| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/24/12558-4 |
| Registreeritud | 26.02.2025 |
| Sünkroonitud | 27.02.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keila Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Keila Linnavalitsus |
| Vastutaja | Raul Sarri (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskväljak 11
76608 Keila
Estonia
T: +372 6790 700
EE121010022073899009 SEB Pank
EE272200221011747720 Swedbank
Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101
Keila linn, Raba tn T4 ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine
Tuginedes planeerimisseaduse § 135 lõikele 6 teavitame, et 20.02.2025 võeti Keila
Linnavalitsuse korraldusega nr 2-2/53 vastu Keila linnas Raba tn T4 ning lähiala detailplaneering
ja see suunatakse avalikule väljapanekule.
Planeeringuala suurus on ca 3927 m² ning see hõlmab Raba tn T4 (katastriüksuse tunnusega
29601:001:0276) suurusega ca 3585 m², sihtotstarbega 100% transpordimaa ja Raba tn 90a
(katastriüksuse tunnusega 29601:014:0055), suurusega 54 m2, sihtotstarbega tootmismaa 100%.
Planeeringuala asub Keila linna lõunaosa väikeelamute piirkonna edelanurgas, külgnedes põhjas,
idas ja edelas väikeelamutega, lõunas haljasalaga. Raba tn T4 maa-alal puudub hoonestus. Raba
tn 90a asub kasutusest väljas olev puurkaev, mis on ette nähtud likvideerida koos sellega seotud
ja amortiseerunud veetorudega. Planeeritava elamuala läheduses paikneb Tööstuse tänava
tootmisala.
Elamumaakruntidele suurusega 907 m 2 , 937 m
2 ja 1015 m
2 on planeeritud üksikelamud. Igale
elamukrundile on lubatud ehitada 1 elamu ja 3 abihoonet. Elamute maksimaalseks
korruselisuseks on lubatud 2-korrust ning lubatud maksimaalseks kõrguseks olemasolevast
maapinnast on 9 m. Abihoonete maksimaalseks korruselisuseks on lubatud 1 korrus ning
maksimaalseks kõrguseks olemasolevast maapinnast on 3,5 m. Arvestada tuleb olemasolevate ja
uute elamute ja nende hoovide kasutajate vajadusega privaatsuse ja valguse järele. Vältida tuleb
silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas, see tähendab võimaldatud ehitisealune
pindala peab olema liigendatud ümbruskonnas iseloomulike väikeelamute mõõtkavas.
Projekteerimisel tuleb ette näha looduslähedasi ja lokaalseid sademete pinna- ja pinnasevee
immutamisi.
Planeeringulahendusega kavandatakse elamuala juurdepääs Raba tänavalt. Ette on nähtud
võimalus Raba tänavat ja Linnamäe teed ühendava jalgtee rajamiseks. Jalgtee lahendus täpsustub
projekteerimisel.
Terviseamet
Teie 31.12.2024 nr 9.3-1/24/12558-2
Meie: 25.02.2025 nr 7-4/235-1
Kuna arendusala on planeeritud täna looduslikus seisus olevale alale, soovitab Keila
Linnavalitsus ehitusprojektide koostamisel pöörata lisatähelepanu planeeringuala haljastuse
säilitamiseks ja elurikkuse suurendamiseks.
Õige on püüelda selle poole, et planeeringutega kavandatav elukeskkond oleks inimsõbralik.
Seoses sooviga saada informatsiooni Keila linna keskkonnamüra levikust ning võimaldada müra
ohjamise meetmete kavandamist teostati Keila linnas 2019 aastal mürauuringud ja koostati nende
alusel välisõhu mürakaart 1 . Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik välisõhus leviv heli, mille
tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas maantee- ja raudteeliikluse ning tööstusettevõtete
tekitatud müra. Keskkonnamüra hulka ei loeta olmemüra, meelelahutusürituste müra,
töökeskkonna müra ja riigikaitseliste tegevuste müra. Mürakaardi andmeid saab Keila linn
aluseks võtta planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel ning andmed on
aluseks Keila linna müra vähendamise tegevuskava koostamisel.
Müraallikate müra mõõtmine allikate kaupa võimaldab täpsemat müraemissiooni hindamist ja
müra modelleerimist, kui territooriumite piiril või elamute juures teostatud mõõtmised. Seda
tulenevalt asjaolust, et allikate mõõtmisel on mõõtmistulemustes minimeeritud teiste võimalike
allikate mõju ja muu foon. Näiteks on elamute juures teostatud mõõtmiste puhul enamasti
keeruline või võimatu tuvastada, kui suures osas täpselt panustab mõõtmistulemusse lähedal
paiknev tööstusettevõte, kui palju tänavalt kostuv liiklusmüra ja kui palju õuealadelt kostuvad
olmehelid.
Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määrusega nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise
mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja
koostamise kord” sätestatakse nõuded välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava
koostamiseks. Seejuures ei ole Eestis kehtestatud siseriiklikke arvutusmeetodeid müratasemete
prognoosimiseks.
Tööstus- ja tehnoseadmete müra hindamiseks viidi Keila linna tootmisterritooriumitel läbi
statsionaarsete müraallikate kaardistus ja nende tekitatud müra mõõtmine. Müraallikate
kaardistamisel ja mõõtmisel kaardistati kõik tootmisterritooriumitel paiknevad
(üksik)müraallikad ning tehnoseadmed. Ettevõtetelt koguti eelnevalt küsitlusega andmed nende
tööaja, müra tekitavate tegevuste ja seadmete kohta. Saadud informatsiooni täpsustati vajadusel
kohapeal või peale mõõtmistulemuste analüüsi. Müra mõõtmised teostati juulis 2019
(05.07.2019 ja 08.07.2019). Mõõtmistulemuste alusel arvutati müraarvutusprogrammis igale
kaardistatud müraallikale (seadmele/tegevusele) müraemissioon. Mõõtmiste käigus tuvastati
ühtlasi müraallika suurus, kõrgus maapinnast jm olulised aspektid, mis võeti arvesse müra
hajumise arvutamisel. Vastavalt ettevõtetelt saadud andmestikule arvutati igale seadmele või
tootmisprotsessile aasta keskmine töötundide arv, mille alusel leiti müraallika keskmine
töötundide arv päeval, õhtul ja öösel. Mürakaardid kajastavad seega aasta keskmist mürataset ja
võtavad arvesse ka tavapäraseid tootmisseisakuid.
Linna mürakaardist järeldub, et linna müratase on enim mõjutatud eelkõige teedel ja tänavatel
toimuvast liiklusmürast. Tööstusmüra ja raudteeliikluse müra panus linna üldisesse
müraolukorda on tunduvalt väiksem. Arvestatav mõju liiklusmüra tasemele on ka Keila linna
1 https://keila.ee/uuringud-ja-analuusid/
läbival raudteetrassil, mis koosmõjus autoliiklusega tõstab liiklusmüra taset raudteed
ümbritsevatel tänavatel.
Terviseameti poolt 31.12.2024 saadetud kirjast nr 9.3-1/24/12558-2 lähtuvalt lisati
detailplaneeringu seletuskirja info, et Raba T4 planeeritava elamuala läheduses paikneb Tööstuse
tänava tootmisala, mille maakasutus on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga. Tööstuse
tänava tootmisala ümber on soovitav ette näha kaitsehaljastuse vöönd, mille eesmärk on vältida
või vähendada tootmisala perspektiivsel edasi arenemisel tekkivat võimalikku mürahäiringut.
Ehituslike võtetega saab kaitsta nii olemasolevaid ehitisi kui ehitada mürakindlamaid uusi
hooneid. Seletuskirja lisati ka info, et planeeringuala edasisel projekteerimisel tuleb arvestada
ehituslike põhimõtetega ning kirjeldati meetmeid müratasemete vähendamiseks siseruumides.
Seletuskirja lisati info, et Keila linnas teostati 2019. aastal mürauuringud ja koostati nende alusel
välisõhu mürakaart. Mürakaardi andmed saab aluseks võtta edasisel projekteerimisel ning
andmed on aluseks müra vähendamise tegevuskava koostamisel ka käesoleva planeeringu puhul.
Anname teada, et 2024. a juulis tellis Panamir OÜ enda tootmisseadmetest tekkiva müra osas
mõõdistused. Peale seda on ettevõte vähendanud müra läbi tootmisprotsesside seadistamise ning
2025. a veebruaris paigaldatakse mürasummuti. Kuna teada on müra vähendamiseks plaanitud
leevendusmeetmed, siis saab teoreetiliselt selle mõju hinnata. Seega planeeringust huvitatud isik
tellib vastava hinnangu peale mürasummuti paigaldamist.
Vastuvõetud detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 24.03-06.04.2025 Keila
Linnavalitsuse (Keskväljak 11) I korrusel infoletis ja veebilehel https://keila.ee/avalikustamised-
ja-teated/
Arvamusi detailplaneeringu kohta ootame kirjalikult (Keila Linnavalitsus, Keskväljak 11, 76608
Keila) või elektrooniliselt [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
abilinnapea
Koostaja:
Diana Vällo
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
Keskväljak 11
76608 Keila
Estonia
T: +372 6790 700
EE121010022073899009 SEB Pank
EE272200221011747720 Swedbank
Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101
Keila linn, Raba tn T4 ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikustamine
Tuginedes planeerimisseaduse § 135 lõikele 6 teavitame, et 20.02.2025 võeti Keila
Linnavalitsuse korraldusega nr 2-2/53 vastu Keila linnas Raba tn T4 ning lähiala detailplaneering
ja see suunatakse avalikule väljapanekule.
Planeeringuala suurus on ca 3927 m² ning see hõlmab Raba tn T4 (katastriüksuse tunnusega
29601:001:0276) suurusega ca 3585 m², sihtotstarbega 100% transpordimaa ja Raba tn 90a
(katastriüksuse tunnusega 29601:014:0055), suurusega 54 m2, sihtotstarbega tootmismaa 100%.
Planeeringuala asub Keila linna lõunaosa väikeelamute piirkonna edelanurgas, külgnedes põhjas,
idas ja edelas väikeelamutega, lõunas haljasalaga. Raba tn T4 maa-alal puudub hoonestus. Raba
tn 90a asub kasutusest väljas olev puurkaev, mis on ette nähtud likvideerida koos sellega seotud
ja amortiseerunud veetorudega. Planeeritava elamuala läheduses paikneb Tööstuse tänava
tootmisala.
Elamumaakruntidele suurusega 907 m 2 , 937 m
2 ja 1015 m
2 on planeeritud üksikelamud. Igale
elamukrundile on lubatud ehitada 1 elamu ja 3 abihoonet. Elamute maksimaalseks
korruselisuseks on lubatud 2-korrust ning lubatud maksimaalseks kõrguseks olemasolevast
maapinnast on 9 m. Abihoonete maksimaalseks korruselisuseks on lubatud 1 korrus ning
maksimaalseks kõrguseks olemasolevast maapinnast on 3,5 m. Arvestada tuleb olemasolevate ja
uute elamute ja nende hoovide kasutajate vajadusega privaatsuse ja valguse järele. Vältida tuleb
silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas, see tähendab võimaldatud ehitisealune
pindala peab olema liigendatud ümbruskonnas iseloomulike väikeelamute mõõtkavas.
Projekteerimisel tuleb ette näha looduslähedasi ja lokaalseid sademete pinna- ja pinnasevee
immutamisi.
Planeeringulahendusega kavandatakse elamuala juurdepääs Raba tänavalt. Ette on nähtud
võimalus Raba tänavat ja Linnamäe teed ühendava jalgtee rajamiseks. Jalgtee lahendus täpsustub
projekteerimisel.
Terviseamet
Teie 31.12.2024 nr 9.3-1/24/12558-2
Meie: 25.02.2025 nr 7-4/235-1
Kuna arendusala on planeeritud täna looduslikus seisus olevale alale, soovitab Keila
Linnavalitsus ehitusprojektide koostamisel pöörata lisatähelepanu planeeringuala haljastuse
säilitamiseks ja elurikkuse suurendamiseks.
Õige on püüelda selle poole, et planeeringutega kavandatav elukeskkond oleks inimsõbralik.
Seoses sooviga saada informatsiooni Keila linna keskkonnamüra levikust ning võimaldada müra
ohjamise meetmete kavandamist teostati Keila linnas 2019 aastal mürauuringud ja koostati nende
alusel välisõhu mürakaart 1 . Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik välisõhus leviv heli, mille
tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas maantee- ja raudteeliikluse ning tööstusettevõtete
tekitatud müra. Keskkonnamüra hulka ei loeta olmemüra, meelelahutusürituste müra,
töökeskkonna müra ja riigikaitseliste tegevuste müra. Mürakaardi andmeid saab Keila linn
aluseks võtta planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel ning andmed on
aluseks Keila linna müra vähendamise tegevuskava koostamisel.
Müraallikate müra mõõtmine allikate kaupa võimaldab täpsemat müraemissiooni hindamist ja
müra modelleerimist, kui territooriumite piiril või elamute juures teostatud mõõtmised. Seda
tulenevalt asjaolust, et allikate mõõtmisel on mõõtmistulemustes minimeeritud teiste võimalike
allikate mõju ja muu foon. Näiteks on elamute juures teostatud mõõtmiste puhul enamasti
keeruline või võimatu tuvastada, kui suures osas täpselt panustab mõõtmistulemusse lähedal
paiknev tööstusettevõte, kui palju tänavalt kostuv liiklusmüra ja kui palju õuealadelt kostuvad
olmehelid.
Keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määrusega nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise
mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja
koostamise kord” sätestatakse nõuded välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava
koostamiseks. Seejuures ei ole Eestis kehtestatud siseriiklikke arvutusmeetodeid müratasemete
prognoosimiseks.
Tööstus- ja tehnoseadmete müra hindamiseks viidi Keila linna tootmisterritooriumitel läbi
statsionaarsete müraallikate kaardistus ja nende tekitatud müra mõõtmine. Müraallikate
kaardistamisel ja mõõtmisel kaardistati kõik tootmisterritooriumitel paiknevad
(üksik)müraallikad ning tehnoseadmed. Ettevõtetelt koguti eelnevalt küsitlusega andmed nende
tööaja, müra tekitavate tegevuste ja seadmete kohta. Saadud informatsiooni täpsustati vajadusel
kohapeal või peale mõõtmistulemuste analüüsi. Müra mõõtmised teostati juulis 2019
(05.07.2019 ja 08.07.2019). Mõõtmistulemuste alusel arvutati müraarvutusprogrammis igale
kaardistatud müraallikale (seadmele/tegevusele) müraemissioon. Mõõtmiste käigus tuvastati
ühtlasi müraallika suurus, kõrgus maapinnast jm olulised aspektid, mis võeti arvesse müra
hajumise arvutamisel. Vastavalt ettevõtetelt saadud andmestikule arvutati igale seadmele või
tootmisprotsessile aasta keskmine töötundide arv, mille alusel leiti müraallika keskmine
töötundide arv päeval, õhtul ja öösel. Mürakaardid kajastavad seega aasta keskmist mürataset ja
võtavad arvesse ka tavapäraseid tootmisseisakuid.
Linna mürakaardist järeldub, et linna müratase on enim mõjutatud eelkõige teedel ja tänavatel
toimuvast liiklusmürast. Tööstusmüra ja raudteeliikluse müra panus linna üldisesse
müraolukorda on tunduvalt väiksem. Arvestatav mõju liiklusmüra tasemele on ka Keila linna
1 https://keila.ee/uuringud-ja-analuusid/
läbival raudteetrassil, mis koosmõjus autoliiklusega tõstab liiklusmüra taset raudteed
ümbritsevatel tänavatel.
Terviseameti poolt 31.12.2024 saadetud kirjast nr 9.3-1/24/12558-2 lähtuvalt lisati
detailplaneeringu seletuskirja info, et Raba T4 planeeritava elamuala läheduses paikneb Tööstuse
tänava tootmisala, mille maakasutus on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga. Tööstuse
tänava tootmisala ümber on soovitav ette näha kaitsehaljastuse vöönd, mille eesmärk on vältida
või vähendada tootmisala perspektiivsel edasi arenemisel tekkivat võimalikku mürahäiringut.
Ehituslike võtetega saab kaitsta nii olemasolevaid ehitisi kui ehitada mürakindlamaid uusi
hooneid. Seletuskirja lisati ka info, et planeeringuala edasisel projekteerimisel tuleb arvestada
ehituslike põhimõtetega ning kirjeldati meetmeid müratasemete vähendamiseks siseruumides.
Seletuskirja lisati info, et Keila linnas teostati 2019. aastal mürauuringud ja koostati nende alusel
välisõhu mürakaart. Mürakaardi andmed saab aluseks võtta edasisel projekteerimisel ning
andmed on aluseks müra vähendamise tegevuskava koostamisel ka käesoleva planeeringu puhul.
Anname teada, et 2024. a juulis tellis Panamir OÜ enda tootmisseadmetest tekkiva müra osas
mõõdistused. Peale seda on ettevõte vähendanud müra läbi tootmisprotsesside seadistamise ning
2025. a veebruaris paigaldatakse mürasummuti. Kuna teada on müra vähendamiseks plaanitud
leevendusmeetmed, siis saab teoreetiliselt selle mõju hinnata. Seega planeeringust huvitatud isik
tellib vastava hinnangu peale mürasummuti paigaldamist.
Vastuvõetud detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 24.03-06.04.2025 Keila
Linnavalitsuse (Keskväljak 11) I korrusel infoletis ja veebilehel https://keila.ee/avalikustamised-
ja-teated/
Arvamusi detailplaneeringu kohta ootame kirjalikult (Keila Linnavalitsus, Keskväljak 11, 76608
Keila) või elektrooniliselt [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
abilinnapea
Koostaja:
Diana Vällo
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastuskiri | 20.03.2025 | 1 | 9.3-1/24/12558-5 | Väljaminev dokument | ta | Keila Linnavalitsus |
| Kiri | 03.02.2025 | 1 | 9.3-1/24/12558-3 | Sissetulev dokument | ta | Keila Linnavalitsus |
| Kiri | 31.12.2024 | 1 | 9.3-1/24/12558-2 | Väljaminev dokument | ta | Keila Linnavalitsus |