Pärnu jõe teemaplaneeringu materjalidele esitatud ettepanekutest

1

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle

KSH koostamise aluseks olevate lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegiline hindamine väljatöötamise kavatsuse kohta esitatud

ettepanekud ja Rahandusministeeriumi vastused neile (seisuga 08.11.2021).

Planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsiti ettepanekuid1 koostöötegijatelt ja

kaasatavatelt Rahandusministeeriumi 16.09.2021 kirjaga nr 14-11/6472-1.

Tabelis kasutatavad lühendid:

LS – lähteseisukohad

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH VTK – keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

KOV – kohalik omavalitsus

Ettepaneku esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus

1. Terviseamet, 23.09.2021

kiri nr 9.3-4/21/11886-2

Ettepanekud ja vastuväited puuduvad.

2.

Maa-amet, 28.09.2021 kiri

nr 6-3/21/14768-2

1. Kaardirakenduses on kujutatud maardlad ja kehtivate kaevandamis-

lubadega mäeeraldised, kuid mäeeraldiste teenindusmaid ei ole kujutatud.

Palume lisada andmestikku ka mäeeraldiste teenindusmaad, kuna

kaevandamisega kaasnevad mäetööd toimuvad ka mäeeraldise teenindusmaa

ulatuses ja mäeeraldise teenindusmaa on samuti kaevandamisloaga hõlmatud

ala. Sobilik on ka variant, kus mäeeraldis ja selle teenindusmaa on liidetud

üheks nähtuseks nimega „Mäeeraldis ja selle teenindusmaa“ või

„Mäetööstusmaa“.

2. Kaardirakenduses ei ole märgitud planeeringuala eeldatavasse mõjualasse

jäävat Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikaart nr 112) piiri. Palume

lisada.

1. Arvestame teemaplaneeringu koostamisel

mäeeraldiste teenindusmaade andmetega.

Tehniliste võimaluste avanedes

lisame maardlate kihid (sh mäeeraldiste

teenindusmaad) WFS teenusena planeeringu

kaardirakendusse.

2. Arvestame ettepanekuga ning täiendame

kaardirakendust.

1 Planeerimisseadus § 61 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017062

2

3. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 1, ei ole märgitud planeeringualal asuvat

Kõrsa kruusamaardlat (registrikaart nr 754). Palume lisada.

4. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 2, on märgitud planeeringualal asuvaks

mäeeraldiseks ka Sikana III kruusakarjäär, mis asub väljaspool

planeeringuala piiri. Tabelis 2 märgitud Kõrsa turbatootmisala luba aegus

20.12.2019, kuid alal on Keskkonnaametis menetluses uus taotlus. Tabelist

puuduvad mäeeraldised Kõrsa II turbatootmisala (loa nr L.MK.PM-13269;

loa omaja AS Jiffy Products Estonia), Sikana kruusakarjäär (loa nr

L.MK/300298; loa omaja OÜ Vändra MP) ja Sikana IV (loa nr

L.MK/319352; loa omaja Vändra MP OÜ). Kõrsa kruusakarjääri (loa nr

L.MK/327623; loa omaja OÜ Tee & Maa) mäeeraldise nimetuseks on

ekslikult märgitud Kõrsa kruusamaardla ning loa omajaks Tee Maa OÜ.

Palume tabelit täpsustada.

5. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 3, on Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla

(registrikaart nr 112) asustusüksuseks märgitud Rassi (Tori vald), kuid

nimetatud maardla asub osaliselt Järva maakonnas Türi vallas ning osaliselt

Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Tabelist 3 puudub Lavassaare

turbamaardla (registrikaart nr 197). Palume tabelit täpsustada.

6. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 4, on märgitud mäeeraldise nimetuseks

Lavassaare Nurme III turbatootmisala ja Lavassaare turbamaardla Nurme

turbatootmisala, kuid õiged nimetused on vastavalt Nurme III

turbatootmisala ja Nurme turbatootmisala. Kui soovite lisada maardla

nimetust mäeeraldise ette, siis tuleks seda segaduste vältimiseks teha kõigi

mäeeraldiste nimede puhul. Aluste kruusakarjääri, Kuiaru kruusakarjääri ja

Kõrsa II turbatootmisala on tabelis 4 märgitud kaks korda. Tabelist 4 puudub

Sikana III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321173; loa omaja Vändra MP OÜ)

mäeeraldis. Palume tabelit täpsustada.

7. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s

sätestatuga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik

arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja

3. Arvestame ettepanekuga ning täiendame

vastavalt LS ja KSH VTK lisa.

