Kiri

KORRALDUS

20.05.2025 nr 1-11/576-1

Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõige 3 punkt 1 ja lõike 4 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 91

lõikega 1:

1. Lõpetan „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala“ (kultuurimälestiste registri nr

27005; asukoht Valga maakond, Valga vald, Valga linn) muinsuskaitsealaks

olemise.

2. Tunnistan kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2006. a määruse nr 15 „Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus“.

3. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise

lõpetamine“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Valga linnatuumik on muinsuskaitsealana riikliku kaitse all alates 1995. aastast. Ala võeti kaitse

alla Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1995. aasta määrusega nr 81 „Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“.

Muinsuskaitseala põhimäärust uuendati Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2006. aasta määrusega

nr 15 „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus“.

2019. aasta 1. maist jõustunud muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 91 lg 1 alusel kehtivad

enne nimetatud seaduse jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärused seni, kuni

Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse

uuesti arvestades MuKSist tulenevaid nõudeid. Sellest lähtuvalt on Muinsuskaitseamet alates

2019. aastast üle vaadanud riikliku kaitse all olevad muinsuskaitsealad ning hinnanud nende

riikliku kaitse vajadust.

Valga muinsuskaitseala osas on Muinsuskaitseamet jõudnud järeldusele, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele ning et sellest tulenevalt on põhjendatud

Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine.

Korraldus kehtestatakse MuKS § 20 lg 3 p 1 ja lg 4 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 91

lõikega. Sellega lõpetakse Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemine ning tunnistatakse

kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2006. a määruse nr 15 „Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala põhimäärus“.

Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse

juht Kaire Tooming (teenistusest lahkunud), ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub

([email protected], 5341 0266), kaitsekorralduse spetsialist Ave Elken

([email protected]; 5425 0043), õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus

([email protected], 5300 4122), vanalinnade nõunik Kaarel Truu

([email protected]; 526 1516) ja Valgamaa nõunik Margis Sein

([email protected]; 5304 9596).

Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud

muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; 628 2381) ning õigus- ja haldusosakonna

juhataja Merle Põld ([email protected]; 628 2347).

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise menetlusega paralleelselt viis

Muinsuskaitseamet läbi Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvate kinnismälestiste

kaitsevööndite määramise ja mälestiste nimetuste muutmise menetlust. Kaitsevööndite

määramise ja mälestiste nimetuste muutmise käskkiri allkirjastatakse pärast linnatuumiku

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist. Lisaks on määratud arheoloogiline leiukoht1.

1 https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogilised_leiukohad/31178_Arheoloogiline_leiukoht_Valga.pdf

2

2. Vastavus riikliku kaitse eeldusele

MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-

ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud

kultuurmaastik. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest

perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide,

tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga.

MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline,

kunstiline või muu kultuuriväärtus. Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastavust riikliku

kaitse eeldusele hindas2 Muinsuskaitseamet kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumite alusel. Asi või maa-

ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla

erineva kaaluga.

Valga ilmub kirjalikesse allikatesse esmakordselt juba 13. sajandi lõpukümnendeil.

Linnaõigused sai Valga Poola kuningalt Stefan Bathorylt 1584. aastal. 17. ja 18. sajandi sõdades

hävis linn korduvalt. Uus tõus algas Valgas 18. sajandi lõpul. Katariina II kreisireformiga 1783.

aastal sai Valga kreisilinnaks. Sel perioodil kujunes välja linnasüda turuplatsi ja sellest lähtuva

tänavavõrguga. 1887. ja 1889. aastal rajatud raudteedega muutus Valga transpordi

sõlmpunktiks, kuhu suubusid raudteed Tartu, Riia ja Pihkva suunalt. See pani aluse linna

intensiivsele arengule, mis kestis Esimese maailmasõjani. Valga kiire tõus pöördus langusele

pärast Eesti iseseisvumist, mil linn poolitati Eesti ja Läti vahel. Teise maailmasõja purustused

Valgas olid suured. Ajaloolist linnasüdant radikaalselt lõhkuva lahendusena hakati 1960.

aastate alguses ellu viima Kesk tänava laiendamist koos puiestee rajamisega. 1970. aastal

koostati Valga ja Valka jaoks ühtne generaalplaan, mida aluseks võttes lammutati Valgas

ajaloolist hoonestust järgneval paaril aastakümnel ning järk-järgult ajaloolise hoonestuse maht

vähenes.

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala hoonestus peegeldab piirilinna arengulugu ja on eri

ajastute kihistusi ja ümberehitamisi sisaldades kirju, kontrastne ja eriilmeline ning seetõttu on

linnaehituslik tervik tajutav vaid osaliselt. Linnatuumik paikneb küll keskaegsete liikumisteede

ümbruses, kuid Teise maailmasõja järgselt püstitatud suured kortermajad ja puiestee on

tänavatevõrku ja hoonestusstruktuuri lõhkunud.

Riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele vastavuse hindamine näitas, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta selektiivsuse kriteeriumile. Originaalsubstantsi säilivuse ja tehnilise

seisukorra kriteeriumitele osaline vastavus ei ole sellel juhtumil nii kaaluka tähendusega.

Selektiivsus – Ei vasta kriteeriumile. Enamikke Eestis muinsuskaitsealaks tunnistatud

linnasüdameid iseloomustab linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni,

andes kujuka ülevaate selles ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja

kultuuriajaloolistest protsessidest. Valga linna südames on säilinud vähesed ajaloolised hooned,

linnapildis domineerivad nõukogudeaegsed korrusmajad ning ajaloolise hoonestuse

lammutamisel tekkinud tühjad krundid. Terviklikku miljööd võib tajuda Jaani kiriku ja raekoja

piirkonnas ning lõiguti Vabaduse, Kungla ja Turu tänavatel. Muinsuskaitsealal rohkelt

2 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine.

09.11.2022, Muinsuskaitseamet

3

esindatud nõukogude perioodi arhitektuur ei moodusta samuti ühtset ruumilist tervikut, kuna

1970. aasta generaalplaan ei teostunud.

Originaalsubstantsi säilivus – Vastab vähesel määral kriteeriumile. Valga ajalooline, sajandite

jooksul välja kujunenud tänavavõrk ja asustusmuster on linnapildis halvasti tajutavad.

Hävinenud ajaloolise hoonestuse asemele nõukogude perioodil kerkinud korrusmajad ei järgi

ajaloolist hoonestusmustrit ning hilisemat ajalooliste hoonete kadu markeerivad tühjad krundid.

