Päästeameti Lääne päästekeskuse seisukohad ja ettepanekud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ algatamise kohta.

Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80013 Pärnu / 444 7800 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Jaak Aab

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 24.09.2020 nr 14-9/6516-1 Meie 02.10.2020 nr 7.2-3.4/9344-2

Päästeameti Lääne päästekeskuse

seisukohad ja ettepanekud Pärnu

maakonna planeeringu

teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala

ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ algatamise kohta.

Austatud Jaak Aab

Päästeameti Lääne päästekeskuse ettepanekud ja seisukohad planeeringule on järgmised:

1. Planeeringu algatamise dokumendist ei selgu, kas planeeringuale planeeritakse ohtlikke

ettevõtteid nt. kalatööstused, külmhooned, tanklad vms, mis kasutavad oma

tehnoloogias ohtlikke aineid.

2. Kaldarajatiste planeerimisel tuleb koostöös Päästeameti Lääne päästekeskusega välja

selgitada veepääste seisukohalt olulised veeskamiskohad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Heiki Soodla Lääne päästekeskuse juht

Lisad:

1. Lisa 1 „Väikesadamate roll veepääste läbiviimisel“

Margo Kubjas

+372 4549762

[email protected]

Väikesadamate roll veepääste läbiviimisel Slippide ehitamise juhendmaterjal Päästeameti vaatest

1. Eessõna

Veekogul õnnetusse sattunud inimese jaoks mängib hea veeskamiskoht ehk slipp väga suurt rolli.

Slipi ehitamisega ja sellele juurdepääsu ning manööverdusruumi rajamisega või nende puudumisega on

võimalik võita või kaotada kümneid minuteid.

Päästeameti vajadused ei erine slipi tavakasutajate või muu ametkonna vajadustest. Erinevus on

sõiduvahendis, millega veesõiduk sadamasse tuuakse ja veestatakse.

2. Päästeameti reageerimine

Veekogul toimunud veeõnnetustele reageerib Päästeamet põhiautoga (päästeauto koos neljaliikmelise

meeskonnaga) ja paadihaagisega, millel on paat.

Põhiauto pikkus on 8,5 m, laius 2,6 m, kõrgus 3,2 m ning täismass 18000 kg.

Päästepaat koos haagisega on 6 m pikk, 2,4 m lai ning kaalub 400 kg.

Väikelaev ehk Päästeameti mõistes töölaev on 8,6 m pikk, 2,6 m lai ning tühimassiga 800 kg.

Kokku on reageeriva üksuse pikkuseks:

- elupäästva päästetöö korral 15 m ning kaaluks 18,5 tonni.

- muu päästetöö (nt naftasaaduse likvideerimine) korral 20 meetrit ning kaaluks ca 20 tonni.

3. Võimalikud kitsaskohad

Päästeameti jaoks on probleemid seotud kolme komponendiga- sadama või slipi juurdepääs,

manööverdusruum slipile lähenemiseks ja slipp ise.

3.1. Juurdepääs

Juurdepääsu senised probleemid võib jagada kolmeks- ajast, pinnakattest ja laiusest tulenevad

probleemid.

Ajast tulenevad probleemid on seotud sadama opereerimisajaga, st on piirkondi, kus sadam või slipp on

õhtusel ja öisel ajal lukustatud.

Pinnakattest ja laiusest tulenevad probleemid on kõige suuremas osas tingitud päästeauto raskusest ja

muudest päästeauto parameetritest. 18. tonnine päästeauto vajab korralikku kõvakattega teed, mis oleks

vähemalt 3,5 m lai.

Mõningasi probleeme on tekkinud samale/slipile juurdepääsu tee äärde parkinud autodega, millest

päästeauto ei mahu mööda.

Ettepanekud:

1. Juurdepääsu teedel keelata parkimine või rajada selleks spetsiaalsed parkimisalad;

2. Juurdepääsutee on kõvakattega ja vähemalt 3,5 m lai;

3. Väljaspool tööaega lukustatud sadamate ja slippide korral tagada päästemeeskonnale slipile

juurdepääs kas lisavõtmega või muul kiirel ja lihtsal moel.

3.2.Manööverdusruum

Manööverdusruumiga seotud kitsaskohad on Päästeameti vaatest praegu enim levinud. Tehnikaüksus,

mille kogupikkus on 15 või isegi kuni 20 m, vajab manööverduseks väga palju ruumi.

Manööverdusruumi planeerimisel peab arvestama slipi asukohaga.

Kõige efektiivsem on manööverdusruumi rajamisel kutsuda kohale Päästeameti päästeauto koos

paadihaagisega, et leida planeerimisprotsessis kõige mõistlikum lahendus.

Manööverdusruumil peab olema kõvakate.

Ettepanekud:

1. Manööverdusruumi planeerimisel kutsuda töörühma lähima päästekomando pealik;

2. Manööverdusruum on tasane kõvakattega ala, minimaalsete mõõtudega 30x30 m (sõltub slipi

asukohast).

3.3. Slipp

Slipi osas on kitsaskohad tingitud päästeauto parameetritest, slipi laiusest ning kaldenurgast ja

pinnakattest.

Ettepanekud:

1. Slipi kasutamisel peab olema tagatud veoautoga veeskamise võimalus;

2. Slipp peab olema vähemalt 3m lai;

3. Slipp peab olema kõvakattega, soovitavalt betoonist, mis tagab ka kindla haarde rehvidele.