Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus

1

Juuni 2021

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise

kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja tekkepõhjus

Ehitusseadustik (EhS) jõustus samaaegselt planeerimisseadusega (PlanS) 1. juulil 2015. Seadustiku

vastuvõtmisele eelnes põhjalik planeerimis- ja ehitusõiguse analüüs, mille viis läbi Justiitsministeeriumi

poolt 2008. aastal moodustatud kodifitseerimiskomisjon. Ehitusseadustiku seletuskirja1 kohaselt kestis

analüüsi koostamise faas 2008-2010 ning aastatel 2010-2012 koostati nii planeerimisseaduse, kui ka

ehitusseadustiku eelnõu ja nende seletuskirjad. Eelnõu koostamise käigus toimus põhjalik huvigruppide

kaasamine, seletuskirja kohaselt osales kodifitseerimisprotsessis ligi 70 osapoolt. Ehitusvaldkonna

kodifitseerimise eesmärgiks oli süstematiseerida ja korrastada õigusharu normistikud, tuua ühte

seadustikku kokku ehitusõiguse regulatsioon, ühtlustada menetlus teiste sarnaste menetluste ning

valdkondadega ning seeläbi vähendada halduskoormust ja muuta protsesside toimimine efektiivsemaks.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõudele koostati võrdlev mõjude analüüs2.

Ehitusseadustiku regulatsiooni on üle võetud mitmed ehitusvaldkonnaga seotud EL direktiivid3 ning

ehitisele esitatavate nõuete osas kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/20114,

millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43 (CPR määrus). VTK-s ei kavandata EL õigusega

seonduvaid muudatusi.

EhS jõustumisest on möödunud enam kui 5 aastat ning seaduse rakendamisel on praktikas esile kerkinud

mitmed rakenduslikud küsimused. Oluliselt on edasi arenenud ehitisregistri tehniline võimekus, mis

võimaldab parandada andmevahetust, muuta menetlus läbipaistvamaks ja kiiremaks ning loob eeldused

järgmise sammu astumiseks ehitusvaldkonna digitaliseerimisel. Välja on töötatud kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtted5, milles sõnastatakse ootused kvaliteetsele ruumile. Ministeeriumite üleselt loodud

ruumiloome ekspertrühma töö tulemusena valminud dokumendis on kirjeldatud 12 peamist põhimõtet

säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamiseks. Ehitiste kavandamise ja püstitamisega seotud

protsesside juhtimisel on oluline tagada, et ka ehitise elukaare etappides rakendatakse säästlikkuse ja

tõhususe põhimõtet, valminud ehitised sobituksid ruumi ning oleksid kooskõlas välja töötatud

1 www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/ehitusseadustiku_eelnou_seletuskiri_2013.pdf 2www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/ehitusseadustiku_ja_planeerimisseaduse_eelnou_v ordlev_mojude_analuus.pdf 3 www.riigiteataja.ee/akt_seosed.html?id=130122020006&vsty=ELOI 4 eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2011.088.01.0005.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2011%3A088%3ATOC 5 Kättesaadav: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/ligipaasetavus/

2

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. See tähendab, et ehitise elukaare etappides tuleks kasutada

majanduslikke ressursse arukalt ja minimeerida ehitise elukaare kulusid ilma järeleandmiseta

ruumikvaliteedis.

Ehitussektori osapooled on 9.06.2021 allkirjastanud visioonidokumendi „Ehituse pikk vaade 20356“,

Civitta 2021. Ehitusõiguse põhimõtted peavad olema strateegiadokumendis seatud eesmärkidega

kooskõlas ning toetama seatud eesmärkide saavutamist. Eelkõige on eesmärkide saavutamiseks oluline

punktis 3.6 märgitud bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine ning punktis 4.5 esitatud vajadus

planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järelhindamise tulemusel planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku uuendamiseks. Eeltoodu põhjal on ehitusõiguse kaasajastamine oluline ehituse pika

vaate strateegias kavandatud tegevus.

Ehitusõiguse võimalike kitsaskohtade selgitamiseks ning ehitusvaldkonna digitaliseerimisega

seonduvate küsimuste selgitamiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitusõiguse

analüüsi „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine7“, Sorainen 2020 (edaspidi

uuring) mille eesmärgiks oli selgitada välja valdkonna kitsaskohad ning teha ettepanekud probleemide

kõrvaldamiseks ja regulatsiooni ajakohastamiseks. Uuringu teostas advokaadibüroo Sorainen koostöös

Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega (RAKE). Uuring koosneb 3-st osast,

milles 1. osa käsitleb ehitusvaldkonna digitaliseerimisega seonduvaid küsimusi ning uuringu 2. osa ja

3. osa käsitleb ehitusõiguse praktilisi probleeme. Uuringu läbiviimisel kaasati erinevaid

ehitusvaldkonnaga seotud riigiasutusi, KOV-e, huvigruppe, kellega viidi läbi asjakohased intervjuud.

Uuring koostati MKM-i poolt välja kuulutatud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses välja toodud

teemapunktide ning intervjuude käigus välja toodud küsimuste pinnalt. Välja pakutud lahendused on

esitatud tehnilise, õigusliku või selgitavana. Tehniline lahendus tähendab, et esitatud probleemi saab

lahendada EHR-i ja/või e-ehituse platvormi arenduste käigus. Õiguslik lahendus on välja pakutud

olukorras, kus analüüsi tulemusena selgunud kitsaskohti ei ole võimalik tehnilise lahenduse välja

töötamise või selgituste andmisega ületada. Uuringu põhjal on koostatud kehtiva õigus muutmise

ettepanekud koos põhjenduste ning esmase mõju hinnanguga.

Valdav osa VTK-s esitatud probleemidest ja võimalikest lahendustest põhinevad uuringus välja toodud

probleemide lahendamiseks tehtud ettepanekutel. Kuivõrd uuring katab suure osa VTK mahust, siis

käsitletakse VTK-s revisjoni käigus üles kerkinud probleeme kokkuvõtlikult, esitatakse

muudatusettepanek ning mõjude eelhinnang. Põhjalikumalt analüüsitake õiguslikke lahendusi juhul, kui

valitud on uuringus pakutud lähenemisest erinev lahendus.

Ehitusõiguse regulatsioon on tihedalt seotud planeerimisõigusega, sest konkreetse kinnistule ehitamise

õigus tekib valdavalt läbi planeerimismenetluse, kas üldplaneeringu, eriplaneeringu või

detailplaneeringu alusel. Kavandatavad ehitised peavad olema vastavuses planeeringute ja kinnisasja

kitsendustega. EhS sätestab juhud ja tingimused, mille korral on ehitusõiguse tekkimiseks võimalik

väljastada projekteerimistingimusi, mis omakorda on loamenetluse kaudu ehitusõiguse realiseerimise

eelduseks. VTK-s on kavas teha ettepanekuid planeerimise tulemusena tekkinud ehitusõiguse

tõhusamaks realiseerimiseks, milleks tuleb muuhulgas üle vaadata projekteerimistingimuste andmise

põhimõtted. Asjakohaste muudatusettepanekute väljatöötamisel on tehtud tihedat koostööd

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga. Kuivõrd PlanS regulatsiooni osas on

Rahandusministeeriumil kavas tellida planeerimisõiguse revisjon, siis võib ka selle analüüsi põhjal

lisanduda täiendavaid ettepanekuid EhS muutmiseks.

Probleemide täpsem loetelu, koos sisu detailse kirjelduse ja välja pakutud lahenduste on esitatud VTK

osas 9.

2. Sihtrühm

6 eehitus.ee/timeline-post/ehituse-pikk-vaade/ 7 eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring/

3

Ehitusõiguse sihtrühm on väga lai hõlmates kogu ehitussektorit ning puudutab hoonestatud kinnisvara

omanikke ja kasutajaid, kinnisvaraarendajaid, projekteerimis- ja ehitusettevõtjaid, korrashoiuteenuste

osutajaid, võrgurajatiste kaudu teenuste osutajaid. Spetsiifilisemalt mõjutab eelnõus välja pakutud

regulatsioon haldusmenetlust läbiviivaid ning järelevalvet teostavaid pädevaid asutusi.

Ehitustööde tellijaks ja ehitise omanikuks võib olla igaüks, kellel on sobiv krunt või olemas ehitamist

võimaldav asjaõigus ja soov ehitada. Valminud ehitisi võib kas omanikuna või üürnikuna samuti

kasutada igaüks. Siinkohal tuleb märkida, et ehitustööde tellijateks võivad olla kogenud kinnisvara

arendajad, kellel on piisavalt kogemusi ja oskusi Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Transpordiamet (TA),

kinnisvara- ja ehitusettevõtted, kui ka eraisikud, kes ei ole varem ehitusvaldkonnaga kokku puutunud

ning vajavad seetõttu nõustamist menetluse läbiviimisel ning ehitustegevuse korraldamisel.

Ehitussektori olulisteks osalisteks on arhitektid, ehituskonsultandid, ehitusettevõtjad, energiamärgise

andjad jne. Kuna planeerimine ja ehitamine on lähimuse põhimõttest lähtuvalt kohaliku elu korraldamise

küsimus, siis peamisteks menetluse läbiviijateks nii ehitusõiguse tekkimiseks vajalike planeeringute,

projekteerimistingimuste, kui ka loamenetluste läbiviimiseks on KOV-d oma haldusterritooriumile

ehitatavate ehitiste osas. Erisätete alusel osalevad menetlejatena projekteerimistingimuste andmisel ja

loamenetluses Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja TA. Ehitusõiguse andmiseks

läbiviidavas menetluses ja riikliku järelevalve teostamisel osalevad oma pädevuse piires erinevad

riigiasutused.

Eeltoodust tulenevalt võib EhS regulatsiooni sihtrühma üldistatult jagada kolmeks:

a) eraõiguslikud juriidilised isikud (ettevõtted, mis kuuluvad ehitussektorisse või on seotud

ehitustegevusega);

b) füüsilised isikud;

c) avalik sektor (kohalikud omavalitsused ja riigiasutused).

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

EhS ja seonduvate seaduste muutmise eesmärk on valdkonna regulatsiooni tõhustamiseks ehitusõiguse

ajakohastamine, seaduse rakendamisel ilmnenud lünkade ja vastuolude kõrvaldamine,

digitaliseerimiseks paremate eelduste loomine, samuti kvaliteetse ruumi, kaasava disaini ja parima

elukeskkonna põhimõtete rakendamine ehitusvaldkonnas. Haldusmenetluses tehtud otsuste

õiguspärasuse tagamiseks on oluline täpsemalt määratleda kaalutlusruum ja väärtused, mis tähendab, et

ehitusõigust kohaldatakse kogu riigis ühetaoliselt, kuid samas võimaldades ka paindlikkust kohalike

kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike olude arvestamisel. VTK-s esitatud EhS muudatused on pigem

evolutsioonilised kehtiva õiguse edasiarendused, st valdavas osas jäädakse seadustikus sätestatud

põhimõtete ja lahenduste juurde. Seega on jätkuvalt asjakohased EhS seletuskirjas esitatud

kontseptuaalsed lähtekohad ja printsiibid. Üldistatult on EhS kavandatavate muudatuste eesmärgiks:

1. Ehitiste kavandamine ja projektide menetlemine toimub ilma asjatute takistusteta,

vähemkeerukate ehitistega seotud tööde teostamiseks piisab teavitamisest, vajadusel on menetlusse

kaasatud naabrid ja võrguvaldajad ning ehitusluba antakse projektile, mille alusel püstitatavad ehitised

on keskkonnasäästlikud ning ohutud.

2. Loamenetlus ja vajadusel järelevalve toimub läbipaistvalt ning ühetaoliselt. Lahendatud on

pädevusküsimused mitme omavalitsuse territooriumile jäävate ehitiste loamenetluste läbiviimisel ning

loodud eeldused mitme erineva asutuse pädevuses olevate menetluste ühendamiseks, et tagada taotlejale

nn ühe akna põhimõtete kohaldamine.

3. Ehitised ja avalik ruum vastavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, sealhulgas on hooned

ligipääsetavad, uute ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasava disaini põhimõtetega,

olemasolevate ehitiste, teede ja tänavate rekonstrueerimisel arvestatakse liikuvuse ja juurdepääsetavuse

põhimõtetega.

4

4. Ehitusvaldkonna tootlikkus on kõrge, see saavutatakse eelkõige ehitiste kavandamise ja

projekteerimise digitaliseerimisega, robootika vms kaasaegsete lahenduste kasutuselevõtmisega. E-

ehituse platvorm võimaldab arendada välja uusi digitaalseid teenuseid ning annab ehitise omanikule ja

kasutajale lihtsalt ja arusaadavalt infot ehitise tehniliste andmete, energiatõhususe ja ligipääsetavuse

kohta.

Seega võib üldistada, et kavandatavate muudatuste eesmärgiks on õigusliku regulatsiooni toimivuse

tõhustamine ja õigusselguse tagamine, et saavutada eelkirjeldatud strateegilised eesmärgid. EhS

rakendamisel on ilmnenud mitmed kitsaskohad, mida on võimalik regulatsiooni muutmise või

täpsustamise teel ületada. Uuringus tehtud ettepanekute põhjal on aluseks võetud põhimõte, mille

kohaselt kehtiva regulatsiooni muutmisele on eelistatud lähenemine, et mitmed mitteolulised lüngad on

võimalik ületada tõlgendamise ja juhendmaterjali koostamise teel. Valdkonna digitaliseerimise ja EHR

tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega on samuti võimalik ületada mitmeid praktilisi probleeme.

EhS regulatsioon peab säilitama abstraktsuse ja normi kohaldatavuse väga erinevatele ehitistele ja

ehitustöödele, seega on eesmärgiks valdkonnaspetsiifilise detailse ülereguleerimise vältimine.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Peamised ehitusvaldkonda reguleerivad siseriiklikud õigusaktid:

1. Ehitusseadustik ja selle alusel antud rakendusaktid;

2. Planeerimisseadus;

3. Toote nõuetele vastavuse seadus;

4. Tuleohutuse seadus;

5. Haldusmenetluse seadus;

Peamised ehitusvaldkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad

1. Energiamajanduse arengukava aastani 20308;

2. Ehituse programm aastateks 2021-20249;

3. Ehituse pikk vaade 203510.

5. Tehtud uuringud

1. Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs;

2. E-ehituse visioonidokument;

3. E-ehituse taustadokument;

4. Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine I etapi analüüs;

5. Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine II ja III etapi analüüs;

6. Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine III etapi analüüsi lisa –

võrdlustabel;

7. Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja

CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine;

Kõik uuringud on kättesaadavad MKM kodulehelt: https://www.mkm.ee/et/uudised-

pressiinfo/analuusid-ja-uuringud#ehitusmajandus

6. Kaasatud osapooled

8 www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 9 www.mkm.ee/sites/default/files/ehituse_programm_aastateks_2021-2024.pdf 10 https://eehitus.ee/timeline-post/ehituse-pikk-vaade/

5

VTK põhineb AB Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE teostud

ehitusõiguse uuringul. Uuringu tegemiseks viidi läbi intervjuud, kus selgitati välja praktilised

probleemid ning määratleti nende edasine analüüsivajadus. Uuringu koostamiseks tehtud intervjuude

sihtrühma kuulusid menetlejad, kooskõlastajad, järelevalveasutused, erialaliidud jt ühendused,

väliseksperdid ning Eesti ehitusektoris tegutsevad praktikud (arendajad, projekteerijad, peatöövõtjad,

alltöövõtjad, omanikujärelevalve tegijad jt).

Menetlejatest kaasati uuringusse 12 erineva suurusega kohalikku omavalitsust, kelle esindajatega viidi

läbi intervjuud. Lisaks anti kohalikele omavalitsustele võimalus kirjalikult vastata intervjuude aluseks

olevatele küsimustele.

Kooskõlastajatest ja järelevalveasutustest intervjueeriti Päästeametit, Keskkonnaametit,

Keskkonnainspektsiooni, Muinsuskaitseametit ja Kultuuriministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametit ning Transpordiametit.

Valdkondlikest erialaliitudest kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete

Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Eesti

ehitussektoris tegutsevatest praktikutest kaasati veel digitaalehituse klastri liikmeid ja teisi

ehitussektoris tegutsevaid arendajaid, projekteerijaid, ehitusettevõtjaid jne.

Põhiseaduslikest institutsioonidest kaasati Õiguskantsleri büroo.

Lisaks eelviidatud uuringule on mitmed lahendamist vajavad probleemid tõusetunud erinevate

koolituste ja seminaride käigus ning MKM-le, kui valdkonna eest vastutavale ministeeriumile esitatud

kirjalikest pöördumistest. Probleemide kaardistamisel ja võimalike lahenduste väljatöötamisel on tehtud

tihedat koostööd Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga ning TTJA ehitusosakonnaga.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivsetest lahendustest on uuringus analüüsitud tehniliste lahenduste arendamist ning

avalikkuse teavitamist läbi täiendava selgituste andmise ja juhendamise. EHR-s ja e-ehituse platvormil

on kavas lisada viited standarditele ning esitada projekteerimisega seotud juhendmaterjale. Kuivõrd

uuringus välja toodud probleemide puhul on valdavas osas tegemist õiguslike küsimustega, siis ei ole

võimalik VTK-s välja toodud probleeme otseselt rahastamise suurendamise kaudu laheneda. Küll on

võimalik rahastamise suurendamise kaudu tõhustada riiklikku järelevalvet ning võimestada KOV-e läbi

koolituste, teabepäevade ja infoseminaride korraldamise.

Olemasoleva olukorra säilitamine on teoreetiliselt arvestatav alternatiiv, kuivõrd kehtiva regulatsiooniga

jätkates ehitusvaldkond toimiks, kuid valdkonna arengut pidurdavad asjaolud jäävad kõrvaldamata,

saavutamata jääks menetluste tõhususe ja läbipaistvuse paranemine. Menetlusosaliste ja sidusgruppide

poolt antud tagasisidest nähtub, et EhS-i rakendamisel ilmnenud kitsaskohtade lahendamine on oluline

nii menetluse läbiviijate, kui ehitussektori jaoks. Samuti on tähtis tagada EhS regulatsiooni ühetaoline

kohaldamine kõikides omavalitsustes. Olemasoleva olukorra säilitamisel Eesti konkurentsivõime

investeeringute sihtkohana pigem langeb, sest mitmetes teistes lähiriikides tegeletakse analoogsete

probleemide lahendamisega. Eesti on viimastel aastatel langenud rahvusvahelises Doing Business

ehituslubade andmise tõhususe edetabelis 14. kohalt 19.-ndaks. Rahvusvaheliste investeeringute

kavandamisel peetakse sihtkohtade võrdluses investeeringu realiseerimise kiirust ja kaasnevat

bürokraatiat väga oluliseks valikukriteeriumiks.

Senise regulatsiooni parem rakendamine on meede, millega on mitmed ehitusvaldkonna kitsaskohad

lahenduse leidnud. Kõige tõhusam on regulatsiooni parem rakendamine läbi EHR-i ja arendatava e-

ehituse platvormi uute ja parendatud teenuste, mis küll EhS õigusliku regulatsiooniga seonduvaid

kitsaskohti ei kaota. Läbi uute EHR-i ja e-ehituse platvormi lahenduste saab kiirendada mitmete

probleemide lahendamist ning kasutajatele (sh menetlejatele) avaneb ligipääs lihtsatele tööriistadele

6

menetluste kiireks ja efektiivseks läbiviimiseks. Infosüsteemide ja kasutajaliideste arendused

võimaldavad projektide menetlemisel kasutada üha enam automaatkontrolle ning menetleda

ehitusprojekte infomudeli põhiselt. See toob kaasa vajaduse kaasajastada õiguskeskkonda, et oleks

võimalik kõiki infotehnoloogilisi võimalusi ehitusvaldkonnas parimal viisil rakendada. Üksnes

regulatsiooni rakendamise parandamise, avalikkuse teavitamise või rahastuse suurendamisega ei ole

võimalik tuvastatud probleeme lahendada ning seatud strateegilisi eesmärke saavutada.

IV. Probleemid ja nende võimalikud regulatiivsed lahendused

7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas

seaduseelnõu koostamisel analüüsida

Ehitise infomudeli kasutamise õigusraamistiku hindamisel analüüsiti Soome, Hollandi ja Norra

regulatiivseid valikuid ja kogemusi valdkonna digitaliseerimisel. Võrdlusriikide käsitlus on esitatud

uuringus „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine I osa“.

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Võimalikke mitteregulatiivseid lahendusi on kaalututud EhS uuringu käigus ning VTK-s on esitatud

vaid sellised uuringus tuvastatud probleemide käsitlused, milleks tuleb muuta kehtivat õigust. Valdavalt

on mitteregulatiivsed lahendused seotud EHR-i ja e-ehituse platvormi pideva arendamise ja uute

teenuste väljatöötamisega. Samuti on võimalik avalikkuse teavitamist parandada valdkonna standardite

ja tehniliste normide kättesaadavuse parandamisega EHR-s ja e-ehituse platvormil.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

MKM ehitusvaldkonna strateegia lähtepunktiks on regulatsiooni ja sellega kaasneva bürokraatia liigse

suurenemise ohjamine. Lähtume põhimõttest, et abstraktsed normid ning hea halduspraktika põhimõtete

kohaldamine loovad paremad eeldused valdkonna arenguks. Regulatiivsete lahenduste kohaldamise

kasuks on otsustatud siis, kui isikute õiguste piiramisel ja ehitistega seotud kohustuste seadmisel tuleb

tagada õigusliku alusel olemasolu ning regulatsiooni kooskõla põhiseadusega. Samuti on tõhusa

järelevalve tegemiseks oluline vastavate pädevusnormide seaduse tasandil reguleerimine.

8. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

määratud raamid

Ehitus- ja planeerimisseaduse majanduslike mõjude hindamise lähteanalüüs ja metoodika majanduslike

mõjude hindamise dokumendis11 on välja toodud, et ehitusõiguse reguleerimisala piiravad eelkõige

põhiseadusest tulenevad sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõte (PS-i § 10), õiguste ja

vabaduste piiramise keeld (PS-i § 11), ettevõtlusvabadus (PS-i § 31), omandipõhiõigus (PS-i § 32),

keskkonna säästmise põhimõte (PS-i §-d 5 ja 53) ning kohalike omavalitsuste universaalpädevuse

põhimõte (PS-i § 154). Ehitusõiguse normeerimine aitab tagada ühesuguste põhimõtete kehtivust nii

ehitiste, kui ka ehitamise suhtes, mis annab omakorda aluse ehitusseaduse ühe olulisema eesmärgi -

ohutuse tagamine - täitmisele. Kavandatavad muudatused jäävad põhiseaduse raamesse ning ei ole

seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ega rahvusvahelise õigusega.

9. Probleemid ja võimalikud regulatiivsed lahendused

Ehitus- ja planeerimisvaldkonna regulatsioon on aastatel 2008-2010 läbi viidud põhjaliku analüüsi

tulemusena kodifitseeritud ning põhineb tugeval analüütilisel vundamendil. Uuringu käigus tuvastatud

probleemid on valdavas osas seotud praktikas tõusetunud probleemidega, mille lahendamise võimalused

on tänu infotehnoloogia arengule oluliselt avardunud ning tekkinud on eeldused ehitusvaldkonna

ulatuslikuks digitaliseerimiseks ja seeläbi tootlikkuse tõusuks. Teostatud ehitusõiguse uuringus ja MKM

11 www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/majanduslike_mojude_hindamise_metoodika.pdf

7

nõustamispraktika ja sidusgruppide tagasiside põhjal nähtub, et EhS paremaks kohaldamiseks

kavandatakse EhS regulatsiooni sisse viia alljärgnevad muudatused. Muudatuste parema jälgimise

huvides on regulatiivsete lahenduste osas järgitud revisjonis toodud ülesehitust - probleemi kirjeldus –

selle lahendamiseks kavandatav muudatus – mõjude eelhinnang.

9.1 EhS üldnõuded ja mõisted

9.1.1 Ehitise ja ehitamise mõiste täpsustamine

Ehitise ja ehitamise definitsioon on sätestatud EhS §-des 3 ja 4. EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitis

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise

otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 4 lg 1

kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega

seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on

ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale või funktsionaalne seos ehitisega. Eeltoodust tulenevalt on ehitamine igasugune inimese

poolt korraldatav tegevus, mis on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Oluline on siinjuures

tegevuse korraldaja tahe tulemust saavutada. Ehitamise võimalikult lai definitsioon on vajalik, et katta

piiripealseid juhtumeid, näiteks valmistatakse moodulmajad koos vundamendiga tehases, ehitusplatsil

valmistatakse ette pinnas ning teostatakse tehnovõrkude ühendused. Samuti võib teatud juhtudel tekkida

vajadus määratleda ehitamisena tegevus, mis alguselt ei olnud ehitamisena kavandatud, näiteks olukord,

kuus maavarade kavandamisel tekib tehisjärv või luuakse uus pinnavorm, mille tulemus on käsitletav

ehitisena. Ehitusõiguse vaatest on oluline määratleda ehitised ja ehitustegevused, millega kaasneb

planeeringu koostamise, projekteerimistingimuste väljastamise või loakohustus. Riigikohus on

rõhutanud, et asja ehitisena määratlemisel tuleb arvestada asja põhilist kasutusotstarvet, kasutamise

viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest

asjadest. Ehitisena määratletava asja kasutamisotstarve peab olulises osas olema seotud ja toetama

ehitise peamist funktsiooni. Järelikult on asja ehitisena, täpsemalt hoone, rajatise või muu asjana (nt

tootena) määratlemisel oluline lisaks EhS-s kirjeldatud tingimustele, tuvastada: a) kas ehitisel tekib

siseruum, mida on võimalik kasutusotstarbele vastavalt kasutada; b) mis on ehitise kasutamise tegelik

otstarve/otstarbed.

Probleem: Hoonete ja rajatiste eristamise põhimõtted ei ole selged, see tekitab planeeringu ja

projekteerimistingimuste nõude esitamisel ja teavitus- ja loakohustuse määratlemisel segadust

EhS § 3 lg 2 kohaselt jagunevad ehitised hooneteks ja rajatisteks. Ehitiste jagunemine hooneteks ja

rajatiseks on teatud liiki ehitiste liikide puhul ebaselge, eriti olukorras, kus planeeringutest võivad

tuleneda piirangud hoonete arvule krundil, samuti võib hoonetel ja rajatistel olla erinev loakohustuse

nõue ning erinev riigilõiv. Samuti on oluline eristada ehitisi nii ehitustegevuse, kui ka valminud ja

kasutusse võetud ehitise kohta statistika koostamiseks. Ehitusvaldkonna digitaliseerimise vaatest on

selline liigitamine mõneti kunstlik, kuid arvestades kehtivate planeeringute suurt arvu ja välja kujunenud

halduspraktikat, ei ole otstarbekas ehitiste hooneteks ja rajatisteks jaotamist ära kaotada. Hoone ja

rajatise eristamise küsimus puudutab selliseid ehitisi, millel küll tekib siseruum, kuid siseruumi

olemasolu ei ole püsiv. Samuti on siseruumi määratlemine oluline sisekliima tagamisega hoonete puhul,

millele kohaldatavad energiatõhususe nõuded. Kui ajutise siseruumiga ehitisi käsitleda hoonetena, siis

toob see teatud juhtudel kaasa kohustuse järgida ka PlanS-st tulenevaid nõudeid. EhS tõlgendamisel

peab jääma ruumi ka uute ehitise mõistele vastavate objektide sisuliseks hindamiseks, mistõttu ei saa

hoonete ja rajatiste loetelu olla ammendav.

Ehitiste liigitamisel peab järgima, mis on hoone või rajatise kasuks otsustamise täpsemad kaalutlused ja

millised nõuded valikutega kaasnevad. Uuringus on tehtud ettepanek hoone ja rajatise selgemal

eristamisel lähtuda ehitise kasutamise otstarvete loetelu hoone ja rajatise jaotusest. Ehitiste

klassifitseerimise põhimõtteid on kavas uuendada ISO standardil põhineva rahvusvahelise ehitiste

klassifitseerimissüsteemi põhjal välja töötatud CCI klassifikaatori (Construction Classification

International) põhjal ning täpsustada ehitiste jagunemist hooneteks ja rajatisteks. Koos klassifikaatori

uuendamisega tuleb üle vaadata ja täpsustada EhS lisades 1 ja 2 sätestatud ehitiste loetelu ja majandus-

ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kehtestatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kui

8

ehitise kasutamise otstarvete põhine klassifitseerimine lähtub ehitise funktsioonist, siis CCI puhul

määrab ehitise liigitamise põhimõtted eelkõige vorm. Ehitusseadustiku muutmisel tuleb arvestada

mõlemate käsitlustega, et suurendada ehitise füüsiliste omaduste osatähtsust ehitusõiguse andmisel.

Kuna praktikas on rajatisi võimalik ümber ehitada hooneks ja vastupidi, siis ehitise kasutusotstarbe

muutmisel tuleb hinnata kavandatava muudatuse eesmärki ja saavutatavat tulemust ning vajadusel

koostada detailplaneering või anda projekteerimistingimused. Rajatiste püstitamisel tuleb igakordselt

hinnata, kas tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega, millele kehtivad erinõuded planeerimisel ja

loamenetluses.

Muudatusettepanek: Ehitusõigust läbivate mõistete ühtlustamine loob eelduse, et ehitamisest

huvitatud isikutel oleks võimalik enne taotluse esitamist mõista, millistele kriteeriumitele kavandatav

ehitis vastab ja millistest menetluse reeglitest tuleb lähtuda. Kuivõrd enim küsimus on tekitanud ehitised,

millel siseruum ei ole püsiv, siis teeme ettepaneku täpsustada hoone mõistet selliselt, et siseruum peab

olema püsiv. Sõnastada EhS § 3 lg 2 hoone definitsioon järgnevalt: „Hoone on väliskeskkonnast katuse

ja teiste välispiiretega eraldatud püsiva siseruumiga ehitis“. Halduskoormuse vähendamise kaalutlusel

tuleks püsiva siseruumita ehitisi käsitleda rajatistena.

Mõjude eelhinnang

Täpsustub hoonete ja rajatiste definitsioon

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Väheneb ebaselgus hoonete ja rajatiste eristamisel projekteerimistingimuste andmisel ning loamenetluse

läbiviimisel. Ehitiste klassifikatsioon ühtlustatakse ning seostatakse EhS lisadega, millega luuakse paremad eeldused

valdkonna digitaliseerimiseks.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, valdavalt on ka kehtiva regulatsiooni

põhjal võimalik eristada hooneid ja rajatisi

Sihtrühma suurus: väike, kuna raskesti liigitatavate ehitiste arv

on väike, siis on väike ka sihtrühm

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: Tekib ühtne arusaam hoonete ja rajatiste liigitusest ning lähtutakse samadest põhimõtetest alates

planeerimisfaasist. Töökorraldust ei ole vaja muuta, täiendavaid kulutusi ei kaasne.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.1.2 Digitaalse infomudeli ehitusprojekti menetluse õigusliku raamistiku täpsustamine

Ehitusvaldkonna digitaliseerimise edendamiseks arendatakse välja võimalused esitada menetlusse

digitaalne ehitise infomudeli põhine ehituprojekt, milles sisaldub kavandatava ehitise andmestik ning

EHR-i menetluskeskkonnas nähakse ette võimalused mudeli sisestamiseks ning arendatakse välja

tööriistad mudelis esitatud ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Ehitusprojekti kui protsessi

kuvamise ja menetlemise üheks võimaluseks on kasutada digitaalselt ehitise infomudeli (BIM –

Building Information Modeling) põhist lähenemist. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on

ehitusõiguses oluline kaasajastada ehitusprojekti mõistet ning määratleda, et ehitusprojekt on eelkõige

ehitist iseloomustavate andmete kogum, mis võib sisalduda ka digitaalses infomudelis. Loamenetluse

läbiviimiseks vajalikud andmed sisalduvad infomudeli põhises projektis, mis on digitaalsel kujul.

Probleem. EhS regulatsioon ei käsitle digitaalsete andmete põhist ehitusprojekti esitamise ja

menetlemise tingimusi

9

Muudatusettepanek: Täiendada EhS § 5 sättega, mille kohaselt on loamenetluses ehitusprojektina

käsitletav ka kehtestatud nõuetele vastav ehitise digitaalne infomudel ja selles sisalduvad andmed.

Digitaalse infomudeli põhise ehitusprojekti menetlemine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad

Avalduv mõju: Ettevõtjatel on võimalik esitada ehitusloa- ja kasutuslao menetlusse digitaalsel infomudelil põhinev projekt

ning saada automaatkontrolli tulemuste põhjal kiiret tagasisidet projekti nõuetele vastavuse osas. Halduskoormus ei suurene,

kuna infomudeli põhise projekti esitamine on ettevõtja õigus mitte kohustus.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, BIM mudeli põhise ehitusprojekti

loamenetluses esitamine on võimalus mitte kohustus.

Automaatkontrollid võimaldavad menetluse kiiremat

läbiviimist.

Sihtrühma suurus: väike, BIM mudeli põhise projekt

koostatakse üldjuhul mahukate ja tehniliselt keerukate ehitiste

kohta.

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id, riigiasutused

Avalduv mõju: Ehitusloa taotluse ja kasutusloa taotluse menetlemine kiireneb, sest infosüsteemi poolt tehtavad

automaatkotrollid võimaldavad kiiret tagasisidet projekti nõuetele vastavuse osas.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.1.3 Olulise avaliku huviga rajatise mõiste

EhS § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud muuhulgas olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Uuringus toodi

seoses projekteerimistingimuste regulatsiooniga välja, et olulise avaliku huviga rajatis peaks olema

defineeritud. Kuna reeglina ei ole rajatiste ehitamiseks vajalik projekteerimistingimuste taotlemine, jäeti

see pädeva asutuse kaalutlusotsuseks. Pädeval asutusel on võimalik valida, kas olulise avaliku huviga

rajatise osas nõuda detailplaneeringu koostamist või anda projekteerimistingimused. Selline

valikuvõimalus on kitsam, kui tegu on erirajatisega EhS eriosa mõttes, kus projekteerimistingimuste

andmine on riigiasutuse pädevuses. Riigiasutusel on küll võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt

vajadusel detailplaneeringu menetluse algatamist olulise avaliku huviga rajatise planeerimiseks, kuid

praktikas ei ole selline tegevus ilmselt kuigi tõenäoline, v.a erandlikul juhul, kui detailplaneeringu

koostamise kohustuse näeb ette kõrgema astme planeering. Avalikku huvi saab eeldada, kui tegu on

näiteks kohaliku arengu seisukohast olulise rajatisega, nagu laululava, spordistaadion, st tegemist on

suure külastajate hulgaga ehitisega või kaasneb rajatise käitamisega müra, ebameeldiv lõhn või muu

häiring. Olulise avaliku huviga rajatise mõiste sisustamisel peab kohalik omavalitsus analüüsima

rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestvust. Olulist avalikku mõju ei saa eeldada

juhul, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed

10

kui kaudsed, need võivad tuleneda mitte ainult rajatisest endast, vaid kaasneda nt visuaalse, liiklus- või

loodusmõjuna. Oluline on vaadelda erinevaid aluseid koosmõjus ja kaaluda neid vastavalt planeerimise

põhimõtetele ja eesmärkidele.

Probleem: Puudub ühtne arusaam olulise avaliku huviga rajatiste määratlemisest, mistõttu on

halduspraktika omavalitsustes erinev

Muudatusettepanek: Lisada EhS § 3 lg 21 ning defineerida olulise avaliku huviga rajatis järgnealt:

„Olulise avaliku huviga rajatis on ehitis, millest tulenev mõju ulatub kaugemale kui sellega vahetult

piirnevale kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud

oht“.

Mõjude eelhinnang

Olulise avaliku huviga ehitiste mõiste defineerimine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Suureneb õigusselgus olulise avaliku huviga ehitiste osas, mille püstitamiseks on nõutav kas

detailplaneering või projekteerimistingimused.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: Täpsustuvad kaalutlusõiguse teostamise piirid ning olulise avaliku huviga rajatiste püstitamiseks viiakse

läbi nõuetekohane menetlus. Töökorraldust ei ole vaja muuta, täiendavaid kulutusi ei kaasne.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.1.4 Ehituslik kompleksi mõistest loobumine

EhS § lg 3 lg 3 sätestab ehitusliku kompleksi mõiste, mis võimaldab erinevaid ehitisi loamenetluses

käsitleda ühe loataotluse raames. Ehitusliku kompleksina saab käsitleda funktsionaalselt koos toimivat

kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest. Sellisteks funktsionaalselt

koostoimivateks rajatisteks on näiteks puhkepargid, laudteega kaetud matkarajad, avaturg või muud ühe

kindla funktsiooniga ehitiste kompleksid, mis täidavad koos ühte eesmärki. EhS seletuskirjas on toodud

näide, et enamikel hoonetel on nendega ühendatud rajatisi, näiteks juurdepääsutee. Neid rajatisi tuleks

üldjuhul käsitada iseseisvate ehitistena. Sellisel juhul tuleks iga sellise ehitise suhtes algatada eraldi

loamenetlus. Kuivõrd taoline lahendus ei ole mõistlik, võib loamenetluse raames kõiki ühe projekti

raames ehitatavaid ehitisi käsitleda koos ja kohaldada neile ühtset loamenetlust.

Probleem: Ehitiste kompleksi regulatsioon on kaotanud tähenduse ja tekitab loamenetluses pigem

arusaamatusi Loamenetluses menetletakse projekti tervikuna ja ühes projektis võivad sisalduda mitmed ehitised.

Kavandatavatest ehitistest ülevaate saamiseks antakse kõikidele projektis sisalduvatele eraldiseisvatele

ehitistele unikaalne identifikaator, mis kantakse EHR-i. Loamenetluses tuleb eraldi sisestada kõik

teavitus- ja loakohustuslikud ehitised, mis kantakse eraldi üksustena EHR-i. EHR tehnilised lahendused

võimaldavad anda korraga ehitusloa kõikidele projektis sisalduvatele ehitistele ja kanda registrisse

teatise kohustuslikud ehitised.

11

Muudatusettepanek: Tunnistada kehtetuks EhS § 3 lg 3 ja § 27 lg 4 p 8 ning loobuda ehitusliku

kompleksi menetlustes ühe ehitisena käsitlemise regulatsioonist.

Mõjude eelhinnang

Loamenetluses ehitusliku kompleksi mõistest loobumine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: EHR tehnilised lahendused võimaldavad anda korraga ehitusloa kõikidele projektis sisalduvatele ehitistele

ja kanda registrisse teatise kohustuslikud ehitised. Loataotluse ja teatise andmed sisestatakse EHR-i üks kord.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: vähenevad seaduse mõttega mitte kooskõlas olevad väärkasutused, ühe taotlusega on võimalik esitada

mitmete loakohustusega ja teatise kohustusega ehitisi.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.1.5. Ajutised ehitised

EhS § 3 lõike 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis

lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Ajutist ehitist eristab õiguslikult tavapärasest nn alalisest

ehitisest peamiselt asjaolu, et ajutise ehitise ehitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu koostamine

(PlanS § 125 lg 4). Muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded aga kehtivad. Seega vastab ajutine

ehitis kahele tunnusele – ajutine ehitis on mõeldud kasutamiseks vähem kui viis aastat ja

detailplaneeringu koostamist ei ole nõutud olukorras, kus muidu oleks tulnud detailplaneeringu

menetlus läbi viia. Eeltoodust tulenevalt on lubatud ajutise ehitise püstitamine kindlaks määratud

perioodiks ja ehitise püstitamise korral peab olema võimalik hinnata selle eemaldamise või

lammutamise otstarbekust ja võimalikkust. Lisaks eeltoodule ei ole EhS § 62 lg 2 p 3 kohaselt ajutiste

hoonete, mille kasutusiga on kuni 2 aastat, rajamise korral kohustust järgida hoone energiatõhususe

nõudeid.

Probleem 1: EhS regulatsioon ajutiste ehitiste osas on väga üldine, seaduses puuduvad

kriteeriumid ajutiste ehitiste määratlemiseks ning ebapiisavad on ajutiste ehitiste kõrvaldamise

kontrolli võimalused See on toonud kaasa olukorra, kus detailplaneeringu kohustusega aladel püstitatakse ehitisi, mis

tegelikult ei ole ajutise iseloomuga ja mille õiguslik tähendus ja lammutamine tuleb päevakorda tähtaja

möödumisel. Ajutise ehitise püstitamine ei tohiks ühelgi juhul võimaldada isikutel kõrvale kalduda

tavapärastest PlanS-st ja EhS-st tulenevatest nõuetest, kui ehitis on oma olemuselt alaliseks kasutuseks

mõeldud või kui ehitise alaline kasutus on aja jooksul välja kujunenud. Uuringu raames läbiviidud

intervjuudes toodi välja, et täna on väga raske teostada kontrolli ajutiste ehitiste püsimise tähtaja ja selle

perioodi lõppemise osas, sest kohalikel omavalitsustel puudub ülevaade nende territooriumil asuvatest

ajutistest ehitisest. Kuivõrd seaduses ei ole sätestatud ajutise ehitise kriteeriumeid, siis on probleemiks

asjaolu, et ajutise ehitisena kavandatud ja püstitatud ehitist soovitakse tegelikkuses kasutada alalise

ehitisena.

Muudatusettepanek 1. Määratleda EhS-s täpsemalt kriteeriumid, millele peavad ajutised ehitised

vastama. Sellisteks kriteeriumiteks on ehitise eeldatav püsivusaeg, ehitise kavandatav kasutamise

otsarve ja eesmärk, konstruktsioonide maapinnaga ühendamise lahendused, ehitise tähtaegse

püstitamise majanduslikud argumendid. Nende kriteeriumite põhjal saab pädev asutus kaalutleda, kas

12

tegemist on mööduvaks otstarbeks püstitatava ehitisega või mitte ning langetada põhjendatud otsus

ajutise ehitise püsitatamiseks loa andmise või sellest keeldumise osas. Täiendada EhS § 44

regulatsiooniga, mis sätestab võimaluse keelduda kaalutlusõiguse alusel ajutise ehitise püsitatamiseks

ehitusloa väljastamisest, kui kavandatav ajutine ehitis ei vasta õigusaktides sätestatud kriteeriumitele.

Mõjude eelhinnang

Ajutiste ehitiste regulatsiooni täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Ajutiste ehitiste mõiste täpsustub, KOV-del on võimalik kaalutlusõigus teostades otsustada, kas tegemist on

ajutise ehitisega või püsiva ehitisega ning keelduda vajadusel loa andmisest.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, ilma DP-ta püstitavate ajutiste ehitiste, mis

reaalselt püstitatakse alaliselt, mõju ümbrusele on suur ja

läbi kaalumata.

Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike, valdavalt püstitatakse ajutised ehitised

lühiajaliselt ja mööduvaks otstarbeks

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna hindamiskriteeriumid

muutuvad selgemaks, siis on võimalik otsuseid paremini

motiveerida

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id

Avalduv mõju: Suureneb õiguskindlus, selgemad alused ajutiste ehitiste määratlemisel võimaldab tehtud kaalutlusotsuseid

paremini põhjendada.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Probleem 2. Maakasutuse juhtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve kitsendab ajutisi ehitisi

püstitamise võimalusi

Kuigi ajutise ehitise püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, eeldab EhS § 12 lg 2, et

kõik ehitatavad ehitised, asjakohasel juhul ka ehitamine, peavad olema kooskõlas ehitise asukohaga

seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema

kooskõlas üldplaneeringuga. Ehitusseadustik ei näe ette erandit, et ajutine ehitis võiks mitte olla

kooskõlas üldplaneeringuga. Järelikult on ajutise ehitise püstitamisel lubatud küll jätta detailplaneering

koostamata, kuid ehitis peab olema kooskõlas üldplaneeringus seatud tingimustega, kaasa arvatud

maakasutuse juhtotstarbega, kui see on planeeringus määratud. Ajutise ehitise püstitamiseks loa

andmisel on tekkinud probleeme olukorras, kus planeeringuga on antud piirkonnale juhtostarve, mis ei

lähe kokku kavandatava ajutise ehitise kasutamise otstarbega. Näiteks võib tuua teisaldatava

asfalditehase või ajutise müügipaviljoni püstitamise maatükile, millele ei ole planeeringuga määratud

tootmismaa või ärimaa sihtotstarvet. Samas püstitatakse asfalditehas mööduvaks otstarbeks kuni tee-

ehitustööde lõppemiseni, mille järgselt kolitakse tehas järgmisele ehitusobjektile. Müügipaviljoni

püstitamise tähtaeg võib olla seotud laada või muu lühiajalise ürituse korraldamisega. Kui ehitis ei

kahjusta oluliselt naaberkinnistute omanike huve, siis võib olla põhjendatud lubada kaalutlusõiguse

13

alusel püstitada ajutine ehitise maa-alale, mille juhtotstarve ei ole kooskõlas ajutise ehitise

kasutusotstarbega.

Muudatusettepanek 2. Täiendada EhS § 3 lg 4 ja sätestada, et pädev asutus võib erandina EhS § 12 lg

2 regulatsioonist loobuda ajutiste ehitiste püstitamise puhul planeeringule vastavuse järgimise nõudest

ning kaalutlusõigust teostades lubada püstitada ajutine ehitis, mis ei ole vastavuses avalik-õiguslike

kitsendustega sh planeeringuga.

Mõjude eelhinnang

Ajutiste ehitiste püstitamise korral maakasutuse sihtotstarbe järgmise nõude kaotamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Ajutise ehitiste kriteeriumitele vastavate ehitiste korral on võimalik püstitada ehitis, mis ei ole vastavuses

planeeringu juhtotstarbe või maakasutuse sihtotstarbega. Suureneb paindlikus, sest ajutise ehitise lühiajaliselt püstitamisel

ei ole nõutav planeeringutest lähtumine.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine (võib tekkida oht, et

lubatakse püstitada ajutine ehitis, mis häirib naabreid ja ei sobi

keskkonda)

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id

Avalduv mõju: Suureneb paindlikkus lubada nn lühiajalisi ajutisi ehitada püstitada ka maale, mille kasutamise sihtostarve

ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele. Töökorraldus ei muutu, väike mõju tuludele võib olla seoses avalike ürituste

korraldamisega ja tänavate sulgemise eest tasu võtmisega.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Probleem 3. Ajutise ehitise lammutamise nõude esitamiseks puudub selge alus, kõrvaltingimuste

seadmise võimalust ei ole sätestatud

Ajutiste ehitiste puhul tuleb enne tähtaja saabumist lahendada ehitise lammutamise küsimused. Kehtib

põhimõte, et tähtaja saabumise ajaks peab olema ajutine ehitis lammutatud või teisaldatud, sest pärast

tähtaja saabumist langeb ära konkreetsel kinnisasjal ehitise olemasolu õiguslik alus. Võimalik on

olukord, kus läbi asjakohase menetluse muutub ajutine ehitis alaliseks ehitiseks. Selleks tuleb olenevalt

ehitise asukohast, kas koostada ehitist lubav planeering või saada projekteerimistingimused ning läbida

loamenetlus. Ajutise ehitise püsimise tähtaja lõppemisel tuleb pädeval asutusel tegeleda ehitise

lammutamise nõude esitamisega ning vajadusel lammutusettekirjutuse tegemisega. Selleks, et pädeval

asutusel oleks võimalik teostada kontrolli ajutiste ehitiste ja nende kasutamisaja osas, on üheks

võimaluseks reguleerida ehitise ajutisust ehitusloa kõrvaltingimuste kaudu. Kõrvaltingimustes on

võimalik ära märkida ajutise ehitise kasutamise aeg. Sellisel juhul võimaldab EHR-i või e- ehituse

platvormi tehniline lahendus jälgida ajutise ehitise kasutamisaega. Ajutise ehitise kasutusaja lõppemine

14

peaks olema käsitletav ühe lammutamise alusena EhS § 132 lg 3 tähenduses, mistõttu ei peaks pädev

asutus enam hakkama eraldi hindama ehitise ohtlikkust või mõju avalikule ruumile.

Muudatusettepanek 3. Sätestada ajutise ehitise püsimise tähtaeg kõrvaltingimustega ning siduda

ehitise kasutamisaeg kasutusloa tähtajaga. Sätestada võimalus anda pädevale asutusele õigus

kaalutlusõiguse korras otsustada, kas esinevad asjaolud (näiteks ajutise ehitisena rajatud rulapark,

mänguväljak vms, mis ei ole amortiseerunud ja on võimalik veel sihipäraselt kasutada), mis

võimaldavad pikendada ajutise ehitise püsimise aega veel kuni 2 aastat (maksimaalselt kokku 7 aastat),

et viia läbi planeerimistegevus või lammutamise ettevalmistamine.

Muudatusettepanek 4. Täiendada EhS § 132 lg 3 lammutamise aluseid ajutise ehitise kasutusaja

lõppemisega.

Mõjude eelhinnang

Ajutiste ehitiste püsimise tähtaja sidumine kõrvaltingimustega

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Suureneb paindlikkus, kui ajutine ehitis ei ole amortiseerunud ja selle kasutamist on otstarbekas jätkata, siis

on võimalik ehitise kasutusaega pikendada.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike (võib tekkida oht, et

lubatakse püstitada ajutine ehitis, mis häirib naabreid ja ei sobi

keskkonda)

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id

Avalduv mõju: Paraneb ülevaade ajutistest ehitistest ning järelevalve võimalused, st ajutised ehitised, mille kasutamise

tähtaeg on saabumas, kas seadustatakse või lammutatakse või erandina nende püsimise tähtaega pikendatakse. EHR-ist peab

saama kasutajasõbraliku ülevaate ajutistest ehitistest ja nende kasutamise tähtaegadest.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.1.6 Ehitise püstitamine vahekasutuse võimaldamiseks

EhS reguleerib ajutise ehitise püstitamise võimalust, mille püsimise aeg on piiratud maksimaalselt 5

aastaga. EhS § 42 lg 3 p 1 sätestab võimaluse esitada ehitusloa andmisel kõrvaltingimusena nõue, et

ajutine ehitis tuleb lammutada tähtaja saabumisel. EhS ei reguleeri ehitise tähtaegse püstitamise

võimalust pikemaks perioodiks kui 5 aastat. Kasutusloa andmisel on EhS § 54 lg 3 p 2 alusel võimalik

kõrvaltingimusena sätestada kasutusloa kehtivuse tähtaeg seoses ajutise ehitise lammutamise tähtajaga,

mis ei või olla pikem kui viis aastat kasutusloa andmisest. Uuringust selgus, et tulevikus tuleks üha

15

rohkem lähtuda paindlikkusest, mille üheks võimaluseks oleks ka teatud alade planeeringutes nn

„lahtisena“ määratlemine, määrates kindlaks üksnes teatavad kasutustingimused hiljem sihtotstarbe ja

lubatud ehitiste kindlaksmääramisel. Samuti on juba täna kehtestatud üldplaneeringutes teatav

paindlikkus ette nähtud, seda kohaldava planeerimise teel, sh vahekasutuse teel planeeringute

realiseerimisel. Vahekasutusega soodustatakse maa-alade ajutist kasutamist, mis tähendab, et enne

strateegiliste arengute (pikaajaliste arendusplaanide) elluviimist kasutatakse konkreetset maa-ala teisel

eesmärgil läbi vahekasutuse. Näiteks enne kavandatava suuremahulise tänavavõrgu väljaehitamist

säilitatakse esimeses etapis konkreetsetel maa-alal parkimise või ladustamise funktsioon.

Probleem: Tulevikus kavandatava maakasutuseks tagamiseks reserveeritud maale vahekasutuse

võimaldamiseks tähtajalise ehitise püstitamise ja lammutamise põhimõtted ei ole seaduses

reguleeritud

Riiklikes arengukavades või planeeringutes kavandatud eesmärkide saavutamiseks on osad maa-alad

reserveeritud kaugemas tulevikus ettenähtud maakasutuse tarbeks. Sellistel maa-aladel on ehitustegevus

valdavalt keelatud, et tagada tulevikus kavandatavate eesmärkide saavutamine. Kuivõrd maa-ala

kavandatud eesmärkidel kasutamine on plaanitud pikema perspektiiviga ning tegevuse toimumise aeg

ei ole alati teada, siis teatud juhtudel oleks võimalik ja otstarbekas lubada püstitada ehitisi reserveeritud

maa-alale kindlaks perioodiks või kuni äramuutva tingimuse saabumiseni (maa vahekasutus). Tegemist

on valdavalt olukorraga, kus planeeringuga on maa-alad reserveeritud perspektiivsete infrastruktuuri

objektide rajamiseks või kus maapõues asuvad maavarad on maapõueseaduse alusel arvele võetud, kuid

infrastruktuuri ehitamist või maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole.

Kui vastava valdkonna eriseaduses ei ole välistatud võimalust püstitada reserveeritud aladele

tähtajaliseks kasutamiseks ehitisi, mis on põhivajaduse tekkimisel eemaldatavad ning ei takista tulevikus

kavandatud maa kasutamist, siis peaks ka ehitusõiguse regulatsioon toetama ehitiste püstitamist

määratud tähtajaks ja nägema ette meetmed ehitiste lammutamiseks. Sellisteks ehitisteks on eelkõige

energiatootmise rajatised nagu päikeseelektrijaamad ja tuulikud, aga ka PVC kattega hallid, laoplatsid,

moodul- või konteinerlahendusel põhinevad ehitised vms. Vahekasutuse võimaldamiseks saab

valdkonna eest vastutav asutus kaalutlusõigust teostades anda nõusoleku konkreetseks tähtajaks ehitiste

püstitada või sellest keelduda. PlanS sätestatud juhtudel tuleb läbida ehitise püsitatamiseks

planeerimismenetlus, sest tegemist ei ole ajutise ehitisega EhS tähenduses. Oluline on tagada, et nn

vahekasutuse eesmärgil püstitatud ehitised ei tekitaks pikemas ajaperspektiivis probleeme maa-ala

planeeringutes või õigusaktides ettenähtud viisil kasutusse võtmisel ning on sätestatud õiguslikud

mehhanismid, mis võimaldavad tähtaja saabudes vahekasutuse eesmärgil püstitatud ehitise teisaldada

või lammutada.

Muudatusettepanek: Sätestada EhS-s tingimused tähtajalise ehitusõiguse andmiseks ehitusloa

kõrvaltingimusena ning täpsustada EhS § 42 lg-s 3, et ehitusloa võib anda, kui planeeringu või

maakasutuse piirangud võimaldavad ette näha kinnisasja tähtajalise kasutamise muul otstarbel, kui

algselt kavandatud. Samuti tuleks muuta EhS § 54 lg 3 sätestatud kõrvaltingimuse seadmise aluseid ning

sätestada, et kasutusluba antakse ehitusloas määratud tähtajaks. Ettepanek on määrata vahekasutusena

lubatud ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat, mida enne tähtaja saabumist peaks olema võimalik

kõrvaltingimustes sätestatud juhtudel lühendada.

Mõjude eelhinnang

Vahekasutuse võimaldamiseks tähtaegsete ehitus- ja kasutuslubade andmine ja ehitise lammutamise tagamine

tähtaja saabumisel

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Kasutuspiirangutega kinnisasja omanikud saavad tähtajalise õiguse kinnisasjale konkreetseks tähtajaks

püstitada ehitisi, leevendatakse omandiõiguse piiranguid. Võetakse kasutusse seni kasutuseta seisvad alad, võimalik

suurendada taastuveneriga tootmist ja seeläbi vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

16

Mõju olulisus

Ulatus: suur, võetakse kasutusele reserveeritud alad,

millel toimuv tegevus elavdab majandust

Sihtrühma suurus: väike, piirangutega alade omanike või

kasutusõiguse omajate arv on väike.

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine, võib tekkida oht, et

tähtaja saabumisel ei soovita ehitisi kõrvaldada ning on vajalik

kohaldada riiklikku sundi, et võtta maa kasutusele algselt

kavandatud eesmärkidel

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Halduskoormus mõnevõrra suureneb, kuna vahekasutuse raames ehitise püstitamise võimaldamiseks tuleb

korraldada valdkonna eest vastutavalt asutuselt nõusoleku saamine ning ehitusõiguse tekkimiseks läbida kas planeeringu

või projekteerimistingimuste menetlus. Tagada tuleb ehitiste lammutamine tähtaja saabumisel. Valdkonna eest vastutad

asutused peavad teostama uuringuid või analüüse, et selgitada välja vahekasutuse võimalik tähtaeg ning ehitised, mida on

lubatud püstitada.

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu

ettevalmistamisel.

9.1.7 Ehitiste ohutuse tagamine ehitiste kasutamisel

EhS § 16 lg 3 sätestab, et nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktist

või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule,

et haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle

kasutamisega kaasnevat mõju. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et ehitise kasutamise ohutuse

kontroll on laiem, see tähendab, et kontrollida tuleb mitte üksnes ehitise enda ohtlikkust, vaid ehitise

kasutamise mõju ja ohtlikkust laiemalt.

Probleem: Seaduse tasandil ei ole sätestatud põhimõtet, et ehitise kasutamine ei tohi põhjustada

ohtu

Praktikas on tekitanud küsimusi, kas ehitise mittenõuetekohane või kasutusotstarbele mittevastav

kasutamine võimaldab tunnistada kehtetuks kasutusloa. Küsimus on eelkõige selles, kas teatud juhtudel

on võimalik keelata ehitise kasutamist, näiteks kasutamisest tingitud ohu korral. Kasutusloa kehtetuks

tunnistamine ei täida eesmärki ohutu ehitise kasutamise peatamisel, sest vanematel ehitistel puudub

kasutusloakohustus ning kasutusloa puudumine ei tähenda automaatset ehitise kasutamise keeldu. EhS

§ 8 sätestab ohutuse põhimõtte, EhS § 20 lg 1 p 4 kohaselt on omaniku kohustuseks ehitise korrashoiu

ja kasutamise ohutuse tagamine. Seega tuleb ehitisi kasutada määratud kasutusotstarbe ja ehitise

kasutamiseks antud kasutusloale vastavalt. Ehitus- ja kasutusloa kontrollimisel tuleb asjakohaste

ehituslike nõuete kindlakstegemisel lähtuda loataotluses märgitud kasutusotstarbest. Ehitise

kasutuseesmärgi muutumisest tingitud võimalik rikkumine ei põhjusta iseenesest kasutusloa

õigusvastasust, kuid ehitist tuleb kasutada haldusaktiga määratud kasutusotstarbele vastavalt. Ehitise

kasutamise ohutuse olulisuse rõhutamiseks tuleks sätestada, et ka ehitise kasutamine ei tohi põhjustada

ohtu ümbritsevale keskkonnale.

17

Muudatusettepanek: Muuta EhS § 16 lg 2 ja sätestada, et ehitise kasutamine ei tohi põhjustada ohtu

ümbritsevale keskkonnale, viies see kooskõlla §-ga 8. Lisada alus ehitise kasutamise peatamiseks

riikliku järelevalve korras.

Ehitise kasutamine peab olema ohutu, st ohutu ka ümbritsevale

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: ohtliku ehitise kasutamine peatatakse, kuni ohu kõrvaldamiseni. Väheneb võimalus, et ehitis põhjustab

häiringuid ja kahju naabritele. Jäävad ära kulud, mis kaasneksid hiljem ohtliku ehitise lammutamisega.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, ohtliku ehitise kasutamisega võivad

kaasneda vigastused ja tekkida varaline kahju

Sihtrühma suurus: väike, kuna ehitiste üldarvust on ohtlike

ehitiste arv

Sagedus: väike, valdav osa ehitistest on ohutud Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: suureneb halduskoormus potentsiaalselt ohtlike ehitiste kontrollimisel ja ohtlike ehitiste ehitamise või

kasutamise peatamisel.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.1.8 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete käsitlemine ehitusõiguses

EhS on valdavas osas menetlusseadustik, kuid sätestab ka ehitistele esitatavad põhinõuded ning

põhimõtted ehitiste kavandamiseks. Kuigi ehitusõiguse lähtekohaks on planeeringud, riiklikud

arengukavad ja strateegiad ning õigusaktidest tulenevad kitsendused, on ehitusõiguse realiseerimisel

eelkõige projekteerimise staadiumis võimalik kasutada lahendusi, mis loovad tingimused kvaliteetse

ruumi ja seeläbi parima elukeskkonna kujundamiseks. Kvaliteetse ruumi põhimõtted on sätestatud PlanS

§-s 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna

ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise

miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Need põhimõtted on ehitusõiguse lähtekohaks, mis

võimaldavad sisustada mh kvaliteetse ruumi üheks komponendiks oleva ligipääsetavuse nõuded

ehitusvaldkonnas.

EhS regulatsiooniga võrreldes on planeerimise eesmärgid ja sellega antavad arengusuunised märksa

üldisemad ja käsitlevad üldjuhul laiemat territooriumi. Planeeringud on ehitustegevuse aluseks, mis

tähendab, et kavandatavad ehitised peavad olema kooskõlas planeeringutega, sobituma ruumi ja olema

vastavuses kaasava disaini põhimõtetega, et lõpptulemusena tekiks kvaliteetne ruum. Uuringu raames

läbi viidud intervjuudes märgiti, et vaja oleks sätestada tervikliku ja funktsioneeriva elukeskkonna

põhimõte, mis tähendab ühtlasi, et avaliku ruumi kvaliteet peaks samuti olema üheks oluliseks

väärtuseks. EhS sätestab seaduse kohaldamisel horisontaalselt läbivad põhimõtted §-des 7-10 ning kogu

EhS regulatsiooni tuleb kohaldada läbi nende põhimõtete prisma. EhS § 11 lg 2 p 8 kohaselt hõlmavad

ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul ka puudega inimeste erivajadusi. Vastavad nõuded on

kehtestatud Vabariigi Valituse 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“. Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkrühma lõpparuandes on

käsitletud ligipääsetavuse põhimõtteid avaliku ruumi ning hoonete kavandamise korral. Elukeskkonna

kaasava disaini põhimõtetest lähtuv kõikehõlmav ligipääsetavuse kontseptsioon seab eesmärgiks, et iga

uus ehitis projekteeritakse ja ehitatakse ligipääsetavana, et tagada sellega pakutavate teenuste

kättesaadavus.

Probleem: EhS regulatsioon ei sisusta piisavalt kvaliteetse ruumi põhimõtteid sh ei taga

ligipääsetavuse nõude kohaldamist ehitusvaldkonnas

18

Riiklikul tasandil on ligipääsetavus õigusaktides reguleeritud lähtudes kitsalt puudega inimeste

erivajadustest. Ehitusõiguse puhul tõusetub avaliku ruumi kvaliteedi küsimus eelkõige, kui ehitatakse

planeeringuta või kui planeering ei ole piisavalt detailne ja ei määratle kõiki olulisi asjaolusid.

Ligipääsetavuse nõuete tagamise osas on probleemiks suur regionaalne erinevus. Hetkel toimib

ligipääsetavuse järelevalve piisavalt hästi vaid nendes omavalitsustes, kus tegutsevad aktiivsed

huvigrupid. Ehitusõiguse rakendamisel tuleb tagada, et kõikides kohalikes omavalitsustes kohaldatakse

ühtseid kvaliteetse ruumi tagamise põhimõtteid, mh toimuks ehitusprojektide menetlus ja järelevalve

samade põhimõtetel ja süsteemselt.

Muudatusettepanek: Reguleerida ligipääsetavuse nõuded EhS §-s 11 eraldi sättena, asendada kitsas,

puudega inimeste erivajadusi puudutav sõnastus ligipääsetavuse laia vaadet kirjeldava sõnastusega.

Tuua analoogiliselt PlanS § 8 regulatsiooniga EhS üldpõhimõtetesse kvaliteetse ruumi kujundamise

põhimõtted, millega tuleb ehitiste kavandamisel arvestada.

Mõjude eelhinnang

Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasava disaini nõuetega ning ehitised on ligipääsetavad

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: ehitiste kavandamisel arvestatakse igakülgselt ligipääsetavuse nõuetega ning ehitusloa saanud projekti

elluviimisel tekib kvaliteetne ruum. Ligipääsetavase nõuetele vastavate ehitiste püstitamine võib mõnevõrra kallineda, kuid

arvestades investeeringu kestust, ei ole tegemist märkimisväärse kuluga.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, luuakse paremad eeldused kvaliteetse ruumi

tekkeks

Sihtrühma suurus: suur, avaliku ruumi kasutavad kõik

ühiskonna liikmed.

Sagedus: keskmine, avaliku ruumi projekteerimisel ja

ehitamisel arvestatakse ka praegu ligipääsetavuse

nõuetega.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kvaliteetse ruumi

kavandamine muutub normiks ja kuna kogu sektor tegutseb

ühtsetel alustel, siis olulist konkurentsieelist ligipääsetavuse

põhimõtete kohaldamata jätmisel ei teki.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: kvaliteetse ruumi põhimõtete osas kehtivad selged nõuded, pädeval asutusel on õigus nõuda nende

põhimõtetega arvestamist ja keelduda lubade väljastamisest, kui ehitis ei vasta ligipääsetavuse nõuetele. Halduskoormus ei

suurene, sest ka kehtiv regulatsiooni kohaselt peab olema arvestatud erivajadustega inimeste huvidega ning ligipääsetavuse

nõuetele vastavuse kontrollimine on väike osa menetlusest.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu

ettevalmistamisel.

9.2 Isikute õigused ja kohustused

19

9.2.1 Kvalifikatsiooni nõuded ehitustööde tegemisel

EhS § 19 sätestab omaniku kohustused ehitustööde teostamisel. Omanik, kas siis ise tööde teostajana

või tööde tellijana vastutab selle eest, et valminud ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. EhS § 19 lg 1 p 3

sätestab, et omanik peab tagama, et vahetult tema korraldusel tehtavat ja käesoleva seadustikuga

reguleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega isik, st ehitaja

kvalifikatsioon peab olema tõendatud. EhS § 19 lg 2 reguleerib iseendale ehitamist ning kehtestab

nõude, et kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja

tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.

Asjatundlikkuse eelduseks on töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk ehitustöö tegijal peab

olema töö iseloomule vastav kvalifikatsioon. Endale ehitamise korral ei ole kehtestatud nõuet

kvalifikatsiooni tõendamiseks. Seega võimaldab EhS § 19 lg 2 omanikul projekti koostada ja ehitustöid

teostada, selleks ei ole nõutav kvalifikatsiooni tõendamine kutse- või pädevustunnistusega.

Majandustegevuse korras ehitusalal teenuste pakkumisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema

tõendatud.

Probleem 1: Üheselt ei ole selge, kellele laieneb endale ehitamise regulatsioon

EhS § 19 lg 2 võimaldab omanikul endale ehitamise korral projekteerida ja ehitada, sellisel juhul tuleb

järgida asjatundlikkuse põhimõtet, tagada tuleb töö nõuetele vastavus ning õigusaktidest sätestatud

juhtudel tuleb ehitamine dokumenteerida. See tähendab, et endale ehitamise korral vastutab omanik

ehitustööde ja valminud ehitise nõuetele vastavuse eest. Uuringus on toodud välja, et on esinenud

juhtumeid, kus EhS § 19 lg 2 sätestatud võimalust endale ehitamiseks kasutatakse ebaõigetel

eesmärkidel. Näiteks juhul, kui omanik on kinnisasja jaganud mitmeks katastriüksuseks, taotledes igale

katastriüksusele ehitusluba, märkides, et tegemist on iseendale ehitamisega. Hiljem selgub, et ehitus- ja

arendustöid on teostatud müügi eesmärgil. Sellise eesmärgi tuvastamine on pädevatel asutusel täna väga

raske. Kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on olnud ennekõike füüsiliste isikute jaoks elukondliku ehitise

ehitamisel projekteerimis- ja ehitusprotsessi lihtsustamine, eeldusel, et ehitatakse enda tarbeks.

Järelikult on iseendale projekteerimine ja ehitamine suunatud ennekõike füüsilisest isikust omanikele,

jättes seejuures kõrvale juriidilisest isikust omanikud.

Muudatusettepanek 1: Täiendada EhS § 19 lg 2 ning sätestada elukondlike ehitiste iseendale ehitamise

võimalus ainult füüsilisele isikule. Muuta EhS § 20 lg 1 ning tunnistada kehtetuks teine lause, mille

kohaselt ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav

isik.

Mõjude eelhinnang

Iseendale ehitamise ja omanikujärelevalve tegemise tingimuste täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Füüsilised isikud võivad endale elukondlikke ehitisi projekteerida ja ehitada ilma kvalifikatsiooni

tõendamata, tagatud peab olema asjatundlikkuse põhimõtete järgmine. Juriidiliste isikutele ei laiene ehitusloakohustusliku

ehitise ehitamisel endale ehitamise õigus, seega peab olema tagatud tööde teostamine vastavat kvalifikatsiooni omava isiku

poolt ning ehitusloakohustusega ehitise püstitamisel peab olema tagatud omanikujärelevalve tegemine.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine, juriidilistel isikutele ei

kohaldu endale ehitamise regulatsioon

20

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Suureneb õigusselgus, juriidilistele isikute poolt ehitustööde tellimisel on loakohustuslike ehitiste

püstitamisel tagatud kvalifikatsioonnõuetele vastava isiku poolt omanikujärelevalve ja tööde teostamine vastavat

kvalifikatsiooni omavate isikute poolt.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Probleem 2: Kehtiv regulatsioon omanikujärelevalve kaasamise kohustuse osas on ebaselge,

võimaldades erinevaid tõlgendusi

Seaduse tasandil ei ole piisava täpsusega reguleeritud omanikujärelevalve teostamise juhud ja nõuded

omanikujärelevalve sisule. Küsimusi on tekitanud eelkõige ümberehitamisega seonduvate ehitustööde

teostamine, kus tegemist on ehitusloakohustusega ehitise ümberehitamisega, kuid teostatavad ehitustööd

ei nõua kvalifikatsiooni tõendamist. Omanikujärelevalve tegija on ühest küljest tellija esindaja

ehitustööde teostamisel, kuid sõltumatuse tagamiseks peavad talle kehtima määrusest/standardist

tulenevad nõuded, millised nõuded tuleb igal juhul täita (puuduste avastamise korral teavituskohustus,

nõuetele mittevastavate ehitustööde peatamine vms).

Muudatusettepanek 2. Sätestada omanikujärelevalve teostamise kohustusega ehitustööde loetelu ning

omanikujärelevalve käigus teostatavate kontrolltoimingute nõuded seaduse tasandil. Siduda

omanikujärelevalve teostamise pädevus selgemalt kutse või pädevustunnistuse olemasoluga EhS § 24

lg 1 mõttes.

Mõjude eelhinnang

Omanikujärelevalve kohustusega ehitiste ja ehitustööde loetelu ja omanikujärelevalve ülesanded on seadusega

reguleeritud

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Tõhusam omanikujärelevalve korraldus ehitustööde teostamisel, sellega paraneb tööde kvaliteeti ja väheneb

õnnetusjuhtumite oht.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, omanikujärelevalve toimingud peavad

vastama õigusakti nõuetele, samuti täpsustub pädevus

Sihtrühma suurus: suur, valdavale osale loakohustuslikust

ehitustegevusest laieneb omanikujärelevalve kohustus

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike, omanikujärelevalve

ülesanded ja kohustused on täpsemalt reguleeritud.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

21

Avalduv mõju: Suureneb õigusselgus, juriidilistele isikute poolt ehitustööde tellimisel on loakohustuslike ehitiste

püstitamisel tagatud kvalifikatsioonnõuetele vastava isiku poolt omanikujärelevalve ja tööde teostamine vastavat

kvalifikatsiooni omavate isikute poolt.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Probleem 3. Kvalifikatsiooninõuete täpsustamine ministri määrusega ei ole põhjendatud

EhS § 24 sätestab teatud ehitusvaldkonna tegevusalad, mille puhul kvalifikatsiooninõuded on olulised.

Üldise põhimõtte kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras tegutseda, kui

tema kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutse- või pädevustunnistus.

Kvalifikatsiooninõuded on vajalikud ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimisel ja ehitamisel,

omanikujärelevalve tegemisel, energiamärgise andmisel, erinevate auditite, uuringute ja projektide

tegemisel jmt EhS § 24 lg-s 2 toodud tegevusaladel tegutsemisel. Kutse andmise ja äravõtmise nõuded

ja tingimused on sätestatud kutseseaduses. Kutse andmine (sh taastõendamine) ning kutsete äravõtmine

on kutseorganisatsioonide pädevuses, riiklikult ei ole põhjust sellesse protsessi sekkuda. Pädevate

isikute poolt tehtud või juhendatud ja kontrollitud tööde tulemusel on loodud eeldused kvaliteetsete ja

ohutute ehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks. Sellise keerukuseastmega tegevusvaldkonnas, nagu

seda on ehitusvaldkond, toetub kvaliteetne lõpptulemus eelkõige oskuste ja teadmistega pädeva isiku

tehtud otsustele. Kutsetunnistuse kasuks räägib ka asjaolu, et isikute pädevust hindavad teised

valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kes suudavad anda oma kolleegi kohta pädevamaid hinnanguid, kui

mistahes riiklik institutsioon formaalselt dokumente hinnates. Samuti on kutsestandardid oluliselt

paindlikumad ja dünaamilisemad, kui õigusaktid ja võimaldavad tegeleda rohkem sisu kui vormiga,

tagamaks kvaliteetsemat ehitatud keskkonda. Riik teostab kutsete andmise üle haldusjärelevalvet ning

kutse andmise otsuseid on võimalik halduskohtus vaidlustada. Kuivõrd kutse andmine toimub

kutsestandardite alusel ning menetlus on reguleeritud kutsenõukogu pool kehtestatud kutse andmise

kordades, siis ei ole põhjust ministri määrusega kehtestada eraldi tegevusaladele vastavaid täpsemaid

kvalifikatsiooninõudeid. Järelikult ei ole põhjendatud EhS-s sätestada spetsiifilisi nõudeid isikute

pädevuse ja/või kutse või nende tasemete osas.

Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsusega nr 3-18-1432 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks

ehitusseadustiku § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata

jätmine. Kuivõrd ehitusvaldkonna tegevusalad on mitmetahulised ja kvalifikatsiooninõudega kutseid

võib lisanduda, siis ei ole põhjendatud ministri määrusega detailsete kvalifikatsiooninõuete

kehtestamine.

Muudatusettepanek 3: Tunnistada kehtetuks EhS § 24 lg 4 ja lg 5 sätted, mille kohaselt täpsemad

kvalifikatsiooninõuded kehtestab minister määrusega.

Mõjude eelhinnang

Iseendale ehitamise ja omanikujärelevalve tegemise tingimuste täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse kutsestandardiga ning nendega arvestatakse kutsete andmisel.

Mõju olulisus

22

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Suureneb kutse andjate vastutus ning kutsestandarditest kehtestatakse täpsed konkreetse kutsega seotud

kvalifikatsiooninõuded. Kutsete andmise kord muutub paindlikumaks.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.2.2 Tee korrashoiu töödele kvalifikatsiooninõuete kaotamine

EhS § 24 lõike 2 punkt 12 kehtestab nõude, et avalikult kasutatavate teede korrashoiu tegevusalal võib

ettevõtja ja pädev isik pakkuda teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva

pädeva isiku kvalifikatsioon on tõendatud, s.t pädev isik omab kutseseaduse kohast kutset. Samale

tegevusalale on EhS § 25 lõike 1 punktiga 7 kehtestatud ettevõtjale teatamiskohustus. Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse

tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“

§ 8 lõige 2 täpsustab, et antud nõue ei laiene järgmistele töödele:

1) lumetõrje- ja lumekoristustöö;

2) libedusetõrje kergliiklusteel;

3) tee kinnisasja ja kraavi hooldetöö;

4) ühissõiduki ootekoja ja teenindusrajatise hooldamine;

5) tee puhastus- ja korrastustöö;

6) liiklusmärgi paigaldamine ja hooldamine.

Probleem: Tee korrashoiu kvalifikatsiooninõue ei vasta teostatavate tööde sisule ja ei ole

proportsionaalne

Teede korrashoiuteenuse osutamisel on kvalifikatsiooninõue sisustatud läbi välistuse ning suur osa

korrashoiu töödest on antud nõudest vabastatud. Seejuures puudub loetelu ja arusaam konkreetsetest

tegevustest, mis nõuaksid tõendatud pädevust. Seetõttu puudub vajalik õigusselgus avalikult

kasutatavate teede korrashoiu kvalifikatsiooninõuetes. Lisaks, arvestades, et kvalifikatsiooninõue kui

selline seab turuosalistele olulisi tegevuspiiranguid, tuleb põhjalikult kaaluda, kas antud nõue on vajalik

ja proportsionaalne. Kui vaadelda kvalifikatsiooninõudeid tervikuna, siis puudub kvalifikatsiooninõue

tee ehitamisel, kui tegemist on osa asendamisega samaväärsega. Tee ehitamisel võib selleks olla näiteks

asfaltbetoonkatte täismahus asendamine, pindamine, veeviimarite remont ja vahetamine ning

tehnovõrkude kaevude asendamine, s.t võrreldes korrashoiuga oluliselt keerukamad ja oluliselt suurema

23

ohupotentsiaaliga tegevused ei nõua kvalifikatsiooni tõendamist. Sellest tulenevalt tuleks kaaluda, kas

avalikult kasutatavate teede korrashoiu tegevusala reguleerimine on põhjendatud ja otstarbekas.

Muudatusettepanek: Vabastada kvalifikatsiooninõuetest avalikult kasutatava tee korrashoiu

tegevusala. Tunnistada kehtetuks EhS § 24 lõike 2 punkt 12 ning § 25 lõike 1 punkt 7.

Mõjude eelhinnang

Avalikult kasutatava tee korrashoiu kvalifikatsiooninõudest loobumine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: avalikult kasutatavate teede korrashoiu tegevusalal ei ole enam nõutud tõendatud pädevus, seega langeb ära

seaduse tasandil vajadus taotleda vastavat kutsetunnistust. Nõuded muutuvad leebemaks.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id, TA

Avalduv mõju: avalikult kasutatavate teede korrashoiu tegevusala ei ole enam kaetud tõendatud pädevuse nõudega.

Vajadusel, keerukamate tööde tellimisel, tuleb tellijal kehtestada kvalifikatsiooni eeldused töövõtulepingus.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike (võib tekkita oht, et töid

teostab ebakompetentne isik)

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.3 Menetlused (loamenetlus ja teavitamine)

9.3.1 Vaba ehitustegevuse, teavitamise ja loakohustuse piiritlemine

Uuringus toodi välja, et vaba ehitustegevuse puhul on probleeme tekitanud ennekõike alla 20 m2

ehitusaluse pinnaga ehitiste püstitamine, mille puhul teavitamis- ja loakohustus reeglina puudub. Vaba

ehitustegevus ei tähenda, et ehitamine oleks vabastatud igasugustest nõuetest, sh eriseadustest

tulenevatest nõuetest ning järgima ei peaks üld- ja detailplaneeringust tulenevaid piiranguid. Praktikas

on probleemiks alla 20 m2 ehitiste nagu kuuride ja aiamajade püstitamine selleks mittesobivasse

asukohta, nagu väljapoole lubatud hoonestusala piiri, kaitsevöönditesse või ehituskeeluvööndisse.

Probleem esineb sageli aiandusühistute territooriumil, kus ehitustegevus on koordineerimata ning

kitsastele maa-aladele püstitatakse nõuetele mittevastavaid või planeeringuga kindlaks määratud ja

lubatud ehitusmahust rohkem aiamajasid, kuure, saunasid jmt. Samuti on vaba ehitustegevuse puhul

praktiliseks probleemiks alla 35 kV õhu-, vee-, või maakaabelliini (elektripaigaldiste) rajamine.

24

Uuringus toodi välja, et selliste elektripaigaldiste ehitamine ei peaks olema vaba ehitustegevusena

reguleeritud, kuivõrd täna puudub ülevaade kuhu liinid ehitatakse ning kas need on ohutud.

Probleem: Vaba ehitustegevuse raames püstitatud ehitised rikuvad naabrite õigusi, ehitised

püstitatakse ehituskeeluvööndisse ning andmed ehitiste kohta ei jõua EHR-i

Vaba ehitustegevuse puhul on peamiseks probleemiks, et puudub teavitamiskohustus, mis tähendab, et

planeeritavate ehitiste asukoht ei ole eelnevalt kohaliku omavalitsuse, naaberkinnisasja omanikuga või

kaitsevööndiga ehitise omanikuga kooskõlastatud. Kohalikel omavalitsustel on võimalik küll nõuda

nõuetele mittevastava ehitise likvideerimist või teisaldamist, kuid see on ajakulukas ja tekitab

ebamõistlikult suurt halduskoormust, eriti olukorras, kus ebaseaduslikku ehitustegevust oleks võimalik

ennetada. Vaba ehitustegevus tekitab probleeme eelkõige n-ö tiheasustusaladel, kus kinnisasjad on

väiksed ning kiputakse ehitama kinnisasja piirile või selle lähedale, samuti tuleohutuskujasse.

Muudatusettepanek: Laiendada detailplaneeringu kohustusega aladel ehitusteatise esitamise kohustus

ka alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga elamu teenindamiseks vajalike hoonete püstitamisel, kui hoonesse on

kavandatud küttekolle või tehnosüsteem, nagu kütte- või gaasipaigaldis või surveseade. Samuti on

ohutuse kaalutlustel vajalik teha kohustuslikuks teavitamine ja andmete EHR-i esitamine alla 35 kV

elektri ja side õhu-, vee- ja maakaabelliinide püstitamisel.

Mõjude eelhinnang

Vaba ehitustegevuse, teavituskohustuse ja loakohustuse piiride täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Osadele detailplaneeringu kohustusega aladel püstitatavatele ehitistele laieneb teavitamise kohustus. Samuti

tuleb teavitada alla 35 kV elektri ja side õhu-, vee- ja maakaabelliinide rajamisest, et andmed jõuaksid EHR-i ning oleks

võimalik saada täpne ülevaade kaitsevöönditega ehitistest.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, teavitamise kohustus laieneb ka osadele alla

20 m2 elamut teenindavatele ehitistele, mis asuvad DP

kohustusega alal ning side ja elektri kaabelliinidel

rajamisele

Sihtrühma suurus: keskmine, teavitamise kohustus laieneb DP

aladel asuvatele ehitiste püstitamist kavandavatele omanikele

ning elektri- ja sidevõrgu omanikele

Sagedus: keskmine, valdav osa ehitistest on kehtiva

õiguse kohaselt kas teavitamise- või loakohustusega

ehitised

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, osad DP kohustusega

aladele seni vaba ehitustegevuse korras püstitatud ehitised

muutuvad teavituskohustusega ehitisteks, mis tähendab, et EHR

andmestik täieneb.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Kuivõrd VTK-s tehtavate ettepaneku alusel teavitamisega ei kaasne menetlust, siis menetluste maht ei

suurene, kaob vajadus teatiste menetlemiseks.

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike, halduskoormus ei suurene,

sest esitatud ehitusteatisi ei ole vaja menetleda.

25

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu

ettevalmistamisel.

9.3.2 Teavitamine ja loakohustus

Planeeringu või projekteerimistingimustega antud ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb seaduses

sätestatud juhtudel läbida menetlus, mille sisu ja tingimused lähtuvad kavandatava ehitise mahust ja

keerukusest ja ehitise kasutamisega kaasnevast mõjust. Kehtiv EhS eristab teavitus- ja loamenetlust.

Teavitusmenetlus loodi EhS koostamisel eesmärgiga vähendada loamenetlusest tulenevat

halduskoormust ning võimaldada teavitada vähemohtlikumate ning avalikule ruumile olulist mõju

mitteomavate ehitiste ehitamisest ja kasutamisest. Teavitusmenetlus hõlmab ehitus- ja kasutusteatise

esitamist. Teavitusmenetluses ei ole riigilõivu tasumise kohustust.

EhS § 4 lg 1 kohaselt on ehitustegevust võimalik üldistatult liigitada järgmiselt: 1) uue ehitise

püstitamine, 2) olemasoleva ehitise laiendamine või ümberehitamine, 3) ehitise lammutamine, 4) ehitise

osa asendamine samaväärsega. Teavitus- ja loakohustuslik ehitustegevus on sätestatud EhS lisades 1 ja

2, milles on seadusandja poolt ette kaalutud ehitisted ja ehitustegevuse liik, mille korral on nõutav

avaliku võimu teavitamine või loa taotlemise kohustus. Lisades 1 ja 2 on ehitised jaotatud hooneteks ja

rajatisteks ning hooned omakorda jaotatud elukondlikeks hooneteks (elamud ja elamu teenindamiseks

vajalik hoone) ja muudeks hooneteks (mitteelamud). Lisad on üles ehitatud risttabelina, mille põhjal

saab hinnata, kas hoonega seotud kavandatud ehitustegevus (püstitamine/rajamine, ümberehitamine,

laiendamine kuni 33% ja üle 33%, osa asendamine samaväärsega, lammutamine) nõuab teavitamist või

tuleb taotleda ehitusluba. Teavitamine on omakorda olenevalt hoone ehitusaluse pinnast ja kõrgusest

jagatud teavituseks, mille raames ehitusprojekti ei pea esitama ning teavitamiseks mille käigus tuleb

esitada ehitusprojekt. Tabelis toodud ehitiste loetelu ei ole ammendav, pädeval isikul on õigus

kaalutlusõigust teostades eelkõige kavandatavate rajatiste osas otsustada, kas tabelis nimetamata ehitise

püstitamisele ja kasutusele võtmisele tuleb kohaldada teavitamise- või loakohustust (EhS § 35 lg 4, § 38

lg 3, § 47 lg 5 ning 50 lg 2).

Probleem: EhS lisades toodud rajatiste loetelu ei hõlma kõiki ehitisi, mistõttu on ebaselge, kas

lisades nimetamata ehitise püstitamiseks on nõutav teavitamine või loamenetlus

EhS lisas 1 ja 2 sätestatud loa- ja teavituskohustuslike ehitiste loetelu on eriti rajatiste osas liiga detailne,

kuid loetelust puuduvad teatud spetsiifilised rajatised nagu varjualused, põllumajanduslikud rajatised

jms, mida lisades ei ole otseselt nimetatud ja mille osas on ehitada soovivatel isikutel ebaselgus, kas

tegemist võiks olla vaba ehitustegevuse alusel püstitatava ehitisega või peaks pädevat asutust

ehitamisest teavitama või taotlema ehitusluba. EhS § 35 lg 4 ja § 38 lg 3 sätestab põhimõtte, et pädeval

asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist/ehitusloa taotlemist ehitise kohta, mis

ei sisaldu EhS lisas 1. See võib tekitada olukorra, kus ehitamisest huvitatud isik toetub lisades sätestatud

ehitiste loetelule ei teavita ehitamisest pädevat asutust, mistõttu ei ole võimalik kaaluda menetluse

alustamise vajadust ja selle käigus kaalutlusõigust teostades langetada siduvat otsust teavitamise või

loakohustuse kohaldamiseks. Samuti on lisades nimetamata ehitiste korral problemaatiline

loamenetluses riigilõivu tasumise nõudmine.

Muudatusettepanek 1: Muuta EhS regulatsiooni ja täiendada EhS lisades 1 ja 2 sätestatud teavitus- ja

loakohustuslikele ehitiste loetelu selliselt, et teavitada tuleb ehitiste püstitamisest, mis ei ole määratletud

vaba ehitustegevusena, st mille kohta ei ole EhS lisades tehtud märget, et vastav kohustus puudub.

Teavitamine on info edastamise kohustus, mida saab teha läbi EHR-i, kusjuures teavitamise korral

täiendavat menetlust ei ole vaja läbi viia. Ehitamisest teavitamisel tuleb esitada tehnilised andmed ning

EHR-i kaardirakenduses määrata ehitise kavandatav asukoht ning lisada juurde kavandatava ehitise

kirjeldus koos skemaatilise lahenduse või selgitava joonisega.

26

Teavitamise nõuete lihtsustamine, menetluse läbiviimise piiramine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: EhS reguleeritakse üheselt mõistetavalt teavitamise kohustusega ehitised ja ehitustegevus. Teatise

esitamisega on informeerimise kohustus täidetud. Menetletakse ainult loakohustusega ehitisi/tegevusi.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, teavitamise funktsioon muutub selgemaks

ja kaob ära teavitamise korral nn täiendava kontrolli

menetluse läbiviimine, mis võib kesta 10+30 päeva.

Sihtrühma suurus: keskmine, valdav osa ehitistest on

loakohustusega, seega teavitamise lihtsustamine puudutab alla

50% sihtgrupist

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine, osad DP kohustusega

aladele seni vaba ehitustegevuse korras püstitatud ehitised

muutuvad teavituskohustusega ehitisteks, mis tähendab, et

andmete esitamise kohustus mõnevõrra suureneb.

Halduskoormus teavitamisel väheneb, sest teavitamisi ei

menetleta, kuid arvestada tuleb sellega, et osad

ehitised/tegevused (eelkõige juhud, kus koos teatisega tuleb

esitada ehitusprojekt) muutub loakohustuslikuks.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Kuivõrd teavitamisega ei kaasne menetlust, siis menetluste maht ei suurene, kaob vajadus esitatud teatiste

menetlemiseks. Mõningane menetluste arvu kasv kaasneb seetõttu, et loamenetlus laieneb varem teavituskohustuslikele

ehitistele, kui praktikas on suuremad omavalitsused menetlenud teavituskohustuslikke ehitisi loamenetluse põhimõtete

alusel (täiendav kontroll EhS § 36 lg 6 alusel)

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu

ettevalmistamisel.

Muudatusettepanek 2: Laiendada loakohustust ehitistele ja ehitustöödele, mille püstitamiseks tuleb

kehtiva õiguse kohaselt koostada ehitusprojekt. Korterelamute oluline rekonstrueerimine sätestada

loakohustusliku ehitustegevusena, väheoluline ümberehitus (ei muudeta hoone põhikonstruktsioone ja

arhitektuuri) jääb teavitamise kohustusega tegevuseks. EhS lisades 1 ja 2 sätestatud teavitus- ja

loakohustuslike ehitiste loetelu analüüsitakse eelnõu koostamisel ning võimalusel viiakse vastavusse

ehitiste CCI klassifikaatoriga.

Mõjude eelhinnang

Vaba ehitustegevus, teavitamise- ja loakohustusega ehitiste loetelu täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

27

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Ehitamisest huvitatud isikud saavad olla kindlad, et nende poolt kavandatud ehtis või ehitustegevus on kas

vaba ehitustegevus, teavituskohustuslik või loakohustuslik ehitis. Paraneb õiguskindlus ning väheneb ilma teavitamiseta või

ehitusloata ehitiste püstitamine. Teavitamise kohustustega ehitiste püstitamisel menetlusnõue kaob ja kiireneb

ehitusprotsess. Loakohustus laieneb ehitistele, mille püstitamiseks on kehtiva regulatsioon järgi kohustus esitada ehitisteatis

ja ehitusprojekt. Teavitamise kohustuse asendamine loakohustusega tähendab ka seda, et taotluse läbivaatamise eest tuleb

tasuda riigilõiv.

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine, seni

teavituskohustusega ehitistele loakohustuse laiendamise korral

tuleb loamenetluses tasuda riigilõiv.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Täpsustub teavitamise ja loakohustuslike ehitiste loetelu ja ühtlustuvad loamenetluse nõuded. Esitatud

ehitusteatisi ei ole vaja menetleda, esitatud info kantakse registrisse. Osa EhS lisades teavituskohustusega

ehitised/ehitustegevused muutuvad loakohustuslikuks, kuid kuna tegemist on projekti nõudega ehitistega, siis neid reeglina

menetleti ka varem ehitusloa menetlusreeglite alusel.

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu

ettevalmistamisel.

9.3.3 Menetlustähtajad

Kehtiva regulatsiooni kohaselt kohustub isik EhS lisas 1 toodud ehitiste puhul esitama EHR-i kaudu

pädevale asutusele ehitusteatise. Ehitusteatist tuleb EhS 36 lg 2 kohaselt esitada vähemalt 10 päeva enne

ehitamisega alustamist. Juhul, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul

vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis on lubatud alustada

ehitamist. Sama kontseptsioon kehtib EhS § 48 lg 2 kohaselt ka teavitamiskohustusega ehitise kasutusele

võtmisel. Praktikas on tekitanud probleeme olukord, kus pädev asutus 10-ndal päeval on asunud

seisukohale, et ehitisteatise või kasutusteatise esitamise järgselt tuleb läbi viia täiendav kontroll ning

esitatud ehitusteatist menetletakse EhS § 36 lg 6 alusel ehitusloa menetlemise sätete alusel ning

kasutusteatise EhS § 48 lg 6 alusel kasutusloa menetlemise sätete alusel. Selline lähenemine on tekitanud

olukorra, kus ehitusloa menetlemise tähtaeg on EhS § 42 lg 5 kohaselt 30 päeva, kuid vähemohtlike

teatisekohustuslike ehitiste menetlemine võib kesta kuni 40 kalendripäeva. Kahetusväärselt on

teavituskohustus praktikas kaugenenud esialgsest halduskoormuse vähendamise ideest ning

tegelikkuses menetletakse esitatud ehitusteatisi nn täiendava kontrolli läbiviimisel samaväärselt ja sama

ajalise kestusega, kui ehitusluba, kusjuures sellise menetluse läbiviimine ole riigilõivuga kaetud.

Selleks, et anda teavitusele tagasi tema esialgne idee, tuleks EhS-s rakendada mehhanism, kus

teavituskohustus oleks täidetud teavitamisega, milleks vormiks on ehitusteatise esitamine. VTK

punktides 9.3.1 ja 9.3.2 tehtud ettepanekute rakendamisel lahendatakse eelkirjeldatud tähtaegade

28

probleem, see tähendab, et teavitusi ei menetleta. Eelnõu ettevalmistamise käigus on kavas kaaluda, kas

on otstarbekas menetlustähtaegasid diferentseerida olenevalt ehitise keerukusest, teostatavatest

ehitustöödest ja/või ehitise asukohast.

Probleem 1: Ehitusteatist menetletakse nagu ehitusluba, teatise menetlus võib kesta kauem kui

loamenetlus, teavituskohustus ei vasta algsele ideele halduskoormuse vähenemisele ning praktikas

menetletakse ehitusteatisi samaväärselt loataotlusega.

Muudatusettepanek 1: Sätestada EhS-s põhimõte, et teatisekohustuslike ehitiste korral menetlust ei

järgne ning õigus ehitamiseks ning valminud ehitise kasutamiseks tekib koheselt pärast teatise esitamist.

VTK punktis 9.3.2 tehtud muudatusettepaneku kohaselt täpsustatakse lisades 1 ja 2 sätestatud

teavituskohustuslike ehitiste loetelu. Kavandatavate muudatuste eesmärk on selgelt määratleda ehitised,

millele ehitamisele laieneb loamenetluse kohustus ning sätestada tingimused, millal piisab ainult

teavitamisest, ilma et oleks vajalik menetlust läbi viia. Teavitada tuleb ka teatise alusel püstitatud ehitiste

kasutusse võtmisest, ehitise kasutamise õigus tekib alates teavitamisest.

Alternatiivne muudatusettepanek 1: Muuta EhS § 36 lg 2 ja 48 lg 2 sätestatud 10 kalendripäevast

ooteaega 5 tööpäevale ning sätestada, et teatise menetlemise tähtaeg ei tohi ületada ehitusloa

menetlemise tähtaega.

Alternatiivne muudatusettepanek 2: Muuta EhS § 36 lg 2 ja 48 lg 2 sätestatud 10 kalendripäevast

ooteaega 20 tööpäevale, viies selle vastavusse ehitusloa menetlemiseks ette nähtud tähtajaga.

Alternatiivne muudatusettepanek 3: Muuta EhS § 36 lg 2, § 42 lg 5, 48 lg 2 ja § 54 lg 4 sätestatud

tähtajad vastavalt menetlusaluste objektide keerukusele ja asukohale. Ühekordne uus suuremahuline

ehitis tiheasustusalal vajab eeldatavasti pikemat menetlusaega kui väiksemahuline ehitis teiste

analoogsete ehitiste hulgas või piirangualadest väljaspool hajaasustusalal.

Teavitamiskohustusega ehitiste püstitamisega võib alustada järgmisel tööpäeval pärast teatise esitamist, kaob

vajadus teatiste menetlemiseks

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: teavitamise kohustusega ehitiste ehitamisega võib alustada järgmisel tööpäeval pärast ehitusteatise esitamist

ning alustada kasutamisega järgmisel tööpäeval pärast kasutusteatise esitamist. Menetletakse vaid loakohustuslikke ehitisi,

teavitamisel on informatsiooni edastamise funktsioon. Pädeval asutusel ei ole võimalik teatisi menetleda 10+30 päeva.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, tegemist on tervikliku muudatuste paketiga,

mis mõjutab vaba ehitustegevust, teavitamist ja

loakohustust

Sihtrühma suurus: keskmine, osad seni vaba ehitustegevuse alla

kuuluvad ehitised liiguvad teavituskohustusega ehitustegevuse

alla

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine, võib esineda olukordi,

kus ehitist soovitakse püstitatakse ehituskeelu alale, sellisel

juhul tuleb pädeval asutusel sellest ehitise omanikku teavitada

ja keelata ehitise püstitamine. Naabrite huvid võivad jääda

kaitseta. Mõjude leevendamiseks on võimalik kasutusele võtta

EHR automaatkontrollid.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

29

Avalduv mõju: kaob vajadus ehitisteatisi menetleda, sh hinnata täiendava kontrolli vajadust ning anda teavitamise

menetluses haldusakt. Kuivõrd osad ehitusprojektiga ehitised muutuvad loakohustuslikuks, siis suureneb riigilõivu

laekumine.

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu

ettevalmistamisel.

Probleem 2: Menetlustähtajad on kalendripäevades, kuid nädalavahetused ja riigipühad

lühendavad menetluseks reaalselt kuluvat aega

EhS § 31 lg 2 kohaselt annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast

arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse

projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kooskõlastamiseks või

arvamuse avaldamiseks võib anda kuni 10 päeva. EhS § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa

30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Selle tähtaja sisse kuulub ka kooskõlastamiseks või

arvamuse andmiseks aeg, mis võib olla kuni 10 päeva. Samad tähtajad on sätestatud EhS §-s 54 lg 4,

mis reguleerib kasutusloa andmist. Menetluse läbiviijad on välja toonud, et kalendripäevades tähtaja

arvutamisel võivad riiklikud pühad oluliselt lühendada menetluse läbiviimise aega, seetõttu oleks õigem

menetlustähtajad sätestada tööpäevades.

Muudatusettepanek 2: Ühtlustada menetlustähtajad ning sätestada EhS kõik menetlustähtajad

tööpäevades. Arvestades keskmist tööpäevade arvu kalendrikuus, sätestada ehitusloa eelnõu

kooskõlastamise tähtajaks kuni 10 tööpäeva ning ehitusloa, kasutusloa ning projekteerimistingimuste

andmise tähtajaks (koos kooskõlastamisega) kuni 20 tööpäeva. Projekteerimistingimuste avatud

menetluse läbiviimise tähtajaks määratakse kuni 50 tööpäeva.

EhS menetlustähtaegade arvestamine toimub tööpäevades

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Projekteerimistingimuste taotluste, ehitus- ja kasutuslubade arvestamine toimub tööpäevade põhiselt,

menetluse kestus võib mõne kalendripäeva võrra muutuda tulenevalt riiklikest pühadest.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, võrreldes kehtiva regulatsiooniga

menetluse kestus lüheneb mõne kalendripäeva võrra

Sihtrühma suurus: suur, puudutab kõiki

projekteerimistingimuste/lubade taotlejaid

Sagedus: suur, tähtajad kehtivad kõikide menetluste

läbiviimisel.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, tähtaegade pikenemine on

minimaalne

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

30

Avalduv mõju: Menetluse tähtajad ei sõltu nädalavahetustest ja riiklikest pühadest, kõikide taotluste menetlemiseks on

arvestatud sama tööpäevade arv.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: suur Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.3.4 Ehitusteatise kehtivusaja pikendamine

EhS § 37 kohaselt võib ehitusteatise alusel teostada ehitustöid 2 aasta jooksul ehitisteatise esitamisest

või teatise heakskiitmisest arvates. Kui ehitustöödega alustamine ehitise omanikust sõltumatutel

põhjustel viibib, siis ei pruugi tööd kavandatud ajaga valmida, mis tähendab, et teavitamise protsess

tuleb uuesti läbida. Sätte pealkiri on eksitav, sest viitab ehitisteatise alusel ehitustööde alustamisele,

kuid norm seab piirangu ehitustööde teostamise ajale. Kui EhS regulatsioonis tehakse punktis VTK

punktis 9.3.2 välja pakutud muudatused, mis tähendab, et teavitamine on lihtne ja kiire ning ei nõua

menetluse läbiviimist, siis ei ole ehitusteatise alusel teostatavate ehitustööde tähtaja pikendamine

aktuaalne. Muudatus on asjakohane juhul, kui eelnõus otsustatakse jääda teatise täiendava kontrolli

võimaldamise ja loamenetlusega analoogse menetlemise läbiviimise regulatsiooni juurde.

Probleem: Ehitusteatise alusel ehitiste püstitamise tähtaeg on liiga lühike

Muudatusettepanek: Muuta EhS § 37 ning pikendada ehitusteatise kehtivust 5 aastani praeguse 2 aasta

asemel, tingimusel, et ehitustöödega on alustatud 2 aasta jooksul teavitamisest.

Ehitisteatise alusel ehitise püstitamise tähtaeg pikeneb 5 aastani

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Kuigi teavituskohustuslike ehitised peaksid olema väiksemahulised ja lihtsa konstruktsiooniga, siis võib

esineda juhtumeid, kus ehituse alustamine viibib ja töödega ei jõuta lõpetada teatise kehtivuse ajal. Probleem laheneb, kui

teavitamine lihtsustub ja sellega ei kaasne menetlust.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, vähesed teavituskohustusega ehitiste

ehitusaeg on pikem kui 2 aastat

Sihtrühma suurus: väike, valdavalt on 2 aastat piisav aeg, et

ehitutööd lõpetada

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Väheneb korduvate ehitusteatise esitamise ja andmete EHR-i esitaise vajadus

Mõju olulisus

31

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.3.5 Ehitustöödega alustamisest ja lammutamisest teavitamine

EhS § 43 lg 1 sätestab, et vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist esitatakse pädevale asutusele

teatis ehitamise alustamise kohta. Uuringus on praktilise probleemina välja toodud, et ehitamise

alustamise teatise võiks esitada ka projekteerija, omanikujärelevalve tegija või ehitaja. Sellest tulenevalt

on tehtud ka ettepanek muuta ehitamise alustamise teatise esitamine vabaks analoogselt ehitusteatise või

ehitusloa taotluse esitamisega. Sama muudatus tuleb teha ka ehitise täielikku lammutamist puudutavas

sättes (EhS § 43 lg 3), mille kohaselt tuleb ehitise lammutamise teatis pädevale asutusele esitata

vähemalt kolm päeva pärast ehitise täielikku lammutamist.

Probleem: Ehitiste alustamisest teavitamata jätmise korral ei ole pädeval asutusel infot, kas

ehitustöödega on alustatud ja ei ole võimalik kavandada riikliku järelevalve teostamist

EhS § 43 lg 1 kohaselt peab ehitusloa taotlenud isik teavitama ehitustööde alustamisest vähemalt 3 päeva

enne ehitamise alustamist. Ehitise alustamisest teavitamise kohustust ei ole vaba ehitustegevuse ja

teavituskohustuslike ehitiste ehitustööde alustamisel. Seetõttu ei jõua info ehitustöödega alustamise

kohta EHR-i ja pädeva asutuseni, mistõttu ei ole võimalik vajadusel teostada riiklikku järelevalvet

ehitustegevuse üle. Ehitise alustamise korral peab pädeval isikul olema võimalus veenduda, et ehitusloa

kõrvaltingimused on täidetud, näiteks teostatud on ehitusuuringud, ekspertiis jms.

Muudatusettepanek: Muuta EhS § 43 lg-d 1 ja 3 ning jätta ehitise alustamise ja lammutamise teatise

esitaja vabaks. Muuta EhS § 43 lg 1 ning sätestada, et koos ehitusteatise esitamisega tuleb esitada EHR-

i kaudu info ehitamise alustamise aja kohta.

Ehitise alustamise ja lammutamise teatist ei pea esitama loa taotluse esitanud isik. Ehitisteatise esitamisel on

võimalik teavitada ehitamise alustamisest

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Ehitise alustamise teatise ja lammutamise teatise võivad esitada ka teised isikud, näiteks projekteerija,

omanikujärelevalve tegijavõi ehitusettevõtja. Koos ehitusteatise esitamisega on võimalik teavitada ehitamise alustamisest.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Ehitamisega alustamisest on võimalik teavitada koos ehitusteatise esitamisega. Ehitamise alustamisest

teavitamine võimaldab saada ülevaadet haldusterritooriumil toimuvast ehitustegevusest.

32

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.3.6 Mitme KOV territooriumile kavandatud ehitiste loamenetluse erisused (kompleksloa

andmine)

Mitut omavalitsust läbiva tehnovõrgu, näiteks veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, soojusvarustuse

välisvõrk, elektri ja sidevõrk jms loamenetlus on jagatud, iga omavalitsus menetleb oma

haldusterritooriumile jääva ehitise osa kohta esitatud loataotlust eraldi, erineda võib nõutava

projektdokumentatsiooni maht, samuti võib loamenetlusele kuluv aeg olla mõnes omavalitsuses pikem,

mis takistab ehitustegevuse alustamist ja ehitustööde teostamist. Uuringus on tehtud ettepanek kaaluda,

kas EhS § 39 on vaja täiendada viisil, et mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvaid tehnovõrgu

ehitisi saaks käsitleda ühes loamenetluses. Kompleksloa andmine tähendab, et üheaegselt võib samale

ehitusprojektile loa anda mitu erinevat haldusorganit ning otstarbekuse kaalutlustel antakse loa andmise

pädevus ühele nendest asutustest ja teisele jääb kooskõlastav roll. Sellises olukorras on

mittekooskõlastamisel suur kaal ja lõppotsustaja peab sellega arvestama ning ehitusprojekti või

projekteerimistingimuste taotlust vastavalt korrigeerima.

Probleem: Puuduvad menetlusreeglid, mis võimaldaksid mitmel pädeval asutusel menetlus läbi

viia ühiselt

Muudatusettepanek: Sätestada EhS-s regulatsioon, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel teha

halduskoostööd ning leppida kokku ühise menetluse läbiviimises nii projekteerimistingimuste andmisel

kui loamenetluses. Kui ehitis on kavandatud mitme KOV-i territooriumile, siis kõik pädevad asutused

menetlevad ühekordselt esitatud teatist/loataotlust samaaegselt (ühine menetlemine halduskoostöö

raames) ning ehitusloa/kasutusloa väljastab omavalitsus, kelle pädevusse on menetlemine kokkuleppe

kohaselt antud. Kui kokkulepet ei saavutata, siis menetleb iga KOV projekti oma haldusterritooriumile

jääva ehitise piires, kusjuures taotlus esitatakse EHR-i kaudu ühe ehitise projekti kohta. Menetluse

läbiviimist toetab EHR-i tehniline lahendus, mis võimaldab mitmel pädeval isikul menetleda projekti

kui tervikut. See tähendab, et kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine toimub projektile kui terviku

osas.

Kompleksloa andmist võimaldava regulatsiooni kehtestamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: väheneb halduskoormus, loataotlus tervikliku projekti kohta esitatakse kõikidele pädevatele asutustele

korraga EHR vahendusel, puudub vajadus eraldi kooskõlastuste taotlemiseks.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, võrgurajatise projekteerimistingimuste

taotluse ühine menetlemine võimaldab vähendada

oluliselt halduskoormust.

Sihtrühma suurus: väike, mitme omavalitsuse territooriumile

jäävaid võrgurajatisi on vähe

33

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike, ehitusloa vaidlustamise

korral võib osutuda problemaatiliseks vastustaja selgitamine

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: valdkonna eest vastutad riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: pädevusnormide täpsustamine võimaldab ülesannete jaotust täpsustada, kaob vajadus mitmel pädeval

asutusel sama projekti oma haldusterritooriumile jäävat osa menetleda sh küsida arvamusi ja kooskõlastada projektlahendusi

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.4 Projekteerimistingimused

Projekteerimistingimusi antakse kahel juhul:

1) projekteerimistingimused on nõutavad ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Sellisel juhul

antakse projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise

rajatise püstitamiseks või rajamiseks või laiendamiseks üle 33 protsenti selle esialgu kavandatud mahust

(EhS § 26);

2) projekteerimistingimused võib anda detailplaneeringu kohustusega alal olemasoleva

detailplaneeringu seaduses nimetatud tingimuste täpsustamiseks, et koostada ehitusloakohustusliku

hoone või olulise rajatise ehitusprojekt (EhS § 27).

Probleem 1: Projekteerimistingimuste andmine kattuva pädevuse korral

EhS § 28 kohasel annab projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. EhS eriosades on projekteerimistingimuste andmise pädevus veel TA-l (EhS § 99 lg

2). EhSRS §-st 13 lg 4 tuleneb erandlik võimalus täpsustada joonehitise trassi asukohavaliku

planeeringut projekteerimistingimustega. Joonehitise trassi asukohavaliku planeering puudutab

peamiselt raudteede ja maanteede ehitamist ja nende andmise pädevus sellel erandlikul juhul on TTJA- l.

Praktikas esineb kaasusi, kus projekteerimistingimuste alusel ehitatava ehitise ehitusprojektis on

erinevate haldusorganite pädevuses olevaid ehitisi. Paralleelsed menetlused on aga aeganõudvad ja

tekitavad segadust. Seega oleks mõistlik sätestada analoogselt ehitus- ja kasutusloa sätetega

kompleksloa andmise pädevuse normid. Kompleksloa andmine tähendab, et üheaegselt võib samale

ehitusprojektile loa anda mitu erinevat haldusorganit ning otstarbekuse kaalutlustel antakse loa andmise

pädevus ühele nendest asutustest ja teisele jääb kooskõlastav roll. Sellises olukorras on

mittekooskõlastamisel suur kaal ja lõppotsustaja peab sellega arvestama ning ehitusprojekti või

projekteerimistingimuste taotlust vastavalt korrigeerima. Veel on võimalus, et ehitisregistrisse luuakse

tehniline lahendus, mis soodustab ühismenetluse läbiviimist ja kiirendab menetluse läbimist isikute

jaoks.

Näiteks on kompleks-projekteerimistingimuste andmise küsimused seotud raudtee ja tee ehitamisega,

kus põhiehitise ehitusprojekti koosseisus võib olla kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid ehitisi.

Analoogselt ehitusloa andmisega, oleks mõistlik, et projekteerimistingimused annab paralleelse

34

pädevuse esinemisel riigiasutus, kooskõlastades projekteerimistingimuste taotluse kohaliku

omavalitsusega.

Muudatusettepanek 1: Täiendada seadustikku projekteerimistingimuste andmist võimaldava

kompleks-pädevuse küsimust lahendavate sätetega. Kui projekteerimistingimuste taotlus sisaldab

ehitisi, mille kohta on projekteerimistingimuste andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pädevuses, siis annab projekteerimistingimused TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eriosades

nähakse ette erandid, see tähendab, et näiteks riigitee ja sellega seonduvate kohaliku omavalitsuse

pädevuses olevatele ehitistele annab projekteerimistingimused TA.

Selline lahendus tuleb kõne alla EhS § 26 sätestatud juhtudel, st detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel. Eraldi tuleb käsitleda olukorda, kus projekteerimistingimusi soovitakse anda EhS § 27

alusel, see tähendab olukorras, kus kohalik omavalitsus on kehtestanud detailplaneeringu ning

planeeringulahendus sisaldab nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi pädevuses olevaid ehitisi. Sellises

olukorras ei ole projekteerimistingimuste andmine riigi poolt võimalik, sest sellega sekkutaks kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõigusesse planeerimisautonoomia riive kaudu.

Kui projekteerimistingimused annab pädeva asutusena välja TTJA või TA, siis pädev asutus

kooskõlastab projekteerimistingimused kohaliku omavalitsusega.

Projekteerimistingimuste andmise pädevust reguleerivate sätete täiendamine, et võimaldada nende menetlemist

kompleksselt

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: projekteerimistingimusi ei anta seotud ehitiste püstitamiseks mitmel korral. Menetlus muutub efektiivsemaks.

Kui projekteerimistingimuste taotlus sisaldab ehitisi, mille kohta on projekteerimistingimuste andmine riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab edaspidi projekteerimistingimused TTJA või teatud juhtudel TA. Taotlus tuleb

esitada üks kord ühele pädevale asutusele, mis omakorda hoiab kokku aega ja on kokkuvõttes odavam (taotluse esitamisele

kulub vähem tööaega).

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Ettevõtjad peavad jätkuvalt esitama

taotluse projekteerimistingimuste andmiseks, kuid senise 2

pädeva asutuse (KOV ja TTJA) asemel ühele pädevale

asutusele. Eeldab kohanemist õigusliku muudatusega, et

taotlus saaks esitatud õigele pädevale asutusele.

Sihtrühma suurus: väike. Praktikas ei ole sagedad olukorrad,

kus projekteerimistingimuste alusel ehitatava ehitise

ehitusprojektis on erinevate haldusorganite pädevuses olevaid

ehitisi, seega on ka taotlejate sihtrühm väike.

Sagedus: väike. Praktikas ei ole sagedad olukorrad, kus

projekteerimistingimuste alusel ehitatava ehitise

ehitusprojektis on erinevate haldusorganite pädevuses

olevaid ehitisi. Selline olukord ilmneb pigem komplekssete

raudteesõlmede ja transpordisõlmede puhul. Muul juhul,

kus ehitusprojekt sisaldab mitmeid ehitisi (näiteks

uusarendused), annab projekteerimistingimused kohalik

omavalitsus kui seaduse alusel projekteerimistingimuste

andmiseks pädev asutus.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike sest ka praegu annavad nii

TTJA kui ka TA projekteerimistingimusi. Lisandub küll

ehitisi, mille kohta tuleb projekteerimistingimused anda, kuid

menetlusprotsess ja taotluste esitamise protsess jääb samaks,

väiksemaks muutub üksnes pädevate asutuste arv, kellele

taotlus esitada.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: TTJA saab pädevuse anda projekteerimistingimused kattuvate pädevuste korral. Menetlus muutub

ühtlasemaks ja efektiivsemaks. TTJA töökoormus kasvab, kohalike omavalitsuste töökoormus väheneb. Võttes arvesse, et ka

täna tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse poolt antavate projekteerimistingimustega, on ka täna vajalik riigi ja kohaliku

omavalitsusüksuse koostöö.

35

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Kohalikud omavalitsused ja TTJA

peavad oma töö ümber korraldama ja TTJA-le lisandub

täiendav kohustus anda projekteerimistingimusi. Kuna

TTJA on ka senini andnud projekteerimistingimusi, siis

muudatusega töö protseduur ei muutu.

Sihtrühma suurus: suur, puudutab kõiki kohalikke

omavalitsusi, kelle haldusterritooriumile kavandatakse seni

kompleks-pädevust nõudvaid ehitisi.

Sagedus: väike, sest praktikas ei ole olukorrad, kus

projekteerimistingimuste alusel ehitatava ehitise

ehitusprojektis on erinevate haldusorganite pädevuses

olevaid ehitisi, sage.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike sest ka praegu annavad nii

TTJA kui ka TA projekteerimistingimus ja menetlusprotsess

jääb samaks.

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Probleem 2: puudub selgus projekteerimistingimuste andmiseks olukorras, kus detailplaneeringu

koostamise kohustus puudub, kuid detailplaneering on olemas

EhS § 26 regulatsioon projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

näeb ette nõuded projekteerimistingimuste andmiseks juhtudel, kus puudub detailplaneeringu

koostamise kohustus. Regulatsiooni koostamisel peeti silmas alasid, kus puudub lisaks detailplaneeringu

koostamise kohustusele (nt hajaasustuses) ka juba varasemalt kehtestatud detailplaneering. Praktikas on

hakatud aga selle sätte alusel andma välja ka projekteerimistingimusi juhtudel, kus detailplaneering on

olemas, mis ei ole kooskõlas regulatsiooni eesmärgi ega mõttega.

EhS § 26 lõikes 1 on küll sätestatud, et projekteerimistingimused on nõutavad kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus, kuid üheselt ei ole selge, et puuduma peab ka kehtiv

detailplaneering. Ehk juhul, kui alal, kuhu ehitada soovitakse, on kehtiv detailplaneering, tuleb

ehitusprojekti koostamisel lähtuda detailplaneeringus toodud nõuetest.

Muudatusettepanek 2: Sätestada senisest selgemalt nii EhS § 26 pealkirjas ja lõikes 1, et paragrahvis

toodud nõuded kohalduvad siis, kui puudub kehtiv detailplaneering, samuti puudub kohustus selle

koostamiseks.

EhS § 26 täpsustamine selliselt, et paragrahvis toodud nõuded kohalduvad nii detailplaneeringu koostamise kohutuse

kui ka kehtiva detailplaneeringu puudumisel.

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: õigusselgus tõuseb.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, sihtrühma toimimine ja tegevus ei muutu. Sihtrühma suurus: väike, EhS § 26 ja 27 vahelist seost on

korduvalt selgitatud.

Sagedus: väike, sätte rakendamisel tekkivat ebaselgust

esineb harva.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, olukorra õigusselguse

suurenemisel ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

36

Avalduv mõju: õigusselgus tõuseb. Planeeringutele vastavuse kontrolli teostamise koormus võib kasvada.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, projekteerimistingimuste andmise menetlus,

seega ka kohalike omavalitsuste töökorraldus ei muutu.

Sihtrühma suurus: suur, puudutab kõiki kohalikke

omavalitsusi, kelle haldusterritooriumile kavandatakse seni

kompleks-pädevust nõudvaid ehitisi.

Sagedus: väike, sätte rakendamisel tekkivat ebaselgust

esineb harva.

Ebasoovitavate mõjude väike, olukorra õigusselguse

suurenemisel ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Probleem 3: Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel ei võimalda anda projekteerimistingimusi vajaduspõhiselt (saab anda üksnes

loakohustuslikele ehitistele vähestel juhtudel)

Projekteerimistingimused antakse EhS § 26 alusel ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%, kui

puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Eriosades on erialused, kus näiteks raudtee ja teede

ehitamise puhul on projekteerimistingimuste andmine seotud ehitusloakohustuslike ehitistega.

Projekteerimistingimusi antakse ehitusloakohustusliku hoone ning olulise avaliku huviga rajatise puhul.

Uuringu käigus selgus, et linnalises keskkonnas peetakse oluliseks projekteerimistingimuste andmist

rohkematel juhtudel, näiteks kortermajade ümberehitamisel. Hajaasustuses tekitavad

projekteerimistingimused isiku seisukohast aga halduskoormust juurde ning on tihtipeale ebavajalikud.

Samas on projekteerimistingimused võimalus saada teada asukohas kehtivatest piirangutest ilma

ehitusprojekti koostamata, mis võimaldab hoida kokku kulutusi. Kuna projekteerimistingimused peavad

reeglina lähtuma üldplaneeringust, mille sisuline tõlgendamine toimub igakordselt kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, siis on projekteerimistingimustega võimalik vastavad kaalutlused

esitada ning neid ka hiljem ehitusprojekti koostamisel arvestada.

Üks võimalik lahendus on projekteerimistingimuste andmine teha pädeva asutuse kaalutlusotsuseks, kus

kohalikel omavalitsustel oleks võimalik teha erinevaid otsuseid, olenevalt piirkonna eripärast.

Kaalumiskohustuse sätestamine võib aga kaasa tuua suurema koormuse pädevale asutusele, kes peab

esmalt põhjendama projekteerimistingimuste andmise vajalikkust ning seejärel kaaluma antavaid

tingimusi – ehk tegema kaks otsust. Olukorras, kus on tõenäoline, et projekteerimistingimused on

vajalikud, pikeneb isiku seisukohast kahe otsuse tegemisel menetlusaeg. Teisest küljest on aga võimalik

menetlusaega hoida kokku nendes kohalikes omavalitsustes, kus projekteerimistingimuste andmist ei

peeta vajalikuks.

Uuringus toodi välja, et hoonet ja rajatist võiks projekteerimistingimuste andmise juhtude vaates

eristada. Projekteerimistingimused võivad olla olulised rajatise püstitamise seisukohast, kuid nende

laiendamine üle 33% ei pruugi valdavatel juhtudel mõju omada. Sarnane sõnastus on ka PlanS-s, kus

detailplaneering on vajalik üksnes rajatise püstitamiseks. Seega tuleks eristada projekteerimistingimuste

andmise juhte vastavalt siis hoonele ja rajatisele.

Lähtudes linnaliste kohalike omavalitsuste praktilistest probleemidest tuleks projekteerimistingimuste

andmise juhte täiendada projekteerimistingimuste andmiseks hoone ümberehitamise korral. Kuna

ümberehitamise mõiste sisaldab mitmeid erinevaid tegevusi, siis tuleks projekteerimistingimuste

andmise alusena sätestada ehitamise ohutuse vms tingimuse sisukohast. Projekteerimistingimused

võiksid olla vajalikud hoone ümberehitamisel, kui muudetakse hoone piirdekonstruktsioone,

muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone või kui taastatakse osaliselt või

täielikult hävinenud ehitis. Selleks, et vältida liigset koormust nendes kohalikes omavalitsustes, kus

37

projekteerimistingimusi ei peeta vajalikuks, on projekteerimistingimuste andmine võimalik sätestada ka

kaalutlusõigusena.

Samuti toodi intervjuude käigus välja, et pädeval asutusel peaks olema võimalik anda

projekteerimistingimusi seaduses määratlemata juhtudel, näiteks olukorras, kus see on vajalik

ehitustegevuse keerukusest või avalikust huvist tulenevalt. Ühest küljest võib see olla mõistlik võimalus

reguleerida ehitus- ja maakasutustingimusi enne ehitusloa menetlust, et vältida liigseid kulutusi isikule,

kes soovib ehitada. Teisest küljest tekitab projekteerimistingimuste andmise osas laia kaalutlusõiguse

andmine probleemi seadusliku aluse põhimõtte valguses. Kui anda võimalus projekteerimistingimusi

kehtestada seaduses määratlemata juhtudel, tekib pädeval asutusel liialt lai otsustusruum

projekteerimistingimuste andmisel. Samas on analoogne regulatsioon olemas ka teatiste ja lubade

andmisel EhS lisades nimetamata juhtudel, ning pole teada, et analoogse regulatsiooni kuritarvitamist

regulatsiooni kuritarvitamist. Põhjendatud on EhS §-ga 35 lg 4 analoogse aluse sätestamine, kus pädeval

asutusel on õigus ehitusluba anda, kui seda ei näe ette seadustiku lisad, kuid selleks on kaalukad alused

nagu ehitise ohtlikkus, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrdlus teiste

ehitusloakohustuslike ehitistega.

Muudatusettepanek 3a: EhS § 26 muutmisel on mõistlik jätkata seni kehtivat süsteemi, kus teatud

juhtudel on projekteerimistingimuste andmine kohustuslik. Küll aga on kavas muuta EhS § 26 lõikes 2

sätestatud projekteerimistingimuste andmise juhte selliselt, et projekteerimistingimuste andmise

kohustus rajatisele jääb üksnes rajatise püstitamisel, mitte laiendamisel. Hoone osas jääb alles

projekteerimistingimuste andmise kohustus lisaks püstitamisele ka selle laiendamisel üle 33%. Samuti

tuleks anda projekteerimistingimused hoone ümberehitamisel kui muudetakse hoone kande- ja

jäigastavaid konstruktsioone või kui taastatakse osaliselt või täielikult hävinenud ehitis. Siinkohas vajab

veel täiendavat kaalumist, kas projekteerimistingimuste andmine ümberehitamise korral on kohustuslik

või võiks see jääda kohaliku omavalitsuse igakordseks kaalutlusotsuseks.

Projekteerimistingimuste andmise juhtude muutmine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: rajatiste laiendamine lihtsustub, kuna kaob projekteerimistingimuste andmise kohustus. Hoone

ümberehitamisel võib anda projekteerimistingimused, mis võib muuta ehitusloa/ehitusteatis menetlemise aega (nii pikendada,

kuna projekteerimistingimuste andmine tähendab ajakulu, kui ka lühendada, kuna tänu projekteerimistingimuste andmisele

on ehitamiseks vajalikud asjaolud eelnevalt kindlaks määratud).

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, projekteerimistingimuste andmise

põhimõtted ja sellest tulenev töökorraldus ei muutu.

Täpsustatakse üksnes juhtumeid, millal

projekteerimistingimused anda tuleb.

Sihtrühma suurus: keskmine, sihtrühmaks on üksnes isikud,

kes soovivad projekteerimistingimusi ümberehitamisel või

kellel tekib võimalus rajatist laiendada ilma

projekteerimistingimusi taotlemata.

Sagedus: väike, juhud, millal tuleb projekteerimistingimusi

taotleda, on piiratud.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, projekteerimistingimuste

andmise menetlus, seega ka kohalike omavalitsuste

töökorraldus ei muutu

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id

Avalduv mõju: halduskoormus väheneb, kuna rajatiste laiendamisel ei pea enam andma projekteerimistingimusi. Kuna hoone

ümberehitamisel võib edaspidi projekteerimistingimused anda kaalutlusotsusena, siis KOV-ide halduskoormus suureneb,

samas tulenevalt projekteerimistingimuste andmisest menetlusprotsess eelduslikult kiireneb, kuna projekteerimise aluseks

olevad tingimused on eelnevalt kindlaks määratud.

38

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, kohalike omavalitsuste tegevus pädeva

asutusena ei muutu. Lisanduvad juhud, millal

projekteerimistingimusi anda, seega võib pädevate asutuste

halduskoormus projekteerimistingimuste andmisel

mõnevõrra kasvada. Halduskoormus ehituslubade andmisel

ja ehitusteatiste menetlemisel väheneb, kuna

projekteerimise eeltingimused on selge ja nende üle ei teki

vaidlust menetlemise käigus.

Sihtrühma suurus: suur, puudutab eelduslikult kõiki kohalikke

omavalitsusi, ümberehitatavaid hooneid on iga kohaliku

omavalitsuse territooriumil

Sagedus: suur, hoonete ümberehitamine on levinud tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, projekteerimistingimuste

andmise menetlus, seega ka kohalike omavalitsuste

töökorraldus ei muutu.

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Muudatusettepanek 3b: EhS § 26 on kavas täiendada lõikega 22, kus sätestatakse analoogselt EhS §- ga

35 lg 4 ja §-ga 38 lg 3 võimalus anda projekteerimistingimusi juhtudel, mis ei ole seaduses määratletud.

Projekteerimistingimuste andmine kaalutlusõigusega seaduses määratlemata juhtudel

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: seaduses määratlemata juhtudel ehitamiseks loa saamine lihtsustub, sest planeeringu muutmise asemel saab

kaalutlusõigusega kasutada projekteerimistingimuste andmist.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, projekteerimistingimuste andmise

põhimõtted ja sellest tulenev töökorraldus ei muutu, protsess

on ettenähtav. Projekteerimistingimuste andmisele kuluv

aeg on oluliselt lühem kui detailplaneeringu koostamisele

kuluv aeg, asjaajamisele kuluv aeg lüheneb oluliselt.

Sihtrühma suurus: väike, puudutab üksnes isikuid ja juhte, kui

pädev asutus kaalutluse tulemusena otsustab

projekteerimistingimused anda.

Sagedus: väike, praktikast on teada, et

projekteerimistingimusi soovitakse anda ehitiste olulisel

rekonstrueerimisel energiatõhusamaks.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, projekteerimistingimuste

andmise menetlus, seega ka kohalike omavalitsuste

töökorraldus ei muutu, seega on protsess sihtrühmale

ettenähtav ja teada.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id

Avalduv mõju: KOV-idel kulub seaduses määratlemata juhtude menetlemiseks vähem ressurssi, sest kaalutlusõigusega tekib

võimalus anda projekteerimistingimusi detailplaneeringu muutmise asemel.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, kohalike omavalitsuste tegevus pädeva

asutusena ei muutu. Samas tekib täiendav vajadus

kaalutlemiseks, millistel juhtudel on

projekteerimistingimuste andmine vajalik.

Sihtrühma suurus: suur, projekteerimistingimuse andmise

võib otsustada iga omavalitsus.

Sagedus: väike, praktikast on teada, et

projekteerimistingimusi soovitakse anda eelkõige hoonete

olulisel rekonstrueerimisel.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike projekteerimistingimuste

andmise menetlus, seega ka kohalike omavalitsuste

töökorraldus ei muutu

39

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Probleem 4: Projekteerimistingimuste vastavus planeeringutele vajab täpsustamist

EhS § 26 lg 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse asukohas väljakujunenud

keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; üldplaneeringus määratud tingimusi ning muinsuskaitse

eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. Projekteerimistingimuste andmine

ei tohi olla vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.

Projekteerimistingimuste andmisel on praktikas enim küsimusi tekitanud vastavus planeeringutele.

EhS kohaselt ei saa projekteerimistingimustega üldplaneeringus määratud tingimusi muuta. Kuigi EhS

toob välja vastavuse üldplaneeringule, kontrollitakse eriosade rakendamise käigus vastavust näiteks ka

maakonnaplaneeringule, sealhulgas selle teema- või osaplaneeringule (vana PlanSi alusel ka joonehitise

või olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringule). Eriosade rakendamise vaates tuleks seega viide

üldplaneeringule kustutada ning asendada see üldise viitega sõnale planeering. Milline planeeringuliik

on konkreetses kaasuses asjakohane, tuleb igakordselt hinnata. Üldine reegel siinkohal on, et ehitamise

vastavust tuleb hinnata liigilt kõige detailsemale olemasolevale planeeringule. Hoonete ehitamisel tuleb

jätkuvalt lähtuda üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustest. Olukorras, kus tegu ei

ole kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva küsimuse lahendamisega, tuleb aga kontrollida vastavust

maakonnaplaneeringule. Maakonnaplaneeringule vastavust tuleb kontrollida näiteks olukorras, kus

maakonnaplaneeringus toodud lahendused ei ole kantud üldplaneeringusse.

Veel on praktikas tekitanud küsimusi, mida tähendab, et projekteerimistingimuste andmisel tuleb

arvestada väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi. Hoonestuslaad on defineeritud PlanS

§-s 6 p 4, kus on sätestatud, et hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum,

mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või

krundil. Seega on tegu selgitamist vajava küsimusega, mis ei nõua sisulisi muudatusi.

Muudatusettepanek 4: Muuta EhS § 26 lg 3 p 3 ning viidata, et projekteerimistingimused peavad

vastama planeeringule (mitte ainult üldplaneeringule, nagu sätestab kehtiv seadus).

Seaduse täpsustamine, et projekteerimistingimused peavad vastama planeeringule – EhS § 26 lg 3 p 3

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: õigusselgus tõuseb.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, sihtrühma toimimine ja tegevus ei muutu. Sihtrühma suurus: väike, planeeringute ja projekteerimistingimuste seost

on korduvalt selgitatud.

Sagedus: väike, sätte rakendamisel tekkivat ebaselgust

esineb harva.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, olukorra õigusselguse suurenemisel

ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

40

Avalduv mõju: õigusselgus tõuseb. Planeeringutele vastavuse kontrolli teostamise koormus võib kasvada.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, projekteerimistingimuste andmise menetlus,

seega ka kohalike omavalitsuste töökorraldus ei muutu.

Sihtrühma suurus: suur kuna puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi kui

projekteerimistingimuste andmiseks pädevaid asutusi.

Sagedus: väike, sätte rakendamisel esineb ebaselgust harva. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, olukorra õigusselguse suurenemisel

ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

Probleem 5: Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul vajab täpsustamist

EhS § 27 lg 1 kohaselt võib projekteerimistingimustega täpsustada ehitusloakohustusliku hoone või

olulise avaliku huviga rajatise tingimusi. Praktikas on tekitanud probleeme see, et detailplaneeringuga

saab täpsustada üksnes ehitusloakohustuslike ehitiste tingimusi. Sätte sõnastus on loonud olukorra, kus

näiteks ehitusteatise kohustuslike või vaba ehitustegevust käsitlevate tingimuste täpsustamine ei ole

võimalik. Samas on tegu ehitistega, mille ehitamine omab väiksemat mõju ümbritsevale. Tihtipeale on

tegu ka põhiehitist teenindavate ehitistega. Seega peaks olema võimalus põhjendatud juhul täpsustada

kõiki detailplaneeringus käsitletud teemasid, kui see ei muuda detailplaneeringu põhilahendust, tegu ei

ole olemusliku muudatusega ning tagatud on detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine.

Nii näiteks võimaldab EhS § 27 lg 4 p 2 hoonestusala 10% ulatuses nihutada või keerata. Vastav

muudatus võib olla põhjendatud näiteks energiatõhusate lahenduste rakendamisega, kus hoonestusala

keeramisel on võimalik saada päikesevalgusest rohkem energiat, aknad on võimalik paigutada lõuna

suunas jne. EhS § 27 lg 4 p 5 kohaselt on lubatud muuta maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku

ehitise võimalikku asukohta. Seega on reaalne olukord, kus hoonestusala nihutamisel või keeramisel

muutub ehitusloakohustusliku hoone asukoht, samas kinnistu veevärgi - ja kanalisatsioonitorustiku

asukohta muuta ei tohi, kuna tegemist on ehitusteatise kohustusliku ehitisega.

Intervjuude käigus selgus, et EhS § 27 lg 4 sätestatud detailplaneeringut täpsustavate

projekteerimistingimustega antavad tingimused on praktikas osutunud väga kitsaks. Uuringus on

kajastatud seisukohta, et projekteerimistingimustega peaks saama täpsustada kõiki detailplaneeringus

käsitletud teemasid, kui see ei kahjusta detailplaneeringu põhilahenduse elluviimist ega ole olemuslik

muudatus. Kuna projekteerimistingimuste andmine on seotud omandipõhiõiguse piiramisega, tuleb

pädevale asutusele laiema kaalutlusruumi andmisel detailplaneeringu täpsustamiseks hoolikalt kaaluda

diskretsiooni kasutamise piiranguid. Sellest tulenevalt ei ole väljatöötamiskavatsusse lisatud täiendavaid

tingimusi, millal võib detailplaneeringut projekteerimistingimustega täpsustada. Juhul, kui

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja arutelude käigus tehakse ettepanekuid EhS § 27 lõike 4

täiendamiseks, saame neid regulatsiooni välja töötamise käigus kaaluda.

Kuna EhS § 27 lg 4 tingimused ja nende täpsustamine on väga piiratud, proovitakse vajalikke tegevusi,

näiteks ühe rajatise liigi asendamine teisega, mahutada olemasolevate aluste alla. Nagu eelpool

nimetatud, võimaldavad olemasolevad täpsustamise alused muuta detailplaneeringus kindlaks määratud

rajatise asukohta, mitte selle liiki. Probleem on selles, et teatud vanemates detailplaneeringutes on väga

täpselt sätestatud, millist liiki rajatist elamu teenindamiseks ehitada võib. Olude muutumisel ei ole

sellise rajatise ehitamine enam otstarbekas või võimalik: näiteks on planeeringutes nimetatud kaugkütet

või ühisveevärki, kuid kui selliseid tehnovõrke enam ei kavandata ja maakütte või puurkaevu

ehitamiseks tuleks tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks. Sama probleem on olnud salvkaevu

asendamisel puurkaevuga. Juhul kui planeeringu osas tehakse sisuline analüüs, miks on vanas

detailplaneeringus nii täpselt sätestatud, millist liiki elamut teenindavat tehnovõrku- või rajatist võib

ehitada ja ei ole takistusi elamut teenindava ehitise liigi muutmiseks, peaks seda olema võimalik teha

projekteerimistingimustega.

41

EhS paragrahvi 27 lõike 4 p 1 näeb ette, et projekteerimistingimustega saab täpsustada hoone või olulise

rajatise detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või

büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad

sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud. Säte ei ole üheselt mõistetav, kuna

detailplaneeringus ei määrata kasutusotstarvet. Küll määratakse detailplaneeringus mh elamu või

büroohoone alusele krundile kasutamise sihtotstarve, mis hiljem on aluseks katastriüksuste

sihtotstarvete määramisel, millest omakorda tuleneb, millise otstarbega hooneid saab maa-alale ehitada.

Lisaks sellele ei ole üheselt selge, kas võib täpsustada üksnes elamu või büroohoone kasutusotstarvet

või ükskõik milliseid kasutusotstarbeid, nagu sõnast „sealhulgas“ saab järeldada. Riigikohus on toonud

välja, et krundile määratud mitme sihtotstarbe omavaheliste proportsioonide muutmine

planeerimismenetluse käigus ei ole konkreetse planeeringu puhul planeeringu põhilahenduse muutmine.

EhS §-s 27 lg 3 kasutab hetkel olemusliku muutmise kontseptsiooni.

Muudatusettepanek 5a: Muuta EhS § 27 lg 1 sissejuhatav lause selliselt, et detailplaneeringu

olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda projekteerimistingimusi nii

ehitusloakohustusliku kui ka ehitusteatise kohustusliku hoone või rajatise (mitte ainult olulise rajatise)

ehitusprojekti koostamiseks.

Ehitusloakohustusliku hoone tingimuse eemaldamine EhS § 27 lg 1 sõnastusest

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: väiksemate (reeglina ehitusteatise kohustuslike) ehitistega seotud muudatuste korral ei pea hakkama detailplaneeringut

kehtetuks tunnistama, piisab projekteerimistingimuste muutmisest. Menetlus on lühem ja lihtsam.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, projekteerimistingimuste taotlemine on

oluliselt lihtsam kui detailplaneeringu muutmine.

Sihtrühma suurus: keskmine, sest puudutab üksnes isikuid, kes soovivad

detailplaneeringuid täpsustada ja detailplaneeringuid, mida soovitakse

täpsustada.

Sagedus: keskmine, sest puudutab üksnes isikuid, kes

soovivad detailplaneeringuid täpsustada ja

detailplaneeringuid, mida soovitakse täpsustada.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, projekteerimistingimuste andmine

on oluliselt lihtsam kui detailplaneeringute (osaline) kehtetuks

tunnistamine.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: halduskoormus väheneb, kuna väiksemate ehitistega seotud muudatuste korral ei pea menetlema detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamist.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, projekteerimistingimuste taotlemine on

oluliselt lihtsam kui detailplaneeringu muutmine.

Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi kui

projekteerimistingimuste andmiseks pädevaid asutusi.

Sagedus: keskmine, kuna detailplaneeringute

projekteerimistingimustega täpsustamise juhud on

seadusega piiratud.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, menetlusprotsess jääb samaks ja

kohalike omavalitsuste töökorraldus ei muutu.

42

Muudatusettepanek 5b: EhS § 27 lõikest 1 jätta välja lause osa: „sealhulgas võib täpsustada elamu või

büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu“.

EhS § 27 lõikes 1 sõnastuse täpsustamine kasutamise otstarvete osakaalu osas

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: õigusselgus tõuseb, millisel juhul saab detailplaneeringut täpsustada projekteerimistingimustega.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, sihtrühma toimimine ja tegevus ei muutu. Sihtrühma suurus: väike, puudutab üksnes isikuid, kes soovivad krundi

sihtotstarvete osakaalu täpsustada.

Sagedus: väike, sätte rakendamisel tekkivat ebaselgust

esineb harva.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, olukorra õigusselguse suurenemisel

ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: õigusselgus suureneb.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, sihtrühma toimimine ja tegevus ei muutu. Sihtrühma suurus: suur, puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi kui

projekteerimistingimuste andmiseks pädevaid asutusi.

Sagedus: väike, sätte rakendamisel esineb ebaselgust harva. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, olukorra õigusselguse suurenemisel

ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

Muudatusettepanek 5c: Muuta EhS § 27 lg 4 p selliselt, et projekteerimistingimustega võib muuta lisaks

maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikule asukohale ka sellise ehitise liiki.

EhS § 27 lõikes 4 lisatakse võimalus, et projekteerimistingimustega võib täpsustada ka ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise

liiki

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: hoone teenindamiseks vajaliku ehitise liigi muutmiseks ei pea hakkama detailplaneeringut kehtetuks tunnistama, piisab

projekteerimistingimuste andmisest. Menetlus on lühem ja lihtsam.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, projekteerimistingimuste taotlemine on

oluliselt lihtsam, kui detailplaneeringu muutmine. Samas

arvestades, et juhtumite vähesust, kus taoline vajadus tekib,

ei saa mõju ulatust suureks hinnata.

Sihtrühma suurus: väike, puudutab üksnes isikuid, kes soovivad muuta

detailplaneeringus kajastatud ehitist teenindava ehitise liiki.

Sagedus: väike, puudutab üksnes isikuid, kes soovivad

muuta detailplaneeringus kajastatud ehitist teenindava

ehitise liiki.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, olukorra õigusselguse suurenemisel

ei prognoosi ebasoovitavaid mõjusid.

43

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: halduskoormus väheneb, kuna ehitist teenindava ehitise liigi muutmise korral ei pea menetlema detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamist.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, sihtrühma toimimine ja tegevus ei muutu. Sihtrühma suurus: suur, puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi kui

projekteerimistingimuste andmiseks pädevaid asutusi.

Sagedus: väike, ehitist teenindavate ehitiste liikide arv on

piiratud.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, menetlusprotsess jääb samaks,

kohalike omavalitsuste töökorraldus ei muutu.

9.5 Eriehitised ja kaitsevööndid

9.5.1 Tee kaitsevööndi ulatus

Rakenduspraktikas on seoses kaitsevööndi regulatsiooniga esile kerkinud mitmed lahendamist vajavad

regulatiivsed probleemid. Üks neist on tee kaitsevööndi ulatuse (EhS § 71 lõiked 2 ja 3) juures kasutatud

mõisted „tänav“ ja „maantee“, mis on defineeritud EhS §-s 92. Mõisted on sisuliselt seotud linna, alevi

ja aleviku administratiivse piiriga, mis ei peegelda tihtipeale tegelikku liikluskeskkonda ja seega ka

tegelikku kaitsevööndi vajadust. See võib põhjustada olukordi, kus sisuliselt maantee tüüpi teele kehtib

väiksem (s.t tänava) kaitsevöönd ja vastupidi. Samadel kaalutlustel on mitmes teede valdkonna

õigusaktis (nt majandus -ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“), samuti ka juhendmaterjalides kasutusele võetud mõisted „asulasisene tee“ ja

„asulaväline tee“ liiklusseaduse tähenduses. Asula on liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p 2 tähenduses

hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate

liiklusmärkidega. Asula mõiste peegeldab oluliselt paremini liikluskeskkonda, seega ka tee kaitsmise

vajadust, teehoiu spetsiifikat ning vajaliku liiklusohutuse taset. Seega kaitsevööndi toimimise ja

kaitsevööndi piirangute proportsionaalsuse tagamiseks tuleks kaaluda kaitsevööndi ulatuse sidumist

asulasisese ja asulavälise keskkonnaga.

Teiseks rakenduspraktikas tekkinud probleemiks on tänava kaitsevööndi vähendamise võimalused. Kui

EhS § 71 lõike 2 kolmas lause lubab maantee kaitsevööndi laiust vähendada, siis tänavate korral (EhS

§ 71 lõige 3) selline säte puudub. Samas on teeomanikud teatud juhtudel soovinud vähendada tänava

kaitsevööndit leevendades sellega tee kaitsevööndiga kaasnevaid piiranguid. Olukorras, kus tee

kaitsevööndi vähendamine on kaitsevööndi eesmärki arvestades võimalik ja otstarbekas, tuleb tekitada

selleks vajalikud seaduslikud alused ja vähendada tee kaitsevööndist tingitud ebasoovitud mõju.

Veel üks regulatsiooni puudus on seotud kergliiklustee12 kaitsevööndiga, mis täna seadusega sisuliselt

reguleerimata: tee kaitsevöönd on avalikult kasutataval teel (EhS 71 lõige 1), kuid seda arvestatakse

äärmise sõiduraja servast (EhS 71 lõiked 2 ja 3). Kuna kergliiklusteel sõidurajad ja sõidutee puudub,

siis puudub selgus, kas kergliiklusteel on kaitsevöönd ja mis on selle ulatus. Arutelude käigus on leitud,

et kergliiklusteele ei ole otstarbekas kehtestada kaitsevööndit, kuivõrd reeglina asub kergliiklustee

maantee või tänava sõidutee kaitsevööndis ning sellega on vajalik tee kaitse tagatud. Kergliiklusteedega

piirneval alal on kitsenduste vajadus on oluliselt väiksem, kui mootorliiklusele ette nähtud muudel

avalikult kasutatavatel teedel (maanteed ja tänavad). Seega tuleb vastavaid kaitsevööndi sätteid muuta

ja täpsustada, et kergliiklusteel kaitsevöönd puudub.

Lisaks sellele, vastavalt EhS § 71 lõike 1 definitsioonile on kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Grammatilise tõlgenduse korral saab

12 kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse tähenduses.

44

argumenteerida, et tee kui rajatis ise ei ole kaitsevööndiga hõlmatud. Praktikas teeb see võimatuks tee

kaitsevööndi regulatsiooni (sh EhS §-s 130 sätestatud kaitsevööndi riikliku järelevalve teostamine ning

EhS §-s 140 sätestatud väärteokoosseisu kohaldamine) kohaldamise alale, mis jääb äärmiste

sõiduradade vahele. Tegemist on seaduse lüngaga ning tee kaitsevööndi mõiste tuleks viia vastavusse

üldise ehitise kaitsevööndi mõistega (EhS § 70 lõige 1).

