Lp Vladimir Svet
Kliimaministeerium
Teie: 31.01.2025 nr KLIM/25-0100/-1K
Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-7/14-2
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud taristuminister
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi EhSi eelnõu). Siseministeerium (edaspidi SiM) kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega arvestamisel.
1. EhSi eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 11 lg 2 loetelu ning muudatuse järgselt ei ole operatiivkaarti ehitisele esitatavate nõuete loetelus.
Muudatus on arusaadav ja SiM on valmis sellega seonduva nõude üle võtma tuleohutuse seadusesse. Operatiivkaart kui selline on jätkuvalt oluline tuleohutuse tagamise seisukohast ning sellele esitatavad nõuded on esitatud siseministri määruses. Seetõttu palume EhSi eelnõu seletuskirja täiendada järgmiselt: „Asjaolu, et operatiivkaart ehitisele esitatavate nõuete loetelus enam ei esine, ei tähenda, et seda ei pea enam koostama. Operatiivkaardile esitatavad nõuded on sätestatud siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 17). Ehitise operatiivkaart on oluline infoallikas päästjatele, kes saavad sealt muu hulgas näiteks teavet selle kohta, kuidas lülitada ehitiselt välja elekter või kas seal on muinsuskaitsealuseid väärtusi, mida esmajärjekorras päästa.“
2. SiM on ettevalmistanud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu1, millega nähakse ette EhS-i muutmine järgmiselt:
• täiendada § 11 lõiget 2 punktiga 21 (varjendi rajamine);
• täiendada § 130 lõiget 10 pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile esitatavate nõuete“.
Palume Kliimaministeeriumil (edaspidi KliM) nimetatud muudatuste menetlust Riigikogus jälgida ja arvestada EhSi eelnõu menetlemisel võimalusega, et eelnimetatud muudatused võivad seadusena jõustuda enne, kui EhSi eelnõu jõustub ja teha vastavad muudatused eelnõus õigeaegselt.
3. EhSi eelnõu § 1 punktiga 13 sätestatakse ajutiste ehitiste ehitamise lubamine kinnisasjale, mille üldplaneeringu järgne juhtotstarve, detailplaneeringu järgne krundi kasutamise sihtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele tingimusel, et üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolul on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavas.
Palume KliMil seletuskirjas selgitada, kas see kehtib ka näiteks olukorras, kus pädevale asutusele esitatakse soov rajada ajutine kõrval-või abihoone, mis oma ehituslike nõuete poolest vastab varjendi nõuetele. Riigi seisukohast on äärmiselt oluline, et meie inimestel oleks võimalikult palju tugevaid ja asukohale lähedal olevad kohti, kuhu ohu korral varjuda. Oleme valmis KLIMiga arutama, kas sellise võimaluse rakendamisel on asjakohane seada näiteks ka mingid suuruse piirid või millised oleksid veel võimalikud takistused (eelkõige planeeringutes), millega arvestada.
4. EhSi eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse EhS-i § 15 lõike 3 punkti 5. EhS-i § 4 lõike 5 kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. Kuna seade võib olla ka tehnosüsteemi osa, on EhS § 15 lõike 3 punktis 5 asjakohane viidata tehnosüsteemi mõistele. Seletuskirja kohaselt ei saa hooldus- ja kasutusjuhendit pidada selle paragrahvi kontekstis ehitudokumentideks, mistõttu jäetakse need mõisted viidatud lõike punktist 5 välja. Eelnõu koostaja on arvamusel, et seadmete all tuleb mõista ennekõike seadmeid seadme ohutuse seaduse mõistes, st koduelektroonikaga seotud teabe esitamine pädevale asutusele ei ole asjakohane.
SiM ei nõustu käsitlusega, et hooldus- ja kasutusjuhendeid ei saa pidada ehitusdokumentideks, sest Päästeamet lähtub ekspluateeritavate tuleohutuspaigaldiste hooldamise nõuete seadmisel olulisel määral hooldus- ja kasutusjuhistes, näiteks tuletõkke uste, -klappide ja ventilatsioonisüsteemi hooldamine jne. Üksikasjaline tuleohutuspaigaldiste hoolduskohustus tuleneb määrusest nr 17, mis on antud EhS § 11 lg 4 alusel, mitte tuleohutuse seaduse alusel, kus on samuti kirjas tuleohutusega seonduvad kohustused. Kuna hooldusnõudeid ei saa panna üksnes määruse alusel, on oluline, et tuleohutusnõuded oleksid tagatud ka EhS alusel.
5. EhSi eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse EhS-i § 16 lõiget 3. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi reguleeritakse seadustikus vaid hooldusjuhendit. Eelnõu koostaja hinnangul on kasutusjuhendil tähendus peamiselt eraõiguslikes suhetes (nt asja kokkulepitud omaduste vastavuse hindamisel, eelkõige suhetes tarbijaga). Olukorras, kus vajadust kasutusjuhendi ja hooldusjuhendi tegelikuks eristamiseks seaduse tasandil oluliseks peetud ei ole (st ei ole sätestatud erinõudeid eraldiseisvalt kasutusjuhendile ja hooldusjuhendile), ei peeta vajalikuks jätta alles eraldi kasutusjuhendi mõistet ega reguleerida selle nõudeid seaduse tasemel.
SiM juhib tähelepanu, et hooldus- ja kasutusjuhendid on mõlemad olulised õigusallikad, mis puudutab erinevate tuleohutuspaigaldiste hooldus- ja korrashoiu nõudeid, mistõttu peame vajalikuks mõlemad mõisted EhS-i alles jätta.
6. EhSi eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse EhS-i § 17 lõiget 1. Hooldusjuhend võimaldab ehitise omanikul ehitise erinõuetest teada saada ja seega loob võimaluse asjatundliku korrashoiu tagamiseks. Juhendist saab ehitise omanik teada, millised on konkreetse ehitise korrashoiuks vajalikud toimingud ning millal ja kuidas neid teha tuleb. Eelnõuga täpsustatakse lõikes 1 sisalduvaid mõisteid. EhS-i § 4 lõike 5 järgi on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum. Seetõttu on oluline, et ehitise omanik oleks teadlik ka tehnosüsteemi kui terviku korrashoiuks vajalikest nõuetest. Üksiku seadme teave peab hooldusjuhendis sisalduma asjakohastel, eeskätt õigusaktides sätestatud juhtudel või tootja poolt seadmele ette nähtud korrashoiunõuete olemasolul. Ka ehitises kasutatud materjali korrashoiunõuete kajastamine hooldusjuhendis on asjakohane siis, kui konkreetse materjali hooldamise kohta on tootja ette näinud erinõuded. Seega ei saa asjakohaseks pidada juhendeid, mis koostatakse laialt levinud ja keskmise mõistiku inimese jaoks arusaadava hoolduskohustusega materjalidele, näiteks vannitoa plaatidele võib teha märgpuhastust. Seadmetena tuleb mõista ennekõike seadmeid seadme ohutuse seaduse mõistes.
SiM on kirja punktides 4-6 viidanud hooldus- ja kasutusjuhendite olulisusele tuleohutusnõuete tagamisel ning leiab, et antud säte on käesolevalt praktikas hästi toimiv ning muutmist ei vaja.
7. EhSi eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse EhS-i §-i 26 lõikega 21 sõnastuses, mille kohaselt võib pädev asutus isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetamata juhul.
Palume KliMil seletuskirjas selgitada, et kui isik soovib selle sätte alusel projekteerimistingimusi kõrvalhoone püstitamiseks, mis ehituslikult vastab ka varjendi nõuetele, kas ka siis kavandatav muudatus kohalduks.
8. EhSi eelnõu punktis 103 on jäänud ära viide punktile 3 ehk õige tekst peaks olema: paragrahvi 132 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt. Seletuskirjas on vastava muudatuse juures viide õige.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister siseministri ülesannetes
Mari Tikan 6125142
[email protected]
Kertu Nurmsalu 6125084
[email protected]