Taotlus

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Keskkonnaamet

Põhja regioon

[email protected] 15.01.2024 nr 7-1/1-1

Terviseamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Esitame Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõike 6 alusel seisukoha esitamiseks Harju maakond, Saku vald, Jägimäe küla, Kanama

tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1

3. Korralduse lisa 2

4. Korralduse lisa 3

Maigi Tenisson

671 2421 [email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saku 2024 nr Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3 punktide 1 ja 3 alusel. Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksustel. Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa 100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus: 71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused

perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma ......... kirjaga nr ................ seisukohal, et ........................ Terviseamet on oma ......... kirjaga nr ................ seisukohal, et ........................

Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte (edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19, Kanama tee 21 maaüksustel ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19, Kanama tee 21 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus (Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marti Rehemaa Siiri Raagmets Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1 Saku Vallavalitsuse ....2024

korraldusele nr .... LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED 1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks; 1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ja valla sotsiaalobjektide väljaehitamise toetamiseks ning kokkulepe hoidumisservituudi seadmiseks;

1.2 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24); 1.3 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“; 1.4 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; 1.5 Planeerimisseadus; 1.6 Maaüksuse plaan. II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksustel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6,2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas. 3.2 Planeeritav ala koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa

100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus:

71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3).

3.3 Planeeringuala piirneb: Tammoja (71801:001:1960), Tammoja tee 4 (71801:001:1965), Tammoja tee 2 (71801:001:1963), Tammoja tee L2 (71801:001:1969), Kanama tee 28//Kivipõllu (71901:001:0363), Kanama tee 30//Erna (71801:003:0264), Kanama tee 31//Pearnavälja (71801:001:1830), Kaaga (71801:001:1831), Käspripõllu (71901:001:0060), 11 Tallinna ringtee (71801:001:0362) ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 6,2 ha. 3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga, valdavalt rohumaa. Tallinna

ringtee äärses osas on metsamaa, kus kasvab valdavalt lehtpuupuistu. Kanama tee 19 maaüksuse Kanama tee poolses osas paikneb olemasolev elamu (ehr kood: 116024641), kelder- kuur (ehr kood: 116024644). Lisaks paikneb Kanama tee 19 maaüksusel hoone (ligikaudse suurusega 116 m2), mis ei ole ehitisregistris. Kanama tee 21 maaüksusel paikneb kõrvalhoone (noorkarjalaut, ehr kood: 116024643), milles pakutakse tõstetehnika müügi- ja hooldusteenust.

3.6 Planeeringualal on kitsendusteks: 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd, 11343 Kanama tee ja selle kaitsevöönd, Kanama tee 19 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6860130) ja selle sanitaarkaitseala, Kanama tee 21 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6854895) ja selle hooldusala, elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd, elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid, elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliini mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid, sideehitised ja nende kaitsevööndid.

3.7 Juurdepääs planeeringualale on 11343 Kanama teelt.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). 4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed jmt.

4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24).

4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.

4.6 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:  hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);

 kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast);

 konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);  hoonete välisviimistlus;  arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

4.8 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.9 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist ühistrassidega.

4.10 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11 Detailplaneeringus tuleb lahenduse väljatöötamisel arvestada ka üldplaneeringu kohase

perspektiivse kogujateega. 4.12 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus

riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad. 4.13 Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud kruntide maa

jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%; kaksikelamud kuni 50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.

4.14 Üldplaneeringu kohaselt peab üldjuhul 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms.

4.15 Üldplaneeringu kohaselt on ärimaal hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üldjuhul 40% krundi pindalast.

4.16 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike kõvakatetega alade planeerimist.

4.17 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust. Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.18 Ärimaa maa-alade planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

4.19 Üldplaneeringu järgi tuleb ärimaade ja elamumaade vahele näha ette 30 meetri laiune kaitsehaljastus. Kaitsehaljastus tuleb tagada ka olemasolevate elamumaade kaitseks.

4.20 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja biojäätmete liigiti kogumisega.

4.21 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. 4.22 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.23 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja kõnniteed).

4.24 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.25 Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

4.26 Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte (edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

4.27 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. 5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud. 5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Terviseametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. 5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse poolt.

