Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-4/25/7760-6 |
Registreeritud | 09.07.2025 |
Sünkroonitud | 10.07.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
Toimik | 9.3-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Keskkonnaamet
Teie 11.06.2025 nr 6-3/25/10547-5
Meie 09.07.2025 nr 9.3-4/25/7760-6
Vasalemma II lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise aruande seisukoht
Keskkonnaamet küsis Terviseameti (edaspidi amet) seisukohta Vasalemma II lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande kohta. Amet on
04.12.2023 kirjaga nr 9.3-4/23/7760-2 KMH programmi kohta seisukoha esitanud.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on maavara kaevandamine Vasalemma II lubjakivikarjääri
mäeeraldisel. Taotletav Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas
Lääne-Harju vallas Lemmaru külas katastriüksustel Rõõmo, Paepealse, Vanasõeru ja Keila
metskond 247 . Taotletava mäeeraldise pindala on 35,81 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala
on 38,81 ha. Taotletav mäeeraldis ühtib Vasalemma maardla (Padise Paemurrud nr 2) plokiga
20, milles tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru on 3 695 000 m³ ning sellest kaevandatav
varu on 3 583 000 m³. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks ning materjali on plaanis kasutada
tehnoloogilise toormena.
Müra- ja vibratsiooni hinnang
KMH raames on teostatud müra- ja vibratsiooni hinnang (10.12.2024, Akukon Eesti OÜ).
Hinnati kaevanduse tegevusest tekkivat tööstusmüra ja liiklusmüra.
Lähimatele elamumaa-aladele rakenduvad keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi
KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis päeval 60
dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel
küljel 60 dB) ja tööstusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB.
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85
dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Maksimaalne müratase ei tohi ületada
tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem
kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
Tööstusmüraallikate arvutuste aluseks on allika helivõimsustase, kõrgus ja tööaeg. Vasalemma
II lubjakivikarjääri kavandatav tööaeg on E-R 8-20, lõhkamisi planeeritakse 1 kord nädalas
ajavahemikul E-R 7-19. Arvutused teostati olemasoleva ja tuleviku olukorras lõhkamise ja
tootmise (materjali purustamine, sõelumine, laadimine) osas eraldi, arvestades müraallikate
asukohti ja tööaega. Selgus, et olemasolevas olukorras Vasalemma karjääris lõhkamise korral
ulatub hinnatud müratase müratundlike hoonetega aladeni päeval kuni 54 dB, tootmise korral
kuni 59 dB. Perspektiivses olukorras Vasalemma ja Vasalemma II karjääride koosmõjul
2 / 4
lõhkamise korral ulatub hinnatud müratase müratundlike hoonetega aladeni päeval kuni 59 dB,
tootmise korral kuni 64 dB. Eeltoodust tulenevalt vastavad müratasemed olemasolevas
olukorras nii lõhkamise kui ka tootmise korral ja perspektiivses olukorras lõhkamise
korral KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud piirväärtustele. Perspektiivses olukorras kahe
karjääri koosmõjus tekkiva tootmise korral aga ületatakse KeM määruses sätestatud
normtasemeid.
Vasalemma lubjakivikarjääris, mis asub planeeritava Vasalemma II karjääri kõrval, teostati
mõõtmised. Müraallikate lähipunktide mõõtmistulemusena (A-korrigeeritud helirõhutase LAeq)
oli lõhkamisest tekkiv müratase ca 200m kaugusel 79-83 dB (müra hinnatud taseme arvutustel
lisatakse implussmüra parandustegur +5 dB). Lähim elamuala jääb ca 200m kaugusele. Seega
järeldab amet, et suure tõenäosusega ületatakse müratundlike hoonetega alal tööstusmüra
maksimaalseid tasemeid.
Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Transpordiameti AS Teede Tehnokeskuse
andmeid „Liiklusloenduse tulemused 2023. aastal“ aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust, sh
raskeliikluse osakaalu, olemasolevat rongiliiklust ja Vasalemma lubjakivikarjääri planeeritavat
liiklussagedust ning lubatud liikumiskiirust, maanteedel 50–90 km/h, karjääri sisestel teedel 20-
30 km/h. Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras, tulevik 1, tulevik 2 ja tulevik
3 olukorras liiklusest tingitud müratasemed oluliselt ei muutu. Liiklusest tingitud
maksimaalseid müratasemeid ei olnud hinnatud.
Vibratsioon. Vasalemma II lubjakivikarjääris planeeritakse lõhkamisi 1 kord nädalas.
Olemasoleva Vasalemma lubjakivikarjääri lõhkamiste ajal viidi vibratsioonimõõtmised läbi
kahes mõõtmispunktis, millest üks asub sarnaselt praeguse olukorraga ca 200m kaugusel.
Sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ väljatoodu kohaselt on elamute
vibrokiirenduse av piirväärtuseks päeval 0,0126 m/s² ja vibrokiirenduse tasemete Lav
piirväärtuseks päeval 82 dB. Kinnistu, kus mõõtmised tehti asub ligikaudu sama kaugel kui
tulevikus Vähepere-Veski kinnistu, mistõttu võib eeldada, et tulemused on samased, kui
lõhkamise tingimused on kinnistul läbi viidud mõõtmistega sarnased. Selgus, et vibrokiirenduse
av piirväärtuseks päeval oli 11.686 m/s2 ja vibrokiirenduse tasemete Lav piirväärtuseks päeval
147 dB. Eeltoodu ületaks planeeritava kaevanduse läheduses paikneval elamualal lubatud
vibratsioonitasemeid.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:
KMH aruande eelnõus on välja toodud järgnev: „Kuna mürahinnang põhineb
teoreetilisel arvutusel ja lähtudes tehtud eeldustest, siis annavad saadud tulemused
üldise ülevaate müraolukorra kohta. Tegelikkus võib kaasa tuua ootamatuid vajalikke
muudatusi või täiendavaid müraallikaid, mida ei ole müra hindamisel arvestatud, mis
muudavad müraolukorda ning olukorda tuleb uuesti hinnata. Müratasemete täpne
suurus oleneb kasutatavatest seadmetest, töö iseloomust, vahekaugusest, jms, mille
väljaselgitamiseks tuleb läbi viia mõõtmised kui karjäär töötab. Seepärast tuleb teha
müra kontrollmõõtmised lähima eluhoone juures kui karjäär on tootmisega alustanud.
Vastavalt tulemustele tuleb kehtestatud piirväärtuste ületamisel rakendada meetmeid.“
Amet nõustub, et müra tuleb täpsemalt hinnata kui karjäär on tootmisega alustanud.
Ameti hinnangul on oluline lähtuda nii keskmistest kui ka maksimaalsetest
müratasemetest. Planeeritavalt kaevandusalalt (sh koosmõjuga olemasolevast
kaevandusest) lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada
KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalsed helirõhutasemed
müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja
toodud normtasemeid. Amet juhib tähelepanu, et impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–
19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu, et KeM määrus nr 71 kohaselt on impulssmüra alla
1 sekundi kestev heli.
3 / 4
Ameti hinnangul tuleks reaalselt hinnata ka väljaveoteest tekkivaid müratasemeid (sh
maksimaalseid müratasemeid) müratundlike hoonetega aladel. Praegu KMH aruandes
välja toodud müratasemed on indikatiivsed.
KMH aruande eelnõus on välja toodud järgnev: „Müra- ja tolmutõkkevallide täpsed
asukohad, tehnilised parameetrid ja rajamine määratakse kaevandamise projektis.“
Amet soovitab enne läbi viia täiendavad uuringud, et hinnata ja veenduda
müraleevendavate meetmete efektiivsuses.
KMH aruande eelnõus on välja toodud järgnev: „Kõigi eeltoodud alternatiivide, sh
koosmõju puhul on väljaveoteede äärde jäävate lähimate hoonete juures tagatud
keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 järgi II kategooria (elamualad)
liiklusmüra piirväärtus päevasel ajal (65 dB).“ Amet juhib tähelepanu ja palub
arvestada, et KeM määruse nr 71 lisas 1 on välja toodud müratundlikule maa-alale
mõeldud müratasemed, erisus on tehtud müratundliku hoone teepoolsele küljele. Amet
selgitab, et kui lähtuda ainult teepoolsele küljele antud normi erisusest 65 dB võib see
tähendada sõidutee ja hoone teepoolse külje vahele jääval hoovialal kuni 5 dB suurust
müranormi ületust. Seega tuleb II mürakategooria maa-alal tagada, et
liiklusmüratasemed ei ületaks päeval 60 dB.
KMH aruande eelnõus on välja toodud järgnev: „Kahe karjääri koosmõju hindamisel
(olukorras, kus Vasalemma karjääris toimub lõhkamine karjääri lõunaosas) arvestati,
et lõhkamised Vasalemma ja Vasalemma II karjääris toimuvad samal päeval, kui mitte
samaaegselt. Sel juhul ulatub lähima hooneni, Vähepere-Veski kinnistuni, lõhkamistest
tingitud 55-56 dB suurune müratase, lõhkamise hetkel ulatuvad suuremad müratasemed.
Näiteks Vasalemma karjääris mõõdeti (06.06.2023) lõhkamise hetkel Nõmme kinnistul
70 dB suurune müratase ning arvestades hoonete sarnaseid vahemaid, võib eeldada, et
sarnane müratase ulatub ka Vähepere-Veski kinnistuni.“ Müratundlike hoonetega
aladele rakenduvad KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra
normtasemed, mis on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Amet juhib tähelepanu, et
impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Vähepere-Veski kinnistul asub ehitisregistri järgi elamu, seega liigitub see
müratundliku hoonega ala alla, kus peavad olema tagatud KeM määruses nr 71
sätestatud müra normtasemed (sh maksimaalsed müratasemed).
Amet nõustub, et Vasalemma ja Vasalemma II karjäärides samaaegset lõhkamist tuleks
vältida, kuna tegemist on väga mürarikka tegevusega ning nii on võimalik tekkivaid
häiringuid leevendada.
KMH aruandes tuuakse välja, et müra ja vibratsioonitasemed peavad olema tagatud
lähimas elamualas. Amet juhib tähelepanu, et kaevandustegevusest tekkivad müra- ja
vibratsioonitasemed peavad olema tagatud ka kaugemates müratundlike hoonetega
alades. Eriti seetõttu, et paljud alad on mõjutatud kahe karjääri koosmõjust. Seega tuleks
ameti hinnangul müra- ja vibratsioonitasemeid hinnata ka kaugemal, kui ainult viidatud
lähimal elamualal ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Kavandatava kaevandamise (lõhkamine) tööajaks on KMH aruandes märgitud E-R 7-
19. Ameti hinnangul võib kell 7.00 töödega alustamine tekitada elanikes häiringuid,
kuna kellaeg kattub inimeste ärkamisajaga. Amet juhib tähelepanu, et ka normidele
vastav müratase võib siiski tekitada elanikes erinevaid häiringuid. Seega soovitab amet
nii mürarikaste töödega nagu seda on lõhkamine, alustada hiljem kui kell 7.00. Sobiva
aja leidmiseks soovitab amet teha koostööd kohalike elanikega.
Arvestades, et luba taotletakse 30 aastaks ja tehnoloogiad ning olustik võib muutuda,
tuleks kaaluda keskkonnaloas tingimuse lisamist, et vajadusel tehakse karjääri tegevuse
jooksul täiendavaid müramõõtmisi kui asjaolud selleks vajaduse loovad.
Ameti hinnangul tuleks müratundlike hoonetega alade ja kaevanduse müratekitavate
seadmete vahele jätta võimalikult suur puhverala, välja arvatud juhul kui karjääri enda
füüsilised omadused ei mõju lähemal efektiivse müratõkkena.
KMH aruande eelnõus on välja toodud järgnev: „Vibratsioonihinnangu tulemuste
kontrollimiseks ja olulise mõju puudumise kinnitamiseks tuleb teha kontrollmõõtmised
Vasalemma II karjääris tootmist alustades vibratsioonitasemete selgitamiseks
4 / 4
lõhkamispaigast 200 m kaugusele jäävate eluhoonete juures. Mõõta tuleb: lõhkeaine
kogus, plahvatuse asukoht, mõõtmispunkti asukoht, lõhkamise x, y, z mõõtetelgede
maksimaalne kiirus, korrigeerimata helirõhutaseme suurus, meteoroloogilised
tingimused. Saadud tulemusi tuleb võrrelda Briti standardis 6472-2:2008 toodud
väärtustega. Juhul kui tulemused ületavad toodud väärtuseid, siis tuleb rakendada
vibratsiooni vähendavaid meetmeid (nt lõhkeaine koguse vähendamine, lõhkeaukude
lõhkamise järjekorra muutmine jms) selliselt, et vibratsioonitase jääks eeltoodud
väärtuste piiresse ja kinnitada olulise mõju puudumist mõõtmistega.“ Amet nõustub, et
kontrollmõõtmised on vajalikud, eriti arvestades vibratsioonihinnangust järeldatud
tulemust, mis ületas lubatud normtasemeid. Amet juhib tähelepanu, et
vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
51966484
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Taotlus | 11.06.2025 | 1 | 9.3-4/25/7760-5 | Sissetulev dokument | ta | Keskkonnaamet |
Edastuskiri | 03.06.2024 | 1 | 9.3-4/23/7760-4 | Sissetulev dokument | ta | Keskkonnaamet |
Taotlus | 14.02.2024 | 42 | 9.3-4/23/7760-3 | Sissetulev dokument | ta | Keskkonnaamet |
Kiri | 06.12.2023 | 112 | 9.3-4/23/7760-2 | Väljaminev dokument | ta | Keskkonnaamet |
Taotlus | 09.11.2023 | 139 | 9.3-4/23/7760-1 | Sissetulev dokument | ta | Keskkonnaamet |