Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.2/6275-2 |
Registreeritud | 13.10.2023 |
Sünkroonitud | 27.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Luunja Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Luunja Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
THTHTHTHTHTHTHTHTHTHTHTH
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
OLEMASOLEV HARITAV MAA
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV HALJASALA
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV TEEALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE
OLEMASOLEV ÕUEALA
HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK
ASUKOHT JA MAHT
KEHTESTATUD
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
(tinglik asukoht)
OLEMASOLEV PUITTAIMESTIK
OLEMASOLEV VEEKOGU
KOOSTATAVA ÜP JÄRGNE PERSPEKTIIVNE
ÜHENDUSTÄNAV (kvartalisisene jaotustänav)
KEHTIVA ÜP JÄRGNE PERSPEKTIIVNE
JAOTUSTÄNAV
PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH THTH
TH
TH
TH
TH
KOOSTATAVA ÜP JÄRGNE PERSPEKTIIVNE ÜHENDUSTÄNAV (kvartalisisene jaotustänav, orienteeruv asukoht)
KEHITVA ÜP JÄRGNE PERSPEKTIIVNE JAOTUSTÄNAV
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH TH
TH
TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
THTHTHTHTHTHTHTHTHTH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
THTHTH
TH
TH
TH
TH
TH
TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH TH
TH TH TH
TH TH
TH TH
TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
TH TH
1
E
M
A
J
Õ
G
I
U
U
S
U
U
S
U
U
S
U
U
S
LASTEAED
LUUNJA KESKKOOL
PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSETE
JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS
Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
1:2000
PLANEERINGUALA MÕJUALA
MÄRKUSED:
1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
3 6
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
Kuupäev
sept. 2023
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Heli Paal
DP-16-22
Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Luunja alevikus
1
Kaspari maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 22.09.2011.
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERINGUALA PIIR
EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m
(vt märkused pkt 2)
EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT
PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m (vt märkused pkt 2)
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD ELAMUMAA 100%
PLANEERITUD TRANSPORDIMAA 100%
PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA
ALA
1
2
3
KESKPINGE ELEKTRIÕHULIINI
SERVITUUDIALA
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA
SERVITUUDIALA
MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI
SERVITUUDIALA
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
6 6
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2023
PLANEERITUD MAAKASUTUS
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Heli Paal
DP-16-22
Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Luunja alevikus
PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED
Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Tartu Maakorralduse OÜ (litsents nr 462 MA) poolt 16.09.2022.a.,
töö number KE-8436/2. Mõõdistatud L-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Katastriüksuste piirid: Maa-amet 16.09.2022. Märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada
tehnovõrkude asukohad.
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118
lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 ja §3), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi
ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel.
3. Detailplaneeringu joonistel on parema loetavuse huvides planeeringuala piiri leppemärk nihutatud
planeeritava krundi välispiiridest väljapoole.
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
JA KITSENDUSED
MAAKASUTUSE KOONDTABEL
KRUNDI
POS NR
PLANEERINGUEELNE
MAAKASUTUS
PLANEERITUD KRUNDI
KASUTAMISE OTSTARVE
POS 1
ÜKSIKELAMU MAA
EP 100%
KRUNDI PLANEERITUD
PINDALA
6554 m²
MOODUSTATAKSE
KINNISTUST
POS 2 4568 m²
POS 3 90 m²
TEE JA TÄNAVA MAA
LT 100%
ÜKSIKELAMU MAA
EP 100%
UUS TN 10 ELAMUMAA 100%
PLANEERINGUEELNE
PINDALA
11212 m²
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
PLANEERINGUALA PIIR
EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m
(vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV HOONE
EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT
PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m (vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEVA KESK- JA MADALPINGE
ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 m, 2 m
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Tartu Maakorralduse OÜ (litsents nr 462 MA) poolt 16.09.2022.a.,
töö number KE-8436/2. Mõõdistatud L-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Katastriüksuste piirid: Maa-amet 16.09.2022.
Märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2,
Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 ja §3), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda
veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel.
3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
2 6
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2023
OLEMASOLEV OLUKORD
OLEMASOLEV OLUKORD
Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Heli Paal
DP-16-22
Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Luunja alevikus
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
PLANEERINGUALA PIIR
EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m
(vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV HOONE
EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT
PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m (vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT
JA MAHT
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD MURUALA
PLANEERITUD MAHASÕIDU RAJAMISE KEELUALA
PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
(vt seletuskiri pkt 8.4)
1
2
3
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Tartu Maakorralduse OÜ (litsents nr 462 MA) poolt 16.09.2022.a., töö number KE-8436/2. Mõõdistatud L-EST 97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid: Maa-amet 16.09.2022. Märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64
"Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 ja §3), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi
määramisel.
3. Detailplaneeringu joonistel on parema loetavuse huvides planeeringuala piiri leppemärk nihutatud planeeritava krundi välispiiridest väljapoole.
4. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
5. Kuna antud alal on kõrge pinnavesi, tuleb arvestada, et maa-aluse keldri ehitamisel on niiskuskindluse tagamiseks vajalik kasutusele võtta erimeetmed
(nt kasutada polüuretaanist plastikkeldri lahendust või spetsiaalseid hüdroisolatsioonisüsteeme).
6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
4 6
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2023
PLANEERINGU PÕHIJOONIS
PLANEERINGU PÕHIJOONIS
Luunja alevikus Uus tn 10
maaüksuse detailplaneering
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Heli Paal
DP-16-22
Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Luunja alevikus
Krundi
aadress
Hoonete lubatud
korruselisus
POS 1 ja
POS 2
Lubatud
katusekalle
Elamul kuni 2 maapealset + 1 maa-
alune korrus, abihoonel 1
maapealne + 1 maa-alune korrus
PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
Elamu
põhimahul 20-40°,
abihoonel 15-30°
Katuseharja
kulgemise suund
Paralleelne
Uus tänavaga
Katuse tüüp/
lubatud materjalid
Viil- ja kelpkatus/
plekk, kivi jm
kvaliteetne materjal
Välisviimistlus-
materjalid
Puit, kivi,
krohv (ka komb.)
±0,00 sidumine
Sokli kõrgus kuni 60 cm
maapinnast, keldriga
hoonel kuni 80 cm
Krundi
aadress
Krundi
planeeritud
pindala
Hoonete suurim
lubatud arv krundil
Hoonete
suurim lubatud
ehitisealune pind
Hoonete lubatud
maksimaalne
kõrgus
(maapinnast/abs.)
POS 1 6554 m²
Krundi planeeritud
kasutamise
sihtotstarve/osakaal
PLANEERITAVATE KRUNTIDE
EHITUSÕIGUS
3 hoonet
(1 üksikelamu +2 abihoonet)
Elamul kuni 8,5/45,7 m,
abihoonel kuni 5,0/42,2 m
450 m²
Hoone
suurim
lubatud
sügavus
2,2 m
maapinnast
Üksikelamu maa EP
100%
POS 2 4568 m²
3 hoonet
(1 üksikelamu +2 abihoonet)
Elamul kuni 8,5/45,3 m,
abihoonel kuni 5,0/41,8 m
450 m²
2,2 m
maapinnast
Üksikelamu maa EP
100%
POS 3 90 m² -
Tee ja tänava maa LT 100% - - -
TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-16-22
TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, LUUNJA ALEVIK
UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Heli Paal
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg
Tartu 2023
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 4 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6
8.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ................................................................... 6 8.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7 8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................... 8 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 9 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9 8.7. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10
8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10 8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................11 8.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................12 8.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................12
8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................12 8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................13 8.11. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................14 8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................14 8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................14 8.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................15
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................17 JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................18
2. Olemasolev olukord .....................................................................................................19
3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis ...........................20
4. Planeeringu põhijoonis ................................................................................................21
5. Tehnovõrkude planeering ............................................................................................22
6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused ......................................................................23
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 30.11.2022.a. otsus nr 52
Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneeringu algatamise, planeeringuala piiri ja
suuruse ning lähtetingimuste kinnitamise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuks on Heli Paal.
2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringuala jagamiseks kuni kaheks
üksikelamu maa krundiks ja kruntidele ehitusõiguse andmist üksikelamutele ja
abihoonetele.
Planeeringuala suurus on 11212 m2.
Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud
Luunja valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamumaa juhtotstarbega
alaga ning tiheasustusalaga. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringuga.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Uus tn 10 (katastriüksus nr 43202:003:0030);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 11212 m2.
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud
Luunja valla üldplaneering (Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrus nr 8-1);
Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029;
Tartu Maakorralduse OÜ (litsents nr 462 MA) poolt 16.09.2022.a. koostatud
geodeetiline alusplaan, töö number KE-8436/2.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
4
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Luunja alevikus ja hõlmab Uus tn 10 maaüksust.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.
5.1. Planeeringuala maakasutus
Uus tn 10 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Maaüksusel asub üks
aiamaja ja mõned väikesemahulised rajatised (kuivkäima, kuur, teisaldatav soojak jm).
5.2 Juurdepääsud ja teed
Uus tn 10 maaüksusele on juurdepääs kahesuunalise liiklusega Uus tänavalt, mille
asfaltkattega sõidutee on 4,1 kuni 5,4 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad,
kõnniteed puuduvad.
5.3 Haljastus ja maastik
Planeeringuala kõrghaljastuse moodustavad krundi keskosas üksikult kasvav lehtpuu ja
kagupiiril reas kasvavad lehtpuud. Maaüksuse kirdeosas asub põld ning ülejäänud ala on
heinamaa.
Planeeringuala lääneosas asub tiik. Läänes ulatub osaliselt üle krundi piiri ka naaberkrundi
tiik. Maaüksuse lõuna- ja edelapiiril ning keskosas asub kraav. Maaüksuse idapiiril kulgeb
maaparandussüsteemi Papisaare maaparandussüsteemi eesvoolukraav.
Planeeringuala reljeef langeb loodest kagu suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad
detailplaneeringualal vahemikku 37.38 (põhjaservas) ja 32.05 meetrit (lõunaservas).
Maaüksuse põhjapoolses keskosas on süvend, mis on ümbritsevast maapinnast madalam
(põhja kõrgus 34.37 meetrit). Maaüksusel asuvad tiigid ja kraavid on samuti ümbritsevast
maapinnast madalamad (tiigi veepiir 33.06 meetrit ja kraavi põhi 30.69 meetrit).
Planeeringuala asub üleujutusohuga alal. Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse
kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb
Uus tn 10 maaüksus alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja
hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge.
5.4 Tehnovõrgud
Planeeringuala jääb Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda. Uus tn 10
maaüksusel on vee- ja kanalisatsioonivarustuse ühendus Uus tänaval asuvast ühistorustikust.
Uus tn 10 maaüksusel on olemasolev elektrivarustuse liitumine, liitumiskilp asub maaüksuse
põhjapiiri ääres.
Läbi planeeringuala lõuna- ja idaosa kulgeb keskpinge elektriõhuliin ning läbi planeeringuala
põhjaosa kulgeb madalpinge elektriõhuliin.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
5
5.5 Kitsendused
Planeeringuala idapiiril kulgeb Papisaare maaparandussüsteemi eesvool valgalaga kuni 10
km2, mille 1 meetri laiune eesvoolu kalda veekaitsevöönd ja 7 meetri laiune eesvoolu
kaitsevöönd ulatuvad planeeringualale.
Planeeringualale ulatuvad elektri õhuliini kaitsevööndid, mis on maa-ala ja õhuruum, mida
piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri ja 10 meetri laiused mõttelised
vertikaaltasandid.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks
keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla
edelapoolses lõunaosas Luunja alevikus, ca 6,7 kilomeetri kaugusel Tartu linna piirist.
Lähim bussipeatus (Luunja kool) asub planeeringualast põhjasuunas, ca 430 meetri kaugusel.
Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeringualast ca 570 meetri kuni
1,2 kilomeetri kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaajakeskus,
raamatukogu, jõesadam ja park.
Planeeringuala piirneb põhjast 4320058 Uus tänav L3 maaüksusega, idast Uus tn 8
maaüksusega, lõunast ja läänest Uus tn 12 maaüksusega.
Planeeringuala asub Luunja aleviku tiheasustusalal. Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja
läänest pereelamutega, lõunast põldudega ning kirdest ja kagust üldkasutatavate maadega.
Piirkonnas ei ole välja kujunenud ühtset ehitusjoont. Uus tänava ääres asuvad elamud
paiknevad tänavapoolse krundipiiri suhtes valdavalt paralleelselt, esifassaadiga 4 kuni 11 (21)
meetri kaugusel krundipiirist.
Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad
maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 12806 m2 kuni 382743 m2. Kontaktvööndis
asuvate elamumaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 1305 kuni 14755 m2.
Üldkasutatava maa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 1654 m2 kuni 97047 m2.
Piirkonnas on valdavalt ühe- kuni kahekorruselised viilkatusega elamud ning ühekorruselised
ühepoolse kaldkatusega või viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud
põhiliselt krohvi, puitlaudist ja fassaadikivi. Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit,
plekk ja katusekivi.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
6
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Luunja valla üldplaneeringuga, mille
kohaselt jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega alale ja tiheasustusalale. Elamumaa
sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on Luunja aleviku ja Tartu linna
lähedus, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala
looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne. Detailplaneeringu realiseerimisel
tõstetakse olemasoleva aleviku kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda
ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust.
Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid.
Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna
kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed ja riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja tee. Planeeritud
kruntidele on tagatud juurdepääs Uuelt tänavalt.
Planeeringuga kavandatud elamumaa krundid sobituvad oma suuruse ja kujuga piirnevate
olemasolevate elamumaade suurustega. Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja
otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. Planeeritud elamumaa krundid on kooskõlas
piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas
olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on
proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste
määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestuslaadi ja ehitustavasid.
8. Planeeringu lahendus
8.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringuga moodustatakse kolm krunti:
2 üksikelamu maa krunti suurustega 6554 ja 4568 m²;
Uue tänava laienduseks tee ja tänava maa krunt suurusega 90 m².
Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide
kohta on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.
8.2. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on
esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Kruntidele POS 1 ja POS 2 on lubatud ehitada 1 põhihoone ja 2 abihoonet, mis sisaldab
nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge)
kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele POS
1 ja POS 2 ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
7
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
POS 1 ja POS 2 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele POS 1 ja POS 2 arvestada joonisel nr 4
Planeeringu põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht,
mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku
projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse
põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Järgida tuleb kohalikke hoonestus- ja
ehitustavasid.
Elamu asukoht krundil peab järgima Uus tänava hoonestuse rütmi. Elamu peab
paiknema Uus tänava suhtes eespool abihoonet. Hoone esifassaad tuleb
projekteerida Uus tänava poole.
Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset
kvaliteeti parandav.
Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama
ruumilise rütmi.
Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse
käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid
materjale ning kokku sobivat värvilahendust.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid (nt kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, plastiklaudis jms);
Keelatud on vooderduseta palkmaja ehitamine.
Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt
markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
8
Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,5 m kõrgune
läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid
betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga
sobivaid müürifragmente.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh
võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,5 m maapinnast.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva
keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud kruntidele POS 1 ja POS 2 hoonestusalad, mille piires võib
rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses
toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine
arvestades tehnovõrkude ja eesvoolukraavi kaitsevööndeid (nt prügimaja, jalgrataste
varjualune). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis
näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.
Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja
konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised
vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 4 on toodud
planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.
Kruntide kohustusliku ehitusjoone planeerimisel arvestati, et planeeringuala jääb Uus tänava
kurvi peale ja üle tänavapoolse krundiosa kulgevad põiki tehnovõrgud. Kruntidele POS 1 ja
POS 2 on määratud kohustuslik ehitusjoon 15,0 m kaugusele tänava poolsest krundi
piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriva seina maht,
lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused ja trepid ja muud
väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema
hoonestusalas.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 ja POS 2 lubatud ehitada
hoonestusalasse kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt
grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.
Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja
visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
9
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Uus tänava teekoridori laiendamiseks 8,0 meetrini on ette nähtud eraldada planeeringuala
põhjaosast transpordimaa krunt. Krunt POS 3 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega
krundiks ja kavandatud avalikku kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks
määramine toimub seadusandluses sätestatud korra alusel ja võõrandatakse vallale tasuta.
POS 3 krundi vallale võõrandamine on hoonetele ehituslubade väljastamise eeltingimuseks.
Krunt POS 3 on lubatud liita 4320058 Uus tänav L3 maaüksusega.
Planeeringuala kruntidele POS 1 ja POS 2 on planeeritud juurdepääs Uus tänavalt. Kruntidel
on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada
juurdepääsutee. Krundi POS 2 kirdepiirile on juurdepääsutee rajamine keelatud.
Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee maa-alal parkimine, sh manööverdamine on
keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute
alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus.
Sõidusuunad ning juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis.
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kruntidele POS 1 ja POS 2 haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krundid peavad olema heakorrastatud.
Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Soovitav on osa krundi pinnast säilitada looduslikuna. Looduslike alade olemasolu on
oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee
pinnasesse immutamiseks.
Haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks
puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid.
Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.
Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.
8.7. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
10
vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku
piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus.
8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 12.04.2023 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr TT-23-00095.
POS 1 krundi veevarustuse ühendus on planeeritud kinnistu piiril asuvast olemasolevast
liitumispunktist. POS 2 krundi veevarustuse tagamiseks on planeeritud uus ühendustorustik
alates Uus tänava peaveetorustikust. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.
Vee-ettevõte tagab liitumispunktis veetorustikus normidele vastava veekvaliteedi
(Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrus nr 82). Prognoositav arvutuslik veetarbimine
planeeringualale kokku on ca 1,0 m3/d (ühe kinnistu kohta 0,5 m3/d, 0,60 l/s).
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrje veevarustuse
lahendamiseks on planeeritud krundile POS 2 sõidutee vahetusse lähedusse maa-alune
tuletõrje veemahuti mahutavusega 30 m3. Tuletõrje veemahuti koos kuivhüdrandiga tuleb välja
ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale seadusandlusele.
8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 12.04.2023
väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-23-00095.
Krundi POS 1 reovesi juhitakse kinnistu piiril asuvasse olemasolevasse liitumispunkti. Krundi
POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida Uus tänaval asuvasse ühiskanalisatsioonitorustikku.
Ühendus olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga on planeeritud olemasoleva kaevu
asukohas. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi kokku ca
1,0 m³/d (ühe kinnistu kohta 0,5 m3/d, 1,2 l/s).
Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
11
Planeeringuala asub üleujutusohuga alal, Emajõe 1% üleujutustõenäosusega veetase on
planeeringualal ligikaudu abs. 33,1 m. Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud Emajõe
üleujutusohtu ja hoonestusalad on planeeritud antud tasemest kõrgemale. Planeeritud
hoonestusalade madalaim osa jääb maapinna absoluutkõrgusele ca 34 m. Antud piirkonnas
tuleb hoonete null-tasandi planeerimisel lähtuda Emajõe 1% üleujutustõenäosusega
veetasemest, mis on planeeringualal ligikaudu abs. 33,1 m. Kuna planeeritud hoonestusala
jääb antud absoluutkõrgusest kõrgemale, on planeeringualal antud nõue tagatud.
Krundil olevad kraavid ja tiik on ette nähtud säilitada. Papisaare maaparandussüsteemi
eesvool peab jääma toimima ja igakordsele kinnistu omanikule jääb hoiukohustus (MaaParS
§ 51 lg 5 p2 ja lg 6). Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada
eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda
ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele (alus: maaeluministri 10.12.2018
määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord).
Suuremahuline maapinna tõstmine alal on keelatud, et vältida maapinna täitmise ja
tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse
projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel,
juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Kruntide maapinna
kõrguste muutmine ja üleujutusohu vähendavate leevendusmeetmete rakendamine ei tohi
halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt või juhitakse
planeeringualal asuvasse kraavi ja tiiki. Sademevee immutamiseks kasutada looduslähedasi
immutusviise (nt kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat
vertikaali, nõva, puhverriba vm lahendusi).
Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse
ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademe- ja lumesulamisvee
mittevalgumine kõrvalmaaüksustele.
Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandusametiga ehitusprojekti või taotluse,
mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi
lisavesi) eesvoolukraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või
kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal (MaaParS §53 lg 1).
8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 443894.
Kruntide POS 1 ja POS 2 elektrivarustus on planeeritud „Säga:(Tartu M)“ alajaama fiidri F1
baasil. Kinnistu piiril Uus tänava ääres asuvad olemasolevad liitumiskilbid. Liitumiskilbid
peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
12
ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija
oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.
Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
8.8.4. Soojavarustus
POS 1 ja POS 2 kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või
tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud ainult hoone seina ja katuse tasapinnal, maapinnale
paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine on keelatud). Maaküttelahenduste valikul,
projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves
OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks
raskeõlid ja kivisüsi.
8.8.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust, kuna liitumine Telia sidekaabliga on antud asukohas
ebaproportsionaalselt kallis. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva aleviku kompaktsust ja tihedust,
uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele
elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega
negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda
uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et
pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
13
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik
mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste
valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste
ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise
jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete
tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
looduskeskkonnale puudub.