Linna ajaloolise peatänava, Kesk tänava, muutmine 1950. aastate generaalplaanide alusel

perioodile iseloomulikuks puiesteeks, on hävitanud selles piirkonnas nii ajaloolise tänavavõrgu

kui krundistruktuuri. Paremini säilinud piirkonnaks on Vabaduse tänav ja selle lähedusse jääv

Kungla ja Turu tänava piirkond.

Tehniline seisukord – Vastab osaliselt kriteeriumile. Suur osa muinsuskaitsealal asuvatest

hoonetest on rahuldavas seisukorras. Suuremad ja silmapaistvamad hooned on aktiivses

kasutuses ning on üldiselt heas seisukorras. Muinsuskaitsealal on ka rida tühjalt seisvaid elu-,

äri-, ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb.

Muinsuskaitseala kriteeriumitele vastavuse hindamine näitas, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta viiest kolmele olulisele kriteeriumile: ajaloolise keskkonna säilivus,

mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste kontsentratsioon maa-alal ning terviklikkus.

Säilinud on ajalooline keskkond – Ei vasta kriteeriumile. Linna varasemast perioodist on

tänaseni säilinud tõenäoliselt vaid Y-kujuline tänavate struktuur. Vanim säilinud hoonestus

pärineb 18. sajandi lõpust. Tähelepanuvääriv on 19. ja 20. sajandi vahetusel linna kesksete

tänavate äärde püstitatud suurlinlik mitmekorruseline hoonestus. Valga ajalooline hoonestus on

Teise maailmasõja purustuste ja hilisemate lammutuste tõttu säilinud sporaadiliselt. 1970.

aastal koostatud Valga ja Valka ühtse generaalplaani alusel lammutati Valgas järgneval paaril

aastakümnel palju ajaloolist hoonestust ja asendati asustusmustrit mittejärgiva hoonestusega,

mis lõhkus ajaloolise tänavate- ja krundistruktuuri ning seetõttu ei ole Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala tunnetatav tervikliku ajaloolise linnakeskkonnana.

Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon

maa-alal – Ei vasta kriteeriumile. Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal on väärtusliku

hoonestuse kontsentratsioon väga madal. Vaid u 30% muinsuskaitseala hoonetest on säilitanud

ajaloolise ilme, sh enamik väärtuslikke hooneid on tunnistatud mälestiseks. Suurem osa

muinsuskaitseala hoonestusest on kas kaotanud oma ajaloolise välisilme või on tegemist

ajaloolist linnaruumi lõhkuvate uusehitistega.

Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -

elemendid – Vastab vähesel määral kriteeriumile. Valga asustus pärineb ajalooliste allikate

kohaselt hiljemalt keskajast, kuid vastavat kultuurkihti leitud ei ole. 2022. aasta

eksperdihinnangus3 järeldati seniste väheste arheoloogiliste uuringute põhjal, et keskaegne

Valga alev ei paiknenud varauusaegse ja tänapäevase Valga linna tuumikus. Arheoloogiliste

uuringute tulemused näitavad, et Jaani kiriku ümbruses asub peamiselt 18. sajandil kasutatud

kalmistu, samuti on Kesk tänava piirkonnas tuvastatud arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab

arheoloogilisi leide 17. sajandist.

Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad,

avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid – Vastab osaliselt

kriteeriumile. Ajalooliselt ilmestasid linna suuremate elumajade ja villade iluaiad, Jaani kiriku

ümbruse haljastus ning puiesteed, mis tänaseks ei ole planeeritud moel säilinud. Vanim säilinud

haljasala on nn Säde park Aia tn 10, kus varem asus kõlakoda ja restoran, kuid mis tänaseks on

kaotanud oma sõjaeelse kujunduse. 1960. aastatel rajatud Kesk tänava puiestee ei suhestu

ajaloolise linnaruumiga.

3 Tvauri, A. Kesk- ja varauusaegne Valga. 2022.

4

Terviklikkus – Ei vasta kriteeriumile. Ajaloolise linnaruumi asustusmustris on alates Teisest

maailmasõjast tehtud suuri muudatusi ja hävinenud on silmapaistev hulk ajaloolist hoonestust.

Raskesti on tajutav ajalooline tänavavõrk (asemele ehitatud ajaloolist krundistruktuuri ja

asustusmustrit eiravad korrusmajad, tühjaks jäänud krundid). Omaette terviklikku

linnaruumilist kihistust ei moodusta ka nõukogude perioodil ehitatud korrusmajad koos

ümberkujundatud Kesk tänavaga. Selle perioodi linnaruumilised muudatused ja hoonestus ei

suhestu ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja hoonestusega.

Kokkuvõttes ei ole Valga linnatuumiku muinsuskaitseala puhul tegemist esinduslikuma ja

paremini säilinud linnatuumikuga Eestis. Tänane muinsuskaitseala ei ole tajutav tervikliku

1940. aastaks välja kujunenud struktuuri ja hoonestusega piirkonnana. Hilisemad muudatused

ei ole terviklikult lõpuni viidud ja seetõttu ei saa Valgat käsitleda ka hea näitena 1950.–1980.

aastate linnaplaneerimisest. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

riikliku kaitse eeldusele ning ei esinda Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. MuKS

§ 20 lg 3 p 1 kohaselt on see aluseks muinsuskaitselaks olemise lõpetamisele.

3. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise põhjendused

Vaadeldes muinsuskaitseala säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas on näha, et ajalooliste

hoonete säilimine Valga linnas ei ole olnud tagatud ning lagunemine on olnud pidev. Juba 1995.

aastal oli linnaehituslik olukord Valga ajaloolises linnasüdames suhteliselt kontrastne ja

tükeldatud. Muinsuskaitseamet on avalikul arutelul4 selgitanud, et kui 1995. aastal olnuks

võimalik linnatuumikut kaitsta miljööväärtusliku alana, ei oleks seda riikliku kaitse alla võetud.

Võib tõdeda, et Valga linnatuumiku muinsuskaitsealana riikliku kaitse alla võtmine ei ole olnud

eesmärgipärane meede linna ajaloolise hoonestuse säilimiseks.

Muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamise protsessi raames on Muinsuskaitseamet tänaseks

analüüsinud kõigi Eesti muinsuskaitsealade vastavust riikliku kaitse eeldusele. Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala puhul jõudis amet järeldusele, et selle muinsuskaitseala puhul

ei ole tegemist silmapaistvama osaga Eesti kultuuripärandist. Muinsuskaitseameti hinnangul

väärib Valga linna säilinud ajalooline asustusmuster ja hoonestus kaitsmist kohalikul tasandil.

Kohalik omavalitsus on kehtestanud Valga linna üldplaneeringus5 (kehtestatud Valga

Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6) Valga linnatuumiku muinsuskaitseala piirides

miljööväärtusliku hoonestusala. Sellega on ka kohalik omavalitsus Valga linnatuumikut

kohalikul tasandil väärtustanud. Seega on tegemist olukorraga, kus ala on topeltkaitse all, ehk

kaitstud nii muinsuskaitseala kui miljööväärtusliku alana. Üldplaneeringus ei ole sätestatud

kaitse- ja kasutustingimusi miljööalale, kuid on sõnastatud arhitektuursed piirangud, mis

kehtivad kogu planeeringu alale. Neid piiranguid rakendades on võimalik reguleerida

ehitustegevust linnatuumiku alal kuni uue üldplaneeringu ja sealsete miljööala kaitse- ja

kasutustingimuste kehtestamiseni.

4 Valga muinsuskaitseala eelnõude 04.04.2024 toimunud avaliku arutelu protokoll (punkt 3.4):

https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Protokoll_Valga%20muinsuskaitseala%20eelnoude%20avalik%20arutelu_04.04.2024_0.pdf 5 Üldplaneeringu seletuskiri (vt lk 33):

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA_%C3%9Cldplaneeringu+seletuskiri

_03.2021.pdf/2888b20c-ccfc-4f7d-b00d-b595519337be

Üldplaneeringu joonis nr 6 „Piirangud“:

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA+-

+Valga+%C3%9CP_PIIRANGUD03.2021.pdf/49c4bb9c-7a0e-4590-b8be-c340fcf1eede

5

Valga vald on Eesti Linnade ja Valdade Liidule muinsuskaitseala kaitsekordade teemal

25.05.2020 saadetud kirjas (eelnõu lisadokumendid, Lisa 2) väljendanud, et omavalitsuse roll

kaitsealade valitsemisel võiks suureneda, et neil on piisav pärandikorraldusalane pädevus ning

praegune muinsuskaitse süsteem on jäik ja et muinsuskaitsealade asendamine miljööväärtuslike

aladega on üks võimalustest praeguse süsteemi kitsaskohad osaliselt kõrvaldada.

Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis on enamik Valga linna kultuuriväärtuslikke

hooneid, mis esindavad Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, tunnistatud

mälestisteks (kokku 29 mälestist), seega väärtuslikum hoonestus on kaitstud läbi mälestiseks

olemise ja muinsuskaitseala täiendav regulatsioon, sh piirangud, ei ole kultuuripärandi

kaitsmisel eesmärgipärased.

Muinsuskaitseamet kaalus ka muinsuskaitseala piiride vähendamist, kuid ei pidanud seda

võimalikuks, kuna puudub kompaktne ja terviklik riikliku kaitse eeldusele ja muinsuskaitseala

kriteeriumitele vastav piirkond.

Samuti kaaluti riikliku kaitse jätkamisega kaasnevate muinsuskaitseliste piirangute mõju

eraomanikule. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega

piirata omanikke ebamõistlikult. Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning

olema mõõdukad kaitstava hüve säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Ala muinsuskaitsealaks

tunnistamisel ei saa lähtuda vaid eesmärgist kaitsta kultuuripärandit, vaid arvestada tuleb ka

isikute (omanike) põhiõigustega. MuKS § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse käesoleva seaduse

alusel mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning

igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd

Valga ajalooline linnatuumik on säilinud ulatuses, mis ei vasta riikliku kaitse eeldusele, siis ei

ole riikliku kaitse jätkamine ülekaalukas avalik huvi, mis kaaluks üles omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive.

MuKS § 20 lg 3 p 1 kohaselt võib muinsuskaitsealaks olemise lõpetada, kui muinsuskaitseala

ei vasta riikliku kaitse eeldusele. Arvestades kultuuriväärtuslike hoonete hajusat paiknemist

muinsuskaitsealal, ei tuvastatud Valga muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele.

Seega ei ole seal põhjendatud riikliku kaitse jätkamine.

4. Korralduse ettevalmistamine ja menetluse kirjeldus

15.08.2019 teavitas Muinsuskaitseamet kirjaga nr 1.1-7/2083 kõiki kohalikke omavalitsusi, kus

asuvad muinsuskaitsealad, sh Valga Vallavalitsust, kaitsekordade koostamisega alustamisest.

Muuhulgas teavitati, et vajadusel on võimalik täpsustada või muuta muinsuskaitseala ja selle

kaitsevööndi piire, et muinsuskaitseala eesmärgid ja piirangud oleks kooskõlas üldiste

linnaruumi arengusuundade ning elanike ja ettevõtjate ootustega.

07.01.2020 arutasid Muinsuskaitseameti ja Valga Vallavalitsuse esindajad Valgas toimunud

kohtumisel Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise korralduslikke

küsimusi.

6

Muinsuskaitseamet koostas hinnangu „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005)

riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ (valmis lõplikult 09.11.2022)6, milles jõuti

järeldusele, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele.

08.11.2022 Muinsuskaitseameti ettepanekul Valgas toimunud kohtumisel Valga

Vallavalitsusega tutvustas amet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala riikliku kaitse

kriteeriumitele vastavuse hindamist ja Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise

lõpetamise ettepanekut. Valga Vallavalitsus avaldas, et ei toeta Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist, kuna Valga linna ja valla eduka

arengu eelduseks on võimalikult atraktiivne ja elav südalinn. Lisaks teavitati, et Valga

Vallavalitsus on välja töötanud Valga kesklinna taaselustamise strateegia ning et selle strateegia

eluviimiseks on vaja ka riigipoolset tuge. Kesklinna kaitse riiklikul tasandil on suure kaaluga

tegur kesklinna strateegilisel arendamisel.

14.11.2022 küsis Muinsuskaitseamet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kohta arvamust ka

Muinsuskaitseametit nõustavalt Ehitismälestiste eksperdinõukogult. Nõukogu nõustus

Muinsuskaitseameti järeldustega, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku

kaitse kriteeriumitele. Samas väljendas nõukogu ka seisukohta, et näeb muinsuskaitsealaks

olemise lõpetamises negatiivset pretsedenti, kuna vanalinnade muinsuskaitsealasid on vähe ja

juurde ei tule.

31.01.2023 kaalus Muinsuskaitseamet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala küsimust uuesti ja

asus seisukohale, et kuigi MuKSi regulatsioon võimaldab muinsuskaitseala kaitsekorda

kujundada paindlikult, ei ole riikliku kaitse jätkumine Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal

sisuliselt põhjendatud. Eesti muinsuskaitsealadeks tunnistatud linnasüdamete hulgas on Valgas

kõige vähem säilinud ajaloolist asustusmustrit ja krundistruktuuri, seda eriti ajaloolisest Kesk

tänavast lõunasse jäävas piirkonnas. Tegemist ei ole esinduslikuma ja paremini säilinud

linnatuumikuga Eestis. Arvestades eelnevat otsustas Muinsuskaitseamet jätkata Valga

linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusega.

08.05.2023 Valga Vallavalitsuse kutsel toimunud kohtumisel tutvustas amet veelkord Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamist,

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ettepanekut ja menetlusprotsessi ning andis teada

valimisolekust arutada Valga linna väärtuslike hoonete ja piirkondade kaitse erinevate

võimaluste üle.

02.02.2024 kohtumisel tutvustas Muinsuskaitseameti Valga maakonna nõunik Valga

Vallavalitsuse esindajatele enne avalikustamist muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise eelnõu

ning muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvatele mälestistele kaitsevööndite

kehtestamise ja Valga linnatuumiku alal arheoloogilise leiukoha määramise eelnõusid ning

edasist ajakava.

Vastavalt MuKSi § 18 lg-le 1 vaadatakse muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine läbi avatud

menetluses ning eelnõu sisu tutvustatakse avalikul väljapanekul. 13.02.2024 teavitas

Muinsuskaitseamet ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Lõuna-Eesti Postimees ning

Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis) Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu avalikust väljapanekust, 29.02.2024

6 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine.

09.11.2022, Muinsuskaitseamet

7

teabepäevast toimuvast ja 04.04.2024 toimuvast avalikust arutelust. Teates avaldati lühidalt

õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise

tähtaeg. Lisaks teavitati e-posti kaudu Valga Vallavalitsust, muinsuskaitsealale ja

kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikke ning asutusi ja ühinguid, kes võivad olla

huvitatud Valga muinsuskaitsealaga seonduvast (Eesti Arhitektide Liit, MTÜ Eesti ICOMOS,

Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Arheoloogide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti

Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti

Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet, SA Valgamaa

Arengukeskus). 26.02.2024 saatis Muinsuskaitseamet kordusteavituse neile katastriüksuste

omanikele, kes 13.02.2024 saadetud teavituskirja polnud avanud.

Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu avalik väljapanek toimus 13.02–

11.03.2024 Muinsuskaitseameti veebilehel7. Lisaks oli eelnõu paberkandjal kättesaadav Valga

riigimajas (Kesk 12, Valga, I k).

Avaliku väljapaneku ajal toimus 29.02.2024 Valga riigimajas Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala avalik teabepäev, kus Muinsuskaitseamet selgitas muinsuskaitseala

lõpetamise, kaitsevööndite kehtestamise ja arheoloogilise leiukoha määramise eelnõudega

kaasnevaid muinsuskaitseliste piirangute ja nõuete muudatusi. Osalesid nii Valga

Vallavalitsuse ja Vallavolikogu esindajad kui ka mõned linnaelanikud ja ettevõtjad. Ameti

esindajad tutvustasid menetluse käiku ja avalikul väljapanekul olevate eelnõude sisu ning

andsid selgitusi arutelul osalejate küsimustele. Eelnõude tutvustus ilmus samal päeval ka

artiklina ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

08.03.2024 pikendas Muinsuskaitseamet Valga Vallavalitsuse soovil kirjaga nr 1.1-7/400-1

eelnõudele arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega kuni 22.03.2024.

20.03.2024 osalesid Muinsuskaitseameti esindajad Valga Vallavolikogu istungil, et vastata

Valga muinsuskaitsealaga seotud eelnõude teemalistele küsimustele.

Valga Vallavalitsus esitas 21.03.2024 Muinsuskaitseametile Valga Vallavolikogu 20.03.2024

otsuse nr 104 „Arvamuse avaldamine Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise lõpetamise

kohta“. Valga Vallavolikogu ei nõustunud Muinsuskaitseameti eelnõuga „Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine“ ning tõi põhjendusteks, et eelnõu ettevalmistamine ei

ole toimunud kooskõlas MuKSiga, huvitatud isikud on jäetud õigeaegselt kaasamata ja nende

huvid arvestamata ning riikliku kaitse eelduste hindamisel esineb puudusi. Lisaks tegi volikogu

ettepaneku jätkata 2019. aastal alustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamisega. Kultuuriväärtusi esile toovaid ettepanekuid ei esitatud.

Omanikud/ettevõtjad ja teised menetlusse kaasatud asutused/ühingud kirjalikke arvamusi ja

vastuväiteid muinsuskaitseala lõpetamise ega seotud eelnõudele avaliku väljapaneku jooksul ei

esitanud.

28.03.2024 saatis Muinsuskaitseamet kordusteavituse e-posti kaudu katastriüksuste omanikele

04.04.2024 avaliku arutelu aja ja koha kohta. 30.03.2024 avaldas Muinsuskaitseamet korduva

teate ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

7 Muinsuskaitseameti Valga muinsuskaitseala menetluse veebileht: www.muinsuskaitseamet.ee/valga

8

Valga Vallavalitsuse poolt esitatud arvamusele andis Muinsuskaitseamet seisukohad

02.04.2024 kirjaga nr 1.1-7/400-3. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise eelnõu puhul on

tegemist hindamisega, kas maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Muinsuskaitseameti seisukoht on, et Valga ajalooline linnatuumik on vähe säilinud ega vasta

riikliku kaitse eeldusele ning seetõttu ei ole riikliku kaitse kehtestamine eesmärgipärane ning

proportsionaalne ja vajalik meede. Valga linn ei ole muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise

eelnõu avaliku väljapaneku ega ülejäänud menetluse jooksul esitanud kultuuriväärtusi esile

toovaid sisulisi ettepanekuid, mis annaks alust ümber hinnata riikliku kaitse vajadusele antud

hinnangut.

04.04.2024 avalikul arutelul Valga riigimajas andis Muinsuskaitseamet ülevaate avalikul

väljapanekul tutvustatud muinsuskaitsealaga seotud eelnõudest (Valga muinsuskaitseala

lõpetamise ettepanek, Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvatele mälestistele

kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste korrigeerimise ettepanek ning Valga linnatuumiku

alal arheoloogilise leiukoha määramise ettepanek), tutvustas eelnõudele avaliku väljapaneku

jooksul esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning Muinsuskaitseameti seisukohti ja andis selgitusi

tekkinud küsimustele.8

Vahetult enne avalikku arutelu, 03.04.2024, esitas MTÜ Eesti ICOMOS oma arvamuse, et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamiseks pole piisavat alust. Muuhulgas jääksid

Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned nende hinnangul pelgalt

kultuuriväärtuslikeks üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust

ajaloolise linnastruktuuri osana ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. MTÜ

Eesti ICOMOS on seisukohal, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku

kaitse eeldustele ja on tajutav tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana,

mistõttu on põhjendatud Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine.

02.05.2024 selgitas Muinsuskaitseamet kirjaga 1.1-7/400-5 analoogselt avalikul arutelul antud

selgitustele, et Valgas säilinud ajaloolised kihistused on säilinud vaid fragmentaarselt ning et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele.

Avaliku arutelu ajal edastas Valga Vallavalitsus Muinsuskaitseametile vallale 03.04.2024

saadetud kaks muinsuskaitseala säilimist toetavat pöördumist. Liivimaa Lossid OÜ andis teada,

et protsess Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamiseks tuleb peatada, kaasates kohaliku

kogukonda ja meediat. Eesti Muinsuskaitse Selts andis teada, et ei toeta Valga muinsuskaitseala

lõpetamist ja peab seda ebavajalikuks ning et Valga väärib laiapõhjalist linnasüdame riiklikku

kaitset, mitte üksikute objektide kultuuriväärtuseks pidamist.

Pärast avaliku arutelu toimumist esitati 02.05.2024 Muinsuskaitseametile pöördumine 20 Valga

valla kodaniku allkirjaga, milles leiti, et Valga linnatuumik vajab riiklikku kaitset ning väideti,

et Valga muinsuskaitseala puhul ei ole tehtud väärtuspõhist hindamist ja leiti, et Valga linn

väärib võrdset kohtlemist teiste väikelinnade kõrval. Samuti leiti, et Valga linnas on säilinud

palju väärtuslikku ja omanäolist ajaloolist hoonestust, tänavaid ja haljasalasid ning et riikliku

kaitseala kaotamine mõjutab negatiivselt linna säilinud väärtusi, arengut ja identiteeti.

8 Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel:

https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=1091643998735516

Avaliku arutelu protokoll on leitav Muinsuskaitseameti Valga muinsuskaitseala menetluse veebilehel:

https://www.muinsuskaitseamet.ee/valga

9

Kõigi kolme pöördumise puhul andis Muinsuskaitseamet 20.06.2024 kirjalikke selgitusi

(kirjadega 1.1-7/1252-1, 1.1-7/1253-1, 1.1-7/880-1) ning jäi oma senise seisukoha juurde, et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele.

17.05.2024 andis MTÜ Eesti ICOMOS teada, et ei nõustu Muinsuskaitseameti seisukohaga, et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ning tegi

ettepaneku jätkata kaitsekorra koostamise protsessi ja menetlusega. MTÜ Eesti ICOMOS

leidis, et Muinsuskaitseameti 2022. aasta hinnangus on arvestamata jäetud Valga ja selle

muinsuskaitseala eripäraga. Samuti leiti, et Valga muinsuskaitsealal on ajalooliselt väärtuslikke

kihte alates keskajast ja lõpetades postmodernismiga, seda nii asula struktuuri ja teedevõrgu,

hoonestuse kui kultuurikeskkonna teiste elementide osas. Lisaks oldi seisukohal, et ajalooline

linnastruktuur on Valgas siiski alles ning see tuleb linnapildis jõuliselt esile: säilinud on

ajaloolised kesksed tänavad, neil on ajaloolised nimed, valdavalt on säilinud linna tänavate

kujunemisajale iseloomulik suletud ja poolsuletud hoonetefrondiga perimetraalne hoonestus,

sellele iseloomulikud ehitusjooned ja krundistruktuur.

24.05.2024 toimus Valga Vallavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi

vaheline kohtumine Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise teemal. Valga

esindajad tõid välja, et nad ei ole muinsuskaitsealaks olemise menetluse käigus saanud aru,

miks ei peeta Valga linnatuumikut enam riiklikult kaitsmisväärseks. Märgiti, et

muinsuskaitseala on aidanud ära hoida linnatuumikusse ebasobivate ja arhitektuuriliselt

ebakvaliteetsete hoonete rajamist. Toodi esile, et muinsuskaitseala lõpetamine toob kohalikule

omavalitsusele kaasa uued kohustused, mida riik ei hüvita. Mh märgiti, et riik kolib Valgast

ära. Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad tõid välja, et taasiseseisvumise

perioodi järgne kaitse alla võtmine erines oluliselt tänases MuKSis kehtestatud mälestiste ja

muinsuskaitsealade hindamise põhimõtetest. Seetõttu on Muinsuskaitseamet viimas läbi

üldisemat mälestiste nimekirjade korrastamise protsessi, mille käigus selgitatakse välja need

objektid, mis väärivad endiselt riiklikku kaitset. Muinsuskaitsealade puhul on oluline, et alad

vastaksid seaduses sätestatud kriteeriumitele. Tõdeti, et erialaorganisatsioonid (MTÜ Eesti

ICOMOS ja Eesti Muinsuskaitseselts) on antud protsessis Muinsuskaitseametist erineval

seisukohal, samas selgitati, et erialaorganisatsioonid lähtuvad tihti oma seisukohtade andmisest

vaid oma erialavaldkonnast, ametkonnad peavad sellele lisaks arvestama ka kitsenduste mõju,

põhjendatust ja proportsionaalsust.

11.06.2024 kohtus Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik Valga Vallavalitsusega seoses

muinsuskaitseala lõpetamise menetlusega ja tutvustas KOVile Muinsuskaitseameti

töökorraldust seoses muinsuskaitsealaga. Vallavalitsuse poolt jäi kõlama, et muinsuskaitseala

asendamine miljööväärtusliku hoonestusalaga on tehtav, aga vallavalitsusel on keeruline

kontrollida, et omanikud täidaksid üldplaneeringus sätestatuid tingimusi. Valga Vallavalitsuse

hinnangul on riiklik kaitse seni olnud mõjus argument.

27.06.2024 kohtusid Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad MTÜ Eesti

ICOMOS esindajatega ning kumbki pool põhjendas oma seisukohti. MTÜ Eesti ICOMOSi

esindajad olid seisukohal, et Valga peaks olema kaitstud riiklikul tasandil muinsuskaitsealana,

sest seal on säilinud kultuuriväärtuslikku hoonestust, linnaruumilisi struktuure ja elemente.

Muinsuskaitseameti esindajad jäid MTÜ Eesti ICOMOSi seisukohtade osas eriarvamusele.

Muinsuskaitseamet selgitas, et terviklikkus on oluline eeldus ajaloolise hoonestusala

kaitsmiseks muinsuskaitsealana ning kuna muinsuskaitseala tähendab omandikitsendusi,

peavad kitsendused olema väärtustega proportsionaalsed.

10

21.10.2024 määrati Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 61-A arheoloogiliseks

leiukohaks9 Valga maakonnas Valga linnas asuv maa-ala (Vabaduse, Kesk, Sepa, Riia ja Raja

tänavate ja neid ääristavate hoonestusalade ala) ning saadeti sellekohased teavitused maa-alale

jäävate kinnistute omanikele.

05.11.2024 toimunud Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul ei toetatud Muinsuskaitseameti

ettepanekut lõpetada Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitse. Soovitati omavalitsusega

täiendavat dialoogi pidada ja leiti, et kriteeriumite hindamisel oleks võinud jõuda ka

teistsugustele järeldustele. Amet selgitas, et omavalitsus on olnud protsessi kaasatud ja nende

peamiseks mureks on riigi eemaldumine äärealadelt. Koostamisel olevas üldplaneeringus on

kavas käsitleda ka Valga linna miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramist,

linnatuumiku muinsuskaitseala on seni olnud ühtlasi kaitstud miljööväärtusliku

hoonestusalana. Muinsuskaitseamet on jätkuvalt seisukohal, et Valga linnatuumiku kaitse

muinsuskaitsealana tuleks lõpetada. Ettepaneku tegemisel lähtuti MuKSist, mis teeb ametile

ülesandeks hinnata kõigi muinsuskaitsealade vastavust riikliku kaitse eeldusele. Valga puhul ei

ole riikliku kaitse eelduse olulised kriteeriumid täidetud, seega puudub õiguslik alus jätkata

isikute omandipõhiõiguse ja omavalitsuse autonoomia piiramist. Regionaalpoliitilised asjaolud

ei kaalu seda üles, kuna riikliku kaitse eelduse täitmine on keskse tähendusega riikliku kaitse

kehtestamise kaalumisel.

Kultuuriminister on ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha (MuKS § 20 lg 5), kuid

nõustub Muinsuskaitseameti seisukohaga, et Valga linnatuumiku puhul ei ole riikliku kaitse

eeldus täidetud ning et riikliku kaitse jätkumine muinsuskaitsealana ei ole eesmärgipärane ja

proportsionaalne meede. Avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse

põhimõtet ning ala suhtes rakendatavat kohalikku kaitset arvestades on riikliku kaitse

lõpetamine põhjendatud.

5. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Valga on auväärse ajalooga linn ja see, et linnatuumiku ala muinsuskaitsealaks olemine lõpeb,

ei vähenda linna ajaloolist tähtsust. Samuti ei vähenda muinsuskaitseala lõpetamine Valga

linnatuumikus säilinud ajaloolise hoonestuse ja linnaruumi väärtust. Kõnealuses piirkonnas on

säilinud väärtuslikke hooneid (nt Kesk 6, Kesk 8, Kesk 15, Kesk 19, J. Kuperjanovi 4, J.

Kuperjanovi 6) ja tänavalõike (nt Sepa tn loodekülg Raja ja Kesk tn vahel, Kungla tn), kuid

need ei moodusta muinsuskaitseala kriteeriumitele vastavat ühtset piirkonda. Kuna Valga

ajalooline linnatuumik on säilinud fragmentaarselt, siis ei ole alust jätkata riiklikust kaitsest

tulenevate piirangutega kogu linnatuumiku alal. Valgal on kohalikul tasandil võimalus suunata

atraktiivse ja elava südalinna arengut planeeringute ja arengukavadega, mis on arvestades

kultuuriväärtuslike hoonete hajusat paiknemist ka proportsionaalselt sobivam meede, ning luua

eeldused ajaloolise linnasüdame identiteedi säilimiseks praeguste ja tulevaste põlvede mälus.

9 Leiukoha info kultuurimälestiste registris

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=31178

11

Valga linna kehtivas üldplaneeringus (kehtestatud Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega

nr 6) on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määratud Valga linna ajaloolise linnatuumiku

muinsuskaitseala ja selle kaitsevöönd (vt üldplaneeringu seletuskiri lk 3310 ja joonis nr 6

„Piirangud“11). Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine ei too kaasa muudatusi kehtivas

üldplaneeringus. Täna kehtib samale alale topeltkaitse, sh nõuded ja piirangud, ehk ala on

samaaegselt riikliku kaitse all muinsuskaitsealana kui ka miljööväärtusliku alana.

Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamisega kultuuriväärtuslik ala ära ei kao, selle väärtuse tasand

jääb kohalikuks. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb kogu planeeringu alal, sh

miljööväärtuslikul hoonestusalal, hoonete planeerimisel ja projekteerimisel järgida katuste

kaldeid ja kõrgusi, õigete ning ajastusse sobivate viimistlusmaterjalide kasutamist, fassaade

kujundavate detailide säilitamist, juurdeehitiste sobivust ja proportsionaalsust, vanade uste ja

akende säilitamist, kvartalis väljakujunenud hoonestustiheduse säilitamist jms. Need nõuded

tagavad linnatuumiku arenemise selliselt, et säilib selle eripära ja linnaehituslik iseloom.

Põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Seega on kohaliku omavalitsuse

üksuste olulisim põhiseaduslik tagatis põhiseaduse § 154 lõikes 1 sätestatud õigus iseseisvalt

otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi (omavalitsusüksuste enesekorraldusõigus).

Selle osaks on ka kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia. Vastavalt kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada

vallas või linnas ruumilist planeerimist.

Ka Valga valla koostamisel olevas üldplaneeringus (algatatud Valga Vallavolikogu 28.09.2018

otsusega nr 74) on lähteseisukohtades sätestatud lahendatavateks teemadeks miljööväärtuslike

alade kavandamine ja kultuuripärandiga arvestamine. Muinsuskaitseamet on kohtumistel ja

vastuskirjades selgitanud Valga Vallavalitsusele võimalust jätkata Valga linnatuumiku kaitset

kohalikul tasandil miljööalana üldplaneeringus. Kohalik omavalitsus peab oma ülesannete

täitmisel MuKS § 3 lg-st 7 tulenevalt arvestama kultuuripärandi kui avaliku väärtusega. Seega

on ka kohalikul omavalitsusel kohustus tagada oma territooriumil ruumilise planeerimise

protsessides kultuuripärandi säilitamisega arvestamine. Uuendades üldplaneeringut, saab

omavalitsus anda veelgi täpsemalt suuniseid, kuidas arendada linna jaoks olulist keskkonda.

Lisaks võimalusele määrata üldplaneeringus miljööväärtuslikke alasid, saab seal määrata ka

väärtuslike üksikobjekte ning seada nende kaitse- ja kasutustingimusi (PlanS § 75 lg 1 p 16).

Iga omavalitsus, sh Valga, saab ise otsustada, kas seda teha ja kehtestada objektispetsiifiline

kaitse, hooldus vm meede või seda mitte teha, sh arvestades konkreetse objekti väärtust

kohalikele elanikele. See tähendab, et Valga linnal, kelle territooriumil kaitset vajavad objektid

asuvad, on õigus otsustada, lähtuvalt kogukonna tahtest ja hoone väärtusest, kas võtta mõni

hoone üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla. Selle juures tuleks lähtuda sellest, mis on

väärtuslik eelkõige kohaliku kogukonna identiteedi ja koha eripära alalhoidjana. Kaitse alla

võtmine kohalikul tasandil võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine ei ole

põhjendatud riikliku kaitse eeldusele mittevastavuse tõttu.

10 Üldplaneeringu seletuskiri (lk 33-34):

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA_%C3%9Cldplaneeringu+seletuskiri

_03.2021.pdf/2888b20c-ccfc-4f7d-b00d-b595519337be 11 Üldplaneeringu joonis nr 6 „Piirangud“:

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA+-

+Valga+%C3%9CP_PIIRANGUD03.2021.pdf/49c4bb9c-7a0e-4590-b8be-c340fcf1eede

12

Kohaliku kaitse rakendamine eeldab omavalitsuselt koostamisel olevas üldplaneeringus

miljööväärtusliku ala kaitse- kasutustingimuste seadmist. Praegu kehtivas üldplaneeringus on

miljööväärtuslik ala määratud muinsuskaitseala piirides. Üldplaneeringu menetluse käigus saab

miljööala piirid üle vaadata ja neid vajadusel muuta. Muinsuskaitseamet on valmis Valga valda

nõustama miljööväärtuslikule alale kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. Vajalik eeltöö

selleks on tehtud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste12 näol – seal on toodud ära

hoonete väärtusklassid ja tehtud ettepanekud vastavate kaitse- ja kasutustingimuste

sõnastamiseks. Seega ei ole vajalik teha lisakulutusi täiendavate alusuuringute tellimiseks.

Omavalitsusel on kohaliku tasandi kaitse rakendamisega seoses vajalik senine töökorraldus üle

vaadata, sh hinnata vajadust täiendava pärandispetsialisti järele, ja hakata senisest suuremat

tähelepanu pöörama pärandikaitsega seotud küsimustele.

Muinsuskaitseamet analüüsib kultuurimälestiste nimekirjade korrastamise protsessi raames

Valga linna, sh linnatuumiku muinsuskaitsealal asuvate väärtuslike hoonete, mis ei ole riikliku

kaitse all, vastavust ehitismälestise kriteeriumitele. Seda tööd ei olnud võimalik teha kaitsekorra

menetluse käigus, kuna riikliku kaitse kriteeriumeid hinnatakse hoonetüüpide kaupa kogu Eesti

konteksti silmas pidades.

Katastriüksuseid asub Valga muinsuskaitsealal 194 ja muinsuskaitseala kaitsevööndi alal 114,

kokku on muinsuskaitsealast tulenevate piirangutega hõlmatud 308 katastriüksust.

Korraldusega kaasneb, et Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõppemisega

lõpevad hoonetel ja rajatistel, mis ei ole eraldi mälestised ega jää edaspidi mälestise

kaitsevööndisse, MuKSist tulenevad piirangud. Samuti väheneb muinsuskaitseala ehitiste

omanikel halduskoormus lubade taotlemisel ning Muinsuskaitseametil sellega seonduv

töökoormus.

Muinsuskaitseala lõpetamisel ei saa ehitiste omanikud, kui tegemist ei ole mälestisega, taotleda

riigilt toetust MuKS § 35 alusel.

Hoone või hooneosa suhtes, mis on kaitse all mälestisena, jäävad MuKSist tulenevad nõuded

ja kitsendused kehtima senisel kujul.

Valga linnatuumiku ala muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine toob kaasa vajaduse määrata

endise Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvatele kinnismälestistele

kaitsevööndid, kuna neid varem muinsuskaitsealal asumise tõttu ei olnud määratud.

Kaitsevööndite kehtestamise menetlus, sh kaasamine, on toimunud paralleelselt Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise menetlusega.

Lisaks on määratud Vabaduse, Kesk, Sepa, Riia ja Raja tänavate ja neid ääristavatele

hoonestusalade alale arheoloogiline leiukoht, kuna sealt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib see neid jätkuvalt

sisaldada. Arheoloogiline leiukoht annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde

käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise kultuurkihi

iseloomu ja ulatuse kohta. Võrreldes Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ulatusega on

arheoloogiline leiukoht läänepoolses osas veidi laiem ja idapoolses osas kitsam ning u 5,5 ha

võrra väiksem. Arheoloogilisel leiukohal tuleb MuKS § 26 lg 1 kohaselt teostada enne tööde

12 Valga linna üldplaneeringu muinsuskaitseala hoonete uuring ja muinsuskaitse eritingimused, Kristo Kooskora

Joonis OÜ , 2016–2018

13

tegemist uuring ning MuKS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt teavitada Muinsuskaitseametit vähemalt 10

päeva enne uuringu alustamist uuringuteatisega ja esitada uuringukava. Maaomanikule on

tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam, kui juba alustatud tööde

peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei

kaasne eelnimetatud ehitus- või kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust

tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud (MuKS § 27

lg 1 ja § 48).

7. Korralduse jõustumine ja rakendamine

Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

MuKS sätestab erinevaid kohustusi muinsuskaitsealal asuva ehitisega seotud töödele ja

tegevustele, mis käesoleva korralduse jõustumisega enam Valga linnatuumiku alal ei kohaldu.

MuKS § 46 lg 1 kohaselt tuleb muinsuskaitsealal asuva ehitise ehitamiseks, konserveerimiseks

või restaureerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks olulise teabe väljaselgitamiseks teha

vajaduse korral uuring. Uuringu tegemiseks tuleb esitada uuringuteatis (MuKS § 47 lg 1), mille

kiidab heaks Muinsuskaitseamet (MuKS § 47 lg 3 ja lg 5). Uuringuteatise alusel võib uuringu

teha kahe aasta jooksul teatise esitamisest või lisanõuete esitamisest (§ 47 lg 7). MuKS § 50 lg

1 ja 2 alusel on muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või

teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks ning muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamiseks või

rajamiseks nõutavad muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse eritingimused annab amet

haldusaktiga (MuKS § 50 lg 3) ja need kehtivad 5 aastat (MuKS § 51 lg 5). MuKS § 51 lg 1

alusel on nõutav tööde tegemise luba muinsuskaitsealal asuva ehitise ehitusprojekti või

tegevuskava alusel konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks ning ilme muutmiseks.

Samuti on muinsuskaitsealal tööde tegemise luba nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, raie-,

kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks (MuKS § 51 lg 3 p 1).

Tööde tegemise loa annab Muinsuskaitseamet haldusaktiga ja see antakse kuni 5 aastaks

(MuKS § 54 lg 2 ja lg 6). Muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitise püstitamiseks või rajamiseks

ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja

lammutamiseks13 on ehitamisest huvitatud isik kohustatud ametit ehitamisest ette teavitama

(MuKS § 58 lg 1). Tööde tegemise teatise alusel võib töid teha kahe aasta jooksul (MuKS § 59

lg 6).

Pärast käesoleva korralduse jõustumist ei ole vajalik eelnimetatud lube taotleda või teatisi

esitada. Kui enne käesoleva korralduse jõustumist on esitatud loataotlus või teatis

muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis tehtava tegevuse kohta ning mille puhul tööde

tegemise luba või teatise heakskiitmine ei ole muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise tõttu

enam nõutav, lõpetab amet loa või teatise menetluse taotluse läbi vaatamata jätmisega, kuna

Muinsuskaitseametil puudub pädevus ja õiguslik alus õiguspärase haldusakti andmiseks või

toimingu tegemiseks (haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 43 lg 1 p 3, § 54, § 107 lg 1).

Enne käesoleva korralduse jõustumist antud ning kehtivad ja realiseerimata haldusaktid

(muinsuskaitse eritingimused, tööde tegemise load) saab Muinsuskaitseamet tunnistada

kehtetuks HMS § 64 lg 2 ja § 65 alusel omal initsiatiivil või isiku taotlusel asjaolude

muutumisest alates.

13 Kui tegevuseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutav ehitusteatis või ehitusluba või kui ehitamine

kaitsevööndis ei ole ametiga kooskõlastatud.

14

Korralduse väljaandmise seisuga ei ole Muinsuskaitseametis pooleli ühtegi Valga

muinsuskaitseala hoonet puudutavat eritingimuste menetlust. Kehtivaid muinsuskaitse

eritingimusi on Valga muinsuskaitsealal 8, neid saab Muinsuskaitseamet omal algatusel või

isiku taotluse alusel kehtetuks tunnistada (HMS § 64 jj). Valga muinsuskaitsealal ei ole

kehtivaid tööde lubasid.

MuKS § 52 lg 4 ja 5 ning § 58 lg 1 alusel kooskõlastab pädev asutus14 ametiga ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamise muinsuskaitsealal või selle

kaitsevööndis, samuti muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise (MuKS

§ 58 lg 5). Kui enne käesoleva korralduse jõustumist on esitatud kooskõlastamise taotlus, mille

puhul kooskõlastamine ei ole muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise tõttu enam nõutav,

teavitab amet pädevat asutust asjaolude muutumisest (kooskõlastamise õigusliku aluse ja

vajaduse äralangemisest). Kui Muinsuskaitseamet on jätnud ehitamise või muud tegevused

kooskõlastamata või kooskõlastanud kõrvaltingimustega ja pädev asutus ei ole veel tegevusteks

vastavat luba otsustanud, tuleb ameti kooskõlastust käsitelda pärast muinsuskaitseala

lõpetamist mittesiduva arvamusena. Juhul, kui pädev asutus on Muinsuskaitseameti

mittekooskõlastuse või kõrvaltingimuste tõttu jätnud loa andmata või seadnud loale või otsusele

kõrvaltingimusi, on pädeval asutusel võimalik algatada haldusakti muutmise menetlus või

uuendada menetlust HMS § 44 alusel.

MuKS § 35 lg 1 alusel võib muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja ametilt taotleda

toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,

restaureerimiseks, hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks ning taastamiseks15. Enne käesoleva

korralduse jõustumist esitatud toetuse taotlus jäetakse kultuuriministri 09.05.2019 määruse nr

22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ § 18

lg 2 p 1 alusel rahuldamata. Taotleja ja taotlus ei vasta enam viidatud määruses sätestatud

nõuetele, kuna toetuse saamise eeldus (muinsuskaitsealal asuv ehitis) on ära langenud. Enne

käesoleva korralduse jõustumist tehtud toetuse eraldamise otsused jäävad kehtima ning

lähtuvalt õiguspärasest ootusest ei ole ametil alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Korralduse

väljaandmise seisuga on Muinsuskaitseamet teinud ühe otsuse toetuse eraldamiseks.

Kui Muinsuskaitseamet on määranud enne käesoleva korralduse jõustumist MuKS § 46 alusel

uuringu või § 50 lg 4 p 7 alusel muinsuskaitselise järelevalve teostamise ja uuring või

järelevalve on teostatud, on uuringu või muinsuskaitselise järelevalve tellijal õigus nõuda

hüvitist MuKS § 48 lg 2 või § 56 lg 3 alusel vastavalt kultuuriministri 15.05.2019 määrusega

nr 25 „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning

uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“ ja 09.05.2019 määrusega nr 21

“Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise ja läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning

kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud tööde dokumenteerimise kord“ kehtestatud

tingimustele ja korrale. Juhul kui käesoleva korralduse jõustumisel ei ole eelnevalt määratud

uuring või muinsuskaitseline järelevalve teostatud, peab amet selle määramise otsuse

tunnistama kehtetuks. Korralduse jõustumise hetkeks ei ole Valga muinsuskaitseala hoonetele

14 Üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus, kuid võib olla ka nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 15 Täpsemalt on toetuse andmise tingimused määratud kultuuriministri 09.05.2019 määrusega nr 22 „Mälestise ja

muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“.

15

määratud uuringu või järelevalve kohustust ning seeläbi ei ole tulemas ka potentsiaalset hüvitise

taotlust.

8. Vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

9. Korralduse kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning arvamuse avaldamiseks Valga Vallavalitsusele. Valga Vallavalitsus eelnõuga ei

nõustunud, tuues välja varasemad põhjendused. Kultuuriministeerium vastas 03.04.2025 Valga

Vallavalitsusele, et täiendab eelnõu seletuskirja ja soovib jätkata Valga linnatuumiku kaitse

lõpetamise ettepaneku eelnõu menetlusega ning esitab ettepaneku Vabariigi Valitsusele

otsustamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium,

Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised

kooskõlastasid vaikimisi.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 20.05.2025 nr 1-11/576-1

Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks

olemise lõpetamine

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga

linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 628 2381

[email protected]