele, kui see kahju ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel;

3.17.3. kindlustatud hoone, siseviimistluse või rajatise osade vargus, sh juhtumid, kui sissemurdmist ehitisse või selle ruumi pole toimunud.

Vandalismi välistused 3.18. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud:

3.18.1. inventari, seadme, kauba või nende osade vargus või minemaviimine;

3.18.2. süütamine;

3.18.3. lõhkekeha plahvatus.

9/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Torm 3.19. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on:

3.19.1. torm, millega kaasneva tuule kiirus on vähemalt 18 m/s;

3.19.2. rahe;

3.19.3. kindlustatud esemele tormi tõttu langenud puu või muu ese.

3.20. Lisaks hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on sademete tungimine ehitisse läbi ava, mis on tekkinud punktis 3.19 loetletud asjaolude tõttu.

3.21. Kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul tormi tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Tormi välistused 3.22. Hüvitamisele ei kuulu kahju:

3.22.1. mille otsene või kaudne põhjus on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus;

3.22.2. mis on põhjuslikus seoses remondi- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.22.3. mis on saanud võimalikuks pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, kõdunemine, hallitus, vamm, seenkahjustus);

3.22.4. mille on põhjustanud sademete kindlustuskohta sissetungimine läbi ehitise väliskonstruktsiooni (nt katus, sein, aken), v.a sissetungimine läbi ava, mis on tekkinud punktis 3.19 loetletud asjaolude tõttu.

Üleujutus 3.23. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on looduslik üleujutus.

3.24. Loodusliku üleujutuse all mõistetakse loodusnähtuste tõttu (sh torm, sademed, veekogu üleujutus) tekkinud erakorralist veetaseme tõusu maapinnal sellises ulatuses, mille korral maapind ning projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei suuda tekkinud veehulka vastu võtta.

3.25. Kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul üleujutuse tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Üleujutuse välistused 3.26. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on:

3.26.1. tekkinud vee liikumisel allpool maapinda, kui vesi tungib hoonesse üksnes läbi maa-aluse konstruktsiooni. Seda välistust ei kohaldata punktis 3.23 toodud juhul;

3.26.2. tingitud vooluvee tõkestamise ehitise ehitamisest või purunemisest;

3.26.3. mis on põhjuslikus seoses remondi- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

10/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Klaasi purunemine 3.27. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on hoonele, rajatisele või siseviimistlusele kohakindlalt

paigaldatud sise- või välisklaasi purunemine ja klaasile kantud, kindlustatud isikule kuuluva reklaami (värvitud või kleebitud tekstid) kahjustumine. Klaaspindadega on võrdsustatud plastmaterjalid, mida kasutatakse klaasi asemel (nt akrüülplast, polükarbonaat).

Klaasi purunemise välistused 3.28. Hüvitamisele ei kuulu kahju:

3.28.1. mille tagajärjel on klaaspind kriimustatud, määrdunud või väiksema läbipaistvusega, kuid klaas ei ole kaotanud vastupidavust ega sea ohtu inimese tervist või elu;

3.28.2. mis on põhjustatud klaasi ebakvaliteetsusest või termilisest purunemisest;

3.28.3. mis tuleneb klaaspinna töötlemisest;

3.28.4. mis on põhjustatud paigaldamisel tehtud vigadest;

3.28.5. mis on põhjuslikus seoses remondi- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.28.6. mis on tekkinud ehitise vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest, olenemata põhjusest ja sündmusest.

Kogurisk (ehk mis tahes muu välistamata sündmus) 3.29. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on muu ootamatu ja ettenägematu sündmus, mida pole

eespool punktides 3.5-3.28 määratletud. Näiteks on koguriski kindlustusjuhtumiteks sündmused, mille põhjuseks on hoone tehnosüsteemi purunemine (nn sisemine rike), oma töötaja juhitud maismaasõiduki otsasõit kindlustatud esemele, kindlustatud eseme ümberminemine või mahakukkumine, puu, antenni või muu eseme kukkumine kindlustatud esemele, kui see kukkumine pole tingitud tormist.

Koguriski välistused 3.30. Hüvitamisele ei kuulu:

3.30.1. kahju, mis on tekitatud inventarile või seadmele ning mille põhjuseks on seadmerikkekindlustuse punktides 14.5–14.8 määratletud juhtum. Eeltoodud välistust ei rakendata inventarile ja seadmele, mis on punkti 1.3 kohaselt käsitletavad hoone osana või punkti 1.11 kohaselt käsitletavad siseviimistluse osana;

3.30.2. kahju, mis on tekkinud programmeerimis- või projekteerimisvea tõttu, olenemata põhjusest ja sündmusest, mis on vea tinginud, või sellest, kes on vea teinud;

3.30.3. kahju, mille põhjuseks on monteerimine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine või proovikäitamine, ebakvaliteetne töö, vigane või puudulik tööstandard või -võte, kindlustatud isiku või tema juures töötava isiku tegevusetus;

3.30.4. kahju, mis on tekitatud seadmele, mis pole valmis kasutamiseks (nt seade ei ole kokku pandud või on lahti võetud, tootja ettenähtud seadistamine, katsetamine või proovikäitamine ei ole tehtud või need on lõpetamata);

3.30.5. seadme funktsionaalne rike, häire, tõrge või korrast ära olek ja selle kõrvaldamisega seotud kulutused (nt tarkvara rike, korrast ära olek, andmete muutmine, kustutamine või vargus, andmete või tarkvara tahtlik kahjustamine, sh ebaseaduslikku juurdepääsu kasutades, arvutiviirus või andmete ja tarkvara ühildumatus või ülelaadimine);

11/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

3.30.6. kahju, mis on tekkinud mittesihtotstarbelise või ebaõige kasutamise tõttu;

3.30.7. kahju, mis on tingitud kasutus- või hooldusjuhendi või tootja ettenähtud nõude või kohustuse täitmata jätmisest (nt hoolduse tegemata jätmine, siseruumis ladustamiseks ettenähtud materjali ladustamine väljas);

3.30.8. sellise seadmeosa või detaili (nt tera, kett, lint, tihend, filter, laager, aku) asendamise kulu, mille kulumise määr on kõrge, kasutusiga on lühike või mis oleks kuulunud asendamisele pärast tootja ettenähtud ajavahemiku või kasutusea lõppu. Kui nimetatud seadmeosa või detail on kahjustunud kindlustusjuhtumi (nt tulekahju) tagajärjel, kuulub selle asendamise kulu hüvitamisele;

3.30.9. hooldus kulu ja selle käigus asendatava osa (nt vedelik, õli, kütus või muu selletaoline) maksumus;

3.30.10. kahju, mille eest vastutab lepinguliselt kolmas isik (nt tootja, müüja, ehitaja, paigaldaja või hooldust teinud isik);

3.30.11. kahju, mis on põhjuslikus seoses remondi- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.30.12. kahju, mis on tekkinud ehitise vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest;

3.30.13. kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika aja kestel või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine, liigniiskuse ja hallituse tekkimine, kõdunemine, vammi või muu seenkahjustuse tekkimine), samuti kahju, mis on tekkinud tavapärase ja loomuliku kulumise ning materjali väsimise tõttu (sh kriimustuse ja täkke tekkimine);

3.30.14. kahju, mille on põhjustanud läbi ehitise väliskonstruktsiooni (nt katus, sein, aken) sisse tunginud vesi või muu vedelik;

3.30.15. kahju, mille on põhjustanud taim, loom, lind, putukas või muu kahjur;

3.30.16. kahju, mis on tekkinud materjalile, pool- või valmistootele selle töötlemisel;

3.30.17. kahju, mis on tekkinud elektri-, vee-, gaasi- või muu energiavarustuse katkemise tõttu;

3.30.18. kahju, mis on tekkinud kauba riknemise, ülessulamise või omaduse muutumise tõttu;

3.30.19. kahju, mille põhjuseks on saastumine või reostumine (nt mürgi, tahma, sette, tolmu jms tõttu);

3.30.20. kahju, mis on tekkinud väljaspool ehitist või avatud ehitises paiknevale kindlustatud esemele ja mille põhjuseks on tuul, vihm, lumi, pakane, üleujutus või muu loodusnähtus, liiv või tolm, kui nimetatud ese pole ette nähtud väljas kasutamiseks;

3.30.21. kahju, mille põhjuseks on vargus, kadumine või inventuuri käigus ilmnenud puudujääk, teabe salvestamine või asetamine valesse kohta;

3.30.22. kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimustus, mõlk, täke, plekk, rebend), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist.

4. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

12/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

4.1. Omavastutuskindlustus Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Kui kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

4.2. Alakindlustuse laiendus 20% Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

4.3. Ehitustööd Kui ehitustööde lepinguline maksumus ei ületa 50 000 eurot, laieneb kindlustuskaitse kindlustusjuhtumile, mille on põhjustanud kindlustuskohas teostatav ehitamine. Kui tööde maht ületab 50 000 eurot, tuleb sõlmida lisakokkulepe või eraldi kindlustusleping.

Kui kindlustuskohas tehakse tuletöid, peab nende tegemisel järgima Eesti Vabariigis kehtivaid tuleohutusnõudeid. Tuletööde tegemise nõuete eiramisest põhjustatud kahjusid ei hüvitata.

4.4. Terrorism Kindlustuskaitse laieneb kahjule, mille põhjuseks on terrorism. Terrorismiks loetakse tegevust:

• mis on toime pandud poliitilistel, usulistel, ideoloogilistel vm samalaadsetel eesmärkidel, hõlmab vägivaldset tegu või ebaseaduslikku jõu kasutamist või õigusvastast tegu ning ohustab inimeste elu või ainelist vara;

• mille on toime pannud isik või isikute rühm, mis tegutseb poliitilistel, ideoloogilistel, etnilistel, usulistel vms kaalutlustel;

• mis on suunatud tsiviilelanikkonna, riigi või valitsuse ähvardamisele või mõjutamisele vms.

Vaatamata eeltoodule ei kuulu hüvitamisele mis tahes kahju, mille otsene või kaudne põhjus on mis tahes viisil seotud radioaktiivse või tuumaaine, -materjali, -seadme või -relvaga või bioloogilise või keemilise aine, materjali, seadme või relvaga.

4.5. Kaasaskantavate süle- ja tahvelarvutite kindlustuskaitse kehtivuspiirkond Süle- ja tahvelarvutite kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas. Kindlustuskaitse kehtib ka liiklusõnnetuse korral. Murdvarguse kindlustuskaitse väljaspool kindlustuskohta kehtib vaid siis, kui kindlustatud ese asub hoone suletud ja lukustatud siseruumis või suletud ja lukustatud sõidukis kolmandatele isikutele mittenähtaval kohal pagasiruumis või kindalaekas.

4.6. Kindlustusperioodil lisandunud inventari ja seadme kindlustuskaitse Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas kindlustusperioodil lisandunud inventarile ja seadmele poliisil kokkulepitud kindlustussumma ulatuses.

4.7. Inventari ja seadme ajutine ümberpaigutamine Inventari ja seadme kindlustuskaitse säilib nende remondi- ning hooldustööde tegemise ajaks väljaspool poliisil fikseeritud kindlustuskohta. Kaitse kehtib Eesti Vabariigi piires nimetatud tööde tegemise kohas eeldusel, et tööde tegemise kohas ei ole kindlustusjuhtumi võimalikkus suurem, kui on poliisijärgses põhikindlustuskohas. Kindlustuskaitse ei laiene kahjudele, mis on tekkinud esemele kindlustuskohtadevahelise transpordi käigus.

4.8. Hoone omaniku lisakaitse (rentniku poolt hoonele tekitatud kahju) Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud esemeks oleva hoone kahjule, mille põhjuseks on rentniku tekitatud kindlustusjuhtum sama moodi, nagu juhtumi oleks tekitanud kolmas isik kindlustuslepingu mõistes. See tähendab, et kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel ei võrdsustata rentnikku kindlustusvõtjaga ning kahju kuulub hoone omanikule hüvitamisele olenemata asjaolust, kas rentniku tegevus annab aluse hoone omanikule kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks või selle vähendamiseks.

13/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Lisaks eelpool toodule ei esita kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral regressinõuet rentniku vastu, v.a juhul, kui kahju on põhjustatud rentniku raskest hooletusest, tahtlusest või rentniku tegevusest alkoholijoobes, narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete mõju all.

5. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest tulenevad kulud

5.1. Varakindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse:

5.1.1. kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;

5.1.2. kindlustatud eseme lammutamise ja koristamise kulud ning lammutus- ja koristusprahi äraveo vajalikud kulud;

5.1.3. kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.

5.2. Punktis 5.1 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 300 000 euro väärtuses. Need kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.

6. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

6.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

6.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

6.3. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

6.4. Hoone, rajatise ja siseviimistluse kindlustusväärtus on taastamisväärtus või jääkväärtus.

6.5. Taastamisväärtuse all mõistetakse uue samalaadse hoone, rajatise või siseviimistluse taastamise kulusid.

6.6. Jääkväärtuse all mõistetakse taastamisväärtust, mida on vähendatud hoone, rajatise või siseviimistluse kulumi võrra. Jääkväärtus on kindlustusväärtus, kui hoone, rajatise või siseviimistluse kulum on üle 50% või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus.

6.7. Inventari ja seadmete kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.

6.8. Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (sama kasutusotstarve ja samad tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid.

6.9. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (sama kasutusotstarve ja samad tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid. Turuväärtust kasutatakse, kui eseme turuväärtus on alla 50% eseme taassoetamisväärtusest või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.

6.10. Kauba kindlustusväärtus on selle taassoetamisväärtus, mille all mõistetakse samaväärse (samad omadused ja tehnilised näitajad) kauba taassoetamise kulusid.

14/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

7. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

7.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral jäävad alakindlustust puudutavad tingimused kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane märge.

7.2. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane märge

8. Kindlustushüvitis

8.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

8.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud juhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse, kindlustussumma, kindlustusväärtuse või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja punktis 5 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse peale kindlustussumma ka punktis 5 loetletud kulud, võttes arvesse punktis 5 kehtestatud piirmääri.

8.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

9. Hüvitamise kord ja põhimõtted

9.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamise aluseks võetakse kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

9.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise ja punktis 5 määratletud kuludest.

9.3. Kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus on jääkväärtus, vähendatakse kahjusummat sellises proportsioonis, nagu on jääkväärtuse suhe taastamisväärtusesse.

9.4. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, siis alakindlustust ei kohaldata.

9.5. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.

9.6. Hüvitispiiriga kindlustamise korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.

9.7. Esimese riski kindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust kohaldamata.

9.8. Kui kindlustusväärtus on taastamisväärtus, tekib õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab jääkväärtust, peale seda, kui kindlustushüvitist on kasutatud samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega eseme taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse tegemisest.

15/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

9.9. Kindlustushüvitise osa, mis ületab jääkväärtust (või turuväärtust), hüvitatakse eseme taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, kui eseme taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, nagu on nimetatud eseme jääkväärtuse (või turuväärtuse) suhe eseme taastamisväärtusesse (või taassoetamisväärtusesse).

9.10. Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.

10. Kindlustusvõtja kohustused

10.1. Kindlustusvõtja on kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustatud esemega ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja informatsiooniga.

10.2. Kindlustusvõtja peab kõikidele temaga võrdsustatud isikutele selgitama kohustusi (sh ohutusnõuded), mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui vastav isik ei täida lepingut või ohutusnõudeid, tähendab see lepingu täitmata jätmist kindlustusvõtja poolt.

10.3. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

10.3.1. teatama juhtunust viivitamata politseile – kui kahtlustatakse kolmanda isiku tahtlikku tegevust, sh esitama politseile kirjaliku avalduse;

10.3.2. teatama juhtunust viivitamata kohalikule päästeametile – kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;

10.3.3. teistel juhtudel teatama juhtunust vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;

10.3.4. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni;

10.3.5. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks.

Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta;

10.3.6. kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; seadmetootjate kasutusjuhenditest ja käesolevatest ohutusnõuetest.

11. Ohutusnõuded

11.1. Puhtus ja korrashoid

11.1.1. Ettevõtte tuleohutuse seisukohalt on tähtis ruumide ja territooriumi igapäevane puhtus ja korrashoid.

11.1.2. Ettevõtte siseruume ja territooriumi tuleb korrapäraselt puhastada tootmisjäätmetest ja prügist.

11.1.3. Prüginõud tuleb territooriumil paigaldada nii, et tule levik nende süttimise korral oleks välistatud.

11.1.4. Ülemäärane põlemiskoormus (nt kaubaalused ja pakkematerjal) tuleb töökohalt kõrvaldada kohe pärast vastavate tööde lõpetamist.

11.1.5. Kõik vahekäigud tootmis- ja laoruumides tuleb hoida vabad.

11.1.6. Evakuatsiooniteed tuleb hoida vabad, seal ei tohi esemeid ladustada ka ajutiselt.

16/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

11.2. Suitsetamine Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja sisustatud kohtades.

11.3. Tuletööd

11.3.1. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamisega või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad tööd, nagu gaaskeevitus- ja gaasleektöö, elekterkeevitustöö, põlevvedelikuga metallilõikamine, põlevvedelikuga tehtav jootetöö, ketaslõikuriga metallilõikamine, bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine, gaasileegi või kuumaõhupuhuri kasutamine, sepatöö või muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu.

11.3.2. Tuletööde tegemisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

11.3.3. Tuletöid tohib teha vastavat kvalifikatsiooni ja tunnistust ning nõuetekohast kooskõlastust omav isik.

11.4. Ehituslik tulekaitse

11.4.1. Tuletõkkeuste, -luukide ja -akende korrashoiu eest tuleb pidevalt hoolitseda.

11.4.2. Tuletõkkeuksed peavad olema üldjuhul suletud, v.a automaatselt toimivad uksed, millele tuleb tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinniasendis.

11.4.3. Tuletõkkeuste blokeerimine (kinnikiilumine, -sidumine vms) on keelatud.

11.4.4. Avad ja kommunikatsioonide läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.

11.5. Ladustamine

11.5.1. Allpool maapinda asuvas ruumis peab kaupa hoidma vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.

11.5.2. Põlevmaterjali hoiustatakse vastavalt ohtlike ainete ühtesobivusele.

11.5.3. Evakuatsiooniteid, juurdepääsu elektrilahutusseadmetele ja tulekustutusvahenditele ei tohi tõkestada materjalidega ega inventari ja seadmetega.

11.5.4. Seadmete ümbrus tuleb hoida materjalidest ja toodangust vaba.

11.5.5. Ladustamine hoones ja hoone vahetus läheduses (sh põlevmaterjali ladustamine) tuleb korraldada nii, et see ei põhjustaks tuleohtu ega raskendaks päästetöid.

11.5.6. Põlevmaterjal peab olema ladustatud ehitisest ohutus kauguses, lähtudes kehtivatest normidest.

11.6. Kütteseadmed Kütteseadmed peavad vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. Nende paigaldamisel tuleb jälgida neile määratud ohutuskaugusi.

11.7. Tulekahjusignalisatsioon

11.7.1. Kui tulekahjusignalisatsioon on olemas, peab see olema ööpäev läbi sisse lülitatud.

11.7.2. Tulekahjusignalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

11.8. Valvesignalisatsioon

11.8.1. Kui valvesignalisatsioon on olemas, tuleb see kindlustuskohast lahkumise korral lülitada valveseisundisse.

17/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

11.8.2. Valvesignalisatsioon peab olema paigaldatud selliselt, et kindlustatud ese, millele on valitud murdvarguse kindlustuskaitse, paikneks valvesignalisatsioonisüsteemi andurite tööpiirkonnas.

11.8.3. Ladustamine, ehitustehniline lahendus, mööblipaigutus jms ei tohi vähendada andurite tööpiirkonda ega tundlikkust. Arvestada tuleb, et hoonesse või seal asuvasse ruumi võidakse sisse murda ukse, akna, seina, katuse jms kaudu.

11.8.4. Valvesignalisatsioon peab toimima selliselt, et see rakenduks ohu korral ning tagaks häire edastamise. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et valvesignalisatsiooni rakendumise ja häire saamise korral vaatab turvafirma töötaja või kindlustusvõtja esindaja kindlustuskohaks oleva hoone või ruumi üle nii seest kui ka väljast.

11.8.5. Valvesignalisatsioon peab olema töökorras ja selle toimimine ei tohi olla häiritud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isikute tegevuse või tegevusetuse tõttu.

11.8.6. Valvesignalisatsiooni koodid ei tohi sattuda kolmanda isiku kätte.

11.9. Lukustamine ja võtmete (koodide) hoiustamine

11.9.1. Kindlustuskohast lahkumise korral peavad kindlustuskohaks oleva hoone või ruumi kõik aknad, luugid ja muud avad olema suletud selliselt, et ilma sulguri(te) või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta või eemaldamiseta ei ole võimalik kindlustuskohta siseneda.

11.9.2. Kindlustuskohast lahkumise korral peavad kindlustuskohaks oleva hoone või ruumi uksed, samuti kindlustuskohas olevad seifid ja turvakapid olema suletud ja lukustatud.

11.9.3. Lukkude võtmeid ja avamise koode, samuti valvesignalisatsiooni võtmeid ja koode ei tohi hoida kohas ja viisil, mis võimaldaks kolmandatel isikutel neile juurdepääsu.

11.9.4. Kui võti või kood kaob või satub võõrasse ebaseaduslikku valdusesse, peab kindlustatud isik luku või koodi viivitamata vahetama.

11.10. Veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem

11.10.1. Kindlustusvõtja on kohustatud hoolitsema veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrashoiu eest.

11.10.2. Kasutamata või kütmata hoones või hoone osas asuv veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem tuleb tühjendada, sulgeda ja hoida tühjana.

Seadmerikkekindlustus 12. Kindlustatud ese

12.1. Kindlustatud ese (edaspidi seade) on:

12.1.1. elektrooniline seade, mille vanus ei ületa poliisi väljastamise hetkel viit (5) aastat;

12.1.2. tööstus- ja tootmisseade, mille vanus ei ületa poliisi väljastamise hetkel kümmet (10) aastat;

12.1.3. meditsiini- ja laboriseade, mille vanus ei ületa poliisi väljastamise hetkel kümmet (10) aastat;

12.1.4. muu iseseisva kasutusotstarbega seade.

18/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

12.2. Seade on kindlustatud sellises komplektis, nagu tootja on selle kindlaks määranud. Koos seadmega on kindlustatud ka selle sisend- ja väljundseadised, nagu arvuti hiir, klaviatuur ja muu selletaoline ese.

12.3. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti, ei kuulu kindlustatud eseme hulka:

12.3.1. seade, mis pole valmis kasutamiseks selle tootja määratud viisil ja otstarbel (nt seade ei ole kokku pandud või on lahti võetud, tootja ettenähtud seadistamine, katsetamine või proovikäitamine ei ole tehtud või need on lõpetamata);

12.3.2. seadme vundament või post, mast ja muu selline ehitis, mille külge või peale seade on paigaldatud või kinnitatud;

12.3.3. seade, mis on määratletav kui hoone oluline osa;

12.3.4. toote valmistamiseks vajalik valuvorm, šabloon ja mis tahes muu selline ese;

12.3.5. seadmesse või mis tahes andmekandjale installeeritud tarkvara ja salvestatud teave.

Elektrooniline seade 12.4. Elektrooniline seade on arvuti- ja kontoritehnika, nagu tahvel- ja sülearvuti, lauaarvuti, monitor,

server, printer, skanner, koopiamasin, projektor, teler, ekraan, lauatelefon, telefonisüsteem, konverentskõnesüsteem või muu selline teabe salvestamiseks, töötlemiseks, edastamiseks, esitlemiseks ja taas esitamiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Tööstus- ja tootmisseade 12.5. Tööstus- ja tootmisseade on toote või selle osa valmistamiseks või energia tootmiseks, muundamiseks,

edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Meditsiini- ja laboriseade 12.6. Meditsiini- ja laboriseade on ettenähtud ruumis uuringu, analüüsi, ravi või selle järelevalve või muu

selletaolise tegemiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Muu iseseisva kasutusotstarbega seade 12.7. Muu iseseisva kasutusotstarbega seade on näiteks mõõdistamiseks, mõõtmiseks,

ehitusgeodeetilise või -geoloogilise uuringu tegemiseks ettenähtud ese või mis tahes muu iseseisva kasutusotstarbega ese. Muu iseseisva kasutusotstarbega seade võib olla ka katkematu toite allikas ehk UPS, õhutus- või jahutusseade, mida kasutatakse teise seadme (nt arvuti, server) talitluses hoidmiseks.

13. Kindlustuskoht

13.1. Kindlustuskohaks on poliisil märgitud ehitise siseruum(id).

13.2. Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist asuvale kindlustatud isiku territooriumil paiknevale kindlustatud seadmele, kui seade on ette nähtud väljas kasutamiseks.

19/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

14. Seadmerikke kindlustusjuhtumid

14.1. Seadmerikke kindlustusjuhtumid on elektrihäire ja seadmerike.

14.2. Kindlustusjuhtumi täpsemat sisu ja välistusi on selgitatud järgmistes alapunktides.

14.3. Alapunktides toodud välistustele lisaks ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on kindlustuslepingute üldtingimuste välistustes märgitud sündmused.

14.4. Lisaks on võimalik valida punktis 15 toodud lisakindlustuskaitseid.

Elektrihäire 14.5. Hüvitatakse seadmele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

14.5.1. lühis, lühisvool, lühispinge, liig- ehk ülepinge, alapinge või muu elektriline või magnetiline mõju (nt elektriisolatsiooni kahjustumise tõttu tekkinud lühis seadmes, rikkevoolu tõttu tekkinud lühis seadmes);

14.5.2. juhtimis-, kontroll- või kaitseseadise rike (nt rikkevoolukaitsme, piksekaitsesüsteemi või muu elektripaigaldise rike);

14.5.3. pikselöögi ülekandumine elektrivõrgu või elektromagnetilise keskkonna kaudu;

14.5.4. elektrienergia edastamise ette teatamata katkestus (nt puu langemine elektri õhuliinile tormi tõttu või elektri maakaabelliini purunemine kaevamisel või tulekahju elektrivõrgu alajaamas, mille tõttu on tekkinud lühisvool või -pinge elektrivõrgus ning lühis seadmes). Samuti kuulub hüvitamisele seadme või selle osa purunemine lühise tõttu.

Elektrihäire välistused 14.6. Hüvitamisele ei kuulu:

14.6.1. kahju, mis on tekkinud elektripaigaldise või -seadme ettenähtud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui nõuetele vastavuse eest on vastutav kindlustusvõtja (nt kui kaitsemaandus või rikkevoolukaitse ei vasta nõuetele või ei ole tehniliselt korras);

14.6.2. kahju, mis on tekkinud elektrienergia edastamise ette teatatud katkestuse tagajärjel;

14.6.3. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab võrguettevõtja;

14.6.4. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab tootja või müüja (nt toote garantii), paigaldaja või hooldust teinud isik;

14.6.5. elektripirni või -lambi asendamise kulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.6.6. hoolduse tegemise ning ettenähtud nõuetega vastavusse viimise kulu ja selle käigus asendatava osa maksumus.

Seadmerike 14.7. Hüvitatakse seadmele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

14.7.1. mehaaniline jõud või tsentrifugaaljõud, mis on tinginud seadme või selle osa purunemise või pragunemise;

14.7.2. juhtimis-, kontroll- või kaitseseadise rike, mis on tinginud seadme või selle osa purunemise või pragunemise (nt rõhu või temperatuuri kaitsepaigaldise rike);

14.7.3. vee-, auru- või gaasivarustuse ette teatamata katkestus, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.4. ülerõhk, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

20/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

14.7.5. seadmesse võõrkeha sattumine, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.6. seadme valmistamisel ebakvaliteetse materjali kasutamine või tehnoloogilise vea tegemine, mis on tinginud seadme purunemise või pragunemise;

14.7.7. seadme kasutaja hooletus (nt kasutaja puudulikust väljaõppest tingitud tahtmatu töövõte), mis on tinginud seadme purunemise või pragunemise.

Seadmerikke välistused 14.8. Hüvitamisele ei kuulu:

14.8.1. kahju, mis on tekkinud väsimuspurunemise ja -pragunemise tõttu;

14.8.2. kahju, mis on tekkinud mehaanilise vibratsiooni tõttu;

14.8.3. kahju, mis on tekkinud programmeerimisvea tõttu, olenemata põhjusest ja sündmusest, mis on vea tinginud, või sellest, kes on vea teinud;

14.8.4. kahju, mis on seadmele tekkinud materjali või eseme töötlemise käigus (nt töötlemisel eraldunud osakeste sööbivalt mõjumine);

14.8.5. kahju, mis on tekkinud vee- või gaasivarustuse ette teatatud katkestuse tagajärjel;

14.8.6. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab võrguettevõtja;

14.8.7. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab tootja või müüja (nt toote garantii), paigaldaja või hooldust teinud isik;

14.8.8. sellise seadmeosa või detaili (nt tera, kett, lint, tihend, filter, laager, aku) asendamise kulu, mille kulumise määr on kõrge, kasutusiga on lühike või mis oleks kuulunud asendamisele pärast tootja ettenähtud ajavahemiku või kasutusea lõppu. Kui nimetatud seadmeosa või detail on kahjustunud kindlustusjuhtumi (nt võõrkeha sattumine seadmesse) tagajärjel, kuulub selle asendamise kulu hüvitamisele;

14.8.9. vedeliku, õli, kütuse ja muu selletaolise asendamise kulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.8.10. hoolduse tegemise ning ettenähtud nõuetele vastavusse viimise kulu ja selle käigus asendatava osa maksumus;

14.8.11. ületunnitasu kahjustada saanud seadme või selle osa taastamise eest, asendatava seadmeosa kiirendatud kohaletoimetamise kulu, eksperdi või nõuandja palkamise kulu ning sellega seotud reisi- ja majutuskulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.8.12. kahju, mis on tekkinud järkjärgult pika aja kestel või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine), samuti tavapärase ja loomuliku kulumise tõttu tekkinud kahju (sh kriimustuse ja täkke tekkimine).

15. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

15.1. Omavastutuskindlustus Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Kui kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

21/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

15.2. Alakindlustuse laiendus 20% Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

16. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest- tulenevad kulud

16.1. Seadmerikke kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse:

16.1.1. kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;

16.1.2. kahjustada saanud eseme demonteerimise kulud, transportimise kulud lähimasse remonditöökotta ja tagasi kindlustuskohta ning taastatud eseme monteerimise kulud;

16.1.3. kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.

16.2. Punktis 16.1 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 30 000 euro väärtuses. Need kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.

17. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

17.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

17.3. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

17.4. Seadme kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.

17.5. Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (sama kasutusotstarve ja samad tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid.

17.6. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (sama kasutusotstarve ja samad tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid. Turuväärtust kasutatakse, kui eseme turuväärtus on alla 50% eseme taassoetamisväärtusest või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.

18. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

18.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral jäävad alakindlustust puudutavad tingimused kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane märge.

18.2. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane märge.

22/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

19. Kindlustushüvitis

19.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

19.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud juhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju suuruse, kindlustussumma, kindlustusväärtuse või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja punktis 16 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse peale kindlustussumma ka punktis 16 loetletud kulud, võttes arvesse punktis 16 kehtestatud piirmääri.

19.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustus- juhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

20. Hüvitamise kord ja põhimõtted

20.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamise aluseks võetakse kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

20.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud või hävinud kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise ja punktis 16 määratletud kuludest.

20.3. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, siis alakindlustust ei kohaldata.

20.4. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.

20.5. Hüvitispiiriga kindlustamise korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.

20.6. Esimese riski kindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust kohaldamata.

20.7. Kindlustushüvitise osa, mis ületab turuväärtust, hüvitatakse eseme taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, kui eseme taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, nagu on nimetatud eseme turuväärtuse suhe eseme taassoetamisväärtusesse.

20.8. Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.

21. Kindlustusvõtja kohustused

21.1. Kindlustusvõtja on kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustatud esemega ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja informatsiooniga.

21.2. Kindlustusvõtja peab kõikidele temaga võrdsustatud isikutele selgitama kohustusi (sh ohutusnõuded), mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui vastav isik ei täida lepingut või ohutusnõudeid, tähendab see lepingu täitmata jätmist kindlustusvõtja poolt.

21.3. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

21.3.1. teatama juhtunust vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;

21.3.2. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni;

23/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

21.3.3. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks. Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta;

21.3.4. kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; seadmetootjate kasutusjuhenditest ja käesolevatest ohutusnõuetest.

22. Ohutusnõuded

Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja ametkondlikke ohutusnõudeid (nt elektriohutusseadus, seadme ohutuse seadus, elektriseadmele esitatavad ohutusnõuded ning elektripaigaldisele või -seadmele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded) ning kindlustuslepingus fikseeritud ohutusnõudeid.

22.1. Seadme kasutusele võtmine ja kasutamine

22.1.1. Enne seadme kasutusele võtmist peab see vastama ettenähtud nõuetele ja olema tehniliselt korras.

22.1.2. Seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks tuleb luua vajalikud tingimused.

22.1.3. Seadme kasutusele võtmisel ja kasutamisel tuleb järgida selle kasutus- ja hooldusjuhendit, tehnilisele korrashoiule ja seisundile ettenähtud nõudeid.

22.1.4. Seade peab olema paigaldatud, kokku pandud, seadistatud ja läbinud katsetamise või proovikäitamise tootja juhiste ja nõuete kohaselt.

22.1.5. Seadme kasutajale tuleb anda teavet seadme kasutamise kohta. Kui seadme kasutajale on ette nähtud väljaõpe või koolitus, peab väljaõppe või koolituse läbimine olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

22.1.6. Seadet tohib kasutada ainult tootja määratud viisil ja otstarbel.

22.1.7. Elektrivõrk või -süsteem, kuhu seade ühendatakse, peab olema maandatud.

22.1.8. Seadet ei tohi selle kasutamise ajal üle koormata, tootja ettenähtud piirmäära ei tohi ületada.

22.1.9. Seadme kasutamine tuleb peatada, kui ilmneb vahetu oht.

22.2. Seadme korrashoid ja sellega seotud nõuded

22.2.1. Seadme korrashoidmiseks tuleb seda regulaarselt puhastada tolmust ning eemaldada kogunenud ja settinud aineosakesed, auru veeldumisel tekkinud kondensaat, moodustunud katlakivi, settinud keemilised ained ja ühendid ning muu selline.

22.2.2. Seadme korrashoidmiseks tuleb seda hooldada, lähtudes seadme hooldusjuhendist. Hooldust tuleb teha ettenähtud ajavahemiku tagant. Hooldust ei tohi jätta tegemata ega edasi lükata. Hoolduse tegemise käigus tuleb kõrvaldada kõik kahjustused ning asendada kulunud või kahjustunud detail, vedelik, õli, kütus või muu selletaoline. Hoolduse tegemine peab olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

22.2.3. Seadme hooldust tohib teha ainult selleks pädev isik.

24/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Ärikatkemise kindlustus

23. Kindlustatud ese

23.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud äritegevuse (toodete müük ja/või teenuste osutamine) ärikasum ja püsikulud, renditulud või lisakulud.

23.2. Ärikasum ja püsikulud

23.2.1. Ärikasum on kindlustatud isiku äritegevuse tulude ja kulude vahe, mis kajastab majandustulemust kindlal ajavahemikul (nt 12 kuu jooksul).

23.2.2. Ärikasum leitakse, kui kindlustatud äritegevuse tuludest lahutatakse müüdud toodangu (kaupade või teenuste) kulu, püsikulud ja muutuvad kulud.

23.2.3. Püsikulud on kindlustatud isiku väljaminekud, mis jäävad kindlustusjuhtumi tagajärjel muutumatuks olenemata toodangu, kaupade või teenuse mahu muutumisest. Püsikulud hüvitatakse, kui nende edaspidine tasumine on majanduslikult ja kehtivate õigusaktide kohaselt põhjendatud ning need oleks tehtud ka siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

23.2.4. Muutuvad kulud on kindlustatud isiku väljaminekud, mis on otseselt seotud toodangu, kaupade või teenuste mahu muutumisega.

23.3. Renditulud Renditulu või üüritulu on kindlustatud isikule lepingu alusel makstav tasu kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmise eest. Rendi- või üüritulu hulka ei arvata kõrvalkulusid ega muid renditasule või üürile lisanduvaid makseid.

23.4. Lisakulud

23.4.1. Lisakulud on kindlustatud isiku väljaminekud ärikatkemise tagajärjel tekkinud kahju piiramiseks ja/või vähendamiseks, mida isik on pidanud vajalikuks kanda (nt asenduspinna rendikulu, kolimiskulu).

23.4.2. Lisakulu ei hüvitata, kui kindlustatud isik saaks sellest tõttu majanduslikku kasu.

23.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokkulepitud teisiti, ei kuulu kindlustatud eseme hulka:

23.5.1. kauba, tooraine, pooltoodete ja abivahendite hankimisega seotud kulu;

23.5.2. toodete ja/või teenuste müügiga kaasnevad transpordikulu;

23.5.3. kulud ja väljaminekud, mis on otseselt seotud toodangu, kaupade või teenuste mahu muutumisega;

23.5.4. puhaskasum ja muu kulu (nt intressitulu ja -kulu, kinnisvaratehingud ja sellega seotud tulu ja kulu);

23.5.5. trahvid ja sanktsioonid lepingulise kohustuse täitmata jätmisest või nõuetele mittevastavast täitmisest tulenevad hüvitisnõue;

23.5.6. riiklikud ja kohalikud maksud (nt käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, tulumaks).

25/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

24. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

24.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

24.2. Kindlustusväärtus on kindlustatud esemete rahaliste väärtuste summa vastutusperioodi ulatuses, lisaks võetakse arvesse ka oodatavat käibe muutumist.

24.3. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

24.4. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

25. Omavastutus

25.1. Omavastutus on poliisil märgitud ajalise perioodi ja rahasumma kombinatsioon.

25.2. Kindlustusjuhtumi toimumisele järgnevast päevast rakendub ajaline periood ehk ooteaeg. Kui ärikatkemise periood jääb ooteaja piiresse, ei kuulu tekkinud kahju hüvitamisele.

25.3. Kui ärikatkemise periood on ooteajast pikem, kuulub tekkinud kahju hüvitamisele ja vastutusperioodil arvestatud kindlustushüvitisest arvestatakse maha kokkulepitud rahaline omavastutus.

25.4. Juhul, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, rakendatakse omavastutust iga kindlustusjuhtumi korral ning lisaks vara- ja seadmerikkekindlustuse omavastutusele.

26. Ärikatkemise kindlustusjuhtum

26.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus katkeb kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal poliisil märgitud äritegevus vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel.

26.2. Äritegevuse katkemise ja vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi vahel peab olema põhjuslik seos.

26.3. Lisaks on võimalik valida punktis 29 toodud lisakindlustuskaitseid.

27. Ärikatkemise kahju ja kulud selle piiramiseks

27.1. Äritegevuse katkemise kahju on kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jäänud ärikasum ja püsikulud või renditulud, mis kindlustusvõtjal oleksid vastutusperioodi jooksul olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

27.2. Püsikulud hüvitatakse vaid juhul, kui nende edaspidine tasumine on majanduslikult ja kehtivate õigusaktide kohaselt põhjendatud ning need oleks tehtud ka siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

27.3. Ärikatkemise tagajärjel tekkinud kahju piiramiseks tehtavad põhjendatud kulud hüvitatakse vaid juhul, kui need vähendavad ERGO hüvitiskohustuse suurust ja nende tegemine on enne ERGO-ga kokku lepitud. Nimetatud kulusid ei hüvitata, kui kindlustusvõtja saab sellest majanduslikku kasu.

26/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

28. Ärikatkemise välistused

28.1. Hüvitamisele ei kuulu:

28.1.1. kahju, mille põhjuseks on asjaolu, et kindlustatud isikul ei ole võimalik kasutada kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud eseme taastamiseks või taassoetamiseks õigel ajal piisavalt tööjõudu või rahalisi või tehnilisi vahendeid (nt varakindlustus on sõlmitud alakindlustusega);

28.1.2. kahju, mis on tekkinud seoses sularaha, väärtpaberite ja muude dokumentide, plaanide, jooniste või teiste andmekandjate, raamatupidamisdokumentide või mis tahes muude kirjalike märkmete hävimise, vigastumise või kadumisega;

28.1.3. kahju, mis on tingitud riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse otsusest või tegevusest, samuti selle tagajärjel tekkinud ettenägematust viivitusest (nt tegevuspiirang);

28.1.4. kahju, mille on põhjustanud asjaolu, et vastutusperioodi on ametiisikute nõudel tehtud ka selliseid parendusi, laiendusi või muudatusi, mida käesolevate tingimuste kohaselt ei hüvitata;

28.1.5. kahju, mille on põhjustanud lepingupartnerid, jättes täitmata oma lepingulised kohustused või täites neid mittenõuetekohaselt;

28.1.6. kahju, mis on tekkinud elektrienergia-, vee-, gaasi- või soojavarustuse puudumisest või ebapiisavusest, v.a juhul, kui kahju on tingitud kindlustusjuhtumist;

28.1.7. kahju, mis kuulub hüvitamisele kolmanda isiku poolt või muu kindlustuslepingu alusel;

28.1.8. trahvid ega sanktsioonid (nt viivised), mis tulenevad kindlustatud isiku lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest;

28.1.9. äriühingu likvideerimise kulud.

29. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on poliisil eraldi kokku lepitud, sh võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

29.1. Omavastutuskindlustus Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Kui kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

29.2. Alakindlustuse laiendus 20% Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

29.3. Ehitustööd Kui ehitustööde lepinguline maksumus ei ületa 50 000 eurot, laieneb kindlustuskaitse kindlustusjuhtumile, mille on põhjustanud kindlustuskohas teostatav ehitamine. Kui tööde maht ületab 50 000 eurot, tuleb sõlmida eraldi täiendav kokkulepe või eraldi kindlustusleping.

Kui kindlustuskohas teostatakse tuletöid, peab nimetatud tööde teostamine toimuma vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tuleohutusnõuetele. Tuletööde teostamise nõuete eiramisest põhjustatud kahjud hüvitamisele ei kuulu.

27/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

29.4. Terrorism Kindlustuskaitse laieneb kahjule, mille põhjuseks on terrorism. Terrorismiks loetakse tegevust:

• mis on toime pandud poliitilistel, usulistel, ideoloogilistel vm samalaadsetel eesmärkidel, hõlmab vägivaldset tegu või ebaseaduslikku jõu kasutamist või õigusvastast tegu ning ohustab inimeste elu või ainelist vara;

• mille on toime pannud isik või isikute rühm, mis tegutseb poliitilistel, ideoloogilistel, etnilistel, usulistel vms kaalutlustel;

• mis on suunatud tsiviilelanikkonna, riigi või valitsuse ähvardamisele või mõjutamisele vms.

Vaatamata eeltoodule ei kuulu hüvitamisele mis tahes kahju, mille otsene või kaudne põhjus on mis tahes viisil seotud radioaktiivse või tuumaaine, -materjali, -seadme või -relvaga või bioloogilise või keemilise aine, materjali, seadme või relvaga.

29.5. Rendilevõtja ärikatkemise kindlustuskaitse laiendus Kui rendipinna asukohaks olevas hoones toimunud vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtum põhjustab ärikatkemise, mille vastu rendilevõtja on oma äritegevuse kindlustanud, siis kuulub sellest äritegevuse katkemisest tekkinud kahju hüvitamisele ja seda ka siis, kui rendilevõtja enda vara kahjustada ei saanud.

30. Vastutusperiood

30.1. Vastutusperiood on poliisil kokkulepitud aeg, mille jooksul tekkinud äritegevuse katkemise kahju ERGO hüvitab.

30.2. Vastutusperiood algab vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise hetkest.

31. Arvestusperiood

31.1. Arvestusperiood on ajavahemik, mille majanduslikud näitajad võetakse aluseks kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ja kindlustushüvitise arvestamisel. Seejuures võetakse arvesse asjaolusid, millel on mõju müügitulu tekkimisele või suurusele (nt hooajalisus, tsüklilisus, müügihinna muutus, kulude muutus vms).

31.2. Arvestusperioodi pikkuseks on 12 kuud, mis eelnevad kindlustusjuhtumi toimumise kuupäevale.

32. Hüvitamise kord

32.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud kahju äritegevuse katkemise perioodi eest, mis algab kindlustusjuhtumi toimumise hetkest ning lõpeb majandusliku olukorra saavutamisega, mis oleks kindlustatud isikul olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud või siiski hiljemalt vastutusperioodi lõppemisega.

32.2. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO tekkinud kahju sellises proportsioonis, nagu on kindlustus- summa suhe kindlustusväärtusse. Sama suhet rakendatakse lisakulude hüvitamisel. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, alakindlustust ei kohaldata.

32.3. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO tekkinud kahju kuni kindlustusväärtuseni.

28/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

32.4. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud ärikatkemise kahju suuruse arvestamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis oleksid võinud ettevõtte käekäiku ja tulemust nii positiivselt kui ka negatiivselt mõjutada (nt ei kuulu hüvitamisele ärikahjum ja selle summa ulatuses vähendatakse kahjusummat), kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

32.5. Kui varakindlustus või seadmerikke kindlustustingimuste alusel on kindlustushüvitist vähendatud või kahju hüvitamisest keeldutud, siis vähendatakse proportsionaalselt samal määral ka ärikatkemise kindlustushüvitist või keeldutakse selle hüvitamisest.

32.6. Kui ärikatkemisest on möödunud üks kuu ja ärikatkemise algusest kulunud aja eest on võimalikkindlaks määrata minimaalne hüvitatav summa, siis on kindlustusvõtjal õigus nõuda selle väljamaksmist. Samuti võib seda nõuda iga järgneva kuu eest. Nimetatud summasid käsitletakse sellisel juhul kui avansilist kindlustushüvitist ning see arvestatakse hiljem lõplikust kindlustushüvitisest maha.

32.7. Kui selgub, et kindlustuslepingus kirjeldatud äritegevust ei jätkata, arvestatakse kahju suurus ajavahemiku ulatuses, mis eksperthinnangu järgi oleks kulunud sama äritegevuse taasalustamiseks maksimaalselt vastutusperioodi jooksul. Sellisel juhul hüvitatakse ainult ärikasum.

33. Kindlustusvõtja kohustused

33.1. Kindlustusvõtja on kohustatud:

33.1.1. teatama ERGO-le poliisil märgitud äritegevust või kindlustusväärtust oluliselt mõjutavatest asjaoludest (nt masinate ja seadmete lisandumine, uute ehitiste valmimine, tootmis- tegevuse laiendamine);

33.1.2. teatama ERGO-le viivitamatult vara- või seadmerikkekindlustuse juhtumist, mille tagajärjel võib äritegevus katkeda;

33.1.3. korraldama oma raamatupidamist Eesti Vabariigi õigusaktide, sh raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava kohaselt;

33.1.4. säilitama kolme viimase majandusaasta aruanded ja raamatupidamise algdokumendid, tehes nendest koopiad, mida tuleb hoida turvaliselt (sh tulekindlalt) ja eraldi originaalidest, et vältida nende üheaegset hävimist.

33.2. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

33.2.1. võtma viivitamata tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks, äritegevuse katkemise aja lühendamiseks ja äritegevuse katkemisest tingitud kahju piiramiseks (nt palgakulude vähendamine), küsides ERGO juhiseid;

33.2.2. lubama ERGO-l kahjukäsitluse käigus kindlaks teha kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjust ja suurust, esitama selleks vajaliku dokumentatsiooni, sh kolme viimase majandusaasta aruanded.

33.3. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema käes oleva teabe, mis on vajalik ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGOt hankima vajalikku teavet. Kui kindlustusvõtja ei täida seda kohustust, vabaneb ERGO kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

29/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Ehitise valdaja vastutuskindlustus

34. Kindlustustingimuste kohaldamine

34.1. Ehitise valdaja vastutuskindlustuse tingimusi kohaldatakse üksnes sama kindlustuslepingu varakindlustuse osas kindlustatud ehitise omamisest või valdamisest tekkiva vastutuse kindlustamiseks.

34.2. Kui kindlustuslepingus on valitud ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitse, ei saa eraldi juurde valida üldvastutuskindlustuse kaitset. Ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitsest ulatuslikuma kaitse soovi korral tuleb valida üldvastutuskindlustuse kaitse.

35. Kindlustusjuhtum

35.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

35.2. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa omamise või valdamisega (nt jää või lume kukkumine katuselt, reklaamtahvli kukkumine, puudulikult hooldatud libe tee, ehitisest tekkinud kahju rentnikele vms).

35.3. Kindlustus kehtib ka kindlustatud isiku poolt oma kohustuste täitmisel kasutatud juriidiliste isikute (nt haldus- ja hooldusettevõtted) tekitatud kahjude osas, kuid seda ainult juhul, kui kahju tekitamine on vahetult seotud kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa heakorra ja ohutuse tagamisega. Kindlustuskaitse laieneb üksnes niivõrd kuivõrd kindlustatud isik on seaduse järgi vastutav kahjustatud isiku ees ja kahjunõue on esitatud kindlustatud isiku vastu. Kindlustatud isiku poolt oma kohustuste täitmisel kasutatud teist isikut ei loeta kindlustatud isikuks. Kahju hüvitamise järgselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tegeliku põhjustaja vastu.

35.4. Kõik ühe ja sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

36. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

36.1. Omavastutuskindlustus Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse suuruse. Kui kahjusumma jääb alla omavastutuse, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

36.2. Kindlustatud isiku valduses olev vara ERGO hüvitab kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku vara kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju vastavalt lisakindlustuskaitse ostmisel poliisile lisatavatele eritingimustele. Kui poliisil puudub märge lisakindlustuskaitse ostmise kohta, ei ole lisakindlustuskaitse kehtiv.

30/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

37. Kindlustuslepingu kehtivus

37.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

37.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

37.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral hüvitab kindlustus nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokku lepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekkinud kindlustusperioodi jooksul.

37.4. Kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

37.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa asukohas toimunud sündmusega, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

38. Kindlustussumma

38.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

38.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks tuletöödest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

38.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

38.4. Kokkuleppel kindlustusandjaga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

39. Omavastutus

39.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

39.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

39.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

39.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

31/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

40. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

40.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

40.2. ERGO hüvitab:

40.2.1. kahjustatud isiku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

40.2.2. kahjustatud isikule või isikule kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või surma põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

40.2.3. varalise kahju, mis ei ole punktides 40.2.1. ja 40.2.2. nimetatud kahju, kuid on otsene tagajärg kas punktis 40.2.1. või 40.2.2. nimetatud kahjule.

40.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

40.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue) või kui ERGO on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest..

40.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

41. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

41.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustatud isiku vastutusel kahju tekkimine kolmandale isikule või nõude esitamine kindlustatud isiku vastu, samuti teatama viivitamata kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest.

41.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees (nt kohustuslikus kindlustuses).

41.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

41.4. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

41.5. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

41.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 41.1. toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

41.7. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

41.8. Kindlustusvõtja peab ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus, suurus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema käes oleva teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet.

32/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

41.9. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

42. Hüvitamise kord ja põhimõtted

42.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

42.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast seda, kui ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

42.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

42.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

42.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või leping seda võimaldab.

42.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

43. Välistused

43.1. ERGO ei hüvita:

43.1.1. kui kahju on tekkinud seoses kindlustuslepingus märkimata varakindlustusega kindlustamata kinnisasja, ehitise või selle osa omamise või valdamisega;

43.1.2. kui kahju on tekkinud mujal, kui kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või selle osa asukohas;

43.1.3. kui kahju on tekkinud seoses ehitise või selle osa või ehitise tehnosüsteemi või selle osa (nt vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, lift vms) ehitamisega, renoveerimisega, remontimisega, lammutamisega, monteerimisega, demonteerimisega. Selliste tööde alustamine on oluline riskiasjaolu suurenemine. ERGO-t tuleb enne selliste tööde alustamist teavitada ja kokkuleppel ERGO-ga leida suurenenud riski kindlustamiseks sobilik lahendus;

43.1.4. tahtlikult tekitatud kahju;

43.1.5. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

43.1.6. saamata jäänud tulu, v.a punktis 40.2.2. märgitud isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemist;

33/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

43.1.7. mittevaralist kahju;

43.1.8. alusetut rikastumist;

43.1.9. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

43.1.10. kulu, mida oleks pidanud tegema ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

43.1.11. käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

43.1.12. kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon jms;

43.1.13. kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, viivised, intressid, kokku lepitud tähtaja või hinnakokkuleppe rikkumine, eelarvest mitte kinni pidamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka ilma lepinguta;

43.1.14. kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

43.1.15. ühe ja sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid;

43.1.16. kindlustatuga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi nõudeid, ema-, tütar- ja sidusettevõtete omavahelisi nõudeid;

43.1.17. kui nõude on esitanud isik, kes on kindlustatud isiku omanik, seaduslik esindaja, juhtimisorgani liige, prokurist, likvideerija, pankrotihaldur;

43.1.18. kui kahju on tekitanud renditöötaja renditööandjale või renditööandja renditöötajale;

43.1.19. kui nõude on esitanud kindlustatud isiku juures töötav isik seoses toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumisega;

43.1.20. kui on tuvastatud kahjustatud isiku osalus endale kahju tekkimisel;

43.1.21. kui füüsilisest isikust kindlustatu vastu on nõude esitanud kindlustatuga töösuhtes olev isik, temaga koos elav isik, tema lähikondlane, sh abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanemad, vanavanemad jms;

43.1.22. kui kahju on põhjustatud seoses erialase teenuse osutamisega. Erialasteks teenusteks loetakse eelkõige projekteerimine jm ehituserialased teenused (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jt), planeerimine, auditeerimine, uuringud, hindamine, kindlustusvahendus, meditsiini-, finants-, kinnisvaramaakler-, õigusabi-, koolitus-, konsultatsiooni-, raamatupidamis-, audiitor-, notariteenus, programmeerimine, infotehnoloogiateenus jms;

43.1.23. pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

43.1.24. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt liikluskindlustuse seadus, vedelkütuse seadus) alusel ega liikluskindlustuse vm kohustusliku kindlustuse tagasinõudeid;

43.1.25. kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku poolt toodetud, müüdud, vahendatud tootest peale selle üle andmist või väljumist tema kontrolli alt (tootja vastutus);

43.1.26. kulu seoses mittenõuetekohaselt tehtud töö parandamiseks või ümbertegemiseks;

43.1.27. nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või muus joobeseisundis tekitatud kahjuga;

43.1.28. intellektuaalse omandi rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh patendi- või autoriõiguse või kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

43.1.29. kahju seoses lõhkamistöödega, lõhkeainega, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga;

34/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

43.1.30. kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

43.1.31. kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti või asbesti tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

43.1.32. kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID, SARS vms viirustega), taimekahjustajatega, väetistega;

43.1.33. ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

43.1.34. kahju seoses kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku eseme kahjustumise, hävimise või kadumisega (sh dokumendid, andmekandjad).

43.1.35. elektrienergia või interneti edastamise häiretest või vee-, sooja-, gaasivarustuse edastamise häiretest tekkinud kahju;

43.1.36. kui kahju põhjustas sademete tungimine hoonesse selle osaliselt või täielikult avatud konstruktsioonide, akende, uste, katuse kaudu või kui need avad olid kaetud ajutise kattega;

43.1.37. kui kahju on seotud poliisil mitte märgitud hoone juurde kuuluva tee, parkla või territooriumiga, kaevandusega, karjääriga, maaparandussüsteemiga;

43.1.38. kui kahju on seotud loodusliku veekoguga, sadamaga, maismaal mitte asuvate objektiga, vesiehitistega, sh sild, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, tiik;

43.1.39. kui kahju on seotud raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri, allmaaraudtee (metroo) infrastruktuuri, trammiköisraudtee, köistõstukiga;

43.1.40. kui kahju on seotud maismaa-, õhu- ja veesõidukiga või mistahes toiminguga seoses nimetatud objektidega. ERGO siiski hüvitab, kui maismaa sõiduki kasutamisega tekitati kahju poliisil märgitud ehitise aadressil või selle vahetusläheduses seoses nimetatud ehitise ja selle juurde kuuluva territooriumi heakorratöödega ja eeldusel, et kahju ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse lepingu või -seaduse alusel.

43.1.41. kui kahju on seotud lennuvälja, lennuväljarajatistega (sh lennujuhtimiskeskus vm mistahes lennuvälja juurde kuuluvad ehitised või rajatised), lennukite või mistahes muude õhusõidukitega, droonidega;

43.1.42. kui kahju on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamadega, soojuse- ja elektri koostootmisjaamadega, tuuliku või tuuleparkidega; tuumaelektrijaamadega, nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega;

43.1.43. kui kahju on seotud prügilaga või jäätmekäitluskeskusega;

43.1.44. tarkvara, side- või internetiteenuse korraldamise või edastamise, küberintsidendi tõttu tekkinud kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

43.1.45. rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

43.1.46. keskkonnale tekkinud kahju, sh reostuse piiramis- või koristuskulusid, keskkonnale tekkinud kahjuga seoses välja mõistetud sanktsioone ja trahve vms.

44. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

35/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Üldvastutuskindlustus

45. Kindlustustingimuste kohaldamine

Üldvastutuskindlustuse tingimused sisaldavad ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitset. Valides Üldvastutuskindlustuse kaitse, ei ole vaja eraldi juurde osta Ehitise valdaja vastutuskindlustuse kaitset ehitise omamisest või valdamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks.

46. Kindlustusjuhtum

46.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

46.2. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega või selles tegevuses kasutatava kinnisasja, ehitise või selle osa omamise või valdamisega.

46.3. ERGO ei hüvita kahju, mille on põhjustanud kindlustatud isiku poolt kasutatud teine isik (nt alltöövõtja) kolmandale isikule seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on valitud lisakindlustuskaitsena „Alltöövõtjad“.

46.4. Kõik ühe ja sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

47. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

47.1. Omavastutuskindlustus Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse suuruse. Kui kahjusumma jääb alla omavastutuse, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

47.2. Kindlustatud isiku valduses olev vara ERGO hüvitab kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku vara kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju vastavalt lisakindlustuskaitse ostmisel poliisile lisatavatele eritingimustele. Kui poliisil puudub märge lisakindlustuskaitse ostmise kohta, ei ole lisakindlustuskaitse kehtiv.

ERGO ei hüvita, kui kahju on tekkinud varale, mida kindlustatud isik kasutab oma majandustegevuses (tööriistad, sõidukid, tehnika vms).

47.3. Alltöövõtjad ERGO hüvitab kahju, mille on põhjustanud alltöövõtja, keda kindlustatud isik kasutab oma kohustuste täitmisel. ERGO hüvitab, kui alltöövõtja tekitas kahju seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega eeldusel, et alltöövõtjaga on sõlmitud tööde tegemiseks töövõtuleping. ERGO hüvitab, kui tekkinud kahju osas esineb kindlustatud isiku vastutus kahjustatud isiku ees ja kahjustatud isik esitab kahjunõude kindlustatud isiku vastu.

36/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei loeta alltöövõtjat kindlustatud isikuks. Kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue kahju tegeliku põhjustaja vastu.

48. Kindlustuslepingu kehtivus

48.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

48.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

48.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokku lepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekkinud kindlustusperioodi jooksul.

48.4. Kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

48.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

49. Kindlustussumma

49.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

49.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks tuletöödest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

49.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

49.4. Kokkuleppel ERGO-ga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

50. Omavastutus

50.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

50.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

50.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

50.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

37/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

51. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

51.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

51.2. ERGO hüvitab:

51.2.1. kahjustatud isiku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

51.2.2. kahjustatud isikule või isikule kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või surma põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

51.2.3. varalise kahju, mis ei ole punktides 51.2.1. ja 51.2.2. nimetatud kahju, kuid on otsene tagajärg kas punktis 51.2.1. või 51.2.2. nimetatud kahjule.

51.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

51.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue).

51.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

52. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

52.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustatud isiku vastutusel kahju tekkimine kolmandale isikule või nõude esitamine kindlustatud isiku vastu, samuti teatama viivitamata kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest.

52.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees (nt kohustuslikus kindlustuses).

52.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

52.4. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

52.5. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

52.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 52.1. toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

52.7. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

52.8. Kindlustusvõtja peab ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus, suurus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema käes oleva teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet.

38/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

52.9. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

53. Hüvitamise kord ja põhimõtted

53.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

53.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast seda, kui ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

53.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

53.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

53.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või leping seda võimaldab.

53.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

54. Välistused

54.1. ERGO ei hüvita:

54.1.1. kui kahju on tekkinud seoses poliisil kirjeldamata tegevuse või teenuse osutamisega;

54.1.2. tahtlikult tekitatud kahju;

54.1.3. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

54.1.4. saamata jäänud tulu, v.a punktis 51.2.2. märgitud isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemist;

54.1.5. mittevaralist kahju;

54.1.6. alusetut rikastumist;

54.1.7. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

54.1.8. kulu, mida oleks pidanud tegema ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

54.1.9. käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

54.1.10. kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon jms;

39/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

54.1.11. kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, viivised, intressid, kokku lepitud tähtaja või hinnakokkuleppe rikkumine, eelarvest mitte kinni pidamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka ilma lepinguta;

54.1.12. kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

54.1.13. ühe ja sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid;

54.1.14. kindlustatuga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi nõudeid, ema-, tütar- ja sidusettevõtete omavahelisi nõudeid;

54.1.15. kui nõude on esitanud isik, kes on kindlustatud isiku omanik, seaduslik esindaja, juhtimisorgani liige, prokurist, likvideerija, pankrotihaldur;

54.1.16. kui kahju on tekitanud renditöötaja renditööandjale või renditööandja renditöötajale;

54.1.17. kui nõude on esitanud kindlustatud isiku juures töötav isik seoses toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumisega;

54.1.18. kui on tuvastatud kahjustatud isiku osalus endale kahju tekkimisel;

54.1.19. kui füüsilisest isikust kindlustatu vastu on nõude esitanud kindlustatuga töösuhtes olev isik, temaga koos elav isik, tema lähikondlane, sh abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanemad, vanavanemad jms;

54.1.20. kui kahju on põhjustatud seoses erialase teenuse osutamisega. Erialasteks teenusteks loetakse eelkõige projekteerimine jm ehituserialased teenused (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jt), planeerimine, auditeerimine, uuringud, hindamine, kindlustusvahendus, meditsiini-, finants-, kinnisvaramaakler-, õigusabi-, koolitus-, konsultatsiooni-, raamatupidamis-, audiitor-, notariteenus, programmeerimine, infotehnoloogiateenus jms;

54.1.21. pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

54.1.22. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt liikluskindlustus) alusel ega liikluskindlustuse tagasinõudeid;

54.1.23. mis tulenevad kindlustatud poolt toodetud, müüdud, vahendatud tootest vallasasjana peale selle üleandmist või väljumist tema kontrolli alt (tootja vastutus);

54.1.24. kulusid seoses mittenõuetekohaselt tehtud töö parandamiseks või ümbertegemiseks;

54.1.25. nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või muus joobeseisundis tekitatud kahjuga;

54.1.26. intellektuaalse omandi rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh patendi- või autoriõiguse või kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

54.1.27. kahju seoses lõhkamistöödega, lõhkeaine, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga;

54.1.28. kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

54.1.29. kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti või asbesti tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

54.1.30. kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID või SARS viirustega), loomataudi, taimekahjustajatega, väetistega jm;

54.1.31. ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

54.1.32. kahju seoses kindlustatud isiku valduses, kasutuses, kontrolli all või hoiul oleva kolmanda isiku eseme kahjustumise, hävimise või kadumisega (sh dokumendid, andmekandjad).

40/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

54.1.33. kui kahju on põhjustatud maa-alusele või konstruktsioonisisesele kaablile või torustikule. Erinevalt eelnevast, ERGO siiski hüvitab nimetatud asjaolul tekkinud ja kindlustustingimustega piiritletud kahju, kui enne tööde alustamist oli kaabli või torustiku asukoht plaani või projekti järgi kindlaks tehtud, tööd kooskõlastatud kaabli või torustiku omaniku või valdajaga, kaevetööde käigus on järgitud kõiki ohutusnõudeid (sh kaeveloal näidatud juhised, nt kaevamine lubatud vaid labidaga).

54.1.34. elektrienergia või interneti edastamise häiretest või vee-, sooja-, gaasivarustuse edastamise häiretest tekkinud kahju;

54.1.35. mis tulenevad vibratsioonist või ehitise toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest põhjustatud kahjudest;

54.1.36. kui kahju on tekkinu lammutustööde käigus lammutatava ehitise lammutamisele mitte kuuluvale ehitise osale või selles paiknevale varale või kui ehitist on lammutatud enam kui projektdokumentatsioonis vms ette nähtud;

54.1.37. kui kahju põhjustas sademete tungimine hoonesse selle osaliselt või täielikult avatud konstruktsioonide, akende, uste, katuse kaudu või kui need avad olid kaetud ajutise kattega;

54.1.38. kui kahju on mis on seotud lõhkamistööde, kaevanduste, maaparandussüsteemide, kinnisel meetodil rajatud tunneliga;

54.1.39. kui kahju on seotud veealuste töödega või maismaal mitte asuvate objektiga, vesiehitisega, sh sild, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, tiik;

54.1.40. kui kahju on seotud raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri, allmaaraudtee (metroo) infrastruktuuri, trammiköisraudtee, köistõstukiga;

54.1.41. kui kahju on seotud õhu- ja veesõidukiga või mistahes toiminguga seoses nimetatud objektidega;

54.1.42. on seotud lennuväljade, lennuväljarajatistega (sh lennujuhtimiskeskus), lennukite või mistahes muude õhusõidukitega, droonidega;

54.1.43. kui kahju on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamadega, soojuse- ja elektri koostootmisjaamadega, tuuliku või tuuleparkidega; tuumaelektrijaamadega;

54.1.44. on seotud nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega;

54.1.45. kui kahju on seotud prügilaga või jäätmekäitluskeskusega

54.1.46. tarkvara, side- või internetiteenuse korraldamise või edastamise, küberintsidendi tõttu tekkinud kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

54.1.47. rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes).

54.1.48. keskkonnale tekkinud kahju, v.a ühekordsest, ootamatust ja ettenägematust sündmusest tekkinud reostuse koristuskulud ja esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused, sh kulutused kahju suurenemise ärahoidmiseks. Kindlustuskaitse laiendus kehtib juhul, kui nimetatud kahju ja kulud on tekitatud kindlustatud isiku poolt kindlustatud tegevusala raames ja kindlustatud isik on vastutav nende hüvitamise eest.

ERGO ei hüvita, kui kahju või kulud on seotud mistahes regulaarse, järk-järguliselt tekkinud keskkonna saastumise või reostumisega.

ERGO ei hüvita Euroopa Liidu keskkonnavastutuse direktiivil, Eesti keskkonnavastutuse seadusel vm õigusaktil põhinevaid keskkonnale tekkinud kahju heastamise tasusid või keskkonnale tekkinud kahjuga seoses välja mõistetud sanktsioone ja trahve.

41/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

55. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

Tootja vastutuskindlustus

56. Kindlustusjuhtum

56.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimine kolmandale isikule, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

56.2. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses poliisil märgitud toote puudusega.

56.3. Toode on kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isiku poolt toodetud, müüdud, vahendatud vallasasi. Toode võib olla osa teisest asjast.

56.4. Toode on puudusega, kui see ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama ja kui see on tekitanud või võib tekitada kindlustustingimustes määratletud kahju. Toote puuduseks loetakse ka viga toote kasutusjuhendis või informatsioonis pakendil.

56.5. Kõik ühest ja samast põhjusest tekkivad kahjud ja samast kahju tekkimisest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtumile kohaldatakse ühte hüvitispiiri, kui see on poliisil märgitud lisaks kindlustussummale, ja ühte omavastutust. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimest kahju tekkimist.

57. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

57.1. Omavastutuskindlustus ERGO hüvitab kokku lepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab kindlustuslepingus fikseeritud omavastutuse suuruse. Kui kahjusumma jääb alla omavastutuse, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

57.2. Toote tagasikutsumise kulude kindlustus ERGO hüvitab Tootjavastutuskindlustuse kaitse osas märgitud puudusega toote turult tagasikutsumisega seotud kulud vastavalt lisakindlustuskaitse sõlmimisel kindlustuslepingus märgitavatele eritingimustele. Kui kindlustuslepingus puudub märge lisakindlustuskaitse ostmise kohta, ei ole vastav lisakindlustuskaitse kehtiv.

58. Kindlustuslepingu kehtivus

58.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

42/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

58.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

58.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokku lepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekkinud kindlustusperioodi jooksul.

58.4. Kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

58.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui kahju on tekkinud Eesti Vabariigis, kahjunõue on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

59. Kindlustussumma

59.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

59.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks toodetud ja müüdud betoonelementidest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

59.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

59.4. Kokkuleppel ERGO-ga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

60. Omavastutus

60.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

60.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

60.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

60.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

61. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

61.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

61.2. ERGO hüvitab:

61.2.1. kahjustatud isiku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

43/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

61.2.2. kahjustatud isikule või isikule kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või surma põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

61.2.3. varalise kahju, mis ei ole punktides 61.2.1. ja 61.2.2. nimetatud kahju, kuid on otsene tagajärg kas punktis 61.2.1. või 61.2.2. nimetatud kahjule.

61.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

61.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue).

61.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

62. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

62.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustatud isiku vastutusel kahju tekkimine kolmandale isikule või nõude esitamine kindlustatud isiku vastu, samuti teatama viivitamata kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest.

62.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees (nt kohustuslikus kindlustuses).

62.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

62.4. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

62.5. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

62.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 62.1 toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

62.7. Kindlustusvõtja on kohustatud esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

62.8. Kindlustusvõtja peab ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus, suurus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema käes oleva teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet.

62.9. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

44/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

63. Hüvitamise kord ja põhimõtted

63.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

63.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast seda, kui ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

63.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

63.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

63.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või leping seda võimaldab.

63.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

64. Välistused

64.1. ERGO ei hüvita:

64.1.1. kui kahju on tekkinud seoses poliisil märkimata tootega;

64.1.2. tahtlikult tekitatud kahju;

64.1.3. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

64.1.4. saamata jäänud tulu, v.a punktis 61.2.2. märgitud isikukahjuga seotud sissetuleku vähenemist;

64.1.5. mittevaralist kahju;

64.1.6. alusetut rikastumist;

64.1.7. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

64.1.8. kulu, mida oleks pidanud tegema ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

64.1.9. käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

64.1.10. kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon jms;

64.1.11. kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, viivised, intressid, kokku lepitud tähtaja või hinnakokkuleppe rikkumine, eelarvest mitte kinni pidamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka ilma lepinguta;

64.1.12. kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

45/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

64.1.13. toote saboteerimisest või toote hinna muutmisest tekkinud kahju;

64.1.14. ühe ja sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute omavahelisi nõudeid;

64.1.15. kindlustatuga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelisi nõudeid, ema-, tütar- ja sidusettevõtete omavahelisi nõudeid;

64.1.16. kui nõude on esitanud isik, kes on kindlustatud isiku omanik, seaduslik esindaja, juhtimisorgani liige, prokurist, likvideerija, pankrotihaldur;

64.1.17. kui nõude on esitanud kindlustatud isiku juures töötav isik seoses toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumisega;

64.1.18. kui on tuvastatud kahjustatud isiku osalus endale kahju tekkimisel;

64.1.19. kui füüsilisest isikust kindlustatu vastu on nõude esitanud kindlustatuga töösuhtes olev isik, temaga koos elav isik, tema lähikondlane, sh abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanemad, vanavanemad jms;

64.1.20. kui kahju on põhjustatud seoses erialase teenuse osutamisega, selle raames üle antud töö või teenusega. Erialasteks teenusteks loetakse eelkõige projekteerimine jm ehituserialased teenused (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jt), planeerimine, auditeerimine, uuringud, hindamine, kindlustusvahendus, meditsiini-, finants-, kinnisvaramaakler-, õigusabi-, koolitus-, konsultatsiooni-, raamatupidamis-, audiitor-, notariteenus, programmeerimine, infotehnoloogiateenus jms;

64.1.21. pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

64.1.22. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt raudteeseadus) alusel ega liikluskindlustuse vm kohustusliku kindlustuse tagasinõudeid;

64.1.23. kulusid seoses puudusega toote väärtuse vähenemisega, kahjustumise või hävimisega, parandamise, ümbertegemise, välja vahetamise, turult tagasi kutsumisega;

64.1.24. kui kahju tekkis tootest enne, kui kindlustatud isik selle üle andis kolmandale isikule;

64.1.25. kui kahju tekitas realiseerimistähtaja ületanud toote;

64.1.26. kui kahju tekkis toote mittesihtotstarbelisest kasutamisest, kasutusjuhendi mittejärgimisest;

64.1.27. nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või muus joobeseisundis tekitatud kahjuga;

64.1.28. intellektuaalse omandi rikkumisest tulenevaid nõudeid, sh patendi- või autoriõiguse või kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

64.1.29. kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

64.1.30. kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti või asbesti tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

64.1.31. kahju seoses lõhkeainega, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga või nende osadega;

64.1.32. ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

64.1.33. kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID, SARS vms viirustega),

64.1.34. meditsiiniseadmest ja -tarvikutest, silikoonimplantaadist, ravimist, vaktsiinist; hormoontoodetest, vere ja verepankadega seotud kahjud, kahjulikust mõjust geenidele tulenevad kahjud;

46/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

64.1.35. taimekahjustajatega, putukamürgi, umbrohutõrje- ja taimekaitsevahenditega, väetiste, kasvusubstraatidega (sh turvas, muld), kahjurite tõrjevahenditega (nt rotimürk), põllumajanduslooma või hobuse söödaga seotud kahjud;

64.1.36. kui tooteks on elusloom, -lind, -kala;

64.1.37. kui kahju on seotud kaevandusega, seal kasutatava asja või selle osaga;

64.1.38. kui kahju on seotud maismaal mitte asuvate objektiga, vesiehitistega, sh sild, kai, muul, tamm, veehoidla, pais, tiik või nende osadega;

64.1.39. kui kahju on seotud veesõidukitega või nende osadega;

64.1.40. kui kahju on seotud raudteeveeremi, raudteeinfrastruktuuri, allmaaraudtee (metroo) infrastruktuuri, trammiköisraudtee, köistõstuki või nende osadega;

64.1.41. kui kahju on seotud autotööstuse tarbeks toodetud, müüdud, vahendatud toodetega;

64.1.42. kui kahju on seotud lennuvälja, lennuväljarajatistega (sh lennujuhtimiskeskus vm mistahes lennuvälja juurde kuuluvad rajatised), lennukite või mistahes muude õhusõidukitega, droonidega, kosmosetehnikaga või nende osadega;

64.1.43. kui kahju on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamadega, soojuse- ja elektri koostootmisjaamadega, tuuliku või tuuleparkidega; tuumaelektrijaamadega, nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega või nende osadega;

64.1.44. kui tooteks on erinevad gaasid, vedelkütus või elekter;

64.1.45. tarkvara, side- või internetiteenuse korraldamise või edastamise, küberintsidendi tõttu tekkinud kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes);

64.1.46. rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes).

64.1.47. keskkonnale tekkinud kahju, v.a ühekordsest, ootamatust ja ettenägematust sündmusest tekkinud reostuse koristuskulud ja esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused, sh kulutused kahju suurenemise ärahoidmiseks. Kindlustuskaitse laiendus kehtib juhul, kui nimetatud kahju ja kulud on tekitatud kindlustatud isiku poolt kindlustatud tegevusala raames ja kindlustatud isik on vastutav nende hüvitamise eest.

ERGO ei hüvita, kui kahju või kulud on seotud mistahes regulaarse, järk-järguliselt tekkinud keskkonna saastumise või reostumisega.

ERGO ei hüvita Euroopa Liidu keskkonnavastutuse direktiivil, Eesti keskkonnavastutuse seadusel vm õigusaktil põhinevaid keskkonnale tekkinud kahju heastamise tasusid või keskkonnale tekkinud kahjuga seoses välja mõistetud sanktsioone ja trahve.

65. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

47/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

Tööandja vastutuskindlustus

66. Kindlustusjuhtum

66.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil töötajaga toimunud ootamatu tööõnnetus või ettenägematult diagnoositud kutsehaigus, mille tagajärjel on kindlustatud isikul (kindlustuslepingus märgitud tööandja) tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Kutsehaigestumise kindlustuskaitse kehtib ainult siis, kui kindlustuslepingus on tehtud sellekohane märge.

66.2. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse määratlemisel on aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

66.3. Kõik ühest ja samast sündmusest, mis põhjustab mitu tööõnnetust, tulenevad kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

66.4. Kõik ühest ja samast kutsehaigestumise diagnoosimisest tulenevad kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

67. Töötaja

Töötajaks loetakse kindlustatud isiku juures töö- või teenistuslepingu alusel töötavaid isikuid, kindlustatud isiku juhatuse liikmeid, prokuristi ja praktikanti, renditöötajat.

68. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

68.1. Omavastutuskindlustus Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Kui kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustust ei rakendata.

68.2. Välislähetus (kogu maailm) Kindlustuskaitse laieneb töötajate välislähetusele.

69. Kindlustuslepingu kehtivus

69.1. Kahju hüvitamisel lähtub ERGO kindlustusjuhtumi ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

69.2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, hüvitab ERGO nõude, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

69.3. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, siis ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui selle aluseks olev sündmus või kahju on tekkinud Eesti vabariigis.

69.4. ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tuleneva nõude, kui see on esitatud Eesti Vabariigi õiguse alusel ja kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus.

48/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

69.5. Kui tööandja ja töötaja vahelisele õigussuhtele kohaldatakse muu riigi õigust, ei ole ERGO-l kohustust hüvitada rohkem, kui samasugustel asjaoludel oleks kohustus hüvitada Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.

70. Kindlustussumma

70.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku lepitud ERGO poolt hüvitatavate kahjude maksimaalne hüvitispiir.

70.2. Lisaks võib kindlustuslepingus kokku leppida hüvitispiiri ühe kindlustusjuhtumi kohta või kindlustuslepingus määratletud konkreetsel riskiasjaolul põhineva kindlustusjuhtumi kohta (näiteks kutsehaigestumisest tekkinud kahju) või teatud kulu liigi kohta. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

70.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel välja makstud kindlustushüvitise võrra.

70.4. Kokkuleppel ERGO-ga on võimalik taastada kindlustussumma või hüvitispiir.

71. Omavastutus

71.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokku lepitud summa, millise ulatuses ERGO ei hüvita kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kindlustustingimustega määratletud ulatuses. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi kohta, kui ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.

71.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse omavastutust üks kord.

71.3. Ühest ja samast põhjusest tekkinud kahjude (mitme kindlustusjuhtumi) korral kohaldatakse ühte omavastutust.

71.4. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

72. Kindlustushüvitis ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud

72.1. Kindlustushüvitis on see osa kahjust ning õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikuludest, mis kuulub ERGO poolt hüvitamisele seoses toimunud kindlustusjuhtumiga.

72.2. ERGO hüvitab:

72.2.1. kahjustatud isikule (töötajale) või isikule, kellel lasub tekkinud kulude kandmise kohustus kehavigastuse tekitamisega, tervisekahjustamisega või surma põhjustamisega seotud kulud ja nende tagajärjel sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju.

72.2.2. kindlustuslepingus kokku lepitud hüvitispiiri ulatuses kahjustatud isiku isikliku asja väärtuse vähenemise, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest seoses asja omanikust töötajaga toimunud tööõnnetusega;

72.3. Õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud on mõistlikud ja vajalikud kulutused seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse tuvastamisega.

49/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

72.4. ERGO ei hüvita õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulusid, kui kahjunõude hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi seotud nõue).

72.5. Hüvitamisele kuulub ainult ERGO-ga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud õigusabi-, kohtu- ja ekspertiisikulud.

73. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

73.1. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla tööõnnetus või kutsehaigestumise diagnoosimine, samuti viivitamata teatama töötajaga toimunud tööõnnetusest või kutsehaigestumise diagnoosimisest või nõude esitamisest kindlustatud isiku vastu seoses toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumisega.

73.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenev ERGO vastutus kolmanda isiku ees.

73.3. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata ERGO-le teatama asjaolust mistahes kohtu- või muu menetlusprotsessi algatamisest, kus võib olla seos ERGO õiguste ja kohustustega tulenevalt eelkõige kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingust.

73.4. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud:

73.4.1. registreerima tööõnnetuse või kutsehaiguse Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ning täitma kõiki õigusaktidest tulenevaid tööandja kohustusi (nt teavitamiskohustused);

73.4.2. tegema kõik endast oleneva tööõnnetuse või kutsehaiguse tekkimise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks, sh täitma kõik sellesisulised õigusaktides nõutud kohustused;

73.4.3. viivitamata sooritama esmased vajalikud päästetoimingud ja võtma tarvitusele abinõud kahju suurenemise vältimiseks;

73.4.4. tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

73.4.5. esitama ERGO-le kogu tema käsutuses oleva kahjujuhtumiga seotud dokumentatsiooni, tõendid, piltmaterjali, seletuskirjad jms, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks.

73.4.6. ERGO nõudmisel lubama kahjukäsitluse käigus tutvuda sündmuse asukohaga, et kindlaks määrata tekkinud kahju põhjus vm asjaolud. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema käes oleva teabe, mis on vajalik kahjujuhtumi asjaolude ja kindlustatud isiku vastutuse tuvastamiseks, ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGO-t hankima vajalikku teavet. Kui kindlustusvõtja ei täida seda kohustust, vabaneb ERGO kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

73.5. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

73.6. ERGO on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 73.1. toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

50/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

74. Hüvitamise kord ja põhimõtted

74.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pärast kõigi kahjujuhtumiga seotud ja kindlustatud vastutuse tuvastamiseks vajalike dokumentide ja informatsiooni saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

74.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast seda, kui ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

74.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue ei ole tõendatud kogu selle ulatuses, siis ERGO hüvitab selle osa nõudest, mis on tõendatud ja on setud kindlustatud vastutusega.

74.4. Kui kindlustatud isik on tema vastu esitatud nõude kas osaliselt või täielikult tunnustanud ja täitnud ERGO-ga kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastamata, siis ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui kahju asjaolud, selle suurus või kindlustatud isiku vastutus ei ole tõendatud.

74.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO selle osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav kahjustatud isiku ees. Kui kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue osa- või solidaarvõlgniku vastu, kui seadus või leping seda võimaldab.

74.6. Kui kahju on tekitatud raskest hooletusest, on ERGO-l õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

75. Välistused

75.1. ERGO ei hüvita:

75.1.1. tööandja poolt tahtlikult tekitatud kahju, sh kui tööandja tahtlikult rikub lepingut, ohutusnõudeid, kohustuslikuks järgimisest ette nähtud juhiseid vms;

75.1.2. vääramatust jõust põhjustatud kahju;

75.1.3. saamata jäänud tulu, v.a kindlustusjuhtumist põhjustatud sissetuleku või elatise vähenemine või kaotus;

75.1.4. mittevaralist kahju;

75.1.5. alusetut rikastumist;

75.1.6. kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;

75.1.7. kahju seoses töösulu või streigiga;

75.1.8. kulu või sissetuleku vähenemine, mis oleks tekkinud ka juhul, kui ei oleks toimunud kindlustusjuhtumit;

75.1.9. tööst põhjustatud haigusest (mis ei ole kutsehaigus) tekkinud kahju;

75.1.10. käsundita asjaajamisest tekkinud kahju;

75.1.11. tööandja seadusest tulenevast kõrgendatud vastutusest tulenevad nõuded (nt turvaseadus);

75.1.12. kui kahju on tekitatud ebaseadusliku tegevusega kas kindlustatud isiku või töötaja poolt, sh puudus õigusaktidega nõutav registreering, luba, litsents, kvalifikatsioon, juhiluba jms;

51/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

75.1.13. kahju, mis tuleneb lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (nt kollektiivlepingust, garantiid, aegumistähtaja pikendamine, leppetrahvid, lihtsustatud tõendamine jms), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka ilma lepinguta;

75.1.14. kindlustatud isikule mõistetud avalikõiguslikest sanktsioonidest tulenevat kahju (nt trahvid, sunniraha jms);

75.1.15. pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras hüvitatavat kahju;

75.1.16. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse (nt liikluskindlustus) alusel ega liikluskindlustuse vm kohustusliku kindlustuse tagasinõudeid;

75.1.17. nõudeid seoses toksilises, alkoholi-, narko- või muus joobeseisundis tekitatud kahjuga;

75.1.18. kahju seoses lõhkamistöödega, lõhkeainega, laskemoonaga, tulirelvaga, keemiarelvaga, bioloogilise relvaga, elektromagnetilise relvaga, tuumarelvaga;

75.1.19. kahju seoses mistahes aine kiirguslikkusesega, radioaktiivsusega, tuumaenergia- või kütusega;

75.1.20. kahju seoses tubaka, tubakatoodete, e-sigareti, asbesti, plii või räni tervistkahjustava mõjuga, elektromagnetväljast, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjuga;

75.1.21. kahju seoses mistahes nakkushaigusega (sh AIDS, hepatiit, COVID, SARS vms viirustega) või manustatud ravimiga;

75.1.22. ureaformaldehüüdist (UF), dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjuga;

75.1.23. rahvusvahelise finants- majandus- või muu kaubandussanktsiooni rikkumisest tekkivat kahju ning Euroopa Liidu või Eesti õigusaktides sätestatud isikuandmete kaitse rikkumisest tekkivat kahju (vt. lisaks välistus kindlustuslepingute üldtingimustes).

76. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata.

Tööandja ravikindlustus

77. Kindlustatud isik

77.1. Kindlustatud isik(-ud) on kindlustuslepingus nimeliselt määratud kindlustusvõtja töötaja(-d).

77.2. Töötajaks loetakse töölepingu alusel töötavat isikut, samuti võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või prokuristina tegutsevaid isikuid.

77.3. Kindlustatud isikuks võib olla ka töötaja pereliige, kui selles on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud.

77.4. Pereliikmeks loetakse töötaja abikaasat, elukaaslast ja nende lapsi.

77.5. Kindlustatud isiku nimekirja lisamiseks või sealt kustutamiseks peab kindlustusvõtja saatma ERGOle kirjaliku teate.

52/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

77.6. Kindlustatud isikute lisamise korral jõustub kindlustuskaitse teate esitamise kalendrikuu päeval, mis vastab kindlustusperioodi alguse kuupäevale.

77.7. Kindlustatud isikute kustutamise korral lõpeb kindlustuskaitse teate esitamise kalendrikuu viimasel päeval.

77.8. Kindlustusperioodi jooksul kindlustatud isikute lisamise ja kindlustuskaitse lõpetamise korral arvestatakse kindlustusmakset täiskuudes.

78. Ravikindlustuslepingu kehtivus. Kindlustusperiood

78.1. Kindlustusleping on tähtajatu.

78.2. Kindlustusperiood on üks aasta, mille algus- ja lõppkuupäev on märgitud poliisil.

78.3. Kui pooled ei avalda soovi lõpetada kindlustuslepingut enne kindlustusperioodi lõppu, väljastab kindlustusandja igaks järgmiseks kindlustusperioodiks uue poliisi.

79. Kindlustusrisk ja seda mõjutavad asjaolud

79.1. Kindlustusriski võivad suurendada kindlustusvõtja või kindlustatud isikuga seotud riskiasjaolud, mille tõttu kindlustusjuhtumi tõenäosus või kindlustusjuhtumiga seotud kulud suurenevad.

79.2. Suurema kindlustusriski korral on ERGOl õigus lepingu sõlmimisel suurendada kindlustusmakset, kohaldada eritingimusi või keelduda kindlustuslepingu sõlmimisest.

80. Kindlustuskaitse kehtivusala

Kindlustuskaitse kehtib Eestis, Lätis ja Leedus osutatud raviteenuste ja soetatud retseptiravimite, abivahendite, prillide ja läätsede kohta.

81. Kindlustussumma. Ravikulude hüvitamise piir ja hüvitise määr

81.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus ette nähtud rahasumma, mille ulatuses maksab ERGO kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist.

81.2. Ravikulude hüvitamise piir on poliisil märgitud maksimaalne rahasumma, mille ERGO maksab välja kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi korral.

81.3. Ravikulude hüvitise määr on kindlustuslepingus märgitud protsent arvestatuna ravikuludest iga kindlustushüvitise liigi kohta. Määra ületav osa jääb kindlustusjuhtumi korral kindlustatud isiku enda kanda.

81.4. Pärast kindlustushüvitise väljamaksmist väheneb kindlustusperioodi vastava kindlustushüvitise liigi kindlustussumma väljamakstud hüvitise võrra.

53/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

82. Tööandja ravikindlustuse kindlustusjuhtumid

82.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku ootamatu ja ettenägematu haigestumine, temaga toimunud õnnetus või muu kindlustuslepingus ette nähtud juhtum, mille tõttu on kindlustatud isikule kindlustusperioodil ja pärast ooteaja lõppu osutatud meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust või määratud meditsiinilisi abivahendeid või ravimeid kindlustuslepingus kokku lepitud mahus ja tingimustel.

82.2. Iga kindlustusjuhtumi definitsioonile vastavat sündmust, mis on kindlustatud isikuga toimunud, loetakse eraldi kindlustusjuhtumiks.

83. Kindlustuskaitse ja kindlustushüvitise liigid

Alljärgnevalt on loetletud kindlustushüvitiste liigid, mille katmises võivad ERGO ja kindlustusvõtja kokku leppida. Kaetud kindlustushüvitiste liigid, nende hüvitamise piir ja hüvitise määr märgitakse kindlustuslepingus.

83.1. Ambulatoorne pere- ja eriarstiabi

83.1.1. ERGO hüvitab kulud, mis on seotud kindlustatud isiku ambulatoorse raviga: • patsiendi omaosalus; • arsti tasuline vastuvõtt, sh korraline arstlik kontroll, mis on vajalik haiguste ärahoidmiseks

ja varajaseks avastamiseks või kroonilise haiguse jälgimiseks; • arsti määratud uuringud, diagnostika, analüüsid ja protseduurid; • rasedusaegsed meditsiiniliselt näidustatud uuringud, analüüsid ja läbivaatused; • psühhiaatriliste haiguste või nende sündroomide diagnostika ja ravi (sh psühhoteraapia,

psühholoogi nõustamine), mis on arsti poolt määratud.

83.1.2. Ambulatoorse pere- ja eriarstiabi välistusteks on järgmised teenuseosutajad, teenused ja uuringud: • narkoloog; • toitumisspetsialist; • proteesimisortopeed; • skleroteraapia ja muud veenilaiendite ravi protseduurid; • baroteraapia; • homöopaatia; • toidutalumatuse uuringud; • allergiatestid; • geneetilised ja tsütogeneetilised uuringud, v.a juhul, kui need on seotud kindlustusjuhtumiga

või on meditsiiniliselt näidustatud raseduse jälgimisel; • osteoporoosi uuringud.

83.1.3. Ambulatoorse pere- ja eriarstiabi kindlustuskaitse ei hõlma ilma eraldi kokkuleppeta järgmisi kindlustuskaitseid: • retseptiravimite kulud; • taastusravi kulud; • vaktsineerimise kulud.

54/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.2. Haiglaravi

83.2.1. Kindlustusandja hüvitab kulud, mis on seotud kindlustatud isikule meditsiiniliselt näidustatud plaanilise või plaanivälise haiglaraviga nii statsionaaris kui ka päevastatsionaaris, sh: • patsiendi voodipäevatasud; • tasulise (sh sünnitusjärgse) palati lisakulud; • operatsioonid ja ravi haiglas; • analüüsid ja diagnostilised uuringud.

83.2.2. Haiglaravi kindlustuskaitse välistusteks peale ravikindlustuslepingute üldtingimustes ette nähtu on: • veenioperatsioonid; • munajuhade läbitavuse ja liidete eemaldamise laparoskoopilised operatsioonid; • nägemisteravust korrigeerivad laseroperatsioonid; • plastilised operatsioonid; • lähisugulaste haiglas viibimise kulud, v.a sünnitusjärgse tasulise palati lisakulud; • sünnitusabi; • enne kindlustuslepingu jõustumist diagnoositud kroonilise haiguse või trauma tasuline

haiglaravi.

83.2.3. Haiglaravi kindlustuskaitse ei hõlma ilma eraldi kokkuleppeta järgmisi kindlustuskaitseid: • elundite ja kudede siirdamine; • vähiravi; • tasulise ämmaemanda lisakulu sünnitusel, v.a juhul, kui selles on kindlustuslepingus

eraldi kokku lepitud.

83.3. Profülaktiline tervisekontroll

83.3.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku soovil: • tasulise tervisekontrolli, sh allergia ja toidutalumatuse testid; • optometristi konsultatsiooni kulu; • reisiga seotud meditsiinilise nõustamise kulu.

83.3.2. Profülaktilise tervisekontrolli kindlustuskaitse ei hõlma ilma eraldi kokkuleppeta järgmist kindlustuskaitset: • seadusest tuleneva kohustusliku töötervishoiukontrolli kulud.

83.4. Hambaravi

83.4.1. Kindlustusandja hüvitab hambaarsti ambulatoorselt osutatud teenused, sh: • hambaarsti ambulatoorne vastuvõtt; • suupiirkonna pehme- ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud

arenguhäirete diagnostika, ravi ja profülaktika, sealhulgas näiteks anesteesia, plombeerimine, juureravi, kirurgia, sooda- või pärlipesu.

83.4.2. Hambaravi kindlustuskaitse välistusteks on: • hammaste valgendamise kulu; • hammaste ja suuõõne kosmeetiliste raviprotseduuride ja operatsioonide kulu.

83.4.3. Hambaravi kindlustuskaitse ei hõlma ilma eraldi kokkuleppeta järgmisi kindlustuskaitseid: • ortodontia; • proteesimine ja proteeside parandamine.

55/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.5. Õnnetusjuhtumi järel tehtav taastusravi ja vajalikud abivahendid

83.5.1. Kindlustusandja hüvitab õnnetusjuhtumi järel tehtava ambulatoorse taastusravi kulud kuni kolm kuud pärast aktiivse haiglaravi lõppu, sh näiteks: • osteopaatia, kiropraktika, massaaži kulud; • mudaravi, manuaalteraapia, elekterravi kulud; • ravivannide, ravivõimlemise kulud.

83.5.2. Kindlustusandja hüvitab õnnetusjuhtumi järel vajalike abivahendite kulud, sh näiteks: • ratastooli, ortopeediliste kingade ja abivahendite, tugiaparaatide, kuuldeaparaadi kulud; • liigeseproteesi kulud; • tugisidemete, osteosünteesi metallplaatide kulud.

83.6. Õnnetusjuhtumi järel tehtav hambaravi Kindlustusandja hüvitab õnnetusjuhtumi tagajärjel kahjustatud hammaste parandamise, lõualuu või hammaste plastiliste operatsioonide ja proteesimise (sh ortodontia) kulud.

83.7. Õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse välistused Õnnetusjuhtumi kindlustushüvitise liikidele laienevad järgmised välistused, kui need ei ole tingitud õnnetusjuhtumist:

• ajurabandus, epilepsiahoog või muud kogu keha haaravad krambitaolised hood; • naha või limaskesta väikesed vigastused, mille kaudu nakkusetekitajad satuvad organismi, v.a

marutõve ja teetanuse juhtumid juhul, kui need on põhjustatud õnnetusjuhtumist; • kõri kaudu vabatahtlikult manustatavatest tahketest ainetest või vedelikest põhjustatud

mürgistused, sh toidumürgistused; • kõhupiirkonna song; • selgroolülidevahelise ketta kahjustus; • siseelundite ja aju verejooks.

83.8. Retseptiravimid

83.8.1. Retseptiravimite kindlustuskaitse korral hüvitab kindlustusandja kindlustusperioodil arsti retsepti alusel määratud Euroopa Liidus registreeritud ravimite kulud.

83.8.2. Retseptiravimite kindlustuskaitse välistusteks on kulud: • käsimüügiravimitele; • rasestumisvastastele vahenditele; • toidulisanditele; • vitamiinidele; • dieetkokteilidele.

83.9. Arsti määratud ambulatoorne taastusravi

83.9.1. Kindlustusandja hüvitab arsti ettekirjutusel määratud ambulatoorse taastusravi kulud, sh näiteks • osteopaatia, kiropraktika, massaaži kulud; • mudaravi, manuaalteraapia, elekterravi kulud; • ravivannide, ravivõimlemise kulud.

83.9.2. Taastusravi teenuse osutaja võib teenust osutada ka mujal kui raviasutuses.

83.10. Vaktsineerimine

83.10.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustusperioodi jooksul tehtud vaktsineerimiste kulud kuni poliisil märgitud hüvitispiiri ja hüvitise määrani.

83.10.2. Kindlustusandja hüvitab ka väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume tehtud vaktsineerimise kulu.

56/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.11. Oftalmoloogiliste abivahendite kulud

83.11.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustusperioodi jooksul arsti või optometristi väljastatud retsepti alusel määratud prillide ja kontaktläätsede kulu kuni poliisil märgitud hüvitispiirini.

83.11.2. Oftalmoloogiliste abivahendite kulude hüvitamise tingimuseks on kindlustatud isiku nägemisteravuse muutumine, mis on kindlustusperioodil kinnitamist leidnud.

83.12. Kriitilised haigused

83.12.1. Kriitiliseks haiguseks loetakse haigust või operatsiooni, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: • haigus või muu juhtum sisaldub „Kriitiliste haiguste nimekiri ja kirjeldus“ toodud

nimistus ja vastab seal kirjeldatud kriteeriumidele; • haigus või muu juhtum on esimest korda ilmnenud kindlustusperioodil ja pärast

ooteaja lõppu; • kriitilise haiguse ravi või operatsiooni vajaduse on kinnitanud arstina praktiseerimise

õigust omav tervishoiutöötaja.

83.12.2. Kriitiliste haiguste lisakaitsele kohaldub kahe kuu pikkune ooteaeg, mida arvestatakse kindlustusperioodi algusest või kindlustusperioodil kindlustatud isiku lisamisest.

83.12.3. Kriitiliste haiguste lisakaitse korral maksab kindlustusandja kindlustushüvitise: • ühekordse väljamaksena või • ravikulude hüvitisena.

83.12.4. Ühekordse väljamaksega hüvitise korral rakendatakse üleelamisperioodi. Üleelamisperiood on 30-päevane ajavahemik, mida arvestatakse kindlustusjuhtumiks oleva kriitilise haiguse diagnoosi määramise kuupäevast. Kui kindlustatu sureb üleelamisperioodil, ei ole kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustust. Kui kindlustatu sureb üleelamisperioodil, lõpeb kindlustuskaitse selle kindlustatu suhtes ja kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmakset ei tagastata. Kindlustusandja teeb otsuse hüvitise väljamaksmise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast üleelamisperioodi lõppu.

83.12.5. Ravikulude hüvitisega kriitiliste haiguste kaitse korral hüvitab kindlustusandja kriitilise haiguse ravi kulud, sh: • ambulatoorse või statsionaarse ravi kulu; • ravi jooksul määratud ravimite kulu; • taastusravi kulu.

83.12.6. Ravikulude kindlustushüvitist makstakse maksimaalselt 18 kuu jooksul alates kriitilise haiguse diagnoosi määramise kalendrikuu lõpust või kuni poliisil märgitud hüvitispiiri summa on välja makstud.

83.12.7. Kui kindlustusperioodil tekib mitu kriitilist haigust, on kindlustusandja vastutus piiratud kindlustussummaga.

83.12.8. Kui kindlustusandja on kriitilise haiguse ravi tõttu maksnud kindlustatud isikule välja kogu kindlustussumma, ei laiene järgmiseks kindlustusperioodiks poliisi väljastamise korral kindlustuskaitse enam sellele kriitilisele haigusele, mille ravi kulud on kindlustatud isikule juba hüvitatud.

83.12.9. Kindlustusandja maksab tervishoiuteenuse osutaja väljastatud maksedokumendi alusel hüvitise kas otse tervishoiuteenuse osutajale või kindlustatud isikule.

57/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.12.10. Kriitiliste haiguste kindlustushüvitise liik ja hüvitamise piir märgitakse poliisile.

83.12.11. Kindlustushüvitise väljamaksmise juhtumid Kriitiline haigus on käesolevate tingimuste mõistes kindlustatud isiku ootamatu ja ettenägematu raske haigus, mis on esimest korda ilmnenud kindlustusperioodi jooksul, sisaldub järgnevas nimistus ja vastab siin kirjeldatud tingimustele.

Kindlustushüvitist makstakse juhul, kui kindlustatu haigestub kindlustusperioodil pärast ooteaja lõppu mõnda järgmistest haigustest.

83.12.11.1. Aktiivne tuberkuloos (RHK-10 järgi A15–A19) on nakkushaigus, mille tekitajaks on mükobakter. Haigus levib tavaliselt piisknakkuse teel ja avaldub kopsudes, harvem teistes elundites. Diagnoosi peavad kinnitama laboratoorsed ja radioloogilised uuringud ning haigus peab olema diagnoositud kehtivate diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.2. Alzheimeri tõbi, mis tekib enne 65. eluaastat (RHK-10 järgi G30, F00), on neurodegeneratiivne haigus, mida iseloomustab kortikaalse närvitegevuse häire. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi. Kindlustusjuhtumiks ei loeta dementsust, mis on tekkinud muude aju või süsteemsete haiguste või psühhiaatriliste seisundite tõttu.

83.12.11.3. Aordi operatsioon on avatud või minimaalinvasiivne ja endovaskulaarne kirurgiline operatsioon, mille eesmärk on aordi ahenemise, obstruktsiooni ehk sulguse, aneurüsmi või dissektsiooni ravi. Aordi operatsiooni peab tegema kvalifitseeritud kirurg ning diagnoosi peab kinnitama angiograafiline uuring. Kindlustusjuhtumiks ei loeta aordi mõne haru operatsiooni ega operatsiooni kaasasündinud sidekoe kahjustuse tõttu (nt Marfani sündroom, Ehlersi-Danlosi sündroom) ega operatsiooni aordi traumaatilise kahjustuse tõttu.

83.12.11.4. Aplastiline aneemia (RHK-10 järgi D60–D61) on haigus, mille on põhjustanud luuüdi talitluse krooniline ja püsiv puudulikkus ja mille kõrvaldamiseks on vajalik vähemalt üks järgmistest ravi liikidest: • vere või verepreparaatide ülekandmine; • luuüdi stimuleerivate ravimite tarbimine; • immunosupressiivsete ravimite tarbimine; • luuüdi siirdamine.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta: • hemorraagilist aneemiat; • hemolüütilist aneemiat; • rauavaegusaneemiat; • B12-vitamiini puudusest tingitud aneemiat.

83.12.11.5. Baktermeningiit (RHK-10 järgi G00) on ajukestapõletik, mille on põhjustanud bakteriaalne infektsioon ja mille tagajärjel võivad tekkida rasked ning püsivad närvisüsteemi kahjustused. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.6. C-hepatiit (RHK-10 järgi B17.1 ja B18.2) on äge või krooniline nakkushaigus, mille põhjustab C-hepatiidi viirus. Haigust loetakse kindlustusjuhtumiks juhul, kui nakatumine on toimunud vere või verepreparaatide ülekande või tööõnnetuse tõttu. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.7. Crohni tõbi (RHK-10 järgi K50, K51) on soolestiku mis tahes osas avalduv autoimmuunne põletikuline haigus, mis võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid. Diagnoosi peavad kinnitama kliiniline leid ja instrumentaalsed uuringud. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

58/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.12.11.8. Elundi või luuüdi siirdamine on kirurgiline operatsioon, mille käigus siiratakse süda, neer, maks (terve või osaliselt), kops (mõlemad kopsud või üks kops või kopsu osa), luuüdi (allogeenne), peensool, pankreas (tervikuna), kogu nägu, käsi või jalg. Kindlustusjuhtumiks loetakse siirdamist juhul, kui see on ainuvõimalik raviviis. Kindlustusjuhtumiks ei loeta muude elundite, kehaosade, kudede (sh sarvkesta, luukoe, naha) ega rakkude (sh pankrease saarekeste rakkude, tüvirakkude, vereloomerakkude) siirdamist.

83.12.11.9. Healoomuline ajukasvaja (RHK-10 järgi D33.0–D33.2) on kasvaja, mis on kindlaks tehtud kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia uuringuga ja mis hoolimata ravist (kirurgia, kiiritusravi, gammanuga) põhjustab püsiva neuroloogilise kahjustuse, mis kestab üle kolme kuu. Kindlustusjuhtumiks ei loeta tsüste, granuloome, ajuarterite ega –veenide arenguanomaaliaid, peaaju verevalumeid ega hüpofüüsi, seljaaju ega kuulmisnärvi kasvajaid.

83.12.11.10. Idiopaatiline Parkinsoni tõbi enne 65. eluaastat (RHK-10 järgi G20) on haigus, mis põhjustab püsiva füüsiliste võimete häire. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi. Haigust loetakse kindlustusjuhtumiks juhul, kui ta ei allu ravile, on progresseeruva kuluga ning kui vähemalt kuue kuu jooksul ei suuda haige täita vähemalt kolme igapäevast tegevust (pesemine, riietumine, voodisse heitmine ja voodist tõusmine, toas ringiliikumine, söömine, tualetis käimine).

83.12.11.11. Inimese immuunpuudulikkuse viirustõbi ehk HIV-tõbi (RHK-10 järgi B20–B24) on krooniline nakkushaigus, mille põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Haigus loetakse kindlustusjuhtumiks juhul, kui nakatumine on toimunud vere või verepreparaatide ülekande, tööõnnetuse või füüsilise vägivalla tõttu. Haigus peab olema diagnoositud esimest korda ning diagnoos peab olema kinnitatud riiklikus võrdluslaboris kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Kindlustusjuhtumiks ei loeta inimese immuunpuudulikkuse viirusnakkuse asümptomaatilist seisundit (RHK-10 järgi Z21) ega perinataalset ehk sünnipuhust inimese HIV-tõbi (RHK-10 järgi P35).

83.12.11.12. Jäseme või jäseme funktsiooni täielik kaotus. Jäseme all mõistetakse tervikjäset: käsi alates õlaliigesest, jalg alates puusaliigesest. Jäseme funktsiooni täielik kaotus on lihasfunktsiooni kaotus vähemalt kahel jäsemel, mis kestab üle kolme kuu, on diagnoositud neuroloogi poolt ja mille põhjuseks on trauma või selja- või peaaju haigus. Kindlustusjuhtumiks ei loeta jäseme või jäseme funktsiooni kaotust enesevigastamise või psüühikahäire tagajärjel, Guillaini-Barré sündroomi ega perioodilist või pärilikku kahjustust.

83.12.11.13. Mõlema kõrva kuulmisvõime täielik ja pöördumatu kahjustus, mis on kindlaks tehtud audiomeetrilisel uuringul ning mida iseloomustab parema kuulmisvõimega kõrva kuulmislävi üle 90 dB helisagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz.

83.12.11.14. Kõnevõime osaline või täielik kaotus, mis on tekkinud mis tahes kehalise kahjustuse või haiguse tagajärjel ja mis on kestnud üle kuue kuu. Kindlustusjuhtumiks ei loeta psühhiaatrilise haigusega kaasnevat kõnevõime kaotust.

83.12.11.15. Maksapuudulikkus (RHK-10 järgi K71 ja K72) on maksa talitlushäire, mille kõige sagedasem põhjus on viirusnakkustest, toksiinidest või immuunsüsteemi häiretest tingitud maksakärbus ehk maksanekroos. Diagnoosi peavad kinnitama: • kliiniline leid (kollatõbi, oksendamine, maksakasvaja, astsiit ehk vesikõht,

entsefalopaatia või koagulopaatia); • maksapuudulikkust iseloomustavad laboratoorsed näitajad. Kindlustusjuhtumiks ei loeta maksapuudulikkust, mis on tekkinud põhjendamatust ravimite tarbimisest, samuti alkoholi või mõnuainete tarbimisest.

59/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.12.11.16. Multiipel- ehk hulgiskleroos (RHK-10 järgi G35) on krooniline haigus, mida iseloomustavad muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.17. Pahaloomuline kasvaja (RHK-10 järgi C00–C97, D46) on haigus, mida iseloomustab pahaloomuliste rakkude kontrollimatu paljunemine ja levik tervetesse kudedesse. Definitsioon hõlmab ka pahaloomulist vereloomehaigust leukeemiat, lümfoomi ja Hodgkini tõbe ning müelodüsplastilist sündroomi. Diagnoosi peab kinnitama patomorfoloogiline uuring. Kindlustusjuhtumiks ei loeta in situ ehk tekkekohaga piirdunud kasvajat, prekantseroosi, emakakaela düsplaasiat, emakakaelavähki CIN1–CIN3, varajast eesnäärmevähki (rahvusvahelise kasvajate klassifikatsiooni TNM järgi T1), basaalrakulist ega skvamoosset ehk soomuselist nahavähki ega naha melanoomi, mis on väiksem kui 1,5 mm Breslow’ paksuse järgi või väiksem kui Clarki III tase. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ka HI-viiruse kandjal tekkinud kasvajaid.

83.12.11.18. Peaaju insult (RHK-10 järgi I60–I64) on tserebrovaskulaarne haigus, mille tagajärjel tekib üle 24 tunni kestev neuroloogiline kahjustus, mis väljendub motoorse ja sensoorse funktsiooni häirena ning üldsümptomitena. Definitsioon hõlmab peaajuinfarkti ning intratserebraalset või subarahnoidaalset mittetraumaatilist hemorraagiat. Diagnoosi peab kinnitama peaaju kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia uuring. Kindlustusjuhtumiks ei loeta transitoorset ehk mööduvat ajuisheemiat ega traumast tingitud ajusisest verevalumit ega peaajuinfarkti. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.19. Puukentsefaliit (RHK-10 järgi A84) on aju ja ajukestapõletikuga kulgev nakkushaigus, mille põhjustab spetsiifiline viirus, mida tavaliselt levitavad puugid. Kindlustusjuhtumiks loetakse ainult sellist puukentsefaliidi juhtumit, mis on tekkinud hoolimata õigel ajal tehtud täielikust vaktsineerimiskuurist, tingimusel, et haigusjuht on vajanud vähemalt kümnepäevast statsionaarset ravi. Õigeaegne täielik vaktsineerimiskuur ja statsionaarne ravi peavad olema dokumentaalselt tõendatud (vaktsineerimispass, haigusloo väljavõte jm).

83.12.11.20. Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ehk Lyme’i borrelioos (RHK-10 järgi A69.2) on puugiründe järel tekkiv borreeliabakteri poolt põhjustatud nakkushaigus, mis kahjustab korraga kaht või enamat elundit või elundkonda (nahka, liigeseid, närvisüsteemi, südamelihast vm).

83.12.11.21. Pärgarteri šunteerimine on üldanesteesias toimuv kirurgiline operatsioon, mille käigus avatakse rindkere ja mille eesmärk on südamelihase verevarustuse parandamine. Koronaararteri šunteerimisel paigaldatakse ahenenud pärgarteri(te)le lisasoon(ed), tagades arteriaalse vere juurdevoolu kahjustunud verevarustusega südamelihasele. Kindlustusjuhtumiks ei loeta pärgarterite endovaskulaarseid protseduure (angioplastika, pärgarteri stentimine, laserravi).

83.12.11.22. Raske krooniline neerupuudulikkus (RHK-10 järgi N18, N19) on haigus, mille põhjuseks on mõlema neeru talitluse pöördumatu kahjustus, kui see vajab neeruasendusravi kroonilise dialüüsravi või neerusiirdamise näol.

83.12.11.23. Südameoperatsioon on üldanesteesias toimuv kirurgiline operatsioon, mille käigus avatakse rindkere ja mille eesmärk on parandada või asendada üks või mitu südameklappi. Südameoperatsioon on ka veresoonte kaudu tehtav südameklapi parandamine või asendamine. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kateetri kaudu tehtavat mitraalklapi klippimist

60/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

83.12.11.24. Äge müokardi infarkt (RHK-10 järgi I21) on südamelihase kahjustus, mille on põhjustanud südamelihase verevarustuse häire. Haigus peab olema diagnoositud kehtivate asjakohaste diagnoosimis- ja ravijuhiste järgi.

83.12.11.25. III ja IV astme põletused on põletused, mis põhjustavad nahakahjustusi naha kogu paksuse ulatuses kuni nahaaluste kudede või lihasteni ning hõlmavad vähemalt 20% keha pinnast. Kindlustusjuhtumiks ei loeta: • endale tahtlikult tekitatud põletusi; • I ja II astme põletusi.

84. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib vaid juhul, kui selles on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

84.1 Kui poliisile on märgitud hambaravi laiendatud kindlustuskaitse, hüvitab kindlustusandja lisaks punktis 83.4.1 nimetatule ka ortodontia, proteesimise ja proteeside parandamisega seotud kulud.

84.2 Kui poliisile on märgitud lisakindlustuskaitseks kohustuslikud tervisekontrollid, hüvitab kindlustusandja seadusest tuleneva kohustusliku tervisekontrolli kulud, sh: • töötervishoiukontroll; • töötamiseks vajalik seadusest tulenev tervisekontroll.

85. Üldised ravikindlustuskaitsete välistused

Peale ERGO ravikindlustuse üldtingimustes märgitu kohalduvad kõikidele ravikindlustuse kindlustushüvitise liikide puhul ka järgmised välistused:

• kõne- ja ergoteraapia; • uneteraapia, unehäirete diagnostika ja ravi; • seksuaalpatoloogia; • pere planeerimine, sh viljatusravi, kunstlik viljastamine, raseduse katkestamine meditsiinilise

näidustuseta; • immunoteraapia; • peamiselt sugulisel teel levivate haiguste, AIDSi ning HIVi ravi ja diagnostika, v.a PAP-test ja HPV; • organite ja kudede siirdamine või hemodialüüs, v.a kriitiliste haiguste lisakaitse korral; • toidulisandid, dieetkokteilid, eritoit; • fotodünaamiline laserravi; • infoloengud; • spaas viibimine; • psühhiaatriliste haiguste või nende sündroomide diagnostika ja ravi, v.a ambulatoorse ravi

kindlustuskaitse korral; • osteoporoosi uuringud; • trihholoogia; • podomeetria.

86. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

86.1. Kindlustatud isik võib kahju korral pöörduda ravi saamiseks nii ERGO lepingupartneri kui ka endale sobiva tervishoiuteenuse osutaja poole. Lepingupartnerite kontaktid on leitavad ERGO kodulehel https://www.ergo.ee/ravikindlustuse-koostoopartnerid

61/60

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused | Kehtivad alates 1.07.2020

86.2. Kindlustatud isik on kahjujuhtumi korral kohustatud: • pöörduma esimesel võimalusel arsti poole, täitma arsti ettekirjutusi ja tegema kõik endast

oleneva, et hoida ära kindlustusjuhtumist põhjustatud vigastuste suurenemist; • teatama politseile isiklikult või teiste isikute vahendusel kehavigastusest, mille on kindlustatule

tekitanud kolmas isik või kolmandad isikud; • teatama kindlustusandjale kirjalikult ravi vajadusest, et saada kindlustusandja garantiikiri.

87. Hüvitamise kord ja põhimõtted

Kindlustatud isik või kindlustushüvitist taotlema õigustatud isik kohustub ERGOle esitama:

• hüvitistaotluse; • arsti määratud uuringute, analüüside ja ravi korral väljavõtte haigusloost või tervisekaardist; • tervishoiusteenusega seotud kulutusi tõendavad dokumendid; • retseptiravimite hüvitise korral retsepti koopia; • kolmanda(te) isiku(te) poolt tekitatud kehavigastuse korral politsei tõendi.

ERGO Insurance SE

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

2/12

Sisukord 1. Milliseid mõisteid me kasutame 3

2. Millest juhindume, kui kindlustusteenuste üldtingimused ja teenuse tingimused on vastuolus 3

3. Kuidas me lähtume Teie kindlustushuvist ja vajadustest 3

4. Milline on kindlustuslepingu tähtaeg 4

5. Millal loeme kindlustuslepingu sõlmituks 4

6. Kuidas toimub kindlustusmakse määramine ja tasumine. Millised on tasumisega hilinemise tagajärjed 5

7. Kuidas me Teie isikusamasust ja esindusõigust tuvastame 5

8. Keda loeme kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks 6

9. Kuidas määrame soodustatud isiku 6

10. Millist informatsiooni ja teateid me Teile edastame 6

11. Millist teavet me Teilt ootame 7

12. Millised õigused meil on, kui olete teatamiskohustust rikkunud 7

13. Kuidas toimub arveldamine 8

14. Kuidas on võimalik kindlustuslepingut lõpetada 8

15. Millised on hüvitamise põhimõtted 9

16. Millistele juhtumitele kindlustuskaitse ei laiene (üldised välistused) 9

17. Millised on muud olukorrad, millal me ei maksa kindlustushüvitist (rikkumised) 10

18. Mida tähendab nõudeõiguse üleminek 10

19. Millal kindlustuslepingust tulenevad nõuded aeguvad 11

20. Kuidas me kohaldame rahvusvahelisi sanktsioone 11

21. Kuidas me Teie isikuandmeid töötleme 11

22. Kuidas kasutame võõrkeelseid dokumente 11

23. Kuidas Teil on võimalik meile kaebust esitada 12

24. Kuidas vaidlusi lahendada 12

Hea klient!

ERGO kindlustusteenuste üldtingimustes selgitame üldisi põhimõtteid, millest juhindume Teile teenuse osutamisel.

Lisaks käesolevatele üldtingimustele, kehtivad iga meie teenuse puhul ka vastava teenuse tingimused. Kõik tingimused leiate alati meie veebilehelt: www.ergo.ee.

See, millised tingimused konkreetse teenuse suhtes kehtivad, on märgitud kindlustuspoliisil.

Palun võtke aega süvenemiseks ja lugege kindlustustingimused läbi. Küsimuste puhul palun võtke meiega ühendust [email protected].

Meil on alati hea meel Teile abiks olla.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

3/12

1. Milliseid mõisteid me kasutame • Kindlustusandja on ERGO Insurance SE, registrikood 10017013, aadress A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn (edaspidi ka Meie).

• Klient on iga isik, kes kasutab või soovib kasutada meie teenust, sh kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik ja kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud (edaspidi ka Teie).

• Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustuslepingu (edaspidi ka Teie).

• Kindlustatud isik on isik, kellega seotud risk või huvid on kindlustatud.

• Soodustatud isik on kindlustuslepingus nimetatud isik, kel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustuslepingust tulenev kindlustushüvitis (välja arvatud vastutuskindlustus).

• Teenuse tingimused on kindlustustingimused, mida kohaldame vastava teenuse suhtes (nt kodukindlustuse, sõidukikindlustuse, vastutuskindlustuse tingimused, õigusabikulude kindlustuse tingimused jm). Kõik kindlustustingimused on alati leitavad meie veebilehel: www.ergo.ee.

Selgitus

Praktikas kasutatakse paralleelselt ka mõistet kindlustustoode. Kindlustusteenus ja kindlustustoode on sünonüümid.

• Kindlustusperiood on kindlustuspoliisil märgitud ajavahemik, mille kehtimise ajal toimunud kindlustusjuhtumi eest kanname vastutust. Samuti on kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutame kindlustusmakseid. Kindlustusperiood on üldreeglina üks aasta nii tähtajatute kui ka tähtajaliste kindlustuslepingute puhul, kui me kindlustuslepingus ei ole Teiega teisiti kokku leppinud.

• Kindlustusleping on kokkulepe, mille Teie ja meie sõlmime. Meie kohustume kindlustusjuhtumi korral hüvitama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teie kohustute tasuma kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu dokumendid on näiteks poliis, kindlustusteenuste üldtingimused, valitud kindlustusliigi tingimused ja teised dokumendid, millele oleme viidanud kindlustuslepingus.

• Pakkumus on meie kirjalik ettepanek sõlmida kindlustusleping pakkumuses märgitud tingimustel.

• Poliis ehk kindlustuspoliis on kindlustuslepingu dokument, milles on kirjas või viidatud kõik see, milles oleme Teiega kokku leppinud.

• Makseteatis-arve on meie saadetav teade Teile, millega tuletame meelde kindlustusmakse tasumise tähtpäeva.

• Kindlustusjuhtum on kindlustusteenuse tingimustes ja kindlustuspoliisil märgitud sündmus, mille toimumise korral on meil kohustus maksta välja kindlustushüvitis või teha muu tegu, milles oleme kindlustuslepingus kokku leppinud.

• Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud summa või muu väärtus (nt periood, protsent kahjust), mille võrra vähendame makstavat kindlustushüvitist. Omavastutust kohaldame iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. Millest juhindume, kui kindlustusteenuste üldtingimused ja teenuse tingimused on vastuolus

Kui käesolevad kindlustusteenuste üldtingimused ja teenuse tingimused on vastuolus, siis juhindume vastava kindlustusliigi teenuse tingimuste sõnastusest. Kui kindlustusteenuse tingimused ja riski- või eritingimused on vastuolus, juhendume riski- või eritingimuste sõnastusest.

Selgitus

Vastuolu tähendab näiteks sellist olukorda, kui sama mõiste on erinevates kindlustustingimustes erinevalt sõnastatud.

3. Kuidas me lähtume Teie kindlustushuvist ja vajadustest 3.1. Soovime, et pakutav teenus ja kindlustuskaitse vastaksid Teie kindlustushuvile ja vajadustele. Selgitame välja Teie

kindlustushuvi ja vajadused ning soovitame Teile kõige paremini sobivat teenust ning anname selgitusi, et saaksite teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse.

Selgitus Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel võib Teile kaasneda mingi kaotus – vara kahjustamine, lähedase kaotamine, teisele isikule kahju tekitamine jmt, siis tähendab see, et Teil on kindlustushuvi olemas. Näiteks on igal inimesel huvi kindlustada oma elu ja tervist, igal sõiduki või hoone valdajal on huvi kindlustada oma varaga seotud riske. Kindlustusvõtjaks võib olla ka kindlustushuviga kolmas isik, kui ta soovib kindlustuslepingu sõlmida oma lähedase isiku kasuks.

Kliendi vajadused väljendavad Teie soovi kindlustada ennast või oma vara kindla kindlustusriski vastu kindlatel tingimustel (nt kindlustusterritooriumi, omavastutuse ja kindlustuslepingu kehtivuse aja valik). Lepingu sõlmimisel konsulteerime Teid, et selgitada välja Teie vajadused.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

4/12

Kindlustushuvi ja vajaduste selgitamisel on meile sisendiks Teie antud teave, miks soovite kindlustuslepingut sõlmida, mida soovite kindlustada ja milliste sündmuste puhul soovite kahju hüvitamist.

3.2. Kui Teil puudub kindlustushuvi, on meil õigus keelduda lepingu sõlmimisest. Kui Teie kindlustushuvi puudumine selgub kindlustusjuhtumi menetlemisel ja isik, kellel on tegelik kindlustushuvi, ei ole nõus, et kindlustushüvitise saate Teie või lepingus määratud isik, vabaneme kindlustushüvitise maksmise kohustusest.

Selgitus

Kindlustushuvi on kindlustamise aluseks. Kindlustusleping peab eelkõige kaitsma isikut, kellele kahju tekib või kellele võib kaasneda mingi kahju või kaotus seoses kindlustusjuhtumiga. Seadus näeb ette, et kindlustushuvi puudumise korral on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise tasumisest.

4. Milline on kindlustuslepingu tähtaeg 4.1. Kindlustusleping võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Tähtajaline kindlustusleping kehtib kuni kokkulepitud

tähtajani. Tähtajatu kindlustusleping kehtib kuni ülesütlemiseni. Nii tähtajalise kui ka tähtajatu kindlustuslepingu kindlustusperioodiks on üldreeglina 1 aasta (erandiks võib olla näiteks lühiajaline reisi- või liikluskindlustus, millisel juhul on kindlustusperiood lühem).

Selgitus

See, kas kindlustusleping on tähtajaline või tähtajatu, on märgitud kindlustuspoliisil.

4.2. Tähtajaline kindlustusleping loetakse järgmiseks kindlustusperioodiks uuendatuks, kui oleme esitanud Teile kui kindlustusvõtjale uue ettepaneku (nt edastanud uue poliisi ja makseteatis-arve) ja olete sellega nõustunud.

4.3. Tähtajatu kindlustuslepingu muutmise või lõpetamise soovist tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt üks kuu enne kindlustusperioodi lõppu, kui me ei ole Teiega kindlustuslepingus teisiti kokku leppinud. Kui teine pool ei nõustu tehtud ettepanekuga kindlustuslepingut muuta, siis on poolel õigus kindlustusleping üles öelda.

Selgitus

Nii Teil kui meil on õigus tähtajatu kindlustusleping iga jooksva kindlustusperioodi lõpuks üles öelda. Samuti on meil ja Teil võimalik kindlustuslepingus teha muudatusi, sellest teisele poolele üks kuu ette teatades. Muudatusettepanekuga mitte nõustumise korral on teisel poolel õigus kindlustusleping lõpetada.

5. Millal loeme kindlustuslepingu sõlmituks 5.1. Loeme kindlustuslepingu sõlmituks, kui olete saanud meie pakkumuse ja nõustunud sellega. Sõltuvalt

kindlustusteenusest võib nõusoleku andmine toimuda erineval viisil, nt kui olete täitnud ühe järgmistest tingimustest:

5.1.1. tasunud meile esimese kindlustusmakse;

5.1.2. kinnitanud kindlustuslepingu sõlmimist oma teatega (nt e-kirjaga, telefoni teel, videonõustamise käigus vm) või allkirjaga kindlustuspakkumusel või poliisil.

Selgitus

Sõltuvalt kindlustusteenusest saab kindlustuslepingu sõlmimine toimuda väga erinevatel viisidel. Kindlustuslepingu sõlmimiseks on vajalik, et Te nõustuksite kindlustuslepinguga. Kõige tavalisem nõustumuse viis on kindlustusmakse tasumine. Teenuse tingimustes või poliisil võib olla kirjeldatud, millal loeme kindlustuslepingu sõlmituks konkreetse teenuse puhul, samuti kindlustuskaitse jõustumise tingimused.

5.2. Kindlustuslepingu sõlmimise tõenduseks väljastame Teile poliisi.

5.3. Enne kindlustuspakkumuse väljastamist võime Teie soovi korral Teile esitada maksearvestuse, mille eesmärk on teavitada teid arvestuslikust kindlustusmakse suurusest.