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal
krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise
projekteerimise käigus.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja
tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete
siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus
pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme
korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad
meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse
nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse
viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
14
Planeeringualale ulatuva eesvoolu kalda veekaitsevööndi mõiste ja piirangud on toodud
Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 1). Maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64
„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 3 ja §-s 4. Sademevesi
juhtida pinnasesse ja veekogusse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
8.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituut seatakse
kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi seadmise
vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.
Vajadus on seada järgmised servituudid:
Läbi POS 1 ja POS 2 kruntide põhjaosa kulgevale madalpinge elektriõhuliinile
tehnovõrguvaldaja kasuks.
Läbi POS 1 ja POS 2 kruntide lõunaosa kulgevale keskpinge elektriõhuliinile
tehnovõrguvaldaja kasuks.
POS 2 krundi kirdeossa planeeritud tuletõrje veevõtukohale krundi POS 1 kasuks.
8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
15
8.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale
kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamiseks või
vastavate kulude kandmiseks.
Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste
taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud detailplaneeringuga määratavates
mahtudes ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks kannab planeeringust Huvitatud Isik.
Luunja Vallavalitsuse ja planeeringust Huvitatud isiku vahel on rajatiste
väljaehitamiseks sõlmitud 16.11.2022 leping nr 24-1/31.
Detailplaneeringuga ette nähtavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning
sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise kulud kannab planeeringuala siseselt kui ka
planeeringuala väliselt planeeringust huvitatud isik koostöös võrguvaldajaga.
Tuletõrjevee mahuti ja veevõtukoha ehitab välja huvitatud isik.
Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased
maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud
servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.
Planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimused:
- planeeringukohaste kinnistute moodustamine;
- detailplaneeringukohaste servituutide seadmine ja kandmine kinnistusraamatusse;
- detailplaneeringujärgsete veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine;
- detailplaneeringu kohase tuletõrjevee mahuti ja tuletõrje veevõtukoha
väljaehitamine;
- Uus tänava maa-ala laiendamiseks kavandatud transpordimaa krundi POS 3 tasuta
Vallale võõrandamine.
Planeeritud kruntide POS 1 ja POS 2 ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja
poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga
ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese
parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab krundi omanik kokkuleppel
tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
16
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
LUUNJA ALEVIKUS UUS TN 10 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
17
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:
PLANEERINGUALA
SITUATSIOONISKEEM
1 1:5000
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
6
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
Kuupäev
sept. 2023
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Heli Paal
DP-16-22
Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Luunja alevikus
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERINGUALA PIIR
EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m
(vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV HOONE
EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT
PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 7 m (vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT
JA MAHT
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
PLANEERITUD VEETORU
PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA
ALA
PLANEERITUD TULETÕRJE VEEMAHUTI 30 m³
1
2
3
PLANEERITUD
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT
(maa-alune mahuti 30 m³)
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
5 6
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2023
TEHNOVÕRKUDE PLANEERING
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Heli Paal
DP-16-22
Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
Luunja alevikus
TEHNOVÕRKUDE PLANEERING
Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Tartu Maakorralduse OÜ (litsents nr 462 MA)
poolt 16.09.2022.a., töö number KE-8436/2. Mõõdistatud L-EST 97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid: Maa-amet 16.09.2022.
Märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad.
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2,
Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64
"Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 ja §3), mis on
võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi
määramisel.
3. Detailplaneeringu joonistel on parema loetavuse huvides planeeringuala piiri
leppemärk nihutatud planeeritava krundi välispiiridest väljapoole.
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Teavitamine detailplaneeringu kehtestamisest (Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering) | 02.02.2024 | 54 | 7.2-3.2/670-1 | Sissetulev kiri | paa | Luunja Vallavalitsus |
Teavitamine detailplaneeringu avalikust väljapanekust (Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering) | 05.12.2023 | 113 | 7.2-3.2/6275-3 | Sissetulev kiri | paa | Luunja Vallavalitsus |
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks (Luunja alevikus Uus tn 10 maaüksuse detailplaneering) | 12.09.2023 | 197 | 7.2-3.2/6275-1 | Sissetulev kiri | paa | Luunja Vallavalitsus |
Teade | 12.12.2022 | 471 | 7.2-3.2/7932-1 | Sissetulev kiri | paa | Luunja Vallavalitsus |