Vastus

Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

VALGA VALLAVALITSUS

Heidy Purga Teie: 03.02.2025 nr 1-11/120-1

Kultuuriministeerium

[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-4.4/666-2

Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala lõpetamine“ eelnõu

Austatud proua Purga

Esitasite Valga Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“ eelnõu. Oleme tutvunud esitatud korralduse eelnõu ja

selle juurde kuuluva seletuskirjaga. Samuti arutati teemat Valga Vallavolikogu 26.02.2025

istungil. Tuginedes volikogu arutelule ja kooskõlastamiseks saadetud materjalidele Valga

Vallavalitsus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

lõpetamise“ eelnõud ja ei nõustu Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamisega.

Toome välja põhjendused mitte kooskõlastamise kohta:

1. Valga Vallavolikogu on teinud 20.03.2024 otsuse nr 1041, millega on avaldanud arvamust

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise lõpetamise kohta. Valga Vallavolikogu

väljendas mittenõustumist Muinsuskaitseameti poolt avalikule väljapanekule suunatud

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

lõpetamine“, sest eelnõu ettevalmistamine ei ole toimunud kooskõlas

muinsuskaitseseadusega, huvitatud isikud on jäetud õigeaegselt kaasamata ja nende huvid

arvestamata ning riikliku kaitse eelduste hindamisel esineb puudusi. Põhjendused on eraldi

välja toodud otsuse lisas. Valga Vallavolikogu tegi ka ettepaneku jätkata 2019. aastal

alustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisega, mille käigus

koostöös ja kõiki osapooli kaasates vaadatakse üle muinsuskaitseala piir ja selle

kaitsevööndi piir, sõnastatakse kaitse eesmärk ning määratakse muinsuskaitsealal

asuvatele ehitistele väärtusklassid ja olulised vaated lähtudes muinsuskaitseseaduse § 19

lõike 5 sätestatust.

Valga Vallavolikogu 26.02.2024 istungil võeti Valga Vallavalitsusele kooskõlastamiseks

esitatud eelnõu arutlusele. Valga Vallavolikogu andis vallavalitsusele suunise

kooskõlastamisest keeldumiseks ja märkis, et jäädes oma 20.03.2024 otsusega antud

1 Valga Vallavolikogu 20.03.2024 otsus nr 104 „Arvamuse avaldamine Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

olemise lõpetamise kohta“ (viide https://atp.amphora.ee/valgavv/index.aspx?itm=605926)

2

arvamuse juurde, kuna vahepealsel perioodil ei ole Vabariigi Valitsuse korralduse otsuse

eelnõu sisult ja põhjendustelt muutunud.

2. Muinsuskaitseamet on jõudnud ainuisikuliselt järeldusele, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldustele ning sellest tulenevalt on põhjendatud

Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine. Ükski menetlusse kaasatud

osapool, sh MTÜ Eesti ICOMOS, Eesti Muinsuskaitse Selts, Ehitismälestiste

ekspertnõukogu, Muinsuskaitse Nõukogu, ei toeta käesolevat otsust.

Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse eelduseks, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat

osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hindas Muinsuskaitseamet

kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku

kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“

sätestatud kriteeriumite alusel. Valminud töös2 toodud kriteeriumitele vastavuse

kirjeldused ja põhjendused ei veena kohalikku omavalitsust, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealal ei ole enam väärtust, mida on asjakohane väärtustada Eesti ainelise

kultuuripärandi väärtuslikuma osana. Kohalik omavalitsus on olnud alates menetlusse

kaasamise hetkest arvamusel, et kriteeriumitele vastavuse hindamine ei ole tehtud

objektiivselt, töö ei tekita usaldusväärsust ning töös esineb faktilisi vigu. Töös toodud fakte

ei ole täpsemalt analüüsitud ega toodud konkreetseid näiteid ega avanud linnaruumis

tehtud otsuste tagamaid. Valga Vallavolikogu tegi 20.03.2024 otsusega nr 104 võetud

arvamuses Muinsuskaitseametile ettepaneku sisulise koostöö jätkamiseks, mis sai alguse

2019. aastal. Samale järeldusel on jõudnud ka Muinsuskaitse Nõukogu, mis on soovitanud

omavalitsusega täiendavat dialoogi pidada. Ka Muinsuskaitse nõukogu on leidnud, et

kriteeriumite hindamisel oleks võinud jõuda teistsugusele järeldusele. Siinkohal tuleb

märkida, et seletuskirja üheksandal leheküljel on ekslikult välja toodud, nagu oleks

omavalitsust kaasatud kriteeriumite hindamisse ning omavalitsuse ainsaks ja peamiseks

mureks on riigi eemaldumine äärealadelt. Valga Vallavalitsus on seisukohal, et arvestades

kultuuriministri 15.05.2019 määrusest nr 23 „Mälestiste liikide ja muinsuskaitseala riikliku

kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“

tulenevate hinnatavate kriteeriumitega on võimalik riikliku kaitse eelduse väljaselgitamisel

jõuda positiivse tulemuseni, kui analüüs viiakse läbi õiglases ja optimistlikus vaates,

keskendudes sellele, mis on olemas, mitte sellele, mida enam ei ole säilinud ning tahtega

tunnustada Valga linna ajaloolist linnasüdant, mis on üks üheteistkümnest Eesti ajaloolisest

linnasüdamest. Tulenevalt kultuuriministri 15.05.2019 määrusest nr 23 „Mälestiste liikide

ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate

ehitiste väärtusklassid“ võib ala vastata mitmele kriteeriumile, kuid ei pea vastama igale

kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga. Valga Vallavolikogu tegi

ettepaneku üle vaadata Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse

eeldusele, millesse oleks kaasatud ka sõltumatu ekspert.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirjas on ekslik fakt, et 18.10.2022 küsis

Muinsuskaitseamet oma koostatud hinnangule „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

(reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ kohaliku omavalitsuse

arvamust. Valga Vallavalitsuse dokumendi registris ei ole registreeritud märgitud

kuupäevaga selle sisulist dokumenti. Kohalik omavalitsus sai Muinsuskaitseameti

kavatsusest teada alles 08.11.2022 ametiga kohtumisel, kus amet tutvustas koostatud

hindamist ja ettepanekut Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.

Valga Vallavalitsuse esindajad ei toetanud ameti seisukohti. Valga Vallavalitsus väljendas

valmisolekut arutleda Valga kesklinna pärandikaitse staatust, ulatust ja tingimusi juhul,

2 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine.

09.11.2022, Muinsuskaitseamet (viide

https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_EH_Valga_linnatuumiku_muinsuskaitseala_riikliku_kaitse_

kriteeriumitele_vastavuse_hindamine_09.11.2022.pdf)

3

arutelu fookuses on südalinna strateegiline areng, sest Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala kaitsekorra koostamine pakuks selleks õige raamistiku.

Muinsuskaitseamet jätkas Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise lõpetamise

kaalumisega ning tegi otsuse algatada 31.01.2023 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

olemise lõpetamise menetlus. Muinsuskaitseseaduse § 16 lõike 5 kohaselt, mida

kohaldatakse sarnaselt muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlusele ka

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusele, jättis Muinsuskaitseamet Valga

Vallavolikogu sellest otsusest teavitamata.

Sisulise koostöö puudumine ja puudulike kohapõhiste teadmiste omamine on viinud

tulemuseni, kus Muinsuskaitseamet põhjendab Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

lõpetamist ka asjaoluga, et ajalooliste hoonete säilimine Valga linnas ei ole olnud tagatud,

lagunemine on pidev ja kestab ka täna, nagu näitab linnas olevate lagunevate hoonete hulk.

Märkides ära, et Valga linnatuumiku muinsuskaitsealane riikliku kaitse alla võtmine ei ole

takistanud linna ajaloolise hoonestuse hävimise jätkumist (eelnõu seletuskiri lk 4).

Peame siinkohal oluliseks selgitada, et Valga linna ruumiline areng on võrreldes teiste

Eesti linnadega aeglasem. Alates esmakordsest muinsuskaitseala kehtestamisest on

möödas kõigest 30 aastat. See periood on olnud järjepidev kultuuripärandi säilimise

tähtsustamise ja teadvustamise protsess. Sellest 1995. aastal tehtud otsusest on tänaseks

välja kujunenud kuvand ajaloolisest linnasüdamest ja identiteet linnaruumi arenguks.

Valga vald on ise väga palju panustanud ajaloolise linnasüdame ja sellel paiknevate

kinnismälestiste ja teiste hoonete ning avaliku ruumi säilimisse. Alles nüüd on märgata, et

ajaloolise linnasüdame säilimisse hakkavad panustama ka erasektori kinnisasjade

omanikud. Panustajate hulgas on kohalikke kui ka sisse tulnud investoreid. Valga

linnasüda areneb. Muinsuskaitsealal läbiviidavate tööde järelevalve tegevuses on abiks

Muinsuskaitseameti meeskond. Leiame, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise

lõpetamisega lõpetatakse ühe ajaloolise linna väärtustamine ja eripära kaitsmine. Edasine

ajaloolise linnasüdame säilimine jääb üksnes Valga valla otsustada, kuigi kultuuripärandi

väärtustamine ja säilimine on ühiskonna üldine kohustus ja eeldab ühiskondlikku

kokkulepet.

Lisaks tuleb eelnõu seletuskirjast välja, et Muinsuskaitseamet kultuurimälestiste

nimekirjade korrastamise protsessi raames analüüsib Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealal asuvate väärtuslike hoonete kaitse alla võtmist, mis veel ei ole kaitse all

ning vastavad ehitismälestise kriteeriumitele. Valga Vallavalitsusele ei ole selles osas

jagatud varasemalt infot, ega teavitatud vastavast tegevusest. Valga Vallavalitsus soovib

olla selles menetluses kaasatud. Valga linna ruumilise arengu kavandamise vaates ning

Valga ajaloolise linnakeskuse kohaliku kaitse üle kaalumisel on sellesisulini koostöö

oluline. Sellest kõigest sõltub, kui suures osas jääb Valga linnatuumik hoonestus riikliku

kaitse alla, kui suures osas saab kaetud kaitsevöönditega. Samas tõstatub ka küsimus, miks

sellist analüüsi ei ole tehtud koos antud menetlusega ja kas muinsuskaitseala olemuse

lõpetamine on siiski põhjendatud antud kontekstis, kui kaalumisel on alal asuvate

väärtuslike hoonete kaitse alla võtmine.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et Muinsuskaitseamet ei ole täitnud muinsuskaitseseaduse §

16 lõike 6 sätet täie tõsidusega ning on menetluse käigus selgitanud Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala väärtused välja puudulikult, jätnud sisuliselt kaalumata avaliku huvi ja

kaasatud isikute huvid ning lähtunud ettepaneku tegemisel üksnes oma põhjendustest ja

enda koostatud tööst „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse

kriteeriumitele vastavuse hindamine“.

3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus rõhutatakse korduvalt, et Valga puhul ei ole riikliku

kaitse eelduse olulised kriteeriumid täidetud, seega puudub õiguslik alus jätkata isikute

omandiõiguse ja omavalitsuse autonoomia piiramist. Selles osas oleme jätkuvalt

teistsugusel arvamusel. Muinsuskaitseametiga ei ole peetud diskussiooni teemal, et välja

selgitada, kas Valga linna säilinud ajalooline asustusmuster ja hoonestus väärib kaitsmist,

4

milline on kaitsmisest tulenevate piirangute proportsionaalsus ja kas kõige selle kaitseks

on parim kohaliku tasandi kaitsemeede miljööalana ja milline on sel juhul isikute

omandiõiguse piiramine. Kui oleks jätkatud muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisega

ning hoonetele väärtusklasside määramisega ning teatud leevenduste sõnastamisega oleks

jõutud tasandile, mis viiks Valga linnasüdame arengu edasi tänasest jäigast ja

ühetasandilisest muinsuskaitseala põhimäärusest.

4. Võrreldes varasemate põhjendustega on käesoleva korralduse eelnõu seletuskirja juurde

toodud Muinsuskaitseameti hinnang, et Valga linna säilinud ajalooline asustusmuster ja

hoonestus väärib kaitsmist kohalikul tasandil. Viidates ka asjaolule, et Valga linna kehtivas

üldplaneeringus3 on muinsuskaitse ala piirides kehtestatud miljööväärtuslik hoonestusala.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirjas toodud Valga linna üldplaneeringule

tuginevad põhjendused on ekslikud, nagu tagaks kehtiv üldplaneering

muinsuskaitseseaduse § 3 lõikega 7 kohalikule omavalitsusele kohustuse täitmise.

Kehtivas üldplaneeringus on Valga linna miljööväärtuslik hoonestusala samastatud Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndiga ning ei ole määratud eraldi kaitse-

ja kasutustingimusi. Seniks, kuni jõutakse Valga valla üldplaneeringu kehtestamiseni jääb

Valga linnatuumik kaitseta. Valga valla üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud

olukorraga, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemine lõpetatakse. Arvestatud on

olukorraga, et Valga linnas on muinsuskaitseala ja selle teema sisustamiseks on koostatud

ka vastavad eritingimused4. Koostatavas üldplaneeringus on miljööväärtuslike alade

käsitlus suunatud eelkõige hajaasutusse, et väärtustada ja kaitsta külamaastikke. Tänane

ruumilise planeerimise praktikas ei kasutata enam topelt väärtustamist samade väärtuste

juures. Käesoleva eelnõu tulemusel tuleb Valga Vallavalitsusel planeeringu koostamise

korraldajana leida lisaressurssi ning kompetentsi, et tagada riigi poolt kohaliku

omavalitsuse vastutusse ja ülesandeks seatud Valga ajaloolise linnakeskuse kaitse. Valga

Vallavalitsuse ja Valga Vallavolikogu, Muinsuskaitseameti ning Kultuuriministeeriumi

esindajad kohtusid 24.05.2024 ja arutati mh ka Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

olemise lõpetamisega kaasnevate kohalikule omavalitsustele lisanduvate kohustuste üle.

Kohtumise tulemusena ei jõutud ühisele arusaamale ega leitud ka võimalusi

valitsusasutuste poolt, kuidas oleks võimalik toetada kohalikku omavalitust, et Valga

ajalooline linnakeskus oleks jätkuvalt väärtustaud, kasutuses hoitud ning selle kasutuse

osas järelevalve teostatud.

Lähtuvalt eeltoodust on Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja punktis 6 jäetud

hindamata korraldusega kaasnevad mõjud ja kaasneda võivad kulutused kohalikule

omavalitsusele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Rogenbaum

vallavanem

3 Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6 kehtestatud Valga linna üldplaneering (viide

https://www.valga.ee/uldplaneering) 4 Valga linna üldplaneeringu muinsuskaitseala hoonete uuring ja muinsuskaitse eritingimused, Kristo Kooskora

Joonis OÜ

Lenna Hingla

5680 1234

[email protected]