Taotlus

oktoober 2023

Vasalemma II lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise

programm

Töö nimetus: Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise programm

Töö number: 23068

Tellija: Est-Paas OÜ

Juhtekspert Karl Kupits

Koostajad: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED ........................................................................................................ 5

3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 5

3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 6

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................... 10

4.1 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU ............................................................................... 10

4.2 MAASTIK ........................................................................................................................... 11

4.3 GEOLOOGIA ...................................................................................................................... 11

4.4 HÜDROGEOLOOGIA .......................................................................................................... 11

4.5 PINNAVESI ......................................................................................................................... 12

4.6 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ................................................................... 12

4.7 KITSENDUSED .................................................................................................................... 15

4.8 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 16

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................... 17

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ................................................................. 28

6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE .......................................... 28

6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................... 29

6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ................................................................................................. 30

6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ........................................................... 30

6.5 TAIMED, LOOMAD, KAITSEVÄÄRTUSED ............................................................................ 31

6.6 JÄÄTMED ........................................................................................................................... 32

6.7 KLIIMA ............................................................................................................................... 33

6.8 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 33

6.9 AVARIID, ÕNNETUSED ...................................................................................................... 34

7 NATURA EELHINDAMINE ................................................................................................ 35

7.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS

35

7.2 TEISTE NATURA ALA OLULISELT MÕJUTADA VÕIVATE PROJEKTIDE VÕI KAVADE

KIRJELDAMINE JA ISELOOMUSTAMINE .......................................................................................... 36

7.3 TÕENÄOLISELT OLULISTE MÕJUDE PROGNOOSIMINE ..................................................... 36

7.4 EELHINDAMISE TULEMUSED ............................................................................................. 37

8 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 38

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 2

9 AJAKAVA................................................................................................................................ 43

10 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED .................................................................................. 46

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 3

1 SISSEJUHATUS

Est-Paas OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks

Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Keskkonnaloa nõuetekohane taotlus esitati

08.09.2022 ning see on kättesaadav KOTKAS andmebaasis menetluse nr M-115561 alt.

Keskkonnaamet algatas oma 25.10.2022 kirjaga nr DM-115561-16 Vasalemma II

lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse ning keskkonnamõju hindamise

(KMH). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 punktile 28, mis sätestab

olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari

suurusel alal või turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal või

allmaakaevandamise. Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on

keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi

valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

edendada säästvat arengut.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara kaevandamine Vasalemma II

lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub

Lemmaru külas Lääne-Harju vallas Harju maakonnas (Joonis 1) ning see hõlmab

maatulundusmaa sihtotstarbega Rõõmo (86801:001:0044), Paepealse

(43101:001:0796), Vanasõeru (43101:001:0981) ja Keila metskond 247 (86801:001:0783)

katastriüksuseid.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.

Taotletava mäeeraldise pindala on 35,81 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on

38,81 ha. Taotletav mäeeraldis ühtib Vasalemma maardla (Padise Paemurrud nr 2)

plokiga 20, milles tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru on 3 695 000 m³ ning

sellest kaevandatav varu on 3 583 000 m³. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks ning

materjali on plaanis kasutada tehnoloogilise toormena.

Joonis 2. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid. Aluskaart Maa-amet.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 5

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on lähtutud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas

toodust.

Karjääri avamiseks raadatakse mets, sh raiutakse puud ja juuritakse kännud. Pärast

raadamistöid eemaldatakse mäeeraldiselt katend ekskavaatori või kopp-laaduriga ning

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus, mis moodustavad müra- ja

tolmutõkkevallid. Vallid rajatakse üldjuhul kõrgusega 3 – 5 m ning nõlvusega 1:2, mis

tagab vallide püsivuse. Müra- ja tolmutõkkevallide täpsed asukohad, tehnilised

parameetrid ja rajamine määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamistegevuse

protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos

tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust

korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside

edenedes.

Kattekihist eraldatakse muld, mis ladustatakse katendist eraldi. Korrastamisprotsessis

vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see

kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile või turustatakse

Keskkonnaameti loal. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad

määratakse kaevandamise projektis.

Kasuliku kihi paksus Vasalemma II lubjakivikarjääris on 4,6 - 13,4 m (keskmine 10,5 m).

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning

kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Vasalemma

lubjakivimaardla (maardla osa: Padise Paemurrud nr 2) kivimi sobivamaks

kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mida kasutatakse ka taotletava mäeeraldisega

külgnevas Vasalemma karjääris. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on

kõigepealt vaja lõhatavale astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude

sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast

lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laenguaugud laetakse lõhkeainega. Lõhkamine toimub

lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja

vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).

Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse1 nr 71 „Välisõhus leviva müra

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 6

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 on

lubatud impulssmüra tekitavaid töid, nt lõhkamist ja rammimist, teha tööpäevadel kl

7.00-19.00.

Maksimaalne aastane kaevandatav kogus on 200 000 m3.

Kaevandatav maavara jääb suures osas keskmisest põhjaveetasemest madalamale.

Kaevandada soovitakse kuivalt ning seetõttu on vajalik vee väljapumpamine karjäärist.

Kasuliku kihi kaevandamiseks tuleb alandada veetase maksimaalselt abs kõrguseni

11,7 m.

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse

purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri

süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine ladudesse (või vahetult

tellijate kalluritele) ja ladudest kalluritele tõstmine toimub kopplaaduri abil. Karjääri

tööajaks on planeeritud ajavahemik 8.00-20.00.

Karjääri väljaveoteena saab kasutada mäeeraldise teenindusmaast edelas asuvat Laitse

aiandusühistu teed. Alternatiivina on võimalik vastava kokkuleppe saavutamisel

kasutada materjali veoks Vasalemma karjääri taristut.

OÜ Est-Paas planeerib Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa peale

maavara ammendamist korrastada veekoguks (mäeeraldise ala) ja metsamaaks

(teenindusmaa ala). Vasalemma II lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on

~34,75 ha ning keskmiseks eeldatavaks veetaseme abs kõrguseks on 22,50 m. Tekkiva

veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas nõlvusega 1:3 kuni abs kõrguseni 19,0 m.

Kuna Vasalemma II ja Vasalemma karjääri mäeeraldised asuvad vahetult üksteise kõrval

moodustub mõlema mäeeraldise korrastamise tulemusel üks veekogu. Kahe

mäeeraldise vahele jääb eraomandisse kuuluv Männistu katastriüksus (nr

86801:001:0731), mis külgneb Padise Paemurrud nr 2 maardla 20. plokiga ning jääb

kaevandamata. See on plokk nr 18 ning jaotub kahte lahustükki. Lisaks eelkirjeldatule

asub selle ploki teine tükk maardla lõunapiiril ning on kolmest küljest ümbritsetud 20.

plokiga. Ka see osa 18. plokist jääb kaevandamata.

3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust

olemasoleva olukorraga (peatükk 3.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 7

1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamist vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloa taotlusele. Alternatiivi hindamisel käsitletakse ka rakendatavaid

leevendusmeetmeid.

Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg.

Tegevuse eesmärgid on:

1. kaevandada kindel kogus maavara kindlast asukohast;

2. kaevandatud materjali töötlemine kindlatesse fraktsioonidesse.

Asukohaalternatiivid

Asukohaalternatiivid piiritleb kaevandamisloa taotluse protsess. Loa taotluse protsess

näeb ette konkreetse asukoha taotlemist, mitte erinevate võimalike asukohtade

taotlemist. Seetõttu on taotlus esitatud konkreetsetele plokkidele eesmärgiga

kaevandada kindla kvaliteediga maavara. Eelnevast lähtuvalt teisi maavara

kaevandamise asukohtasid ei kaaluta ning hinnatakse kaevandamise võimalikkust

taotletud alal.

Eesmärgi 2 saavutamiseks on põhimõtteliselt võimalik kaaluda asukohaalternatiive.

Materjali tootmisega kaasnev keskkonnamõju on üldpõhimõttena kõige väiksem

materjali tekkekohas. Ei ole põhjust eeldada, et mõni muu asukoht materjali

töötlemiseks oleks vähem keskkonda koormav.

Seetõttu kaevandamise ega materjali töötlemise osas asukohaalternatiive ei kaaluta.

Vastavalt kaevandamisloa taotlusele on põhimõttelisteks materjali väljaveo teede

alternatiivideks kokkuleppe saavutamisel vedu läbi Vasalemma karjääri ning teiseks

alternatiiviks väljavedu mööda teenindusmaale rajatavat teed Laitse aiandusühistu

teele (kõrvalmaantee nr 11382), mis on riigitee. Uue väljaveotee rajamisel tuleb ehitada

nõuetele vastav teede ristumiskoht, milleks tuleb teha koostööd ja küsida

projekteerimistingimusi Transpordiametilt. Samuti peab arendaja veenduma ja

vajadusel tagama teede piisava kandevõime ning vältima teede risustamist.

Alternatiiv 1.1 Vedu läbi Vasalemma karjääri (Joonis 3)

Alterantiiv 1.2 Vedu mööda teenindusmaale rajatavat teed Laitse aiandusühistu teele

(kõrvalmaantee nr 11382)

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 8

Joonis 3. Skemaatiline ülevaade väljaveoalternatiividest. Aluskaart, andmed: Maa-

amet

Tehnoloogilised alternatiivid

Taotluses toodud raimamise tehnoloogiaks on lõhkamine. Alternatiivseteks

tehnoloogiateks on murdmine ja freesimine.

