Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Keila linn, Raba tn T4 ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine

Teavitasime 25.02.2025 saadetud kirjaga nr 7-4/235-1 Terviseametit Keila linnas, Raba tn T4

ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avalikustamisest. Terviseamet on varasemalt

31.12.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/12558-2 detailplaneeringu kooskõlastamata jätnud, kuna ei oldud

välja selgitatud ega hinnatud planeeringualale levivate tööstusmüra tasemeid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada planeeritavale alale kuni kolme

väikeelamukrundi ehitusõigus ja hoonestustingimused, juurdepääsud, haljastuse, parkimis- ja

liikluskorralduse põhimõtted ning tehnovõrkude ja servituutide vajadused. Keila linna

üldplaneeringus on Raba tn T4 maaüksus planeeritud elamualaks, osaliselt ka haljasalaks.

Terviseameti poolt 20.03.2025 nr 9.3-1/24/12558-5 saadetud kirjas oli amet jätkuvalt seisukohal,

et asjakohane on esmalt teostada laialdasem kui ühte ettevõtet hõlmav mürauuring. Oluline on

välja selgitada ning hinnata võimalikke tööstusmüra allikaid, mille mõju võib ulatuda

planeeringualale. Seejärel on võimalik hinnata müraleevendavate meetmete vajadust ning

efektiivsust.

Lisaks toob Terviseamet välja, et planeeritaval alal paikneb elektriõhuliin 35-110kV

(Kõrgepingeliin), mille kaitsevöönd asub planeeringualas ning külgneb planeeritava

hoonestusega. Amet on seisukohal, et kui kõrgepingeliini kaitsevöönd ulatub suures osas

planeeritavale elamualale ning lisaks külgneb planeeritava hoonestusega, siis on oluline hinnata

elektriõhuliinide elektromagnetvälja mõju vastavust sotsiaalministri 21.02.2002 nr 38 määruse

”Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine” nõuetele ning

mürataseme vastavust KeM määruse nr 71 nõuetele.

Terviseameti hinnangul planeeritakse praegu elamuid piirkonda, kus võib olla kõrge müratase.

Lisaks paikneb alal kõrgepingeliin, mille mõjusid planeeritavale alale pole hinnatud. Amet on

Kristiina Seiton

Terviseamet

[email protected]

Teie: 20.03.2025 nr 9.3-1/24/12558-5

Meie: 19.05.2025 nr 7-4/235-3

seisukohal, et müratasemete ja kõrgpingeliini mõjude hindamata jätmisel ei ole võimalik

veenduda, et planeeritav ala on sobilik elamute rajamiseks.

Terviseamet 20.03.2025 nr 9.3-1/24/12558-5 saadetud kirjas viitab võimalusele, et planeeritav

ala ei ole sobilik elamualaks, aga ei väljenda kirjas selget seisukohta detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmisest. Raba T4 on Keila üldplaneeringu järgi määratud elamualaks.

Planeerimisseaduse § 133 lõige 2 ütleb, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga

või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks.

Selgitused müra teemal

Terviseamet teostab atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) alusel välisõhus leviva müra

üle riiklikku järelevalvet. Terviseamet on teostanud Lõuna-Keila tööstuspiirkonnas

järelevalvemenetluse seoses mürahäiringuga, mis tulenes Keilas Veski tn 8 asuva ettevõtte

Panamir OÜ tootmisüksuse tööst. Käesolevaks hetkeks on Terviseamet Keila Linnavalitsusele

teadaolevalt menetluse lõpetanud.

Müraolukorrast ülevaate saamiseks teostas Terviseamet Keila Linnavalitusele teadaolevalt

15.04.2025 ajavahemikul 10.35-11.10 paikvaatluse ning teostas kalibreeritud käsiseadmega

müratasemete mõõtmised. Panamir OÜ seadmete töötamisel 20% juures jäi müratase ettevõtte

territooriumil 67-73 dB ning elamute juurde jäävates mõõtepunktides ei olnud seadme töö

kõrvaga ega käsiseadmega piirkonna müratasemetest selgelt eristatav. Seadmete töötamisel

100% juures jäid ettevõtte territooriumil müratasemed vahemikku 70-78 dB ning elamute juurde

jäävates mõõtepunktides jäi seadme töö vahemikku 35-45 dB ning oli taustmürast eraldatav.

Paikvaatluse ajal kommenteerisid mööda jalutanud elanikud, et olukord on 2025. aastast

muutunud oluliselt paremaks ning hindasid müraolukorda rahuldavaks.

Terviseamet lõpetas OÜ Panamir osas järelevalvemenetluse kuna ettevõtte territooriumilt levivad

müratasemed ei ületanud KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset, mistõttu ei pidanud

Terviseamet vajalikuks teostada ka täiendavaid laboratoorseid mõõtmisi. Keila Linnavalitsusele

teadaolevalt mõõtis Terviseamet müra muuhulgas ka tööstuse poole jäävate elamute juures (Eha

tänava äärsel elamualal), mis asuvad Raba T4 detailplaneeringu ala kõrval. Olukorrast ülevaate

saamiseks teostati müraallikast leviva müra mõõtmised käsiseadmega kahes olukorras. Esiteks

kui seade töötas 20% võimsusel ehk igapäevases olukorras ning teiseks kui seade töötas 100%

võimsusel ehk olukorras, mis juhtub ainult hädaolukorras.

Müra häirivuse hindamine on sisuliselt mürataseme hindamine ning tulemuse võrdlemine

kehtestatud normidega.

AÕKS § 61 lõigete 2 ja 3 sätestavad, et mürataseme mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema

tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses ja mõõtmist saab teostada pädev mõõtja

mõõteseaduse tähenduses. Määrus nr 71 sätestab täpsemad nõuded mõõtmistele nagu nt seadmed

ja meetodid. Seega on pädeva mõõtja ülesanne valida korrektne meetod, õige seadmed,

mõõtekoht jms.

Määruse 71 § 8 kohaselt mõõtekoha valikul ja mõõtmise kestuse määramisel tuleb tagada

müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes. Mis on esinduslik müraolukord, sõltub

alati spetsiifilisest juhtumist. Üldiselt tuleb valida selline protsess ja selle kestus, mis

iseloomustab tavapärast (häirivat) olukorda kõige paremini. Mõõtekoht peaks olema valitud

vastavalt vajadusele, nt lähima elamu juures, kus võib tekkida antud tingimustel kõige suurem

müratase. Müra mõõtmiste tulemusi võivad mõjutada aga ka nt valitsev ilm või heli peegeldavad

objektid ning mõõtja peaks sellega ka arvestama. Kui müra mõõdetakse vastavalt

standarditele, siis sellega peaks olema mõõtmiste esinduslikkus tagatud. Vt ka määruse 71 §

10 lg 4. 1

Mürataseme mõõtmisel saadakse tulemuseks summaarne müra, mida võivad kokku põhjustada

mitu eri müraallikat.

Eeltoodust järeldab Keila Linnavalitsus, et müra mõõtmine Terviseameti poolt on

toimunud kõiki nõuetekohaseid standardeid järgides ning sellega on leidnud lahenduse

võimalik mürahäiring, mis puudutab Raba T4 detailplaneeringut.

Selgitused elektromagnetkiirguse osas Raba T4 kinnistu lääneosa läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv kõrgepingeliin. Kitsenduste

kaardirakenduse 2 andmetel on tegemist 35kV AS-95 elektriõhuliiniga. Kõrgepingeliini

moodustamine vastab järgmistele õiguslikele aktidele: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 3 , Ehitusseadustik (§ 70 ja 77)

4 ,

Seadme ohutuse seadus (§ 2 ja 3) 5 .

Vastavalt MTM ministri määrusele Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 lõige 1 p 4 järgi on õhuliini kaitsevööndi

ulatus mõlemal pool liini telge 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25

meetrit.

Raba T4 detailplaneeringu koosseisus moodustatav hoonestatav krunt 1 asub osaliselt elektriliini

kaitsevööndis, kuid krundi hoonestusala jääb elektriliini kaitsevööndist välja.

Uuringud, mis on tehtud 330 kV elektriliini kohta, ütlevad, et elektriliinil on inimese tervisele

oluline negatiivne mõju juhul, kui inimene viibib pidevalt elektriliini all või on sellest kuni 15 m

kaugusel. Niisuguse olukorra vältimiseks kehtestataksegi elektriliinile kaitsevöönd. 6

Magnetväljad on tingitud laengute liikumisest ehk elektrivoolust: mida suurem on elektrivool,

seda tugevam on magnetväli. Magnetvälja tugevust iseloomustatakse tavaliselt magnetvälja

tiheduse kaudu, mille ühikuks on tesla (T), millitesla (mT) või sagedamini mikrotesla (μT).

Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk

voolutugevusest liinis. Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult

kehtestatud piirväärtusi. 7

1 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Juhend__m%C3%BCra_avalik_2023.pdf

2 https://kitsendused.kataster.ee/public?code=29601:001:0276

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020010?leiaKehtiv

6 Skepast ja Puhkimi poolt septembris 2022 koostatud KSH aruanne „Keila -Paldiski 330/110kV elektriliini

trassikoridori detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ja selle Lisa 3, https://laaneharju.ee/kehtestatud-detailplaneeringud 7 Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38

„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides

Ülekandeliinide pingetasemete määratlemisel lähtutakse normdokumendist EVS-EN 60038:2012

CENELECi standardpinged, mille kohaselt on liinide suurim lubatud kestevpinge:

• 330 kV suurim kestevpinge 362 kV

• 110 kV suurim kestevpinge 123 kV

Inimese alaliseks viibimiseks mittesobivad alad, milles ülekandeliinide talitussagedusel 50 Hz:

• elektrivälja tugevus ületab väärtust 5000 V/m või

• magnetvoo tihedus ületab väärtust 100 T

Ala, kus elektromagnetvälja tase ületab nimetatud piirtasemeid, loetakse inimese pideva selles

alas viibimise korral potentsiaalset füsioloogilist või bioloogilist mõju omavaks. Selles alas

tuleks vältida eluruumide rajamist, eluruumide kasutamist või muul moel alalist viibimist.

Lühiajalist nimetatud EMV piiratasemeid ületavas alas viibimist ei loeta siiski ohtlikuks.

Järgnevalt viitame Skepast ja Puhkimi poolt septembris 2022 koostatud KSH aruandele, mis on

koostatud „Keila -Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine“ 8

tarbeks ja selle Lisale 3, mis on analüüsinud

kõrgepingeliinide elektromagnetvälja tugevusi ning mille tulemustest saab järeldada, et Raba T4

kinnistul moodustatavate kruntide 1, 2 ja 3 hoonestusaladel ei ületa elektromagnetkiirgus

kehtestatud piirnorme ega pole sellele ligilähedanegi. Lisaks on Raba T4 kinnistul tegemist

35kV elektriõhuliiniga mitte 330 kV ega ka 110 kV elektriõhuliiniga.

Skepast ja Puhkimi poolt koostatud KSH aruande kokkuvõttes öeldakse 9 :

KSH käigus tehtud elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse

elektromagnetvälja ala elektriliini faasijuhtide vahetusse ümbruseesse ja ei ulatu liinist enam kui

15 m kaugusele. Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine, päevast-päevast 24 h)

on mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine

(kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei

avalda. See tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama.

Kuni 34 m kaugusel ülekandeliini keskteljest võib mõne tööstusliku seadmega koosmõjus

tekkida avalikes, elu- ja puhkeruumides kehtiva piirtaseme ületamine, kuid tööstuslike seadmete

(ka kodus) kasutamise korral kehtivad töökeskkonna piirnormid, mis on kõrgemad. 10

ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine“. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. 8 https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=695492&o=931&u=-1&o2=96247&hdr=hp&tbs=all

9 https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=695492&o=931&u=-1&o2=96247&hdr=hp&tbs=all lk 9

10 Skepast ja Puhkim KSH aruande Lisa 3, lk 23-26

Skepast ja Puhkim KSH aruande Lisa 3, väljavõtted lk 23-26:

Eelnevast tulenevalt palume Terviseametil kooskõlastada Keila linnas Raba tn T4 ning lähiala

detailplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Pärnamets

linnapea

Koostaja:

Diana Vällo

[email protected]