Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: info@terviseamet.ee KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Narva Linnavalitsus

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

info@narvaplan.ee

aina.antson@narva.ee

Teie: 19.11.2021 nr 1-13.1/2931 Meie: 03.12.2021 nr 9.3-4/21/15735-2

Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

väljatöötamise kavatsus

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 ettepanekute

esitamiseks Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Narva linna üldplaneeringu koostamine ja

KSH algatati Narva Linnavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 32.

Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määramine ning maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine.

Üldplaneeringu lähteseisukohtadeks on Narva linna haldusterritooriumil (pindala 84,54 km2, ilma

veealadeta 68,98 km2) täpsustada ruumilise arengu eesmärgid, määrata mh transpordivõrgustiku ja

muu infrastruktuuri, tehnovõrkude ja –rajatiste üldised asukohad ning nendest tekkivad kitsendused,

planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused (sh elu- ja ettevõtlusvaldkonna hoonete planeerimine ja

puhke- ja virgestusalade asukoht), sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad koos nendest tekkivate

kitsendustega, koostada täpsusastmes mürakaart üldiste hinnangute andmiseks planeeringualale

liikluskoormuse (sh transiitliiklus ja põhitänavatel liiklus), kaevandamise ja lennuvälja

kasutuselevõtu planeerimisel ning seada piirangud asula või ehitiste kaitseks mh müra, õhusaaste ja

ületava normi pinnase radoonisisalduse eest. Samuti üldplaneeringu koostamise käigus kaalutakse

täiendava supelranna maa-ala määramise vajadust Narva Veehoidla kaldal.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi KSH. KSH koostatakse tulenevalt

üldplaneeringu eesmärkidest, lahendatavatest ülesannetest ja käsitletavast territooriumist. KSH

aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, mis peab arvestama antud juhul

üldplaneeringu sisu ja kehtestamise tasandit. KSH käigus prognoositakse, kirjeldatakse ja hinnatakse

üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid

meetmeid, tegevusi ja ülesandeid mõjude leevendamiseks. KSH VTK-s märgitakse keskkonnamõju

hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv

oluline keskkonnamõju.

Amet on tutvunud esitatud Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsusega ning juhib tähelepanu järgnevatele tervisekaitsealastele aspektidele, millega

üldplaneeringu ja KSH koostamisel arvestada:

 Joogivee kvaliteet

Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee

tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise

vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks vältida

ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele.

2 (3)

 Supluskohad

Supelranna ala ja arendustingimuste määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 03.10.2019

määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Supluskoha omanik või valdaja

korraldab suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Kui supluskohas ei teostata suplusvee

uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning suplusvee

kvaliteeti ei kontrollita.

 Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on määratud

sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” (edaspidi määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017.

Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“.

 Müra- ja saastetundlikud objektid

Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused)

vajadust Kesklinna linnaosas ning seda, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad

objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

 Äri- ja tootmistegevuse negatiivsed mõjud

Varasemale kogemusele tuginedes juhib amet tähelepanu, et äri tegevusega (nt autopesulad) ning

ka tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra

keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele

põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab määrus nr 71 toodud normtasemetele.

Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning

vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja

äri- või tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks äritegevusest või

tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu

saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku

koosmõjuga.

 Liikluse negatiivsed mõjud

Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplaneeringu puhul

arvestada olemasolevate ja planeeritavate suuremate teedega, paigutades uued elamualad neist

piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade välisõhus määruses nr 71 toodud normtasemetele

vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud,

lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute

teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et

tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid.

 Puhveralad

Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete

ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra

vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise

eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50

meetri laiune.

 Insolatsioon

Kõrghoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete rajamisel arvestada

EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019

3 (3)

„Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019

„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega tagamaks piisav insolatsiooni kestus.

 Radoon

Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu

tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala

radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne hoone

ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel

rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist

radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3).

 Valgusreostus

Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

 Kaitsevööndid

Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et

kaitsevöönditesse ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka

võimalikele perspektiivsetele teedele ning nende kaitsevöönditele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Jelena Dmitrijeva 5818 1675

jelena.dmitrijeva@terviseamet.ee