Probleem: Tee kaitsevööndi ulatuse määratlemine sh kaitsevööndi vähendamine vajab

täpsustamist

Muudatusettepanek 1: Muuta EhS-i § 71 ja reguleerida kaitsevööndi ulatust kasutades mõiste „tänav“

asemel „asulasisene tee“ ning mõiste „maantee“ asemel „asulaväline tee“;

Muudatusettepanek 2: Lisada EhS § 71 lõige, mis annab õigusliku aluse tänava kaitsevööndi ulatuse

vähendamiseks;

Muudatusettepanek 3: Täpsustada sõnastust ja tuua selgelt välja, et kergliiklusteel kaitsevöönd puudub

ning muuta tee kaitsevööndi mõistet, et tee oleks täielikult hõlmatud kaitsevööndiga.

Mõjude eelhinnang

Tee kaitsevööndi ulatuse määramine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud, tee kasutajad (liiklejad)

Avalduv mõju: liiklusohutuse tõstmine ning tee kaitsevööndi piirangude vähenemise võimaldamine olukorras, kus teekaitse

eesmärgid on võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: suur Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id, TA

Avalduv mõju: võimalus vähendada tänava kaitsevööndi ulatust ning sellega kaasnevaid piiranguid, paremad vahendid tee

kaitsmiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks (sh järelevalve võimalused)

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.5.2 Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud

Tee kaitsevööndis on EhS § 72 lg 1 p 1 kohaselt keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgusseadet või

teabe- ja reklaamivahendit tee kaitsevööndi alale. Reklaamivahendi paigaldamine tee kaitsevööndisse

on reguleeritud LS §-ga 53. Kui EhS regulatsioon sisaldab üldist piirangut seoses tee kaitsevööndi alale

reklaami paigaldamisega ning annab teeomanikule suure kaalutlusõiguse, siis LS-s on sätestatud

oluliselt üksikasjalikumad ja seega praktilisemad nõuded seoses reklaami paigaldamisega (nt on

45

reguleeritud reklaami paigaldamise eeldused ja reklaami paigutamise nõuded tee suhtes). Seega oleks

otstarbekas lisada EhS § 72 lõike 1 punkti 1 viide LS § 53 regulatsioonile, mis tagab normi terviklikkuse

ja selguse ning piiritleb teeomaniku kaalutlusõigust. Lisaks sellele võimaldab see pädeval asutusel

teostada nende nõuete üle riiklikku järelevalvet EhS § 130 alusel (kaitsevööndi nõuete täimise

kontrollimine).

Samuti on probleemiks osutanud teele ja ümbritsevale alale ajutiselt püstitatavad teeomanikuga

kooskõlastamata müügipunktid, mille asukoha valik ja liiklusohutuse tagamiseks vajalikud meetmed on

teeomanikuga kooskõlastamata. Reeglina häirivad sellised müügipunktid liiklust oluliselt ning tihtipeale

kujutavad otsest ohtu, kuivõrd pole tagatud nende eelnev nähtavus, puuduvad vajalikud liiklusmärgid

ning puudub ohutu võimalus sooritada vajalikke manöövreid. Kui sellised müügipunktid paigutatakse

otseselt transpordimaale, siis teeomanikul kui maa valitsejal on olemas võimalused sekkumiseks ja

vajadusel ohu tõrjumiseks. Kui antud punktid asuvad väljaspool transpordimaad, siis teeomanikul

puudub vajalik seaduslik alus sekkumiseks. Leevendamaks antud probleemi tuleb kaaluda tee EhS § 72

lg 1 sätestatud kaitsevööndi piirangute täiendamist selliselt, et teekaitsevööndisse oleks keelatud

paigaldada müügipunkti ja muud teeninduskohta, mis ohustab liiklust. Arvestada tuleb sellega, et

liikluse ohustamise tase ja vajalikud abimeetmed määratakse objektipõhiselt arvestades liikluse

iseloomu, kohalikke tingimusi jt.

Probleem: Tee kaitsevööndis kehtestatud piirangud ei määratle piisavalt selgelt kaitsevööndis

keelatud tegevusi

Muudatusettepanek 1. Täiendada EhS 72 lõike 1 punkti 1 viitega LS §-le 53;

Muudatusettepanek 2. Täiendada EhS 72 lõiget 1 punktiga, mis keelab liiklust ohustavate

müügipunktide või muude teeninduskohtade püstitamise tee kaitsevööndisse ilma tee omaniku

kooskõlastuseta.

Mõjude eelhinnang

Tee kaitsevööndis kehtivad piirangute täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: müügipunktide püstitamine teekaitsevööndis või tee ääres muutub keerulisemaks, vajalik on teeomaniku

kooskõlastus.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id, TA

Avalduv mõju: teeomanikul tekib rohkem võimalusi sekkumiseks ning järelevalve tegemiseks. Püstitatakse vähem

müügipunkte, mis ohustavad liiklust. Liiklusohutus suureneb.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

46

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.5.3 Tee kaitsevööndi piirangute järelevalve tõhustamine

Probleem: KOV-del ei ole järelevalve pädevust kohalike teede kaitsevööndis piirangute järgmise

kontrollimiseks

EhS reguleerib mh tee kaitsevööndi ulatust (§ 71) ning selles kehtivaid piiranguid (§ 72). EhS § 130

sisaldab riikliku järelevalve teostamise pädevusnormi kaitsevööndi nõuete kontrollimisel. Samuti on

EhS §-ga 140 ette nähtud väärteokoosseis, mis näeb ette rahalise karistuse nõuetele mittevastava

tegevuse korral ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või

keskkonnale. Kehtiva seadustiku lüngaks on asjaolu, et KOV-le, kes täidab kohaliku tee (kaitsevööndiga

avalikult kasutatav tee) omaniku ülesandeid, ei ole seadustikuga antud õigust teostada riiklikku

järelevalvet nõuete täitmise üle kohaliku tee kaitsevööndis. Samas on selline õigus antud muudele

pädevatele asutustele ja taristuomanikele – EhS § 130 lõige 3 punkt 4 alusel TTJA ning § 130 lõige 6

punkt 1 alusel TA. Riikliku järelevalve teostamise pädevuse puudumine piirab KOV-i võimekust

reageerida õigusrikkumistele ning ohu tõrjumiseks kohaliku tee kaitsevööndis. Samuti raskendab see

olulise teeomaniku kohustuse – liiklusohutuse tagamine – täitmist. Oleks vajalik ja otstarbekas anda

järelevalve pädevus kohaliku tee kaitsevööndis nõuete kontrollimiseks KOV-le analoogselt riigitee

kaitsevööndi nõuete kontrollimisega, mida teostab TA.

Probleem: KOV-del ei ole järelevalve pädevust kohalike teede kaitsevööndis piirangute järgmise

kontrollimiseks

Muudatusettepanek: Täiendada EhS § 130 lõiget 2 sätestades KOV-i pädevuse teostada riiklikku

järelevalvet kohaliku tee kaitsevööndi nõuete täitmise üle.

Mõjude eelhinnang

Tee kaitsevööndi piirangute järelevalve pädevuse andmine KOV-le

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: täiendavad kontrolli võimalused tegevuste üle kohaliku tee kaitsevööndis. Õigusrikkumiste arv tee

kaitsevööndis väheneb. Kvaliteetsem ja ohutum liiklusruum.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id

Avalduv mõju: võimalus teostada riiklikku järelevalvet kohaliku tee kaitsevööndis, s.t suurem võimekus ohtude tõrjumiseks

ja liiklusohutuse tagamiseks. Kvaliteetsem ja ohutum liiklusruum.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

47

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.5.4 Riigiteede nimekirja täiendamine

EhS § 92 lõige 10 näeb ette volitusnormi ministri määruse vormis riigiteede nimekirja kehtestamiseks.

Määruse eesmärk on määratleda avalikult kasutatavad riigiteed ning eristada neid muudest riigile

kuuluvatest teedest. Kuna riigiteede võrk areneb ja muutub pidevalt (uusi riigiteid tekib

rekonstrueerimise ja uusehituse tulemusena igal aastal erinevates kalendrikuudes kümnete kaupa), siis

esineb praktikas vajadus operatiivselt muuta määrusega kehtestatud nimekirja koos asjakohaste

riigiteede andmetega, kuid määrus kui üldakt seda ei võimalda ning on puudutatud osapooltele

(ennekõike TA kui riigiteede omanik ning MKM kui määruse menetleja) koormav. Määrus on samuti

alus riigiteede andmete kandmisel ja uuendamisel riiklikus teeregistris, mis on omakorda ühiskondlikult

olulise teabe allikas. Seega halvendab praegune olukord (so ministri määruse kehtestamise nõue) lisaks

ka avaliku teenuse kvaliteeti.

Probleem: Avalikult kasutatavate riigiteede nimekirja kandmise regulatsioon on suure

halduskoormusega ja ebamõistlik

Muudatusettepanek: Tunnistada riigiteede nimekirja volitusnorm riigiteede nimekirja pidamise osas

kehtetuks ning anda avalikult kasutatavate riigiteede määratlemise pädevus TA-le.

Mõjude eelhinnang

Riigiteede nimekirja pidamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: riigi poolt pakutava teenuse (teeregistris kajastatud teedevõrgu andmed) parem kvaliteet. Riigiteede andmete

ajakohastamine ja täiendamine on oluliselt operatiivsem.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: TA, MKM

Avalduv mõju: väheneb halduskoormus. TA saab iseseisvalt määratleda avalikult kasutatavad riigiteed. Riigiteede andmete

ajakohastamine ja täiendamine on oluliselt operatiivsem. Riigi poolt pakutava teenuse (teeregistris kajastatud teedevõrgu

andmed) kvaliteet pareneb.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

48

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.5.5 Olemasoleva teega ühendamisel või tee piirides tehnovõrkude rajamisel tingimuste

määramine

EhS § 99 lõige 3 sätestab, et olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee piirides

tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded materjalidele,

mõõtudele, konstruktsioonile ja tehnoloogiale. Normi praktiline väärtus seisneb teeomaniku õiguses

määrata tingimused, kui füüsiline või juriidiline isik soovib saada juurdepääsu olemasolevalt teelt või

ehitada transpordimaale tehnovõrke. Kuigi viidatud normi puhul on tegemist lahtise loeteluga on

rakenduspraktikas probleemiks muutunud ja vaidlusi tekitanud asjaolu, et säte ei sisalda võimalust

määrata tehnovõrgu või liitumiskoha asukohta. Samas teatud puhkudel (nt liituva tee, ristmiku või uue

mahasõidu asukoha määramisel) on asukoht määrava tähtsusega, kuivõrd peab arvesse võtma kõik

kohapealsed olud (sõidukiirused, liikluse iseloom, nähtavused jt) ja tagama kokkuvõttes liiklusohutuse

kõigile liiklejatele. Seega tuleks lisada norm, mis võimaldaks teeomanikul kaasa rääkida liitumiskoha

või rajatise asukoha määramisel ning tagada vajalik liiklusohutus.

Probleem: EhS ei sisalda normi, mille alusel on ehitise (tee) omanikul pädevus määrata

kavandatava tehnovõrgu või juurdepääsu asukohta

Muudatusettepanek: Õigusselguse huvides ning ühtlase praktika tekitamise eesmärgil lisada EhS § 99

lõike 3 loetellu teega ühendatava rajatise asukoha määramise pädevus.

Mõjude eelhinnang

Olemasoleva teega ühendamisel tingimuste määramine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: tagatud on õigusselgus ja teeomaniku õigus määrata teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel liitumise

või rajatise asukoht.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: TA, KOV-id

Avalduv mõju: tagatud on õigusselgus ja teeomaniku õigus määrata teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel liitumise

või rajatise asukoht.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

49

9.5.6 Tee projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmise pädevus

EhS § 39 lõige 3 (ehitusseadustiku üldosa) sätestab, et kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt

sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis

annab ehitusloa TTJA. Ehitusseadustiku teede eriosas (peatükk 11) puudub jagatud pädevuse erinorm,

mis tähendab, et selliste juhtumite tekkimisel menetleb kehtiva õiguse kohaselt teedevaldkonnas

ehitusluba samuti TTJA. Seaduse koostamisel oli nimetatud norm suunatud ennekõike pädevusnormi

lahendamiseks üldehituses ja raudtee valdkonnas, kus TTJA-l on pikaajalisest seaduslikust

halduspraktikast tulenev kompetents. Praktikas ei ole TTJA-l valmidust ega sisulist pädevust tegeleda

kompleksse loataotlusega teedevaldkonnas. Kuna teedevaldkonnas on ajalooline pädevus loamenetluse

läbiviimisel avalikult kasutatavate teede omanikel (KOV-id, TA), siis oleks otstarbekas vastavad

pädevused jagada teede omanike vahel. Projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa puhul

täiendada seadustikku kompleksmenetluse sätetega juhindudes põhimõttest, et vastav menetluspädevus

(juhtiv roll) oleks asutusel, kelle pädevuses on ehitusprojektis kavandatud peamise ehitise loamenetluse

läbiviimine. Näiteks kui KOV soovib ehitada kergliiklusteed riigitee äärde koos teeületuskohtadega (s.t

riigitee osalise ümberehitamisega), siis projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa puhul oleks

menetluspädevus KOV-l. Sellise pädevuse kehtestamine ei tähenda, et toodud näite puhul tekib KOV-l

pädevus otsustada riigitee kasutamist ja ümberehitamist – teisele asutusele (toodud näite puhul TA kui

riigitee seaduslik omanik) jääb siduva kooskõlastuse andmise võimalus ja seega ka sisuline pädevus

talle kuuluva tee kasutamise otsustamisel.

Probleem: Teede projekteerimise ja ehitamisega seonduv projekteerimistingimuste andmise ja

loamenetluste läbiviimise pädevus on kompleksmenetluse korral ebaselge

Muudatusettepanek 1: Sätestada projekteerimistingimuste andmise osas kompleksmenetluse

läbiviimist võimaldav säte, st anda mitme erineva asutuse pädevuse korral teede valdkonnas pädeva

asutuse roll huvitatud osapoolele, kelleks on peamise ehitise loamenetluse läbiviija. Teised osapooled

kaasatakse menetlusse kooskõlastajatena. Täiendada EhS § 99 projekteerimistingimuste andmine

jagatud pädevuse sättega.

Muudatusettepanek 2: Sätestada tee ehitus- ja kasutusloa puhul analoogne kompleksmenetluse norm,

kus TA ja KOV jagatud pädevuses olevate ehitiste osas menetleb ehitus- ja kasutusluba huvitatud

osapool, kelleks on projektis kavandatud peamise ehitise loamenetluse läbiviija.

Mõjude eelhinnang

Tee projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmise pädevus

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad

Avalduv mõju: teede ehituses muutub projekteerimistingimuste andmine ning ehitusloa ja kasutusloa menetlus lihtsamaks,

ühtsemaks ja vähem koormavaks.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id, TA, TTJA

50

Avalduv mõju: kasvab projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetluse efektiivsus (kiirus ja kvaliteet). Väheneb

TTJA koormus. Kompleksete projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetluse rollid jaotuvad ümber, kuid

töökoormus tervikuna ei suurene.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.5.7 TEN-T teede paiknemist reguleeriva määruse kehtestamine

Üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) tee on tee, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 1315/2013. Määruses on toodud TEN-T teede hulka kuuluvad marsruudid üldisemalt

ning ei käsitle marsruutide paiknemis asulates (näiteks ei ole määratud TEN-T teede hulka kuuluva

Tallinn-Narva maantee asukohad Tallinna ja Narva tänavatel). Seega on TEN-T asukohad asulates

õigusakti või muu õigusi ja kohustusi kehtestatava dokumendiga määramata. Arvestama peab, et TEN-

T teed on reeglina suure liikluskoormuse ja funktsionaalse tähtsusega maanteed või magistraaltänavad,

millele on kehtestatud erinõuded (nt EhS §-s 102 kehtestatud täiendavad liiklusohutusmeetmed) ning

mille arendamisel on võimalik reeglina kasutada erinevaid Euroopa Liidu rahastamise allikaid. Kuivõrd

TEN-T teede puhul on tegemist rahvusvaheliste teedega, siis nende asukohad ja vastava kättesaadava

teabe olemasolu on väga oluline rahvusvahelisele liiklusele ning samuti ka muudele liiklejatele. Seetõttu

on TEN-T teede asukohtade kindlaksmääramine ja selleks vajaliku õigusselguse tagamine väga oluline.

Seni on üritatud TEN-T teede asukohad asulates määrata Transpordi Arengukava raames, kuid

valdkonna arengut suunav strateegiline dokument ei saa kehtestada õigusnormi ega ole võimeline

tagama vajaliku läbipaistva menetlusprotseduuri.

Probleem: TEN-T teedevõrgu asukoha määramiseks Eesti Vabariigi territooriumil puudub

volitusnorm

Muudatusettepanek: Lisada EhS §-i 92 volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks ja sellega

TEN- T teede asukohtade reguleerimiseks Eesti territooriumil.

Mõjude eelhinnang:

TEN-T teede paiknemist reguleeriva määruse loomine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: kättesaadavam ja kvaliteetsem informatsioon TEN-T teede asukohtade osas. Efektiivsem reisijate ja kaupade

veo planeerimine. Parema õigusselguse tulemusena eeldused TEN-T teedel liiklusohutuse tõstmiseks.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

51

Sihtrühm: KOV-id, TA

Avalduv mõju: TEN-T teede asukohtade määramine loob selgust seoses TEN-T teedega kaasnevate kohustustega. Tekivad

eeldused TEN-T teedel liiklusohutuse ja taristu kvaliteedi tõstmiseks. Efektiivsem teehoiu planeerimine.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.5.8 Puurkaevude, puurakude ja salvkaevude asukoha kooskõlastamine

EhS § 126 lg 1 kohaselt kooskõlastab pädev asutus puurkaevu või augu ehitusloa taotluse

Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet kohustub taotluse kooskõlastama või keelduma sellest kümne

tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet on seisukohal, et mis tahes puurkaevude

või aukude rajamise kooskõlastamine tähendab liigset halduskoormust, mistõttu tuleks

kooskõlastamismenetlustega seotud töökoormuse optimeerimiseks muuta kehtivat korda.

Keskkonnaametile jääks ettepaneku kohaselt kohustus kooskõlastada vaid selliste puurkaevude- või

aukude ehituslubade taotlusi, mis asuvad kaitstaval loodusobjektil, mille valitseja LKS § 21 lg 1 alusel

on Keskkonnaamet ja/või mille veevõtt ületab VeeS § 187 alusel sätestatud veeloa künnist.

Kooskõlastamise juhtude vähendamisel on võimalik puurkaevude ja aukude ehituslubade menetlust

kiirendada, muutes ka avalikkusele protsessi lihtsamaks ning võimaldades Keskkonnaameti

halduskoormust ja töökoormust optimeerida.

Probleem: Kõikide puurkaevude- ja aukude Keskkonnaametiga kooskõlastamise nõue on

ebamõistlik

Ettepanek: Muuta EhS § 126 lg 1 ja § 128 lg 2 ning sätestada, et Keskkonnameti kooskõlastus on

nõutav juhul, kui tegevus on veevõtukoha rajamine kavandatud kaitstaval loodusobjektil või ületab see

seaduses sätestatud piirmäära (üle 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab rohkem kui 50 inimest).

Mõjude eelhinnang

Puurkaevude ja -aukude kooskõlastusmenetluse muutmine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: teavitus- ja loamenetlus muutub teatud juhtudel kiiremaks, lihtsamaks ja vähem koormavaks.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id, TA

52

Avalduv mõju: Keskkonnaameti töökoormus väheneb. Menetluste läbiviimine on efektiivsem.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

53

9.6 EHR ja digitaliseerimine

9.6.1 Ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks soodsate tingimuste loomine

Erinevates uuringutes on käsitletud ehitussektori tootlikkuse ja tõhususe küsimusi ning jõutud

järeldusele, et valdkonna arengu võtmetegur on digitaliseerimine. Ehitise eluringi põhise käsitluse

kohaselt on võimalik korraldada digitaalset andmehaldust maa-ala planeerimisest ja ehitiste

kavandamisest kuni ebavajalikuks osutunud ehitise lammutamiseni. Kvaliteetsete andmete olemasolu

tagab parimate ruumiotsuste tegemise, võimaldab hinnata ehitiste jalajälge ning seirata ehitisega seotud

kulutusi, energiatarbimist, kavandada korrashoiu töid, tehnovõrkude ja teede ehitamist jms.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimise peamine eesmärk on toimiva keskkonna loomine, mis võimaldab

ehitise infomudeli ning digitaalse 3D kaksiku kasutuselevõtu abil ehitussektori teenuseid tõhustada.

Õiguslik regulatsioon peab looma eeldused ehitise eluringiga seonduva informatsiooni töötlemiseks

ning ehitatud keskkonnaga seonduva avalike teenuste osutamiseks sh andmete kättesaadavaks tegemist

avalikkusele.

Uuringus on välja toodud, et ehitusvaldkonna edukaks digipöördeks peab riik kehtestama üldise

ehitusteabe strateegia ja raamistiku, eesmärgiga tagada andmete kvaliteet, infosüsteemide

koostalitusvõimet (näiteks IFC), andmete säilitamist ajas, küberturvalisus ja andmete omandi kaitse.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimise lähtekoht on EHR teenuste laiendamine ja sellest kaasaegse

menetluskeskkonna kujundamine. EHR-s ning tulevikus e-ehituse platvormil töödeldavad andmed on

oma olemuselt avalik teave, millele tuleb kohaldada avaliku teabe seadusest tulenevaid üldreegleid.

EHR andmete põhjal on võimalik pakkuda erinevaid avalikke teenuseid, mis peaks toimuma selleks

arendatava EHR-l põhineva infosüsteemi - e-ehituse platvormi kaudu. Valdkonna arengu

soodustamiseks on vajalik, et ehitiste kohta EHR-s salvestatud juurdepääsupiiranguteta andmed oleksid

jätkuvalt vabalt kasutatavad ning nende põhjal oleks eraettevõtetel võimalik luua teenuseid.

Probleem. EhS regulatsioon EHR andmehalduse ja avalike teenuste põhialuste osas vajab

uuendamist

Muudatusettepanek. Täiendada EHRi kitsalt riikliku registri vaates käsitlevat EhSi regulatsiooni,

sealjuures täpsustada EHRi menetluskeskkonna õiguslikku alust ja sätestada õiguslik alus e-ehituse

platvormi kaudu avalike teenuste osutamiseks.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks EHR-i ja e-ehituse platvormi põhimõtete täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: EHR kujundatakse ümber menetluskeskkonnaks ning tagatakse andmetele juurdepääs e-ehituse portaali

kaudu, mis võimaldab ühe värava põhimõtte järgi andmetele juurdepääsu ning mille põhjal on võimalik erasektoril välja

töötada erinevaid teenuseid.

Mõju olulisus

Ulatus: suur Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: riigiasutused, KOV-id;

54

Avalduv mõju: Õigusselgus suureneb, laieneb e-ehituse platvormi kaudu osutatavate avalike teenuste loetelu, menetlejate

kasutuses on digitaalsed tööriistad, automaatkontrollid lihtsustavad menetluse läbiviimist. Riiklikud andmekogud on

liidestatud EHR-ga, mis võimaldab teha erinevaid ruumiga seotud mõjuanalüüse.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.6.3 Ehitisregistri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale

ministrile

EhS § 58 lg 2 kohaselt EHR-i asutab ja põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. EhS § 60 lg 5 kohaselt

kehtestab ehitisregistrile andmete esitamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Kuna registri põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise üldised

põhimõtted ja täpsustatakse andmete loetelu, siis regulatsiooni ühtlustamise huvides oleks otstarbekas,

et nii andmekogu põhimäärus, kui ka andmete esitamise kord on kehtestatud ministri määrusega. Kui

tekib vajadus muuta EHR põhimäärust ja samaaegselt andmete esitamise korda, siis muudatuste

tegemine ministri määruse tasemel on kiirem ja eelnõud on võimalik koos kooskõlastada. Lähtutakse

teiste infosüsteemide või registrite analoogiast. Näiteks on ministri määrusena kehtestatud metsaressursi

arvestuse riikliku registri põhimäärus, põllumajandusloomade registri põhimäärus ja maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus.

Probleem. EHR põhimääruse kehtestamine VV määrusega ei ole põhjendatud, EHR

digitaliseerimise ja täiendavate teenuste väljatöötamise kiiremaks kasutuselevõtuks oleks

põhjendatud põhimääruse kehtestamine anda valdkonna eest vastutava ministri pädevusse

Muudatusettepanek: Muuta EhS 58 lg 2 ning sätestada, et ehitisregistri põhimääruse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

EHR põhimääruse kehtestamine ministri määrusega

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: EHR andmete koosseisu ja kvaliteeti on võimalik vajaduse tekkimise korral paindlikult muuta ning tagada

vastavus andmete esitamise nõuetega. Sihtrühma vaatest mõju on minimaalne, sest EHR teenuse osutamise põhimõtted

jäävad muutumatuks

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: riigiasutused, KOV-id;

55

Avalduv mõju: EHR põhimäärus ja andemete esitamise kord on vastavuses ja muudatuste tegemine toimub sünkroonis.

Täiendavaid kulutusi andmekogude ristkasutuse võimaldamiseks ei ole vaja teha.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: suur

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.7 Järelevalve

9.7.1 Ehitiste ohutuste tagamine järelevalve toimingutega

Ohutuse põhimõte on sätestatud EhS §-s 8, mille kohaselt peavad nii ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine kui ka ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Tegevust saab pidada ohutuks, kui

see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale, hõlmates seejuures loodus- ja kultuuriväärtuse

kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Ohutuse põhimõte on lahutamatult seotud ehitise

kasutatavuse põhimõttega. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ja olema selle olemasolu vältel ohutu. Ehitis peab sobima ettenähtud otstarbel

kasutamiseks, see tähendab, et ehitisele esitatavad nõuded sõltuvad ennekõike ehitise kasutusotstarbest.

Ehitis peab olema selle kasutusotstarvet arvestades koormusele vastupidav majanduslikult mõistliku

kasutusea vältel.

Uuringus toodi ehitusloa peatamisega seonduvalt välja, et seadustikus võiksid olla selgemad alused

ehitamise peatamiseks. Riigikohus on kinnitanud, et ehitusluba nagu iga teine haldusakt loob

adressaadile õigusi sõltumata õigusvastasusest. Selle juures on kohus rõhutanud, et need õigused ei ole

aga piiramatud. EhS § 132 lg 3 p 1 näeb kõrgendatud või olulise ohu korral ette võimaluse teha

lammutamisettekirjutus. Seaduseid süstemaatiliselt ja põhiseaduspäraselt tõlgendades tuleb järeldada,

et kõrgendatud või olulise ohu korral on järelevalvemenetluses võimalik teha ka ehitusloast kõrvale

kalduv ettekirjutus ehitamise peatamise või konkreetsel viisil ehitamise kohta. Ettekirjutuse tegemise

üle otsustamisel tuleb arvestada ehitusloa adressaadi õiguste ja õiguspärase ootusega. Seega mistahes

oht, sh näiteks oht keskkonnale ei saa õigustada ehitusloast tuleneva õiguse realiseerimise keelamist,

eriti kui ohu tekkimise võimalust ehitusloa andmisel mööndi. Seevastu kõrgendatud ohu korral (KorS

§ 5 lg 4) kahaneb korrakaitseasutuse kaalutlusõigus vähemalt üldjuhul ohu tõrjumise kasuks.

Probleem 1: Riikliku järelevalve teostamisel on erinevate järelevalve asutuste pädevuse

piiritlemisel tekkinud ebaselgusi, mistõttu tuleb selles osas EhS-i regulatsiooni täpsustada

Riikliku järelevalve teostamisel on järelevalvele pädevusega asutustel korrakaitseorgani õigused, st

järelevalve teostamisel on lubatud vajaduse korral rakendada KorS sätestatud erimeetmeid. KorS ohu

mõiste hõlmab mistahes avaliku korra osaks oleva õigushüve kahjustamise riski. EhS sisaldab väga

konkreetselt määratletavaid õigushüvesid. EhS tähenduses on ohu mõistega hõlmatud õigushüvede ring

piiratud inimese elu, tervise, vara ja keskkonna kaitsega. EhS regulatsiooniga on hõlmatud ka loodus-

ja kultuuriväärtuse ning looma elu ja tervise kaitse. Õigushüveks on ka õiguskorra põhimõtete järgmine,

see tähendab, et ehitada tuleb ehitusloa saanud projekti alusel ja valminud ehitis peab vastama

projektdokumentatsioonile. EhS väljatöötamsel oli lähtekohaks põhimõte, mille kohaselt on üldehitiste

(va eriosas loetletud või TTJA pädevuses olevate eriehitised) osas esmane järelevalvepädevus kohalikul

omavalitsusel. TTJA võib sekkuda ehitusaegsesse järelevalvesse, kui seda õigustavad erilised asjaolud

ning kohalik omavalitsus ei ole näiteks ohuolukorrale reageerinud, sealhulgas on tegevusetu.

Muudatusettepanek 1: Sätestada EhS riikliku järelevalvet reguleerivas osas põhimõte, mille kohaselt

on TTJA pädevuses ohuhinnangu põhjal õigus teostada ehitusaegset järelevalvet ehitustehniliselt

56

keerukate või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga ehitiste ehitamise korral. Järelevalvetoimingud

kooskõlastatakse ehitise asukohajärgse kohaliku omavalitsusega ning ehitusprojekti kooskõlastamise

pädevust omavate asutustega, et vältida dubleeriva järelevalve teostamist.

Ehitusaegse järelevalve õiguslike aluste täpsustamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Suureneb õigusselgus, TTJA pädevus ehitusaegse järelevalve teostamisel on täpsemalt reguleeritud ning

järelevalve toimingud kooskõlastatakse nii KOV-i kui ehitusprojekti kooskõlastanud asutustega.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, järelevalve tõhustub, sellega väheneb

nõuetele mittevastavate ehitiste kasutusse võtmise

võimalused.

Sihtrühma suurus: väike, TTJA järelevalvet tehakse üldjuhul

keerukate ehitiste puhul, milleks KOV-del ei pruugi olla

piisavalt kompetentsi.

Sagedus: väike, kuivõrd ehitustegevuse üle

põhijärelevalve funktsioon jääb KOV-dele, siis

järelevalve toimingute sagedus oluliselt ei suurene

Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: TTJA pädevus järelevalve tegemisel on täpsemalt määratletud. Võimalus ehitusaegse riikliku järelevalve

alustamiseks on kaalukate asjaolude ilmnemisel ka praegu.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Probleem 2: EhS ei sätesta sõnaselgelt ehitustööde peatamise võimalust

EhS-s ei ole selgelt reguleeritud ehitustööde peatamise meede, mis võimaldaks järelevalveks pädeval

asutusel teha kohustuslik ettekirjutus ehitustööde peatamiseks olukorras, kus ehitis või ehitamine ei

vasta nõuetele sh puudub ehitusluba või ehitustööd ei vasta projektile. Eristada saab ehitusloa,

ehitustegevuse või ehitise kasutamise peatamist. Praktikas on tõusetunud küsimus, kas ehitise

kasutamist saab peatada, kui selle kasutamisest tekib oht ümbritsevale, see mõjutab isikute õigusi või

võib kaasa tuua konkreetse ohu teistele ehitistele. Kasutusloa peatamine on võimalik üksnes erandlikel

juhtudel, lähtudes samadest põhimõtetest, mis kehtivad haldusakti kehtetuks tunnistamisel akti andnud

asutuse poolt, sest haldusakti peatamine kujutab endast haldusakti kehtivuse ajutist katkestamist (HMS

§ 64 lg 1). Riigikohus on märkinud, et loa peatamise otsustamisel peab haldusorgan arvestama

proportsionaalsuse põhimõttega – loa peatamine peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks

ning kaaluma üles kõik võimalikud vastuargumendid. Loa peatamine saab olla vajalik vaid siis, kui ei

leidu muid vahendeid loa peatamise eesmärgi saavutamiseks. Riigikohtu lahendist saab järeldada, et

kasutusloa peatamine võiks olla lahenduseks juhul, kui tehtud ettekirjutuse kaudu ei ole olnud võimalik

kaasnevat ohtu ära hoida.

57

Muudatusettepanek 2: Sätestada EhS-s järelevalve toimingute raames ehitustegevuse peatamise meede

ning võimaldada teha järelevalveasutusel kohustuslik ettekirjutus ehitustööde peatamiseks ja ehitise

nõuetega vastavusse viimiseks. Peatamine on ajutine meede, et vältida esineva ohuolukorra suurenemist

ning võimaldada pädeval asutusel kaaluda edasiste meetmete võtmise vajadust.

Ehitusjärelevalve käigus ehitustegevuse peatamise võimaldamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: Tõhustub riikliku järelevalve teostamine ning täpsustub võimalus peatada nõuetele mittevastavate

ehitustööde peatamiseks

Mõju olulisus

Ulatus: suur, riikliku järelevalve käigus ehitustööde

peatamine on olulise mõjuga meede, ettekirjutuse

saamisel tuleb tööd peatada

Sihtrühma suurus: väike, valdav osa ehitustöödest vastavad

nõuetele ja riikliku järelevalve käigus pole vajadust tööde

peatamiseks.

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: riigiasutused, KOV-id;

Avalduv mõju: Riikliku järelevalve teostamine tõhustub, täpsustuvad ehitustööde peatamise ja ettekirjutuse tegemise alused

Mõju olulisus

Ulatus: suur, riikliku järelevalve käigus ehitustööde

peatamine on olulise mõjuga meede, suureneb ehitiste

ohutus

Sihtrühma suurus: suur, riikliku järelevalvet teostavad kõik

KOV-d oma haldusterritooriumil ning vastavat pädevust

omavad riigiasutused.

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Probleem 3: EhS § 130 lg 3 p 2 kasutatud mõiste kasutusjärgne ei ole üheselt mõistetav

Muudatusettepanek 3: Muuta EhS § 130 lg 3 p 2 ja sõnastada see, et käesoleva paragrahvi lõike 2

punktides 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige kasutusel oleva (kasutusse võetud) ehitise ohutuse

kontrollimiseks.

Ehitusjärelevalve käigus ehitustegevuse peatamise võimaldamine

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: täpsustub TTJA järelevalve pädevus, milleks on eelkõige ehitusetapile järgnev, ehitiste kasutamise üle

järelevalve tegemine.

Mõju olulisus

58

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: riigiasutused, KOV-id

Avalduv mõju: täpsustub TTJA järelevalve pädevus, milleks on eelkõige ehitusetapile järgnev, ehitiste kasutamise üle

järelevalve tegemine.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

9.6 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

Ehitisregistri andmete parandamine ning ehitisregistrisse kandmata ebaseaduslike ehitiste

seadustamise menetlus

EhSRS rakendamine on tekitanud küsimuse, millises ajavahemikus ehitatud ehitiste osas tuleb

kontrollida nõuetele vastavust (EhSRS §-des 27 – 29 ette nähtud menetlus) ning millised ehitised tuleks

kanda EHR-i ilma täiendava kontrollita. EhSRS jõustumisest alates on olnud probleemiks küsimus, et

rakendusseadus ei sätesta täpset ehitamise aega, millest alates peab seadustamise menetlust kohaldama.

Antud on tõlgendus, et täiendav nõuetele vastavuse kontroll on vajalik eelkõige pärast planeerimis- ja

ehitusseaduse (PES) jõustumist ehitatud ehitiste osas. Varem ehitatud, s.o enne 22.07.1995 ehitatud

ehitiste osas tuleks korrastada ainult registriandmed. Kuna vastava kuupäeva puudumine on praktikas

tekitanud segadust, siis tuleks nimetatud kuupäev seadusesse lisada.

Järelikult tuleb ajavahemikus 22.07.1995 kuni 31.12.2002 püstitatud ehitiste seadustamise puhul lähtuda

EhSRS §-st 28. Käesoleval juhul puudub nimetatud sättest ajavahemiku alguskuupäev, mistõttu tuleb

vastav kuupäev seadusesse lisada.

EhSRS § 28 lg 6 kohaselt on enne 2003. a 1. jaanuarit ehitatud ehitiste ohutuse hindamise aluseks küll

ehitusprojekt (sh ehituspäevikud), kuid praktikas ei ole neid vanade ehitiste puhul sageli olemas.

Seetõttu juhul kui ehitusprojekt puudub või ei vasta nõuetele, tuleb ehitis seadustada auditi tegemise

kaudu, mis on sageli ainsaks võimaluseks ehitise seadustamisel (st ehitusprojekt asendatakse menetluses

auditiga). Probleemiks on see, et audit ei asenda seejuures ehitusdokumente, mis tuleb seadustamisel

igal juhul esitada, sest ehitus- ja kasutusloa menetlus ehitusloata ehitise seadustamisel on sama, mis

tavalisele ehitisele ehitus- või kasutusloa andmisel. Praktikas ehitusdokumendid nn vanade ehitiste

puhul puuduvad. Järelikult tuleks jätkata olemasoleva korraga vahemikus 22.07.1995 kuni 31.12.2002

püstitatud ehitiste seadustamise osas, kuid lisades, et ehitise ohutuse auditiga on võimalik asendada ka

ehitusdokumentide puudumist.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb lähtuda eeldusest, et kui kinnisasja omanik ei esita piisavalt tõendeid

ehitamise aja kohta, on ehitis ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist, st pärast 01.01.2003.a (EhSRS §

27 lg 3). Praktikas on olukord vastupidine – mida vanem on ehitis, seda raskem on tõendeid leida

ehitamise aja kohta. Seetõttu on EhSRS § 27 lg 3 praegune sõnastus asjakohatu, mistõttu tuleb nimetatud

säte kehtetuks tunnistada.

59

Kehtiva õiguse kohaselt, kui EHR-i kandmata ehitisele on antud PES või ehitusseaduse kohane õiguslik

alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis EHR-i EHS § 60 lõikes 5 sätestatud EHR-i

andmete esitamise teatise alusel. Juhul kui ehitise seadustamise menetlus piiritleda ajaliselt, tuleb sätet

täiendada selliselt, et enne 22.07.1995 püstitatud ehitis kantakse samuti registrisse andmete esitamise

teatise alusel, samuti on võimalik andmete esitamise teatisega muuta ehitise registrisse kantud andmeid

juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei ole seadustamise menetlus.

Probleem 1: Enne planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitiste registrisse

kandmise menetlus ei ole selge

Muudatusettepanek 1: Täiendada EhSRS § 28 lg-t 1, asendades „Enne 2003. aasta 1. jaanuar“

ajavahemikuga 22.07.1995-31.12.2002. Tunnistada kehtetuks EhSRS § 27 lg 3. Täiendada EhSRS § 28

lg-t 3, lisades, et enne 22.07.1995 püstitatud ehitis kantakse registrisse andmete esitamise teatise alusel

või andmeparandustööde puhul masskannetega registriparanduskandega, samuti saab registrisse kantud

andmeid muuta andmete esitamise teatisega juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei ole EhSRS §-

s 28 ja 29 läbi viidav menetlus. Täiendada EhSRS § 28 lg-t 6, lisades, ehitise ohutuse audit asendab loa-

või teavitusmenetluses nii puuduvat ehitusprojekti kui ka puuduvaid ehitusdokumente.

Ebaseaduslike ehitiste seadustamise lihtsustamine – EhSRS § 27 ja 28

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: suureneb õigusselgus ja õiguskindlus.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, koormus erinevate dokumentide otsimisel

langeb ära.

Sihtrühma suurus: väike, ennem 22.07.1995 ehitatud ehitised

on valdavalt registrisse kantud.

Sagedus: väike, ennem 22.07.1995 ehitatud ehitised on

valdavalt registrisse kantud.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, regulatsioon, kuidas

toimida ennem 22.07.1995 ehitatud ehitistega on selge ja

üheselt mõistetav ja langeb ära võimalus, et selliste ehitiste

ehitamisel viiakse läbi nn seadustamise menetlus.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: suureneb õigusselgus.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, vajadus kontrollida enne 22.07.1995

ehitatud ehitiste ehitamise õiguslikku alust langeb ära.

Sihtrühma suurus: suur, puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi,

mille territooriumil taolised ehitised asuvad.

Sagedus: keskmine, valdavalt on registrisse kandmata

ehitised registrisse kantud.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, menetlusprotsess jääb

samaks, siis kohalike omavalitsuste töökorraldus ei muutu,

samas sätestab seadus selge käitumisjuhise, kuidas käituda

juhul, kui ehitis on ehitatud ennem 22.07.1995 või kuidas

asendada seadustamisel puuduvaid ehitusdokumente.

60

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

Probleem 2: Ehitise kohta käiva kande muutmine või parandamine vajab lihtsustamist

Praktikas on toodud välja, et EHR-s sisalduvaid andmeid peaks saama lihtsama menetlusega parandada

(näiteks andmete esitamise teatisega), mis ei eelda tingimata menetluse läbi viimist. Rakendusanalüüsi

kontekstis on küsimus, milliseid EHR andmeid võiks saada lihtsamal viisil ilma menetluseta parandada.

Eristada tuleb, et enne 01.04.2016 esitatud andmetel on informatiivne tähendus, kuid pärast vastavat

kuupäeva esitatud andmetel on osaliselt ka õiguslik tähendus. On selge, et õigusliku tähendusega

andmeid saab muuta ainult asjakohase menetluse kaudu. Õiguslik tähendus on taotlustel,

projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel (EhS § 61 lg 2).

Paranduskannete lihtsustamise vajaduse üheks näiteks on ehitise mahu arvutamise erisuste olemasolu

varasemalt ja praegu kehtivate normide kohaselt. Maht on aga oluline eelkõige ehitise laiendamise

kontekstis. EhS seletuskirja kohaselt võib üks kord kuni 33% hoone mahust laiendada. Seaduse

rakendajal puudub täna selgus, millisest mahust tuleb vastavat 33% arvutada. EhSRS § 17 sätestab, et

enne EhSRS jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast ehitusseaduse

jõustumist (st pärast 01.01.2003) EHR-i kantud andmed. Praktiline probleem on, et ehitise mahu

arvutamisel on ajas lähtutud erinevatest alustest (arvutamise alused on muutunud), mistõttu võib kahe

samasuguse hoone maht erineda registris kolmandiku võrra. Juhul, kui EHR-is kuvatava ehitise mahu

andmete aluseks olev metoodika erineb olemasolevast kehtivast korrast, tuleks võimaldada mahu

ümberarvutamisest vastavalt kehtivale metoodikale. Sellisel juhul ei vaja andmete parandamine

menetlust vaid peaks olema võimalus parandada registriandmeid andmete esitamise teatisega. Hetkel

tohib andmete esitamise teatisega üksnes kanda registrisse seni registrisse kandmata ehitise, kuid sama

dokument on vajalik ka andmete muutmiseks, kui selle muutmise aluseks ei ole nõutav teatise või

ehitusloa esitamine.

Eelnevat probleemi süvendab samuti asjaolu, et EHR ei kuva vanu andmeid - ametnikud peavad

arhiivides otsima, et leida mahu arvutamise aluseks olevad andmed. Järelikult peavad andmed olema

võrreldavad.

Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et kohalikul omavalitsusel on õigus ehitise andmeid, sh olulisi

tehnilisi andmeid ja korteri reaalosa andmeid, täpsustada ka ilma omaniku teatiseta. Kohus rõhutas, et

kuigi EHR andmete muutmine ei muuda tegelikke omandisuhteid, peavad EHR-i kui riikliku registri

andmed olema õiged, täpsed, ajakohased ja selged.13 EHR-i eesmärk on kajastada võimalikult täpselt

olemasolevate ehitiste faktilist olukorda. Ehitise tehnilised andmed EHR-is ei reguleeri ega seadusta

ehitamist ega ehitise kasutamist.14 Võimaldamaks isikutel lihtsamal viisil tehnilisi andmeid EHR-s

parandada, oleks tagatud ka andmete õigsus, täpsus ja asjakohasus, parandades EHR-i kui registri

andmete kvaliteeti ning tagades ehitise andmete vastavuse tegelikkusega.

Muudatusettepanek 2: Täiendada EhSRS § 17, lisades, et kui EHR-i kajastatud ehitise mahu andmete

aluseks olev metoodika ei vasta kehtivale korrale selles osas, tuleks teha vastavad ümberarvutused ning

andmeid, mis ei vaja vastavat loamenetlust, saab parandada andmete esitamise teatisega.

Ehitise mahu ümberarvutamise nõudmine – EhSRS § 17

Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, eraisikud

Avalduv mõju: suureneb õigusselgus ja õiguskindlus EHR-s kajastatud andmete osas.

13 RKHKo 26.03.2019, 3-14-52261/59, p 12. 14 RKHKo 26.03.2019, 3-14-52261/59, p 14.

61

Mõju olulisus

Ulatus: väike, puudutab üksnes isikuid, kes soovivad

ehitist laiendada.

Sihtrühma suurus: väike, puudutab üksnes isikuid, kes soovivad

ehitist laiendada.

Sagedus: väike, puudutab üksnes isikuid, kes soovivad

ehitist laiendada.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, erinevate metoodikate

alusel arvutatud andmete ühtlustamisel ehitise tegelik maht ei

muutu.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud

Sihtrühm: KOV-id ja riigiasutused

Avalduv mõju: suureneb õigusselgus EHR-s kajastatud andmete osas.

Mõju olulisus

Ulatus: väike, menetlusprotsess jääb samaks ja kohalike

omavalitsuste töökorraldus ei muutu.

Sihtrühma suurus: väike, ehitise mahu ümberarvestamine tuleb

kõne alla üksnes juhul, kui isikud soovivad ehitist laiendada

ning mahu arvestamise aluste muutumisel on oht valida vale

menetlus Kohalikke omavalitsusi, kes puutuvad kokku vastava

menetlusega, on vähe

Sagedus: väike, on otseselt seotud ehitise laiendamise

sooviga

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Erinevate metoodikate

alusel arvutatud andmete ühtlustamisel ehitise tegelik maht ei

muutu. Samas on kohalikul omavalitsusel selge käitumisjuhis,

kuidas toimida andmetega juhul kui andmete arvutamise alused

ajas on muutunud. Samuti muutub õigusselgemaks, milline

menetlus konkreetsel laiendamise juhul valida (EhS eristab

ehitise laiendamist alla ja üle 33 %, samuti tuleb

projekteerimistingimused anda juhul, kui ehitist soovitakse

laiendada üle 33 % detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel).

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel

ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida.

V. Eelnõu väljatöötamise tegevuskava 10. Valitav lahendus

Muudetakse valdkonna regulatsiooni sisaldavaid õigusakte. Muudatuste sisu kirjeldus on toodud VTK

9. osas.

11. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Ehitusseadustik

Ehitusseadustiku rakendamise seadus

12. Edasine kaasamise plaan

Eelnõu väljatöötamisse kaasatakse kõiki sihtrühmi, keda on nimetatud VTK I osa punktis 2. Lisaks

näeme vajadust täiendavalt kaasata ehitussektori huvigruppe. Kaasamise täpsem vorm ja maht sõltub

sihtrühmade tagasisidest. Oleme kavandanud sihtrühmade esindajate kaasamist, sealhulgas kohtumisi

2021. aasta september-detsember.

13. Eeldatav eelnõu kooskõlastamise aeg

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks 2022 aasta I kvartalis. VTK-s kavandatud muudatuste teostamiseks

vajaliku seaduseelnõu eeldatav jõustumise aeg on 2022. aasta IV kvartal.

62

14. Väljatöötamise kavatsuse ettevalmistaja

VTK koostamisel osalesid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamu-ja ehitusosakonna

ehitustegevuse valdkonnajuht Teet Kukk ([email protected]) ning elamu-ja ehitusosakonna

peaspetsialist Ülle Reidi ([email protected]). Teedega seonduva VTK osa valmistas ette teede- ja

raudteeosakonna teede talituse ekspert Pavel Karev ([email protected]). VTK koostamisse on

andnud olulise panuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass

([email protected]) ja elamu ja ehitusosakonna juhataja Ivo Jaanisoo ([email protected]).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Kultuuriministeerium

Meie 02.08.2021 nr 2-2/21-0400/4660

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu

väljatöötamise kavatsus

Saadame kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Aas

majandus- ja taristuminister

Lisad: Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu

väljatöötamise kavatsus

Lisaadressaadid: Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

Riigi Kinnisvara AS

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL)

Eesti Vee-ettevõtete Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Õiguskantsleri Kantselei

Eesti Puitmajaliit

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Ehitusinseneride Liit

Digitaalehituse klaster

Eesti Arhitektide Liit

2 (2)

Transpordiamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Geodeetide Ühing

Maa-amet

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Sisearhitektide Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Päästeamet

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Linnalabor

*/

Teet Kukk

625 6399 [email protected]