Üldkäskkiri

Lisa 1

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted

1. SMIT TÖÖTASU MAKSMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED JA EESMÄRK

1.1. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) töötasu maksmise

põhimõtete (edaspidi juhend) eesmärk on reguleerida SMITi töötajate töötasude,

puhkusetasude, lisatasude, toetuste, hüvitiste, ergutuste, asendustasude, käsundisaajale

käsundi ja praktikandile praktikaülesannete täitmise eest tasu maksmise tingimusi ja korda.

1.2. SMIT lähtub oma töötajate tasustamisel töölepingu seadusest, käesolevast juhendist ning

palgauuringu(te) tulemustest.

1.3. SMITi palgapoliitika peamine eesmärk on maksta oma töötajatele õiglast ja

konkurentsivõimelist töötasu, võttes seejuures arvesse konkreetse töökoha kriitilisust ja

strateegilist mõju SMITi eesmärkide täitmisele ning töötaja individuaalset tulemuslikkust (sh

töösooritust ja varasemat kogemust).

1.4. Oma töötajate töötasude määramisel lähtub SMIT sisemise õigluse ja välise konkurentsivõime

põhimõttest ehk organisatsiooni jaoks sarnase väärtusega tööd on tasustatud sarnases

vahemikus ning IKT sektori tööturuga võrreldes on sama sisu ja vastutusega tööd sarnaselt

tasustatud. Tulenevalt töökohast ja sellel töötava isiku kompetentside kriitilisusest võib juht

koostöös personalitöötajaga otsustada kummast põhimõttest töötasu määramisel lähtutakse.

1.5. SMITi töötasustamise põhimõtted lähtuvad sooneutraalsetest kriteeriumitest. Oma töötajate

soolise palgalõhe vähendamiseks on SMIT:

1.5.1. kehtestanud asutuseüleselt ühtse ja sooneutraalse töötasustamise süsteemi ning

põhimõtted;

1.5.2. analüüsib ja jälgib regulaarselt (vähemalt korra aastas) oma töötajate töötasusid (sh

meeste ja naiste võrdset tasustamist) ning ebakõlade ilmnemisel reageerib neile

koheselt – analüüsi tulemused avalikustatakse töötajatele siseportaalides (nt

personaliosakonna wikileht);

1.5.3. tööpakkumiste ja töötasu muudatuste tegemisel on alati kaasatud personaliosakonna

töötaja, kes jälgib palgalõhe näitajaid;

1.5.4. juhte koolitatakse, märkamaks palgaerinevust.

1.6. SMIT töötasu maksmise põhimõtted vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse kord aastas.

2. MÕISTED

2.1. Töötaja on töölepingu alusel SMITis töötav isik, kellele SMIT maksab töölepingu alusel

töötasu.

2.2. Praktikant on käsunduslepingu või konfidentsiaalsuslepingu alusel SMITis praktikal viibiv

isik, kelle eesmärk on omandada SMITi töökeskkonnas praktilist töökogemust.

2.3. Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on töötajaga töölepingus kokku lepitud.

2.4. Praktikatasu on praktikandile käsunduslepingu alusel makstav igakuine tasu

praktikaülesannete täitmise eest.

2.5. Tasu on käsundisaajale makstav tunni- või igakuine tasu nõuetekohase käsundi täitmise

eest.

2.6. Lisatasu on ühekordne või perioodiline tasu töötajale täiendavate tööülesannete täitmise

eest.

2.7. Matusetoetus on ühekordne toetus töötaja lähedase perekonnaliikme surma või töötaja

surma korral tema lähedastele.

2.8. Soovitamistasu on ühekordne tasu uue töötaja tööle soovitamisel.

2.9. Preemia on ühekordne tasu, mida võib töötajale maksta peadirektori otsuse alusel

märkimisväärsete tööalaste saavutuste eest (nt suuremahulise projekti edukas lõpetamine,

nõutavast tulemuslikum töö jms).

2.10. Tulemustasu on tasu kokkulepitud tulemuseesmärkide täitmise eest.

2.11. Muutuvtasu on töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemustasuna,

lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete tööalaste

saavutuste eest. Muutuvtasu saab maksta, kui asutusel on eelarves selleks ettenähtud

vabasid vahendeid.

2.12. Asendustasu on töötajale makstav ühekordne või perioodiline tasu täitmata ametikoha või

töölt eemal viibiva töötaja tööülesannete täitmise eest.

2.13. Summeeritud tööaja arvestuse puhul jaotuvad töötaja töötunnid arvestusperioodi

jooksul ebavõrdselt ning arvestusperiood võib olla maksimaalselt neli kuud. Tööandja

arvestab, et pikema arvestusperioodi jooksul ei ületaks töötaja kogu töötatud tööaeg

kokkulepitud tööajanormi või seadusega lubatud ja töötajaga kokkulepitud ületunnitöö

mahtu. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse tavaliselt vahetustega töötavate inimeste

puhul, kelle töönädala pikkus on muutuv.

2.14. Töögraafik on iga kalendrikuu 20. kuupäevaks töötaja vahetu juhiga taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitav tööajakava, milles lepitakse kokku tema järgmise kuu

töötunnid (sh öötöö, riigipühal töötamine ja ületunnid). Tööajagraafik koostatakse üksnes

töötajate osas, kellele kohaldatakse summeeritud tööajaarvestust.

2.15. Valvetasu on töötajale valvegraafiku alusel makstav tasu aja eest, kui töötaja on tööandjale

kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.

2.16. Puhkusetasu on puhkuse ajal makstav tasu, mille arvestamisel lähtutakse Vabariigi

Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“.

2.17. RTIP portaal on www.riigitootaja.ee veebiaadressil asuv Riigitöötaja Iseteenindusportaal

(keskkond), mille vahendusel saab töötaja esitada ja uuendada oma isiklikke andmeid (sh nt

töötasu maksmiseks pangakonto jms).

3. SMIT tööjõukulude eelarve ja selle jaotamise põhimõtted

3.1. SMIT tööjõukulude eelarve koosneb:

3.1.1. riigieelarves tööjõukuludeks eraldatud eelarve (SMIT baas), sh sihtotstarbelised

eraldised;

3.1.2. sihtfinantseeringu alusel määratud toetuste tööjõukulud;

3.1.3. välisvahenditest tööjõukuludeks eraldatud eelarve;

3.1.4. omatulust finantseeritavad tööjõukulud.

3.2. Sihtotstarbeliselt eraldatud tööjõukulusid planeeritakse ja kasutatakse vaid määratud

otstarbeks (konkreetse infosüsteemi arendus) tööülesandeid täitvate ametikohtade

tööjõukulude katteks. Sihtotstarbelise rahastuse muutmine toimub eelarve juhtimise

põhimõtete alusel.

3.3. Töötajate töötasud jaotatakse ametikohtade lõikes kalendriaasta peale ning iga ametikoht

seotakse rahastusallikaga, sh planeeritakse täitmata (vakantsete) ametikohtade rahastus.

Vakantsidele ei planeerita rahastust, kui kalendriaasta lõikes on teada, et ametikohta ei

plaanita täita.

3.4. Tulemustasu makstakse, kui eelarves on tekkinud aasta jooksul piisavalt vabasid vahendeid

(haiguspäevad, täitmata vakantsid jms). Tulemustasu maksmise ja tulemustasu fondi suuruse

otsustab peadirektor IV kvartalis tööjõukulude aastase täitmisprognoosi alusel.

4. TÖÖTASU MAKSMINE

4.1. Ettepaneku töötaja töötasu määramiseks või muutmiseks teeb töötaja vahetu juht koostöös

töösuhete juhiga. Lõpliku otsuse töötaja töötasu kohta teeb töötasude eelarve eest vastutav

isik.

4.2. Töötaja töötasu määramisel või selle muutmisel võetakse aluseks:

4.2.1. sisemine palgaõiglus - teiste SMITis sarnast tööd tegevate töötajate töötasud;

4.2.2. konkreetse töökoha strateegilist mõju SMITi eesmärkide täitmisele ja

ärikriitilisust;

4.2.3. oskuste/kompetentside defitsiiti tööturul;

4.2.4. töötaja töösooritust, tema kompetentsi kriitilisust ja varasemat töökogemust;

4.2.5. töökoha tööpere tulemusi viimases palgauuringu(te)s;

4.2.6. eelarveliste vahendite olemasolu.

4.3. Töötaja töötasu ja muud rahalised väljamaksed kantakse tema isikuandmete ankeedis

märgitud pangakontole. Juhul, kui töötaja soovib oma pangakontot muuta saab ta seda teha

RTIP portaalis.

4.4. Eesti Kaitseväe reservõppusel või Kaitseliidu õppusel osalemise ajaks säilitatakse töötajale

töötasu. Töötasu säilitamise aluseks on Eesti Kaitseväe või Kaitseliidu kutse õppusel

osalemiseks ja RTIP portaalis esitatud puudumise taotlus.

4.5. Perekondliku sündmusega seotud puudumisel (nt lapse esimene koolipäev või

koolilõpetamise päev, töötaja tasemeõppe lõpetamine, lapse sünd, abiellumine, lähedase

matus jms) säilitab tööandja töötajale töötasu, kui puudumine on vormistatud RTIP portaalis.

4.6. Töötaja töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu ja töötasu makstakse välja kuu viimasel

tööpäeval.

4.7. Töötaja puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne

puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

4.8. Lõpparve ja hüvitis töölepingu lõpetamisel makstakse välja töötaja viimasel tööpäeval.

4.9. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) palgaarvestaja edastab enne töötasu maksmist

töötajale arvestatud töötasu ja sellest kinni peetud maksude ja maksete kohta elektroonilise

palgateatise tema smit.ee e-posti aadressile. Juhul, kui töötaja soovib teatist isiklikule e-posti

aadressile peab ta sellest teavitama e-kirja teel personaliosakonna töötajat või RTK

palgaarvestajat.

4.10. Maksuvaba tulu arvestamise või mittearvestamise avalduse esitab töötaja tööle asudes RTIP

portaali isikuandmete ankeedis ning vajadusel saab ta seda hiljem muuta.

4.11. Töötajale hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega võrdses ulatuses tehtud ületundidega.

Ületunnitöö kokkuleppe peavad pooled (juht ja töötaja) tegema enne ületundide toimumist

(soovituslikult taasesitamist võimaldavas vormis). Juhul, kui pooled lepivad kokku ületunnitöö

hüvitamise rahas, siis tehakse seda vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

Struktuuriüksuse juht esitab dokumendihaldussüsteemi (edaspidi DHS) vahendusel

peadirektorile kinnitamiseks ületundide, öötöö ja riigipühal tehtud tundide arvestuse hiljemalt

arvestusperioodile järgneva kuu 5. kuupäeval.

4.12. Finantsosakonna rahandusspetsialist koostab ületundide, öötöö ja riigipühal tehtud tundide

arvestuse alusel RTKle SAPi sisestamiseks siirdetabeli, mille kinnitab/allkirjastab peadirektor .

4.13. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö tasustamise aluseks kolmekuuline

arvestusperiood.

4.14. Struktuuriüksuse juht esitab DHSi vahedusel hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu 5.

kuupäeval summeeritud töögraafikud, milles on esitatud andmed töötaja töötundide,

ületundide ja riigipühal töötatud tundide kohta. Finantsosakonna rahandusspetsialist

kooskõlastab DHSis summeeritud töögraafikud ja arvestab töötundide maksumuse ning

edastab andmed personaliosakonnale vormistamiseks.

5. PRAKTIKATASUDE MAKSMINE

5.1. Praktikaperioodi jooksul maksab SMIT praktikandile praktikatasu, kui tema praktikaperioodi

pikkus on vähemalt 2 kuud ning tegemist ei ole üksnes vaatluspraktikaga. Juhul, kui

struktuurüksuse juht soovib tasustada lühemat kui 2 kuulist praktikaperioodi, tuleb see

eelnevalt kooskõlastada arendusspetsialistiga.

5.2. Praktikatasu maksmiseks sõlmitakse praktikandiga käsundusleping, milles fikseeritakse

praktikaperiood, ülesanded ja tasu.

5.3. Praktikatasu praktikat läbivale praktikandile on 24 eurot (bruto) tööpäeva (8 tundi) kohta

ning praktikatasu väljamaksmise aluseks on allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmis akt.

5.4. Kui praktikaperioodi jooksul praktikandile tasu ei maksta, vormistatakse temaga

praktikaperioodiks konfidentsiaalsusleping.

6. KÄSUNDI TÄITMISE EEST TASU MAKSMINE

6.1. Käsundisaajale makstakse tasu nõuetekohase käsundi täitmise eest.

6.2. Käsunduslepingus fikseeritakse käsundisaaja kohustused (sh teenused/ülesanded, mille eest

tasu makstakse), lepingu kehtivuse periood ja tasu nõuetekohase käsundi täitmise eest (tüki ,

tunni või igakuine tasu).

6.3. Tasu maksmise aluseks on osapoolte poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmis akt, mille

käsundisaaja koostab lepinguperioodi lõpus või poolte kokkuleppel hiljemalt iga kuu esimesel

tööpäeval ning milles toob välja käsundi täitmiseks kulunud tundide arvu või tehtud töö

mahu.

6.4. Erandkorras võib käsundi täitmise eest maksta tasu ka ilma üleandmis-vastuvõtmis akti

koostamata, kui see on eelnevalt lepingus kokku lepitud.

7. PUHKUSETASU MAKSMINE

7.1. Töötaja puhkusetasu arvestamise aluseks on tema kokkulepitud töötasu või puhkusele jäämise

kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest makstud keskmine töötasu.

7.1.1. Kui töötajale maksti puhkusele jäämise kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul ainult

muutumatu suurusega töötasu, siis makstakse talle puhkusetasuna tema muutumatu

suurusega töötasu.

7.1.2. Kui töötaja töötasu suurus on puhkusele jäämise kalendrikuule eelnenud kuuel kuul

muutunud (nt töötasu muudatus, lisatasu vms), siis võetakse tema puhkusetasu

arvestamise aluseks puhkusele jäämise kuule eelnenud kuue kalendrikuu keskmine

töötasu. Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem

töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, makstakse

töötajale puhkusetasuna kokkulepitud töötasu.

8. VALVETASU MAKSMINE

8.1. Juhul, kui töötajale kohaldatakse valveaega, siis lepitakse see kokku tema töölepingus või

äärmisel vajadusel muud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel).

8.2. Valveajal on töötaja tööandjale mobiiltelefoni teel kättesaadav ning valmis tööandja

korraldusel tööülesandeid täitma asuma.

8.3. Valveaja igakuist arvestust peab tööandja ning teeb töötajale valvegraafiku teatavaks eelneva

kuu 20. kuupäevaks.

8.4. Tasu valveaja eest on tunnipõhine, s.o. 1/10 kokkulepitud töötasust. Juhul, kui töötaja peab

valveaja jooksul täitma tööülesandeid makstakse selle eest ületunnitasu.

9. TÄIENDAVATE TASUDE MAKSMINE

9.1. SMITis võib maksta järgmisi täiendavaid tasusid:

9.1.1. perioodiline lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest;

9.1.2. ühekordne lisatasu;

9.1.3. lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest (tulemustasu);

9.1.4. preemia;

9.1.5. asendustasu;

9.1.6. soovitamistasu;

9.1.7. toetus;

9.1.8. hüvitis.

9.2. SMIT peadirektor võib maksta töötajale soovitamistasu. Tavapärane soovitamistasu uue

arendaja (arendaja, vanemarendaja) või arhitekti tööle soovitamise eest on kun i 1300 eurot

(bruto). Kui struktuurüksuse juht soovib maksta soovitamistasu suuremas summas või mõne

teise ametikoha soovitamise eest, tuleb see eelnevalt kooskõlastada personaliosakonna

töötajaga. Soovitamistasu makstakse juhul, kui soovitaja info jõuab personaliosakonnani

töösuhte vormistamise hetkeks ning tööle soovitatud töötaja läbib edukalt katseaja.

9.3. Lisatasu või preemia maksmiseks esitab töötaja vahetu juht personaliosakonnale ettepaneku

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja) tuues välja:

9.3.1. lisatasu või preemia maksmise põhjuse;

9.3.2. lisatasu või preemia suuruse;

9.3.3. perioodi, mille eest lisatasu makstakse (v.a ühekordse lisatasu või preemia maksmise

korral).

9.4. Lisatasu ja preemia (v.a toetus) makstakse koos töötasuga kuu lõpus, kui ei ole kokku lepitud

teisiti.

9.5. SMIT töötajale makstakse ühekordset toetust alljärgnevatel põhjustel ja summades:

9.5.1. lähedase perekonnaliikme surma korral (ema, isa, abikaasa/elukaaslane, laps) 200 eurot

(bruto);

9.5.2. töötaja surma korral tema lähedasele perekonnaliikmele (ema, isa,

abikaasa/elukaaslane, laps) 350 eurot (bruto).

9.6. SMIT hüvitab kuvariga töötavale töötajale, kelle nägemisteravus on vähenenud,

töötervishoiuarsti või silmaarsti tõendi alusel soetatud prillide või muude nägemisteravust

korrigeerivate abivahendite maksumuse, kuid mitte rohkem kui 70 eurot (neto) ühe

kalendriaasta kohta.

9.7. Töövõimetuslehe alusel makstakse töötajale kolme esimese haiguspäeva eest vabatahtlikku

haigushüvitist 70% tema viimase 6 kuu keskmisest töötasust.

10. TULEMUSTASU MAKSMINE

10.1. Tulemustasu on töötaja muutuvtasu komponent, mida võib töötajale määrata tuginedes

kokku lepitud tulemuskriteeriumitele, mis on töötajale teatavaks tehtud enne tulemuslikkuse

hindamise perioodi algust.

10.2. Tulemustasu makstakse eelarvevahendite olemasolul.

10.3. Tulemustasu määramisel arvestatakse organisatsiooniüleste aastaeesmärkide täitmist,

töötajaga tööplaanis või aastavestlustel kokkulepitud eesmärkide täitmist, tema vastavust

SMIT väärtustele ning töötaja üldist hoiakut ja panustamist.

10.4. Töötaja tulemuslikkuse hindamise periood on üldjuhul ka lendriaasta ning tulemuskriteeriumid

lepitakse töötaja vahetu juhiga kokku hiljemalt esimese kvartali lõpuks (nt aastavestluse

käigus).

10.5. Tulemuskriteeriumid ja nende osakaalud võidakse kokku leppida asutuse, struktuurüksuse,

projektimeeskonna või töötaja tasandil. Juhul, kui töötaja töösuhe ei olnud

meeskonnaliikmete tulemuskriteeriumite kokku leppimise hetkeks alanud võib tema

tulemustasu määramise aluseks olla tööplaanis või muudes planeerimisdokumentides

(näiteks katseajalõpu vestluse kokkuvõte) vahetu juhiga kokkulepitud eesmärgid ja

oodatavad tulemused.

10.6. Tulemustasu maksmise eelduseks on, et töötaja on tööle asunud hiljemalt tulemuslikkuse

hindamise perioodi (kalendriaasta) 01. juuni seisuga. Juhul, kui juht soovib maksta

tulemustasu töötajale, kes on asunud tööle hiljem tuleb see eraldi põhjendada ning eelnevalt

kooskõlastada personaliosakonnaga. Lõpliku otsuse erisuse tegemiseks teeb peadirektor.

10.7. Kui töötaja vahetab aasta jooksul asutusesiseselt töökohta võetakse tema tulemuste

hindamisel arvesse töötulemused kõigil töökohtadel.

10.8. Tulemuskriteeriumite kokku leppimise ja hindamise põhimõtted edastatakse juhtidele enne

hindamisperioodi algust ning vahetult enne tulemustasude määramist.

10.9. Ettepaneku töötajale tulemustasu maksmiseks ja selle suuruse kohta teeb tema vahetu juht

personaliosakonnale. Ettepanekus tuleb juhil anda põhjendatud hinnang töötaja

töötulemustele (sh vastavus kokkulepitud oodatavatele tulemustele).

10.10. Vahetu juht saab ettepanekuid teha tulemustasude määramiseks talle eraldatud

eelarvevahendite piires.

10.11. Töötaja tulemustasu suurus võib olla maksimaalselt tema kahekordne bruto töötasu.

10.12. Tulemustasu makstakse töötajale üldjuhul üks kord aastas, neljandas kvartalis.

10.13. Peadirektori ja peadirektori asetäitjate tulemustasud makstakse välja üks kord aastas,

esimeses kvartalis.

10.14. Tulemustasud kinnitab peadirektor. Peadirektori tulemustasu maksmise otsustab ja kinnitab

Siseministeerium.

11. ASENDUSTASUDE MAKSMINE

11.1. SMITis võib asendustasu määramise aluseks olla:

11.1.1. vanemapuhkusel oleva töötaja asendamine;

11.1.2. töövõimetuslehel oleva töötaja asendamine;

11.1.3. täitmata ametikoha tööülesannete täitmine;

11.1.4. peadirektori, peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või tiimijuhi/grupijuhi

asendamine.

11.2. Asendustasu makstakse vahetu juhi kirjaliku ettepaneku alusel juhul, kui puuduva töötaja

või vakantse töökoha tõttu on struktuurüksuse töövõimekus oluliselt takistatud ja/või

ülesandeid täitva töötaja töökoormus oluliselt kasvanud.

11.3. Asendustasu maksmise aluseks on töötaja vahetu juhi kirjalik ettepanek, milles tuuakse

välja asendamise periood, tööülesanded ja nende maht ning asendustasu suurus.

11.4. Asendustasu määramisel võetakse aluseks asendatava töökoha töötasu, tööülesannete

mahtu, vastutust ning ülesannete täitmise perioodi. Asendustasu võib maksta

maksimaalselt kuni 20% asendatava ametikoha töötasust.

11.5. Asendustasu ei maksta puhkusel või lühiajaliselt töövõimetuslehel viibiva töötaja

tööülesannete täitmiseks.

KÄSKKIRI

Tallinn 28.08.2024 nr 1-1/71

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted

Siseministri 17. veebruari 2020 määruse nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lg 1 punkt 1 ja 10, lg 2 alusel ning lähtudes töölepingu seadusest:

1. Kinnitan Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted

(lisa 1).

2. Tunnistan kehtetuks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektori

15.01.2021. a käskkirja nr 1-1/13 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

töötasustamise põhimõtted“.

3. Käskkiri jõustub 01.09.2024.

4. Panen kontrolli käskkirja täitmise üle peadirektori asetäitjale inimeste ja kultuur i

valdkonnas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Nielsen

peadirektor

2024 SMIT töötasustamise põhimõtetega muudeti:

 Täpsustati punktide 1.2 ja 1.3 sõnastust. SMIT ei kasuta avalikult kättesaadavaid palgauuringuid

vaid osaleb Figure IKT sektori palgauuringus. Seega võtsime maga „avalikult kättesaadava“.

 Põhimõtteid täiendati punktiga 1.5 - palgalõhe ennetamine ja sooneutraalsus

 Täpsustati punkt 2.2 sõnastust – praktikaleping asemel konfidentsiaalsusleping

 Täpsustati sõnastust mõistetes: muutuvtasu (p 2.11), summeeritud tööaja arvestus (p 2.13)

 Mõistete alla lisati uue mõistena valvetasu (p 2.15) ja RTIP portaal (punkt 2.17)

 Varasemalt oli mõiste all ka puhkusetasu puudutavad detailsed punktid, mis liigutati põhimõtete

punkti 7

 Põhimõtetesse lisandus täiesti uue peatükina SMIT tööjõukulude eelarve ja selle jaotamise

põhimõtted (p 3 ja selle alampunktid)

 Põhimõtetes sätestati, et töötaja arvelduskonto muutmine toimub edaspidi ainult RTIP portaali

vahendusel – ekirja teel seda muudatust teha ei saa (punkt 4.3)

 Täpsustati punkt 4.4 – töötasu säilitamine RÕK ajal (säilitame töötasu, varasemalt oli „keskmine

töötasu“)

 Parandati sõnastust punktis 4.8 – sõna „palgapäeva“ asemel on nüüd „enne töötasu maksmist“

 Täpsustati p 4.11 sõnastust

 Täpsustati punkti 5.4 sõnastust – praktikalepingu asemel konfidentsiaalsusleping

 Käsundi täitmise eest tasu maksmist reguleerivasse punkti (6) lisati, et erandkorras saab

käsundi eest tasuda ka ilma ÜVA esitamata (p 6.4)

 Puhkusetasu maksmise kohta loodi eraldi peatükk 7

 Põhimõtetesse lisati täiesti uue peatükina valvetasu maksmine (pt 8 ja selle alampunktid)

 Põhimõtetest võeti välja peadirektori käskkirjaga välja antavad ergutused – tegu ei ole SMIT

tunnustamise põhimõtetega vaid töötasustamise põhimõtetega. Tänu avaldamine peadirektori

käskkirjaga ei ole tasustamise osa.

 Muudeti punktis 9.3 sätestatud soovitamistasu suurust – varasemalt 1000 eur/neto, nüüd 1300

eur/bruto. Muudatus oli vajalik kuna neto summa sõltub iga töötaja maksudest ja maksetest,

mida tööandjal on keeruline ette ennustada. Lisaks võeti maha soovitamistasu maksmine

nooremarendaja positsiooni eest. Kuna nooremarendaja rolli täitmisega ei ole SMITs probleemi

ning seda positsiooni ei täideta konkursiga vaid praktikantide kaudu siis puudub vajadus

soovitamistasu maksmiseks – praktikale kandideerimine toimub läbi konkursi.

 Võeti maha punkt 9.3.1, mis sätestas soovitamistasu maksmist juhul, kui praktikant jääb tööle.

 Töötajate tulemustasu maksmine tõsteti täiesti eraldi punkti alla (p 10 ja selle alampunktid).

Varasemalt oli see osa täiendavate tasude maksmise blokist.

 Tulemustasu maksmise põhimõtteid täiendati olukorraga, kui juht soovib TT maksta inimesele,

kes on tööle tulnud vahetult enne TT maksmise perioodi ja ei vasta klassikalises mõttes eelpool

nimetatud tingimustele(p 10.5).

 Tulemustasude maksmise punkti lisati viide, et peadirektor asetäitjate tulemustasud makstakse

välja üks kord aastas, esimeses kvartalis (punkt 10.12) ning, et peadirektori tulemustasu

otsustab ja kinnitab Siseministeerium (punkt 10.13)

 Põhimõtete punkti 11.4 täpsustati, et asendustasu suurus võib olla maksimaalselt 20%

asendatava ametikoha põhipalgast.

 Varasemalt oli dokument AK märkega, kuid nüüd muutuv avalikuks dokumendiks. Töösuhete

juhi ja andmekaitse juhtivspetsialisti hinnangul ei ole dokumendis AK infot

 Põhimõtetes muudeti läbivalt sõna „palk“ asemel sõna „töötasu“

 Lisaks tehti läbivalt põhimõtetes sõnastuse parandusi (punktide sisu jäi samaks aga korrigeeriti

sõnastust)