Seisukohad Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamustele

1

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“

Planeeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku tulemused

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle KSH aruande eelnõude avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja Rahandusministeeriumi vastused neile (seisuga 17.03.2023)

Planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsiti ettepanekuid koostöötegijatelt ja kaasatavatelt Rahandusministeeriumi 27.12.2022 kirjaga nr 15-2/10190-1. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.01-23.02.2023.

Arvamuse esitaja Esitatud arvamus Rahandusministeeriumi vastus Päästeamet 20.01.2023 kiri nr 7.2-3.4/8199-2

Täiendada ptk 3.6.3 veeskamiskohad sellise lausega: Planeerida veeskamiskohad kõikidesse asulatesse, mis asuvad jõe kaldal ja nende puudumisel 10 km vahekaugusega. Selliselt paraneks oluliselt Pärnu jõel veepääste võimekus.

Selgitame, et jõe kallastel paikneb 30 asulat, millest mõni piirneb jõega vaid 1-2 km pikkusel lõigul. Seega ei pea me põhjendatuks kõikidesse jõe kaldal asuvatesse asulatesse veeskamiskoha kavandamist. Küll oleme veeskamiskohad kavandanud suurematesse asulatesse (Pärnu, Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu, Vihtra, Suurejõe, Kurgja, Tammiste). Planeeringuga on määratud linnalises piirkonnas veeskamiskohtade põhimõttelised asukohad ja maalises piirkonnas veeskamiskoha vajadusega piirkonnad. Lahenduse kohaselt ei ole 10 km vahekaugus veeskamiskohtade puhul tagatud Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahelistel lõikudel. Lisame seletuskirja ptk 3.6.3 „Veeskamiskohad“ suunise: Pärnu jõel veepääste võimekuse parandamiseks planeerida veeskamiskohad vähemalt 10 km vahemaa tagant. Lisaks planeeringus toodule kaaluda täiendavate veeskamiskohtade kavandamist Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahelistel jõelõikudel.

Põllumajandus- ja Toiduamet 24.01.2023 kiri nr 6.2-1/14158-1

KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid Põllamajandus- jaToiduameti halduses olevatele maaparandusehitiste ja nendega seonduvatele rajatistele ei kaasne.

Ei vaja seisukoha andmist.

Maa-amet 26.01.2023 kiri nr

Põhijoonisel ei ole kujutatud maardlaid, mäeeraldisi ega nende teenindusmaid. Kaardirakenduses on maardlad ja mäeeraldised,

Arvestame ettepanekuga.

2

6-3/21/14768-6 kuid teenindusmaade alad ei ole tähistatud. Palume kaaluda ka teenindusmaade lisamist kaardirakenduse kihtide hulka. Vajadusel võib mäeeraldise ja selle teenindusmaa liita üheks nähtuseks nimega „Mäeeraldis ja selle teenindusmaa“ või „Mäetööstusmaa“.

Lisame kaardirakenduse kihtide hulka mäeeraldise teenindusmaade info.

Maardlate aladel on väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ja rohealad, mis on valdavalt võetud üle maakonnaplaneeringust ja mõnevõrra on tingimusi täpsustatud. KSH aruande eelnõu ptk-s 9.12. Maardlatega seotud võimalikud mõjud on märgitud (tsiteerin): „Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei kattu maardlate ja mäeeraldistega. Tagatud on maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale“. Palume see info ära märkida ka planeeringu seletuskirjas

Selgitame, et vähesel määral kattuvad maardlatega väärtusliku maastiku alad (Sindis) ja rohevõrgustiku alad (Kaansoos). Teemaplaneeringuga on täpsustatud ja täiendatud maakonnaplaneeringuga seatud rohevõrgustiku toimimise tingimusi jõgede, kui teatavat liiki rohelise võrgustiku koridoride osas. Pärnu, Sauga ja Reiu jõe rohelise koridori alast väljaspool paikneva rohevõrgustiku osas jäävad kehtima Pärnu maakonna planeeringus seatud tingimused. Väärtusliku maastiku piirid täpsustatakse kohaliku omavalitsuste planeeringuga. KSH aruande ptk-s 9.12 täpsustatakse viidatud lauseid järgmiselt: „Teemaplaneeringuga kavandatavad uued tegevused ei kattu olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega. Seega ei takista planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale.“ Kajastame hinnangu tulemust teemaplaneeringu ptk-s 6. „Planeeringu elluviimine“.

Politsei- ja Piirivalveamet 27.01.2023 kiri nr 2.1-3/44797-2

Ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Ei vaja seisukoha andmist.

Terviseamet 01.02.2023 kiri nr 9.3-4/21/11886-5

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Pärnu jõe teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõudega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

Ei vaja seisukoha andmist.

Rail Baltic Estonia OÜ 03.02.2023 kiri nr

Palume täpsustada teemaplaneeringu seletuskirja eelnõu lk 24 esimese lõigu sõnastust asendades sõna „perspektiivse“ sõnaga

Arvestame ettepanekuga. Asendame sõna „perspektiivne“ sõnaga „kavandatud“.

3

KV2023-042 „kavandatud“, st pärast täpsustuse sisseviimist: „kavandatud Rail Baltic kiirraudteega“. Täiendada teemaplaneeringu seletuskirja eelnõu lk 24 teist lõiku: Papiniidu tänava äärde on planeeritud mootorsõidukitele mõeldud ajutise parkimise ala (drop off area), kus on võimalik kedagi rongile viia või kedagi rongilt tuua, sh takso.

Arvestame ettepanekuga osaliselt. Me ei pea põhjendatuks maakonnaplaneeringu täpsusastmes jaama teenindava taristu niivõrd detailset kirjeldamist. „Drop off“ parkla ala on lahendatud kehtiva detailplaneeringuga. Seletuskirja planeeringulahendust illustreerival skeemil suurendame Rail Baltic jaama ala selliselt, et see hõlmaks ka Rail Baltic jaama juurde kuuluvat parkla ala üle Liivi tee.

Keskkonnaagentuur 21.02.2023 kiri nr 6- 6/22/2214-2

Palume lisada Pärnu jõe teemaplaneeringusse ja KSH aruande eelnõusse, et Keskkonnaagentuuril on plaanis 2023-2024. aastal arvutada Pärnu jõele üleujutustõenäosused ja need ka kaardistada.

Arvestame ettepanekuga. Kajastame uuringu koostamist planeeringu tegevuskavas ja KSH aruande ptk-s 9.3.

Keskkonnaamet 22.02.2023 kiri nr 6- 5/22/25202-2

Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.3 (Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni) on välja toodud piirkonna supluskohad, nimetades ka Raja tänava sihil olevat. Põhijoonisel on supluskoht näidatud Saare tänava sihil. Arvestades jalakäijate tunneli asukohta eeldab Keskkonnaamet, et siiski on mõeldud supluskohta Saare tänava sihil.

Parandame vea tänava nimes.

Teemaplaneeringu ptk 3.1.2.5 (Ala 5. Sauga jõgi) käsitleb muuhulgas endise Sauga mõisa ala, kus asuvad mõisa hoonete varemed, allee ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on kavandatud välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh võimalik suurürituste toimumispaik). Suunisena on välja toodud, et Sauga mõisa puhkeala arendamisel näha ette võimalused veega seotud puhketegevusteks. Arendada välja Sauga veematkateega seotud pikemat puhkust võimaldav puhkekoht. Keskkonnaamet märgib, et Pärnu Linnavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Saugamõisa detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ja selle kasutusele võtmine tulevikus riigikaitselistel eesmärkidel. Palume selles valguses käsitleda ka seda võimalikku stsenaariumit

Selgitame, et Rahandusministeeriumile ei ole laekunud Pärnu linnavalitsuselt detailplaneeringu lähteseisukohti ega KSH eelhinnangut. Samuti ei ole laekunud ettepanekut praeguse teemaplaneeringu lahenduse muutmiseks. Selgitame lahenduse täpsustamise vajadust koostöös kohaliku omavalitsusega täpsemate asjaolude selgumisel.

4

Teemaplaneeringu ptk-s 3.2.1 on suunisena puhkealade võrgustiku arendamiseks öeldud, et Tori vallas Tammiste küla ja Sindi raudteesilla vahelisel lõigul uute elamualade kavandamisel tuleb näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et kompenseerida Tammiste küla piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade puudumist ja tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine kuni Sindi raudteesillani. Planeeringujoonisel kulgeb Pärnu jõe paremkalda kaldatee osaliselt piki jõe äärt, osaliselt Pärnu - Rakvere – Sõmeru maantee ääres. Keskkonnaamet on seisukohal, eesmärgiks tuleb võtta kaldatee jätkumine piki jõe äärt paremkaldal vähemalt Pärnu suure ümbersõidu sillani Pärnu jõel, ideaalis aga kuni Sindi raudteesillani.

Selgitame, et Pärnu jõe kaldatee on planeeringulahenduse kohaselt jõele lähim võimalik katkematu ühendus, mis on jalgsiliikluseks (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav ja võib koosneda erineva iseloomuga lõikudest (kergliiklustee, pargitee, metsarada, matkarada, loodusrada, vähese liiklusega tänav jms). Kaldatee täpne asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse planeeringuga. Arvestades, et kaldatee täpseks kavandamiseks on piirkonnas mitmeid võimalusi (sh on avalikustamise perioodil laekunud mitmeid erinevaid ettepanekuid) ja konkreetne lahendus ning kokkulepe saavutatakse kohalikul tasandil, kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele kandmise vajadust ja otstarbekust. Juhul kui on otstarbekas kaldatee joonisele kanda kasutame üldistatumat lahendust. Üldisem lahendus ei mõju eksitavalt ja võimaldab kohalikul omavalitsusel sobivaid lahendusi paremini kaaluda.

Teemaplaneeringu ptk-s 3.6.2 on antud suunised laevatee süvendamiseks. Muuhulgas on öeldud: „Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning viia veeliikluse alal läbi väikesemahulisi hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms).“ Arvestades, et Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt kalade oluline kudeala, ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt puhastamine) eeldatavalt võimalik. Kirjeldatud meedet ei ole hinnatud KSH aruandes.

KSH aruannet täiendatakse vastava hinnanguga. Jõe põhja puhastamise vajadust võiks kaaluda Pärnu jõe lõigus Reiu jõe suudmest kuni Türgi oja suudmeni, kui see osutub paadiliikluse ohutuse seisukohast põhjendatuks ja otstarbekaks. Eeltööna tuleb läbi viia valikud sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnauuringud, jõe põhja põhjalik mõõdistamine ning Pärnu jõe loodusala Natura asjakohane hindamine. Maves on oma uuringus märkinud järgmist: „Türgi oja suudmest ülesvoolu jäävatest Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on jõe sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega ja vee sügavus on valdavalt 1,0 kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit kasutades), kuid garanteeritud sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt kivid) laevateena kasutamiseks sobimatu.“ Kuna jõelõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on kaladele oluline kudeala, siis kalastiku seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja

5

puhastustöödega minna Tindisaartest (Türgi oja suudmest) ülesvoolu. Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse seisukohast) võib kaaluda üksikute suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning kõiki vajalikke keskkonnameetmeid arvestades. Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse otstarbekust, sest eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus, kuna jääminek ja suurvesi võib iga-aastaselt olukorda jões muuta. Korduvad/regulaarsed häiringud selles 4,5 km pikkuses jõelõigus võivad kokkuvõttes põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale. Teemaplaneeringu seletuskirja täiendatakse vastavalt „Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning kaaluda väikesemahuliste hooldustööde (näiteks üksikute kivide eemaldamine) läbi viimise võimalust ja otstarbekust.

Teemaplaneeringu ptk-s 3.6.10 on suunisena taastuvenergeetika arendamiseks öeldud, et jõe kasutamisel jahutamiseks ja kütteks tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus. Keskkonnaamet peab vajalikuks lõiku täiendada. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad.

Arvestame ettepanekuga. Täiendame planeeringu ptk 3.6.10 „Taastuvenergeetika“ suuniseid ja lisame: „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad.“

KSH ptk-s 8.5.1. on öeldud: „Lõhe rändab jõgedesse kudema kevadel (vähem sügisel)“. Lauset tuleb korrigeerida. Lõhe koeb sügisel, suurtes jõgedes tõuseb jõkke umbes augusti keskpaigast. Kudemine ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja vastsed kooruvad kevadel.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 8.5.1 korrigeeritakse vastavalt.

6

KSH ptk-s 8.5.2. (Mõju Reiu jõe loodusalale) on hinnatud mõju võldasele (Cottus gobio) kui Reiu jõe looduala kaitse-eesmärgile. Välja on toodud, et: „Planeeringualale jääv Pärnu jõe lõik on sügav ja väga aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi sobivaks elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa.“ Palume ebatäpsus parandada ning käsitleda selles lõigus Reiu jõge.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 8.5.2 korrigeeritakse vastavalt.

KSH ptk-s 8.5.3. (Mõju Rannaniidu loodusalale) on väidetud, et „Alale jäävad küll luited ning ka veekogud, mis oma iseloomult on rannikulõukad, kuid tõenäoliselt ei vasta need tugevate inimmõjude tõttu elupaigatüüpide kriteeriumitele.“ Täpsustame, et elupaigatüüp rannaniidud (1630*) on seal kaardistatud (Eesti looduse infosüsteemi kood ELP0012372, ELP0021990, ELP0021989). Alal olev lõugas (1150*) on rannaniiduga kaasnev elupaik, kuigi tiheda roostikku tõttu on niidu ja lõuka eristamine raskendatud. Ei saa väita, et tugevate inimmõjude tõttu ei vasta elupaik kriteeriumitele.

KSH aruande ptk 8.5.3 toodud väidet analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse ptk vastavalt.

KSH ptk-s kokkuvõte ja ptk-s 9.1.1. on öeldud: „Kavandatava tegevusega kaasnev Pärnu süvendamine ja jõe põhja puhastamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel leevendatav“. Keskkonnaamet peab vajalikuks kõnealuse lõigu juurde lisada - Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine vajab alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 9.1.1 täiendatakse vastavalt.

Teemaplaneeringus ja KSH aruandes on antud suunised veeskamiskohtade ja supluskohtade rajamiseks, samuti soovitatakse kaaluda hooldustöid jões veeliikluse alal ning lisaks on meetmena välja toodud kallaste kindlustamine veeliikluse mõjude vähendamiseks kallastele. Keskkonnaameti peab vajalikuks lisada, et ka tahkete ainete vette paigutamisel on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju ja on lubatav.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 10 täiendatakse vastavalt.

7

KSH ptk 9.2. on öeldud: „Süvendamise ja setete eemaldamise mahtude hindamisel on eeldatud, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka avalikust huvist, juba olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks. Keskkonnaametilt taotleti näiteks varasemalt luba Künka 8 kinnistule (Tori vald) supluskoha rajamiseks. Koostatud Natura eelhindamisega jõuti aga järeldusele, et veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuga planeeritud tegevus on vastuolus Pärnu jõe loodusala pikaajalise kaitsekorralduskava kaitse-eesmärgiga (elupaigatüübi jõed ja ojad vähemalt hea (B) looduskaitselise seisundi saavutamine) ning looduskaitseseaduse § 51 lõikega 1 (lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude sängi ja hüdroloogilise režiimi on keelatud muuta). Künka 8 ujumiskoha rekonstrueerimine on lisatud teemaplaneeringu lisas 43 toodud potentsiaalsete objektide loetellu, kus on vaja eemaldada setet või süvendada jõge. Kuna lähedal asub Sindi väliujula, kinnistu on eraomandis, lahendada tuleb avaliku juurdepääsu küsimus, ei ole välistatud, et supluskoha rekonstrueerimise soovile antakse uuesti keelduv otsus.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 9.2 täiendatakse vastavalt ja lisatakse, et “Uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda avalikust huvist, juba olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks.“ Täpsustame planeeringulahendust koostöös Tori Vallavalituse ja Keskkonnaametiga.

KSH ptk-s 9.2. ja ptk-s 10.2. on ekslikult öeldud: „Mõjude minimeerimiseks on kaevetööd vees soovitatav teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust

Arvestame ettepanekuga.

8

tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude laevatatavatel osadel veeelustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad, sest neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää olulisi kalade kudealasid.“ Suuremahuliste tööde läbiviimine on Keskkonnaameti hinnangul kindlasti elustikule kahjulik, sest lisaks kudepaikadele (mida seal siiski osadele liikidele on) toimub kevadel aktiivne kuderänne, meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine, erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel perioodil suuremahulised tööd välistama. Ainult soovitusest töid vältida ja teostada suvisel madalveeperioodil ei piisa. Pärnu jõe kalastikku, kudekarjade liikumist, kalavastsete ja maimude merre laskumist ja kudealasid on põhjalikult käsitlenud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertarvamus4 (vt ka lisa 1), mille sisu ja järeldusi tuleb kasutada ka KSH aruande ja teemaplaneeringu täiendamisel.

KSH aruannet täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt, sh Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertarvamusest lähtuvalt.

KSH ptk-s 9.4.1. (Mõju kaitsealadele) on nimetamata sile kardhein (Ceratophyllum submersum) leiukoht (EELISe kood KLO9305362). Sile kardhein on Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 9.4.1 täiendatakse vastavalt.

KSH ptk-s 9.12. on öeldud, et teemaplaneering teeb ettepaneku kaaluda jõelõigul Vaala sadamast kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit, veesuusatamine) harrastamiseks. Lokaalse mõjuallikana lisandub jetisõidu harjutus- ja võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu. Keskkonnaamet nõustub, et kuigi jetisõidu jaoks planeeringuga konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele inimestele meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem lahendus, kui lubada mürarikastel jetidel liikuda kogu veeala ulatuses. Samas on oluline arvestada ka Pärnu ja Reiu jõgede kalastiku ning kalanduse kaitse põhimõtetega. Pärnu jõgi alates Reiu jõe suudmest kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni on elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna veemotospordiala laiendamine ei ole mõistlik. Veemotospordiala piiritlemisel ning kasutustingimuste määramisel peame vajalikuks täiendavalt

Nõustume, et teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid. Lisaks tuleb analüüsida, mida saab reguleerida teemaplaneeringuga ja kus tuleb rakendada muid korralduslikke meetmeid. Täpsustame lahendusvõimalusi koostöös vajalike osapooltega (kohalikud omavalitsused, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut).

9

konsulteerida Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga, kellele on pikaajaline kogemus Pärnu piirkonna kalastiku küsimustes. KSH ptk-s 9.14. on hinnatud mõju planeeringuala jõgede elustikule ning on muuhulgas märgitud mootori abil liikuvate veesõidukitega seoses, et kalastikku võib häirida veealune müra, mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul ei häiri. Peatüki kohaselt kalastikule avaldab mõningast negatiivset mõju ka kalade hukkumine või vigastumine kokkupõrkel veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini liikuvate aluste puhul, mille eest kalad ei jõua pageda. Keskkonnaamet peab vajalikuks käsitleda ka hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jettide) mõju kalade noorjärkudele. Tuginedes kirjanduse ja TÜ Eesti Mereinstituudi andmetele, mõjutab jettide kasutamine negatiivselt enim kalade noorjärke ehk larve. Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist, samuti madalas kaldavees. Jettide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt, läbides koos veega turbiini, või veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti tundlikud on jettidele meritindi kalavastsed. Kalade noorjärkude kaitse seisukohast on vajalik jetisõitu ajaliselt piirata, lubatud periood võiks olla nt juuni algusest augusti lõpuni.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 9.14 täiendatakse jetide mõju hinnanguga kalastikule. Vt ka vastus eelmisele märkusele.

KSH ptk-s 10.3. on öeldud, et sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Juhime tähelepanu et teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3 , mis tähendab, et KMH läbiviimine on kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 10.3 täiendatakse vastavalt.

10

tingimused kehtivad Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamisel. KSH ptk-s 10.4. on öeldud (täpsustamata jõelõike, kus tingimus kehtib ning kas tegemist on individuaalse või üldise vajadusega), et jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogus olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega. Samas on ptk-s 10.8 ja kokkuvõtvas peatükis kirjeldatud tingimuste sisu pisut teistsugune: „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks jõkke liiga kitsas ning see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel tuleb hinnata riske seoses jõgede jääoludega, arvestada setetest puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe veekeskkonnale) ning hinnata koosmõju muude tegevustega.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks peatükke ühtlustada.

Selgitame, et KSH aruande ptk 10.4 käsitleb jõgede kallaste lihkeohtlikkuse meetmeid, seega need meetmed on mõeldud rakendamiseks nendes piirkondades, kus esineb kallaste lihkeoht. Puudub vajadus jõelõikude täpsustamiseks selles peatükis. Ptk-s 10.4 toodud viidatud sõnastust täpsustatakse järgmiselt: „… et selgitada välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega“. KSH aruande ptk 10.8 on koondatud meetmed, millega tuleb arvestada planeeringuala taristuobjektide kavandamisel. Puudub vastuolu nimetatud peatükkide vahel.

Keskkonnaministeerium 23.02.2023 kiri nr 7-15/22/5810-3

KSH aruande ptk 9.14 „Mõju inimeste tervisele“ (lk 110) on müra mõju osas viidatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja müra taotlustasemetele. Märgime, et uutel planeeritavatel aladel tuleb järgida keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra sihtväärtust.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 9.14 korrigeeritakse vastavalt.

11

KSH aruande eelnõu ptk 9.1.2 „Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja kallastele“ (lk 54) kohaselt hinnatakse Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamisega kaasnevat mõju jõe hüdromorfoloogilisele seisundile lokaalseks. Kuna teemaplaneeringuga kavandatavaid veekasutusega seotud objekte on palju, siis kumulatiivselt võib planeeritava Pärnu jõe veekogumite (Pärnu_2, Pärnu_3) hüdromorfoloogiline seisund halveneda. Palume aruandes analüüsida planeeritava tegevuse kumulatiivset mõju Pärnu jõe veekogumite hüdromorfoloogilise seisundile.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruande ptk 9.1.2 täiendatakse vastavalt.

Soovitame lisaks üleujutusega seotud riskipiirkondadele lisada teemaplaneeringu kaardile ka 2021. aastal valminud töö „Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks“ üleujutusalade informatsioon. Lisainformatsioonina anname teada, et Keskkonnaministeerium ajakohastab üleujutusega seotud riskide hinnangu ja riskipiirkonnad 2024. aasta kevadeks ning Keskkonnaagentuuril on kavas alustada üleujutuse stsenaariumite kaardistamist terves Pärnu jõestikus 2023. aastal.

Arvestame ettepanekuga. Kajastame üleujutusalade informatsiooni planeeringu kaardirakenduses. Maakonnaplaneeringu mõõtkavast tulenevalt kaalume informatsiooni kuvamise võimalust planeeringu põhijoonisel.

Käsitleda KSH aruandes kliimamuutuste leevendamist ehk planeeringu mõju kasvuhoonegaaside heitele. Seetõttu palume täiendada KSH aruannet järgmiste punktidega: a) hinnata seoseid ELi ja siseriikliku kliimapoliitika kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega; b) hinnata kooskõla 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga; c) hinnata kooskõla arengukavadega (riiklike, kohaliku omavalitsuse) seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega (nt mõju transpordi, maakasutuse muutusega, sh raadamisega, ja energiakasutusega seotud heitele jmt); d) hinnata heite edasise vähendamise kavandamise võimalusi ning kirjeldada leevendavaid meetmeid ja nende rakendamist. Ühtlasi

KSH aruannet täiendatakse vastavalt, lähtudes teemaplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja planeeringu täpsusastmest.

12

viidata aruandes arengustrateegia „Eesti 2035“ ja ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused 2050“ eesmärkidele. Juhime tähelepanu sellele, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi tuleb strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul teemaplaneeringu) koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirjas ptk 5 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ on märgitud, et KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel. Samas on ka märgitud, et mõjude hindamise käigus on tehtud ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks, mis on pigem ettepanekud ja soovitused teemaplaneeringu edasiseks rakendamiseks kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel. Samuti on KSH aruandes ptk 10 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ toodud ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks ning üldplaneeringute jm planeerimis- ja projekteerimisdokumentide koostamiseks, mis täiendavad teemaplaneeringus esitatud suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi. Selleks, et teemaplaneeringu elluviimisel ning järgnevate planeeringute ja projektide koostamisel neid meetmeid arvestada, peaksid need olema integreeritud ka teemaplaneeringusse. Kui KSH aruandes pakutud ettepanekud ja meetmed kantakse planeeringusse, siis need ka jõustuvad planeeringu kehtestamisel. Seetõttu lisada aruande ptk 10 esitatud meetmed teemaplaneeringu seletuskirja.

Arvestame ettepanekuga. KSH aruandest tulenevad „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ lisatakse teemaplaneeringu seletuskirja enne teemaplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamist.

Riigimetsa Majandamise Keskus 23.02.2023 kiri nr 3- 1.1/2022/7082

Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Pärnu jõe puhkealale jäävate metsade kohta koostada pikaajaline metsade majandamise kava, kus muuhulgas määratakse vajadusel raie intensiivsus, tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja raiutava puistu vanusele. Lisaks käsitleda kavas metsamaastiku kujundamise- ja hoolduse põhimõtteid.

Võtame teadmiseks. RMK metsatööde veebirakenduse alusel on RMK omandis olevad ja Pärnu jõe puhkeala mõistes olulised metsaalad juba kõrgendatud avaliku huviga metsaks määratud.

13

Selgitame, et RMK koostab pikaajalisi metsa majandamise kavasid ainult kõrgendatud avalike huviga aladel. Pärnu jõe puhkealale jäävad järgmised kõrgendatud avaliku huviga alad: Tammiste küla Pärnu jõepoolne mets, Tammiste küla raudtee poolne mets ja Paikuse alevi metsad. Kõrgendatud avaliku huviga alade asukohtadega saate vajadusel tutvuda RMK metsatööde rakenduses. Uusi kõrgendatud avaliku huviga alasid moodustab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega, omavalitsuse tahte olemasolul. Üldiselt üldplaneeringu protsessis, kuid on võimalikud ka erandid. Lisaks informeerime teid, et Tammiste metsade (RMK haldusalas olevad Surju metskond 12, 11 ja 67 kinnistud) osas on kohalik omavalitsus algatanud kohaliku kaitseala moodustamise.

Pärnu jõe puhkeala koosseisu jäävad metsad, pargid, rohealad, loodusalad jm täpsustatakse kohaliku omavalitsuse planeeringuga. Kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel on võimalik detailsemalt hinnata uute KAH alade moodustamise vajadust.

Materjalidest selgub, et Pärnu jõe kaldatee on planeeritud mitmetele RMK haldusalas olevatele kinnistutel. Soovime siinkohal juhtide tähelepanu asjaolule, et RMK ei poolda uute radade rajamist RMK haldusalas olevatele kinnistutele, eriti kui piirkonnas on olemasolevad teed ja mitmed looduslikud rajad. Mistõttu teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee mööda olemasolevaid radasid või mööda kallasrada, mis avalikult kõigile kasutatav. Täiendavalt selgitame, et: - Surju metskond 33 kinnistul on enamus jõekaldast vääriselupaik (vääriselupaiga asukohaga saate tutvuda, kas RMK metsatööde kaardilt või Metsaregistris). Vääriselupaik on range kaitsega ala, kus puude raie on keelatud. Lisaks on antud piirkonnas varisemisohtlik kallas. Seetõttu teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee olemasolevatele radadele, nt juba olemasolevale Kiviaia teele. - Surju metskond 67 kinnistul on planeeritud Pärnu jõe kaldatee ja ka kergliiklustee metsamaale, kus (RMK’le teadaolevalt) puudub olemasolev rada. Teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe

Arvestame ettepanekuga. Selgitame, et Pärnu jõe kaldatee on jõele lähim võimalik katkematu ühendus, mis on jalgsiliikluseks (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav ja võib koosneda erineva iseloomuga lõikudest (kergliiklustee, pargitee, metsarada, matkarada, loodusrada, vähese liiklusega tänav jms). Kaldatee täpne asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse planeeringuga. Kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele kandmise vajadust. Kaldatee joonisele kandmisel üldistame lahendust ja lähtume teie poolt esitatud ettepanekutest. Lisame ptk-i 3.2.1 „Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas“ suunise kaldatee kavandamisel: „Pärnu jõe kaldatee asukoha määramisel arvestada kultuuri- ja loodusväärtustega ning olemasolevasse keskkonda sobivusega. Kaldatee kavandamisel läbi metsa eelistada võimalusel olemasolevaid

14

kaldatee ja kergliiklustee, kas kallasrajale või mööda olemasolevaid teid/radu. Mis küll antud piirkonnas võivad ajutisel jõest eemal olla, nt Uuemetsa tee.

looduslikke teid ja radu. Kaldatee kavandamisel läbi hoonestatud alade arvestada ümbritseva ruumistruktuuri ja arhitektuuriga.“

Esitatud materjalidest selgub, et kergliiklustee võiks kulgeda Pärnust kuni Soomaa rahvuspargini. Juhime siinkohal tähelepanu, et kergliiklustee rajamine Soomaa rahvusparki on vajalik kooskõlastada Keskkonnaametiga ja peab lähtuma looduskaitseseadusest ja kaitse- eeskirjast.

Selgitame, et Tori alevist läbi Soomaa kuni Kõpuni on kergliiklustee planeeritud Soomaa piirkonna teemaplaneeringuga (kehtestatud 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182). Koostatavas teemaplaneeringus on kehtiva teemaplaneeringuga arvestatud. Teemaplaneeringut koostatakse koostöös Keskkonnaameti kui kaitseala valitsejaga.

Materjalidest selgub, et on planeeritud kergliiklusteede ühendamine üle Reiu jõe jalakäijate silla. RMK on seisukohal, et kergliiklusteede ühendamisel üle Reiu jõe silla tuleb ühtlasi koheselt tegelda ka mootorsõidukite (krossiratad, atvd jms) probleemiga antud piirkonnas – sõidetakse aladel, milledel sõitmine pole lubatud. RMK teeb ettepaneku käsitleda antud teemas ka Reiu jõe silla ületamise tõkestamist mootorsõidukitele.

Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame, et teemaplaneeringuga nähakse ette kergliiklusteede võrgustiku ühenduse parendamine Pärnu linna ja Paikuse alevi vahel arvestades jõe äärsete kergliiklusteede sidusust. Reiu vana raudteesilla näol on tegemist olemasoleva kergliiklussillaga. Teemaplaneeringu ülesannete hulka ei kuulu lahenduste pakkumine mootorsõidukitega liiklemiseks maastikul. Olemasoleva probleemiga lahendamiseks palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et leida sobilik liikluskorraldusliku või ehitustehniline lahendus.

Üheks oluliseks jõega seotud puhke- ja peatuskohaks on määratud ka Taali metskond – Tori pastoraadi peahoone ja park, Taali metskonna jõe aas. Selgitame, et praegusel hetkel on Taali metskonna jõe aas antud rendile põllumajanduslikuks kasutamiseks. Rajatiste rajamine (nt: rajad, puhkekohad) ja muud tegevused (nt vaadete avamine) RMK haldusalas olevatel kinnistutel saab toimuda ainult koostöös RMKga ja vajadusel maakasutamiseks lepingu sõlmimisega vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et RMK ei pruugi võimaldada rajatise rajamist jms tegevust, kui see segab või ei võimalda RMK

Võtame teadmiseks RMK metsatööde registri kohaselt on puhke-ja peatuskohas tegemist loodusliku rohumaa ja pargi kõlvikutega. Vastavalt teemaplaneeringus antud suunistele ja tingimustele täpsustatakse puhke- ja peatuskoha lahendus kohaliku omavalitsuse planeeringuga.

15

põhiülesande täitmist – metsa majandamist ning ka lähtuvalt looduskaitselistest piirangutest.

Transpordiamet 23.02.2023 kiri nr 7.2-4/22/29151-2

Palume täiendavalt selgitada Pärnu jõe ametlikult laevatava osa pikendamise kaalutlusi ja tingimusi. Kui Sauga jõe puhul on tegemist seaduse tegeliku eluga vastavusse viimisega, siis Pärnu jõe kõnealusel lõigul hetkel märgatavat veeliiklust ei toimu.

Arvestame ettepanekuga. Täpsustame lahendust koostöös Transpordiameti ja kohalike omavalitsustega.

Suunistes piirkonna arendamiseks (lk 25) on ettepanek kaaluda Vaala sadama, Tammiste ja Paikuse elamualade vahelisel veelõigul veemotospordi (skuutrid, veesuusatamine) harrastamise võimalusi ning kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda eripiirkonna loomist ja kasutuskorra seadmist. Kui eesmärgiks on suunata skuutrid ja veesuusatajad nt kesklinnast ära sellesse piirkonda, siis meie hinnangul eripiirkonna kehtestamine seda eesmärki väga tõhusalt ei täida, kuna eripiirkond ei keela nende vahenditega mujal liiklemist, kuid piirab teiste veesõidukitega eripiirkonnas liiklemist. Soovitame kaaluda veeliikluse teatud aladele või sealt eemale suunamiseks muid meetodeid.

Arvestame ettepanekuga. Veemotospordi teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid. Lisaks tuleb analüüsida, mida saab reguleerida teemaplaneeringuga ja kus tuleb rakendada muid korralduslikke meetmeid. Täpsustame lahendusvõimalusi koostöös erinevate osapooltega - kohalikud omavalitsused, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (kalastik). Vt ka eespool Keskkonnaameti teemakohast ettepanekut.

„Tingimused kergliiklusteede arendamiseks“ (lk 79) ptk lisada, et planeeringuga kavandatud kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse järgnevate planeeringute või projekteerimistingimustega. Kergliiklusteede planeerimisel lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee peab asuma riigiteest sellel pool, kus asuvad peamised sihtpunktid.

Arvestame ettepanekuga ja täiendame seletuskirja ptk 3.6.7 „Kergliiklusteed“ järgmises sõnastuses: „Teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteede paiknemine ja täpsemad tehnilised lahendused määratakse kohaliku omavalitsuse planeeringute ja vajadusel projekteerimistingimustega. Kergliiklusteede planeerimisel lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee peab asuma riigiteest sellel pool, kus asuvad peamised sihtpunktid.“

Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel üle-eestilisest riigimaanteede teehoiukavast. Transpordiamet ei saa võtta kohustusi maakondliku tasandi põhiselt (katete tolmuvabaks muutmine, uute teede, sh kergliiklusteede ehitus, rekonstrueerimisobjektide valik). Seletuskirja lisada, et riigiteedega seonduvat tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille koostamist ja kehtestamist reguleerib liiklusseaduse § 11.

Arvestame ettepanekuga. Kajastame seletuskirja ptk-s 6 „Planeeringu elluviimine“, et „Riigiteedega seonduvat tegevust rahastatakse liiklusseaduse § 11 kohase teehoiukava alusel.“

16

Planeeringu joonisele kanda Sindi-Lodja silla asukohta perspektiivse uue silla leppemärk. Sindi-Lodja uue silla projekteerimine ja rajamine on kantud teehoiukava sillaremondi objektide nimekirja 2022-2025.

Täpsustame koostöös kohaliku omavalitsuse ja ning Transpordiametiga uue silla kavandamisega seonduva käsitlemist teemaplaneeringus ning KSH aruandes. Uue silla ehitamine Reiu jõele (Natura ala) ei ole põhimõtteliselt välistatud, kui sellega ei takistata Natura alade soodsa seisundi saavutamist. Silla eeldatava ehitusaegse mõju alasse jääb lisaks Reiu jõe loodusalale ka Pärnu jõe loodusala. Mõju täpsustamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb läbi viia eraldi KSH/KMH (sõltuvalt silla kavandamise edasisest menetlusest), sh Natura asjakohane hindamine. Detailplaneeringu algatamise korral kaaluda võimalust KSH läbiviimiseks KMH täpsusastmes, et vältida kordushindamist. Selleks aga peab mõju hindajal aluseks olema piisavas täpsusastmes silla ehituslik projektlahendus ning eeldatav ehitustehnoloogia kirjeldus. Arvestada tuleb Reiu ja Pärnu jõgede kallaste lihkeohtlikkusega.

Tori Vallavalitsus 27.02.2023 kiri nr 2-3/119

Vältida Uuemetsa elamupiirkonnale täiendava müraallika tekitamist ning loobuda ala 3 arendamise soovitusest parandada Rail Baltic jaama juurdepääsu mootorsõidukitega Videviku tänavalt Toetame ideed rajada Rail Baltica ja Pärnu jõe vahele kergliikluse ühendus, kuna see võimaldab Sindi suunast tulijatel jõuda kiiremini ja ohutumalt Papiniidu piirkonda ja Pärnu kesklinna. Kergliikluse ühendus antud kohas soodustaks ka Saare tänava pikendusel oleva supluskoha ja Veteranide pargis asuva disc golfi raja kasutamist kergliiklusvahenditega. Samas Videviku tänava ja Rail Baltica reisijatejaama ühendamine sõiduteega halvendaks nimetatud puhkealade kvaliteeti ning ühtlasi tekitaks täiendavaid mürahäiringuid teisel pool Pärnu jõge asuva Uuemetsa elupiirkonna elanikele.

Arvestame ettepanekuga. Eemaldame suunise seletuskirja ptk-st 3.1.2.3.

Muuta seletuskirja eelnõu skeemil 8 ja planeeringu joonisel Puhkealad, puhkemajandus, väärtused esitatud kaldatee asukohta endises Tammiste suvilate piirkonnas kasutades kaldatee asukohana Käbi, Pärnaõie tee ja Suur-Kaare tänavat ning ületades Pahkoja järve.

Arvestades, et kaldatee täpseks kavandamiseks on piirkonnas mitmeid võimalusi (sh on avalikustamise perioodil laekunud mitmeid erinevaid ettepanekuid) ja konkreetne lahendus ning kokkulepe saavutatakse

17

Samuti näha ette võimaliku kaldatee asukohana Uuemetsa piirkonnas Uuemetsa tee supluskohast Piibelehe tänava supluskohani, mööda Piibelehe, Kasteheina, Pilliroo, Karukella ja Vesikaare teed üle kanalite kuni Veskikaare tee 9 kinnistuni Seletuskirja skeemil 8 ja planeeringu joonisel Puhkealad, puhkemajandus, väärtused on esitatud kaldatee asukoht, mis jõe paremkaldal kulgeb läbi Tammiste küla elamualade. Uuemetsa piirkonnas oleks huvitavam kui kaldatee kulgeks Uuemetsa tee supluskohast Piibelehe tänava supluskohani, mööda Piibelehe, Kasteheina, Pilliroo, Karukella tänavaid ning mööda Vesikaare teed üle kanalite, millele on detailplaneeringuga ettenähtud sillad. Tammiste endises suvilate piirkonnas ei võimalda tänavavõrgustik ja krundistruktuur määrata kaldatee asukohta jõe kaldaala vahetusse lähedusse. Seal saaks kaldatee kulgeda mööda Käbi, Pärnaõie tee ja Suur-Kaare tänavat ning ületades Pahkoja järve.

kohalikul tasandil, kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele kandmise vajadust ja otstarbekust. Juhul kui on otstarbekas kaldatee joonisele kanda kasutame üldistatumat lahendust. Üldisem lahendus ei mõju eksitavalt ja võimaldab kohalikul omavalitsusel sobivaid lahendusi paremini kaaluda.

Säilitada Sauga jõe ääres Kaluriküla piirkonnas sh Sauga mõisa aladel puhkefunktsioon ning näha ette puhkemajandusega seotud teenuste arendamine. Seletuskirja ptk-s 3.1.2.5 on ala 5 ehk Sauga jõe piirkonda iseloomustatud kui olulist kalasadamate- ja puhkepiirkonda. Peame oluliseks, et Sauga mõisa ala arendataks Pärnu linna puhkealaks, kuna see toetab Tori valla territooriumil hästi toimiva Kaluriküla (Fishing village) puhkeala toimimist ja arengut. Sauga mõisa ala arendamine puhkealaks võimaldab piirkonnas mitmekesisemate puhkamisvõimalustega ala tekkimist ning olemasolevate võimaluste paremat kasutamist.

Selgitame, et planeeringulahendus on ettepanekuga kooskõlas. Sauga kaluriküla piirkond ja Sauga mõisa ala on teemaplaneeringuga kavandatud üheks puhkevõrgustiku sõlmpunktiks.

Kajastada planeeringu joonisel Liikuvus ja tehniline taristu kogu Sindi linna ja jõeäärseid puhkealasid siduv olemasolev ja perspektiivne kergteedevõrgustik sh olulisemad jõe äärde viivad teed, mis ei ole otseselt määratletud kergliiklusteena, kuid on aktiivselt kasutatavad kergliiklejate poolt.

Arvestame ettepanekuga. Töötame lahenduse välja koostöös Tori vallavalitsusega.

18

Planeeringu joonisel Liikuvus ja tehniline taristu on Sindi linna kergliiklusteed märgitud ainult osaliselt ning jooniselt ei nähtu jõeäärsete puhkealadega seotud kergteed. Sindis on juba praegu jõeäärsed puhkealad mitmes kohas linnaga hästi ühendatud ning tulevikus on kavas jõe ja linna ühendusi veelgi parandada ja juurde luua.

Märkida planeeringu põhijoonisel supluskohana Tammistes Pahke tänava pikenduse piirkond.

Arvestame ettepanekuga. Kajastame põhijoonisel supluskoha põhimõttelise asukohana Pahke tänava pikendusele jääva ala.

Ettepanek kajastada põhijoonisel reaalne puhkemetsa piir Tammiste endise suvilate piirkonna ja Uuemetsa elupiirkonna läheduses. Planeeringu põhijoonisel on näidatud maakonnaplaneeringu kohane puhkemetsa piir. Paraku Tammiste endises suvilate piirkonnas ja ka Uuemetsa elupiirkonnas on asustus oluliselt muutunud, mistõttu ei ole võimalik teatud osas maa-ala kasutada puhkemetsana. Puhkemetsana kasutatav ala Tammiste külas jääb valdavalt kinnistutele Surju metskond 11, Surju metskond 12 Surju metskond 67, Käbi tn 42, Tammiste kalmistu ja Tuhkpuu.

Arvestame ettepanekuga. Täpsustame Pärnu maakonna planeeringu kohast puhkemetsa piiri ja arvestame puhkemetsa alalt välja kompaktsed elamualad.

Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1.3 Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad tabelit 2 täiendades sõlmpunktide huviväärsuste loetelu supluskohtade ja pakutavate turismi toetavate teenustega. Planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1.3 Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad on tabelis 2 välja toodud olulised puhkevõrgustiku sõlmpunktid ja nendes olevad huviväärsused, mis on valdavalt kultuuripärandi objektid. Antud tabelis võiks olla välja toodud ka muud puhkajale olulised teenused sh need mida veel ei pakuta, aga oleksid piirkonna arenguks olulised. Jõesuu ja Tori sõlmpunktides on oluline supluskoha olemasolu, turismi toetavate teenuste ja ka kultuurisündmuste pakkumine. Tori

Arvestame ettepanekuga. Täiendame seletuskirja ptk 3.2.1.2 „Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad“ tabelit 2 täiendavate huviväärsustega.

19

sõlmpunktis on tekkimas haabjakeskus. Taali metskonna puhke- ja peatuskoht on ilmselt juba praegugi kasutusel supluskohana ning see funktsioon võiks alal ka edaspidi olla. Taali mõisa puhke- ja peatuskoha läheduses paikneb Taali krossirada, mis annab eeldused teatud spordisündmuste pakkumiseks.

Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.6.3 Veeskamiskohad ja sildumisalad määratud tingimusi veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamiseks nii, et ka Tori alevikus ja Jõesuu külas tuleks kaaluda veeskamiskohtade rajamist sildade juurde. Planeeringu seletuskirja ptk 3.6.3 Veeskamiskohad ja sildumisalad on välja toodud tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamiseks, sh on tingimus „Kohalike omavalitsuste planeeringutega kaaluda veeskamiskohtade kavandamist sildade juurde:…“ Kuid see soovitus ei rakendu maalises piirkonnas nt Tori aleviku ja Jõesuu küla kohta. Ometi on ka nendes kohtades otstarbekas kavandada veeskamiskohti olemasolevate sildade juurde. See võimaldab tekitada planeeringualal sarnaste põhimõtetega veeskamiskohtade võrgustikku, mis aitab veeskamiskohti kergemini leida ning tagada nende kasutusmugavust.

Selgitame, et planeeringulahendus on juba ettepanekuga kooskõlas. Seletuskirja ptk-s 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“ on tingimusena toodud : „Kohalike omavalitsuste planeeringutega kaaluda veeskamiskohtade kavandamist sildade juurde: linnalises piirkonnas Sauga silla (Lennuvälja teel), kavandatava Via Baltica silla (Sindi -Tammiste) ja Sindi raudtee silla juures ning maalises piirkonnas Tori alevis, Jõesuu külas, Vihtra külas ja Kurgja külas paiknevate sildade juures.“ Lisame loetellu ka Suurejõe silla.

Pärnu Linnavalitsus 07.03.2023 kiri nr 8-3/8251-7

Võttes arvesse Pärnu linna haldusterritooriumi suurust (850,07 km2), palume teemaplaneeringus kirjeldada läbivalt Pärnu linna asustusüksust Pärnu keskuslinnana

Selgitame, et Pärnu linna asustusüksust on teemaplaneeringus hetkel mainitud vaid nimes „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering“. Seletuskirja koostamisel arvestame, et kui tekib vajadus viidata Pärnu linna asustusüksusele, kasutame mõistet Pärnu keskuslinn.

Ptk. 3.1.2 Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda täiendavaks suuniseks, et kaldapromenaade arendatakse ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana, mitte ainuüksi uushooned.

Arvestame ettepanekuga. Seletuskirja ptk-s 3.1.2 „Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised“ on juba kajastatud, et „Jõe kallastel seada eesmärgiks hoonete ja avaliku ruumi kõrge arhitektuurne tase.“ Täiendame suunist ja lisame, et

20

„Kaldapromenaadid kavandada ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana“.

Ptk. 3.1.2 Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda täiendavaks suuniseks, et veekogu äärsete alade ehitamisel tuleb rakendada meetmeid, et hoida ära võimalik negatiivne mõju vee elustikule (nt ehitustööde tegemine peab toimuma sobival ajal).

Arvestame ettepanekuga. Võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks vee elustikule seatakse meetmed planeeringu seletuskirja peatükis 5 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed“ KSH aruandes toodud ettepanekute alusel.

Ptk. 3.1.1 ja 3.1.2 piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda täiendavaks suuniseks, et paadisilla rajamisel tuleb arvestada kallasraja säilimisega ja tagada katkematu teerada, selliselt, et rada on takistusteta läbiv jalakäijatele, ratturitele ja seejuures olema ühendatud teedevõrgustikuga.

Arvestame ettepanekuga. Kuna ettepanek puudutab nii linnalist kui ka maalist piirkonda leiame, et seda on kohasem kajastada ptk-s 3.6.8 „Liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale“ ning ptk-s 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“.

Ptk. 3.1.2. piirkonna arendamise üldised suunised, täiendada, et vaba ligipääsu tagamine Pärnu jõe kallastel on avalikes huvides, et tagada piirkonna elanikele ja selle külastajatele võimalus jõeäärsetel aladel viibida.

Arvestame ettepanekuga. Lisame põhimõtte ptk 3.6.8 „Liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale“, kuna põhimõte on oluline nii linnalises kui maalises piirkonnas.

Ptk. 3.1.2.1 sadama akvatooriumil planeerimisel on oluline võtta arvesse erineva funktsiooniga tegevusi (tööstussadam, puhkesadam, äri- ja elupiirkond). Kas on võimalik seada suunised, kuidas piirkonnas ei domineeriks äri- ja elamupiirkond sadamat ja vastupidi.

Selgitame, et seletuskirja ptk-s 3.1.2.1 on juba toodud mitmeid suuniseid, mis rõhutavad piirkonna olulisust erinevate sadamategevuste arendamisel ning ka erineva iseloomuga sadamatest tuleneva mõju arvestamise vajadusega. Näiteks: - Eelisarendada Pärnu Sadama akvatooriumi alal sadamaid, mille kasutus on seotud merega ja eelkõige selliste aluste teenindamisega, mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu. - Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud kasutust ja

21

keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda. - Sauga jõe suudme piirkonda jäävate kaldaalade arendamisel ja tööstusliku sadamategevuse välja viimisel pöörata tähelepanu sobilike keskkonnatingimuste loomisele. Leida olemasoleva sadamategevuse ja uue kasutuse vahel toimiv ruumiline lahendus, mis aitaks suurendada Pärnu merevärava positiivset mõju piirkonnale ja avada kalda ala avalikuks kasutuseks. Olemasoleva keskkonnaga on vajalik arvestada. Muudatuste kavandamisel on erinevaid lahendusi võimalik täpsemalt hinnata ja sobivaid meetmeid välja töötada detailsemates planeerimise ja projekteerimise astmetes.

Ptk. 3.1.2.2. lk 20 teine lõik kirjeldab, et jõele on kehtestatud sõudmise eripiirkond ning kavandatud sõudmise ja aerutamise staadion, sh asjaolu, et võistluste ajal staadioni veeliiklus kasutuseks suletud. Täpsustame, et eripiirkonnas ei tohi viibida kõrvalised isikud, olenemata asjaolust, kas toimuvad võistlused või mitte. Palume kirjeldav skeemile märkida eripiirkonna territoorium.

Planeeringulahendus on ettepanekuga juba kooskõlas. Selgitame, et vastavalt kehtivale määrusele on eripiirkonna ala muuks veeliikluseks suletud perioodil 01. aprillist kuni 31. oktoobrini. Toimunud planeeringukoosolekutel on selgunud, et kogu sõudestaadioni ala on suletud vaid võistluste ajal, mis toimuvad ca 5-9 korda hooaja jooksul. Planeeringulahendust illustreerival skeemil nr 6 on markeeritud nii sõudmise eripiirkond, kui sõudestaadion ja aerutamise staadion.

Skeem 8. Joonisel tuua esile Reiu jõelõik, roheala tsoneerimine peidab Reiu jõge

Arvestame ettepanekuga. Muudame joonise graafikat selgemaks.

Kirjeldada võimalused ja suunised, kuidas peaks kavandama jõe äärsetel aladel suurüritusi.

Leiame, et teemaplaneeringuga ei ole võimalik lahendada suurürituste korraldamisega seonduvaid küsimusi, samas on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevate ja planeeritud suurürituste toimumise asukohtadega. Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.5“ Ala 5. Sauga jõgi“ on olemasoleva olukorra kirjelduses toodud, et Sauga mõisa piirkond on kavandatud välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks, sh võimalik suurürituste toimumispaik. Teemaplaneeringus seletuskirja ptk 3.2.1.3

22

kohaselt on piirkond määratud üheks jõega seotud puhke- ja peatuskohaks. Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.3 „Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni“ on olukorra kirjelduses toodud, et Reiu jõe ääres asub Raiu vabaõhulava. Teemaplaneeringus seletuskirja ptk 3.2.1.3 kohaselt on piirkond laiemalt määratud üheks puhkevõrgustiku sõlmpunktiks.

Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures kaaluda erinevate liikumisviiside ühildamise võimalust (näiteks parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalise asustusega alal, parklad koos veeskamise võimalusega maalise asustusega alal jms). Mõju hindajate arvates oleks see otstarbekas ja võimendab jõe kui liikuvuskoridori mõju.

Planeeringulahendus on juba ettepanekuga kooskõlas. Seletuskirja ptk-s 3.6.6 „Sillad ja jõe ületuskohad“ on suunisena toodud: „Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures näha ette erinevate liikumisviiside ühildamise võimalused (parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalises piirkonnas, parklad koos veeskamisvõimalusega maalises piirkonnas jms).“

Võimalusel kirjeldada planeeringulahenduses meetmeid, mida tuleb võtta arvesse kaldarajatiste projekteerimisel, mis vähendavad juhusliku vette kukkumise riski (sh füüsilised kaldapiirded) ja parandavad avalikku korda selliselt, et väheneks uppumise risk (valgustus, valvekaamerad jms).

Arvestame ettepanekuga. Mitmed turvalisuse teemalised suunised on antud seletuskirja ptk-s 3.6.9 „Turvalisus ja päästevõimekus“. Täiendame peatükki järgmise suunise lisamisega: „Pärnu jõe kaldatee, vee äärsete puhke- ja peatuskohtade ning supluskohtade kavandamisel kaaluda turvalisust tõstvate meetmete kavandamist. Turvalisuse tagamisega on otstarbekas arvestada planeerimise ja projekteerimise varajases staadiumis.“

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Seisukohad Pärnu jõe

teemaplaneeringu ja KSH aruande

eelnõudele esitatud arvamustele

Hea koostööpartner

Täname Teid Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise

arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamuste eest.

Koondasime arvamused koos Rahandusministeeriumi seisukohtadega ühtsesse tabelisse

(tabel lisatud käesolevale kirjale).

Avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ning Rahandusministeeriumi seisukohti tutvustame

avalikel aruteludel 21.03.2023 kell 15.00 Vihtra külakeskuses (Jõesuu tee 2, Vihtra),

22.03.2023 kell 15 Tori teenuskeskuses (Selja mnt 2, Tori) ja 23.03.2023 kell 15 Pärnu

riigimajas (Akadeemia 2, Pärnu, 2. korruse saal).

Avalikul väljapanekul ja aruteludel tehtud arvamuste alusel täiendame teemaplaneeringu

materjale ning edastame need Teile paari kuu jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisa(d):

Lisa 1. Rahandusministeeriumi seisukohad esitatud arvamustele.pdf

Lisaadressaadid:

Tori Vallavalitsus

Teie 07.03.2023 nr 8-3/8251/2023-7

Meie 21.03.2023 nr 15-2/1770-2

2

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Päästeamet

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Maa-amet

Keskkonnaministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Keskkonnaagentuur

OÜ Rail Baltic Estonia

Raine Viitas 715 5865

[email protected]