Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

03.03.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos

Piiratud ja hilinemisega haigestumise andmete laekumine ning sentinel-süsteemides madal

testimismaht raskendavad epidemioloogilise olukorra, sealhulgas viiruse variantide leviku

täpset hindamist.

COVID-19

• COVID-19 haigestumus on langustrendis, haigestumuse intensiivsust hinnatakse

madalaks, levikut aga laialdaseks.

• Haiglate andmetel hospitaliseeriti kokku 15 patsienti, neist 6 raske COVID-19 tõttu..

Surmajuhte ei registreeritud.

• Suurima riskiga raskekujulise haiguse ja hospitaliseerimise osas on vanemaealised,

kaasuvate haigustega patsiendid ning isikud, kellel puudub varasem kokkupuude

viirusega.

• Praeguses ringlevate viirusvariantide hulgas ei ole täheldatud kliiniliselt olulist

raskema kuluga alatüvesid võrreldes eelnevate perioodidega.

Sentinel -seire andmed

• Ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse haigestumine püsib stabiilsena.

• Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, mille osakaal on muude

viiruste seas kasvanud 48,7%-ni. Neist A-gripiviirused moodustasid 20,5% ja B-

gripiviirused 28,2%.

• Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (7,7%) ja rinoviirus (17,9%)

RSV viiruse osakaal on 5,1% kõigist positiivsetest sentinel-proovidest. Gripp

• Grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 31,3%. Haigestumuse

intensiivsust hinnatakse kõrgeks ning levikut laialdaseks.

• Täpsemalt määratleti 21 gripiviirust, millest neli kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse,

üheksa A(H3N2) tüvesse ning kaheksa olid B-gripiviiruse Victoria tüve.

• Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus on suurenenud

A(H3) ja B-gripiviiruste osakaal ja vähenenud A(H1N1)pdm viiruse osakaal.

• Registreeritud on kolm gripiga seotud puhangut, neist kaks hooldekodudes ja üks

noorte kollektiivi seas. Umbes pooled puhangutes haigestunutest olid vaktsineeritud.

Hospitaliseerimist vajas seitse eakate kodu elanikku, kõik üle 75-aastased, neist neli

olid vaktsineeritud. Surmajuhte ei ole esinenud. Ühe puhangu korral läbiviidud viiruse

alatüpeerimine näitas, et tegu on A(H3) ja B gripiviirusega.

• Terviseinfosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud 632 patsienti,

kellest 46,81% olid vanuses 60 ja vanemad.

• Haiglaravi vajanud patsientidest 46 ehk 7,3% olid vaktsineeritud.

• Intensiivravi osakonda sattus 9,2% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest,

neist 74,5% olid vanuses 60 ja vanemad.

• Gripihooaja algusest on registreeritud 31 surmajuhtumit, neist 19 olid tingitud raskest

gripist. Üks patsient oli 22-aastane, ülejäänud olid 70-aastased ja vanemad. Surnute

mediaanvanus oli 83 aastat.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

• Raske gripi tõttu surnud patsientidest neli olid vaktsineeritud, kõik vanuses 80 ja

vanemad. Kõigil neil esines mitu kaasuvat haigust.

RS-viirusega seotud haigused

• Alates oktoobrist on registreeritud kokku 212 haigusjuhtu.

• Haiglaravi vajas 28 inimest, neist 18 olid kuni 5-aastased lapsed ja 7 olid 60-aastased

või vanemad.

• Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel. Inimese metapneumoviirus (hMPV)

• Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 117 hMPV juhtumit.

• Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 41,7% kõigist

juhtudest. Mycoplasma pneumoniae

• 9. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 148 Mycoplasma

pneumoniae juhtu.

• Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 1900 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt

kinnitatud juhtumit.

• Positiivsete proovide osakaal on suurim täiskasvanutel vanuses 30–39 aastat (16,3%)

ning koolilastel vanuses 5–19 aastat.

• Inimesed vanuses 60 ja vanemad moodustasid vaid 2,65% kõigist sel nädalal

registreeritud juhtumitest.

Prognoos ja soovitused:

• COVID-19 raske haiguskulu ja hospitaliseerimise määr on madal, kuid viirus levib

laialdaselt, põhjustades peamiselt kergeid vorme.

• Gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste haigestumus jätkab kasvu.

• Domineeriva viiruse muutusega võib seostada haigestumuse kasvu, sest käesolevat

kasutatav vaktsiin omab piiratud kaitset nende tüvede vastu.

Detailne ülevaade COVID-19 Haigestumus ja trendid 9. nädala jooksul lisandus 196 haigusjuhtu (37 laboratoorselt kinnitatud ja 159

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes

haigusjuhtude arv 29,2% võrra. Kõigist haigestunutest 19,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures). 9. nädalal tehti 2 044 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 1,8% (8. nädalal – 2,6%).1

Nakatumiskordaja Rt2

Haigestumus on langustrendis.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigete vanuseline jaotus1

9.nädalal püsis haigestumus stabiilsena või vähenes kõikides vanusrühmades. Kuna

vanuserühmade lõikes on haigestunute arv väike, võivad need muutused olla statistiliselt

ebausaldusväärsed. Seetõttu on olulisem jälgida üldist haigestumuse trendi. Haigestumus maakonniti Eesti keskmine haigestumus oli 14,3. Maakondade lõikes ei ole suuri erinevusi haigestumuses

täheldatud.

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate andmetel hospitaliseeriti 9. nädalal kokku 15 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi-

või kaasuv haigus. Kuus patsienti hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu, neist kolm olid

üle 60-aastased ning kaks imikut – üks 1-kuune ja teine 6-kuune. Surmajuhte ei esinenud.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu viibis haiglaravil 5 inimest. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 129 inimest. Võrdluseks, 2023 a. suri COVID-19 tõttu 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (viimati

uuendatud 05.02.2025). Hoolekandeasutused2

Hoolekandeasutustes jälgimisel üks COVID-19 kolle Lääne regioonis, kus haigestus kokku 19

klienti ja 5 töötajat. Kõik juhtumid registreeriti eelmise nädala jooksul. Hospitaliseerimisi ega

surmajuhte ei esinenud.

Reoveeseire2

Kokku seirati kokku 14 proovi. Reoveeseire alusel jäi rohelisele ehk madalale ohutasemele 11

proovi ning kollasele ehk mõõdukale ohutasemele 3 proovi (Kärdla, Haapsalu, Paldiski).

Punasel (väga kõrgel) ja oranžil (kõrgel) ohutasemel ei olnud 8.nädalal ühtegi proovi.

Sekveneerimine Kõik sekveneeritud proovid kuuluvad Omikron- tüve variantidele, neist 4 proovi kuluvad XEC-

variandile ning 1 proov – BA.2.86 variantidele.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Vaktsineerimine

Seisuga 03.03.2025 vaktsineeriti 41 717 riskirühma kuuluvat inimest, neist vanuses 60 ja

vanemad oli 34 355 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus riskirühmas 60 ja üle moodustab

9,3%. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 03.03.2025 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2885

inimest, kellest 39,2% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv püsis stabiilsena.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 209,2. Suuri erinevusi haigestumuses muude

maakondade lõikes ei ole. Sentinel-seire andmed Gripilaadsete viiruste suhtes osutus positiivseks 79,5% analüüsitud proovidest.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, mille osakaal on muude

gripilaadsete viiruste seas kasvanud 48,7%-ni. Neist A-gripiviirused moodustasid 20,5% ja B-

gripiviirused 28,2%. Muudest viirustest tuvastati inimese metapneumoviirus (7,7%) ja

rinoviirus (17,9%). RSV viiruse osakaal on 5,1% kõigist positiivsetest sentinel-proovidest.

Gripp Haigestumus ja trendid

9. nädalal kokku registreeriti 1045 grippi haigestunut. Grippi haigestunute arv kasvas eelmise

nädalaga võrreldes 31,3%. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades ja maakondades.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks ning levikut laialdaseks. Etioloogiline struktuur Laboratoorselt tuvastati 447 gripiviirust, sealhulgas 242 A-gripiviirust ja 205 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 21 gripiviirust, millest neli kuulusid A(H1N1)pdm09 tüvesse, üheksa

A(H3N2) tüvesse ning kaheksa olid B-gripiviiruse Victoria tüve.

Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus on suurenenud A(H3) ja B-

gripiviiruste osakaal ja vähenenud A(H1N1)pdm viiruse osakaal. See viitab domineeriva

viiruse muutusele. Domineeriva viiruse muutusega võib seostada haigestumuse kasvu, sest

käesolevat kasutatav vaktsiin omab piiratud kaitset nende tüvede vastu.

Registreeritud on kolm gripiga seotud puhangut, neist kaks hooldekodudes ja üks noorte

kollektiivi seas. Umbes pooled puhangutes haigestunutest olid vaktsineeritud.

Hospitaliseerimist vajas seitse eakate kodu elanikku, kõik üle 75-aastased, neist neli olid

vaktsineeritud. Surmajuhte ei ole esinenud.

Ühe puhangu korral läbiviidud viiruse alatüpeerimine näitas, et tegu on A(H3) ja B

gripiviirusega.

Hospitaliseerimine Andmeid gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta uuendatakse ja täpsustatakse Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt kolme nädala jooksul.

Uuendatud andmete põhjal vajas haiglaravi kolme nädala jooksul 231 patsienti, mis tähendab

hospitaliseeritud patsientide arvu kasvu 30% võrra.

Tervise infosüsteemi andmetel on gripihooaja algusest hospitaliseeritud kokku 632 inimest.

Neist 46,8% olid 60-aastased ja vanemad patsiendid, kellest omakorda 29,6% kuulusid

vanuserühma 85 ja vanemad.

Haiglaravi vajanud patsientidest 46 ehk 7,3% olid vaktsineeritud.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 59 aastat. Haiglaravi mediaankestus 7,7 päeva

(vahemikus 0–40 päeva).

Intensiivravi osakonda sattus 9,2% kõigist gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, neist

74,5% olid vanuses 60 ja vanemad. Intensiivravi mediaankestus oli 3 päeva (vahemikus 0-26

päeva).

Gripihooaja algusest on registreeritud 31 surmajuhtumit, neist 19 olid tingitud raskest gripist.

Üks patsient oli 22-aastane, ülejäänud olid 70-aastased ja vanemad. Surnute mediaanvanus oli

83 aastat.

Surnute haiglaravi mediaankestus oli 8,7 päeva (vahemikus 0–29 päeva).

Raske gripi tõttu surnud patsientidest neli olid vaktsineeritud, kõik vanuses 80 ja vanemad.

Kõigil neil esines mitu kaasuva haigust. Vaktsineerimine 02.03.2025a. seisuga vaktsineeriti gripi vastu 169 251 inimest. Neist 75 754 inimest vanuses

üle 65a. Vaktsineerimisega hõlmatus oli kogu elanikkonnas 12,3% (eelmine hooaeg - 12,6%),

eakate seas - 26,9% (eelmine hooaeg - 29%). RS-viirusega seotud nakkused TEHIK-i andmetel tuvastati 9. nädalal 36 RS-viiruse haigusjuhtu.

Alates oktoobrist on registreeritud kokku 212 haigusjuhtu.

Haiglaravi vajas 28 inimest, neist 18 olid kuni 5-aastased lapsed ja 7 olid 60-aastased või

vanemad. Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla viie aasta vanustel lastel. Inimese metapneumoviirus (hMPV) Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 117 hMPV juhtumit. Kõige

rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades 41,7% kõigist juhtudest.

9. nädalal registreeriti 24 juhtumit. ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

hinnangul on tegemist hingamisteede patogeenide tavapärase hooajalise sagenemisega, mis ei

kujuta EL/EMP piirkonnas erilist muret.

Mycoplasma pneumoniae 9. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 148 Mycoplasma

pneumoniae juhtu. Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 1900 Mycoplasma pneumoniae

laboratoorselt kinnitatud juhtumit. Positiivsete proovide osakaal on suurim täiskasvanutel vanuses 30–39 aastat (16,3%) ning

koolilastel vanuses 5–19 aastat. Suuri erinevusi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

õpilaste seas ei ole täheldatud – positiivsete proovide osakaal igas grupis on keskmiselt 13,5–

14,0%.

Inimesed vanuses 60 ja vanemad moodustasid vaid 2,7% kõigist sel nädalal registreeritud

juhtumitest. ___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary