Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 20.05.2025 nr 7-1/53-24

Meie 05.06.2025 nr 9.3-4/24/566-4

Saku valla Jälgimäe küla Kanama tee 19

ja 21 maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133

lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 alusel Saku valla Jälgimäe

küla Kanama tee 19 ja 21 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Amet

on varasemalt detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu osas esitanud oma

arvamuse 06.02.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/566-2.

Planeeritud ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning hõlmab Kanama tee 19 (katastritunnus:

71801:003:0007, maatulundusmaa 100%), Kanama tee 21 (katastritunnus: 71801:003:1050,

tootmismaa 100%) kinnistuid ja Kanama tee (71801:003:0218, transpordimaa 100%) kinnistu

osa. Planeeritud maa-ala suurus on 6,2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kanama

tee 19 ja Kanama tee 21 maaüksuste ärimaa ja elamumaa kruntideks jaotamine. Ärimaadele

määrata hoonestusalad ja ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning kontori-

ja büroohoonete ehitamiseks. Elamumaadele määrata hoonestusalad ja ehitusõigus üksik- ja

kaksikelamute ehitamiseks. Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24) kohaselt asub planeeritud ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on Tallinna ringtee ääres äriettevõtte maa-ala, Kanama tee pool pere- ja ridaelamu

maa-ala ja tee ääres haljasala ning parkmetsa maa-ala. Äriettevõtte maa-ala ja pere- ja ridaelamu

maa-ala vahele on ette nähtud 30 meetri laiune kaitsehaljastuse ala. Planeering on kooskõlas

kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamist

(Akukon Eesti OÜ, töö nr 241508-1, 25.09.2024). Planeeritavale teenindus- /büroohoonete alale

rakenduvad keskkonnaministri 16.12. 2016. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja müratasemete mõõtmis, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM

määrus 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 70 dB,

öösel 60 dB ning planeeritavale üksik- ja kaksikelamute aladele rakenduvad KeM määrus 71

lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (teepoolsel

küljel 65 dB), öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Müratasemete hindamiseks on koostatud

liiklusmüra uuring olemasoleva ning perspektiivse olukorra kohta. Liiklusmüra tasemete

hindamisel on kasutatud Transpordiameti AS Tede Tehnokeskuse andmeid „Liiklusloenduse

tulemused 2023. aastal“ aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse, raskeliikluse osakaalu ja

perspektiivse olukorra hindamisel on kasutatud Stratum OÜ liiklusprognoosi andmeid

riigimaantee 11 (E 265) Tallinna ringtee lõigule km 30,1 – 34,5 Kanama – Valingu ning

projekteeritavale Topi- Saue teele ja perspektiivset Kanama ristmiku lahendust.

2(4)

Olemasolevas olukorras ulatuvad müratasemed teenindus-/büroohooneteni päeval kuni 70 dB,

öösel kuni 65 dB. Perspektiivses olukorras päeval kuni 75 dB, öösel kuni 65 dB.

Olemasolevas olukorras ulatuvad müratasemed müratundlike hooneteni kuni 55 dB (Kanama

teepoolsel küljel kuni 55 dB), öösel kuni 50 dB (Kanama teepoolsel küljel kuni 50 dB).

Perspektiivses olukorras päeval kuni 60 dB (Kanama teepoolsel küljel kuni 60 dB), öösel kuni

50 dB (Kanama teepoolsel küljel kuni 50 dB). Seega ületavad liiklusest tingitud müratasemed

teenindus-/büroohoonete aladel öisel ajal ning perspektiivses olukorras nii päeval kui ka öösel.

Müratundlike hooneteni levivad müratasemed ei ületa nii olemasolevas kui ka perspektiivses

olukorras KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud järgnev:

 Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud liiklusmürast põhjustatud

häiringute vältimiseks lisatud ehitusprojekti koostamiseks nõue (vt peatükk 4.3.8)

arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud

nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ meetmeid.

 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis avaldaksid olulist mõju keskkonnale

ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi ning ei sea eeldatavalt ohtu

inimese tervisele, heaolule, kultuuripärandile ega varale. Kuna kavandatava tegevuse

mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa

keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

 Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) lähialal on oodata eelkõige

ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-,

tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Juhul kui edasistes projekteerimis-

ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest

keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud

detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi

halvenemist.

 Planeeritavate teenindus- /büroohoonete paigutus, suurus aitavad vähendada liiklusmüra

elamupiirkonnas. Müratõkkega sarnast mõju saavutab ka hoonete kasutamisega. Pikk ja

üheosaline hoone või majade rida põhimaantee ääres kaitseb hästi tagapool asuvaid maju

või piirkonda.

 Mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab arvestama

projekteerimisel. Läbimõeldud planeerimine on kõige tõhusam vahend müraga

võitlemisel. Varajases planeerimisetapis müraga arvestamine aitab vältida hilisemaid

probleeme ja häiringuid;

 Kui alale nähakse ette tegevused, mis toimuvad peamiselt siseruumides, siis planeeritava

hoone välispiirde ühisisolatsioon peab tagama, et hoones sees toimuvad tegevuste mõju

ei ulatuks hoonest väljaspoole;

 Mürarikaste tegevuste või tööde asukohad kavandada hoone mahtu ja/või kohtadesse,

kus nende mõju elamualadele on minimaalne;

 Lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline mitte

alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida eluhoonete poole

kaubaprügiveoala. Üksiku kauba- või prügiauto manööverdamise müra võib lühiaegselt

olla eristatav ja tekitada häiringuid;

 Planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse

osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele

hoonetele oleks minimaalne ehk müratundlikest hoonetest eemale. Tuleb valida

seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra

levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses)

või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid).

 Nõuded ehitise välispiirdele ja selle elementidele määratakse lähtuvalt välismüra

suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Välispiirde

3(4)

heliisolatsiooni valikul on oluline päevane müratase, mis on öise ajaga võrreldes kõrgem,

et tagada normtasemete täitmine siseruumides. Hilisemas projekteerimise staadiumis,

kui on teada hoonete asukohad, saab arvutada müratasemed hoonete fassaadil, mille

alusel saab hoonetele valida välispiirded sh klaasavatäited, et siseruumides oleksid

normtasemed tagatud.

 Hoone välispiiretele õige heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab

tagada siseruumides head akustilised tingimused, milleks rakendatakse järgmisi

meetmeid: ¤ ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide

valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717-1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul

R’tr,s,w+Ctr; ¤ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; ¤ välispiirde

nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud

elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei

vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks

ületatud.

 Hoone kõrgema mürafooniga küljele (eelkõige Tallinna ringtee pool) on võimalusel

soovitatav maksimaalselt ette näha müra suhtes vähem tundlikke äripindasid.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, mis on leitavad

https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/planeeringud/1104, kooskõlastab

planeeringu ning märgib järgmist:

 Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.4 (lk 10) on toodud järgnev: „Äri- ja

elamufunktsioone eraldab haljaspuhver ning kavandatavad ärihooned kaitsevad

elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest.“ ja punktis 4.6 (lk 11) on toodud:

„Maanteelt lähtuvate mõjude (liiklusmüra- ja õhusaaste) minimaliseerimiseks on

vahetult maantee äärde paralleelselt sõiduteega kavandatud kõrghaljastusvöönd

(olemasoleva kõrghaljastusega alal säilitatav haljastus, haljastuseta ala rajatav

kõrghaljastus).“ Amet juhib tähelepanu, et kaitsehaljastuse mõju mürahäiringute

leevendamisel ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna see võib olla sõltuda aastaajast.

Arvestades perspektiivset mürahinnangut võib tulevikus olla vajalik müratõkkeseina

rajamine.

 Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.4 (lk 10) on välja toodud: „Ärihoonestuse alale

on kavandatud ka praegu alal tegutseva tõstukikeskuse uus hoone, et jätkata tõstukite

hooldus-, remondi-, rendi- ja müügitegevust kaasaegses ärihoones.

Tõstukikeskuselaiendusega ja uute ärisuundade lisandumisega luuakse ka piirkonda

uusi töökohti.“ Amet juhib tähelepanu, et mürarikas äritegevus tuleks planeerida

selliselt, et äritegevuse tekitatav müra ei ületaks elamute kinnistutel KeM määrus nr 71

lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.6 (lk 11) on välja toodud: „Elamuala ja

ärihoonete liikluse eraldamiseks on alale kavandatud riigimaanteelt 11343 Kanama

teelt kaks juurdepääsu, millest lõunapoolsem on ette nähtud elamute teenindamiseks

ning põhjapoolsem ärihoonete teenindamiseks.“ Ameti hinnangul tuleb arvestada, et

ärihoonete teenindamiseks mõeldud juurdepääsu kaudu liikuvatest sõidukitest tulenev

müra ei tohi häirida lähedusse kavandatud elamuid, isegi kui äri ja elamumaa liiklus on

detailplaneeringus eraldatud. Vajadusel võib kaaluda veoautodele liikumispiirangu

seadmist, et raskeveokite liiklus toimuks maantee poolt ning ei mööduks elamutest.

4(4)

Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr

71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus

nr 71 § 6 lg 3).

 Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.3 (lk 9) on välja toodud: „Maanteede poole

projekteerida hoonete esinduslikud fassaadid (nurgalahendused), kuhu mitte ette näha

laomajandust ja laadimisestakaade.“ Amet selgitab, et vältida tuleks

laadimisestakaadide paigutamist kohta, kus nendest leviv müra võib jõuda elamuteni.

Ameti praktika näitab, et laadimisalad elamualade kõrval põhjustavad häiringuid, eriti

kui tegevus toimub öisel ja hommikusel ajal ning ka talvel kui kaubaautod hoiavad

külma tõttu mootoreid käimas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee