Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate arendamise ja koolitustel osalemise korra kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 02.02.2025 nr 1-1/25/7-1

RTK töötajate arendamise ja koolitustel

osalemise kord (K13)

Protsess: töötajate arendamine ja koolitustel osalemine

Protsessi omanik: personalipartner

Versioon: 8

Kinnitatud:

1. Üldpõhimõtted

 Sisu ja eesmärk: kord reguleerib Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) töötajate

arendamise ja koolitamise põhimõtete ühtset rakendamist, koolituseelarve otstarbekat

kasutamist ning sätestab koolitustel osalemise korra. Töötajate arendamise ja koolitamise

eesmärk on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus

ametikohale esitatavatele nõuetele ning eelduste loomine RTK strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks.

 Kasutusulatus: kõik RTK-ga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olevad

ametnikud või eraõiguslikus töösuhtes olevad töölepingulised töötajad (edaspidi läbivalt

kasutatud töötajad).

 Vastutajad:

o Peadirektor määratleb RTK koolitusprioriteedid ja kinnitab koolituseelarve.

o Personali- ja haldusosakonna juhataja koordineerib koolituspõhimõtete ühtset

rakendamist asutuses ja vastutab koolitusplaani koostamise eest.

o Personalipartner:  töötab välja töötajate arendamise ja koolitamise põhimõtted ning korra ja hoiab seda asja-

ning ajakohasena;

 vastutab koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituste korraldamise eest.

o Vahetu juht:  selgitab personalivestluste käigus välja alluvate koolitusvajaduse, sh vajaduse

põhjendatuse ja analüüsib seda ning fikseerib kokkulepped personalivestluste vormil;

 püstitab koostöös töötajaga koolitusel osalemisele eesmärgi ja hindab läbitud koolituse

mõjusust;

 võimaldab töötajal koolitustel osalemise ja iseseisva õppimise, sh enesearengupäeva

kasutamise;

 osaleb vajadusel koolitusprogrammide koostamisel või töötajate arendamises

sisekoolitajana;

 loob töötajatele võimaluse õpitut tööalaselt rakendada;

2

 tagab uuele töötajale (või muutunud tööülesannetega töötajale) toetuse ja juhendamise

sisseelamisperioodil vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks.

o Töötaja:  täiendab ise aktiivselt oma tööalaseid teadmisi ja oskuseid, kasutab tööandja poolt pakutud

koolitusvõimalusi ning vastutab oma kompetentside arendamise eest vähemalt

personalivestlustes kokkulepitule ja ametijuhendis kirjeldatud nõuetele vastavalt;

 kasutab enesetäiendamiseks antud tööaega ja koolitustel saadud õppematerjale

tulemuslikult;

 esitab vajadusel koolituse läbimist tõendava dokumendi ja annab koolitusele tagasisidet;

 rakendab saadud teadmisi ja oskusi sobivalt igapäevatöös.

2. Töötajate arendus- ja koolitustegevuste põhimõtted

Tööalase arendus- ja koolitustegevuse planeerimisel ja võimaldamisel lähtutakse RTK

strateegilistest eesmärkidest, tegevuskavast, tööülesannetest ja töötaja individuaalsetest

arenguvajadustest ning karjääriplaanidest. Tegevuste planeerimisel arvestatakse ka

väliskeskkonna mõjusid, nt olulised muudatused ühiskonnas, kriisid jms, mis mõjutavad töötajad

ja töökorraldust.

Peamisteks arendustegevusteks on:

 osalemine koolitustel, seminaridel, webinaridel, infopäevadel ja konverentsidel;

 iseseisev õppimine, sh erialase (aja)kirjanduse lugemine ja podcast’ide kuulamine;

 töövarjutamine, mille käigus on võimalus tutvuda mõne teise töötaja igapäeva tööga RTK-

s, vahetada kogemusi, kas valdkonna siseselt või valdkondade vahel ja mõtestada seeläbi

enda arenguvajadusi. Reeglina toimub töövarjukuu üks kord aastas ja seda koordineerib

personali- ja haldusosakond;

 rotatsioon ehk sarnase töö tegemine teisel ametikohal;

 arenguülesannete ehk tavapärasest keerukamate ülesannete täitmine või osalemine teise

valdkonna projektides;

 osalemine asutusesisestes või asutusteülestes töörühmades;

 kolleegide juhendamine sisseelamisel või uute tööülesannete korral, mille käigus

kogemustega töötaja jagab oma valdkonnapõhiseid teadmisi, seeläbi õppides ja arenedes

ka ise;

 sise- ja väliskoolitustel koolitajaks olemine.

Töötaja arendustegevused lepitakse töötaja ja vahetu juhi vahel kokku personalivestluste käigus ja

selle põhjal moodustub töötaja isiklik arenguplaan.

Uutele töötajatele pakutakse tuge kiireks ja edukaks sisseelamiseks organisatsiooni ja

tööülesannetesse vastavalt sisseelamis- ja juhendamisprogrammile. Peamisteks uute töötajate

arendustegevusteks on:

 juhendamine sisseelamisel, mille käigus kogemustega töötaja jagab oma

valdkonnapõhiseid teadmisi, oskusi ja kontakte;

 uute töötajate infotunnis ja sisseelamiskoolitusel osalemine;

 sissejuhatavate koolituste (korruptsiooni, infoturbe ja andmekaitse e-koolituste) läbimine

ja vajadusel muude tööülesannetega seotud koolituste läbimine.

3

Uue töötaja arendustegevused lepitakse kokku katseaja alguse ja lõpuvestlustel ning

juhendamistegevused juhendamiskavas. Juhendamisprotsessi rakendatakse organisatsioonisisese

liikumise või tööülesannete olulise muutumise korral.

Juhendamisoskuste arendamiseks ja ühtlase kvaliteedi tagamiseks rakendatavad meetmed on:

 baas- ja täiendkoolituste ning töötubade korraldamine, mis soodustavad heade

juhendamispraktikate ja kogemuste jagamist ning seeläbi juhendamiskvaliteedi

ühtlustumist organisatsioonis;

 juhendamisega seotud abimaterjalide avaldamine siseveebis.

Töötajale tagatakse võimalused arendustegevustes osalemiseks järgmiselt:

 tööalastel koolitustel, seminaridel jms osalemise ajal jätkatakse töötajale palga maksmist;

 iseseisva õppimise soodustamiseks on töötajal õigus kasutada kord kvartalis

enesearengupäeva, mille kasutamise ajal jätkatakse töötajale palga maksmist. Päeva

kasutamine ja sisustamine lepitakse kokku vahetu juhiga ja võimalusel jagatakse

arengupäeval omandatut ka kolleegidega;

 rotatsioon, arenguülesannete täitmine ja töörühmades osalemine lepitakse kokku töötaja ja

vahetu juhi vahel, arvestades töötaja soove ja töökorraldusest tulenevaid võimalusi;

 tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusel osalemiseks

antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale tasu lähtuvalt täiskasvanute koolituse seaduses

sätestatud põhimõtetele.

3. Koolituste planeerimine ja võimaldamine

Peamisteks koolitustel osalemise võimalusteks on:

 RTK personali- ja haldusosakonna poolt keskselt korraldatud koolitused (sisse tellitud,

sisekoolitajate poolt läbiviidud vms koolitused, seminarid, infotunnid);

 struktuuriüksuse vajadusest lähtuvalt korraldatud koolitused;

 töötaja individuaalsest arenguvajadusest lähtuvad koolitused (valdkondlikud koolitused,

võrgustikud, infotunnid või avatud koolitusturu koolitused).

RTK keskne koolitusplaan sisaldab tellimus- ja sisekoolitusi struktuuriüksuste üleselt kattuvate

koolitusvajaduste osas. Koolitusplaani koostamise aluseks on lisaks strateegilistest eesmärkidest

ja tegevuskavast tulenevale sisendile personalivestlustest saadud sisend. Koolitusplaan

avaldatakse hiljemalt märtsis RTK siseveebis.

Koolitustegevuse planeerimisel on olulised valdkonnad: erialased oskused, digipädevus,

juhtimiskvaliteet, enesejuhtimisoskused ja töövõime hoidmine. Töötajate üldise silmaringi

arendamiseks ja motiveerituse hoidmiseks korraldatakse pärastlõunatunde või kogemuskohvikuid,

mis toimuvad vähemalt kolm korda aastas.

Avatud koolitustel osalemise taotluste rahuldamisel on prioriteediks töötajale erialase arengu

toetamine lähtuvalt töötaja isiklikust arenguplaanist ja RTK arenguvajadustest, kuivõrd muud

valdkonnad on peamiselt toetatud RTK poolt keskselt korraldatavate koolitustega.

4

RTK koolituseelarve jaguneb RTK üldiseks koolituseelarveks ja osakondade koolituseelarveteks.

Koolituskulude eelarve jagunemine erinevate kuluüksuste vahel lepitakse kokku juhtkonnas.

RTK üldiste koolituskulude eelarve juht on personali- ja haldusosakonna juhataja ja sellest

eelarvest rahastatakse personali- ja haldusosakonna poolt keskselt sisse tellitud või korraldatud

koolitused.

Osakondade koolituseelarve juhid on osakonnajuhatajad ja nendest rahastatakse osakonna

spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt korraldatud koolitused, seminarid jms koolitussündmused ning

töötajate personaalsed koolitused. Välisvahenditest rahastatud ametikohtadel töötavate inimeste

tööalased koolituskulud rahastatakse reeglina välisvahenditest vastavalt palga rahastusallika

proportsioonile.

Keeleõppe võimaldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 tööülesannete täitmine eeldab olulises mahus suhtlust võõrkeeles või võõrkeelsete

tööalaste tekstide mõistmist ja/või koostamist;

 toetatakse reeglina kesk- või kõrgtaseme õpet ja vestluskursusi;

 töötaja personaalset keeleõpet hüvitatakse reeglina osaliselt ja keskselt sisse tellitud

koolituse puhul võib rakendada töötajale omaosalust.

Koolitustega kaasnevate lähetuste kulude menetlus ja hüvitamine toimub lähetuste ja töösõitude

korras kirjeldatud põhimõtete alusel.

Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse töötajaga koolitusleping. Koolituslepinguga

kohustub töötaja hüvitama RTK-le koolituskulud (sh kaudsed kulud) proportsionaalselt töö- või

teenistussuhtest varem lahkutud ajaga juhul, kui ta lahkub omal soovil enne koolituslepingus

kokku lepitud tähtaega.

Koolituslepingu pikkuse määramisel lähtutakse järgnevast:

 töötajaga sõlmitakse 1-aastane RTK-s töötamise kokkulepe, kui koolitus kestab

kalendriaasta jooksul kauem kui 90 kalendripäeva ja koolitusele kuluv aeg moodustab

olulise osa töötaja tööajast või mille otsesed ja kaudsed kulud on kokku vahemikus viie

kuni kuuekordne Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäär.

 töötajaga sõlmitakse 2-aastane RTK-s töötamise kokkulepe, kui koolituskulud ületavad

enam kui kuuekordse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.

Tööandjal on õigus sõlmida töötajaga leping ka juhul, kui töötaja osaleb avalikule sektorile

keskselt korraldatud koolitusel, mille katkestamise korral rakendub RTK-le kohustus hüvitada

koolituskulu. Sellise lepingu sisuks on koolituskulude hüvitamise kohustus juhul, kui koolituse

katkestamine on tingitud töötajast tulenevatel põhjustel.

4. Tunnustamine arendustegevustesse panustamise eest

Sisekoolitajad ja teadmiste jagajaid tunnustatakse RTK aastaseminaril vastavalt tunnustamise

korrale.

Juhendajate panus tuuakse esile samuti aastaseminaril.

5

Võimalusel tõstetakse sisekoolitajate panust esile ka väljaspool RTK-d, näiteks esitades kellegi

kandidatuur sisekoolitajate konkursile, sotsiaalmeedia postituste või infokirja lugude kaudu jne.

Töötaja panust teadmiste jagamisse ja kolleegide juhendamisesse arvestatakse ühe komponendina

ka tulemustasu määramisel.

5. Mõisted

 Avatud koolitus – koolituse vorm, mille puhul RTK töötaja osaleb koolitusasutuse

väljapakutud koolitusprogrammiga avalikul koolitusel, mis on suunatud osalejatele

erinevatest organisatsioonidest.

 Sisekoolitus – koolituse vorm, mille läbiviijateks on RTK töötajad ja mis on suunatud

RTK töötajatele.

 Tellimuskoolitus – koolituse vorm, mis on suunatud kõigile RTK töötajatele või kindlale

sihtgrupile RTK-s ja koolitaja on väljastpoolt RTK-d. Tellimuskoolituse programm

koostatakse koolitusgrupi vajadustest lähtuvalt.

 Koolitustaotlus – taotlus koolitusel osalemiseks, mis vormistatakse juhul kui koolitusega

ei kaasne siseriiklikku- või välislähetust. Koolitustaotluse vormistamisel näidatakse ära

koolitusel osalemise eesmärk, ajakava ja koolitusasutus ning tasulise koolituse puhul ka

maksumus.

 Koolitustaotlus koos lähetuskorraldusega - taotlus koolitusel osalemiseks, mis

vormistatakse juhul kui koolitusega kaasneb siseriiklik- või välislähetust. Lisaks

tavapärasele koolitustaotluse infole näidatakse taotlusel ära ka lähetusega seonduvad

(eeldatavad) kulud.

 Ressursimahuka koolituse leping – koolitusleping, mille RTK sõlmib töötajaga, kes

osaleb koolitusel, mis kestab kalendriaasta jooksul kauem kui 90 kalendripäeva ja sellele

kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või mille otsesed ning kaudsed RTK poolt

tasutavad kulud kokku ületavad vähemalt viiekordse TLS § 29 lg 5 alusel Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud kuutöötasu alammäära.

 Otsesed kulud – koolitusel osalemise tasu, lektoritasu ning kulud õppematerjalide

ettevalmistamisele või ostmisele.

 Kaudsed kulud – koolitusega kaasneva lähetusega seotud kulud (majutus, transport,

päevaraha, kindlustus jm) ja/või koolitusruumi ning tehniliste vahendite rent.

KÄSKKIRI

02.02.2025 nr 1-1/25/7-1

Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate

arendamise ja koolitustel osalemise korra

kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ §

20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate arendamise ja koolitustel osalemise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 19.09.2023 a. käskkirja nr 1-

2/23/58 „Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate arendamise ja koolitustel osalemise korra

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Maarja Käis