Eraldiseisva alternatiivina ei käsitleta materjali mehhaanilist (hüdrovasaraga) raimamist,

sest võrreldes lõhkamisega on kaevandamise aeg oluliselt pikem, mis omakorda

tähendab ka häiringute (peamiselt müra ja tolmu) pikemat kestvust. Küll aga on

võrreldes lõhkamisega hüdrovasara tööga kaasnev vibratsioonitase madal, mistõttu on

teatud juhtudel võimalik käsitleda seda tundlikemates piirkondades vibratsioonist

tingitud mõjude leevendava meetmena.

ALTERANTIIV 1.1

ALTERANTIIV 1.2

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 9

Põhimõtteliseks alternatiiviks on materjali kaevandamine veetaset alandamata.

Lähtuvalt sellest, et taotletav karjäär asub kõrvuti AS Nordkalk kaevandatava

Vasalemma karjääriga, kus kaevandatakse veetaset alandamata ning kahe mäeeraldise

vahele tervikut ei jää, ei ole mõeldav kaevandamine veetaset alandamata. Seetõttu seda

ka eraldiseisva alternatiivina ei kaaluta.

Killustiku tootmiseks alternatiive ei ole.

Tehnoloogilise alternatiivina ei käsitleta kaevandamise ega kivimi töötlemise erinevaid

mahtusid. Tootmismahu muutmine on võimalik leevendusmeede juhul, kui arendaja

soovitud tootmismaht põhjustab ülemäärast keskkonnamõju.

Ajaga seotud alternatiivid

Kummagi eesmärgi saavutamiseks ajalisi alternatiive põhjust moodustada ei ole.

Üldpõhimõttena on teada, et kiirem kaevandamine põhjustab keskkonnamõju lühemat

aega, sest mõjutatav ajaperiood on lühem.

Võimalik on reguleerida tootmise aega ööpäevas, vajadusel ka erinevatel aastaaegadel.

Need ei ole alternatiivid, vaid on võimalikud leevendusmeetmed, mida tuleb kaaluda

olulise negatiivse mõju ilmnemisel.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 10

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asustus, maakasutus ja taristu

Taotletav mäeeraldis piirneb ida- ja põhjaosas töötava Vasalemma karjääri2

mäeeraldisega (Vasalemma karjääri katastriüksus nr 86801:001:0062, mäetööstusmaa

sihtotstarbega), idas ja lõunas on mäeeraldis ümbritsetud maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksusustega, millel kasvab mets. Lähimad hooned, sh elamud

asuvad mäeeraldise piirist 260 m kaugusel edelasuunas, teenindusmaast veidi enam

kui 100 m kaugusele. Lähimad elamud asuvad Laitse külas Vähepere-Veski

(29701:001:0760) ja Vahepere (29702:001:0190) katastriüksustel.

Taotletavast Vasalemma II lubjakivikarjääri teenindusmaast vahetult edelasse jääb

Laitse aiandusühistute kõrvalmaantee T-11382, mis on ühtlasi ka üheks võimalikuks

väljaveoteeks (Joonis 4).

Joonis 4. Asustus, maakasutus, taristu, vääriselupaik. Aluskaart: Maa-amet, andmed

Keskkonnaagentuur.

2 Keskkonnakaitseluba nr KMIN-032

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 11

4.2 Maastik

Vasalemma lubjakivimaardla (Padise Paemurrud nr 2) asub Põhja-Eesti lavamaa

loodeosas. Maardla ümbruskonnas levivad oosid ja seljandikud, mille vahele jäävad

soostunud madalikud.

Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaad katab lõuna- ja kirdeosas

mets, ülejäänud osas võsa või looduslik rohumaa. Maapinna reljeef on suhteliselt

tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 26,0 – 30,0 m. Maapinna reljeef tõuseb

põhja suunas.

4.3 Geoloogia

Vastavalt geoloogilisele uuringule3 moodustavad taotletaval Vasalemma II

lubjakivikarjääri mäeeraldisel katendi Kvaternaari ladestu saviliivmoreen kihistu (sh

kasvukiht, muld, liivsavi). Katendi paksuseks on 1,8 – 8,2 m (keskmiselt 4,0 m), olles

suurem mäeeraldise lõunaosas.

Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Oandu ja Keila lademete lubjakivid.

Kasuliku kihi moodustavad Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldisel Vasalemma

kihistu lubjakivid (tehnoloogiline lubjakivi). Vasalemma kihistu esineb kogu

mäeeraldise ulatuses paksusega 4,6 – 13,4 m (keskmine 10,5 m) ja selle lamam asub

absoluutkõrgusel 11,15 - 13,63 m.

4.4 Hüdrogeoloogia

Veevarustuse seisukohast omab Vasalemma lubjakivimaardla (Padise Paemurrud nr 2)

ümbruses tähtsust karbonaatkivimites leviv Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Karjäär

avaks Ordoviitsiumi ladestu, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Keila veekihi. Nimetatud

veekiht toitub eelkõige sademetest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi vesi kaitsmata

või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Ala läheduses asub Vasalemma

jõgi. Jõgi asub Vasalemma II lubjakivikarjäärist ligikaudu ~100 – 200 m lõuna suunas.

Geoloogilise uuringu ajal mõõdetud põhjaveetasemed jäid Vasalemma II

lubjakivikarjääri alal 2019. aastal 1,0 – 5,5 m sügavusele maapinnast abs kõrguste

vahemikku 21,01 – 27,69 m. Põhjavee tasemed Vasalemma II lubjakivikarjääri alal on

3 Vasalemma lubjakivimaardla Vasalemma II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ

Inseneribüroo Steiger, 2019.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 12

oluliselt mõjutatud kõrvalasuvast töötavast Vasalemma karjäärist lähtuvalt, kus veetase

on alandatud maavara kaevandamise eesmärgil.

Karjääri voolav veehulk moodustub sademete ja karjääri mõjupiirkonnas oleva

põhjavee arvelt.

4.5 Pinnavesi

Taotletavast mäeeraldisest 100 m kaugusel lõunas asub Vasalemma jõgi (tunnus

VEE1099200, Vasalemma_1 kogum, Joonis 4) kalda piiranguvööndiga 100 m.

Mäeeraldise teenindusmaa kattub kalda piiranguvööndiga edelanurgas, kus karjääri

ligipääsutee läbib piiranguvööndit. Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldis kalda

piiranguvööndiga ei kattu.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–20274 järgi on Vasalemma_1 kogumi

seisund 2019. aasta seisuga kesine. Meetmeprogrammiga5 ei nähta ette tegevusi, mis

oleksid seotud lubjakivi kaevandamisega.

Pinnaveekogumite 2021. aasta seisundi vahehinnangu järgi oli Vasalemma_1

veekogumi koondseisund kesine6. See on olnud kesine 2010. aastast alates. Kesise

koondseisundi on tinginud kesine ökoloogiline seisundiklass, mille põhjuseks on jõel

olevad paisud (Vanaveski, Ruila ja koprapaisud) ja jõesängi muutmine.

4.6 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid.

Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on mäeeraldisest 1,3 km kaugusel idasuunas

asuv Suure-Aru loodusala (RAH0000682), mis kattub ka Suure-Aru looduskaitsealaga

(KLO1000635) ja ligi 600 m kaugusel lõunasuunas asuv Vansi loodusala (RAH0000659).

Loodusalasid ja nende kaitseväärtusi käsitletakse pikemalt peatükis 7 „Natura

eelhindamine.“

4 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022

5 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku

6 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 13

Vasalemma jõgi kuulub selles lõigus (algusega Ruila paisust kuni suubumiseni merre)

lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse7.

Taotletavast Vasalemma II lubjakivikarjäärist kirdesse jääb vääriselupaik kastikuloo

kasvukohatüübiga (tunnus VEP110074, Joonis 4). Kastikuloo kasvukohatüüp esineb

nõrgalt lainjail tasandikel, mikroreljeef on tasane või lainjas. Muldadest esinevad

põuakartlikud õhukesed paepealsed ning õhukesed ja keskmise tüsedusega

rähkmullad, kus huumusesisaldus on kõrge. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvu-

tingimused paremad kui leesikaloo kasvukohatüübis, kuid mullad on väikese

veemahutavusega ja sademetevaesel ajal kergesti läbikuivavad. Lõimiselt on

rähkmullad enamasti rähksed (kerged) liivsavid ja saviliivad. Puistutest esinevad

peamiselt männikud, esineb ka kuusikuid, aga ka arukaasikuid ja tammikuid, kuid

nende kasv on aeglasem, nendes on puud sageli ka kõveratüvelised8.

Kaitsealuseid taime- ega loomaliike mäeeraldisele ega selle teenindusmaale EELIS

andmebaasi järgi jää. Lähimad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad jäävad enam kui

1 km kaugusele mäeeraldisest. Lähimad kaitsealuste loomade elupaigad jäävad

taotletavast alast lõunasuunda: 480 m kaugusel II kategooria kaitsealuse kanakulli

(Accipiter gentilis) elupaik (KLO9128177) ja 580 m kaugusele I kategooria kaitsealuse

must-toonekure (Ciconia nigra) (KLO9127615) elupaik.

Kanakull (Accipiter gentilis)9 on Linnudirektiivi I lisa liik, kes on Eestis ohualtis

seisundis ning kuulub seetõttu II kategooria kaitsealuste linnuliikide hulka.

EELIS andmebaasi järgi on kanakulli elupaik (KLO9128177) teada 2018. aastast, mil

registreeriti edukas pesitus kolme pojaga. Rohkem vaatlusi EELIS andmebaasis ei ole.

