Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate arendamise ja koolitustel osalemise korra kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 19.09.2023 nr 1-2/23/58

RTK töötajate arendamise ja koolitustel osalemise kord (K13)

Protsess: töötajate arendamine ja koolitustel osalemine

Protsessi omanik: personalipartner

Versioon: 7

Töökord sisaldab:

 1. Üldpõhimõtted

 2. Mõisted

 3. Töötajate arendamise üldpõhimõtted

 4. Koolitustegevuse põhimõtted

 5. Tööprotsessi kirjeldus

o 5.1. Koolitusvajaduse hindamine

o 5.2. Koolituse planeerimine ja koolituseelarve haldamine

o 5.3. Koolituse korraldamine ja sellel osalemine: tellimus- ja sisekoolitused

o 5.4. Avatud koolitusel osalemine

o 5.5. Koolitusel osalemise tühistamine

o 5.6. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja aruandlus

Viited:

 Avaliku teenistuse seadus;

 Täiskasvanute koolituse seadus;

 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus nr 112 "Ametniku teenistuslähetusse

saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning

päevaraha määr";

 Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitise

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“;

 Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012 määrus nr 90 „Ametnike koolituse kord“;

 Riigi Tugiteenuste Keskuse arengukava ja tegevuskava;

 Riigi Tugiteenuste Keskuse lähetuste ja töösõitude kord;

 Riigi Tugiteenuste Keskuse personalivestluste kord;

 Strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja kulude juhtimise kord;

1. Üldpõhimõtted

 Sisu ja eesmärk: kord reguleerib Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) töötajate

arendamise ja koolitamise põhimõtete ühtset rakendamist, koolituseelarve otstarbekat

kasutamist ning sätestab koolitustel osalemise korra. Töötajate arendamise ja koolitamise

eesmärk on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus

ametikohale esitatavatele nõuetele ning eelduste loomine RTK strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks.

2

 Kasutusulatus: kõik RTK-ga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olevad

ametnikud või eraõiguslikus töösuhtes olevad töölepingulised töötajad (edaspidi läbivalt

kasutatud töötajad).

 Vastutajad:

o Peadirektor määratleb RTK koolitusprioriteedid ja kinnitab koolituseelarve.

o Personali- ja haldusosakonna juhataja koordineerib koolituspõhimõtete ühtset

rakendamist asutuses ja vastutab koolitusplaani koostamise eest.

o Personalipartner  töötab välja töötajate arendamise ja koolitamise põhimõtted ning korra ja hoiab seda asja-

ning ajakohasena

 vastutab koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituste korraldamise eest

o Vahetu juht:  selgitab välja alluvate koolitusvajaduse, sh vajaduse põhjendatuse ja analüüsib seda ning

koostab töötaja isikliku koolitusplaani

 püstitab koostöös töötajaga koolitusel osalemisele eesmärgi ja hindab läbitud koolituse

mõjusust

 võimaldab töötajal koolitustel osalemise ja iseseisva õppimise, sh enesearengupäeva

kasutamise

 osaleb vajadusel koolitusprogrammide koostamisel või töötajate arendamises

sisekoolitajana

 loob töötajatele võimaluse õpitut tööalaselt rakendada

o Töötaja:  täiendab oma tööalaseid teadmisi ja oskuseid ise ja tööandja poolt pakutud võimaluste

piires ning tagab kvalifikatsiooni säilimise vähemalt ametijuhendis kirjeldatud nõuetele

 kasutab enesetäiendamiseks antud tööaega ja koolitustel saadud õppematerjale

tulemuslikult

 teeb vahetule juhile põhjendatud ettepanekuid enda tööalaste teadmiste ja oskuste

arendamise valdkondade ja vormide osas

 esitab vajadusel koolituse läbimist tõendava dokumendi ja annab koolitusele tagasisidet

 rakendab saadud teadmisi ja oskusi sobivalt igapäevatöös

2. Mõisted

 Avatud koolitus – koolituse vorm, mille puhul RTK töötaja osaleb koolitusasutuse

väljapakutud koolitusprogrammiga avalikul koolitusel, mis on suunatud osalejatele

erinevatest organisatsioonidest.

 Sisekoolitus – koolituse vorm, mille läbiviijateks on RTK töötajad ja mis on suunatud

RTK töötajatele.

 Tellimuskoolitus – koolituse vorm, mis on suunatud kõigile RTK töötajatele või kindlale

sihtgrupile RTK-s ja koolitaja on väljastpoolt RTK-d. Tellimuskoolituse programm

koostatakse koolitusgrupi vajadustest lähtuvalt.

 Koolitustaotlus – taotlus koolitusel osalemiseks, mis vormistatakse juhul kui koolitusega

ei kaasne siseriiklikku- või välislähetust. Koolitustaotluse vormistamisel näidatakse ära

koolitusel osalemise eesmärk, ajakava ja koolitusasutus ning tasulise koolituse puhul ka

maksumus.

 Grupitaotlus – taotlus siseriiklikul koolitusel osalemiseks, kui samal koolitusel osaleb

koos taotlejaga veel vähemalt üks töötaja.

 Koolitustaotlus koos lähetuskorraldusega – taotlus osalemiseks koolitusel, millega

kaasneb siseriiklik- või välislähetus. Taotluses peavad sisalduma lisaks koolitustaotluse

andmetele ka lähetuse eelduslikud kulud.

 Grupitaotlus koos lähetuskorraldusega – taotlus osalemiseks koolitusel, millega

kaasneb siseriiklik- või välislähetus ning samal koolitusel osaleb mitu töötajat, kes reisivad

grupina ja jagavad ühiselt lähetusega seotud kulusid.

3

 Ühis-koolituslähetustaotlus – taotlus osalemiseks koolitusel kui koolitusega kaasneb

lähetus, kus on vähemalt kaks osalejat ning periood, sihtkoht ja eesmärk on samad, kuid

kulud on eraldi ja lähetuskorraldus tekib kõigile lähetatutele (võivad olla erinevad

kooskõlastusringid). Ühis-koolituslähetustaotlust saab esitada nii siseriikliku kui

väliskoolituse korral.

 Ressursimahuka koolituse leping – koolitusleping, mille RTK sõlmib töötajaga, kes

osaleb koolitusel, mis kestab kalendriaasta jooksul kauem kui 90 kalendripäeva ja sellele

kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või mille otsesed ning kaudsed RTK poolt

tasutavad kulud kokku ületavad vähemalt viiekordse TLS § 29 lg 5 alusel Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud kuutöötasu alammäära.

 Otsesed kulud – koolitusel osalemise tasu, lektoritasu ning kulud õppematerjalide

ettevalmistamisele või ostmisele.

 Kaudsed kulud – koolitusega kaasneva lähetusega seotud kulud (majutus, transport,

päevaraha, kindlustus jm) ja/või koolitusruumi ning tehniliste vahendite rent.

3. Töötajate arendamise üldpõhimõtted

 Pakume töötajatele võimalusi teadmiste täiendamiseks ja oskuste arendamiseks lähtuvalt

asutuse eesmärkidest ja töötaja kompetentsi vajadustest.

 Väärtustame töötajaid, kes jagavad oma teadmisi ja oskusi kolleegide ning praktikantidega

ja on valmis olema sisekoolitajad.

 Pakume tuge uutele töötajatele sujuvaks ja edukaks sisseelamiseks organisatsiooni, sh

kohanemiseks uude rolli.

 Toetame töötajate enesetäiendamist, võimaldades neil osaleda erinevates

arendustegevustes, pidades silmas töötaja arenguvajadusi ja karjääriplaane. Peamisteks

arendustegevusteks on:

o osalemine koolitustel, seminaridel, webinaridel, infopäevadel ja konverentsidel;

o iseseisev õppimine, sh erialase (aja)kirjanduse lugemine;

o töövarjutamine, mille käigus on võimalus tutvuda mõne teise töötaja igapäeva

tööga RTK-s, vahetada kogemusi, kas valdkonna siseselt või valdkondade vahel ja

mõtestada seeläbi enda arenguvajadusi;

o rotatsioon ehk sarnase töö tegemine teisel ametikohal;

o arenguülesannete ehk tavapärasest keerukamate ülesannete täitmine või osalemine

teise valdkonna projektides;

o osalemine asutusesisestes või -ülestes töörühmades;

o juhendamine sisseelamisel, mille käigus kogemustega töötaja jagab oma

valdkonnapõhiseid teadmisi, oskusi ja kontakte ning juhendab ja toetab uut töötajat

tema sisseelamisperioodil;

o sise- ja väliskoolitustel koolitajaks olemine;

 Töötaja arendustegevused lepitakse töötaja ja juhi vahel kokku personalivestluste käigus

ja selle põhjal moodustub töötaja isiklik arenguplaan. Suuremate muutuste korral

korrigeeritakse plaani jooksvalt. Uue töötaja arendustegevused lepitakse kokku katseaja

alguse ja lõpuvestlustel.

 Töötajale tagatakse võimalused arendustegevustes osalemiseks järgmiselt:

o tööalastel koolitustel, seminaridel jms osalemise ajal jätkatakse töötajale palga

maksmist;

o iseseisva õppimise soodustamiseks on töötajal õigus kasutada kord kvartalis

enesearengupäeva, mille kasutamise ajal jätkatakse töötajale palga maksmist.

Päeva kasutamine ja sisustamine lepitakse kokku vahetu juhiga ja võimalusel

jagatakse arengupäeval omandatut ka kolleegidega;

o rotatsioon, arenguülesannete täitmine ja töörühmades osalemine lepitakse kokku

töötaja ja vahetu juhi vahel, arvestades töötaja soove ja töökorraldusest tulenevaid

võimalusi;

4

o tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusel

osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale tasu lähtuvalt

täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud põhimõtetele.

4. Koolitustegevuse põhimõtted

 Koolitustegevuse planeerimisel ja koolitustaotluste rahuldamisel on prioriteediks töötajale

erialase ja tööalase arengu võimaldamine lähtuvalt töötaja isiklikust arenguplaanist ja RTK

arenguvajadustest.

 RTK koolituseelarve jaguneb RTK üldisest koolituseelarveks ja osakondade

koolituseelarveteks. Koolituskulude eelarve jagunemine erinevate kuluüksuste vahel

lepitakse kokku juhtkonnas. RTK üldiste koolituskulude eelarve juht on personali- ja

haldusosakonna juhataja ja sellest eelarvest rahastatakse personali- ja haldusosakonna

poolt keskselt sisse tellitud või korraldatud koolitused vastavalt koolitusplaanile, mis

koostatakse hiljemalt märtsi lõpuks ja avaldatakse intranetis. Osakondade koolituseelarve

juhid on osakonnajuhatajad ja nendest rahastatakse osakonna spetsiifilistest vajadustest

lähuvalt korraldatud koolitused, seminarid jms koolitussündmused ning töötajate

personaalsed koolitused. Välisvahenditest rahastatud ametikohtadel töötavate inimeste

tööalased koolituskulud rahastatakse reeglina välisvahenditest vastavalt palga

rahastusallika proportsioonile.

 Töötajate üldise silmaringi arendamiseks ja motiveerituse hoidmiseks korraldatakse

pärastlõunatunde, mis toimuvad vähemalt kord kvartalis.

 Koolitustega kaasnevate lähetuste kulude menetlus ja hüvitamine toimub lähetuste ja

töösõitude korras kirjeldatud põhimõtete alusel.

 Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse töötajaga koolitusleping.

Koolituslepinguga kohustub töötaja hüvitama RTK-le koolituskulud (sh kaudsed kulud)

proportsionaalselt töö- või teenistussuhtest varem lahkutud ajaga juhul, kui ta lahkub omal

soovil enne kokku lepitud tähtaega.

 Koolituslepingu pikkuse määramisel lähtutakse järgnevast:

o töötajaga sõlmitakse 1-aastane RTK-s töötamise kokkulepe, kui koolitus kestab

kalendriaasta jooksul kauem kui 90 kalendripäeva ja koolitusele kuluv aeg

moodustab olulise osa töötaja tööajast või mille otsesed ja kaudsed kulud on kokku

vahemikus viie kuni kuuekordne Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu

töötasu alammäär.

o töötajaga sõlmitakse 2-aastane RTK-s töötamise kokkulepe, kui koolituskulud

ületavad enam kui kuuekordse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu

töötasu alammäära.

 Tööandjal on õigus sõlmida töötajaga leping ka juhul, kui töötaja osaleb avalikule sektorile

keskselt korraldatud koolitusel, mille katkestamise korral rakendub RTK-le kohustus

hüvitada koolituskulu. Sellise lepingu sisuks on koolituskulude hüvitamise kohustus juhul,

kui koolituse katkestamine on tingitud töötajast tulenevatel põhjustel.

5. Tööprotsessi kirjeldus

Nr Tegevus

Vastutaja

5.1. Koolitusvajaduse hindamine

5

Nr Tegevus

Vastutaja

5.1.1

Hindab personalivestluste käigus töötajate koolitusvajadusi ja

kirjeldab vestluste vormis vajalikud arendus ja

koolitusvajadused. Kui koolitusvajadus ilmneb jooksvalt töö

käigus, vestleb töötajaga, et täpsustada töötaja

koolitusvajadus ja -võimalused.

Vahetu juht

5.1.2

Täpsustab juhtkonnaga asutuse eesmärgid ja

tegevusprioriteedid. Analüüsib tulemus- ja vahevestluste

põhjal saadud arendus- ja koolitusvajaduse infot, vajadusel

suhtleb täiendavalt vahetute juhtidega.

Personalipartner

5.2. Koolituse planeerimine ja koolituseelarve haldamine

5.2.1

Teeb juhtkonnale kinnitamiseks ettepaneku koolituseelarve

jaotamiseks osakondade ja RTK kesksete koolituskulude

vahel. Koostab koos personalipartneritega keskselt sisse

tellitavate koolituste plaani hiljemalt jooksva aasta märtsikuu

lõpuks.

Personalijuht

5.2.2

Planeerivad oma osakonna koolituseelarve kasutamise

(kaasates vajadusel personalipartnereid), vastutavad eelarve

sihipärase kasutamise eest ja jälgivad selle täitmist.

Osakonnajuhatajad

5.3. Koolituse korraldamine ja sellel osalemine: tellimus- ja sisekoolitused

5.3.1

Korraldab nii RTK kesksest kui osakondade vajadustest

lähtuvad tellimuskoolitused: täpsustab koostöös vahetute

juhtidega koolituse eesmärgi ja sihtgrupi, võtab

koolituspakkumised, valib koolitaja, tellib koolituse ja

vajadusel sõlmib koolituslepingu.

Personalipartner

5.3.2 Korraldab (vajadusel) koolituste tehnilise teenindamise

(ruumid, sh majutus, toitlustus, transport).

büroojuht,

personalispetsialist

5.3.3

Tellimuskoolituse korral loob RTIP-is koolitussündmuse,

saadab sihtgrupile kutsed ja korraldab registreerimise.

Kui koolitusel osaleda soovijaid on rohkem kui koolitusel

kohti, teeb valiku koolitusel osalejate osas töötaja isiklikus

koolitusplaanis kaardistatud vajaduse või vahetute juhtidega

konsulteerimise põhjal.

Personalipartner

5.3.4

RTK sisekoolituse korral teavitab sihtgruppi RTIP-i kaudu

koolituse toimumisest, korraldab registreerimise ja saadab

kalendrikutsed.

Koolituse korraldaja

5.3.5 Esitab oma soovi koolitusel osalemiseks RTIP-i kaudu ja

informeerib sellest oma vahetut juhti. Töötaja

5.3.6 Kinnitab koolitusel osalemise taotlused ja saadab osalejatele

kalendrikutsed. Koolituse korraldaja

6

Nr Tegevus

Vastutaja

5.3.7

Töötab välja koolituse tagasiside esitamise vormi ja edastab

selle peale tellimus- ja sisekoolituse toimumist koolitusel

osalejatele. Avatud koolituste kohta küsib tagasisidet

vastavalt vajadusele.

Analüüsib koolituste tagasisidet ja kasutab saadud infot

edaspidi koolituste planeerimisel.

Personalipartner

5.4. Avatud koolitusel osalemine

5.4.1

Küsib sobiva avatud koolituspakkumise korral (sh tasuta

koolitusüritusel osalemiseks) koolitusel osalemiseks

nõusoleku oma vahetult juhilt ja algatab vähemalt üks nädal

enne koolitust RTIP-is koolitustaotluse või koolitustaotluse

koos lähetuskorraldusega. Lisab taotlusele koolituse

programmi või kirjeldab selle sisu ja võimalusel lisab lingi

koolituse infole ning märkuste väljale koolitusega kaasnevad

muud võimalikud kulud. Välisvahenditest rahastatava

koolituse korral lisab kooskõlastusringi projektijuhi.

Töötaja

5.4.2

Hindab koolitusvajadust, koolituse programmi sisu ja

osakonna koolituseelarve võimalusi. Kooskõlastab RTIP-i

menetlusringis töötaja esitatud taotluse, kui koolitus on

põhjendatud ja sellel osalemiseks on olemas vajalikud

ressursid.

Vahetu juht ja

osakonnajuhataja (kui

vahetu juht ei ole

osakonnajuhataja)

5.4.3

Välisvahenditest finantseeritava koolituse puhul kinnitab, et

koolituseks (või koolituslähetuseks) vajalikud vahendid (sh

nii otsesed kui kaudsed kulud) on projekti eelarves olemas ja

abikõlblikud.

Projektijuht

5.4.4 Kinnitab koolitustaotluse, kui taotlus on põhjendatud ja

eelarves on vastavad vahendid. Osakonnajuhataja

5.4.5 Loob koolitustaotluse alusel RTIP-i koolitussündmuse. Personalipartner

5.4.6

Registreerib end pärast vajalike kooskõlastuste saamist

koolitusele. Palub edastada koolitusasutusel Riigi

Tugiteenuste Keskusele e-arve. Väljaspool Eestit toimunud

koolituste eest võib koolitusasutus edastada arve e-postiga.

Kui avatud koolitusega kaasneb lähetus, broneerib majutuse

ja/või transpordi vastavalt lähetuste korrale.

Töötaja

5.4.7

Vajadusel korraldab töötajaga lepingu sõlmimise, kui töötaja

osaleb ressursimahukal koolitusel või koolitusel, mille

põhjendamatu katkestamisega kaasnevad asutusele olulised

kulud.

Personalipartner

5.5. Koolitusel osalemise tühistamine

7

Nr Tegevus

Vastutaja

5.6.1

Teavitab esimesel võimalusel läbi RTIP-i koolitussündmuse

loojat koolitusest loobumisest. Kui koolitusel osalemiseks on

vormistatud lähetuskorraldus, algatab selle

muutmismenetluse. Avatud koolituse puhul teavitab ka

koolituse korraldajat koolitusest loobumisest, kui ta on

varasemalt koolitusele ennast registreerinud ja veendub, et

tühistatud osalemise kohta ei esitata põhjendamatult

kuludokumente.

Töötaja

5.6.2 Kui koolitusel osalemise tühistamisega või koolituse

katkestamisega kaasnevad kulud, korraldab nende tasumise. Personalipartner

5.6. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja aruandlus

5.7.1

Jälgib ja hindab, kuidas töötaja koolitustelt saadud teadmisi ja

oskusi igapäevatöös kasutab ning annab tulemus- ja

vahevestlusel tagasisidet koolituse mõju kohta töötaja

arengule.

Vahetu juht

5.7.2

Täidab RTIP-is pärast koolituse toimumist tagasiside vormi ja

annab vajadusel personalipartnerile täiendavat tagasisidet

koolituse kohta.

Analüüsib saadud teadmiste rakendamist igapäevatöös ja

annab vahetule juhile tagasisidet koolitusel omandatu kohta.

Töötaja

KÄSKKIRI

19.09.2023 nr 1-2/23/58

Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate

arendamise ja koolitustel osalemise korra

kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ §

20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate arendamise ja koolitustel osalemise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.05.2022 a. käskkirja nr 1-

2 /0055 „Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajate arendamise ja koolitustel osalemise korra

kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Maarja Käis