Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

10.03.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos

Piiratud ja hilinemisega haigestumise andmete laekumine ning sentinel-süsteemides madal

testimismaht raskendavad epidemioloogilise olukorra, sealhulgas viiruse variantide leviku

täpset hindamist.

COVID-19

• COVID-19 haigestumus on langustrendis, haigestumuse intensiivsust hinnatakse

madalaks, levikut aga laialdaseks.

• Haiglate andmetel hospitaliseeriti kokku 18 patsienti, neist 10 raske COVID-19 tõttu.

Surmajuhte ei registreeritud.

• Suurima riskiga raskekujulise haiguse ja hospitaliseerimise osas on vanemaealised,

kaasuvate haigustega patsiendid ning isikud, kellel puudub varasem kokkupuude

viirusega.

• Praeguses ringlevate viirusvariantide hulgas ei ole täheldatud kliiniliselt olulist

raskema kuluga alatüvesid võrreldes eelnevate perioodidega.

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel -seire andmed

• Ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse haigestunute arv on võrreldes eelneva

nädalaga kasvanud 12,2%.

• Maakondade lõikes ei täheldatud märkimisväärseid erinevusi, välja arvatud Hiiumaal,

kus sel nädalal ei registreeritud ühtegi haigusjuhtu.

• Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur muutus polüetioloogiliseks, sel nädalal ei ole

selgelt domineerivat haiguse põhjustajat tuvastatud.

• Gripiviiruste osakaal moodustab 17,1% kõigist positiivsetest proovidest.

• Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (22%), rinoviirus (9,8%) ja

paragripiviirus (4,9%). RSV-viiruse osakaal on 2,4% kõigist positiivsetest

Gripp

• Grippi haigestunute arv püsib stabiilsena. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades ja

maakondades.

• Haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks ning levikut laialdaseks.

• Täpsemalt määratleti 23 gripiviirust, millest seitse kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse,

kolm A(H3N2) tüvesse ning 13 olid B-gripiviiruse Victoria tüve.

• TEHIKu andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 731 inimest. Neist

43,32% olid 60-aastased ja vanemad, kellest omakorda 44,9% kuulusid vanuserühma

81 ja vanemad. Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 70,5 aastat ning haiglaravi

mediaankestus 7,7 päeva (vahemikus 0–40 päeva).

• Kõrgeim intensiivravi vajanud patsientide osakaal oli vanuserühmas 60–64 aastat,

moodustades 35,3% kõigist selles vanuses hospitaliseeritutest. Intensiivravi

mediaankestus oli 3 päeva (vahemikus 0–26 päeva).

• TEHIKu esialgsetel andmetel on gripihooaja algusest registreeritud 42 surmajuhtumit,

neist 25 olid tingitud raskest gripist. Surnute mediaanvanus oli 83 aastat ning haiglaravi

mediaankestus 8,7 päeva (vahemikus 0–29 päeva). Raske gripi tõttu surnud

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

patsientidest olid viis vaktsineeritud – kõik vanuses 74 ja vanemad ning kõigil esines

mitu kaasuvat haigust.

RS-viirusega seotud haigused

• Alates oktoobrist on registreeritud kokku 231 haigusjuhtu.

• Haiglaravi vajas 35 inimest, neist 23 olid kuni 5-aastased lapsed ja 7 olid 60-aastased

või vanemad.

• Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel. Inimese metapneumoviirus (hMPV)

• Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 173 hMPV juhtumit.

• Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 50% kõigist

juhtudest. Mycoplasma pneumoniae

• Mycoplasma pneumoniae leidude arv, mis kasvas drastiliselt 2024. aasta sügisel ja

talvel, on nüüd hakanud näitama vaibumise märke.

• Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 2111 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt

kinnitatud juhtumit.

• Positiivsete proovide osakaal on suurim täiskasvanutel vanuses 30–39 aastat (16,1%)

ning koolilastel vanuses 5–19 aastat.

• Inimesed vanuses 60 ja vanemad moodustasid vaid 2,65% kõigist sel nädalal

registreeritud juhtumitest.

Prognoos ja soovitused:

• COVID-19 raske haiguskulu ja hospitaliseerimise määr on madal, kuid viirus levib

laialdaselt, põhjustades peamiselt kergeid vorme.

• Gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste haigestumus hakkas stabiliseeruma,

kuid püsib veel kõrgel tasemel.

Detailne ülevaade COVID-19 Haigestumus ja trendid 10. nädala jooksul lisandus 178 haigusjuhtu (37 laboratoorselt kinnitatud ja 141

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes

haigusjuhtude arv 9,2% võrra.

Kõigist haigestunutest 21,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures). 10. nädalal tehti 2 463 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 1,5% (9. nädalal – 1,8%).1

Nakatumiskordaja Rt2

Haigestumus on langustrendis.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigete vanuseline jaotus1

10. nädalal püsis haigestumus stabiilsena või vähenes kõikides vanusrühmades. Kuna

vanuserühmade lõikes on haigestunute arv väike, võivad need muutused olla statistiliselt

ebausaldusväärsed. Seetõttu on olulisem jälgida üldist haigestumuse trendi. Haigestumus maakonniti Eestis oli keskmine haigestumus 12,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes ei

täheldatud märkimisväärseid erinevusi, välja arvatud Läänemaal, kus sel nädalal ei

registreeritud ühtegi haigusjuhtu.

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate andmetel hospitaliseeriti 10. nädalal kokku 18 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi-

või kaasuv haigus. 10 patsienti hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu, neist viis olid üle

60-aastased ning kolm last. Surmajuhte ei esinenud.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu viibis haiglaravil 2 inimest. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 129 inimest. Võrdluseks, 2023 a. suri COVID-19 tõttu 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (viimati

uuendatud 05.02.2025). Hoolekandeasutused2

Andmeid COVID-19 kollete kohta hoolekandeasutustes Terviseametile 10. nädalal ei esitatud. Reoveeseire2

Kokku seirati kokku 14 proovi. Reoveeseire alusel jäi rohelisele ehk madalale ohutasemele 12

proovi ning kollasele ehk mõõdukale ohutasemele 2 proovi (Rapla ja Viljandi). Punasel (väga

kõrgel) ja oranžil (kõrgel) ohutasemel ei olnud 8.nädalal ühtegi proovi. Sekveneerimine Kõik sekveneeritud proovid kuuluvad Omikron- tüve variantidele, neist 3 proovi kuluvad XEC-

variandile ning 4 proovi – BA.2.86 variantidele.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Vaktsineerimine

Seisuga 03.03.2025 vaktsineeriti 42 049 1riskirühma kuuluvat inimest, neist vanuses 60 ja

vanemad oli 34 355 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus riskirühmas 60 ja üle moodustab

9,4%. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 10.03.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3238

inimest, neist 39,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv on võrreldes eelneva

nädalaga kasvanud 12,2%. Keskmine haigestumus oli 209,2 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Maakondade lõikes ei täheldatud märkimisväärseid erinevusi, välja arvatud Hiiumaal, kus sel

nädalal ei registreeritud ühtegi haigusjuhtu. Sentinel-seire andmed Gripilaadsete viiruste suhtes osutus positiivseks 56,1% analüüsitud proovidest.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur muutus polüetioloogiliseks, sel nädalal ei ole selgelt

domineerivat haiguse põhjustajat avastatud. Gripiviiruste osakaal moodustab 17,1% kõigist

positiivsetest proovidest.

Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (22%), rinoviirus (9,8%) ja

paragripiviirus (4,9%). RSV-viiruse osakaal on 2,4% kõigist positiivsetest sentinel-proovidest. Gripp Haigestumus ja trendid

10. nädalal kokku registreeriti 985 grippi haigestunut. Grippi haigestunute arv püsib stabiilsena.

Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades ja maakondades.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks ning levikut laialdaseks. Etioloogiline struktuur Laboratoorselt tuvastati 395 gripiviirust, sealhulgas 245 A-gripiviirust ja 150 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 23 gripiviirust, millest seitse kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse, kolm

A(H3N2) tüvesse ning 13 olid B-gripiviiruse Victoria tüve. Hospitaliseerimine Andmeid gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta uuendab ja täpsustab Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus kolme nädala jooksul.

Uuendatud andmete põhjal vajas haiglaravi selle perioodi jooksul 249 patsienti, mis tähendab

hospitaliseeritute arvu kasvu 7,8% võrra.

Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 731 inimest.

Neist 43,32% olid 60-aastased ja vanemad, kellest omakorda 44,9% kuulusid vanuserühma 81

ja vanemad.

Haiglaravi vajanud patsientidest 46 ehk 7,3% olid vaktsineeritud. Hospitaliseeritute

mediaanvanus oli 70,5 aastat ning haiglaravi mediaankestus 7,7 päeva (vahemikus 0–40 päeva). Intensiivravi osakonda sattus 9,2% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritutest, neist 74,5% olid 60-

aastased ja vanemad.

Kõrgeim intensiivravi vajanud patsientide osakaal oli vanuserühmas 60–64 aastat, moodustades

35,3% kõigist selles vanuses hospitaliseeritutest. Intensiivravi mediaankestus oli 3 päeva

(vahemikus 0–26 päeva). TEHIKu esialgsetel andmetel on gripihooaja algusest registreeritud 42 surmajuhtumit, neist 25

olid tingitud raskest gripist.

Surnutest:

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

üks oli 6-aastane laps,

2 patsienti (4,8%) olid vanuses 20–59 aastat,

11 patsienti (40,5%) vanuses 70–79 aastat,

24 patsienti (57,2%) vanuses 80 ja vanemad.

Surnute mediaanvanus oli 83 aastat ning haiglaravi mediaankestus 8,7 päeva (vahemikus 0–29

päeva).

Raske gripi tõttu surnud patsientidest olid viis vaktsineeritud – kõik vanuses 74 ja vanemad

ning kõigil esines mitu kaasuvat haigust. Vaktsineerimine 02.03.2025a. seisuga vaktsineeriti gripi vastu 169 251 inimest. Neist 75 754 inimest vanuses

üle 65a. Vaktsineerimisega hõlmatus oli kogu elanikkonnas 12,3% (eelmine hooaeg - 12,6%),

eakate seas - 26,9% (eelmine hooaeg - 29%). RS-viirusega seotud nakkused Laboratoorselt tuvastati 10. nädalal 32 RS-viirust.

TEHIKu andmetel on alates oktoobrist registreeritud kokku 231 haigusjuhtu.

Haiglaravi vajas 35 inimest, neist 23 olid kuni 5-aastased lapsed ja 7 olid 60-aastased või

vanemad. Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel. Inimese metapneumoviirus (hMPV) Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 173 hMPV juhtumit. Kõige

rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 50% kõigist juhtudest.

10. nädalal registreeriti 42 juhtumit. ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

hinnangul on tegemist hingamisteede patogeenide tavapärase hooajalise sagenemisega, mis ei

kujuta EL/EMP piirkonnas erilist muret. Mycoplasma pneumoniae

Mycoplasma pneumoniae leidude arv, mis kasvas drastiliselt 2024. aasta sügisel ja talvel, on

nüüd hakanud näitama vaibumise märke (Joonis 2) . Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud

2111 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt kinnitatud juhtumit.

10. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 187 Mycoplasma

pneumoniae juhtu. Positiivsete proovide osakaal on suurim täiskasvanutel vanuses 30–39

aastat (16,1%). Suuri erinevusi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas ei ole

täheldatud – positiivsete proovide osakaal igas grupis on keskmiselt 13,5–14,0%.

Inimesed vanuses 60 ja vanemad moodustasid vaid 2,8% kõigist sel nädalal registreeritud

juhtumitest.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Joonis 2

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary