Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 13-3/165-16 |
Registreeritud | 20.03.2025 |
Sünkroonitud | 21.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
Sari | 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus |
Toimik | 13-3/25/ |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Alan Rood (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 27.01.2025 nr 13-3/165-2
Meie 14.03.2025 nr 7-15/25/400-10
Arvamus riigi eriplaneeringu algatamise taotluse
kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teavitas Kliimaministeeriumit, et Fermi
Energia AS esitas 14.01.2025 taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) 600 MW elektrilise
võimsusega tuumaelektrijaama rajamiseks (edaspidi taotlus). Eesmärk on koostada REP, et valida
asukoht ning kavandada Eestisse väikese moodulreaktori tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam
nimivõimsusega 600 MW, mis koosneb kahest tuumareaktorist (2x300 MW).
MKM esitas taotluse kohta küsimused, millele palutakse vastuseid Kliimaministeeriumi ning
valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast lähtuvalt. Küsitav teave on vajalik REP-i algatamise
või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Kliimaministeerium edastas MKM-i 27.01.2025 kirja nr
13-3/165-2 infoks järgmistele eeldatavalt puudutatud ning huvitatud haldusala asutustele ja
ühingutele: AS ALARA, Eesti Geoloogiateenistus, Elering AS, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ, Riigimetsa
Majandamise Keskus, Transpordiamet. Samuti oli asutustel ja ühendustel võimalik esitada
Kliimaministeeriumile arvamus MKM-i kirjas toodud küsimustele või markeerida küsimuste
kontekstis tähelepanu vajavad olulised asjaolud. Arvamused laekusid Keskkonnaagentuurilt,
Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Elering AS-ilt ning need on lisatud käesolevale kirjale.
Lisaks edastasid Eesti Geoloogiateenistus ja Keskkonnaamet kirjad, mis on tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks (vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktide 17 ja 8 alusel)
ning need edastatakse MKM-ile eraldi kirjadega. Võimalike täiendavate küsimuste korral
soovitame võtta ühendust vastavate haldusala arvamuse koostanud kontaktidega.
Järgnevalt on esitatud Kliimaministeeriumi ja haldusala seisukohad (lisas) MKM-i kirjas toodud
küsimustele.
Riigi eriplaneeringu objekt
MKM palus Kliimaministeeriumi arvamust, kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha
valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Kliimaministeerium on seisukohal, et kavandatav tegevus on väga mastaapne projekt, mille puhul
on tuvastatav suur riiklik ja rahvusvaheline huvi.
Tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu analüüsimiseks kutsuti Vabariigi Valitsuse
kabinetinõupidamise 5. novembri 2020. a. otsusega kokku riiklik tuumaenergia töörühm (TET),
tuumaenergia kasutuselevõttu arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK
„Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“) 18. aprilli 2024. a. täiskogu
istungil ning Riigikogu võttis TET lõpparuandele tuginedes 12. juunil 2024. a. vastu otsuse
“Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine”. TET lõpparuande kohaselt toetaks
tuumaenergia kasutuselevõtt 2050. a kliimaeesmärkide täitmise ja varustuskindluse tagamise
eesmärke ning pakuks stabiilset elektritootmist. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii
kiirelt (st sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka n-ö
baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga (näiteks tundidega). Sagedusreserve
saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaamad, mõningal määral ka salvestus ja tarbimise juhtimine.
Baaskoormuse pakkumiseks sobiks aga tehnoloogiliselt ka tuumaelektrijaam. Elektrisüsteemis
peaks olema pidevalt tagatud 1200 MW, mis oleks võimeline töötama päevi ja nädalaid järjest,
ning sellest 1200 MW omakorda ca 50% peab olema kiirelt käivituv (st käivitusajaga kuni 12,5
minutit).
Ülevaade riiklikest strateegiadokumentidest, milles on käsitletud tuumaelektrijaama vastavust ja
seoseid riiklike strateegiadokumentide eesmärkidega, on toodud taotluses. Kliimaministeeriumi
hinnangul on taotluses viidatud riiklikud strateegiadokumendid asjakohased. Eraldi juhime
tähelepanu, et ka Riigikogu 12. juuni 2024. a. otsus rõhutab, et Energiamajanduse arengukavas
aastani 2035 tuleb käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia
varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.
Suur rahvusvaheline huvi väljendub näiteks asjaolus, et REP-i elluviimisega võib eeldatavalt
kaasneda oluline keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene (hõlmates kogu tuumaelektrijaama
elutsükli). Seega tuleb tuumaelektrijaama kavandamisel kaasata eeldatavalt mõjutatud riigid ning
arvestada nii piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) kui selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollis toodud nõuetega eeldatavalt mõjutatud riikide
menetlustesse kaasamise kohta.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala
MKM palus Kliimaministeeriumi arvamust, kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane
kavandatava tuumaelektrijaama ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks.
Tuumaenergia töörühma tellimisel valmis 2023. a alguses tuumaelektrijaama potentsiaalsete
asukohtade ruumianalüüs, mille kohaselt on tuumaelektrijaama rajamiseks 15 potentsiaalset
piirkonda, muude hulgas Toila (k.a Lüganuse ja Viru-Nigula vallas) ning Kunda (osaliselt Viru-
Nigula vallas). Taotluses esitatud planeeringuala ettepanek on kooskõlas riigi poolt tellitud
esialgse ruumianalüüsiga.
