Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-4/24/566-4 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
Toimik | 9.3-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saku Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saku Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Saku Vallavalitsus
Teie 20.05.2025 nr 7-1/53-24
Meie 05.06.2025 nr 9.3-4/24/566-4
Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19
ja 21 maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133
lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 alusel Saku valla Jälgimäe
küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Amet
on varasemalt detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu osas esitanud oma
arvamuse 06.02.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/566-2.
Planeeritud ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning hõlmab Kanama tee 19 (katastritunnus:
71801:003:0007, maatulundusmaa 100%), Kanama tee 21 (katastritunnus: 71801:003:1050,
tootmismaa 100%) kinnistuid ja Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) kinnistu
osa. Planeeritud maa-ala suurus on 6,2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama
tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele
määrata hoonestusalad ja ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori-
ja büroohoonete ehitamiseks. Elamumaadele määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja
kaksikelamute ehitamiseks. Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu
20.04.2023 otsusega nr 24) kohaselt asub planeeritud ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse
juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee pool pere- ja ridaelamu
maa-ala ja tee ääres haljasala ning parkmetsa maa-ala. Äriettevõtte maa-ala ja pere- ja ridaelamu
maa-ala vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Planeering on kooskõlas
kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamist
(Akukon Eesti OÜ, töö nr 241508-1, 25.09.2024). Planeeritavale teenindus- /büroohoonete alale
rakenduvad keskkonnaministri 16.12. 2016. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja müratasemete mõõtmis, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM
määrus 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 70 dB,
öösel 60 dB ning planeeritavale üksik- ja kaksikelamute aladele rakenduvad KeM määrus 71
lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (teepoolsel
küljel 65 dB), öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Müratasemete hindamiseks on koostatud
liiklusmüra uuring olemasoleva ning perspektiivse olukorra kohta. Liiklusmüra tasemete
hindamisel on kasutatud Transpordiameti AS Tede Tehnokeskuse andmeid „Liiklusloenduse
tulemused 2023. aastal“ aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse, raskeliikluse osakaalu ja
perspektiivse olukorra hindamisel on kasutatud Stratum OÜ liiklusprognoosi andmeid
riigimaantee 11 (E 265) Tallinna ringtee lõigule km 30,1 – 34,5 Kanama – Valingu ning
projekteeritavale Topi- Saue teele ja perspektiivset Kanama ristmiku lahendust.
2(4)
Olemasolevas olukorras ulatuvad müratasemed teenindus-/büroohooneteni päeval kuni 70 dB,
öösel kuni 65 dB. Perspektiivses olukorras päeval kuni 75 dB, öösel kuni 65 dB.
Olemasolevas olukorras ulatuvad müratasemed müratundlike hooneteni kuni 55 dB (Kanama
teepoolsel küljel kuni 55 dB), öösel kuni 50 dB (Kanama teepoolsel küljel kuni 50 dB).
Perspektiivses olukorras päeval kuni 60 dB (Kanama teepoolsel küljel kuni 60 dB), öösel kuni
50 dB (Kanama teepoolsel küljel kuni 50 dB). Seega ületavad liiklusest tingitud müratasemed
teenindus-/büroohoonete aladel öisel ajal ning perspektiivses olukorras nii päeval kui ka öösel.
Müratundlike hooneteni levivad müratasemed ei ületa nii olemasolevas kui ka perspektiivses
olukorras KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.
Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud järgnev:
Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud liiklusmürast põhjustatud
häiringute vältimiseks lisatud ehitusprojekti koostamiseks nõue (vt peatükk 4.3.8)
arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud
nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ meetmeid.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis avaldaksid olulist mõju keskkonnale
ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi ning ei sea eeldatavalt ohtu
inimese tervisele, heaolule, kultuuripärandile ega varale. Kuna kavandatava tegevuse
mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa
keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) lähialal on oodata eelkõige
ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga
konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-,
tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Juhul kui edasistes projekteerimis-
ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest
keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud
detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi
halvenemist.
Planeeritavate teenindus- /büroohoonete paigutus, suurus aitavad vähendada liiklusmüra
elamupiirkonnas. Müratõkkega sarnast mõju saavutab ka hoonete kasutamisega. Pikk ja
üheosaline hoone või majade rida põhimaantee ääres kaitseb hästi tagapool asuvaid maju
või piirkonda.
Mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab arvestama
projekteerimisel. Läbimõeldud planeerimine on kõige tõhusam vahend müraga
võitlemisel. Varajases planeerimisetapis müraga arvestamine aitab vältida hilisemaid
probleeme ja häiringuid;
Kui alale nähakse ette tegevused, mis toimuvad peamiselt siseruumides, siis planeeritava
hoone välispiirde ühisisolatsioon peab tagama, et hoones sees toimuvad tegevuste mõju
ei ulatuks hoonest väljaspoole;
Mürarikaste tegevuste või tööde asukohad kavandada hoone mahtu ja/või kohtadesse,
kus nende mõju elamualadele on minimaalne;
Lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline mitte
alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida eluhoonete poole
kaubaprügiveoala. Üksiku kauba- või prügiauto manööverdamise müra võib lühiaegselt
olla eristatav ja tekitada häiringuid;
Planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse
osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele
hoonetele oleks minimaalne ehk müratundlikest hoonetest eemale. Tuleb valida
seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra
levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses)
või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid).
Nõuded ehitise välispiirdele ja selle elementidele määratakse lähtuvalt välismüra
suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Välispiirde
3(4)
heliisolatsiooni valikul on oluline päevane müratase, mis on öise ajaga võrreldes kõrgem,
et tagada normtasemete täitmine siseruumides. Hilisemas projekteerimise staadiumis,
kui on teada hoonete asukohad, saab arvutada müratasemed hoonete fassaadil, mille
alusel saab hoonetele valida välispiirded sh klaasavatäited, et siseruumides oleksid
normtasemed tagatud.
Hoone välispiiretele õige heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab
tagada siseruumides head akustilised tingimused, milleks rakendatakse järgmisi
meetmeid: ¤ ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide
valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-
EN ISO 717-1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul
R’tr,s,w+Ctr; ¤ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile
transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna
nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; ¤ välispiirde
nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud
elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei
vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks
ületatud.
Hoone kõrgema mürafooniga küljele (eelkõige Tallinna ringtee pool) on võimalusel
soovitatav maksimaalselt ette näha müra suhtes vähem tundlikke äripindasid.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega
aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike
hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, mis on leitavad
https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/planeeringud/1104, kooskõlastab
planeeringu ning märgib järgmist:
Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.4 (lk 10) on toodud järgnev: „Äri- ja
elamufunktsioone eraldab haljaspuhver ning kavandatavad ärihooned kaitsevad
elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest.“ ja punktis 4.6 (lk 11) on toodud:
„Maanteelt lähtuvate mõjude (liiklusmüra- ja õhusaaste) minimaliseerimiseks on
vahetult maantee äärde paralleelselt sõiduteega kavandatud kõrghaljastusvöönd
(olemasoleva kõrghaljastusega alal säilitatav haljastus, haljastuseta ala rajatav
kõrghaljastus).“ Amet juhib tähelepanu, et kaitsehaljastuse mõju mürahäiringute
leevendamisel ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna see võib olla sõltuda aastaajast.
Arvestades perspektiivset mürahinnangut võib tulevikus olla vajalik müratõkkeseina
rajamine.
Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.4 (lk 10) on välja toodud: „Ärihoonestuse alale
on kavandatud ka praegu alal tegutseva tõstukikeskuse uus hoone, et jätkata tõstukite
hooldus-, remondi-, rendi- ja müügitegevust kaasaegses ärihoones.
Tõstukikeskuselaiendusega ja uute ärisuundade lisandumisega luuakse ka piirkonda
uusi töökohti.“ Amet juhib tähelepanu, et mürarikas äritegevus tuleks planeerida
selliselt, et äritegevuse tekitatav müra ei ületaks elamute kinnistutel KeM määrus nr 71
lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.6 (lk 11) on välja toodud: „Elamuala ja
ärihoonete liikluse eraldamiseks on alale kavandatud riigimaanteelt 11343 Kanama
teelt kaks juurdepääsu, millest lõunapoolsem on ette nähtud elamute teenindamiseks
ning põhjapoolsem ärihoonete teenindamiseks.“ Ameti hinnangul tuleb arvestada, et
ärihoonete teenindamiseks mõeldud juurdepääsu kaudu liikuvatest sõidukitest tulenev
müra ei tohi häirida lähedusse kavandatud elamuid, isegi kui äri ja elamumaa liiklus on
detailplaneeringus eraldatud. Vajadusel võib kaaluda veoautodele liikumispiirangu
seadmist, et raskeveokite liiklus toimuks maantee poolt ning ei mööduks elamutest.
4(4)
Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr
71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase
müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus
nr 71 § 6 lg 3).
Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.3 (lk 9) on välja toodud: „Maanteede poole
projekteerida hoonete esinduslikud fassaadid (nurgalahendused), kuhu mitte ette näha
laomajandust ja laadimisestakaade.“ Amet selgitab, et vältida tuleks
laadimisestakaadide paigutamist kohta, kus nendest leviv müra võib jõuda elamuteni.
Ameti praktika näitab, et laadimisalad elamualade kõrval põhjustavad häiringuid, eriti
kui tegevus toimub öisel ja hommikusel ajal ning ka talvel kui kaubaautod hoiavad
külma tõttu mootoreid käimas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Jaroševitš
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
55674859
kristina.jaroševitš@terviseamet.ee