Eestis on kanakull levinud nii loodusmaastikus kui metsatukkadega vahelduvas

kultuurmaastikus, viimastel aastakümnetel on asustatud ka parkmetsad ja teised

puistud suuremates linnades. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad

moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Kodupiirkonna suurus sõltub peamiselt

seal leiduva toidu, vähemal määral ka muude ressursside, nagu sobivad pesapaigad,

puhkepaigad jms ohtrusest ning kättesaadavusest. Eestis põhjalikke kanakulli

telemeetrilisi uuringuid kodupiirkondade määramiseks veel läbi viidud ei ole. Alles

viimastel aastatel (2019–2020) on erinevate projektide käigus kodupiirkondi uuritud.

Esialgsetel andmetel olid kahe mosaiikses kultuurmaastikus tegutseva isaslinnu

7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“

8 https://kasvukohatyybid.emu.ee/mets/kastikuloo

9 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. 2022. Keskkonnaamet.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 14

kodupiirkonnad 88 ja 155 km2, linnas tegutseval isaslinnul 30 km2. Kodupiirkondade

maastik varieerub märkimisväärselt, kuid Eestis hõlmab keskmiselt metsa 51 %

(okasmetsa 14,5 %, segametsa 15 %, lehtmetsa 21,5 %), üleminekulisi metsaalasid

(võsad, raiesmikud) 11 %, soid 8 % ja avamaastikku 29 %. Kodupiirkonna suurus sõltub

peamiselt seal leiduva toidu, vähemal määral ka muude ressursside, nagu sobivad

pesapaigad, puhkepaigad jms. ohtrusest ning kättesaadavusest. Metsaaladel on

kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on saagijahiks

sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti.

Käsitletav kanakulli elupaik asub loodusmaastikus, kuid läheduses paiknevad ka

suuremad asulad (nt Vasalemma, Laitse). Loodusmaastikus pesitsevad kanakullid

peavad jahti tavaliselt ümbritseval metsaalal. Asulate läheduses paiknevate elupaikade

kanakullid otsivad toitu ka asulatest, kus leidub rohkem tuvilisi, vareslasi jm linde. Kus

konkreetsete kanakullide toitumisalad asuvad, pole teada, kuid tõenäoliselt on need

seotud piirkonna metsa ja ka asulatega.

Liigi peamised ohutegurid kaitse tegevuskava järgi on pesapaikade hävimine,

toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine.

Viimase Eesti lindude arvukusehinnangu järgi pesitseb Eestis 400–600 kanakulli paari10.

Must-toonekurg (Ciconia nigra)11;12 on Eestis I kaitsekategooria liik, riikliku punase

nimestiku järgi kriitilises seisundis ning kuulub Linnudirektiivi I lisasse.

EELIS andmebaasi järgi on must-toonekure elupaik (KLO9127615) registreeritud 2005.

a ja lisatud on kirje, et pojad olnud 2004. a pesas. Ülejäänud registreeritud aastatel

(2012-2015, 2018, 2019, 2021) on pesa olnud asustamata. Pikalt asustamata pesa viitab

endisele must-toonekure elupaigale, mis teadmata põhjustel ei ole kasutust leidnud.

Sobivate keskkonnatingimuste (nt piisav toidubaas) olemasolul võib liik territooriumi

taas hõivata.

Must-toonekurg on Eestis hajusalt levinud haudelind, eelistades pesapaigana vanu

viljakaid segametsi, palumetsi ja metsastunud niite, vähem ka sooservametsi. Pesa

ehitab ta enamasti (vana) metsamassiivi sisemusse, mitte serva lähedusse. Eestis on

elupaigad, eriti pesitsuskohad, suhteliselt kaugel inimtegevusest. Peaasjalikult hoidub

liik kohtadest, kus inimene vahetult käib või maastikku muudab (nt lageraied,

10 Eesti Ornitoloogiaühing. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017.

11 Linnuatlas. 2018. Eesti Ornitoloogiaühing.

12 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. 2018. Keskkonnaamet.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 15

puhkealad). Masinate liikumine ja müraallikad pole nii suureks probleemiks (edukaid

pesi paikneb ka raudtee ja/või maantee naabruses).

Must-toonekurg on Eestis langeva arvukusega liik. Vaatamata rakendatud

kaitseabinõudele arvukuse suurenemist märgata pole. Arvukuse langemise põhjus pole

täpselt teada, aga tõenäoliselt on mõjunud mitmed tegurid koos. Intensiivse

metsakuivenduse tõttu vähenevad või degradeeruvad toitumiskohad ja tekib

ökoloogiline lõks13. Ohjeldamatu metsaraie mõjul XX sajandi viimasel kümnendil

vähenes võimalike suurte pesapuude hulk, mis on esmatähtsad pesitsemiseks, ja alanes

seega pesapaikade kvaliteet.

Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb territooriumist, mida üks paar kaitseb

teiste samast liigist isendite sissetungi eest, ja aladest, kus käiakse pesitsusperioodil

toitumas. Liigi elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate

toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid, kus leidub sobivaid

vanemaid ja haralisi pesapuid. Metsaservades pesitsemist liik väldib.

Must-toonekure ellujäämuse ja sigivuse seisukohast on määrava tähtsusega

toitumispaikade arv ja nende kvaliteet. Toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse

Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks

põhjuseks. Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest

küntud põldudeni, ka rabades ning roostikes. Valdavad on siiski väikesed

vooluveekogud. Raadio- ja satelliit-telemeetriliste uuringute andmetel võivad

vanalinnud käia toitumas isegi kuni 40 km kaugusel poegadega pesadest.

Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi peetakse liigile suurteks ohuteguriteks

elupaikade killustumist, toitumisalade degradeerumist ja looduslike ohutegureid

(noorlindude suremus, liigisisene konkurents, ilmastiku tingimused jm).

Viimase Eesti lindude arvukusehinnangu järgi pesitseb Eestis 40-60 paari must-

toonekurgi.

4.7 Kitsendused

Mäeeraldise teenindusmaa kattub ca 0,3 ha ulatuses Vasalemma jõe kalda

piiranguvööndiga ning see osa on metsastunud. Vastavalt looduskaitseseadusele

13 Olukord, kus liigile tunduvad elutingimused näiliselt head, kuid on reaalsuses pesitsemiseks

ebasoodsad

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 16

ulatub jõe kaldal metsamaal ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Mäeeraldise teenindusmaale jääb ca 30 m ulatuses avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd. Ehitusseadustiku järgi on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed

ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning

vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on

kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.

Ehitusseadustiku § 72 järgi on tee kaitsevööndis muuhulgas keelatud kaevandada

maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet.

Mäeeraldise teenindusmaale jääb ca 1 m ulatuses elektripaigaldise kaitsevöönd.

Ehitusseadustiku §77 on toodud elektripaigaldise kaitsevööndis rakenduvad

kitsendused, sh on keelatud teha mäe- ja lõhkamistöid, kuid neid teenindusmaal teha

ei plaanita.

4.8 Kultuuriväärtused

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitseobjekte, kuid jääb

kaks pärandkultuuriobjekti. Nendeks on Rõõmu talukoht (nr 868:TAK:004) ja Rõõmu talu

kiviaed (nr 868:AED:003), mis asuvad mäeeraldise põhjaosas. Mõlemast objektist on

EELIS andmebaasis säilinud ka foto.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 17

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+14

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud üldised tingimused maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest mõjutatud aladele, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina.

Uusi mäeeraldisi ja uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei ole määratud.

Vasalemma II mäeeraldis kuulub Vasalemma maardlasse (Padise Paemurrud nr 2) ning

seda on Harju maakonnaplaneeringus käsitletud.

Vasalemma II mäeeraldise ala jääb maakonnaplaneeringu joonise järgi rohelise

võrgustiku alale ning mäeeraldisele jääb ka väärtuslik põllumaa (esialgne informatiivne

infokiht).

Harju maakonnaplaneering toob välja üldised kasutustingimused maardlate ja

maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladele:

Harju maakonnaplaneering 2030+

tingimus

Kavandatava tegevuse seos

1. Maardlate kasutuselevõtul tuleb

vältida võimalusel alasid, mis asuvad

väärtuslikel põllumajandusmaadel,

väärtuslikel maastikel, rohelises

võrgustikus ja linnade puhkealadena

määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda

eelnevalt kaasnevaid mõjusid

väärtuslikele maastikukomponentidele.

Maardla on juba kasutusele võetud.

Taotletavale alale jääb väärtuslik

põllumajandusmaa ning ala kattub

rohelise võrgustiku tuumalaga.

Mõju hindamisel selgitatakse

kavandatava tegevuse mõju

rohevõrgustikule. Kaevandamise

tagajärjel hävib mäeeraldisele jääv

väärtuslik põllumajandusmaa, sest pärast

kaevandamise lõppu korrastatakse ala

veekoguks.

14 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

2030/

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 18

Harju maakonnaplaneering 2030+

tingimus

Kavandatava tegevuse seos

2. Väärtusliku põllumajandusmaa,

väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku

ja linnade rohevööndi toimimise

tagamisega tuleb arvestada

kaevandusloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale

tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks.

Mõju hindamisel selgitatakse

kavandatava tegevuse mõju

rohevõrgustikule. Kaevandamise

tagajärjel hävib mäeeraldisele jääv

väärtuslik põllumajandusmaa, pärast

kaevandamise lõppu korrastatakse ala

veekoguks.

3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb

varud maksimaalselt ammendada ning

alad majandustegevuse lõppemisel

korrastamisprojekti abil korrastada, et

võimaldada maade edasist kasutust kas

põllu- või metsamaana, puhkeala või

ehitusalana.

Kavandatav tegevus toetab maardla

varude maksimaalse ammendamise

põhimõtet. Kaevandamise lõppedes

korrastatakse ala veekoguks, mida on

edaspidi võimalik kasutada puhkealana.

4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada

juba kuivendusest rikutud alasid.

Ei ole asjakohane

5. Linnalise asustuse alal peab säilima

kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui

toimub kaevandustegevus.

Ei ole asjakohane, sest taotletava karjääri

vahetusse lähedusse linnalist asulat ei jää.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 19

Harju maakonnaplaneering 2030+

tingimus

Kavandatava tegevuse seos

6. Maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb

tagada arvelevõetud maavara

kaevandamisväärsena säilimine ja

juurdepääs maavaravarule. Püsiva

iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt

lubatav, kui kavandatav tegevus ei

halvenda maavaravaru

kaevandamisväärsena säilimise või

maavaravarule juurdepääsu osas

olemasolevat olukorda.

Ei ole asjakohane, kavandatava tegevuse

eesmärk on maavara kaevandamine.

7. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid

mida ei ole maavara väljamise

(mäetööstusmaa) eesmärgil seni

kasutusse võetud ning mida ei ole

käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena,

määratlemine mäetööstusmaana on

võimalik pärast maavara kaevandamise

loa taotlemist ja selle saamist

õigusaktidega sätestatud korras.

Antud juhul on tegemist alaga, mida ei

ole maakonnaplaneeringus käsitletud

mäetööstusmaana, kuid kaevandatav

materjal on arvele võetud aktiivse

tarbevaruna. Käesoleva keskkonnamõju

hindamise objektiks olev keskkonnaloa

taotlus on esitatud ning keskkonnaloa ja

KMH menetlus algatatud lähtuvalt

õigusaktides toodud korrale. Mõjude

hindamise tulemusena selgub, millistel

tingimustel on võimalik kavandatavat

tegevust ellu viia.

8. Kaevandamine juba asustatud alade

piirkonnas on problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanike

elutingimustes. Eelistatud on sama

maavara kaevandamine esmajärjekorras

asustatud aladest eemal, eeldusel, et selle

maavara olemasolu ja kaevandamise

tingimused seda võimaldavad.

Kavandatav tegevus leiab aset tihedalt

asustatud aladest eemal.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 20

Harju maakonnaplaneering 2030+

tingimus

Kavandatava tegevuse seos

9. Kaevandustegevuse loa taotlemisele

eelnevalt on soovitav viia võimalikult

varakult läbi avalik protsess kohaliku

elanikkonna ja teiste puudutatud

huvigruppide kaasamiseks, leidmaks

vajalikud kokkulepped ja kompromissid.

Ennetav koostöö aitab vähendada

hilisemate kaebuste ja probleemide

tekkimise võimalusi.

Ei ole antud etapis enam asjakohane.

10. Maardlate kasutuselevõtul tuleb

kavandada maardlatele ligipääsuteed,

mis vastavad maardla kasutamisega

kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel

tuleb kavandada olemasolevate teede (sh

riigimaanteede) kandevõime

tugevdamine.

Ligipääs mäeeraldisele rajatakse

mäeeraldise teenindusmaale. Juurdepääs

ja materjali vedu hakkavad toimuma kas

läbi olemasoleva Vasalemma karjääri või

mööda rajatavat teed ning Laitse

aiandusühistute kõrvalmaanteed.

Arendaja peab veenduma ja vajadusel

tagama teede piisava kandevõime,

nõuetekohaste ristmike väljaehitamise

ning vältima teede risustamist. Riigiteega

ristumiskoha ja tee kasutamise osas tuleb

saavutada kokkulepped

Transpordiametiga.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 21

Harju maakonnaplaneering 2030+

tingimus

Kavandatava tegevuse seos

11. Kui planeeritaval maa-alal asub

keskkonnaregistri maardlate nimistus

olev maardla või selle osa,

kooskõlastatakse üldplaneering või

detailplaneering planeerimisseaduses

sätestatud korras

Keskkonnaministeeriumi või

keskkonnaministri volitatud isikuga. Riigi

tasandil on oluline erinevate

ametkondade vahelise koostöö

tõhustamine ja seeläbi ametliku

seisukoha kujundamine ühtsete

ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks,

et anda suunised maardla, rohelise

võrgustiku, asustusalade, väärtuslike

maastike ja väärtuslike

põllumajandusmaade omavahelise

kattumisega kaasnevate konfliktide

lahendamiseks.

Ei ole asjakohane, kavandatava tegevuse

eesmärk on maavara kaevandamine.

Koostatav Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering15

Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu, mille koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise

valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas

perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade

paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste

kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise ajal olid avalikustatud16

teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus.

Kuivõrd neis dokumentides on käsitletud planeeringu ja mõjude hindamise

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021011

16 https://www.harjumaavarad.ee/planeeringu-dokumendid/

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 22

metoodikat, siis ei ole veel võimalik tuua välja kavandatava tegevuse seoseid Harju

maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringuga.

Vasalemma valla üldplaneering17

Vasalemma valla üldplaneeringu järgi tuleb Vasalemma lubjakivikarjääri ala

laiendamiseks (nii pindalaliselt kui ka kaevandamise sügavust suurendades) läbi viia

keskkonnamõju hindamine, milles käsitletakse erinevaid alternatiive kaevandamisala

laiendamiseks ja mis käsitleb ka põhjavee taseme fikseerimise ja ühtlase veetaseme

hoidmise lahendit, et vältida ümbritsevate alade liigniiskeks muutumist ja üleujutamist

kaevandamise lõpetamisel.

Kavandatav tegevuse elluviimisel laieneb karjääriala.

Kavandatava tegevuse alternatiive on käsitletud peatükis 3.2 „Kavandatava tegevuse

reaalsed alternatiivid“ ning vastavalt seal toodule alternatiivseid asukohti

keskkonnamõju hindamises ei käsitleta. Küll aga käsitletakse keskkonnamõju

hindamises kavandatava tegevusega ning kavandatava tegevuse ja Vasalemma karjääri

koosmõju piirkonna põhjaveetasemele nii kaevandamise ajal kui kaevandamise

lõppedes.

Vastavalt Vasalemma valla üldplaneeringule(Joonis 5) asub taotletav mäeeraldis

aktiivse tarbevaruga lubjakivimaardlal. Mäeeraldis on terves ulatuses märgitud kui

rohevõrgustiku tuumala T8. Üldplaneeringu seletuskirja järgi ei saa rohevõrgustik

maardlal olla takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides

sätestatud korras ning tingimustel. Teatud juhtudel on kaevandamisloa andmiseks ette

nähtud keskkonnamõju hindamise läbiviimine Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §6 kohaselt

Mäeeraldise teenindusmaa lääneosa jääb kalda piiranguvööndisse ning mäeeraldise

idaserv piirneb vääriselupaigaga.

Alale jääb pärandkultuuriobjekt, mille osas on üldplaneeringus tehtud ettepanek see

pärandkultuuriobjektide nimekirjast välja arvata.

Mäeeraldise lõunaossa on märgitud väärtuslike niitude ala, kuid Maa-ameti ortofoto

järgi on see ala metsastunud.

17 https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 23

Joonis 5. Väljavõte Vasalemma valla üldplaneeringust. Lubjakivimaardla on

märgitud lilla joonega, rohekoridor rohelise viirutusega, pärandkultuuriobjektide

hulgast välja jäetava objekti ettepanek rohelise täpiga, väärtuslikud niidud rohelise

diagonaalse viirutusega, mets rohelise ruudustikuga.

Lääne-Harju valla arengukava 2019-203018

Lääne-Harju valla arengukavas ei käsitleta kaevandamist.

Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering19

Koostatava üldplaneeringus ei ole taotletav mäeeraldise ala maakasutust määratud.

Taotletava mäeeraldise kirdeosasse on märgitud väärtusliku põllumajandusmaa ala

ning taotletav ala jääb terves ulatuses rohevõrgustiku tuumalale.

Koostatava üldplaneeringu seletuskirja järgi loetakse väärtuslikuks

põllumajandusmaaks haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev

maa, kus tulenevalt mulla viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus.

Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Harju

18 https://laaneharju.ee/arengukavad

19 https://laaneharju.ee/uldplaneering

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 24

maakonnaplaneering 2030+. Selle põhjal käsitletakse väärtuslikena hajaasustuses

paiknevaid üle 2 ha suuruseid põllumassiive, mille mullaviljakuse boniteet on Harju

maakonna keskmisega võrdne (39 hindepunkti) ja sellest kõrgem.

Üldplaneeringu seletuskirja järgi tuleb väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuse

suurendamiseks muuhulgas hoida väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandus ja

kultuurrohumaad kasutuses. Käesoleva programmi koostamise hetkel puudub

teadmine, kas väärtuslik põllumajandusmaa on aktiivses kasutuses. Vastavalt PRIA

veebikaardi20 andmetele ei ole alale eraldatud põllumajandustoetuseid vahemikus

2018-2023. Kavandatava tegevuse elluviimisel mäeeraldisele jääv põllumajandusmaa

hävib.

Üldplaneeringu seletuskirja järgi on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja

maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav

looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest

ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt mõeldakse rohevõrgustiku all nii

looduslike kui ka poollooduslike alade jm keskkonnaelementide ökoloogiliselt toimivat

võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike

protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning

leevendada kliimamuutuste mõju. Rohevõrgu eesmärkide täitmiseks on vajalik

planeerida see sidusa struktuurina, mis töötaks ka ökoloogiliselt sidusa võrgustikuna ja

leevendaks inimtegevuse tagajärjel (asustus, taristu jm) tekkinud ökosüsteemide

killustatust.