Siiski juhib Kliimaministeerium tähelepanu järgnevale Keskkonnaameti kirjas toodud asjaolule:
“REP-i planeeringuala ja tuumaelektrijaama asukohtade valikul tuleb arvestada, et REP-i
algatamise taotluse joonisel 13 (alaptk-s 5.3) kujutatud alale jääb rangelt kaitstava liigi
püsielupaik. Tegemist on looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 alusel moodustatud püsielupaigaga,
mida kaitstakse sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Alal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste
püstitamine (LKS § 30 lg 2 p 1 ja p 3) ning püsielupaigas on piiratud inimeste viibimine. Hetkel
teadaoleva informatsiooni alusel võib taotluses kirjeldatud ulatusega arendustegevus põhjustada
olulist ebasoodsat mõju liigile ja püsielupaigale, mistõttu Viru-Nigula arendusala arendamine võib
osutuda küsitavaks.”.
Täiendavalt toome välja, et Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1
Haljala-Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringu koostamise eesmärk on luua TEN-T
üldvõrgustiku nõuetele vastavad teeliikluse ja -transpordi tingimused. Kavandatava
tuumaelektrijaama REP-i ning Haljala-Kukruse vahelise teelõigu REP-i planeeringualad kattuvad
Lüganuse vallas. Palume tuumaelektrijaama REP-i koostamisel arvestada juba algatatud REP-iga.
Lisaks, Lüganuse vallas kattub kavandatava tuumaelektrijaama rajamiseks sobiv ala Aseri
fosforiidimaardla ja Moldova kruusamaardlaga (sealhulgas Moldova kruusakarjääriga). Seega
tuleb edasises menetluses arvestada eelpool toodud maardlate ja planeeringuala kattumisega ning
lisaks Kliimaministeeriumile kaasata planeerimismenetlusse ka Eesti Geoloogiateenistus. Palume
tuumaelektrijaama territooriumi ja sellega seotud taristu planeerimisel võimalusel vältida
kattumist maardlatega (maapõueseadus § 15).
Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused
MKM palus Kliimaministeeriumi arvamust, kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et
taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik.
Kliimaministeeriumi pädevusvaldkonnast lähtuvalt ei esine asjaolusid, millele tuginedes on ilmne,
et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i
algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust.
Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload
Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada, on tarvis läbi viia
asjakohased uuringud. MKM palus Kliimaministeeriumil nimetada planeeringu koostamiseks ja
KSH läbiviimiseks vajalikud uuringud koos uuringute tegemiseks vajalike keskkonnalubadega.
Samuti küsiti ettepanekuid keskkonnaseireks, mis võiks olla vajalik enne planeerimistegevuse
algatamist.
Kliimaministeeriumi hinnangul on taotluses toodud REP-i koostamiseks vajalikud uuringud (nii
juba teostatud kui kavandatavad) asjakohased ning rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. Siiski
märgime, et planeerimismenetluse käigus ning tuumaspetsiifilise õigusliku ja regulatiivse
raamistiku täienemisel tuleb arvestada võimalike lisauuringute vajadusega.
Juhime tähelepanu, et teatud lisas 16 toodud uuringute puhul (nt „Veeressursside kasutamise
uuring“; „Madal- ja keskaktiivsete jäätmete hoidla rajamise KMH. Kõrgetasemelised jäätmed?“)
on edasise menetluse käigus vaja täpsustada uuringute sisu ja eesmärki. Teeme ettepaneku
uuringute kava täiendada „Jaama mõju keskkonnale“ osas lisades kavatsuse uurida mõju
põhjaveele (sealhulgas ka jäätmehoidlate rajamise ja kasutamise mõju põhjaveele). Uuringu sisu
kirjeldus võiks olla näiteks järgnev: „Teha hüdrogeoloogilised uuringud, kuidas
tuumaelektrijaama ehitamise, kasutamisega ja jäätmete ladestusega seotud tegevused mõjutavad
piirkonnas levivate põhjaveekogumite seisundeid, kehtestatud põhjaveevaru ja looduslikke
ressursse. Hüdrogeoloogilise mudelite abil modelleerida võimalik radionukliidide levimine
põhjavees madal-, keskmise ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamispaikade korral, sealhulgas
sügavgeoloogilise lõppladestuspaiga korral. Hinnata mõju põhjaveele kogu tuumaelektrijaama ja
jäätmehoidlate kasutusaja jooksul ning kas jäätmete hoidlaid on võimalik Eestisse rajada nii, et
need lahendused ei ohustaks põhjavett kogu ladustamise ajal.“.
Taotluse punktis 4.5.2. „Veeliitumised“ on selgitatud, et potentsiaalne liitumisvõimalus (vesi,
kanal, sadevesi) Viru-Nigulas on ettevõttega OÜ Kunda Vesi ja Lüganuse vallas ettevõttega Järve
Biopuhastus OÜ. Seetõttu palume mõjude hindamisel anda hinnang, kui palju vett ja mis otstarbel
kasutamiseks on vaja ning kas jätkub OÜ Kunda Vesi ja Järve Biopuhastus OÜ põhjaveevarust.
Samuti palume anda hinnang, millistes tuumaelektrijaama protsessides ja millises koguses on
kasutatav asulareoveepuhastis puhastatud reovesi ning millistele täiendavatele nõuetele peaks see
vastama.
Põhjaveeseirega tuleb alustada vähemalt üks aasta enne ehitamist. Seire eesmärk on põhjavee
keemilise koostise taustataseme ja põhjaveetaseme seiramine veekihtides, mida tuumaelektrijaama
(sealhulgas jäätmete ladustuskohtade) ehitamine mõjutab. Hüdrogeoloogiliste uuringute
(sealhulgas põhjaveeseire) tegijal peab olema majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusluba. Puuraukude ja –kaevude projekteerimise ning ehitamise ettevõtetel peab olema
vastav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nende tööde tegemiseks.
Juhul, kui jahutusvesi võetakse rannikuveest, tuleb jahutusvee mõju hindamiseks
veeökosüsteemile mõjutatavas veekogus teha kindlaks veekogumi füüsikalised, keemilised,
bioloogilised ja hüdromorfoloogilised näitajad, nende sesoonne muutlikkus ning
hüdrodünaamilised parameetrid (lainetus, hoovus). Saadavate andmete alusel saab mudeldada
jahutusvee mõju veeökosüsteemile ja mõjutatud veekogumi seisundile.
Tuleb arvestada, et Kunda linnas on mere veetaseme tõusu poolt põhjustatud üleujutusoht.
Kliimaministeeriumil on olemas teatud detailsusega informatsioon. Juhul, kui planeeritavate
ehitiste ja rajatiste asukohad jäävad üleujutusohu piirkonda, on mõistlik sellise tähtsuse ja mõjuga
objekti puhul üleujutuse võimalikud stsenaariumid läbi analüüsida. Samuti tuleb arvestada
võimalike kliimamuutuste stsenaariumitega ja nende mõjudega (nt veetaseme tõus). Üleujutusoht
ei takista tuumaelektrijaama rajamist, aga see võib ehitamiseks seada täiendavaid tingimusi.
Lüganuse vallas asub planeeringuala piirkonnas, kus meres paikneb mitmeid uppunud sõjalaevu
nagu M-37, T-30 ja T-22. Need vrakid sisaldavad märkimisväärses koguses raskekütust,
potentsiaalselt kokku enam kui 300 tonni. Võimalikud kütuselekked vrakkidest võivad kujutada
ohtu nii merekeskkonnale kui tuumaelektrijaama jahutussüsteemidele. Seetõttu tuleks meres teha
täiendav uuring planeeritava veehaarde asukohas, et tuvastada vrakkide või lõhkemata laskemoona
esinemist. Tuleb arvestada, et reostuse tekkimisel ei ole võimalik seda kõrvaldada ilma riigi
sekkumiseta. Kavandatav tegevus ei tohi halvendada merekeskkonna seisundit ega takistada
meresõiduohutust.
REP-i algatamise korral tuleb välja selgitada tuumaelektrijaama ehitamise ning selle töö
tagamiseks ja teenindamiseks vajaliku transporditaristu majandamise ja transpordi korraldusega
kaasnevad tingimused, sealhulgas kaasnevad erinõuded (kui need lisanduvad võrreldes tavapärase
transpordi ühenduste tagamise olukorraga). Samuti tuleb planeerimismenetluse käigus analüüsida,
kas ja milline mõju esineb lennundusvaldkonnale (st mõjud lennuliiklusele ja maismaataristule)
ning õhuruumi teistele kasutajatele, sealhulgas kas ja millistel tingimustel on vaja õhuruumi
kasutamist (nt ohutuskaalutlustel ja turvalisuse eesmärgil) piirata.
Kõnealuse küsimuse kontekstis juhime eraldi tähelepanu Keskkonnaameti kirjas välja toodud
põhjalikele selgitustele (kiirgus; looduskaitse väärtused; jahutusvesi, mõju veekeskkonnale ja
elustikule; kliima).
Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused
Juhul, kui taotluse kohase REP-i koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, palus
MKM Kliimaministeeriumil seatavaid tingimusi põhjendada. Samuti paluti pädevusvaldkonnast
lähtuvalt markeerida kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine võib kaasa tuua.
Kliimaministeerium on seisukohal, et tuumaelektrijaama REP-i saab algatada ja REP-i I etapi
(asukoha eelvaliku) läbi viia praeguses õigusruumis, st REP-i koostamise algatamine ei eelda
tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) olemasolu. REP-i algatamine on kooskõlas ka
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandarditega: standardid IAEA SSG-35
(Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations) ja IAEA SSR-1 (Site Evaluation for
Nuclear Installations) annavad juhised tuumaelektrijaama ala valikuks ning asukoha hindamiseks.
IAEA juhendite kohaselt tuleb tuumaelektrijaama ja sellega seotud rajatiste sobivaima
asukohavaliku protsess läbi viia esmalt strateegilisel tasemel (st kohaldub planeerimisseaduse
REP-i I etapp). Seejärel tuleb tuumaelektrijaama ja sellega seotud rajatiste kavandamiseks
koostada detailne lahendus (st kohaldub planeerimisseaduse REP-i II etapp), millega pannakse
paika täpne ehitusõigus, toimimiseks vajalike tehnorajatiste asukoht ja hinnatakse kaasnevat mõju
detailses täpsusastmes. Selleks, et läbi viia REP II etapp, peab olema vastu võetud TEOS ning
asutatud valdkonna eest vastutav sõltumatu regulaator. Regulaatoril on õigus nõuda
lisauuringuid/analüüse, kehtestada alale eritingimusi või põhjendatud juhul protsess peatada (nt
ilmnenud ohutusprobleemide või keskkonnamõju tõttu).
Täiendavalt juhime tähelepanu, et arvestades REP-iga kavandatava tuumaelektrijaamaga seotud
teemade tundlikkust ja sellega kaasnevaid võimalikke julgeolekuohte, palume protsessi kõikides
edasistes etappides aegsasti kaasata ka Siseministeerium ning Kaitseministeerium. Selliselt
tagatakse julgeolekuasutuste õigeaegne reageerimine.
Taotluses sisalduva teabe piisavus
Juhul, kui Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole taotlus piisav selle nõuete- ja asjakohasuse
hindamiseks, palus MKM anda teada asjaoludest, millega tuleb taotlust täiendada.
Kliimaministeeriumi hinnangul on taotluse sisu piisav selle nõuete- ja asjakohasuse hindamiseks.
Kliimaministeeriumi kontaktisikud
MKM palus Kliimaministeeriumil taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks
nimetada Kliimaministeeriumi kontaktisiku.
Kliimaministeerium nimetab järgmised kontaktisikud: Marily Jaska (kiirguse ja tuumaohutuse
valdkonna juht, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond, 626 2982,
[email protected]) ning Rainer Persidski (keskkonnamõju hindamise
valdkonna juht, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond, 626 2973,
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender Jürgen Ligi
kliimaminister rahandusminister taristuministri ülesannetes
Lisad: Elering AS-i, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Transpordiameti arvamused
Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Transpordiamet,
Elering AS
Agne Aruväli, 626 2968, [email protected]
Annika Mikomägi, 626 2899, [email protected]
Ayrton Hüüs, 5858 9646, [email protected]
Harry Kuivkaev, 626 2964, [email protected]
Julia Bergštein, 511 9431, [email protected]
Kersti Türk, 626 2809, [email protected]
Liina Ordlik, 625 1143, [email protected]
Margit Tennokene, 626 2889, [email protected]
Marily Jaska, 626 2982, [email protected]
Olav Ojala, 626 2919, [email protected]
Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]
Raul Kurrista, 626 2999, [email protected]
Reet Laos, 625 6344, [email protected]
Regina Hermandi, 625 6479, [email protected]
Taivo Linnamägi, 639 7607, [email protected]
Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee
Registrikood 70009540
ANTTI TOOMING Teie 31.01.2025 nr 7-15/25/400-2
Kliimaministeerium
[email protected] Meie 18.02.2025 nr 6-6/25/206-2
Riigi eriplaneeringu taotluse kohta arvamuse küsimine Olete edastanud Keskkonnaagentuurile (KAURile) arvamuse avaldamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 27.01.2025 kirja nr 13-3/165-2 Fermi Energia AS riigi
eriplaneeringu (REP) algatamise taotluse kohta. Nende eesmärgiks on koostada riigi
eriplaneering, et valida asukoht ning kavandada Eestisse VMR (väikese moodulreaktori)
tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis koosneb kahest
tuumareaktorist (2x300MW).
Oma kirjaga soovite vastuseid asutuste pädevusvaldkonnast lähtuvalt. Teave on vajalik REPi
algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks.
Fermi Energia ASi taotluses välja toodud loetelu kõige olulisematest planeeringu koostamiseks
vajalikest töödest ja uuringutest katab looduskeskkonna valdkonnad, kus võib
tuumaelektrijaama rajamine omada potentsiaalset mõju. Planeeringu asukoha variantide
läheduses asuvad riikliku keskkonnaseire programmi kuuluvad seirejaamad ja -kohad,
sealhulgas seismilise seire, kiirgusseire, välisõhu kvaliteedi ning sademete seire, mereseire,
pinnaveeseire, elustiku mitmekesisuse ja hüdroloogilise seire pikaajalised seirepunktid.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimisel soovitame nende olemasolu
arvesse võtta ning kasutada nende seirete aegridasid, et tagada teaduspõhine ja pikaajaliste
andmetega toetatud analüüs.
Juhime tähelepanu, et uuringute vajadus tuleneb näiteks jahutussüsteemi valikust. Kui
jahutamiseks kasutatakse vett, saab see olla kas siseveekogude magevesi või merevesi.
Magevee kasutamisel tuleb uurida veevõtu mõju selle asukoha pinna- ja põhjaveesüsteemidele,
vaadeldes piirkonna pinnaveekogude valgalasid ja põhjavee vastavaid veehaardeid. Uuringute
kestus on ligikaudu aasta, mille käigus analüüsitakse, kas on piirkonnas saadaval veeressurssi
nii palju, et selle kasutamine ei mõjutaks veekogude seisundit.
Jahutusvee/heitvee osas peaks uurima jahutus/heitvee temperatuuri mõjusid kas suublaks
olevale pinnaveekogule või merele. Kui kasutada olemasolevat teadmist tuumajaamade
jahutusvee mõjudest Läänemere-äärsetes riikides, võib uuringute kestus olla ligikaudu aasta.
Lisaks anname teada, et Kirde-Eestisse, Vinni valda, Palasi külla (Tudu metskond 3,
katastritunnus: 90005:001:0080) planeeritava KAURi meteoroloogilise seire radari ja Fermi
Energia ASi planeeritava tuumajaama asukohtade vahel tõenäoliselt konflikti ei teki. Kuigi
kumbki asukoht pole hetkel veel kinnitatud, siis lähimad planeeritavad asukohad jäävad
2 (2)
teineteisest vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusele. Planeeritava tuumajaama hoonete
kõrgused pole meile teada, aga kui need tulevad mõnekümne meetri kõrgused, siis sellise
vahemaa peale ei tohiks need radari tööd segada.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Maarja Pariis [email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Kliimaministeerium
Teie 31.01.2025 nr 7-15/25/400-2
Meie 14.02.2025 nr 6-2/25/2121-2
Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusest
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis 27.01.2025 kirjaga nr 13-3/165-2
Kliimaministeeriumile arvamuse avaldamiseks Fermi Energia AS-i riigi eriplaneeringu (REP)
algatamise taotluse. Eesmärk on koostada REP, et valida asukoht ning kavandada Eestisse VMR
(väikese moodulreaktori) tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis
koosneb kahest tuumareaktorist (2×300 MW).
MKM-i kiri sisaldab küsimusi, millele palutakse vastuseid Kliimaministeeriumi ning valitsemisala
asutuste pädevusvaldkonnast lähtuvalt. Küsitav teave on vajalik REP-i algatamise või algatamata
jätmise üle otsustamiseks. Sellest tulenevalt edastasite MKM-i kirja Keskkonnaametile, et saada
Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt sisendit MKM-i kirjas esitatud küsimustele
vastamiseks.
Keskkonnaamet on tutvunud edastatud materjalidega ning märgib järgmist:
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha valiku või toimimise vastu esineb
suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis
palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides
on huvi väljendatud.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise
püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP
koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi
transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide
väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lg-s 2 on täpsustatud, mis ehitiste
korral REP koostatakse.
Lähtudes eelnevast tuleb REP koostada eelkõige juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha
valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Keskkonnaamet leiab, et
kavandatava tegevuse puhul on tuvastatud suur riiklik huvi. Sellest annab tunnistust tuumaenergia
töörühma loomine 2021. a, töörühm ei tuvastanud oma töö lõpparuandes „Tuumaenergia
kasutuselevõtmise võimalused Eestis“1 tuumaenergia kasutuselevõttu välistavaid asjaolusid. Riigikogu
toetas 12.06.2024 otsusega „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“2 Eestis tuumaenergia
kasutuselevõtu ettevalmistamist.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava tuumaelektrijaama
ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks olema
1 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne, kättesaadav: Tuumaenergia töörühma lõpparuanne.pdf 2 Kättesaadav: Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine–Riigi Teataja
2 (5)
taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva
planeeringuala piiriga.
REP-i algatamise taotluse alaptk-s 5.3 on näidatud kavandatava tuumaelektrijaama planeeringuala
ettepanek koos võimalike tuumaelektrijaama asukohtadega. Planeeringuala hõlmab Ida-Viru maakonnas
asuvat Lüganuse valda ja Lääne-Viru maakonnas asuvat Viru-Nigula valda.
REP-i planeeringuala ja tuumaelektrijaama asukohtade valikul tuleb arvestada, et REP-i algatamise
taotluse joonisel 13 (alaptk-s 5.3) kujutatud alale jääb rangelt kaitstava liigi püsielupaik. Tegemist on
looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 alusel moodustatud püsielupaigaga, mida kaitstakse
sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Alal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine (LKS § 30
lg 2 p 1 ja p 3) ning püsielupaigas on piiratud inimeste viibimine. Hetkel teadaoleva informatsiooni
alusel võib taotluses kirjeldatud ulatusega arendustegevus põhjustada olulist ebasoodsat mõju liigile ja
püsielupaigale, mistõttu Viru-Nigula arendusala arendamine võib osutuda küsitavaks.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga
kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie
valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev
põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta.
Keskkonnaametile ei ole teada asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et algatatava planeeringu
elluviimine ei ole võimalik. Siiski võib Viru-Nigula arendusala arendamine osutuda küsitavaks, vt ka
vastust küsimusele 2.
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH algatada,
siis:
1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun
põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus;
2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne
planeerimistegevuse algatamist (nt täiendavate algandmete kogumine, vms). Palun selgitage
seire eesmärki ja vajalikkust;
3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
Siinjuures soovime juhtida tähelepanu järgnevale:
Kiirgus:
Vajalike uuringute (sh modelleerimised) määratlemisel on lähtutud IAEA ohutusstandardite seeriasse
kuuluvas ohutusjuhendis SSG-35 „Site Survey and Site Selection for Nuclear Installations“ kirjeldatud
metodoloogiast.
Asukoha valikul tuleb tagada, et riskid tuumarajatise ohutusele, inimeste tervisele ning keskkonnale
oleksid nii madalad kui mõistlikul viisil on võimalik saavutada ning kavandatav tegevus vastab
õigusaktide nõuetele.
1) Tuumajaama radioloogilise mõju hindamiseks nii inimeste kui keskkonnakaitse seisukohast on
vajalik teostada asukoha valiku faasis modelleerimised, mille käigus hinnatakse radioloogilist mõju
inimestele (dooside hindamine) ja keskkonnale nii tuumajaama tavalisel opereerimisel kui
tuumaõnnetuste korral. Modelleerimisel tuleb hinnata mõju erinevate kiiritusradade kaudu ning
nende olulisust: radionukliidide kandumist nii atmosfääris kui pinna- ja põhjavee kaudu ning
jõudmist toiduainetesse. Algandmete täpsustamiseks võivad olla vajalikud täiendavad
meteoroloogilised ja/või hüdroloogilised uuringud.
Arvesse tuleb võtta nii rahvastiku tihedust kui jaotumist tuumajaama läheduses, sealhulgas
õnnetusteks valmisoleku kontekstis eri tähelepanu vajavate objektide paiknemist nagu haiglad,
laste- ja hoolekandeasutused; evakueerimisteed ja selleks vajalik infrastruktuur. Hinnata tuleb ka
3 (5)
võimaliku õnnetuse mõju maakasutusele, arvestada põllumajandusmaade lähedust ja ulatust.
Vastavate lähteandmete täpsustamist võib käsitleda uuringuna.
Radioloogilise mõju hindamise käigus, asukohtade võrdleval hindamisel, tuleb arvesse võtta
väliseid tegureid, mis võivad mõjutada tuumajaama ohutust. Nii looduslikke, näiteks üleujutused,
kui võimalikke õnnetusi lähedastel tööstusobjektidel.
2) Keskkonna radioloogilise seirega, mille eesmärk on lähteolukorra iseloomustamine, et hilisema
seire käigus oleks võimalik tuvastada tuumajaama opereerimisega kaasnevaid või õnnetusest
tingitud muutusi, tuleb alustada hiljemalt pärast asukoha valikut. Kuna oluline on kogutavate
andmete aegrea kujunemine, võib kaaluda esmase keskkonna radioloogilise seire alustamist juba
enne lõpliku asukoha valikut. Seirekava täpsustatakse vastavalt planeerimisprotsessi edenemisele.
Looduskeskkonna kiirgusseire lähteolukorra iseloomustamine ei mõjutaks küll asukoha valikut,
kuna looduskiirguses Eestis ei esine anomaaliaid, mis võiksid asukoha valiku seisukohast tähendust
omada.
Keskkonna kiirgusseireks ei ole keskkonnaluba vajalik.
Looduskaitse väärtused:
Viru-Nigula valla potentsiaalne asukoht:
Vt ka vastust küsimusele 2. REP-i algatamise taotluse joonisel 13 (alaptk-s 5.3) kujutatud alale jääb
rangelt kaitstava liigi püsielupaik. Tegemist on LKS § 50 lg 2 alusel moodustatud püsielupaigaga, mida
kaitstakse sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Alal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine
(LKS § 30 lg 2 p 1 ja p 3) ning püsielupaigas on piiratud inimeste viibimine. Hetkel teadaoleva
informatsiooni alusel võib taotluses kirjeldatud ulatusega arendustegevus põhjustada olulist ebasoodsat
mõju liigile ja püsielupaigale. Joonisel 13 kujutatud ala lähedusse jäävad ka Letipea merikotka
püsielupaik (KLO3002715) ja Mahu merikotka püsielupaik (KLO3002020 ja KLO3001436). REP-i ja
KSH koostamisse tuleb kaasata kotkastele spetsialiseerunud ornitoloog, vajalikud on merikotka
elupaigakasutuse uuringud.
Joonisel 13 kujutatud arendusala ulatub ka Letipea maastikukaitseala (KLO1000516) Letipea
sihtkaitsevööndisse (KLO1100667). Letipea maastikukaitseala kuulub Letipea loodusala
(RAH0000652) koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Vastavalt Vabariigi
Valitsuse 14.12.2017 määruse nr 180 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 11 p-le 3 on Letipea
maastikukaitseala sihtkaitsevööndis uue ehitise püstitamine keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. Oluline
ebasoodne mõju kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb välistada.
Joonisel 13 kujutatud asukohast ida- ja lääne poole jäävad rändlindudele olulised koondumisalad (Toolse
linnuala ja Letipea maastikukaitseala, sh Letipea poolsaar). Kõrgepinge õhuliinid põhjustavad ohtu
linnustikule, sh nii rändlinnustikule kui merikotkastele. REP-i ja KSH koostamise käigus on vajalik
hinnata uute õhuliinide poolt põhjustatavat riski linnustikule.
Lüganuse valla potentsiaalne asukoht:
Joonisel 13 kujutatud alale jäävad kaitstavatest aladest Aa mõisa park (KLO1200438) ja Aa männik
(KLO1200202). Tegemist on kaitsealadega, kus kehtib LKS-s sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse
03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestatud
erisustega.
Mõlemas piirkonnas leidub teisigi teadaolevaid kaitsealuste liikide (linnud, nahkhiired, taimed,
samblikud) leiukohti. Tuleb arvestada LKS § 55 sätestatud isendi kaitse nõuetega. Oluline ebasoodne
mõju kaitsealustele liikidele tuleb välistada. Sõltuvalt täpsemast lahendusest võivad osutuda vajalikuks
kaitstavate liikide elupaiku käsitlevad uuringud.
4 (5)
Jahutusvesi, mõju veekeskkonnale ja elustikule:
REP-i algatamise taotluses ei ole konkreetselt välja toodud veevõtukoht, võimalikud kogused ega
milliseid veekogusid jahutusvee kasutamine mõjutab. REP-i koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb aga
arvestada, et joonisel 13 kujutatud Viru-Nigula asukoha lähistel asub merre suubuv Kunda jõgi. Kunda
jõgi on kaitstav Kunda jõe hoiualana (KLO2000063), hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku Sirtsi
loodusala (RAH0000540) osana. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide
– hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Tegemist on ka ühe olulisema nn lõhilaste veekoguga
(keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu“ § 2 p 33), kuhu suubub arvukalt kalasid kudema. Seega tuleb REP-i koostamisel ja
KSH läbiviimisel kavandada meetmed, et nii liikide ega elupaiga seisund ei halveneks. Eelkõige
veevõtmise ning jahutusvee juhtimisel tagasi merre. Viimase puhul eelkõige lõhe aspektis, kuna enne
jõgedesse kudema rändamist koonduvad lõhed suudmealadele.
Joonisel 13 kujutatud Toila/Lüganuse piirkonna lähistele jääb Purtse jõgi, millel ei ole looduskaitselisi
piirangud, kuid ka sinna suundub kudema lõhilasi. Jõe olukord on aastatega parenenud, kuna alates
2019. aastast on veekogus teostatud erinevaid parendustöid (sh kudealade taastamist).
REP-i koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata jahutusvee keemilistele ja
füüsilistele omadustele (sh soojuse eraldumine vette) ning vee-elustikule nii jahutusevee juhtimisel kui
veevõtul (juhul, kui võetakse pinnavett). Vee elustiku osas tuleb arvestada nii lõhe aspekti kui ka
võimalikku mõju mere vee-elustikule jahutusvee suunamisel. REP-i koostamisse ja KSH läbiviimisse
kaasata pädevad ihtüoloogi(d). Ühtlasi märgime, et jahutusveesüsteem võib olla ka nö kinnine/suletud
ehk REP-i ja KSH koostamisel tasuks kaaluda ka seda varianti.
Mõlema joonisel 13 kujutatud asukohaga külgnevad või läheduses paiknevad merealad on määratletud
rahvusvaheliselt tähtsate linnualadena – IBA aladena. Antud alade LKS-i kohane kaitsevajadus ei ole
käesoleval ajal selge, Keskkonnaamet hindab nende alade looduskaitse alla võtmise otstarbekust.
Läänepoolse ala mereala asub Soome lahe keskosa IBA-ala ja Uhtju IBA-ala vahel ja idapoolsest alast
u 100 m kaugusel kaldast on Soome lahe idaosa IBA-ala piir. Mõlemad alad on olulised aulide ja
vaeraste (tõmmu- ja must-) peatumiskohad, kus nende arvukused ületavad rahvusvahelisi piirmäärasid.
REP-i koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb tagada, et jahutusvee juhtimine merre (ja ka muud
tegevused) ei kahjustaks IBA alade linnukaitselisi väärtusi.
Kliima:
REP-i koostamise ja KSH läbiviimise käigus tuleb mh hinnata kliimamõju, hinnang peab katma järgmisi
aspekte:
1) kavandatava tegevuse kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;
2) kavandatava tegevuse kooskõla 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga;
3) hinnata kvantitatiivselt mõju KHG heitele ja kuidas see on kooskõlas riiklike ja kohaliku
omavalitsuse seatud KHG heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega;
4) kui on asjakohane, tuua parim võimalik tehnoloogia võimalikeks KHG heite vähendamise
meetmeteks;
5) hinnata mõju kliimamuutustega kohanemise vaatest (kuidas mõju vältida, minimeerida; milliseid
võimalikke riske üksikasjalikumalt käsitleda; millised kliimamuutustega seotud eesmärgid ja
tegevused tuleb lõimida planeerimisdokumenti, milliste kliimamuutustega seotud eesmärkide ja
tegevustega arvestatakse).
Uuringute loetelu ning maht täpsustatakse REP-i lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult
teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige kõik riskid,
mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua.
5 (5)
Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid tingimusi. REP-i ja KSH koostamisega seotud
probleemid tuleb välja selgitada ning lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb viia kõik vajalikud
uuringud, et REP-i eesmärke saavutada ja teha otsus, kas ja mis tingimustel on võimalik REP kehtestada.
Küsimus 6. Kui MKM-le taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav taotluse
nõuete- ja asjakohasuse hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie
hinnangul täiendada tuleb. Põhjendage lisainfo küsimise vajadust.
Keskkonnaameti hinnangul vastab REP-i algatamise taotlus regionaalministri 04.10.2023 määrusele nr
66 „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“.
Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti
seisukohti esindav kontaktisik.
Keskkonnaamet peab vajalikuks enda kaasamist REP-i ja KSH protsessi, ameti kontaktisiku(d)
nimetame edaspidise protsessi käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus)
Alar Polt 5303 5703 (kiirgus)
Triin Mägi 5691 6554 (vesi)
Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus)
Lauri Saapar 527 3872 (looduskasutus)
Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine)
Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik)
Lii Allas 5886 1746 (kliima)
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
15006, Tallinn, Harju maakond
Teie 31.01.2025 nr 7-15/25/400-2
Meie 16.02.2025 nr 7.2-2/25/1832-2
Arvamuse andmine riigi eriplaneeringu
taotluse kohta
Olete esitanud meile arvamuse avaldamiseks Fermi Energia AS riigi eriplaneeringu algatamise
taotluse. Eesmärk on koostada riigi eriplaneering, et valida asukoht ning kavandada Eestisse
väikese moodulreaktori tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis
koosneb kahest tuumareaktorist (2x300MW).
Meil ei ole vastuväiteid eriplaneeringu algatamisele. Küll aga märgime, et kaks nädalat
materjalidega tutvumiseks ja tagasiside andmiseks on sedavõrd kaaluka ettevõtmise puhul liiga
vähe. Sellest tulenevalt palume järgmisi tähelepanekuid võtta lõpetamata loeteluna.
1. Tuumaelektrijaama planeeringuala kattub Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korralduse nr 97
alusel algatatud riigi eriplaneeringu alaga riigitee nr 1 Tallinna–Narva tee 2+2 ristlõikega
maantee rajamiseks Haljala–Kukruse lõigul. Seejuures asub üks võimalikest
tuumaelektrijaama asukohtadest riigitee nr 1 kahe alternatiivse trassivariandi alal. Riigitee nr
1 kuulub üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) üldvõrku ning peab vastama
kehtestatud liiklusohutuse ja -korralduse nõuetele ehk pole välistatud, et tänane riigitee nr 1
suhtes soodne asukoht muutub riigitee eriplaneeringu elluviimisel ebasoodsaks oluliselt
pikeneva juurdepääsutee tõttu.