4. Arvestame ettepanekuga ning täiendame

vastavalt LS ja KSH VTK lisa. Sikana ja

Sikana IV kruusakarjääri load on kaotanud

kehtivuse ning seetõttu LS ja KSH VTK lisa

tabelist 2 eemaldatud.

5. Arvestame ettepanekuga ning täiendame

vastavalt LS ja KSH VTK lisa.

6. Arvestame ettepanekuga ning täiendame

vastavalt LS ja KSH VTK lisa.

7. Võtame ettepaneku teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

3

mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada

keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste ning nende

teenindusmaade piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab

planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud

keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-

ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade

ajakohastest piiridest.

8. Kui teemaplaneeringuga kavandatakse olemasoleva olukorraga võrreldes

uusi tegevusi kehtivate kaevandamislubadega või taotletavate mäeeraldiste

või nende teenindusmaade aladel, palume planeeringu menetluse käigus

küsida kaevandamisloa omajate (või taotlejate) seisukohti planeeringus

kavandatu suhtes ja lisada kaevandamisloa omajate (või taotlejate)

arvamused planeeringu dokumentide hulka, mis edastatakse Maa-ametile

kooskõlastamiseks.

9. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate

maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab planeeringule

seisukoha Keskkonnaministeerium.

8. Võtame ettepaneku teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

9. Võtame ettepaneku teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

Keskkonnaministeerium on seisukoha andnud

15.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/431-4.

3.

Tori Vallavalitsus,

06.10.2021 korraldus nr

723

Ettepanek hinnata teemaplaneeringu KSH käigus avalike supluskohtade ja

veeskamiskohtade pideva hooldamise (st suplushooajal väikeses mahus ja

alal veetaimestiku eemaldamise ja vastavalt vajadusele põhjasetete

eemaldamise) mõju Pärnu jõe seisundile ja kaitse-eesmärkidele.

Käsitleme teemat üldiselt. Arvestades

maakonnaplaneeringu täpsusastet ei ole

võimalik hinnata igas konkreetses suplus- ja

veeskamiskohas veetaimestiku või põhjasetete

eemaldamise mõju Pärnu jõe seisundile ja

kaitse-eesmärkidele.

4. Päästeamet, 11.10.2021

kiri nr 7.2-3.4/7676-2

Ettepanekud ja vastuväited puuduvad.

5.

Eesti Linnade ja Valdade

Liit, 12.10.2021 e-kiri

On edastanud ELVL-ile laekunud Tori valla arvamuse jõe teemaplaneeringu

LS ja KSH VTK osas. Käsitleme teemat üldiselt. Arvestades

maakonnaplaneeringu täpsusastet ei ole

võimalik hinnata igas konkreetses suplus- ja

veeskamiskohas veetaimestiku või põhjasetete

4

eemaldamise mõju Pärnu jõe seisundile ja

kaitse-eesmärkidele.

6.

Riigimetsa Majandamise

Keskus, 15.10.2021 kiri nr

3-1.1/436

1. Teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab olema arvestatud RMK

põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad

maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad olema neis

dokumentides kajastatud ja põhjendatud. Samuti palume teemaplaneeringu

seletuskirjas ja KSH aruandes esitada metsamaale kavandatud

mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas

alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust.

2. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruannet nii, et teemaplaneeringus

käsitletud rohevõrgustiku, puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike

jms potentsiaalseid piiranguid käsitlevate metsade osas oleks mõistetav,

metsade majandamist (k.a uuendamist) teostatakse vastavalt kohaliku

omavalituse üldplaneeringule ning metsaseaduses ja looduskaitseseaduses

sätestatud nõuetele.

3. Teemaplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt

majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid arvestades metsade

olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele

planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.

Metsade majandamisel (k.a uuendamisel) lähtutakse KOV üldplaneeringust,

kehtivast metsaseadusest ja looduskaitseseadusest, arvestades sätestatud

piirangutega.

1. Võtame ettepaneku teadmiseks. RMK

metsa-alade täpsem käsitlemise vajadus

selgub eskiislahenduse koostamise käigus.

2. Võtame ettepaneku teadmiseks,

teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse

õigusaktide ja kehtivate planeeringutega.

3. Võtame ettepaneku teadmiseks,

teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse

õigusaktide ja kehtivate planeeringutega.

7.

Keskkonnaministeerium,

15.10.2021 kiri nr

7-15/21/431-4

1. Teemaplaneeringu ala ja mõjuala sisse jäävad maavara maardlad,

olemasolevad töötavad karjäärid ja perspektiivsed alad. Perspektiivalad on

toodud välja Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös Pärnu maakonna

ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest.

Keskkonnaministeerium on teemaplaneeringu ja KSH algatamise eelnõule

esitatud seisukohas (23.10.2020 kirjas nr 7-15/20/4217-2) juhtinud varakult

tähelepanu ning palunud, et KSH VTK raames käsitletakse eraldi teemana

võimalikku mõju maavarale (maardlad, olemasolevad karjäärid,

perspektiivalad). Teemaplaneeringu LS ja KSH VTK lisa planeeringuala

1. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt:

maavara perspektiivaladega ei arvestata, KSH

VTK-d täiendatakse maardlate käsitlusega.

Vastavalt MaaPS §-le 3 on maavara looduslik

kivim, setend, vedelik või gaas [---] mille

lasund või selle osa on maardlana

keskkonnaregistrisse kantud (arvele võetud).

Vastavalt MaaPS § 23 lg 4 on prognoosvaru

aluseks maavara otsingu ja geoloogilise

5

kirjelduses on esitatud planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas asuvad

maardlad ja mäeeraldised, kuid puudub info perspektiivalade kohta. Samuti

ei ole võimalikku mõju maavarale KSH VTK-s täpsemalt käsitletud, mistõttu

palume täiendada

2. Teemaplaneeringu KSH VTK kohaselt suureneb jõel veeliiklus, millest

tulenevalt teeme ettepaneku pöörata tähelepanu ka veealuse müra aspektile

ning sellest tingitud vee-elustiku mõjule (nt kaladele nende kudeajal).

Leiame, et jõgede kasvav kasutuskoormus suurendab ka prügistamist ning

võib tekkida oht (mere)prügi sissekande suurenemiseks Pärnu lahte, seega

teeme ettepaneku käsitleda KSH VTK-s ka prügistamise ja jäätmekäitluse

aspekti. Lisaks juhime tähelepanu, et Sindi paisu lammutamine ja kasvav

veeliiklus võib soodustada ka võõrliikide levikut Pärnu jõestikus. Palume

täiendada.

3. Kuigi teemaplaneering mereala ei käsitle, on nt Pärnu jõe üleujutused

tingitud paljuski ka mereveetasemest, samuti mõjutab Pärnu jõgi tugevalt

Pärnu lahe seisundit. Seetõttu tuleks KSH raames arvestada ka rannikualade

integreeritud manageerimise põhimõtteid (ingl. k. integrated coastal zone

management).

uuringu suunamisel ning prognoosvaru arvele

ei võeta. Perspektiivala on prognoosvaru

esinemise graafiline väljund, mis põhineb

geoloogilisel baaskaardil ja mis ei ole kantud

keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri

seaduse § 6 lg 1 kohaselt ei tohi planeeringute

koostamisel kasutada keskkonnaregistrisse

kandmata keskkonnaandmeid, seega ei ole

võimalik perspektiivaladega teemaplaneeringu

koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestada.

Arvestatakse registrisse kantud maardlate ja

mäeeraldistega, sh maardlate ja kaevandamise

võimaliku mõjuga planeeringuga

kavandatavale tegevusele. KSH VTK-d

täiendatakse maardlate käsitlusega eeltoodust

lähtuvalt.

2 . Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Kuna

Pärnu jõe teemaplaneeringu ülesanne ei ole

prügistamise ja jäätmekäitluse probleemide

lahendamine planeeringualal, siis KSH-s seda

teemat ei käsitleta. Jäätmemajanduse

korraldamine planeeringualal toimub lähtudes

vastavatest õigusaktidest, KOV-ide

üldplaneeringutega seatavatest tingimustest

ning riiklikust ja KOV-ide jäätmekavadest.

KSH VTK-d täiendatakse Pärnu jõe veealuse

müra ja võõrliikide leviku teemadega.

3. Lähtudes rannikualade integreeritud

majandamise põhimõtete sisust [Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega

kehtestatakse mereala planeerimise ja

rannikualade integreeritud haldamise

6

4. Teemaplaneeringu üheks ülesandeks on ka väärtuslike maastike piiride ja

kasutamistingimuste täpsustamine. Kuna üha suurema hulga maastike osaks

võivad tulevikus saada ka erinevad taastuvenergia lahendused, siis teeme

ettepaneku käsitleda väärtuslike maastike juures ka erinevate taastuvenergia

lahenduste mõju aladele.

raamistik (COM(2011) 133)] on see eelkõige

merealade ruumilise planeerimise teema ning

hõlmab teabe kogumist, planeerimist (kõige

laiemas mõttes), otsuste tegemist,

majandamist ja rakendamise monitoorimist.

Rannikualade integreeritud majandamise

põhimõtted eeldavad keskkonna,

majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja

rekreatsiooni eesmärkide tasakaalustamist.

Seega ei ole asjakohane panna nende

põhimõtetega arvestamist ainult KSH

ülesandeks. Lähtuvalt teemaplaneeringu

eesmärgist arvestame põhimõtetega

teemaplaneeringu koostamisel ning

asjakohaste mõjude hindamisel.

Teemaplaneeringu koostamisel ja KSH

läbiviimisel arvestatakse mereveetasemest

tingitud Pärnu jõe üleujutustega. Samuti

hinnatakse KSH käigus kavandatava

tegevusega kaasnevat Pärnu jõe mõju

merekeskkonnale lähtuvalt teemaplaneeringu

eesmärkidest ja ülesannetest.

4.Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Vastavalt lähteseisukohtadele ei kuulu Pärnu

jõe teemaplaneeringu ülesannete hulka

erinevate taastuvenergia lahenduste

planeerimine. Sellest tulenevalt ei hinnata

KSH käigus erinevate taastuvenergia

lahenduste mõju väärtuslikele maastikele.

Lähtudes teemaplaneeringu spetsiifikast

käsitletakse KSH käigus erandina jõgedesse ja

nende ehituskeeluvööndisse maa- ja

7

5. Pärnu jõel asub mitmeid seirepunkte ja püsivaid seirejaamu (nt Oore

hüdromeetriajaam) ning seiretööde koordineerimise eest vastutavaks

asutuseks on Keskkonnaagentuur. Kuna seirepunktide jaoks sobivatele

asukohtadele on rahvusvaheliselt kehtestatud spetsiifilised nõuded (nt

ilmateenistuse hüdromeetriajaamad), siis võib nendes piirkondades teatud

tegevuste lubamine seirejaamu või -punkte mõjutada, mistõttu ei pruugi

endine asukoht enam seireks sobida. Seetõttu tuleks teemaplaneeringus ja

KSH läbiviimisel seirejaamade ja –punktide asukohtadega arvestada (vt ka

keskkonnaseire seaduse § 10 lg 2). Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku

kaasata teemaplaneeringu ja selle KSH edasisse menetlusse ka

Keskkonnaagentuur kui riikliku keskkonnaseire programmi tööde korraldaja

ja hüdrometeoroloogilise seire vastutav täitja, keda hetkel ei ole

teemaplaneeringu LS peatüki 10 koostöötegijate ega kaasatavate asutuste

nimekirjas.

veesoojuse süsteemide paigaldamise

võimalikku mõju. Kui see tegevus võib

avaldada olulist mõju mõnele väärtuslikule

maastikule, siis tuuakse see KSH aruandes

välja. Taastuvenergeetika teemat on käsitletud

Pärnu maakonna planeeringus.

5.Arvestame ettepanekuga ning täiendame

vastavalt lähteseisukohti. Lisame

Keskkonnaagentuuri kaasatavate nimekirja.

8.

Keskkonnaamet,

15.10.2021 kiri nr 6-5/21/1829-3

1. KSH VTK peatükis 3.3 on teemaplaneeringu täpsemate ülesannetena

muuhulgas nimetatud kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine ja

nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja kitsenduste

seadmine. Kaldakindlustuse rajamisega võib kaasneda vajadus tahkete ainete

uputamiseks veekogusse, seega on vajalik täpsustada KMH läbiviimise

vajadus planeeringule järgnevate tegevuste puhul. Tahkete ainete uputamisel

alates mahust 100 m3 on vajalik anda KMH vajalikkuse eelhinnang ning

veekogusse tahkete ainete paigutamisel vooluveekogusse mahust 2000 m3

tuleb läbi viia KMH.

2. KSH VTK peatükis 3 kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste

määramise juures peame vajalikuks analüüsida ka veekaitsevööndist

lähtuvaid kitsendusi tehnilisele taristule.

1. Arvestame ettepanekuga teemaplaneeringu

ja KSH koostamisel.

2. Arvestame teemaplaneeringu koostamisel

veekaitsevööndist tulenevate kitsendustega,

8

3. KSH VTK peatükis 4.1.1 on käsitletud kavandatava tegevuse seoseid

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga. Juhime tähelepanu, et käesoleva

teemaplaneeringu koostamise ajal on veemajanduskavad aastateks 2021-

2027 koostamisel, veemajanduskavade eelnõud on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Veemajanduskavad ajakohastatakse

hiljemalt 22.12.2021.

4. KSH VTK peatükk 4.1 Pärnu linna sademevee strateegia uuendamine on

kava 2022. aastal. Koostatav dokument hõlmab nii Pärnu keskuslinna kui

osavaldade sademeveesüsteeme. Kooskõlastamisel on ka laienenud Pärnu

linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisekava aastateks 2022-2036.

5. KSH VTK peatükis 7.4.1 (võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale) on

öeldud: „Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega

(kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob), näiteks veeliikluse

suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda mõningad

mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada

ka jõe setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda

ka positiivseks“. Palume selgitada, kuidas süvendamine saab positiivselt

mõjuda Pärnu jõe loodusalale, kui loodusala eesmärgiks olevad liigid on

süvendamise osas tundlikud (nt paksukojaline jõekarp ja harilik hink) ja

jõgede ja ojade elupaigatüüp samuti. Käsitlemata on, et Pärnu jõgi on lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogu,

kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

6. Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on supluskohtade kavandamine.

Keskkonnaameti hinnangul on seniste avalike supluskohtade üle vaatamine

ja uute planeerimine väga vajalik avaliku huvide tagamisel. Uued

supluskohad tuleks kavandada looduslikult sobivatesse kohtadesse, vältida

tuleks Pärnu jõe süvendamist.

mis on määratud veeseaduses (§-des 118-

123).

3. Võtame info teadmiseks ning arvestame

teemaplaneeringu koostamisel.

4. Võtame info teadmiseks ning arvestame

teemaplaneeringu koostamisel.

5. Arvestame ettepanekuga ning täiendame

vastavalt KSH VTK-d.

6. Võtame ettepaneku teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

9

7. LS ja KSH VTK lisa peatükist 6.1.7 on nimekirjast puudu Valli park Pärnu

linnas.

7. Arvestame märkusega ning täiendame

vastavalt LS ja KSH VTK lisa.

9.

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda, 15.10.2021 kiri nr 1-

5/21/5202

Loeme KSH VTK juurde lisatud Natura eelhindamisest: ,,Ülejäänud

planeeringualale jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala,

Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade

(Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura

eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistada ja Natura asjakohase

hindamise läbiviimine ei ole vajalik." (lk 29).

Puudub arusaadav selgitus, kuidas on jõutud järeldusele, et mõju

loodusaladele on välistatud ning Natura hindamine ei ole vajalik. Millistele

andmetele ja mõttekäigule tuginedes on siinkohal välistatud näiteks

võimaliku Pärnu jõe süvendamisega kaasneda võiv negatiivne mõju Soomaa

loodusalale, mis jääb võimalikust süvenduskohast ülesvoolu ning mille

peamiseks väärtuseks on ulatuslikud üleujutused? Mille alusel on

eelhinnangus jõutud järeldusele, et võimalik Pärnu jõe süvendamine kindlasti

Soomaa üleujutuste kestust ja ulatust ei mõjuta? Teeme ettepaneku seda

aspekti täiendavalt hinnata ning kui täiendava hindamise tulemusena

jäädakse praeguse seisukoha juurde, tuua KSH VTK-s välja selge põhjendus,

mille alusel sellise järelduseni jõutud on. Palume võimalust tutvuda ka

täiendatud KSH VTK enne selle nõuetele vastavaks tunnistamist.

Natura eelhinnangut teemaplaneeringu LS ja

KSH VTK etapis uuesti ei avata. EKO on

avaldanud oma arvamuse teemaplaneeringu

algatamise eelnõule, sh KSH eelhinnangule,

mis muuhulgas sisaldab Natura eelhinnangut,

14.10.2020 kirjaga nr 1-5/20/2878. Kirjas

toodud ettepanekutega mõju hindamiseks

Pärnu jõe olukorrale arvestatakse

teemaplaneeringu koostamisel ja KSH

läbiviimisel. EKO ettepanekul

[teemaplaneeringu ja KSH algatamisele

eelnenud koosolekul, 06.10.2020 Pärnu

jahtklubis, Aleksei Lotman EKO esindajana

tegi ettepaneku] on Natura eelhinnangusse ja

sealt edasi KSH VTK peatükki 7.4 lisatud

põhimõte, millest lähtutakse Natura hindamise

läbiviimisel: Juhul, kui teemaplaneeringuga

siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad

mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade

soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane

hindamine läbi viia ka hetkel välistatud

Natura alade osas.

Selgituseks, et PlanS § 2 lg 3 kohaselt

kohaldatakse KSH-le PlanS-is toodud

menetlusnõudeid, st KSH VTK-d ei tunnistata

nõuetele vastavaks.

10

10.

Transpordiamet,

18.10.2021 kiri nr

6.3-1/22423-2

1. Teeme ettepaneku käsitleda üleujutuste ennetamise meetmeid, sh

maalihete mõju teedele.

2. Seletuskirjas kasutada Riikliku teeregistri ( http://teeregister.ee/) põhiseid

teede nimetusi ning numbreid

1. Arvestame ettepanekuga teemaplaneeringu

ja KSH koostamisel. Teemat on kajastatud

KSH VTK peatükis 8.15.

2. Võtame ettepaneku teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

11.

Politsei- ja Piirivalveamet,

18.10.2021 e-kiri

1. Kesklinna ja Papiniidu silla vaheline Pärnu jõe veeala (sõudestaadion)

peab jääma avatuks ka tava veeliiklejale.

2. Veeliiklust reguleerivad märgid, mis hetkel Pärnu jõe laevataval osal

sildadel (Kesklinn, Papiniidu ja Siimu) kindlasti üle vaadata ja viia kooskõlla

kehtiva õigusega. Osad märgid on ajajärgust, kui kehtis Pärnu Linnavolikogu

määrus „Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna

piires“.

1. Võtame ettepaneku teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

2. Võtame informatsiooni teadmiseks ning

arvestame teemaplaneeringu koostamisel.

12.

Pärnu Linnavalitsus,

18.10.2021 nr 8-3/8251-4

Ettepanekud KSH VTK kohta.

1. Ptk 4.3.6 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering. Arvestades, et kehtiv

üldplaneering sisaldab eraldi peatükki „Ranna ja kalda kasutus“ ning

mitmeid kalda alade arendamisega seatud eesmärke, võiks KSH VTK-s

käsitletu olla konkreetsem ja teemakohasem.

Üldplaneeringuga on seatud ranna ja kalda alade arendamise põhimõtted,

mille kohaselt tuleb tagada ranna ja kalda alade avalik kasutus, vaba

läbipääs ja juurdepääs vee äärsetele aladele kogu Pärnu linna territooriumil

paiknevate jõgede kaldaaladel (va kaubasadamas ja reisisadamas). Pärnu ja

Sauga jõe ning Vallikraavi kalda aladel on ette nähtud kergliiklejate

ühendus, mis lahendatakse vastavalt asukohale promenaadi, kergliiklustee,

loodusliku raja või muu sobiva lahenduse kaudu. Jõe kaldaga vahetult

piirnevate või kaldal asuvate alade arendamisel tuleb arvestada kalda alal

läbipääsu võimaldamisega. Täpse ala määramisel tuleb lähtuda eesmärgist

tagada kalda aladel tervikliku lahendusega (ühtne kujundus, piisav laius)

läbipääs. Sõltuvalt läbipääsu tüübist (kergliiklustee, loodusrada) tuleb

vajadusel seada läbipääsu servituut või näha ette eraldi transpordi või

haljasala maa krundi moodustamine, mis antakse üle linna omandisse. Linna

omandis olev kallasraja alune maa ja kalda ääres asuvad puhke- ja

1. Täiendame KSH VTK-d vastavalt kirjas

toodud väljavõttele üldplaneeringust.

11

haljasala maakasutusega alad on ette nähtud säilitada. Pärnu jõe kalda

aladel tuleb kavandada kõrgekvaliteediline ja funktsionaalne avalik ruum.

Üldplaneeringuga on jõgede kalda alad määratud alaks, kus tuleb kaaluda

arhitektuurivõistluse koostamist.

Üldplaneeringuga kavandatud avaliku ruumi arenduseks on tervikliku

rannapromenaadi välja arendamine ja ühendamine jõe promenaadiga

Reisisadama arengualalt Mai kergliiklusteeni.

Kesklinna arengusuunana on peetud oluliseks Pühavaimu, Ringi, Aia, Pargi

tänavate pikendamist vanalinnast jõeni, et soodustada vanalinna ja uue

keskuse vahelist sidusust ja parandada kesklinna ühendust jõega.

Üldplaneeringuga on määratud arengualad, ehk linnaruumi osad, mis

eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille

puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed

lahendused. Arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued

terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhine ja

tasakaalustatud arendus. Kuna valdavalt on arengualadeks määratud

endised ja ka veel hetkel kasutusel olevad tootmisalad, mis ajaloolistel

põhjustel olid koondunud jõe äärde, paiknevad Pärnu jõe ääres mitmed

arengualad, kus linn soovib leida uued terviklikud ja kaasaegsed

linnaruumilised terviklahendused. Jõe ääres paiknevad järgmised

arengualad: A1: Kesklinna arenguala, A4: Rääma, Niidu, Liblika tänavate ja

Pärnu jõe vaheline arenguala, A6: Rääma tänava, Pärnu jõe ja sillakoridori

vaheline arenguala, A7: J.V.Jannseni sadama arenguala, A8: Vana-Pärnu

arenguala Sauga-Jõe suudmes, A9: Suur-Jõe, Vingi tänavate ja Pärnu jõe

vaheline arenguala,A 10: Kalda 2 (Reisisadama) arenguala, A11: Suur-Jõe

ja Kastani tänavate vaheline arenguala, A13: Paide mnt, Videviku tänava,

jõe ja raudtee vaheline arenguala.

2. Ptk 4.3.9 on toodud Pärnu linnas kehtivad detailplaneeringud. Arvestades,

et koostatava teemaplaneeringu ala Pärnu linna asustusüksuses ulatub

lähimate paralleelsete tänavateni (Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav) on alal

kehtivaid detailplaneeringuid oluliselt rohkem.

2. Täiendame KSH VTK-d kirjas loetletud

detailplaneeringutega.

12

Dp nr 9.21 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering.

Kaldapealse tn 6 kinnistule jõe äärse äri- ja sadamahoone kavandamine.

Perspeiivne Rail Baltic reisijate raudteejaamaga seotud jõetrammi peatus.

Dp nr 9.22 – Pärnu linnas Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-

Jõe tänavate piirkonna (endise Maseko territooriumi) detailplaneering.

Endise ettevõtlusala asemel uue elupiirkonna kavandamine koos Jaansoni

raja äärse suure pargialaga. Sildumisala ja väliujula ettepanek.

Dp nr 2.139 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering. A.H.Tammsaare pst

sihil sillakoridori reserveerimine jalakäijate silla tarbeks

Dp nr 1.62 Pärnu linnas Raba-Lai tänava silla detailplaneering (I etapp).

Raba ja Lai tn ühendava silla kavandamine.

Dp nr 1.61 Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering.

Kruiisisadama ja reisisadama kavandamine;

Dp nr 6.8 Lootsi tn 6, 8 kinnistute detailplaneering. Jahisadama

arendamine;

Dp nr 5.8 Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering.

Kaubasadama arendamine;

Dp nr 6.56 Loode - Pärnu tööstusala detailplaneering– Sauga jõe ääres

asuva endise Sauga-mõisa kavandamine puhkealaks;

Dp nr 6.18 Suur-Jõekalda tn 2 maa-ala detailplaneering. Ala hoonestamine

ja kalda ala läbitavuse tagamine.

Dp nr 7.64 Rääma tn 27 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering.

Sõudekompleksi hoonestuse ja väliala arendamine;

Dp nr 7.7 Tammiste tee ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneering. Niidu

metsa puhkeala arendamine.

3. Ptk 4.3.9 Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering – palun

eemaldada lause „Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus

kantud kehtivasse Pärnu linna üldplaneeringusse.“ Üldplaneeringusse on

kantud planeeringulahendusest vaid üksikud üldisemad või üldplaneeringu

mõistes olulisemad tingimused.

3. Arvestame ettepanekuga ning parandame

vastavalt KSH VTK-d.

13

Planeeringuala kirjeldus (LS ja KSH VTK lisa).

1. Ptk 4.1.2 Kergliiklusteed – palume käsitleda kergliiklusteede võrgustikku

teemaplaneeringu alaga sidusamalt.

Pärnu jõe paremkaldal on kergliiklejate ühendus tagatud Tori valla piirist

kuni Siimu Sillani (Tammiste tee, Jaansoni rada, J.V.Jannseni pst, Siimu

sild). Jaansoni raja ulatuses (ca 4 km) kulgeb kergliiklustee jõe kaldal. Linna

eesmärgiks on Jaansoni raja pikendamine Siimu sillani, mis on hetkel

takistatud olemasolev sadamaala tõttu. Pärnu jõe vasakkaldal on

kergliiklejate ühendus tagatud Reiu jõe suudmest kuni mererannani (Paide

mnt, Videviku tänav, Liivi tee, Jaansoni rada, Kalda tn, Lootsi tn,

Rannapark, Muuli tee). Parendamist vajavad üksikud üleminekukohad nt

Videviku tn ja Liivi tee ühendus, Kalda tn ja Lootsi tn ühendus. Rail Baltic

raudteejaama ehitusega muutub võimalikuks Papiniidu silla ja Paide mnt

vahelisele alale jõe poolse kergliikluse ühenduse loomine. Linna eesmärgiks

on jõe äärse promenaadi sidumine ranna promenaadiga ühtseks tervikuks.

Reiu silla ületamisel kulgeb Paikuse osavallas kergliiklustee mööda Paide

maanteed.

2. Ptk 4.2 Raudtee osas palume täiendada Rail Baltic reisijate raudteejaama

osa.

Pärnu reisijate raudteejaam on kavandatud Papiniidu silla lähistele Pärnu

jõe ja Liivi tee vahelisele alale, jäädes seega teemaplaneeringuga käsitletava

ala sisse. Rail Baltic reisijate raudteejaamale on ette nähtud head ühendused

nii kergliikluse kui ühistranspordiga. Perspektiivis on võimalik reisijate

raudteejaam siduda jõeliiklusega läbi Kaldapealse 6 kinnistule kavandatud

sadama ja ärihoone

3.Ptk 4.3 Sillad. Palume täpsustada, et Pärnu linnas asub kuus silda (Siimu,

Kesklinna, Papiniidu, Reiu ja Reiu kitsarööpmelise raudtee sild ja Vana-

Sauga jalakäijate sild).

1.Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt

kirjas toodud väljavõttele.

2. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt

kirjas toodud väljavõttele.

3. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt

kirjas toodud märkusele.

14

4.Ptk 13.1 Kultuurimälestised. Palume mainida ka Pärnu vanalinna ja

kuurorti kaitsekorra uuendamist ja asjaolu, et oluliseks kaitstavaks väärtuseks

on ka jõe kaldalt avanevad vaated vanalinnale.

5. Ptk 13.6 väärib mainimist, et Pärnu linnas on jõega otseselt seotud ka Jõe

miljööala Pärnu jõe vasakkaldal, mille iseloomulikuks osaks on ka jõele

suunduvad tänavad.

4. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt

kirjas toodud ettepanekule.

5. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt

kirjas toodud ettepanekule.

13.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet,

22.10.2021 nr 16-6/20-

13690-004

Kui teemaplaneeringuga kavandatakse tegevusi, mis vajavad

veeseaduse § 217 kohaselt hoonestusluba, tuleb see edaspidises menetluses

välja tuua ning võimalusel hinnata nende tegevuste mõju.

Võtame teadmiseks ja arvestame

teemaplaneeringu koostamisel.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Pärnu jõe teemaplaneeringu

materjalidele esitatud

ettepanekutest

Hea koostööpartner

Täname Teid Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise

arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering)

lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse

ning nende lisale esitatud ettepanekute ja märkuste eest. Koondasime ettepanekud tabelisse,

kuhu lisasime ka Rahandusministeeriumi seisukohad nende arvestamise kohta (tabel lisatud

ka käesolevale kirjale). Teie ettepanekute ja märkuste alusel täiendasime teemaplaneeringu

alusmaterjale ning avalikustasime need Rahandusministeeriumi veebilehel

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud.

Täiendatud materjalide alusel hakkame koostama teemaplaneeringu eskiislahendust ning

keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõud. Teemaplaneeringut koostab

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviija on Skepast & Puhkim OÜ. Teemaplaneeringu koostamist toetavad riigihangete

tulemusena valitud konsultandid, kes hindavad kavandatava tegevuse asjakohaseid mõjusid

(Eesti Planeerijate Ühing MTÜ) ning selgitavad välja jõgede puhastamise ja süvendamise

vajadused ning võimalused (Maves AS).

Selle aasta novembrist kuni järgmise aasta juunini korraldame erinevaid teemapäevi

huvirühmadega, et selgitada välja juba konkreetsed vajadused ja nende käsitlemine

planeeringulahenduses (tõenäoliselt osaliselt veebirakenduse Teams vahendusel).

Koosolekute toimumisest teavitame Teie kontaktisikuid e-maili teel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisa(d):

Koondtabel, 14 lk

Meie 12.11.2021 nr 14-11/7946-1

2

Lisaadressaadid:

Keskkonnaamet

Maa-amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Transpordiamet

Keskkonnaministeerium

Tori Vallavalitsus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Raine Viitas 715 5865

[email protected]