Üldplaneeringu järgi tuleb vältida maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad

rohevõrgustiku alal. Rohekoridorides tuleb vältida lageraiet. Lageraiet võib kavandada

selliselt, et säilitatava metsakoridori laius oleks vähemalt 200 m.

Kui maavara kaevandamine on rohevõrgustiku alal põhjendatud, tuleb üldplaneeringu

järgi kasutusele võtta meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Maavara

ammendumisel korrastusprojekti lähtekohaks peab olema rohevõrgustiku toimimise

taastamine või parandamine. Kaevandamise mõjude selgitamiseks ja leevendamiseks

tuleb läbi viia KMH eelhinnang, vajadusel KMH. Keskkonnamõju hindamise käigus

selgitatakse kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisus rohevõrgustiku

tuumalale.

Koostatavas üldplaneeringus käsitletud põhimõtted maavara kaevandamise kohta ning

selle seosed kavandatava tegevusega on koondatud järgnevasse tabelisse:

20 https://kls.pria.ee/kaart/

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 25

Koostatava Lääne-Harju valla

üldplaneeringu tingimus

Seos kavandatava tegevusega

Maardla kasutuselevõtmisel maavara

väljamise eesmärgil tuleb juhinduda

õigusaktides sätestatud korrast

Kavandatav tegevus toimub juba

varasemalt kasutusele võetud

Vasalemma maardlas (Padise Paemurrud

nr 2). Nii keskkonnaloa taotlemine kui

keskkonna mõju hindamine toimuvad

lähtuvalt õigusaktides sätestatud korrast.

Eelistada tuleb maavara kaevandamist

eemal asustatud aladest

Kaevandamine leiab aset asustatud

aladest eemal.

Uusi kaevandusi ei rajata elamu-, puhke-

ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse

turismipiirkonna lähedusse

Lääne-Harju valla üldplaneeringuga ei

planeerita kavandatav tegevuse

lähipiirkonda elamu- puhke- ega

ühiskondlikke objekte ning puudub info

piirkonda kavandatava potentsiaalse

turismipiirkonna kohta.

Maavarade kaevandamise planeerimisel

tuleb avaldada minimaalset mõju

maastiku ilmele, mullastikule ning

puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja

põllumajanduslikule kasutusele

Kaevandamise tulemusena paratamatult

muutub piirkonna maastiku ilme ning ala

ei ole võimalik enam põllumajanduslikult

ega metsanduslikult kasutada vähemalt

selles osas, mis korrastatakse veekoguks.

Pärast ala korrastamist on võimalik

mäeeraldist puhkeotstarbeliselt

kasutada.

Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid,

mis asuvad tiheasustusaladel, väärtuslikel

põllumajandusmaadel, rohelise

võrgustiku ala, puhkeväärtuslikel aladel

Vasalemma maardla (Padise Paemurrud

nr 2) alale taotletav Vasalemma II

mäeeraldis kattub nii rohevõrgustiku alal

kui väärtusliku põllumajandusmaaga.

Maardla on juba varasemalt kasutusele

võetud.

Kasutusele võetud maardlates tuleb

varud maksimaalselt ammendada ning

alad majandustegevuse lõppemisel

Taotletav mäeeraldis asub juba

kasutusele võetud Vasalemma maardlas

(Padise Paemurrud nr 2). Taotletav

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 26

Koostatava Lääne-Harju valla

üldplaneeringu tingimus

Seos kavandatava tegevusega

korrastada, et võimaldada maade edasist

kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb

koostada rekultiveerimisprojekt ning see

kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja

keskkonnametiga ning projekt ette

nähtud aja jooksul ka ellu viia.

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb

tagada, et maa sobiks ümbritsevasse

maastikku ega kujutaks oma iseärasuste

tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või

loomadele

mäeeraldis plaanitakse korrastada

veekoguks ning kujundatakse sellele

ohutud nõlvad. Korrastamise projekti

koostamisel lähtutakse

Maapõueseadusest ning

kooskõlastatakse see kohaliku

omavalitsuse ja Keskkonnaametiga.

Maardlate kasutuselevõtul tuleb

kavandada ligipääsuteed, mis vastavad

selle kasutamisega kaasnevale

liikluskoormusele. Vajadusel tuleb

kavandada olemasolevate teede (sh

riigiteede) kandevõime tugevdamine (nt

mustkatte rajamine)

Taotletav mäeeraldis asub juba

kasutusele võetud Vasalemma maardlas

(Padise Paemurrud nr 2). Ligipääs

mäeeraldisele rajatakse mäeeraldise

teenindusmaale. Juurdepääs ja materjali

vedu soovitakse lahendada kas läbi

olemasoleva Vasalemma karjääri või

mööda rajatavat teed ning Laitse

aiandusühistute kõrvalmaanteed.

Arendaja peab veenduma ja vajadusel

tagama teede piisava kandevõime,

nõuetekohaste ristmike väljaehitamise

ning vältima teede risustamist.

Pärast kaevandamist tuleb kasutatud ala

korrastada kas loodusliku keskkonna

taastumiseks, majandustegevuseks või

rekreatsiooniks sobiliku alana.

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb

tagada, et maa sobib ümbritsevasse

maastikku ega kujuta oma iseärasuste

tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või

loomadele

Taotletav mäeeraldis plaanitakse

korrastada veekoguks ning kujundatakse

sellele ohutud nõlvad. Korrastamise

projekti koostamisel lähtutakse

Maapõueseadusest ning

kooskõlastatakse see kohaliku

omavalitsuse ja Keskkonnaametiga. Ka

taotletavast mäeeraldisest põhjapool

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 27

Koostatava Lääne-Harju valla

üldplaneeringu tingimus

Seos kavandatava tegevusega

asuv Vasalemma karjäär korrastatakse

veekoguks.

Karjääride rekonstrueerimisel uute

tehisveekogude tekkimisel eelistada

veekogude määramist avalikult

kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks

takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel

kasutada

Taotletav mäeeraldis kujundatakse

veekoguks. Eeldatavalt määratakse tekkiv

veekogu avalikult kasutatavaks.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 28

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele

Kuna kaevandatav varu asub allpool põhjaveetaset, on kaevandajal plaanis materjali

kaevandamiseks põhjaveetaset alandada. See tähendab, et kaevandamisalale valguv

põhjavesi, aga ka sademevesi tuleb alalt ära juhtida. Seetõttu võib kavandatav tegevus

avaldada olulist mõju nii pinnaveele (välja pumbatav vesi juhitakse suublasse) kui ka

põhjaveele (veetaseme alanemine põhjaveekihis).

Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele avaldub mäeeraldiselt ärajuhitava vee

suublasse juhtimisel nii pinnaveerežiimile kui -kvaliteedile. Mõju pinnaveerežiimile on

tingitud eelkõige kaevandusalalt ära juhitavast veest ehk vee hulk Vasalemma jões

kasvab. Samas ei ole välistatud, et põhjaveetaseme alandamise tõttu ulatub põhjavee

alanduslehter Vasalemma jõeni ning alandab selle veetaset.

Mõju vee kvaliteedile on tingitud mäeeraldiselt välja pumbatud vee juhtimisest

suublasse. Mäeeraldisele rajatakse settebassein vee puhastamiseks heljumist.

Mõju hindamisel selgitatakse kavandatava tegevuse mõju ja selle olulisus

pinnavee kvaliteedile ja režiimile.

Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele avaldub põhjaveetaseme alanemisega

kaevandatavas Vasalemma kihistu põhjavees, sellest sügavamale mõju ei ulatu.

Olenevalt mõjuraadiusest võib kavandatav tegevus omada mõju Vasalemma jõe

veetasemele.

Kuna läheduses asub juba töötav Vasalemma karjäär ning kahe mäeeraldise vahele

tervikut ei jäeta, siis kaevandamisest tingitud mõju põhjaveele ei saa vaadelda eraldi.

Kaevandamisel on põhjavett ära juhtides üheks riskikohaks olukord, kus ühel

mäeeraldisel töö lõpetakse ning teine jääb veel töötama. Seetõttu tuleb

keskkonnamõju hindamises käsitleda kaevandamise lõpetamise osas järgnevaid

stsenaariumeid piirkonna põhjaveetasemele avalduvate mõjude hindamiseks:

Stsenaarium 1 – mõlematel mäeeraldistel lõpetatakse kaevandamine samal ajal

Stsenaarium 2 – Vasalemma karjääri mäeeraldiseel lõpetatakse kaevandamine enne kui

Vasalemma II mäeeraldisel. Selgitatakse, millised on need tegevused, mida kaevandaja

peab tegema, et hoida ala kaevandatavana.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 29

Stsenaarium 3 - Vasalemma II mäeeraldisel lõpetatakse kaevandamine enne kui

Vasalemma karjääri mäeeraldisel. Selgitatakse, millised on need tegevused, mida

kaevandaja peab tegema, et hoida ala kaevandatavana.

Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse kavandatava tegevusega kaasnev

mõju põhjaveele nii kaevandamise ajal kui pärast kaevandamise lõppu,

arvestades ka Vasalemma karjääri mäeeraldise mõju.

6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn

Kavandatava tegevusega olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei kaasne.

Taotletaval mäeeraldisel kavandatakse tööala valgustamist. Pole põhjust prognoosida

olulise valguse kandumist elamuteni.

Kavandatava tegevusega kaasneb nii müra kui vibratsiooni teke. Müra kaasneb nii

materjali kaevandamise, purustamise kui materjali äraveoga, vibratsiooni peamiseks

allikaks on materjali raimamiseks tehtavad lõhketööd. Teiste protsessidega (sh

transpordiga) kaasnevat vibratsioonitaset oluliseks pidada ei ole põhjust.

Koosmõjus Vasalemma karjääri määeraldisega võib kanduda piirkonda suurem

müratase, seda eelkõige materjali transpordil läbi Vasalemma asula kui materjali

transport hakkab toimuma läbi Vasalemma karjääri mäeeraldise (alternatiiv 1.1).

Seetõttu on oluline selgitada kaasnevad müratasemed koosmõjus Vasalemma karjääri

mäeeraldisega.

Kui transport toimub mööda teenindusmaale rajatavat teed Laitse aiandusühistu teele

(alternatiiv 1.2), siis Vasalemma II mäeeraldiselt kaevandatud materjali veoga kaasnevat

mõju Vasalemma asulas ei esine.

Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse kavandatava tegevusega kaasnev

müratase ja vibratsioon ning nende olulisus piirkonnas, sh lähimate elamute

juures, koosmõjus Vasalemma karjääri mäeeraldisega. Hinnatakse tegevusega

kaasneva müra- ja vibratsioonitasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.5.2002. a määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 30

6.3 Mõju õhu kvaliteedile

Kavandatava tegevusega kaasneb mõju õhu kvaliteedile. See on tingitud materjali

kaevandamise, purustamisel ning transpordil tekkivast tolmust (peenosakesed PM2.5,

PM10 ja PMsum).

Ka õhu kvaliteedi osas kaasneb kavandataval tegevusel koosmõju Vasalemma karjääri

määeraldisel toimuvate töödega. Koosmõju Vasalemma asula õhu kvaliteedile on

olulisem juhul kui rakendub alternatiiv 1.1 ning materjal veetakse läbi Vasalemma

karjääri. Juhul kui vedu toimub Laitse aiandusühistu teed (alternatiiv 1.2) mööda, siis

transpordist tingitud mõju Vasalemma asulale ei kaasne.

Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest

ja sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket, leviku

ulatust koosmõjus Vasalemma karjääri mäeeraldisega. Sealhulgas tuuakse

keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava tegevuse vastavus

Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses21 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud

piirväärtustele.

6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda

eelkõige läbi mõjude õhu kvaliteedile, tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni ning

joogiveeks kasutatava põhjaveetaseme muutuste. Neid mõjusid on käsitletud

peatükkides 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“ ja 6.2 „Müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“. Juhul kui

eelnimetatud mõjud (v.a põhjaveetaseme alanemine) jäävad ei ületa norme, pole

põhjust eeldada olulist negatiivset mõju inimese tervisele, heaolule ega varale.

Põhjaveetaseme alanemisele norme seatud ei ole. Põhjaveetaseme oluliseks

alanemiseks loetakse 0,5 m või üle 10% olemasolevast veesambast.

Mõju varale avaldub ka läbi selle, et Männistu katastriüksuse (nr 86801:001:0731),

kasutustingimused pärast kaevandamise lõppu muutuvad. Nii Vasalemma kui

Vasalemma II mäeeraldiste ammendumise ja korrastamise järgselt muutub

katastriüksus saareks, millele ligipääs saab olema vaid paadiga.

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 31

Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

hinnatakse läbi mõjude hindamise looduskeskkonnale – läbi müra ja vibratsiooni

leviku, välisõhu kvaliteedi ning põhjavee kättesaadavuse. Arvestatakse koosmõju

Vasalemma karjääri mäeeraldisega. Kokkuvõtvalt tuuakse hinnang inimese tervisele,

heaolule ja varale välja eraldiseisvas peatükis.

6.5 Taimed, loomad, kaitseväärtused

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele on käsitletud peatükis 7 „Natura

eelhindamine“.

Mäeeraldise kirdeosas asub kastikuloo kasvukohatüübiga vääriselupaik (tunnus

VEP110074, Joonis 4). Elupaik ei ole otseselt seotud põhjavee režiimiga, sest sealsed

mullad on väikese veemahutavusega ja sademetevaesel perioodil kergelt läbikuivavad22.

Seetõttu võib eeldada, et kavandatav tegevus ei oma olulist mõju vääriselupaigale.

Mõju vääriselupaigale keskkonnamõju hindamise käigus täiendavalt ei hinnata.

Kavandatava tegevuse mõju lõunasuunas asuvale must-toonekurele võib avalduda

eelkõige toitumisalade kvaliteedi languse läbi. Kaevandamise käigus on tarvilik vee ära

juhtimine suublaks olevasse Vasalemma jõkke. Asustatud territooriumi korral võivad

kured aga jõge kasutada toitumiseks, mistõttu tuleb mõjude hindamise käigus

võimalikku toitumisala kvaliteedi langust hinnata.

Kanakullile võib peamine mõju avalduda mõningase toitumisala pindala vähenemise

näol. Karjäär laieneb kagu suunda olemasolevale metsaalale, mida kanakull võib

potentsiaalselt toitumiseks kasutada. Mõju olulisuse hinnang antakse mõjude

hindamise käigus.

Müra negatiivne mõju must-toonekurele ja kanakullile on vähe tõenäoline, sest

mäeeraldis asub must-toonekure elupaigas piirist 630 m kaugusel ja kanakulli elupaiga

piirist 480 m kaugusel.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju must-

toonekurele ja kanakullile.

Kavandatava tegevuse mõju Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigale võib avalduda läbi muutuste pinnavee kvaliteedis ja seda

käsitletakse peatükis 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“.

22 https://kasvukohatyybid.emu.ee/mets/kastikuloo

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 32

Taotletav mäeeraldis jääb täielikult rohevõrgustiku tuumalale, mistõttu võib see omada

mõju rohevõrgustikule. Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse

kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisus rohevõrgustiku tuumalale ning

selle terviklikkusele.

6.6 Jäätmed

Maavara kaevandamisloa järgi tekib maavara kaevandamise käigus jäätmetena

käsitletavaid katendit23 157 000 t/a ja sõelmeid24 94 00 t/a. Keskkonnaloa taotluse järgi

antakse need muudele ettevõtetele. Samas on plaanis katendist moodustada müra- ja

tolmutõkkevallid ning sõelmed ladustada mäeeraldise teenindusmaal puistangutesse

ning kasutada nii katendit kui sõelmeid mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks.

Pole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkivad sõelmed ja katend on

saastunud ning seetõttu ei ole need jäätmed käsitletavad ohtlike jäätmetena.

Vastavalt 01.04.2023 jõustunud jäätmeseaduse redaktsioonile ei ole tarvilik enam

maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete tekitamiseks jäätmeluba taotleda.

Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352

tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või

ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat. OÜ Est-Paas on

kaevandamisloa taotluse koosseisus jäätmekava esitanud.

Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel.

Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis

ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse.

Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus ebaolulises mahus. Nende

kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

23 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

24 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)

töötlemisel tekkinud jäätmed

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 33

Masinate hooldust teostab kohapeal hooldusfirma, kes hoolduse käigus tekkivad

ohtlikud jäätmed ise likvideerib. Ohtlikke jäätmeid karjääris ei ladustata.

Jäätmeteket ega jäätmetega kaasnevaid mõjusid ei hinnata.

6.7 Kliima

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate

kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel

(metsa raadamine, kasvpinnase koorimine).

Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani

2050“25 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“26 lubjakivikarjääre

ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise seisukohast

peetakse olulisemaks teisi sektoreid (energiatootmine, transport). Kaevandamisele ei

ole kliima seisukohast norme ega piirmäärasid täna ette seatud.

Kliimamuutustest tingituna suurenevad sademete hulgad võivad suurendada ka

väljapumbatava vee hulka. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203027

toob välja kaks stsenaariumit, mille järgi perioodil 2041–2070 võib keskmine sademete

hulk aastas suureneda kuni 14% võrreldes tänasega või aastaaegade lõikes kuni 18%.

Prognoositakse ka ekstreemsete ilmastikuolude (sh sademed) sagenemist ja

intensiivistumist. See seab väljakutse pumpamisvõimsustele. Keskkonnamõju

hindamisel hinnatakse kavandatava tegevuse kliimatundlikkust ja -riske.

6.8 Mõju kultuuripärandile

Kavandataval tegevusel puudub mõju muinsuskaitseobjektidele – neid määeraldisele ei jää.

Mäeeraldisele jäävad pärandkultuuriobjektid hävivad kaevandamise tagajärjel. Enne

kaevandamise algust tuleb arendajal anda pärandkultuuriobjektide registri pidajale teada,

et mäeeraldisele jäävad pärandkultuuriobjektid hävivad ning vastavalt registri pidaja

tagasisidele jäädvustada vajadusel objektid uuesti.

25 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

26 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

27 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 34

6.9 Avariid, õnnetused

Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate

hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil,

mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele,

kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta

väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi

kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 35

7 NATURA EELHINDAMINE

Ülevaade kavandatava tegevuse kohta on toodud peatükis 3 „Kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldused“.

7.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade

iseloomustus

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid.

Kaevandatud materjali vedu alternatiivi 1.2 korral toimub mööda olemasolevat riigiteed

Laitse aiandusühistu tee (kõrvalmaantee nr 11382), mis möödub Vansi loodusalast.

Taotletavale mäeeraldisele lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 6)

on 1,3 km kaugusele itta jääv Suure-Aru loodusala (RAH0000682) ja 580 m kaugusele

lõunasse jääv Vansi loodusala (RAH0000659).