2. Vajalik on võimalikult varakult täpsustada tuumaelektrijaama juurdepääsetavuse üldised ja
spetsiifilised vajadused.
2.1 Eelvalikualad paiknevad valdavalt madala hooldustasemega ja pigem väikese
kandevõimega (kruusa, pinnatud kruusa kattega) riigiteede läheduses. Kui peaks ilmnema
vajadus seisunditaseme tõstmiseks ja/või kandevõime parandamiseks (sh erivedudeks),
siis tuleb aegsasti täpsustada teede rekonstrueerimise rahastamist. Samuti ootame
eriplaneeringu elluviijalt väiksema kandevõimega riigiteede seisundinõuete tagamist
intensiivse ehitusperioodi ajal (nt maa-ainese veod konkreetsest karjäärist mööda
kruusakattega riigiteed) ja katete taastamist vedude lõppedes.
2.2 Spetsiifiliste vajaduste seas väärivad täpsustamist eriveoste põhimõtted (marsruudid,
riigiteedele ajutiste laienduste ja/või ristmike rajamine jms), vajadus riigitee asukoha
muutmiseks, riigiteede kasutusele ajutiselt või alaliselt kehtestatavad piirangud. Aa
piirkonna kõrvalmaanteedel esineb talvel perioode, mil need on kõrgete tuisulume vaalude
tõttu pikemat aega läbimatud. Kui tuumaelektrijaamale on vaja tagada ööpäevaringne
juurdepääs, siis tasub võtta arvesse lumetõrjemeetmeid (nt tee muldkeha tõstmine,
2 (2)
lumetõkete rajamine jms). Näiteks lumetõkkeheki rajamine on suhteliselt ruumimahukas
kitsendus külgnevale maakasutusele, kuna need rajatakse teeservast paarikümne meetri
kaugusele.
3. Madala liiklussagedusega kõrvalmaanteede transpordimaa on kitsas, mahutades napilt tee ja
selle toimimiseks vajalikud muud rajatised (nt kraavid). Tihti on transpordimaale juba
paigaldatud riiklikes huvides näiteks ELA sidekaablid. Tuumaelektrijaama tehnovõrkudega
varustamisel pigem ei tasu riigitee alusele maale uute teega rööpselt kulgevate tehnovõrkude
rajamisega arvestada. Kui sellele puuduvad alternatiivid, siis palume võtta meiega võimalikult
varakult ühendust: näiteks Eesti – Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringu üks
trassialternatiiv on Muhumaal kavandatud riigitee nr 21154 maale ning teistele osapooltele tuli
mõningase üllatusena, et üheksa kaabli paigaldamine teemaale eeldab kõnealuse pinnatud
kruusatee täielikku rekonstrueerimist 6 km ulatuses.
Oleme valmis täpsustama ülaltoodud asjaolusid või andma täiendavat infot näiteks Teamsi
koosolekul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
54501752, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus | 15.04.2025 | 1 | 13-3/165-19 | Väljaminev kiri | mkm | Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet |
Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusest | 21.03.2025 | 3 | 13-3/165-17 🔒 | Sissetulev kiri | mkm | Kliimaministeerium |
Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusest | 21.03.2025 | 3 | 13-3/165-18 🔒 | Sissetulev kiri | mkm | Kliimaministeerium |
Arvamuse andmine | 14.03.2025 | 3 | 13-3/165-15 | Sissetulev kiri | mkm | Haridus- ja Teadusministeerium |
Arvamus | 10.03.2025 | 1 | 13-3/165-14 | Sissetulev kiri | mkm | Välisministeerium |
Riigi eriplaneeringu taotluse kohta arvamuse esitamine | 10.03.2025 | 1 | 13-3/165-13 | Sissetulev kiri | mkm | Siseministeerium |
Vastus pöördumisele | 06.03.2025 | 1 | 13-3/165-12 | Väljaminev kiri | mkm | Eesti Roheline Liikumine, Eesti Roheline Liikumine, Riigikantselei |
Riigi eriplaneeringu taotluse kohta arvamuse andmine | 05.03.2025 | 1 | 13-3/165-11 | Sissetulev kiri | mkm | Justiits- ja Digiministeerium |
Arvamus riigi eriplaneeringu kohta | 04.03.2025 | 1 | 13-3/165-10 🔒 | Sissetulev kiri | mkm | Kaitseministeerium |
Küsimused riigi eriplaneeringu kohta | 28.02.2025 | 3 | 13-3/165-7 | Sissetulev kiri | mkm | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusest | 28.02.2025 | 3 | 13-3/165-9 | Sissetulev kiri | mkm | Kliimaministeerium |
Arvamuse andmine | 28.02.2025 | 3 | 13-3/165-8 | Sissetulev kiri | mkm | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Vastus | 19.02.2025 | 1 | 13-3/165-6 | Sissetulev kiri | mkm | Kultuuriministeerium |
Pöördumise edastamine | 04.02.2025 | 1 | 13-3/165-4 | Sissetulev kiri | mkm | Riigikantselei |
Tuumajaama eriplaneeringu algatamise taotluse tagasiside | 03.02.2025 | 1 | 13-3/165-3 | Sissetulev kiri | mkm | Eesti Roheline Liikumine |
Arvamuse küsimine | 27.01.2025 | 1 | 13-3/165-2 | Väljaminev kiri | mkm | Kliimaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium |