Käskkiri

KÄSKKIRI

10.10.2022 nr 1.1-2/22-035

Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvejuhendi

kinnitamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2011 määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti

põhimäärus“ § 15 p 2 ja § 16 lg 1 alusel:

1. kinnitan Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvejuhendi koos lisaga;

2. tunnistan kehtetuks 17.10.2019 käskkirja nr 1.1-2/19-131 „Riigi Infosüsteemi Ameti

eelarve kinnitamine“;

3. käskkiri edastada teadmiseks lisas 2 nimetatud eelarvejuhtidele.

(allkirjastatud digitaalselt) Margus Noormaa

peadirektor

Lisad: 1. Eelarve juhend

2. Eelarvejuhid

2

Lisa 1

KINNITATUD

peadirektori

10.10.2022

käskkirjaga nr 1.1-2/22-035

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMETI EELARVEJUHEND

Sisukord

1. Üldsätted............................................................................................................................. 3

2. Eelarveprotsessis osalejate rollid ja üldised vastutused ................................................ 4

3. Eelarve koostamine ........................................................................................................... 6

4. Eelarve muutmine ............................................................................................................. 7

5. Eelarve kasutamine ........................................................................................................... 8

6. Eelarve kasutamise arvestus ja aruandlus ...................................................................... 9

3

1. Üldsätted

1.1. Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) eelarvejuhendis (edaspidi juhend) sätestatakse

reeglid, olulised rollid ja vastutus lühiajalise (1 aasta) eelarve planeerimise ja halduse

protsessis ning nimetatakse eelarvejuhid.

1.2. RIA juhend toetab finantsplaneerimise ja -arvestuse korraldamise siseteenuse pakkumist.

RIA eelarveprotsessi eest vastutab protsessi omaniku ja juhina finantsjuht.

1.3. Juhendis kasutatakse läbivalt järgmisi mõisteid ja lühendeid:

Arengudokument – arengukava, strateegia vms dokument, mis kirjeldab RIA pikaajalisi

eesmärke, tulemusi ja tegevusi

Arvestusobjekt – finantsinfosüsteemides kasutusel olev tunnus või tunnuste kogum, mis

võimaldab mõõta finants- ja tulemusinformatsiooni teatud elementide kohta

(eelarveüksus, eelarve liik, konto, eelarve objekt, tegevusala, planeerimistasand, toetus ,

tulu/kuluüksus, projekt, ressurss/kulukoht)

Eelarve – finantsplaan, milles kajastatakse RIA-le eelarveaastaks eraldatud piirmääraga

rahalisi vahendeid (riigitulust finantseeritavad) ja piirmäärata rahalisi vahendeid (tuludest

sõltuvad) RIA tegevuste jm arvestusobjektide lõikes

Eelarvejuht (EAJ) – käesoleva juhendi lisas 2 määratud ning peatükis 2 kirjeldatud rolli

täitev teenistuja, kes vastutab konkreetse valdkonna eelarve planeerimise ja sihipärase

kasutamise eest

Eelarveprotsess – käesoleva juhendi tähenduses on lühiajalise (1 aasta) eelarve

planeerimise ja halduse protsess, mis sisaldab eelarve planeerimist, kooskõlastamist,

muutmist, kasutamist ja kasutamise üle arvestuse pidamist ning aruandlust

Eelarveüksus – arvestusobjekt, mille lõikes peetakse SAP-is tekkepõhist ja kassapõhist

arvestust ning millele seatakse tekkepõhine piirmäär

Finantstiim – käesoleva juhendi tähenduses loetakse finantstiimi liikmeteks isikuid, kes

tegelevad finantsjuhtimise ja finantsarvestuse korraldamise ja pidamise toimingutega (nt

finantsjuht, finantsspetsialist)

Hankekord – RIA riigihangete läbiviimise kord

Juhtkond – RIA peadirektor, peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal ja peadirektori

asetäitja küberturvalisuse alal

KAIS – kuluarvestuse infosüsteem, kus peetakse tegevuspõhist kuluarvestust kokku

lepitud klassifikatsiooni lõikes

Kasutusplaan – eelarve kasutamise planeering arvestusobjektide, tegevuste ja kuude

lõikes

Kuludokument – majandustehingu toimumist kinnitav alusdokument, mis vastab Eesti

seadusandluses kehtestatud nõuetele, nt arve, kuluaruanne, füüsiliste isikutega sõlmitud

lepingute alusel koostatud aktid jms (kuludokumendina ei käsitleta akti, mille alusel

esitatakse arve)

Kulujuht – kaupade/teenuste lõikes määratud isik, kes haldab RIA üleselt kokkulepitud

kaupade soetamist/teenuste tellimist ning võib vastutada eelarve ja kulude eest teatud

arvestusobjektide lõikes

Kululagi – piirmääraga eelarve limiit asutusele või eelarveüksusele, mille ulatuses saab

kasutada vastavat eelarvet kokkulepitud arvestusobjektide lõikes

4

Kuluüksus – asutuse allüksus, mille lõikes peetakse tekkepõhist arvestust

REIS – riigieelarve infosüsteem, kus kajastatakse riigiasutuste eelarved

Ressurss/kulukoht – arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse

kasutuses olevaid vahendeid (ressursse, nt kinnistu, sõiduk jms) kuluarvestuseks

RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus, mille töötajad teevad RIA finantsvaldkonna

toiminguid vastavalt toimemudelile

SAP – majandustarkvara, milles toimub finants-, raamatupidamis-, personali- ning varade

arvestus

SAP BO – aruandlustarkvara SAP-is arvestust peetavate valdkondade ja

arvestusobjektide lõikes

SAS Visual Analytics – analüütika ja aruannete presenteerimise tarkavara, mis on

täienduseks tegevuspõhise kuluaruandluse tarkvarale ja mille abil saab teha, vaadata ja

modifitseerida aruandeid

Sildfinantseerimine – riigieelarve seaduse ja kassalise teenindamise eeskirja alusel

välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmine välisabi saajale enne välisabi

laekumist või väljamaksmise tingimuste täitmist (riigipoolne laen kuni välistoetuse

laekumiseni doonori poolt)

Välisprojekt – välistoetusest (eelarveliigiga 40) finantseeritud tegevused, mis on

finantsarvestus-programmis identifitseeritavad toetuse tunnusega ja mille elluviimiseks

on määratud välisprojekti juht

Välisprojekti juht – välisprojekti elluviimise, selle eelarve ja aruandluse eest vastutav

teenistuja olenemata tema ametinimetusest.

1.4. RIA eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. RIA üheaastane eelarve

koostatakse lähtuvalt riigi eelarvestrateegiast (edaspidi RES), millega seatakse

ministeeriumi valitsemisalale kululaed järgnevaks neljaks aastaks. RIA eelarve koostamise

aluseks on RES protsessi käigus koostatud lisavajaduste prognoosid. Käesolev juhend

käsitleb tegevusi, mis tulenevad riigieelarve seadusest (nn baasseadus) ja konkreetseks

eelarveaastaks koostatud riigieelarve seadusest (nn üheaastane seadus).

1.5. Eelarvejuhtide vastutusel oleva eelarve ulatus ja sisu on toodud juhendi lisas 2.

2. Eelarveprotsessis osalejate rollid ja üldised vastutused

2.1. Eelarvejuhi ülesanded

2.1.1. vastutab RIA eelarve koostamise ja kasutamise eest enda vastutusala piires lisas

2 määratud ulatuses;

2.1.2. kontrollib oma vastutusel oleva eelarve sihipärast kasutamist ja kinnitab

vastavad kuludokumendid;

2.1.3. seab kulujuhtide vastutusel olevatele arvestusobjektidele eelarvelimiidid;

2.1.4. teeb finantsjuhile ettepanekuid kulujuhtide määramiseks;

2.1.5. esitab finantsjuhile oma valdkonna välisprojektide juhid koos nende vastutusel

olevate projektide lühikirjeldustega.

2.2. Kulujuhi ülesanded

5

2.2.1. annab sisendi eelarvejuhi vastutusel oleva eelarve koostamiseks enda vastutusala

piires;

2.2.2. vastutab kaupade soetamise ja teenuste tellimise eest eelarvejuhi poolt temale

volitatud valdkonna ulatuses järgides RIA hankekorda;

2.2.3. jälgib hankelepingute täitmist ja enda vastutusel oleva eelarve kasutamist ning

kooskõlastab vastavad kuludokumendid;

2.3. Välisprojekti juhi ülesanded

2.3.1. välisprojektide osas vastutab enda juhitava projekti eelarve koostamise ja

eelarvevahendite sihtotstarbelise kasutamise eest;

2.3.2. vastutab projekti kuludokumentide menetlemise ja kulude vastavuse eest

projekti abikõlblikkuse tingimustele;

2.3.3. kooskõlastab kõik projekti eelarvest finantseeritavad RIA teenistujate töötasud

peadirektori ja personaliosakonna juhatajaga;

2.3.4. tagab projekti finantsseisust regulaarse ülevaate koostamise koostöös

finantsspetsialistiga;

2.3.5. vastutab finantsaruande koostamise eest kaasates finantsspetsialisti tagamaks

projekti kohta käivate finantsandmete vastavus raamatupidamisprogrammis

kajastatuga.

2.4. Finantsjuhi ülesanded

2.4.1. vastutab kogu RIA sisese eelarveprotsessi juhtimise eest;

2.4.2. seab üksustele põhjendatud kululae arvestades varasemate aastate rahastamist ja

teadaolevaid muudatusi tulevastel eelarveperioodidel ning annab eelarveprotsessis

osalejatele ette eelarvestamiseks vajalikud arvestuspõhimõtted, jaotusmudelid

jms;

2.4.3. koondab riigieelarve seaduse menetlemiseks vajaliku RIA-poolse sisendi

eelarveprotsessis osalejatelt, analüüsib saadud tulemusi ja vajadusel osaleb

teenistuste eelarve läbirääkimistel ning seejärel edastab eelarvematerjalid

vajalikele asjaosalistele ja tagab info sisestamise KAISi;

2.4.4. korraldab finantsdokumentide ringluse ja tagab dokumentide alusel

majandustehingute kajastamise vastavates andmebaasides;

2.4.5. tagab eelarveprotsessis osalejatele selged põhimõtted eelarve kasutamise kohta,

regulaarsed ülevaated eelarve kasutamisest ning eelarve kasutusplaanist

kõrvalekallete korral teeb ettepanekud nende kõrvaldamiseks.

2.5. Kõikide eelarveprotsessis osalejate detailsed vastutused on toodud iga eelarveprotsessi osa

juures.

2.6. Juhendis reguleerimata küsimustes lähtutakse teistest eelarve planeerimist, kasutamist ning

aruandlust reguleerivatest õigusaktidest ja peadirektori juhistest.

6

3. Eelarve koostamine

3.1. RIA eelarve koostatakse tekkepõhiselt täiseurodes. Eelarvekuludega (kulud ja

investeeringud) kaasnev käibemaks kajastatakse RIA eelarvekuludest eraldi real ning selle

planeerimise eest vastutab finantstiim.

3.2. RIA eelarve koostamisel lähtutakse RIA vajadustest ja arengudokumentidest, RES

protsessi raames esitatud lisataotlustest, riigi eelarvestrateegias (edaspidi RES) kehtestatud

kululagedest, Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) määratud aja- ja tegevuskavast ning

õigusaktides sätestatust.

3.3. RIA finantsjuht korraldab RIA eelarve koostamiseks ning muutmiseks asjakohase,

korrektse ja tähtaegse sisendi saamise eelarvejuhtidelt ning konsolideerib saadud sisendi

ühtseks RIA eelarveks.

3.4. Eelarveaastale eelneval sügisel, vastavalt RAM-lt saadud juhistele RES protsessi aja- ja

tegevuskavast, töötab finantsjuht välja RIA eelarve aja- ja tegevuskava ning tutvustab seda

eelarvejuhtidele. Iga-aastase eelarve koostamise protsessi detailid määratletakse vastava

aasta eelarve aja- ja tegevuskavas.

3.5. Eelarve aja- ja tegevuskavas määratletakse ajaline raam ja etappide tähtajad eelarve

koostamiseks, täidetavad vormid ning juhised, mida eelarve planeerimisel järgida.

3.6. Eelarvejuht koostab vajadusel finantsjuhti ja teisi asjaosalisi kaasates oma

vastutusvaldkonna vajadustest, RIA arengudokumentidest, RES protsessi raames esitatud

lisataotlustest, finantsjuhi suunistest, õigusaktidest ning eelarve aja- ja tegevuskavast

lähtuva asjakohase ja korrektse eelarveplaani, milles kajastatakse kõik planeeritavad tulud

ja kulud.

3.7. Eelarvejuht määrab oma vastutusala piires olevale eelarvele kulujuhi(d) lisades vastava

info eelarve planeerimisvormile.

3.8. Eelarvejuht tagab eelarve koostamiseks asjakohase, korrektse ja tähtaegse sisendi andmise

saades selleks vajadusel sisendi RIA teiste struktuuriüksuste juhtidelt ja kulujuhtidelt.

3.9. Eelarvejuht annab teiste struktuuriüksuste juhtidele tagasiside nende poolt antud sisendi

kajastumise kohta koostatavas eelarves.

3.10. Riigi infosüsteemide teenistuse eelarvejuht esitab oma vastutusvaldkonna tegevusi

hõlmava eelarveplaani kooskõlastamiseks peadirektori asetäitjale riigi infosüsteemi alal.

3.11. Küberturvalisuse teenistuse eelarvejuht esitab oma vastutusvaldkonna tegevusi hõlmava

eelarveplaani kooskõlastamiseks peadirektori asetäitjale küberturvalisuse alal.

3.12. Peadirektorile otsealluv eelarvejuht esitab oma vastutusvaldkonna tegevusi hõlmava

eelarveplaani kooskõlastamiseks peadirektorile.

3.13. Eelarvejuht esitab peadirektori asetäitja või peadirektori poolt kooskõlastatud

eelarveplaani finantsjuhile eelarve aja- ja tegevuskavas etteantud tähtajaks.

7

3.14. Finantsjuht vaatab eelarveplaani läbi ja peab vajadusel esitatu muutmise osas

läbirääkimisi eelarveprotsessis osalejatega. Eelarve lõpliku jagunemise otsustab RIA

juhtkond lähtuvalt RIA prioriteetidest ja RIA-le määratud eelarve piirmääradest.

3.15. RIA juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarveplaan salvestatakse avalikul kettal.

3.16. Finantsjuht sisestab RIA juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarve jaotuse eelarve

kasutusplaani. Eelarve kasutusplaan salvestatakse avalikul kettal.

3.17. Finantsspetsialist sisestab RIA juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarve jaotuse

kuluarvestuse infosüsteemi KAIS vastavalt MKM-i finantsosakonnalt saadud juhistele.

4. Eelarve muutmine

4.1. RIA piirmääraga eelarve muutmise algatab põhjendatud vajadusel peadirektor, teenistuse

juht või eelarvejuht. Eelarvejuht esitab RIA eelarve muutmiseks põhjendatud ettepanekud

finantsjuhile, kes valmistab ette eelarvemuudatuse.

4.2. RIA eelarvet võib muuta kas ühe eelarvejuhi vastutada oleva eelarve arvestusobjektide

sisemise liigenduse muutmise või eelarvejuhtide vahelise eelarve muutmise teel.

Nimetatud muudatusi tehakse üldjuhul mitte rohkem kui üks kord kvartalis.

4.3. RIA eelarve muutmisel ei või muutuda RIA eelarve kulude kogumaht, va piirmäärata

(tuludest sõltuvate) vahendite puhul võib suurenenud tulude arvelt suurendada vastavalt ka

kulude mahtu.

4.4. Finantsjuht vaatab eelarvejuhi muudatusettepaneku läbi, arutab ettepanekut kõikide

asjassepuutuvate osapooltega ja vajadusel täpsustab ettepanekuga seotud asjaolusid.

4.5. RIA eelarve muutmise teenistuse siseselt kooskõlastab teenistuse juht, RIA eelarve

muutmise teenistuste vahel kooskõlastab RIA juhtkond.

4.6. Riigieelarve seaduse muutmise ettepaneku esitamise kooskõlastab RIA juhtkond, lähtudes

RIA prioriteetidest ja vajadustest.

4.7. Riigieelarve seaduse muutmiseks ettepanekute tegemist korraldab finantsjuht lähtudes

MKM-i ja RAM-i juhistest ning määratud tähtaegadest.

4.8. Finantsjuht koondab eelarvejuhtidelt tulnud ettepanekud, tagab selgitused ja põhjendused

eelarve muutmiseks, esitab eelarve muutmise taotluse MKM-i ning edastab eelarve

muudatuste info finantsspetsialistile, kes sisestab eelarve muudatused KAIS-i. Pärast

MKM-ilt saadud aktsepti teavitab finantsjuht muudatuste otsustest RIA vastavaid

eelarvejuhte.

4.9. Finantsjuht sisestab kooskõlastatud eelarve jaotuse muudatused eelarve kasutusplaani.

Muudetud eelarve kasutusplaan salvestatakse avalikul kettal.

4.10. Välistoetuse eelarve muutmisel peab välisprojekti juht teavitama finantsspetsialisti

juhul kui projekti tegevuste elluviimiseks peab taotlema täiendavat sildfinantseerimist.

8

5. Eelarve kasutamine

5.1. RIA eelarve kasutamisel lähtutakse juhendist, MKM-i valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjast ning teistest asjakohastest õigusaktidest.

5.2. RIA ostuarvete haldamine toimub e-arvete keskkonnas (edaspidi eAK). Teenistuja puhkust

ja lähetust puudutavate kuludokumentide, majanduskulude aruannete ning varade haldus

toimub riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). Eespool nimetamata

kuludokumentide haldus toimub dokumendi-haldussüsteemis (edaspidi DHS), kui RIA

sisestest õigusaktidest ei tulene teisiti.

5.3. Finantsspetsialist tagab eelarvejuhtidele ja kulujuhtidele e-AK kasutajakonto ning -õiguste

olemasolu ning vajadusel koolitused.

5.4. Kuludokumentide menetlemine toimub vastavalt kuludokumendi liigile kas eAK-s või

RTIP-i lähetus- või majanduskulude moodulis. Eelarvejuhi kooskõlastust vastavas

keskkonnas käsitletakse kuludokumendi kinnitamisena juhendi tähenduses.

5.5. eAK-s kuludokumendi menetlemisel tehtavad toimingud:

5.5.1. Kulujuht

5.5.1.1. märgib millise tegevusega arve on seotud, lisab lepingu, hanke andmed

(kas viitenumbri või hanke algatamise käskkirja numbri), lähetuskorralduse,

koolitustaotluse või garantiikirja olemasolul vastava viite, projekti või

toetuse tunnuse ning ürituse või koolitusega seotud dokumendi puhul

osavõtjate arvu, sh RIA teenistujate osakaalu;

5.5.1.2. kinnitab, et dokument kajastab majandustehingut õigesti ja dokumendil

kajastatud kogused, sh arendustööde tunnid, hinnad jm tingimused vastavad

sõlmitud lepingutele, fikseeritud ja teostatud töötundidele ning tellimustele;

5.5.1.3. tagab, et arve on koostatud pärast üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning tehingu majanduslik sisu on üleandmise-vastuvõtmise

aktiga identne;

5.5.1.4. tagab, et tööd on vastu võtnud volitatud või selleks õigustatud isik;

5.5.1.5. kinnitab, et majandustehing on seaduspärane ja vajalik ning tehingu

sõlmimisel on lähtutud efektiivsuse ja säästlikkuse põhimõttest.

5.5.2. Eelarvejuht lähtub dokumendi kinnitamisel punktidest 5.5.1.1.-5.5.1.5 ning

lisaks kinnitab, et majandustehing on kooskõlas talle volitatud eelarvega, selle

kasutamise ja jälgimise põhimõtetega. Kui eelarvejuht on mh ka kulujuhi rollis,

siis peab dokumendi kinnitama ka talle vahetu juht.

5.5.3. Välisprojekti juhile kehtivad eelarvejuhi kohustused ning lisaks kinnitab

välisprojekti juht, et tehing on kooskõlas rahastaja poolt seatud tingimuste, sh

abikõlblikkuse tingimustega ja õigusaktidega. Kui välisprojekti juht on mh ka

kulujuhi rollis, siis peab dokumendi kinnitama ka talle vahetu juht.

5.5.4. Juhul, kui kuludokumendil kajastuvad mitme eelarvejuhi või kulujuhi vastutusel

olevad kulud, siis kinnitab kuludokumendi igaüks oma vastutusala osas.

9

5.5.5. Finantsjuht kinnitab, et majandustehing on kooskõlas vastava üksuse eelarvega,

selle kasutamise ja jälgimise põhimõtetega ning tagab finantsarvestuseks ja –

aruandluseks vajaliku konteeringu ja veendub, et dokument on kinnitatud selleks

õigust omavate isikute poolt.

5.5.6. RTK kajastab kuludokumendi SAP-is, veendub arvele kantud andmete õigsuses,

vajadusel periodiseerib ja seob varasemalt tehtud ettemaksega ning lisab

dokumendi kooskõlastusse/kinnitusse SAP-i raamatupidamiskirje numbri (kui see

ei teki andmevahetuse käigus automaatselt) ning teeb väljamakse.

5.6. Eelarve kasutamises tagatakse neljasilmapõhimõte, st igat kuludokumenti kinnitavad lisaks

finantstiimi liikmetele veel vähemalt kaks teenistujat. Sellest tulenevalt on iga kulukoha

eest vastutajaks eelarvejuht, kes peab määrama kulujuhi.

5.7. Juhul kui üks ja sama teenistuja on eelarveprotsessis samaaegselt mitmes rollis, siis

kinnitab kuludokumendi lisaks teenistujale ka tema vahetu juht, nt

5.7.1. kui eelarvejuht on ühtlasi ka välisprojekti juht ja kulujuhti ei ole võimalik

(mõistlik) määrata, siis kinnitab kuludokumendi peadirektori asetäitja või

peadirektor;

5.7.2. kui eelarvejuht on ajutiselt ka kulujuht või vastupidi (nt puhkuse või muu

eemalviibimise asendamisel), siis kinnitab kuludokumendi peadirektori asetäitja

või peadirektor.

5.8. Eelarveplaanis mittekajastuva kulu tegemine kooskõlastatakse enne RIA-le kohustusi

loovate kokkulepete sõlmimist eelarvejuhiga. Eelarvejuhil on õigus keelduda eelarves

mittekajastuva ning eelnevalt kooskõlastamata kulu tegemisest.

5.9. Eelarves kajastatud kulu muutumisest tuleb kulujuhil viivitamatult teavitada eelarvejuhti.

Eelarvejuhil on õigus keelduda planeeritust suurema või RIA vajadustele mittevastava kulu

tegemisest.

5.10. Planeeritud ülesannete ja tegevuste oluline muutus ning sellest tulenevad muutused

eelarve kasutamises tuleb kulujuhil kooskõlastada eelarvejuhiga. Muudatustest, millega

kaasneb vajadus muuta eelarvemahtu osakondade eelarvete vahel, teavitab eelarvejuht

finantsjuhti. Finantsjuht lahendab küsimuse koos eelarvejuhtidega, kelle vastutusalasse

kuuluva eelarvega muudatus on seotud vastavalt punktis 4 toodule.

6. Eelarve kasutamise arvestus ja aruandlus

6.1. RIA eelarve kasutamine ning arvestuse pidamine toimub tekkepõhiselt.

6.2. Kõik RIA eelarvest tehtud kulutused eristatakse raamatupidamisarvestuses

arvestusobjektidega, vastavalt kulude teenustele suunamise reeglitele.

6.3. RIA eelarve kasutamise üle arvestuse pidamiseks saadakse andmed aruandluskeskkonnast

SAP BO.

6.4. Finantsjuht tagab vajadusel eelarvejuhtidele ja välisprojekti juhtidele SAP BO

kasutajakonto ning -õigused, SAP BO keskkonnas eelarvejuhtide määratud tingimustele

vastavate aruannete loomise võimaluse ning vajadusel kasutajakoolitused.

10

6.5. Finantsjuht sisestab RIA eelarve kasutamise jälgimiseks eelarve ja eelarve täitmise andmed

eelarve kasutusplaani. Finantsjuht tagab kasutusplaani uuendamise iga järgneva kuu

lõpuks, sh täpsustatakse teadaolevad tegelikud kulud ning vajadusel ees olevate kuude

lõikes kulude prognoosid.

6.6. RIA eelarve täitmist jälgib finantstiim. Finantsjuht annab vajadusel juhtkonnale ülevaate

RIA eelarve täitmisest ning prognoosist jooksva aasta lõpuni.

6.7. RIA eelarve täitmise eest vastutavad eelarvejuhid, kes jälgivad ja kontrollivad oma

vastutusala tegevusteks eraldatud rahaliste vahendite kasutamist, kohustuste võtmist ning

eelarve prognoosi aasta lõpuni kasutusplaanis.

6.8. RIA eelarve täitmise ja juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarveplaani erinevustest,

sealhulgas tulevikus tekkida võivatest olulistest erinevustest, teavitab eelarvejuht

erinevuste ilmnemisel koheselt finantsjuhti ning esitab sellekohase selgituse ning vajadusel

ettepaneku eelarve muutmiseks, eelarve suurendamise ettepaneku korral ka muudatuse

katteallika vastavalt punktis 4 toodule.

6.9. Eelarvejuhile tagab tema vastutusalas oleva eelarve täitmise seisust ning eelarve

prognoosist ülevaate andmise finantsjuht koostöös finantsspetsialistiga.

6.10. Uue välisprojekti lisandumisel esitab välisprojekti juht finantsspetsialistile vabas vormis

projekti eelarve, sildfinantseerimise ja kaasfinantseerimise vajadused ning taotluse

projektitunnuse avamiseks SAP-is.

6.11. Finantsspetsialist koostöös välisprojekti juhiga korraldab sildfinantseerimise vahendite

taotlemise, välisprojekti tunnuse loomise ja eelarve avamise SAP-is.

6.12. Eelarvejuht võib jooksval eelarveaastal esitada finantsjuhile lisataotluse täiendavate

vahendite eraldamiseks:

6.12.1. ettenägematute kulude katmiseks Vabariigi Valitsuse reservist;

6.12.2. välisprojektide kaasfinantseerimiseks.

Finantsjuht esitab lisataotluse täiendavate vahendite eraldamiseks MKM-i.

6.13. Eelarveaasta lõpus kasutamata jäänud vahendid tuuakse üle uude aastasse kooskõlas

riigieelarve seadusega. Piirmääraga vahendid paigutatakse peadirektori vastutusel olevasse

eelarvesse. Ületoodud vahendeid käsitletakse uue eelarveaasta vahenditena ning nende

kasutamise otsustab RIA juhtkond eelarvejuhtide ja finantsjuhi sisendi alusel jooksvalt.