Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ivan Sergejev Teie 27.01.2025 nr 13-3/165-2

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie 19.02.2025 nr 3-12/92-2

Edastame Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti vastused Teie 27. jaanuaril

saadetud küsimustele.

Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha valiku või toimimise vastu

esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul

tuvastatav, siis palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes

strateegiadokumentides on huvi väljendatud.

Madala küla – teadaolev arheoloogiapärand puudub, kuid meres asub laevavrakke (vt ka vastus nr

4). Asukoht on Kunda sadama läheduses, kus asub ehitismälestis Kunda tuletorn (reg-nr 15700).

Siiski suurt riiklikku või rahvusvahelist huvi ei esine.

Malla küla – teadaolev arheoloogiapärand puudub, kuid meres asub laevavrakke (vt ka vastus nr

4). Lisaks jäävad lähedusse Malla mõisa mälestised ja nende kaitsevööndid. Siin hakkab

kavandatav tuumarajatis oluliselt mõjutama väljakujunenud ajaloolist keskkonda ja ei toeta

mälestiste säilimist. On olemas suur riiklik huvi nende objektide ja neid toetava keskkonna

säilimise vastu:

 Malla mõisa kompleks – peahoone reg-nr 16010, park reg-nr 16011, ait reg-nr 16012, kaev

reg-nr 16013, teenijatemaja reg-nr 16014, kuur reg-nr 16015, kelder 1 reg-nr 16016, kelder

2 reg-nr 16017, tõllakuur reg-nr 16018, tall reg-nr 16019, meierei reg-nr 16020,

valitsejamaja reg-nr 16021, kelder 3 reg-nr 16022, rehi reg-nr 16023, kuivati reg-nr 16024,

tuuleveski reg-nr 16025, karjakastell reg-nr 16026, riistakuur reg-nr 16027, piirdemüürid

reg-nr 16028.

Letipea küla – teadaolev arheoloogiapärand, sh veealune, ja puutumus ehitismälestistega puudub.

Suurt riiklikku või rahvusvahelist huvi ei esine.

Moldova küla – teadaolev arheoloogiapärand, sh veealune, puudu. Lähimad mälestised kuuluvad

Aa mõisa kompleksi ning on suur riiklik huvi nende ja neid toetava keskkonna säilimise vastu:

 Aa mõisa kompleks – peahoone reg-nr 13929, park reg-nr 13930, kabel reg-nr 13931,

kasvuhoone 1 reg-nr 13932, kasvuhoone 2 reg-nr 13933, moonakamaja 1 reg-nr 13934,

viinavabriku vare reg-nr 13935, moonakamaja 2 reg-nr 13936, kuivati reg-nr 13937,

karjalaudad reg-nr 13938, tuuleveski reg-nr 13939.

Aa küla rand – teadaolev arheoloogiapärand, sh veealune, puudub, kuid jääb ehitismälestiste Aa

mõisa park, 18.-20. saj (reg-nr 13930) ja Saka mõisa park, 19. saj (reg-nr 13904) vahele ning

vahetusse lähedusse.

Mõlema pargi koosseisu kuulub ka ranna suunas kulgev tee, mis ulatuks peaaegu kavandatava

jaama territooriumini. Mõlema mõisa kompleksis on lisaks pargile veel rohkelt riiklikuks

kultuurimälestiseks tunnistatud objekte. Siin hakkab kavandatav tuumarajatis oluliselt mõjutama

väljakujunenud ajaloolist keskkonda ja ei toeta mälestiste säilimist. On suur riiklik huvi nende ja

neid toetava keskkonna säilimise vastu:

 Saka mõisa kompleks – peahoone reg-nr 13903, park reg-nr 13904, valitsejamaja reg-nr

13905, ait-kuivati reg-nr 13906, meierei reg-nr 13907, karjakastell reg-nr 13908, küün reg-

nr 13909, möldrimaja reg-nr 13910, tuuleveski reg-nr 13911;

 Aa mõisa kompleks – peahoone reg-nr 13929, park reg-nr 13930, kabel reg-nr 13931,

kasvuhoone 1 reg-nr 13932, kasvuhoone 2 reg-nr 13933, moonakamaja 1 reg-nr 13934,

viinavabriku vare reg-nr 13935, moonakamaja 2 reg-nr 13936, kuivati reg-nr 13937,

karjalaudad reg-nr 13938, tuuleveski reg-nr 13939.