Selgitus

Juhime Teie tähelepanu sellele, et maksearvestus ei ole käsitatav siduva kindlustuspakkumusena. Maksearvestuses esitatud kindlustusmakse ei ole meile siduv. Selle eesmärk on vaid teavitada teid arvestuslikust kindlustusmakse suurusest.

5.4. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on meil vabatahtliku kindlustuse korral õigus otsustada, kellega ja mis tingimustel me kindlustuslepingu sõlmime või sõlmimata jätame.

Selgitus

Vabatahtlik kindlustusleping on leping, mille sõlmimise kohustus ei tule seadusest. Kohustuslik kindlustus on näiteks liikluskindlustus ja kohustuslikud ametikindlustused. Vabatahtliku kindlustuslepingu puhul on igal kindlustusandjal õigus

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

5/12

otsustada, kas ja millistel tingimustel kindlustusleping sõlmida. Võime näiteks keelduda kindlustuslepingu sõlmimisest kõrgendatud riski korral.

6. Kuidas toimub kindlustusmakse määramine ja tasumine. Millised on tasumisega hilinemise tagajärjed

6.1. Kindlustusmakse määramisel võtame tavaliselt arvesse kindlustussummat, omavastutust, kindlustusperioodi kestust, Teiega seotud riski, kahjude statistikat ning muid kindlustusriski mõjutavaid asjaolusid.

Selgitus

Kindlustuslepingu sõlmimisel on meil lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus otsustada, mis tingimustel me kindlustuslepingu sõlmime. Kindlustusriski õige hindamine on meie kui kindlustusandja jaoks oluline tegevus. Isikuandmete töötlemise põhimõtetes (www.ergo.ee) oleme selgitanud isikuandmete töötlemise eesmärke riskide hindamisel.

6.2. Teie kohustuseks on tasuda meile kindlustusmakse kokkulepitud tähtpäevaks. Selgitus

Kindlustusmakse tasumise ajaks loeme hetke, mil vastav summa laekub meie arvelduskontole või hetke, mil maksate selle meie esindajale sularahas või maksekaardiga.

6.3. Kui Te ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest osamakset, võime me kuni makse tasumiseni lepingust taganeda. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, ei ole meil kindlustushüvitise maksmise kohustust.

Selgitus

Võlaõigusseadusest tulenevalt eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul pärast makse sissenõutavaks muutumist.

6.4. Kui Te ei tasu teist või mõnd järgmist kindlustusmakset ettenähtud ajaks, määrame me Teile maksmiseks vähemalt kahenädalase uue maksetähtaja, ehitise kindlustamise korral aga vähemalt ühekuulise uue maksetähtaja. Kui Te ei tasu kindlustusmakset uue maksetähtaja jooksul, loeme kindlustuslepingu üles öelduks. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast uue maksetähtaja lõppu ja Te ei ole selleks ajaks makset tasunud, vabaneme me oma kohustusest.

Selgitus

Kindlustusmakse tasumiseks saadame Teile makseteatise. Kui makse jääb tasumata, siis saadame Teile uue teate, millega määrame täiendava tähtaja.

6.5. Kui Te tasute kindlustusmakse ja Teil on võlgnevus, siis katame sellega kõige varem tekkinud võlgnevuse. Meil on ka õigus võtta summa, mille Te meile võlgnete, maha kindlustushüvitisest.

Selgitus

Võlaõigusseadusest tulenevalt kehtib eeltoodu ka juhul, kui meil on kohustus maksta kindlustushüvitis kolmandale isikule, mitte Teile kui kindlustusvõtjale.

7. Kuidas me Teie isikusamasust ja esindusõigust tuvastame 7.1. Enne tehingu tegemist soovime tuvastada Teie isikusamasuse. Kui meil on kahtlus Teie isikusamasuses või esitatud

dokumentide õigsuses, on meil õigus jätta tehing tegemata või nõuda lisadokumentide esitamist. Selgitus Teie isikusamasuse tuvastamise üheks eesmärgiks on tagada Teie kliendiandmete kaitse, st soovime takistada õigustamatute isikute juurdepääsu Teie andmetele. Isikuandmete töötlemise põhimõtteid oleme täpsemalt selgitanud meie isikuandmete töötlemise põhimõtete dokumendis (www.ergo.ee).

Sõltuvalt müügikanalist on Teie isikusamasuse tuvastamise viisid erinevad. Näiteks: iseteeninduskeskkonnas toimub isiku tuvastamine iseteeninduskeskkonda sisse logimisel. Kontoris teenindamisel küsib klienditeenindaja Teie käest isikusamasust tõendavat dokumenti. Telefoni teel suheldes esitab klienditeenindaja Teile isikusamasuse tuvastamiseks kontrollküsimused.

7.2. Kindlustuslepingu saate meiega sõlmida, kui olete vähemalt 18-aastane.

Selgitus

Vastavalt seadusele on isikud kuni 18. eluaastani piiratud teovõimega. Teovõime, st õigus teha tehinguid, on füüsilisel isikul alates 18. eluaastast.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

6/12

7.3. Kui soovite sõlmida kindlustuslepingu või teha muid toiminguid esindaja vahendusel, siis peate arvestama sellega, et aktsepteerime vaid digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt tõestatud volikirja. Kui Teid esindab kindlustusmaakler, siis eeldame, et kindlustusmaakleril on õigus Teid esindada.

Selgitus

Volikirja esitamise korral peate arvestama sellega, et enne tehingu tegemist soovime volikirja sisu õiguslikult hinnata. Seetõttu võib tehingu tegemine võtta täiendavat aega.

8. Keda loeme kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks 8.1. Kindlustuslepingut sõlmides peate arvestama sellega, et loeme Teiega võrdsustatud isikuteks kindlustuslepingust

tulenevate kohustuste (v.a kindlustusmakse tasumise kohustus) täitmisel järgmisi isikuid:

8.1.1. kindlustatu;

8.1.2. kindlustatu või kindlustusvõtjaga koos elavad perekonnaliikmed ja muud isikud, kes kindlustatud asja (nt sõiduk, ehitis) seaduslikult valdavad;

8.1.3. kindlustusvõtja juures töötavad isikud ja isikud, keda kindlustusvõtja kasutab oma majandustegevuses või oma kohustuste täitmisel.

8.2. Kui olete kindlustuslepingus kindlustusvõtja, siis olete kohustatud eelnimetatud isikutele selgitama kindlustusvõtja kohustusi, mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui eelnimetatud isikud ei täida kindlustuslepingut, loetakse, et Teie olete jätnud lepingu täitmata.

Selgitus

Oluline on silmas pidada, et võrdsustatud isikutelt ootame samasugust hoolsust ja heaperemehelikkust nagu ka kindlustusvõtjalt. Nad on samuti kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest. Näiteks: kohustus aktiveerida valvesüsteem, tagada tuleohutus, mitte suurendada kindlustusriski. Kui võrdsustatud isik on eespool nimetatud kohustusi rikkunud, siis on meil õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda. Kindlustushüvitist saame vähendada ulatuses, millisel määral rikkumine mõjutas kahju tekkimist või selle ulatust.

9. Kuidas määrame soodustatud isiku 9.1. Teil kui kindlustusvõtjal on õigus määrata soodustatud isik (välja arvatud vastutuskindlustus), st isik, kellele maksame

kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustushüvitise. Seaduses ette nähtud juhul on soodustatud isiku määramine kohustuslik.

Selgitus

Kui ehitise alune maa on koormatud hüpoteegiga, siis tuleb soodustatud isikuks määrata hüpoteegipidaja. Olete kohustatud kindlustuslepingu sõlmimisel meid teavitama ehitise aluse maa hüpoteegiga koormamisest. Samuti on sõiduki liisimise puhul nõutav, et liisinguandja oleks kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikuna.

9.2. Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisel soodustatud isikut ei määrata. Selgitus

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata, sest hüvitame kahju, mis on tekitatud kolmandale isikule ja seetõttu tasume kindlustushüvitise Teile kui isikule, kelle risk oli kindlustatud. Kohustusliku vastutuskindlustuse puhul (nt notari ametikindlustus) on meil õigus maksta kindlustushüvitis ka otse isikule, kellele kahju on põhjustatud.

10. Millist informatsiooni ja teateid me Teile edastame 10.1. Kindlustuslepingu kehtimise ajal edastame Teile kui kindlustusvõtjale lepingu täitmisega seotud teateid (nt kindlustuskaitse

selgitused, makseteatis-arved, vastused Teie pöördumistele jm). Edastame kõik lepinguga seotud teated, avaldused või muu info Teie teatatud kontaktaadressile (nt e-posti aadressile). Lähtume Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetest, sh korrigeerime Teie kontaktandmed meie infosüsteemis lähtuvalt viimati esitatud andmetest.

Selgitus

Lähtume põhimõttest, et Teie viimati edastatud kontaktandmed on õiged. Me edastame kõik lepinguga seotud teated Teie edastatud kontaktaadressile, sh eelistame alati suhelda e-posti teel. Kui meile ei ole Teie e-posti aadress teada, siis edastame teated Teie postiaadressile.

10.2. Edastame Teile kindlustuslepingu kehtimise ajal ka turundusteateid, sh meie pakkumusi täiendavate teenuste osas, kui te ei ole keeldunud vastavate teadete saamisest.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

7/12

Selgitus

Lähtume põhimõttest, et Teile kui meie kliendile on turundusteadete saatmiseks olemas põhjendatud õigustatud huvi. Elektrooniliste kontaktandmete esmasel kogumisel anname Teile võimaluse keelduda turundusteabe saamisest. Meile antud nõusolekuid saate alati vaadata ja muuta iseteeninduses (minu andmed). Samuti soovime, et annaksite meile teada, kui Teie kontaktandmed on muutunud. Ka kontaktandmeid saate hõlpsalt muuta meie e-kontoris.

10.3. Edastame Teile meie häid pakkumusi ja turundusteateid ka pärast kindlustuslepingu lõppemist, kui olete andnud selleks eraldi nõusoleku.

Selgitus

Lähtume seaduses sätestatud põhimõttest, et peale kindlustuslepingu lõppemist võib Teile turundusteateid saata vaid juhul, kui Te olete selleks andnud eraldi nõusoleku. Meile antud nõusolekuid saate alati vaadata ja muuta iseteeninduses (minu andmed).

11. Millist teavet me Teilt ootame 11.1. Lepingu sõlmimisel peate meile teatama kõigist Teile teada olevatest olulistest ja kindlustusriski mõjutavatest

asjaoludest, millel võib olla mõju meie kui kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda muudel kokkulepitud tingimustel. Olulised on eelkõige asjaolud, mida küsime Teilt lepingu sõlmimisel.

Selgitus

Kindlustuslepingu alusel võtame üle riskid, mis muidu on Teie enda kanda. Seetõttu on oluline, et oleksime võrdväärselt informeeritud olulistest riskiasjaoludest. Seaduse kohaselt eeldatakse, et oluline on see asjaolu, mille kohta oleme lepingu sõlmimisel informatsiooni küsinud. Oluliseks tuleb pidada ka muud informatsiooni riskiasjaolude kohta (nt hoones ei elata alaliselt, mis tähendab tavapärasest suuremat ohtu ehitise hävimisele lõhkumise või süütamise tagajärjel jmt).

11.2. Kindlustuslepingu kehtimise ajal peate meid viivitamatult teavitama:

11.2.1. kindlustusriski suurenemisest; Selgitus

See, mida konkreetse teenuse puhul loetakse kindlustusriski suurenemiseks, sõltub sellest, milliseid andmeid Teilt kindlustuslepingu sõlmimisel oleme küsinud.

11.2.2. lepingus kokkulepitud oluliste asjaolude muutumisest;

11.2.3. kindlustatud sõiduki või ehitise võõrandamisest (nt müük, kinkimine); Selgitus

Kindlustatud sõiduki või ehitise müügist peaksite meile teada andma enne ostu-müügi lepingu sõlmimist. Sellisel juhul on võimalik kindlustusleping lõpetada enne eseme müüki, sh saate tagasi ette tasutud kindlustusmakse. Oluline on silmas pidada, et seaduse kohaselt läheb kindlustatud eseme müügi korral kindlustusleping üle uuele omanikule (sõidukikindlustuse puhul alates ostu-müügilepingu alusel omandiõiguse üleminekust; liikluskindlustuse puhul alates Transpordiametis sõiduki omandiõiguse üleminekust või vastutava kasutaja muudatusest ja kinnisasja müügi korral alates kande tegemisest kinnistusraamatus.

11.2.4. kinnisasjale hüpoteegi seadmisest, kui kindlustatav ehitis on selle kinnisasja lahutamatu osa; Selgitus

Tavaliselt seatakse ehitise alusele maale hüpoteek panga või mõne muu isikuga laenulepingu sõlmimisel. See võib toimuda ka kindlustusperioodi jooksul. Sellest asjaolust tulebki meid koheselt teavitada. Teate saamise järgselt teeme kindlustuslepingus muudatuse, märkides hüpoteegipidaja soodustatud isikuks. Samuti teavitame sellest hüpoteegipidajat.

11.2.5. muust olulisest ja kindlustusriski mõjutavast asjaolust (nt ettevõttest kindlustusvõtja likvideerimine või pankrot).

12. Millised õigused meil on, kui olete teatamiskohustust rikkunud Kui Te ei ole meid kindlustuslepingu sõlmimisel teavitanud olulistest asjaoludest või olete andnud meile ebaõiget teavet, siis pärast sellest teada saamist võime kas kindlustusmakset suurendada või lepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui saime teada teatamiskohustuse täitmata jätmisest.

Selgitus

Seadus näeb ette, et kindlustusandjal on õigus teavitamiskohustuse rikkumise korral (sh suurenenud kindlustusrisk) kas suurendada vastavalt kindlustusmakset või kindlustusleping erakorraliselt lõpetada. Vastava valiku tegemisel lähtume sellest,

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

8/12

kas kindlustuslepingu jätkamine on mõistlikult võimalik või mitte (nt esitasite meile andmed, et tegemist on elumajaga, kuid hiljem selgus, et tegemist oli puidutöötlemiseks kasutatava hoonega).

13. Kuidas toimub arveldamine 13.1. Kindlustusmakse tasumiseks saadame Teile makseteatis-arve. Makseteatisel on kirjas maksetähtpäev, meie

arvelduskontonumber ning viitenumber. Makseteatise saadame paberil või elektrooniliselt. Selgitus

Oluline on silmas pidada, et kindlustusmakse kokkulepitud tähtpäevaks tasumise kohustus on Teil sõltumata sellest, kas olete makseteatise kätte saanud. Soovitame Teil arvete tasumiseks sõlmida püsikorralduse leping.

13.2. Kui olete kindlustusmakse tasunud ebakorrektselt ja meil ei ole võimalik olemasoleva teabe põhjal otsustada, mis kindlustuslepingu makse on laekunud, siis loeme, et kindlustusmakse on tasumata jäetud niikaua, kuni meil ei ole võimalik tuvastada, mis kindlustuslepingu maksega on tegemist.

13.3. Kui tasute ettenähtust vähem, võtame Teiega ühendust. Selgitus

Näiteks helistame või saadame meeldetuletuse e-kirja või sõnumiga. Kindlustusmakse loetakse laekunuks alles siis, kui kogu ettenähtud summa on laekunud.

13.4. Kui tasute ettenähtust rohkem, tagastame Teile ülejäägi või jätame ettemaksuks.

14. Kuidas on võimalik kindlustuslepingut lõpetada 14.1. Seaduses ette nähtud juhtudel on nii meil kui ka Teil õigus kindlustusleping ennetähtaegselt lõpetada. Selgitus

Oluline on silmas pidada, et kindlustusleping on leping nagu iga teinegi leping. See tähendab, et see kehtib kokkulepitud tähtajani. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik, kui selleks on mingi erakorraline põhjus (nt eseme võõrandamise soov, kindlustushuvi lõppemine, lepingu oluline rikkumine teise poole poolt). Muul juhul ei ole kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine põhjendatud.

14.2. Teil on õigus kindlustusleping üles öelda:

14.2.1. kui soovite kindlustatud eset (nt sõiduk, ehitis, seade, laev) võõrandada (müük, kinkimine);

14.2.2. Teie kindlustushuvi on lõppenud (nt kindlustatud sõiduki või ehitise kasutusala muutumine, valduse muutumine, kasutuslepingu lõppemine jmt);

14.2.3. pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Selgitus

Pärast kindlustusjuhtumi toimumist on Teil õigus kindlustusleping üles öelda (ühe kuu jooksul arvates otsusest) ilma oma seisukohta põhjendamata. Vastav õigus tuleb seadusest. Sama õigus on ka meil.

14.3. Meil on õigus kindlustusleping üles öelda:

14.3.1. kui olete oluliselt rikkunud kindlustuslepingut; Selgitus

Olulisteks rikkumisteks loeme näiteks alljärgnevat: kindlustusriski muutumise asjaoludest teatamata jätmine, kindlustusjuhtumi asjaolude suhtes ebaõigete andmete esitamine, kindlustusmakse tasumata jätmine.

14.3.2. pärast kindlustusriski suurenemist; Näide:

Oleme Teile teinud esildise kõrvaldada ohtlik olukord elektripaigaldises või küttesüsteemis vms, kuid Te ei ole seda kokkulepitud tähtajaks täitnud. Samuti, kui näiteks kindlustusperioodi jooksul muutub tegevusala kindlustuskohas (ATS lülitatakse välja, alustatakse ehitustöödega vms).

14.3.3. pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Selgitus

Vastavalt seadusele on pärast kindlustusjuhtumi toimumist meil õigus kindlustusleping üles öelda ühe kuu jooksul arvates kindlustusjuhtumi tuvastamisest. Vastav õigus tuleb seadusest. Sama õigus on ka Teil.

14.4. Tähtajatu kindlustuslepingu muutmise või lõpetamise soovist tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt üks kuu enne aastase kindlustusperioodi lõppu.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

9/12

15. Millised on hüvitamise põhimõtted 15.1. Meil tekib hüvitamiskohustus vaid juhul, kui tegemist on kindlustuslepingus kirjeldatud kindlustusjuhtumiga. Selgitus

Iga kindlustusteenuse tingimustes (nt kodukindlustus, reisikindlustus jm) oleme selgitanud, milliseid juhtumeid loetakse kindlustusjuhtumiteks.

15.2. Kõikide meie pakutavate teenuste puhul kehtivad üldised välistused (vt p. 16). Need on üldised olukorrad, millele meie kindlustuskaitse ei laiene. Samuti ei maksa me kindlustushüvitist, kui Teie kindlustusvõtjana või Teiega võrdsustatud isik on jätnud täitmata lepingus ette nähtud kohustuse (vt p. 17).

Selgitus

Kindlustusteenuse tingimustes (nt kodukindlustus, reisikindlustus jm) võib olla täpsustatud või täiendatud neid olukordasid, mida loeme välistusteks või millal me kindlustushüvitist ei maksa.

15.3. Maksame välja kindlustushüvitise viivitamata, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates kogu vajaliku informatsiooni ja tõendite saamisest kindlustusjuhtumi kohta.

15.4. Sõltuvalt kindlustusteenusest on meil õigus valida hüvitamise viis (nt rahaline hüvitamine või taastamine). Rahalise kindlustushüvitise tasume vaid ülekandega Teie arvelduskontole, st me ei arvelda sularahas.

15.5. Kui oleme kindlustuslepingus kokku leppinud omavastutuse kohaldamises, siis arvame omavastutuse maha pärast muid mahaarvamisi.

16. Millistele juhtumitele kindlustuskaitse ei laiene (üldised välistused) 16.1. Kui me ei ole Teiega kindlustuslepingus teisiti kokku leppinud, ei ole alljärgnevad juhtumid kindlustusjuhtumid ja/või me

ei hüvita mis tahes kahju, mis on tekkinud või suurenenud alljärgnevate juhtumite tagajärjel:

16.1.1. tuumarelva, tuumaenergia, päikesetormide, elektromagnetilise kiirguse, radioaktiivsuse või muu analoogse põhjuse tõttu tekkinud kahju (sh loetletud põhjustest tingitud energiavarustuse, vee-, gaasi-, kütte- või telekommunikatsioonisüsteemi katkestusest tekkinud kahju) või selle tulemusena suurenenud kahju või saamata jäänud tulu;

16.1.2. keemilise, bioloogilise, biokeemilise, elektromagnetilise või muud tüüpi massihävitusrelva väljatöötamisel, testimisel, kasutamisel ja käitlemisel tekkinud kahju;

16.1.3. kahju tekkimine, mõju kahju suurusele ja/või saamata jäänud tulu, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on nakkushaiguse puhang, epideemia või pandeemia, samuti nakkushaiguse puhangu, epideemia või pandeemia tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed (sh kehtestatud piirangud) ja/või eeltoodud põhjustest tulenevad häired kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tavapärases tegevuses;

16.1.4. sõja, kodusõja, invasiooni, rahvarahutuse, riigipöörde, streigi, töökatkestuse, erakorralise seisukorra, terrorismi, ülestõusu, massilise korratuse, sundvõõrandamise või muu analoogse põhjuse tõttu tekkinud kahju;

16.1.5. eriolukorra- või hädaolukorra väljakuulutamise tõttu tekkinud või tekkida võiv kahju;

16.1.6. kahjujuhtumiga seotud saamata jäänud tulu, puhtmajanduslik kahju või mittevaraline kahju;

16.1.7. maavärina, maapinna liikumise või maalihke tõttu tekkinud kahju;

16.1.8. andmete rikkumisega seotud kahju (sh teavitamis-, nõustamis-, kohtu-, õigusnõustamis-, suhtekorralduskulud, andmete rikkumisest tingitud või sellega seotud teenuste kulud), v.a kui sellega tekitati isikule kehavigastus, tervisekahjustus, surm või otsene varaline kahju asja (asjaks ei loeta elektroonilisi andmeid) kahjustamise või hävitamisega;

16.1.9. elektrooniliste andmetega seotud kahju, sh mistahes elektrooniliste andmete kasutamise võimatusest, funktsionaalsuse vähenemisest, parandamisest, asendamisest, taastamisest, paljundamisest, kadumisest, kahjustamisest, riknemisest, juurdepääsu puudumisest, käsitlemise võimatusest või vargusest tekkinud kahju. Elektroonilised andmed on teave või rakendused, mis on salvestatud, loodud või mida kasutatakse tarkvara abil, sh süsteemi- ja rakendustarkvara, kõvakettad, CD-ROMid, draivid, andmetöötlusseadmed või muud andmekandjad, mida kasutatakse elektrooniliste seadmetega;

16.1.10 küberintsidendi tõttu tekkinud kahju, sh mis tahes kulutused meetmetele küberintsidendi üle kontrolli saavutamiseks, ärahoidmiseks või selle mõju ja tagajärgede likvideerimiseks, samuti kahju küberintsidendi tõttu otseselt või kaudselt isikule tekitatud kehavigastusest, tervisekahjustusest või surmast ning osaliselt või täielikult elektrooniliste seadmete abil juhitavate masinate, seadmete ja muude süsteemide kahjustumisest. Küberintsident on arvuti-, võrgu- või infosüsteemis toimuv sündmus, sündmuste jada, ähvardav oht või pettus, mis häirib, ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust, sellele juurdepääsu, selle kasutamist või toimimist.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

10/12

Küberintsidendiks loeme muu hulgas järgmisi sündmusi:

• tahtlik või tahtmatu rünne, sh erinevad teenustõkkeründed infosüsteemi, arvutivõrgu või nende osade vastu; pahavara (viirused, ussid, lunavara, tagauksed vms) tõttu toimuv intsident;

• programmeerimisviga või olemasoleva tarkvara muutmine volitamata isiku poolt;

• igasugune tahtlik või tahtmatu ja täielikult või osaliselt planeerimatu arvuti-, võrgu- või infosüsteemi katkestus, mis ei ole tekkinud välise füüsilise jõu või varalise kahju tagajärjel, kuid mis mõjutab osaliselt või täielikult ligipääsu elektroonilistele andmetele ja/või arvuti-, võrgu- või infosüsteemidele;

• muu juhtum, mis on õigusaktide või ekspertide hinnangul käsitatav küberintsidendina, sh ebaselge juhtum, mille põhjuseks on küberoht, mida pole otseselt kindlustustingimustega välistatud.

Selgitus

Kõik eelnevalt nimetatud olukorrad on sellised sündmused, mida kindlustusandjad ei pea mõistlikult kindlustatavateks riskideks, kas kontrollimatu leviku ja/või väga suure avaldumise viisi tõttu. Üldiseid välistusi, mida kindlustusandjad erinevate teenuste puhul kohaldavad on selgitatud ka Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehel.

Kohaldame kõiki eespool nimetatud välistusi oma kõikide teenuste puhul, välja arvatud juhul, kui see on Teiega teenuse tingimustes eraldi kokku lepitud.

16.2. Me ei hüvita seda osa kahjust, mille osas on Teil õigus saada riigilt tagasi käibemaks või muud maksud.

17. Millised on muud olukorrad, millal me ei maksa kindlustushüvitist (rikkumised)

17.1. Me ei maksa kindlustushüvitist, kas osaliselt või täielikult, kui:

17.1.1. Teie kui kindlustusvõtja või Teiega võrdsustatud isik (vt p. 8) on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmine omab mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ja/ või kindlustusandja täitmise kohustusele;

17.1.2. Te ei ole tasunud kindlustusmakset kokkulepitud tähtpäevaks (järgmakse korral hiljemalt uueks tähtpäevaks) ja kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusmakse tasumise tähtpäeva möödumist;

17.1.3. kindlustusjuhtum on toimunud Teie kui kindlustusvõtja või Teiega võrdsustatud isiku või kindlustatud isiku raske hooletuse või tahtluse tõttu;

17.1.4. kindlustusjuhtum on põhjustatud Teie või Teiega võrdsustatud isiku tegevusest alkoholijoobes, narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete mõju all;

17.1.5. Teie või Teiega võrdsustatud isik on eksitanud või püüdnud meid eksitada kahju toimumise asjaolude või suuruse asjus või püüdnud meid muul viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes;

17.1.6. Teie kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on kasutanud kindlustatud eset kuriteo toimepanemiseks, kuriteole kaasaaitamiseks või kuriteo varjamiseks ning nendel põhjustel on tekkinud sellele esemele kahju või kui kindlustusjuhtum on tekkinud kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku poolt kuriteo sooritamisel või selle sooritamise katsel.

17.2. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemise ulatuse otsustame lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Selgitus

Kõik eelnevalt nimetatud olukorrad on sellised olukorrad, mida seaduse mõttes käsitatakse rikkumistena lepinguliste kohustuste täitmisel. Lepingu rikkumise korral on meil õigus kasutada seaduses ette nähtud vahendeid (nn õiguskaitsevahendeid). Üheks õiguskaitsevahendiks on oma lepingulise kohustuse täitmisest keeldumine. Neid olukordasid, millal meil on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest erinevate teenuste puhul, on selgitatud ka Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehel (hea tava).

Rakendame neid aluseid oma kõikide teenuste puhul, välja arvatud juhul, kui see on Teiega teenuse tingimustes eraldi kokku lepitud.

18. Mida tähendab nõudeõiguse üleminek 18.1. Meile läheb hüvitatava kahju ulatuses üle nõue, mis Teil kui kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul on kolmanda isiku

vastu. Samuti tuleb meile üle anda kahjustatud ese, mille oleme täielikult hüvitanud. Näide:

Kui oleme hüvitanud Teile kahju, mille tekitas ülemise korteri naaber (nt veekahju), siis on meil peale kindlustushüvitise väljamaksmist õigus esitada tagasinõue Teie naabri vastu. Kui oleme hüvitanud Teile purunenud teleri juhtumi eelse väärtuse,

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

11/12

on meil õigus purunenud teler Teilt üle võtta.

18.2. Kui Teie kindlustusvõtjana või soodustatud isik või kindlustatud isik loobuvad oma nõudest kolmanda isiku vastu või loobuvad õigusest, mis seda tagavad, vabaneme me oma kohustusest samas ulatuses, milles olete loobunud oma nõudest või õigusest.

18.3. Kui Teil kindlustusvõtjana on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti mõne teise Teiega koos elava perekonnaliikme vastu, on meil nõudeõigus üksnes niivõrd, kuivõrd vastutava isiku vastutus on kindlustatud.

18.4. Selleks, et saaksime nõuet menetleda, tuleb Teil meile üle anda kõik nõuet tõendavad dokumendid ja muud Teie valduses olevad materjalid.

18.5. Füüsilisest isikust kliendi surma korral läheb kindlustushüvitise saamise õigus üle tema pärijatele, kui õigus kindlustushüvitisele tekkis enne õigustatud isiku surma.

19. Millal kindlustuslepingust tulenevad nõuded aeguvad 19.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse lugema selle

kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks.

19.2. Kui oleme Teile kirjalikult teatanud kahju hüvitamata jätmisest või kindlustushüvitise vähendamisest, vabaneme me oma kohustusest juhul, kui Teie või kindlustushüvitist saama õigustatud isik ei esita hagi kohtusse ühe aasta jooksul pärast meilt kahju hüvitamata jätmise või kindlustushüvitise vähendamise otsuse saamist ning kui oleme Teile oma vastuses teatanud üheaastase aegumistähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.

Selgitus

Aegumistähtajad on sätestatud seadusega. Aegumistähtaeg tähendab, et kohustatud isikul on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kui aegumistähtaeg on möödunud.

Sõltuvalt kindlustusliigist võib kindlustuslepingus olla lisaks eraldi sätestatud kindlustuskaitsest tulenev nõuete esitamise periood (nt vastutuskindlustuses).

20. Kuidas me kohaldame rahvusvahelisi sanktsioone 20.1. Kindlustuslepingu sõlmimisel ja täitmisel kohaldame rahvusvahelisi sanktsioone, sh finantssanktsioone. Rahvusvahelise

sanktsioonina käsitame me sanktsioone, mille on kehtestanud Eesti Vabariigi Valitsus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid.

Selgitus

Finantssanktsioon on rahvusvaheline sanktsioon, millega tõkestatakse klientide (st finantssanktsiooni subjektide) rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamine või käsutamine täielikult või osaliselt.

20.2. Me ei paku kindlustuskaitset mistahes riskidele ega hüvita mistahes kahju ega nõudeid, mille kindlustamine või hüvitamine oleks vastuolus kaubanduspiirangute, keeldude või sanktsioonidega, mille on kehtestanud Eesti Vabariigi Valitsus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid.

21. Kuidas me Teie isikuandmeid töötleme Töötleme Teie kui kindlustusvõtja, soodustatud isiku ja kindlustatud isiku andmeid kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on avaldatud meie veebilehel www.ergo.ee.

Isikuandmete töötlemise põhimõtetes esitame Teile kogu informatsiooni, mis seaduse ja Euroopa Liidu andmekaitse määruse kohaselt tuleb esitada.

22. Kuidas kasutame võõrkeelseid dokumente 22.1. Eestikeelse kindlustuslepingu dokumentide juurde võime me selguse huvides lisada tõlke võõrkeelde. Selgitus

Tõlkel on üksnes selgitav tähendus. Tõlke ja eestikeelse dokumendi vastuolu korral juhindume eestikeelsest dokumendist.

22.2. Kui oleme kokku leppinud, et võõrkeelne dokument (rahvusvahelised klauslid jms) on kindlustuslepingu osa, lisame vajadusel lepingule selle dokumendi tõlke eesti keelde.

Selgitus

Eespool nimetatud juhul juhindume võõrkeelse dokumendi tekstist.

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

12/12

22.3. Teiega kokkuleppel võime kindlustuslepingu sõlmida võõrkeeles, kui see on vajalik konkreetse teenuse olemusest tulenevalt (nt rahvusvaheliste ettevõtete kindlustusriskide kindlustamine).

23. Kuidas Teil on võimalik meile kaebust esitada 23.1. Teil on õigus esitada meie tegevuse kohta kaebus, kasutades meie ametlikke kontaktkanaleid ja sidevahendeid (e-post,

telefon, kontor).

23.2. Anname Teie kaebuse menetlusse võtmise kohta tagasisidet ühe tööpäeva jooksul.

23.3. Vastame Teie kaebusele viie tööpäeva jooksul. Kui kaebust ei ole võimalik lahendada selle aja jooksul, teatame Teile menetluse pikenemise põhjuse ning uue vastamistähtaja.

23.4. Kliendikaebuste menetlemise lisainformatsioon on meie kodulehel www.ergo.ee.

24. Kuidas vaidlusi lahendada 24.1. Teil on õigus pöörduda meiega tekkinud vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole, mis tegutseb

Eesti Kindlustusseltside Liidu juures. Enne lepitusmenetlust tuleb Teil vaidlusküsimuses esitada nõue meile kui kindlustusandjale ja tagada meile võimalus nõudele vastata. Kui Te ei ole meie vastusega rahul, on Teil võimalik pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole. Lisateave on Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel www.eksl.ee.

24.2. Kindlustuslepingutest tulenevad vaidlused, sh vaidlused, milles me ei ole saavutanud kokkulepet kindlustuse lepitusorganis, lahendatakse Harju Maakohtus.

24.3. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust.

24.4. Teil on õigus esitada kaebus meie tegevuse kohta ka Finantsinspektsiooni (Sakala 4, 15030 Tallinn, [email protected]).

ERGO kindlustusteenuste üldtingimused | Kehtivad alates 06.06.2022

ERGO ettevõttekindlustuse poliis nr 27775796/1 Kindlustusandja ERGO Insurance SE, registrikood 10017013 ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal, registrikood 12025488 Veskiposti 2/1 10138 Tallinn [email protected] Tel: +372 610 6500

ERGO Insurance SE on kindlustusandjaks varakindlustuse, seadmerikke kindlustuse, ärikatkemise kindlustuse, ehitise valdaja vastutuskindlustuse, üldvastutuskindlustuse, tootja vastutuskindlustuse ja tööandja vastutuskindlustuse kindlustusriskide kindlustamise ning sellest tulenevate lepinguliste kohustuste osas. ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal on kindlustusandjaks tööandja ravikindlustuse kindlustusriski kindlustamise ja sellest tulenevate lepinguliste kohustuste osas. Kindlustusandjad pakuvad kindlustuskaitset vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustuskaitsetele ja kindlustustingimustele.

Kindlustusvõtja RIAB Teedeehitus OÜ, registrikood 10632043 Tänassilma tee 67, Tänassilma küla, 76406 Saku vald, Harju maakond, telefon 5010044, e-post [email protected]

Kindlustatud isikud RIAB Teedeehitus OÜ, registrikood 10632043

Kindlustusvahendaja Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ, registrikood 10993769 A. H. Tammsaare tee 53, 13415 Tallinn, Harju maakond, telefon 6666 060, e-post [email protected]

Teie kindlustus ERGO Ettevõttekindlustus Kindlustussumma eurodes Kindlustusmakse eurodes

Varakindlustus Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud Seadmerikkekindlustus Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud Ärikatkemise kindlustus Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud Ehitise valdaja vastutuskindlustus* Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud Tööandja vastutuskindlustus Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud Üldvastutuskindlustus 300 000 1 224,48 Tootja vastutuskindlustus Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud Tööandja ravikindlustus Ei ole kindlustatud Ei ole kindlustatud

Kindlustusmakse kokku: 1 224,48

*Ehitise valdaja vastutuskindlustus sisaldub üldvastutuskindlustuse kaitses. Kui üldvastutuskindlustus on valitud, siis ehitise valdaja vastutuskindlustustust eraldi ei valita.

Kindlustusperiood 12 kuud (18.01.2024 kuni 17.01.2025). Kindlustusleping on tähtajaline.

Kindlustusmakse Kindlustusmakse kokku 1 224,48 eurot

Osamakse tähtpäev Osamakse suurus

18.01.2024 1 224,48 eurot

Kindlustuslepingu eritingimused • Tingimustes toodud soodustatud isiku mõiste ei laiene.vastutuskindlustusele. Vastutuskindlustuses ei ole soodustatud

isikut.määratud... • Eritingimus vastutuskindlustuse kaitsete juurde – ERGO ei hüvita.mistahes kahju seoses vaimse tervise kahjustumisega. Näiteks

ei hüvitata.erinevate psüühikahäiretega, nagu depressioon, ärevushäire,.posttraumaatiline stressihäire jms seotud kahju, samuti ei hüvitata.psühhosotsiaalsete ohutegurite (nt õnnetus- või vägivallaohuga töö, .ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele.mittevastav töö) tõttu tekkinud kutsehaigestumisega seotud kahju. .

Üldvastutuskindlustus Kindlustuskaitse Kindlustatud isiku seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus seoses.kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmuse.tagajärjel kindlustuslepingus määratletud kahju tekkimisega kolmandale.isikule. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses poliisil märgitud.kindlustatud tegevusega või selles tegevuses kasutatava poliisil .märgitud kinnisasja ehitise või selle osa omamise või valdamisega... Kindlustus hüvitab mõistlikud ja vajalikud õigusabi-, kohtu- ja.ekspertiisikulud seoses kindlustatud isiku kindlustatud vastutuse.tuvastamisega..

Kindlustatud tegevusala Teede ehitamine, hooldus ja remont

Kindlustusterritoorium Eesti Vabariik

Kindlustuskaitse hüvitispiir 300 000 eurot

Omavastutus Omavastutuse suurus on 500 eurot kindlustusjuhtumi kohta

Eritingimused • Kindlustatud tegevusala täpsustus: Teede ehitamine, remontimine ja hooldamine. .. • Hooldustööde osas kehtib kindlustuskaitse ajal, mil kindlustatud isik viibis objektil ja sooritas hooldustöid. .. • ERGO ei hüvita kahju, mis tuleneb kindlustatu tegevusetusest (nt kindlustatu ei märka hooldus-/remondivajadust). .. • ERGO hüvitab kindlustusjuhtumist tingitud kahjunõude, kui selle aluseks oleva kahju on kindlustatud isik põhjustanud

maa-alusele.või konstruktsioonisisesele varjatud kaablile või torustikule vahetult kindlustatud tegevuse raames. ERGO hüvitab kahjustatud.kaabli või torustiku parandamise kulu üksnes juhul, kui enne tööde alustamist oli kaabli või torustiku asukoht plaani või.projekti järgi kindlaks tehtud; tööd kooskõlastatud kaabli või torustiku omaniku või valdajaga; kaevetööde käigus on järgitud.kõiki ohutusnõudeid (sh, kaeveloal näidatud juhised, nt. kaevamine lubatud vaid labidaga käsitsi). ERGO ei hüvita kahju, mis on.tingitud vee-, sooja- või elektrivarustuse häiretest või katkemisest. ..

• ERGO hüvitab, kui kindlustusjuhtumist tingitud kahju on tekkinud seoses kindlustatud tegevuse raames teostatud tõste- või.laadimistöödega (välja arvatud tõsteteenuse objektiks olevale esemele tekkinud kahju), tõstuki või ehitusmasina opereerimisega..Käesolev kindlustus ei asenda kohustuslikku liikluskindlustust ega hüvita kahju, millise hüvitamiseks on ette nähtud.liikluskindlustuse leping...

• Kindlustuskaitse ei kehti nõuete suhtes, mille aluseks oleva kahju põhjustas teede/tänavate amortisatsioon, st üldine, .pikaajaline, tavapärane kulumine...

• Alltöövõtja - ERGO hüvitab kahju, mille on põhjustanud alltöövõtja, keda kindlustatud isik kasutab oma kohustuste täitmisel. ERGO.hüvitab, kui alltöövõtja tekitas kahju seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud tegevusega. ERGO hüvitab, kui tekkinud.kahju osas esineb kindlustatud isiku vastutus kahjustatud isiku ees ja kahjustatud isik esitab kahjunõude kindlustatud isiku.vastu. Kahju hüvitamise järgselt on ERGO-l õigus esitada tagasinõue kahju tegeliku põhjustaja vastu. ..

• Kindlustuskaitse kehtib ainult juhul, kui kindlustatud isiku poolt on.täidetud kõik kindlustatud tegevusalaga tegelemiseks vajalikud.tegevuskoha riigi seadustest tulenevad kohustused (nt vajalike lubade.olemasolu, vajalikud kooskõlastused, majandustegevusteate esitamine.majandustegevuse registrisse jne)..

ERGO ettevõttekindlustuse poliis nr 27775796/1 2/3

Oluline info

Elektrooniline dokument Kindlustusvõtja nõustub sellega, et dokument on koostatud elektrooniliselt ja seda ei allkirjastata. Kindlustusvõtjale on enne kindlustuslepingu sõlmimist edastatud seaduse kohaselt nõutud informatsioon. Sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub kindlustuslepinguga ja selles esitatud andmetega.

Kindlustuspoliisi osad ERGO ettevõttekindlustuse tingimused KT.0958.20 (kohalduvad kõikide valitud.kindlustuskaitsete suhtes).. ERGO kindlustusteenuste üldtingimused (kehtivad alates 06.06.2022) kohalduvad, kui on .valitud varakindlustuse, seadmerikke kindlustuse, ärikatkemise.kindlustuse, ehitise valdaja vastutuskindlustuse,.üldvastutuskindlustuse, tootja vastutuskindlustuse ja/või tööandja.vastutuskindlustuse kindlustuskaitse.. ERGO ravikindlustuslepingute üldtingimused TI.0190.20.(kohalduvad, kui on valitud tööandja ravikindlustuse kindlustuskaitse). . Kindlustustingimustega on võimalik tutvuda ERGO kodulehel.www.ergo.ee/tingimused.

Poliis väljastatud 03.01.2024 11:02.

Riskiinfo Kindlustusandja on riskiinformatsiooni osas lähtunud kindlustusvõtjalt saadud andmetest. Kindlustuslepingu sõlmimisega kinnitab kindlustusvõtja kõikide esitatud andmete õigsust ja täielikkust.

Vastutuskindlustus Vastutuskindlustuses on riskihindamisel ja kindlustusmakse kujundamisel aluseks võetud muuhulgas kindlustatud isiku käive, kindlustatud tegevus, kindlustuskaitsega hõlmatud tooted, töötajate arv ja kindlustuse kehtivusterritoorium. Kindlustusvõtja peab ERGO-t teavitama riski suurenemisest. Kindlustusriski suurendavad muuhulgas eelmises lõigus loetletud asjaolude olulised muutused.

ERGO ettevõttekindlustuse poliis nr 27775796/1 3/3