Suure-Aru loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Vansi loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230) ja

vanad loodusmetsad (*9010) ning II kaitsekategooria alune taim eesti soojumikas

(Saussurea alpina ssp. Esthonica).

Need elupaigad ja eesti soojumikas on sõltuvad veerežiimist.

Vansi loodusala ja taotletava mäeeraldise vahele jääb Vasalemma jõgi. See on ühtlasi

ka Suure-Aru loodusala lõunapiiriks. Kummagi Natura ala ümbrusesse on rajatud

kuivenduskraavid. Nii Vasalemma jõgi kui kuivendus on peamisteks loodusalade

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 36

veerežiimi mõjutajateks.

Joonis 6. Taotletava mäeeraldisele lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad.

Andmed: Maa-amet, EELIS.

7.2 Teiste Natura ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade

kirjeldamine ja iseloomustamine

Taotletaval mäeeraldisel võib olla koosmõju lubjakivi kaevandamisega taotletaval

Vasalemma mäeeraldisel (Joonis 6). Koosmõju Natura 2000 aladele ja nende

kaitseväärtustele võib avalduda eelkõige veerežiimi muutustes.

7.3 Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju Natura 2000 loodusaladele ja nende

kaitseväärtustele võib avalduda läbi veerežiimi muutuste. Seda, milline saab olema

kavandatavast tegevusest tingitud põhjavee alanduslehter koosmõjus taotletava

Vasalemma mäeeraldisega selgub keskkonnamõju hindamise käigus

hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel. Võimalikku kaasnevat mõju on kirjeldatud

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 37

peatükis 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“ ning

hindamismetoodikat peatükis 8 „Hindamismetoodika“.

Materjali väljavedu toimub mööda olemasolevat riigiteed Laitse aiandusühistu teed.

Tee on kasutuses ka praegu, küll mitte kaevandatud materjali veoks. Tee ei asu Vansi

loodusalal. Pole põhjust eeldada, et olemasoleva tee kasutamine omaks mõju Vansi

loodusala kaitse-eesmärkidele ega selle terviklikkusele, sest vedu toimub väljaspool

Natura ala.

7.4 Eelhindamise tulemused

Antud etapis puudub teadmine kui ulatuslik on kavandatava tegevuse ja teiste

piirkonnas sellega koosmõju avaldavate tegevuste (Vasalemma mäeeraldis) tagajärjel

moodustuv põhjavee alanduslehter. Seetõttu tuleb keskkonnamõju hindamise käigus

selgitada veerežiimi muutus ning selle olulisus ning anda hinnang selle mõjust Natura

2000 võrgustikku kuuluvatele Vansi ja Suure-Aru loodusaladele ja nende

kaitseväärtustele. Läbi tuleb viia Natura täismahuline hindamine.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 38

8 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.

Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud

piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav

tegevus võib oluliselt mõjutada:

• põhjaveetase ja veerežiimi muutus (sh sellest tingitud mõju piirkonna

taimestikule);

• mõju õhukvaliteedile (sh peened osakesed PM2.5, PM10 ja PMsum), mis

ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule;

• müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike

tervisele ja heaolule;

Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse

jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega (maavara

kaevandamine Vasalemma mäeeraldisel). Koosmõju võib avalduda muutustes õhu

kvaliteedis ning tekkivas müras, aga ka mõjus piirkonna põhjaveetasemele. Koosmõju

arvestatakse mudeldustes ja arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse

vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga. Mõju hindamisel

arvestatakse kõige ebasoodsamate oludega – nt õhuheitmete, müra, vibratsiooni

hindamisel arvestatakse olukorda, kus heiteallikad asuvad piirkonna elanikele kõige

ebasoodsamas asukohas.

Mõju pinnavee kvaliteedile ja seeläbi ka Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaigale ning must-toonekure toitumisalale hinnatakse

ekspertarvamuse põhjal lähtudes seni läbi viidud pinnavee seireandmetest Vasalemma

jões ning võttes arvesse ka Vasalemma mäeeraldise mõju. Kättesaadavad jõgede

seireandmed ekstrapoleeritakse kavandatava tegevusega plaanitud mahtudesse. Üks

sisenditest on põhjavee režiimile avalduva mõju hindamise käigus arvutatav välja

pumbatava vee kogus.

Mõju põhjaveele ja veerežiimi muutuste hindamiseks koostatakse hüdrogeoloogiline

mudel, milles käsitletakse nii olemasolevat olukorda, selle muutumist kaevandamise

edenedes ja pärast kaevandamise lõppu. Kuna Vasalemma mäeeraldises toimub

kaevandamine ka praegu ning Vasalemma II mäeeraldise ammendumisel

moodustavad mõlemad karjäärid terviku, siis võetakse hindamise aluseks Vasalemma

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 39

karjääri keskkonnamõju hindamisel28 koostatav hüdrogeoloogiline mudel. Mudeli

koostamisel lähtutakse järgnevast: hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel kasutatakse

tarkvara ModelMuse. Modelleeritav ala on ca 20x20 km, umbes 10 km raadiuses

Vasalemma karjäärist. Täpne võrgusamm mudelialal selgub koostamise käigus. Mudeli

täpne kihtide arv selgub koostamise käigus, mudeli alumiseks kihiks võetakse

Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, mis moodustab veepideme. Mudeli pinnakattes ja

aluspõhjas erinevate kihtide levik saadakse 1:50 000 geoloogilise kaardi abil.

Geoloogilise kaardistamise seletuskirjade, puurkaevude andmete põhjal koostatakse

aluspõhjakihtide levik. Kvaternaarisetete, aluspõhjakivimite filtratsiooniomaduste

määramisel lähtutakse üldlevinud väärtustest ja geoloogilise kaardistamise aruannetes

toodud väärtustest.

Mudeli piirtingimustena rakendatakse:

• toitumist sademete kaudu

• nii toitumist kui ka väljavoolu lubavat jõe (river) tingimust suurematel jõgedel

ja kanalitel (nt. Vasalemma jõgi)

• mudelisse sisse viidavatel olulisematel kraavidel ja karjääri alal piirtingimust

kraav (drain), mis viib mudelist vett välja ainult seatud lävendi (tavaliselt

maapind miinus 0,5 m) ületamisel

• mudeli alumiseks piiriks on Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, regionaalse

veepideme lasum, mida mudelis käsitletakse kui absoluutset veepidet

Mudeli kalibreerimiseks viiakse läbi ilmastiku analüüs Keskkonnaagentuuri andmete

alusel, põhjaveetasemete ja pumpamismahtude andmete analüüs Keskkonnaregistri

andmete põhjal ja saadaolevate seireandmete (veekogude veetasemed, vooluhulgad)

põhjal. Täiendavalt mõõdetakse asjakohasel juhul ka piirkonnas olevate veekogude,

puur- ja salvkaevude (sügavus kuni Ordoviitsiumi Türisalu kihistuni) veetasemeid.

Mudelis prognoositakse ka olukord, kui kaevandamistegevus, sh põhjavee dreenimine

lõpetatakse. Analüüsitakse kolme stsenaariumit:

Stsenaarium 1 – mõlematel mäeeraldistel lõpetatakse kaevandamine samal ajal

Stsenaarium 2 – Vasalemma karjääri mäeeraldiseel lõpetatakse kaevandamine enne kui

Vasalemma II mäeeraldisel. Selgitatakse, millised on need tegevused, mida kaevandaja

peab tegema, et hoida ala kaevandatavana.

28 https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=435&represented_id=

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 40

Stsenaarium 3 - Vasalemma II mäeeraldisel lõpetatakse kaevandamine enne kui

Vasalemma karjääri mäeeraldisel. Selgitatakse, millised on need tegevused, mida

kaevandaja peab tegema, et hoida ala kaevandatavana.

Mudeli tulemuste põhjal annab ökoloog ekspertarvamuse veerežiimist tingitud mõjude

kohta taimestikule ning hüdroloog hinnangu mõjust piirkonna veerežiimile, põhjavee

alanduslehtri ulatusele ja alanduslehtris olevate puur- ja salvkaevude veetasemetele.

Mõju hinnang must-toonekurele ja kanakullile antakse eksperthinnangu näol.

Vajadusel antakse soovitusi leevendavate meetmete osas.

Müra ja vibratsiooni levikut ning vastavust kehtestatud piirmääradele hinnatakse

arvutuste teel tuginedes standarditele, juhenditele ja muudele asjakohastele allikatele.

Transpordist tingitud müra mõju hinnatakse alternatiivi 1.1 puhul kuni Keila-Haapsalu

maanteeni (tee nr 17). Alternatiivi 1.2 puhul hinnatakse mõju kuni Laitse

aiandusühistute teeni.

Karjääris hinnatakse tööstusmüra vastavalt selle leviku ulatusele. Vastavalt normile

hinnatakse eraldi tööstusmüra ja liiklusmüra.

Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1.

Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad

ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat

vibratsiooni ja selle mõjusid hoone konstruktsioonidele. Majandus- ja taristuministri

08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas 1 on

toodud valemid ja väärtused leidmaks maksimaalne seismiliselt ohutu laengu mass

lähtuvalt ehitise liigist ja kaugusest ning aluspinnase seismilisuse tegurist. Määruse

eesmärk on anda suuniseid lõhketöö teostamiseks, sh seismiliselt ohutu laengu

määramiseks. Antud keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada võimalikud

olulised mõjud, mitte selgitada välja projektitasemel lõhkelaengute massid.

Keskkonnamõju hindamise käigus antakse hinnang vibratsiooni mõju olulisusest.

Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB) kehtivad regulaarsetele ja

püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel ajavahemikul. Vibratsiooni

häirivust hinnatakse mõõtmiste käigus ja vastavate asjakohaste standardite järgi.

Muuhulgas lähtutakse Saksamaa standardist DIN-4150-3:1999 „Structural vibration

Part 3: Effects of vibration on structures“. Standard annab suuniseid vibratsiooni mõju

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 41

mõõtmiste teostamiseks ja hindamiseks hoone konstruktsioonidel ning lubatud

maksimaalsed vibratsiooniväärtused, mille järgimine ei põhjusta kahjustusi hoonetele.

Kavandatavale tegevusele antakse hinnang seletuskirja vormis, kus tuginedes saadud

mõõtmisandmetele, arvutustulemustele, standarditele, juhendmaterjalidele jm

allikatele antakse hinnang olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele.

Kavandatava tegevuse mõju selgitamiseks välisõhule hinnatakse kaevandamisel,

materjali töötlemisel (purustamine, sõelumine), laadimisel ja transportimisel tekkivaid

õhuheitmeid (sh peenosakesi) ning nende vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele, mis

on määratud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Transpordist tingitud õhuheitmeid (PM2.5, PM10 ja PMsum 29) hinnatakse alternatiivi 1.1

puhul kuni Keila-Haapsalu maanteeni. Alternatiivi 1.2 puhul hinnatakse mõju kuni Laitse

aiandusühistute teeni.

Hajumisarvutuseks kasutatakse Gaussi joal põhinevat mudelit AEROPOL 5.3.2. Karjääri

tööprotsesside ja väljaveoteede õhuheite hindamiseks kasutatakse European

Environmental Agency 2019.a. Tier 230 (keskmise detailsusega, protsessipõhist)

metoodikat.

Kavandatava tegevuse kliimatundlikkust ja -riske hinnatakse eksperthinnanguga.

Aluseks võetakse juhises31 „Kliimakindluse tagamise hindamine taaste- ja

vastupidavusrahastu taristuprojektidel“ toodud metoodika.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi, müra ja

vibratsiooni leviku ning põhjaveele avalduva mõju hindamise kaudu. Aruandes tuuakse

vastavas peatükis kokkuvõtvalt välja eelpool kirjeldatud aspektid. Oluline on tagada

normidele vastavus elukeskkonnas. Põhjaveetaseme olulisel alanemisel (0,5 m või üle

10% olemasolevast veesambast) antakse hinnang sellega kaasnevate täiendavate

kulude (peamiselt pumpamisele kuluv suurem elektrimaht) tekkele.

29 PMsum osas piirnorme seatud ei ole.

30 European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal,

EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019,

https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-guidance-

chapters/2-industrial-processes/2-a-mineral-products/2-a-5-a-quarrying/view

31 https://www.pria.ee/sites/default/files/2022-10/Kliimakindluse%20tagamise%20hindamine.pdf

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 42

Vastavalt hinnangute tulemustele tehakse olulise mõju ilmnemisel ettepanekuid

leevendusmeetmete rakendamiseks. Samuti pakutakse asjakohasel juhul välja

seiremeetmed kavandatava tegevusest tingitud mõjude jälgimiseks.

Alternatiive transpordi osas võrreldakse omavahel kvalitatiivselt. Soovituste tegemisel

alternatiivi valikuks lähtutakse eelkõige müra ja tolmu levikust, arvestades ka koosmõju

Vasalemma karjääriga.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 43

9 AJAKAVA

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi

Kuu

KMH algatamine 25.10.2022

KMH algatamisest teatamine 14 päeva

Ekspertgrupp koostab

programmi

juuni-august

2023

Programmi KeHJS § 13

nõuetele vastavuse kontroll

14 päeva september 2023

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt

30 päeva oktoober 2023

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja hindab

programmi asjakohasust ja

piisavust

14 päeva november 2023

Ekspertgrupp

täiendab/parandab vajadusel

programmi, selgitab esitatud

seisukohtadega

arvestamist/mittearvestamist

detsember 2023

Otsustaja kontrollib

täiendatud programmi

korraldab avaliku väljapaneku

14 päeva jaanuar 2024

Programmi avalik väljapanek min 14 päeva veebruar 2024

Programmi avalik arutelu 1 päev märts 2024

Programmi täiendamine,

avalikustamisel laekunud

kirjadele vastamine

30 päeva aprill 2024

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 44

Programmi nõuetele

vastavuse kontroll (vastavalt

seadusele tuleb esitada

hiljemalt 18 kuud pärast

algatamist)

30 päeva hiljemalt

25.aprill 2024

aprill 2024

Nõuetele vastavaks

tunnistamise otsusest

teavitamine

14 päeva mai 2024

KMH aruande koostamine

KMH aruande esitamine

otsustajale

juuni-august

2024

Otsustaja kontrollib aruande

vastavust sisunõuetele ja

edastab selle asjaomastele

asutustele

21 päeva september 2024

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt

30 päeva oktoober 2024

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja annab hinnangu

aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta

21 päeva november 2024

Ekspertgrupp täiendab

aruannet

detsember 2024

Otsustaja kontrollib

täiendatud aruannet ja

korraldab avalikustamise

21 päeva jaanuar 2025

KMH aruande avalik

väljapanek

min 30 päeva veebruar 2025

KMH aruande avalik arutelu 1 päev märts 2025

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 45

Ekspertgrupp vastab KMH

aruande avalikul väljapanekul

esitatud seisukohtadele ja

täiendab aruannet

30 päeva aprill 2025

Arendaja esitab täiendatud

KMH aruande otsustajale

nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

max 6 kuu jooksul

avalikustamisest

Otsustaja edastab KMH

aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks

mai 2025

KMH kooskõlastamine

asjaomastele asutuste poolt

30 päeva juuni 2025

Otsustaja kontrollib KMH

aruande vastavust seaduse

nõuetele ja teeb otsuse

aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise osas

30 päeva juuli 2025

KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise

otsusest teavitamine

14 päeva august 2025

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 46

10 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED

Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud

järgnevatesse tabelitesse (Tabel 1, Tabel 2).

Tabel 1. Osapooled ja kontaktisikud.

Arendaja Est-Paas OÜ

Kontaktisik: Brayan Ahvonen, [email protected],

56610100

Otsustaja Keskkonnaamet

[email protected], 662 5999

KMH ekspert (programmi

koostaja)

Maves OÜ

Marja 4D, 10617 Tallinn

Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected], 5093437

Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected],

51987605

Tabel 2. Ekspertgrupp.

Valdkond Ekspert Pädevus

Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105

Ekspert (aruande koostamine,

hinnang pinnavee-kvaliteedile

ning kõik teiste ekspertide

poolt katmata käsitlused

vastavalt KeHJS § 20)

Tuuli

Vreimann

Vähemalt viieaastane töökogemus

erinevates keskkonnauuringutes sh

KMH aruannete koostamises.

Hüdrogeoloogiline mõju Margus

Voolma

Kantud hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusloale. Pädevusena muuhulgas

hüdrogeoloogilised uuringud.

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 47

Valdkond Ekspert Pädevus

Mõju välisõhule Marko

Kaasik

2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja

täppisteaduste valdkond, füüsika

instituut, õhusaaste modelleerimise

vanemteadur

Viimase viie aasta jooksul

töökogemus vähemalt kolme sarnase

õhusaaste arvutamise alal.

Müra ja vibratsioon Ingrid

Leemet

(Akukon

Eesti OÜ)

Viimase kolme aasta jooksul vähemalt

kahe kaevandamisalaga seotud müra

ja vibratsiooni arvutamise kogemus.

Pikaajaline kogemus müra ja

vibratsiooni hindamisel, mürakaartide

koostamisel.

Ökoloog (mõju elustikule,

rohelisele võrgustikule)

Artto Pello Ökoloogiaalane kõrgharidus

Tabel 3. Asjaomased asutused ja muud menetlusosalised

Asutus Kaasamise põhjus

Asjaomased asutused KeHJS § 23

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna

koordineerimine

Kliimaministeerium Riigi huvi esindamine ehitusmaavarade

kasutamisel

Lääne-Harju vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub

kavandatav tegevus.

Saue vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil asuvad

lähimad elamud ja läbi mille toimub materjali

vedu

Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm

15. oktoober 2023 48

Asutus Kaasamise põhjus

Maa-amet Registri pidamine maavarade kasutamise üle

Terviseamet Elanike tervisekaitse

Transpordiamet Liikluskeskkonna korraldamine (väljaveoteed)

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Kaevandamise üle osaliselt järelevalvet pidav

asutus (nt lõhkamised).

Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone

ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk on

jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse

järgmistes valdkondades:

• Eesti-sisene ja rahvusvaheline

keskkonnapoliitika ja -õigus;

• olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja

rahvusvahelised keskkonnaotsused;

• keskkonnakaitselise tegevuse

rahastamine.

Kavandatava tegevuse ala ja

vahetu naabruse maaomanikud

Isikud, kelle keskkonnakasutust ja

keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus

mõjutada

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kliimaministeerium [email protected]

09.11.2023 nr 6-3/23/22021-2

Seisukoha küsimine Vasalemma II

lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi kohta

OÜ Est-Paas esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1. KeHJS § 15¹ lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt2. KeHJS § 15¹ lg-te 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul Vasalemma II lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi saamisest alates seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Vasalemma II KMH programm seisukohtade küsimiseks 2023.10.15.pdf Sama: Lääne-Harju Vallavalitsus ([email protected]), Saue Vallavalitsus ([email protected]), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]). Egle Smith 5697 0213 [email protected]

1 Maves OÜ töö nr 23068, kuupäev 15. oktoober 2023. 2 Asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu .