Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011, Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Narva Linnavalitsus

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Narva linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõude

kooskõlastamine

Teie: 22.12.2023 nr 4.2-11/14095 Meie: 02.02.2024 nr 9.3-4/23/15735-11

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 kooskõlastamiseks

Narva linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande

eelnõu. Narva linna üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Narva Linnavolikogu 27.08.2020

otsusega nr 32.

Narva linna üldplaneering hõlmab kogu linna territooriumi (pindala 84,54 km2, ilma veealadeta 68,98

km2). Planeeringuala piiriks on Narva linna piir. Üldplaneeringu eesmärk on Narva linna ruumilise

arengu põhimõtete kujundamine ja selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja

ehitustingimuste määramine.

Üldplaneering on piirkondades, mis on eelisarendatavad, üldsõnalisem ja paindlikum (näiteks

keskusalal, tööstusaladel) ning detailsem piirkondades, mis vajavad täpsemat arengu suunamist

arvestades olemasolevaid väärtusi (näiteks vanalinn, miljööalad). Üldplaneeringuga kirjeldatakse

tingimusi, mis tagavad linnaruumi parema toimivuse ja sidususe. Samuti kirjeldatakse tegevusi ja

tingimusi osades, mida seaduste ja määrustega ei reguleerita, kuid millede osas linna ruumikvaliteedi

saavutamiseks on vajalik tegevuste kokkuleppimine eelkõige avalikus ja poolavalikus linnaruumis.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mille ülesanne oli selgitada, kirjeldada ja

hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel

leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastavad läbivalt üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus-

ja ehitustingimuste, kuna KSH eksperdid osalesid lahenduse väljatöötamises. KSH tulemusel selgus,

et Narva linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

Käesolevas KSH aruandes sisaldub muuhulgas ka ülevaade, kuidas KSH ettepanekutega on

planeeringu lahenduse eelnõu välja töötamisel juba arvestatud.

Amet on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning kooskõlastab Narva linna

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid juhib

tähelepanu järgnevale:

1. Üldplaneeringu välisõhu mürakaardi seletuskirja lk 24 ptk 6.5. kohaselt „Seega on välja

kujunenud teedevõrgu ja hoonestusega linnakeskkonnas liiklusmüra puhul pigem asjakohane

rakendada III kategooria ehk keskuseala piirväärtuseid, mis on vastavalt 65 dB päeval ning

60 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB ja 60 dB.“. Vastavalt

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele on liiklusmüra

piirväärtus öisel ajal 55 dB;

2 (2)

2. Üldplaneeringu seletuskirja lk 80 ptk 4.3.15.1 kohaselt: „Olemasolevas olukorras müra

normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete projekteerimisel olemasolevatel

hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest. Müra sihtväärtuse nõude täitmine

tuleb võtta eesmärgiks väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni

hoonestamata aladel uute müratundlike elamu või puhkealade planeerimisel. Tihti ei ole

olemasolevate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel realistlik hoonete teepoolsel

küljel välisõhus leviva müra sihtväärtuse (ehk õigusaktide kohase rangeima) nõude täitmine,

samas on nt asulates mõistlik siiski ka teede lähedusse uusi hooneid rajada.“ Amet soovitab

üldplaneeringuga seada eesmärgiks müra sihtväärtused olemasolevate teede- ja tänavate äärde

uute hoonete rajamisel hoonete teepoolsel küljel.

Eeltoodust lähtuvalt amet juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Komisjon peab keskkonnamüra

üheks peamiseks keskkonnatervishoiu probleemiks Euroopas. Keskkonnamüra haiguskoormusest

moodustab peamise osa liiklusmüra. Liikluskoormus linnades kasvab ning samal ajal toimub

linnastumise protsess. Seetõttu puutub üha enam inimesi maailmas kokku kasvava liiklusmüraga.

Krooniline kokkupuude keskkonnamüraga avaldab suurt mõju inimese füüsilisele ja vaimsele

tervisele ning heaolule. Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra

tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt

mürast mõjutatud. Hinnanguliselt 196 400 inimest on Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest

autoliikluse mürast.

Vastavalt WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon) soovitustele müratasemetele peab olema siht, et

ööpäeva keskmine autoliiklusmüra välisõhus ei ületaks 53 dB, öine keskmine müra 45 dB,

lennuliikluse ööpäeva keskmine 45 dB, öine keskmine 40 dB, rongiliikluse ööpäeva keskmine 54 dB

ja öine keskmine 44 dB. Need numbrid on müra osas aluseks kvaliteetse elukeskkonna saavutamisel

ja kohalikud omavalitsused peaksid need ruumilisel planeerimisel sihiks võtma.

Kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel ja parendamisel tuleb üldplaneeringuga järgida järgnevaid

üldpõhimõtteid, mis puudutavad keskkonnamüra:

- vältida uute müratundlike objektide planeerimist mürarikkasse keskkonda;

- vältida uute müraobjektide planeerimist vaiksesse keskkonda;

- müra käes kannatavate inimeste arv ei tohi ruumilise planeerimise käigus suureneda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Anna Kalinina 505 3776

[email protected]