Aa küla mets – teadaolev arheoloogiapärand, sh jahutusveekanali merre suubumise kohal veealune

pärand, planeeritava asukoha alal puudub. Samas on piirkonnas tulnud välja arvukalt

arheoloogilisi leide, millest osa on leitud ka jahutusvee koridori alalt. Täpsemalt on piirkonna leide

kajastatud Greta-Krislin Lutteri bakalaureusetöös „Detektorileiud arheoloogilise allikaliigina Aa

küla ja selle ümbruse näitel“. Seni teadaoleva materjali põhjal arheoloogiapärandi vaates suur

riiklik ja rahvusvaheline huvi puudub. Siiski, jahutusvee koridori vahetus läheduses ja osalt selle

alal paiknevad Saka mõisa hoonekompleksi kuuluvad riiklikuks kultuurimälestiseks tunnistatud

objektid, mille säilimise (sh neid ümbritseva ajalooliselt väljakujunenud keskkonna) osas on suur

riiklik huvi:

 Saka mõisa peahoone reg-nr 13903, park reg-nr 13904, valitsejamaja reg-nr 13905, ait-

kuivati reg-nr 13906, meierei reg-nr 13907, karjakastell reg-nr 13908, küün reg-nr

13909, möldrimaja reg-nr 13910, tuuleveski reg-nr 13911.

Soovitame planeeringu protsessis teha mälestiste omanikega tihedat koostööd. Muinsuskaitseamet

saab küll anda siduvaid tingimusi mälestiste ja nende kaitsevööndite alal aga sageli moodustab see

üksnes väikese osa mälestistega seotud ümbritsevast keskkonnast. Iseäranis, kui tegemist on maa-

alaliselt suurte kompleksidega, nagu käesoleval juhul. Seega tuleb pidada väga oluliseks, et

ümbruskonnas toimuvad muutused põhjalikult läbi analüüsitakse, sealhulgas tuleb tähelepanu

pöörata omaniku põhiõigustele, võimalike ärihuvide edasisele realiseerimisele jms – Aa mõisa

hoonetes tegutseb hooldekodu ning Saka mõisas hotell ja spa. Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring

on küll tehtud, kuid planeeringu mõju mälestiste omanike ärihuvidele seal ei käsitletud.

Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava

tuumaelektrijaama ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate,

et planeeringuala peaks olema taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda

arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva planeeringuala piiriga.

Arheoloogiapärandi seisukohast on kõik esitatud planeeringualad asjakohased. Samas, arvestades

piirkonna üldist arheoloogiapärandirohkust ja võimalust, et maapõues peitub veel arheoloogilisi

leide, on arheoloogiapärandi kaitse seisukohast kõige ebasoovitatum ala „Aa küla mets“, sest

potentsiaal seni avastamata arheoloogiapärandit avastada ning kahjustada on pakutud aladest

suurim just seal.

Veealuse kultuuripärandi aspektist otseseid piiranguid ei ole, kuid rannaäärsete asukohavariantide

puhul tuleb arvestada allveearheoloogiliste uuringute ning võimalike leidude dokumenteerimise ja

teisaldamisega (vt ka vastus nr 4).

Ehituspärandi seisukohast on asjakohased Madala ja Letipea külla kavandatavad planeeringualad.

Teistel juhtudel muudab tuumaelektrijaam olemasolevat ja mälestisi toetavat keskkonda ning

maastiku oluliselt. Jaama rajamise tulemusena väheneks mälestisi ümbritseva maastiku ja

mälestiste edasist kasutamist või kasutusse võtmist toetava ruumi kvaliteet märkimisväärselt.

Kuna ehitismälestiste säilimise peamisi tagatisi on nende kasutamine, on ümbritseva keskkonna

kvaliteeti alandav mõju äärmiselt suureks riskiks kultuuripärandi säilimisele.

Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava

planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga

kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta.

Kui Teie valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal

avalikul huvil põhinev põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda

seisukohta.

Arheoloogiapärandi, sh veealuse pärandi, seisukohast on kõik pakutud asukohavalikud

võimalikud.

Ehituspärandi seisukohast on asjakohased Madala ja Letipea külla kavandatavad planeeringualad.

Teistel juhtudel muudab tuumaelektrijaam olemasolevat ja mälestisi toetavat keskkonda ning

maastiku oluliselt. Jaama rajamise tulemusena väheneks mälestisi ümbritseva maastiku ja

mälestiste edasist kasutamist või kasutusse võtmist toetava ruumi kvaliteet märkimisväärselt.

Kuna ehitismälestiste säilimise peamisi tagatisi on nende kasutamine, on ümbritseva keskkonna

kvaliteeti alandav mõju äärmiselt suureks riskiks kultuuripärandi säilimisele.

Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH

algatada, siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH

läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke

uuringu orienteeruv maksumus; 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis

võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse algatamist (nt täiendavate algandmete

kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; 3) millised keskkonnaload on

vajalikud uuringute tegemiseks?

Visuaalne mõju väärtuslikele maastikele ja mälestistele

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisel tuleb arvestada, et

keskkonnamõjuks pole vaid mõju looduskeskkonnale, vaid ka keskkonna kaudu avalduv mõju

kultuuripärandile, maastikule, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

Põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi eesmärk ja ülesanne tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine

läbi aegade. Kultuuripärand on meie kultuuri ja identiteedi oluline osa, millest moodustuvad

mälumaastikud toovad füüsiliselt nähtavale ajaloo kihistused. Tuleb rõhutada, et kultuuripärand

on taastumatu ressurss ning hävinud ja rikutud kultuuripärandit ei ole kunagi võimalik taastada.

Eesti väiksusest hoolimata on mälumaastikud piirkonniti erinevad, mis annab kohalikule

omavalitsusele võimaluse piirkondade arengu suunamisel ning konkurentsieeliste loomisel sellega

arvestada ja selle kaudu eristuda. Kultuuripärandi väärtustamine, arendamine ja säilitamine on

ühtaegu ühiskonna ühine kohustus ja võimalus. KSH aruandes tuleb analüüsida visuaalset mõju

mälestistele arvestades, et visuaalne mõju väärtuslikule keskkonnale oleks minimaalne.

Arheoloogia

Kavandatavate töödega kaasneb potentsiaalne mõju ka seni avastamata või lokaliseerimata

arheoloogilisele kultuuripärandile. Teadaoleva arheoloogiapärandi kaardistus näitab uurimise

hetkeseisu, kuid igal aastal tuleb päevavalgele uusi muistiseid, millest ei ole arhiivimaterjalides

märkigi. Selleks, et seda mõju adekvaatselt hinnata, tuleb KSH käigus läbi viia arheoloogiline

arhiiviuuring ja leire (so arheoloogiline maastikuseire) – planeeringuala kohta käivate

arhiividokumentide (vanad kaardid, leiuteated, otsinguaruanded jt) ülevaatamine ja vajadusel

kohapealne kontroll. Arhiiviuuringu ja leire eesmärk on hinnata asukohavalikute mõju

arheoloogiapärandile ning kui mõne planeeritud asukoha alal ilmneb seni veel avastamata

arheoloogiapärandit, on võimalik tuumaelektrijaama asukoha kindlaksmääramisel arvestada

täiendavalt arheoloogilisele uuringule kuluva ressursiga.

Kui avastus tehakse alles ehitustööde käigus, tekitab see ootamatuid viivitusi ja ka ressursikulu

ehitustöödel, sest muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1; MuKS) järgi tuleb mistahes paigas

arheoloogilise kultuurkihi või ajalooliste ehituskonstruktsioonide avastamisel tööd peatada,

säilitada koht muutmata kujul ning viivitamata teavitama avastusest Muinsuskaitseametit. Seetõttu

on eelistatud alale jäävaid kultuuriväärtusi põhjalikult hinnata juba KSH käigus. Nii on võimalik

teha otsus päranditeadlikult ja -säästlikult.

Uuringute maksumus sõltub läbi vaadatava ala suurusest ja viiakse läbi eraettevõtjate poolt ning

seda planeerimise praeguses faasis ega Muinsuskaitseameti poolt hinnata ei ole võimalik.

Veealune kultuuripärand

Madala küla ja Malla küla asukohavariantide puhul tuleb arvestada kahe puidust laevavrakiga,

mida suure tõenäosusega ei ole võimalik säilitada in situ. Mõlemad vrakid on ajaloolised purjekate

jäänused, mis on üle 100 aasta vanad.

Eesti on liitunud UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Selle

kohaselt on veealune kultuuripärand kõik inimese olemasolu kultuurilised, ajaloolised või

arheoloogilised jäljed, mis on vähemalt 100 aastat olnud osaliselt või täielikult, ajutiselt või

pidevalt vee all, näiteks muistised, rajatised, hooned, esemed ja inimsäilmed ning õhu- ja muud

sõidukid või nende osad, nende last või muu sisu koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega.

Konventsiooniga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse rakendada meetmeid, mis on vajalikud

veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks kasutades selleks parimaid olemasolevaid

vahendeid. Ehkki konventsiooni artikkel 2 lõike 5 järgi loetakse esimeseks valikuks enne mistahes

veealusele kultuuripärandile suunatud tegevuse lubamist või alustamist veealuse kultuuripärandi

säilitamist in situ. Samas suure riikliku huvi korral on põhjendatud erandi tegemine, kui vrakid

uuritakse, dokumenteeritakse ja säilitatakse.

Seega nende vrakkide puhul tuleb teha allveearheoloogilised uuringud (sh väljakaevamised ja

teisaldada vrakid mereala planeeringus määratud säilitusalale meres). Samade vrakkide säilitamise

analüüs in situ on praegu aktuaalne ka Kunda sadama laienduse kavandamise käigus.

Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega

isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate

(vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile

uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46-48).

Maksumust on keeruline hinnata, kuid see võib jääda u 500 000 eur suurusjärku.

Letipea küla, Aa küla mets, Aa küla rand ja Moldova küla asukohtades info veealuse

kultuuripärandi kohta küll puudub, kuid olenevalt planeeritavatest tegevustest ja kui kaugele merre

need ulatuvad, tuleb tõenäoliselt teha nendel aladel allveearheoloogiline uuring (MuKS § 32). Seni

avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi väljaselgitamine planeeringualal on oluline

asjaolu ning ühtlasi vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva,

kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimine.

Uuring koosneb sonariuuringust ja tuvastatud võimaliku kultuuriväärtusega leidude

dokumenteerimisest. Kui veealust kultuuripärandit ei ole võimalik säilitada in situ, tuleb arvestada

ka allveearheoloogiliste väljakaevamiste ja teisaldamistöödega säilitusalale.

Sonariuuringu maksumus oleneb ala suurusest ja sügavusest ning võib jääda kuni u 50 000 eur

suurusjärku. Tööde edasine maksumus sõltub tuvastatud leidude hulgast.

Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab

algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti

palun markeerige kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest

lähtudes võib kaasa tuua.

Planeeringu ja KSH algatamine toob kaasa väikese või mõõduka riski seni avastamata

arheoloogiapärandile, sest mõnele asukohavalikule (eeskätt Aa küla metsa asukohavariandil) võib

jääda tuumaelektrijaama ja sellega seotud rajatiste ehituse alale ka arheoloogiapärandit, millele

seni ei ole satutud. Riski saab maandada põhjaliku ja mitmekülgse kultuuripärandi käsitlusega

KSH raames, mis hõlmab lisaks ehituspärandile ja väärtuslikele maastikele ka

arheoloogiapärandit.

KSH uuringu raames avastatud arheoloogiapärand on võimalik jätta ehitusalalt välja, samuti saab

avastatud kultuurkihi või arheoloogilised leiud pinnasest eemaldada arheoloogilise uuringu

(MuKS § 46) raames. Peamine risk arheoloogiapärandile on seotud sellega, kas see saab

võimalikul ehitusalal õigeaegselt avastatud ja, sealt edasi, kas see jääb tuumalektrijaamale ette või

mitte. Kui avastatud arheoloogiapärand on ehituse või muude kaeve- ja pinnasetööde alal, tuleb

see korrektselt arheoloogiliselt uurida. Seega, teine risk ongi seotud sellega, kas uuring saab

teostatud õigel ajal ja õiges mahus, et seda ei peaks tegema kiirustades ehituse ajal.

Veealuse kultuuripärandi osas on riskiks, millega tuleb, et vanemad laevavrakid võivad olla

mattunud liiva alla (sh paikneda aladel, mis praegu on pigem maismaa) ja nende olemasolu selgub

alles ehituse käigus. Arvestada tuleb, et selliste leidudega kaasnevad arheoloogilised uuringud,

mis võivad kesta paar kuud, olenevalt asukohast ja tingimustest.

Ehituspärandi kontekstis tuleb lisaks hoonetele arvestada ka neid ümbritsevat keskkonda, mis

toetab mälestiste säilimist ning võimaldab neid mõista neile omases, ajalooliselt väljakujunenud

ümbruses. See keskkond hõlmab loodust ja kultuurmaastikke aga ka vaateid mälestistele ja

mälestistelt ning KSH analüüsi käigus tuleb seega kaardistada ehitustegevuse ja jaama toimimise

võimalikud mõjud kogu keskkonnale, kõige laiemas mõttes. Kavandatav lahendus peab arvestama

ka selle kultuuripärandiga, mis ei jää otseselt planeeringualale ning mõjutama/muutma ajaloolist

mälestistele omast maastiku ja keskkonda minimaalselt.

Küsimus 6. Kui MKM-le taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav

taotluse nõuete- ja asjakohasuse hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega

taotlust teie hinnangul täiendada tuleb. Põhjendage lisainfo küsimise vajadust.

Praeguses planeeringuetapis ei ole vajadust lisainfo järele. Edaspidi soovime kindlasti olla

protsessi kaasatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Volmer

ministeeriumi nõunik kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes

Mihkel Kaevats 628 2259

[email protected]