PÄA - Arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Mari Tikan

[email protected]

Teie 31.01.2025 nr 1-7/14-1 Meie 21.02.2025 nr 2-2/838-1

Arvamus eelnõu kohta

Täname võimaluse eest avaldada arvamust ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Päästeametil on alljärgnevad märkused:

1) Ehitusseadustiku (EhS) eelnõu punktiga 9 muudetakse EhSi § 11 lg 2 loetelu ja kaotatakse

ära operatiivkaart kui ehitisele esitatav nõue.

Muudatus on arusaadav ja Päästeamet on valmis sellega seonduva nõude üle võtma

tuleohutuse seadusesse. Palume EhSi eelnõu seletuskirja täiendada järgmiselt: „Asjaolu, et

operatiivkaart ehitisele esitatavate nõuete loetelus enam ei esine, ei tähenda, et seda ei pea

enam koostama. Operatiivkaardile esitatavad nõuded on sätestatud siseministri 30.03.2017.

a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 17). Ehitise

operatiivkaart on oluline infoallikas päästjatele, kes saavad sealt muu hulgas näiteks teavet

selle kohta, kuidas lülitada ehitiselt välja elekter või kas seal on muinsuskaitsealuseid

väärtusi, mida esmajärjekorras päästa.“.

2) Siseministeerium (SiM) on koostanud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõu, millega nähakse ette EhS paragrahvi 11 lõike 2 täiendamine punktiga 21 järgmises

sõnastuses: „21) varjendi rajamist;“. Sellega seoses täiendatakse ka EhSi paragrahvi 130 lõiget 10 pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile esitatavate nõuete“. Palume jälgida, et muudatused saavad tehtud enne EhSi eelnõu jõustumist.

3) EhSi eelnõu punktiga 13 sätestatakse ajutiste ehitiste ehitamise lubamine kinnisasjale, mille

üldplaneeringu järgne juhtotstarve, detailplaneeringu järgne krundi kasutamise sihtotstarve

või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele tingimusel, et

üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu

olemasolul on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavas.

Palume selgitada, kas see kehtib ka näiteks olukorras, kus pädevale asutusele esitatakse

soov rajada ajutine kõrval(või abi)hoone, mis oma ehituslike nõuete poolest vastab varjendi

nõuetele. Riigi seisukohast on oluline, et inimestel oleks võimalikult palju tugevaid ja

asukohale lähedal olevad kohti, kuhu ohu korral varjuda.

2 (3)

4) Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse EhS-i § 15 lõike 3 punkti 5. EhS-i § 4 lõike 5 kohaselt

on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike

seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike

konstruktsioonielementidega. Kuna seade võib olla ka tehnosüsteemi osa, on EhS § 15 lõike

3 punktis 5 asjakohane viidata tehnosüsteemi mõistele. Seletuskirja kohaselt ei saa hooldus-

ja kasutusjuhendit pidada selle paragrahvi kontekstis ehitudokumentideks, mistõttu jäetakse

need mõisted viidatud lõike punktist 5 välja. Eelnõu koostaja on arvamusel, et seadmete all

tuleb mõista ennekõike seadmeid seadme ohutuse seaduse mõistes, st koduelektroonikaga

seotud teabe esitamine pädevale asutusele ei ole asjakohane.

Päästeamet ei nõustu käsitlusega, et hooldus- ja kasutusjuhendeid ei saa pidada

ehitusdokumentideks. Päästeamet lähtub ekspluateeritavate tuleohutuspaigaldiste

hooldamise nõuete seadmisel olulisel määral hooldus- ja kasutusjuhistest, näiteks tuletõkke

uste -klappide ja ventilatsioonisüsteemi hooldamine jne. Üksikasjaline

tuleohutuspaigaldiste hoolduskohustus tuleneb määrusest nr 17, mis on antud EhS § 11 lg

4 alusel, mitte tuleohutuse seaduse alusel, kus on samuti kirjas tuleohutusega seonduvad

kohustused. Kuna hooldusnõudeid ei saa panna üksnes määruse alusel, on oluline, et

tuleohutusnõuded oleksid tagatud ka EhS alusel.

5) Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse EhS-i § 16 lõiget 3. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi

reguleeritakse seadustikus vaid hooldusjuhendit. Eelnõu koostaja hinnangul on

kasutusjuhendil tähendus peamiselt eraõiguslikes suhetes (nt asja kokkulepitud omaduste

vastavuse hindamisel, eelkõige suhetes tarbijaga). Olukorras, kus vajadust kasutusjuhendi

ja hooldusjuhendi tegelikuks eristamiseks seaduse tasandil oluliseks peetud ei ole (st ei ole

sätestatud erinõudeid eraldiseisvalt kasutusjuhendile ja hooldusjuhendile), ei peeta

vajalikuks jätta alles eraldi kasutusjuhendi mõistet ega reguleerida selle nõudeid seaduse

tasemel.

Päästeamet juhib tähelepanu, et hooldus- ja kasutusjuhendid on mõlemad olulised

õigusallikad, mis puudutab erinevate tuleohutuspaigaldiste hooldus- ja korrashoiu nõudeid,

mistõttu palub Päästeamet mõlemad mõisted EhS-i alles jätta.

6) Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse EhS-i § 17 lõiget 1. Hooldusjuhend võimaldab ehitise

omanikul ehitise erinõuetest teada saada ja seega loob võimaluse asjatundliku korrashoiu

tagamiseks. Juhendist saab ehitise omanik teada, millised on konkreetse ehitise

korrashoiuks vajalikud toimingud ning millal ja kuidas neid teha tuleb. Eelnõuga

täpsustatakse lõikes 1 sisalduvaid mõisteid. EhS-i § 4 lõike 5 järgi on tehnosüsteem ehitise

toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või

kommunikatsioonide kogum. Seetõttu on oluline, et ehitise omanik oleks teadlik ka

tehnosüsteemi kui terviku korrashoiuks vajalikest nõuetest. Üksiku seadme teave peab

hooldusjuhendis sisalduma asjakohastel, eeskätt õigusaktides sätestatud juhtudel või tootja

poolt seadmele ette nähtud korrashoiunõuete olemasolul. Ka ehitises kasutatud materjali

korrashoiunõuete kajastamine hooldusjuhendis on asjakohane siis, kui konkreetse materjali

hooldamise kohta on tootja ette näinud erinõuded. Seega ei saa asjakohaseks pidada

juhendeid, mis koostatakse laialt levinud ja keskmise mõistiku inimese jaoks arusaadava

hoolduskohustusega materjalidele, näiteks vannitoa plaatidele võib teha märgpuhastust.

Seadmetena tuleb mõista ennekõike seadmeid seadme ohutuse seaduse mõistes.

3 (3)

Päästeamet on eelmistes punktides viidanud hooldus- ja kasutusjuhendite olulisusele

tuleohutusnõuete tagamisel ning leiab, et antud säte on käesolevalt praktikas hästi toimiv

ning muutmist ei vaja.

7) EhSi eelnõu punktiga 32 täiendatakse paragrahvi 26 lõikega 21 sõnastuses, mille kohaselt

võib pädev asutus isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetamata juhul.

Palume selgitada, kui isik soovib sätte alusel projekteerimistingimusi kõrvalhoone

püstitamiseks, mis ehituslikult vastab ka varjendi nõuetele, kas ka siis kavandatav muudatus

kohalduks.

8) EhSi eelnõu punktis 103 on jäänud ära viide punktile 3 ehk õige tekst peaks olema:

paragrahvi 132 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt. Seletuskirjas on

vastava muudatuse juures viide õige.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

Maret Rannala

+372 5691 8391

[email protected]

Kristi Vink

+372 56982729

[email protected]