Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

24.02.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos

Piiratud ja hilinemisega haigestumise andmete laekumine ning sentinel-süsteemides madal

testimismaht raskendavad epidemioloogilise olukorra, sealhulgas viiruse variantide leviku

täpset hindamist.

COVID-19

• COVID-19 haigestumus püsib stabiilsena.

• Haiglate andmetel hospitaliseeriti kokku 22 patsienti, neist 5 raske COVID-19 tõttu.

Kõik raskekujulise COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsiendid kuulusid üle 60-

aastaste vanuserühma. Surmajuhte ei registreeritud.

• Üldiselt on elanikkonnal märkimisväärne hübriidimmuunsus (varasem nakatumine

ja/või vaktsineerimine), mis tagab kaitse raske haigestumise vastu.

• Suurima riskiga raskekujulise haiguse ja hospitaliseerimise osas on vanemaealised,

kaasuvate haigustega patsiendid ning isikud, kellel puudub varasem kokkupuude

viirusega.

• Praeguses ringlevate viirusvariantide hulgas ei ole täheldatud kliiniliselt olulist

raskema kuluga alatüvesid võrreldes eelnevate perioodidega.

Ülemiste hingamisteede nakkused:

• Eelneva nädalaga võrreldes vähenes ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse

haigestumine 17%.

• Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, mille osakaal on muude

viiruste seas kasvanud 33,3%-ni. Neist A-gripiviirused moodustasid 11,9% ja B-

gripiviirused 21,4%.

• Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (11,9%), paragripiviirus

(9,5%) ja rinoviirus (4,8%). Adenoviiruse, RSV ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal on

võrdselt 2,4% kõigist positiivsetest sentinel-proovidest. Gripp

• Grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 18%. Grippi haigestumus

levib kõikides vanuserühmades ja maakondades.

• Ringluses on kolm gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09, A(H3N2) ja B-gripiviirus.

• B-gripiviiruse osakaal on tõusutrendis.

• Laboratoorselt kinnitati 15 gripiviirust, sealhulgas 3 A(H1N1)pdm09, 4 A(H3N2) ja 8

B-gripiviiruse Victoria tüve.

• Terviseinfosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud 499 patsienti,

kellest 47,1% olid vanuses 60 ja vanemad.

• Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus oli 70,5 aastat.

• Intensiivravi osakonda sattus 9,1% kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest,

suri 3,9%. Samas vajas intensiivravi 60 ja vanemate patsientide seas 16,7% ning

selles vanuserühmas suri 8,7%.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

• Gripihooaja algusest on registreeritud 24 surmajuhtumit, neist 14 olid otseselt tingitud

raskekujulisest gripist (üks patsient oli 22-aastane, ülejäänud olid 70-aastased ja

vanemad).

• Kaks raske gripi tõttu surnud patsienti olid vaktsineeritud (94- ja 84-aastased, mõlemal

olid mitmed kaasuvad haigused).

• Patsientidest, kelle surmapõhjuseks olid muud haigused, kuid kellel esines ka gripp,

olid vaktsineeritud kaks inimest (74- ja 86-aastane).

• RS-viirusega seotud haigused

• TEHIK-i andmetel tuvastati 8. nädalal 36 RS-viiruse haigusjuhtu. Alates oktoobrist on

registreeritud kokku 174 haigusjuhtu.

• Haiglaravi vajas 20 inimest, neist 15 olid kuni 5-aastased lapsed ja 5 olid 60-aastased

või vanemad.

• Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel.

Inimese metapneumoviirus (hMPV)

• Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 93 hMPV juhtumit.

Neist 47 olid 0–4-aastased lapsed ja 17 üle 65-aastased inimesed.

• ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on tegemist hingamisteede

patogeenide tavapärase hooajalise sagenemisega, mis ei kujuta EL/EMP piirkonnas

erilist muret.

Mycoplasma pneumoniae

• 8. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 219 Mycoplasma

pneumoniae juhtu. Laboratoorselt kinnitatud positiivsete proovide arv suurenes eelmise

nädalaga võrreldes 13,1%.

• Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 1722 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt

kinnitatud juhtumit.

• Positiivsete proovide osakaal on suurim täiskasvanutel vanuses 30–39 aastat (16,3%)

ning koolilastel vanuses 5–19 aastat. Suuri erinevusi algklasside, põhikooli ja

gümnaasiumi õpilaste seas ei ole täheldatud – positiivsete proovide osakaal igas grupis

on keskmiselt 13,5–14,0%.

Prognoos ja soovitused:

• COVID-19 raske haiguskulu ja hospitaliseerimise määr on madal, kuid viirus levib

laialdaselt, põhjustades peamiselt kergeid vorme.

• Gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste haigestumus jätkab kasvu. B-

gripiviiruse osakaalu suurenemine on aeglustanud grippi haigestumise kasvu. B-

gripiviirus põhjustab sarnase raskusastmega haigust nagu A-gripiviirus.

• Gripiviiruste ja teiste hingamisteede nakkustekitajate samaaegne levik võib suurendada

tervishoiusüsteemi koormust. Detailne ülevaade COVID-19 Haigestumus ja trendid 8. nädala jooksul lisandus 277 haigusjuhtu (62 laboratoorselt kinnitatud ja 215

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Haigestumus püsib stabiilsena.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Kõigist haigestunutest 22,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures).

Seisuga 24.02.2025 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 41,4, kusjuures

laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on see näitaja 9,5. 8. nädalal tehti 2 368 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 2,6% (7. nädalal – 2,9%).1

Nakatumiskordaja Rt2

Haigestumuse langustrend on peatunud.

Haigete vanuseline jaotus1

8.nädalal täheldati haigestumuse kasvu koolilaste (10–14 a) ja noorte täiskasvanute (20–24 a,

30–34 a) seas üle 60% ning vanuserühmas 60–69 eluaastat 43%. Teistes vanuserühmades

püsis haigestumus stabiilsena või vähenes. Kuna vanuserühmade lõikes on haigestunute arv

väike, võivad need muutused olla statistiliselt ebausaldusväärsed. Seetõttu on olulisem jälgida

üldist haigestumuse trendi.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigestumus maakonniti Eesti keskmine haigestumus oli 20,2. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Läänemaal

(33,9), Raplamaal (32,1) ja Ida-Virumaal (31,7). Muudes maakondades ei ole suuri erinevusi

haigestumuses täheldatud.

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate andmetel hospitaliseeriti 8. nädalal kokku 22 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi-

või kaasuv haigus. Neist 5 patsienti hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu. Kõik raske

COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsiendid olid üle 60-aastased. Surmajuhte ei esinenud.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu viibis haiglaravil 15 inimest. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 129 inimest. Võrdluseks, 2023 a. suri COVID-19 tõttu 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (viimati

uuendatud 05.02.2025). Hoolekandeasutused2

Hoolekandeasutustes jälgimisel üks COVID-19 kolle Lääne regioonis, kus haigestus kokku 19

klienti ja 5 töötajat. Kõik juhtumid registreeriti nädala jooksul. Hospitaliseerimisi ega

surmajuhte ei esinenud.

Reoveeseire2

Reoveeseire andmed laekuvad järgmisel nädalal. Sekveneerimine Kõik sekveneeritud proovid kuuluvad Omikron- tüve variantidele, neist 4 proovi kuluvad XEC-

variandile ning 1 proov – BA.2.86 variantidele. Vaktsineerimine

Seisuga 24.02.2025 vaktsineeriti 41 717 riskirühma kuuluvat inimest, neist vanuses 60 ja

vanemad oli 34 355 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus riskirühmas 60 ja üle moodustab

9,3%. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 24.02.2025 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2664

inimest, kellest 40% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv vähenes eelmise nädalaga

võrreldes 17%. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 193,8. Eesti keskmisest

suurem oli haigestumus Tartumaal (259,0). Suuri erinevusi haigestumuses muude maakondade

lõikes ei ole. Sentinel-seire andmed Gripilaadsete viiruste suhtes osutus positiivseks 66,7% analüüsitud proovidest.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, mille osakaal on muude viiruste

seas kasvanud 33,3%-ni. Neist A-gripiviirused moodustasid 11,9% ja B-gripiviirused 21,4%.

Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (11,9%), paragripiviirus (9,5%) ja

rinoviirus (4,8%). Adenoviiruse, RSV ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal on võrdselt 2,4%

kõigist positiivsetest sentinel-proovidest.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripp Haigestumus ja trendid

8. nädalal kokku registreeriti 796 grippi haigestunut. Grippi haigestunute arv kasvas eelmise

nädalaga võrreldes 18%. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades ja maakondades.

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 57,2/100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest suurem oli

haigestumus Viljandimaal (151,5) ning Järvamaal (93,1). Muudes maakondades ei ole suuri

erinevusi haigestumuses täheldatud.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning levikut laialdaseks. Etioloogiline struktuur Laboratoorselt kinnitati 331 gripiviirust, sealhulgas 220 A-gripiviirust ja 111 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 15 gripiviirust, millest kolm kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse, neli

A(H3N2) tüvesse ning kaheksa olid B-gripiviiruse Victoria tüve.

Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus B-gripiviiruse osakaal on

hakanud suurenema.

B-gripiviiruse levikupotentsiaal on üldjuhul väiksem, mistõttu kasvab grippi haigestunute arv

suhteliselt aeglasemalt. Vaatamata väiksemale levikupotentsiaalile sarnaneb B-gripiviirusega

seotud kliiniline pilt ja raskusaste A-gripiviirusega. Hospitaliseerimine Andmeid gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta uuendatakse ja täpsustatakse Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt kolme nädala jooksul.

Uuendatud andmete põhjal vajas haiglaravi 173 patsienti. Hospitaliseeritud patsientide arv

püsis stabiilsena, kuid väikese (10,2%) tõusu trendiga. Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 499 inimest.

Neist 47,1% olid patsiendid vanuses 60 ja vanemad, kellest omakorda 35% kuulusid

vanuserühma 80 ja vanemad.

Hospitaliseeritute keskmine vanus oli 70,5 aastat. Keskmine haiglaravi kestus oli 5,1 päeva

(vahemikus 0–22 päeva). Intensiivravi osakonda sattus 9,1% kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, suri

3,9%. Samas vajas intensiivravi 60 ja vanemate patsientide seas 16,7% ning selles

vanuserühmas suri 8,7%.

Gripihooaja algusest on registreeritud 24 surmajuhtumit, neist 14 olid tingitud raskest gripist

(üks patsient oli 22-aastane, ülejäänud 70-aastased ja vanemad). Kaks raske gripi tõttu surnud

patsienti olid vaktsineeritud (94- ja 84-aastased, mõlemal esines mitu kaasuva haigust).

Gripiga surnud patsientidest, kelle surmapõhjuseks olid muud haigused, olid vaktsineeritud

kaks inimest (74- ja 86-aastane). Vaktsineerimine 24.02.2025a. seisuga vaktsineeriti gripi vastu 168 972 inimest. Neist 75 663 inimest vanuses

üle 65a. Vaktsineerimisega hõlmatus oli kogu elanikkonnas 12,3% (eelmine hooaeg - 12,6%),

eakate seas - 26,9% (eelmine hooaeg - 29%). RS-viirusega seotud nakkused TEHIK-i andmetel tuvastati 8. nädalal 36 RS-viiruse haigusjuhtu.

Alates oktoobrist on registreeritud kokku 174 haigusjuhtu.

Haiglaravi vajas 20 inimest, neist 15 olid kuni 5-aastased lapsed ja 5 olid 60-aastased või

vanemad. Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Inimese metapneumoviirus (hMPV) Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 93 hMPV juhtumit.

Neist 47 olid 0–4-aastased lapsed ja 17 üle 65-aastased inimesed.

8. nädalal registreeriti 21 juhtumit. ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

hinnangul on tegemist hingamisteede patogeenide tavapärase hooajalise sagenemisega, mis ei

kujuta EL/EMP piirkonnas erilist muret.

Mycoplasma pneumoniae 8. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 219 Mycoplasma

pneumoniae juhtu. Laboratoorselt kinnitatud positiivsete proovide arv suurenes eelmise

nädalaga võrreldes 13,1%.

Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 1722 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt

kinnitatud juhtumit.

Positiivsete proovide osakaal on suurim täiskasvanutel vanuses 30–39 aastat (16,3%) ning

koolilastel vanuses 5–19 aastat. Suuri erinevusi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi

õpilaste seas ei ole täheldatud – positiivsete proovide osakaal igas grupis on keskmiselt 13,5–

14,0%.

Inimesed vanuses 60 ja vanemad moodustasid vaid 2,65% kõigist sel nädalal registreeritud

juhtumitest.

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary