Kiri




Aadressid:


Asutused vastavalt nimekirjale
Meie
22.03.2023 nr 4.2-17/2309



Narva linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu


Narva Linnavalitus korraldab vastavalt PlanS § 82 Narva linna üldplaneeringu ja KSH eelnõude avaliku väljapaneku 6. aprillist kuni 6. maini 2023. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Arvamused palume saata Narva Linnavalitsusele elektrooniliselt aadressile [email protected] või postiga aadressile Peetri plats 5, 20308 Narva.
Avaliku väljapaneku jooksul on planeeringu materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Narva üldplaneeringu kodulehel https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/, Narva linna kodulehel www.narva.ee ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.narvaplan.ee. Paberkandjal on kättesaadavad planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne Narva Linnavalitsuse valvelauas aadressil Peetri plats 5. Planeeringu joonis on kättesaadav aadressil: https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/kaardirakendus.html.

Narva Linnavalitsus korraldab PlanS § 83 lõike 1 kohaselt üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 9. juunil 2023 kell 14:00. Arutelu toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis, auditoorium nr 200, Raekoja plats 2, Narva.

Avalikul arutelul tutvustab Narva Linnavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja linnavalitsuse vastusseisukohti, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

Narva linna üldplaneering hõlmab kogu linna territooriumi (pindala 84,54 km²). Planeeringuala piiriks on Narva linna piir.


Üldplaneering on strateegilise juhtimise tööriist ruumilise arengu pikaajaliseks kavandamiseks ja linnaruumi kujundamiseks. Sellest tulenevalt on üldplaneering aluseks linnaruumi ja maakasutusega seotud otsuste langetamisel. Üldplaneeringuga lahendatakse linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesanded. Üldplaneering määrab linna ruumilise arengu põhimõtted ja maa-alade ning linnaruumi kasutus- ja ehitustingimused.

Üldplaneeringu lahendus põhineb Narva linna arengukavas seatud visioonil: Narva on roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Narva on rohelist eluviisi toetav linn, kus kõigil on hea elada ja töötada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud – linnas elab vähemalt 45 000 inimest. Linnaruum on mugav kõigile – nii elanikele kui ka külalistele, sõltumata vanusest ja eripäradest – liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi võimaldav. Visioonist lähtuvalt on kahaneva elanikkonna tingimustes üldplaneeringu strateegilised põhimõtted: 1) linnaruumi kohandamine 45 000 elanikule, 2) linna arengu suunamine keskusala ning jõe suunas, 3) linna eri osade sidususe tagamine, 3) linna avaliku ruumi väärtustamine ja olemasolevate väärtuslike alade linnaruumi kvaliteedi parendamine, 4) liikuvuse aktiveerimine ja suunamine (läbivalt 15 minuti linna printsiipidest lähtumine), 5) rohe- ja puhkealade võrgustiku toimimine ning 6) kliimaeesmärkide täitmine ja kliimamuutustega kohanemine.

Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on koostatav üldplaneering maakasutuse suunamisel paindlikum – ulatuslikult määratakse linna keskosas mitmekesist kasutust võimaldav segahoonestuse juhtotstarve. Ka tootmissalade kasutust nähakse mitmekesisemalt – lisaks tööstusele on võimalik väljakujunenud tootmisaladel tegeleda ka teenuste arendamisega. Üldplaneering on piirkondades, mis on eelisarendatavad, üldsõnalisem ja paindlikum (näiteks keskusalal, tööstusaladel) ning detailsem piirkondades, mis vajavad täpsemat arengu suunamist arvestades olemasolevaid väärtusi (näiteks vanalinn, miljööalad). Põhjalikumalt käsitletakse üldplaneeringus nt puhkevõrgustiku arengut: nähakse ette lähipuhkealadest, mänguväljakutest ja ülelinnalistest puhkealadest koosneva võrgustiku arendamist, mis on suures osas omavahel ühendatud nn roheringidega – jalg- ja kergliiklusteedega. Vanalinna linnaosas on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga suurim muutus on seotud Vanalinna linnaosa määramisega jalakäija eelistusega alaks.

Üldplaneering koosneb kaardirakendusest ja seletuskirjast ning selle lisadest. Seletuskiri omakorda on jaotatud viide ossa. Esimene osa annab ülevaate üldplaneeringu koostamise ulatuslikust protsessist ja kaasamisest. Teine osa selgitab üldplaneeringu lahenduse põhjendusi ning põhimõtteid. Kolmas osa annab juhised üldplaneeringu elluviimisega seotud korralduslikele aspektidele, eelkõige detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele, aga ka arhitektuuri- ja ideevõistluste läbiviimisele. Neljandas osas määratakse ehitus- ja kasutustingimused nii maakasutuse, hoonete kasutusotstarbe kui ka erinevate teemade kaupa (nt avalik ruum, puhkevõrgustik, miljööalad, kultuuripärand, roheline võrgustik, taristu, taastuvenergia jt). Viimases, viiendas osas kirjeldatakse üldplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi. Üldplaneeringu lisadena on esitatud põhjalikumat käsitlust vajanud teemad: reklaami ja siltide regulatsioon, miljööalade ning väärtuslike üksikobjektide tingimused ning linnaosade piiride muudatus.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH ülesanne on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad läbivalt üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste, kuna KSH eksperdid osalised aktiivselt ka lahenduse väljatöötamises. KSH tulemusel selgus, et Narva linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.



Lugupidamisega




/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Tambu
peaarhitekt







Tatjana Nikolajenkova
5837 3585, [email protected]