5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist, kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas: Karmen Jääger Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist tel 671 2441 [email protected]

Lisa 2 Saku Vallavalitsuse …. 2023

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed: AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Kanama tee 19 ja Kanama

tee 21 maaüksused Katastritunnus: 71801:003:0007 71801:003:1050 Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa 100% tootmismaamaa Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 6,2 ha. Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori- ja büroohoonete ehitamiseks. Elamumaadele soovitakse määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja kaksikhoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, avaliku ruumi, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Kanama tee 19 (katastritunnus: 71801:003:0007, maatulundusmaa 100%, pindala: 5,70 ha, registriosa nr: 8896502), Kanama tee 21 (katastritunnus: 71801:003:1050, tootmismaa 100%, pindala: 3141 m², registriosa nr: 2551402) maaüksustest ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) maaüksuse osast (vt lisa 3). Juurdepääs planeeringualale on 11343 Kanama teelt.

Esitatud eskiislahendus on järgmine: Arendaja soov on maaüksus jagada kolmeks ärimaa, kaheksaks elamumaa, kolmeks üldmaa ja üheks transpordimaa krundiks. Ärimaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus kuni kahekorruseliste ärihoonete rajamiseks. Elamumaa kruntidele soovitakse rajada kolm paariselamut ja viis üksikelamut.

2

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja poolset üldist nägemust. Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga ja enamuses rohumaa. Tallinna ringtee äärses osas on metsamaa, kus kasvab valdavalt lehtpuupuistu. Kanama tee 19 maaüksuse Kanama tee poolses osas paikneb olemasolev elamu (ehr kood: 116024641), kelder-kuur (ehr kood: 116024644). Lisaks paikneb Kanama tee 19 maaüksusel hoone (ligikaudse suurusega 116 m2), mis ei ole ehitisregistris. Kanama tee 21 maaüksusel paikneb kõrvalhoone (noorkarjalaut, ehr kood: 116024643), milles pakutakse tõstetehnika müügi- ja hooldusteenust. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee ääres pere- ja ridaelamu maa-ala. Samuti jääb planeeringualale haljasala ja parkmetsa maa-ala, Tallinna ringtee äärne perspektiivne kergliiklustee läbipääs ning väikeses osas ka rohelise võrgustiku koridor. Ärimaade ja elamumaade vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Ärimaale on ette nähtud ka ringtee äärde perspektiivne kogujatee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa (ehk Kanama tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritavate maaüksuste ja lähiala ehitusprojekti aluseks. Kuna tegemist on sisuliselt kahe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

3

jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126 detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb: Tammoja (71801:001:1960), Tammoja tee 4 (71801:001:1965), Tammoja tee 2 (71801:001:1963), Tammoja tee L2 (71801:001:1969), Kanama tee 28//Kivipõllu (71901:001:0363), Kanama tee 30//Erna (71801:003:0264), Kanama tee 31//Pearnavälja (71801:001:1830), Kaaga (71801:001:1831), Käspripõllu (71901:001:0060), 11 Tallinna ringtee (71801:001:0362) ja 11343 Kanama tee (71801:003:0218) maaüksustega. Saku valla üldplaneeringu järgi jääb ala läänest piirnema samuti perspektiivse elamu- ja ärimaadega, idast ja lõunast hajaasustusega (sh lõunast Kanama teega) ning põhjast Tallinna ringteega. Otsest konflikti ümbruskonna elamumaadega tekkida ei tohiks. Perspektiivsete ärimaade ja elamumaade vahele on ette nähtud 30 m laiune haljastatud puhver (kaitsehaljastus). Kaitsehaljastus tuleb tagada ka olemasolevate elamumaade kaitseks. Seega võib öelda, et planeeritav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda. Seega üldiselt sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda ja ei lähe olemasolevate tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva informatsiooni kohaselt eeldada ei ole. Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja mõjud Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetel osaliselt kaitsmata ja osaliselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et

4

sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki. Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 900 m kaugusel asuv väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) leiukoht (EELIS kood KLO9108155 ). Kuna nimetatud objekt jääb planeeritavast alast väljapoole ja mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis sellele olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju. Lähim kultuurimälestis jääb samuti ca 1 km kaugusele (kultusekivi, kultuurimälestiste registri nr 18954). Seega kultuurimälestistele samuti mõju oodata ei ole. Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa tekkida. Maa-ameti andmetel on metsa maad Kanamaa tee 19 maaüksusel ja seda 0,85 ha suurusel alal. Planeeringus tuleb leida võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus, seega ka olemasoleva metsamaaga tuleb arvestada. Ehituse käigus saab metsamaa ja olemasolev kõrghaljastus ilmselgelt kahjustada, kuid kuna tegemist on nii väikeses osas metsamaaga ja planeeringuga tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, siis eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga. Lisaks on vaja tagada 30 m laiune kaitsehaljastus ärimaade ja elamumaade vahele. Haljastuse osas on vastavad tingimused ka lähteseisukohtades esitatud. Väike osa planeeritavast alast, täpsemalt Kanama tee 19 kirdeosa jääb rohevõrgustiku alale. Kuna rohevõrgustiku alale midagi kavandada ei tohi (sh piirdeaedu), siis sellele eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata. Planeeritav ala ei jää maardla alale või selle vahetuslähedusse, seega otsest mõju maardlatele ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate

5

katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on alal järgmised kitsendused:

- 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd, - 11343 Kanama tee ja selle kaitsevöönd, - Kanama tee 19 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6860130) ja selle sanitaarkaitseala, - Kanama tee 21 maaüksusel asuv puurkaev (id: 6854895) ja selle hooldusala, - elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd, - elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid, - elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid, - elektriõhuliini mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid, - sideehitised ja nende kaitsevööndid.

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa- ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase joonega)

6

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne). Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta välisõhu kvaliteedile. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole. Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole. Müra osas tuleb siiski hinnata, kas on tagatud tulevaste elamute juures normikohane müra. Seetõttu on lähteseisukohtade punktis 4.25 ka öeldud, et detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed. Seega kui ilmneb normikohase müra ületus, siis nähakse ette leevendavad meetmed. Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja - koormust. Juurdepääsu võimalus planeeritavale alale on avalikult Kanama teelt. Seega olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale. Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke

7

informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne). Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida, et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas. Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses. Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne). Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes on siiani harjunud kõnealusel alal nägema enamuses hoonestamata maad, kuid nüüd saavad naabriteks äri- ja elamuhooned Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda. Olulisi mõjusid hetkel teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata ei ole. Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring. Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole.

Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte (edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud). Hetkel teadaolevalt reostust ja seega negatiivset keskkonnamõju teada ei ole, kuid ala

8

elamumaadena kasutuselevõtuks tuleb veenduda, et pinnases ei leiduks tehnika hooldustöödest põhjustatud pinnasereostust. Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ja väikese mõjuga ehitisi. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne, sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

9

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma ………. a kirjaga nr …….. seisukohal, et ………. Terviseamet on oma ………. a kirjaga nr …….. seisukohal, et ………. Kokkuvõte Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia järgmised uuringud:

- Detailplaneeringuga kavandatakse uusi elamumaa krunte ning seoses 11343 Kanama tee ja 11 Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

- Seoses Kanama tee 21 maaüksuse olemasoleva kasutusega (eelkõige just tõstetehnika hooldusteenuse pakkumisega) ja asjaoluga, et kõnealusele alale planeeritakse elamukrunte (edaspidine tarbeaia pidamine jms), siis tuleb seal alal välja selgitada, kas esineb pinnasereostust. Selleks tuleb tellida vastavat õigust omavalt ettevõttelt pinnaseproovide võtmine (vähemalt kolmest eri kohast, mis võivad olla kõige tõenäolisemalt saastunud).

Eelhinnangu koostas: Maigi Tenisson Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist tel 6712 421 [email protected]

Lisa 3 Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald Jälgimäe küla

Kanama tee 19, Kanama tee 21 maaüksuste ja lähiala planeeringuala skeem

Tingmärgid maaüksuse piir planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 15.01.2024 10:17

Adressaat: Keskkonnaamet Põhja regioon <[email protected]>; TA Info

<[email protected]>

Teema: Seisukoha küsimine

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta

kaudu dokument &quot;Seisukoha küsimine&quot;, mis on registreeritud

15.01.2024, numbriga 7-1/1-1.Saku VallavalitsusJuubelitammede tee 15,

Saku, 75501 HARJUMAATel 671 2431e-post: