Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 27.02.2025 nr 9-4.4/666-2

Valga Vallavalitsus

[email protected] Meie 03.04.2025 nr 1-11/120-5

Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“

eelnõu

Lugupeetud Monika Rogenbaum

Kirjutasite, et Valga Vallavalitsus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise“ eelnõud ega nõustu Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamisega. Tõite välja põhjendustena, et eelnõu ettevalmistamine

ei ole toimunud kooskõlas muinsuskaitseseadusega, huvitatud isikud on jäetud õigeaegselt

kaasamata ja nende huvid arvestamata ning riikliku kaitse eelduste hindamisel esineb puudusi.

Samuti tegite ettepaneku jätkata kaitsekorra koostamisega.

Kultuuriministeeriumi hinnangul vastab eelnõu menetlus muinsuskaitseseadusele ning

Muinsuskaitseamet (MKA) on huvitatud isikuid menetlusse kaasanud muinsuskaitseseaduses ja

haldusmenetluseseaduses ettenähtud mahus. Mõistame, et Valga linnatuumiku riikliku kaitse

lõpetamise menetlus on tekitanud küsimusi olukorras, kus teistele muinsuskaitsealadele on

koostatud uued kaitsekorrad. Samas on oluline mõista, et Valga muinsuskaitseala kehtestamise

protsess erines teistest ning kaitse kehtestati alles 1995. aastal. Muinsuskaitseameti pädevad

eksperdid on avalikul arutelul1 mitmel korral selgitanud, et kui 1995. aastal olnuks võimalik

linnatuumikut kaitsta miljööväärtusliku alana, ei oleks seda riikliku kaitse alla võetud. Põhjus,

miks riiklik kaitse just nüüd lõpetatakse, tuleneb 2019. aastal kehtima hakanud

muinsuskaitseseadusest, mille järgi sai MKA ülesandeks hinnata kõigi muinsuskaitsealade

riiklikule kaitsele vastavuse kriteeriume ning sellest lähtuvalt otsustada, kas koostada uus

kaitsekord või ala kaitse lõpetada.

MKA on ekspertorganisatsioon, kelle koostatud eksperthinnangus ei ole Kultuuriministeeriumil

alust kahelda. MKA on hinnangu koostamisel lähtunud kultuuriministri 15.05.2019 määrusest nr

23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“. Nii Valga Vallavalitsus kui mitmed teised on

eksperthinnangut üldsõnaliselt kritiseerinud, samas toomata välja vastukaaluks konkreetseid

asjaolusid, mis võimaldaks sisuliselt eksperthinnangut täiendada või ümber hinnata. Vald on

seisukohal, et sama määrust aluseks võttes oleks võimalik jõuda ka teistpidisele seisukohale, kui

1 Valga muinsuskaitseala eelnõude 04.04.2024 toimunud avaliku arutelu protokoll (punkt 3.4):

https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Protokoll_Valga%20muinsuskaitseala%20eelnoude%20avalik%20arutelu_04.04.2024_0.pdf

viia analüüs läbi õiglases ja optimistlikus vaates, keskendudes sellele, mis on olemas, mitte sellele,

mida enam säilinud ei ole. MKA ongi hinnangu koostamisel lähtunud sellest, mis on Valga

linnatuumiku muinsuskaitsealal tänaseks säilinud ning arvestanud ka seda, milline on olnud ala

lähimineviku suundumused. Samuti on MKA võtnud arvesse, et Valga linnatuumiku alal on eraldi

mälestisena kaitse all 25 mälestist.

Parandame eelnõu seletuskirjas teie poolt vastuskirjas välja toodud vea, et 18.10.2022 küsis

Muinsuskaitseamet enda koostatud hinnangule omavalitsuse arvamust. Täpsustame, et 18.10.2022

toimunud menetluskomisjonis otsustas Muinsuskaitseamet, et analüüsi tutvustatakse

omavalitsusele, kuid analüüsi tutvustati 08.11.2022, kui amet omavalitsusega kohtus.

Toote väga õigesti vastuskirjas välja, et vald on palju panustanud linnasüdame ja selle

kinnismälestiste säilimisse ja leiate, et alles nüüd on märgata, et sellesse hakkavad panustama ka

erasektori kinnisasjade omanikud. Ajalooline linnasüda on tõesti tänu mitme märgilise hoone

korrastamisele ja programmi „Hea avalik ruum“ raames valminud kvaliteetsele linnaruumile

järjest atraktiivsemaks muutunud. See areng saab jätkuda ka kohaliku omavalitsuse

koordineerimisel, kui vald jätkab senise muinsuskaitseala kaitset miljööväärtusliku

hoonestusalana. Muinsuskaitseamet panustab jätkuvalt kõigi linnas asuvate mälestistega

seonduvasse, samuti räägib kaasa nende kaitsevööndis toimuva osas. Samas on linnatuumiku

arengu suunamisel linnal edaspidi võimalik määrata, millises ulatuses nõudeid seada, et anda

sellega linnakeskuses tegutsemiseks rohkem vabadust. Ka uue üldplaneeringu koostamise käigus

läbi viidud arengustsenaariumite võrdluses2 on märgitud, et muinsuskaitse eritingimused võivad

vähendada potentsiaalsete arendajate huvi keskusala arendamise vastu. Lihtsam on arendada

väljaspool muinsuskaitseala piire (nt stsenaarium 1 korral linna äärealadele kavandatud elamu-

ning tootmis- ja ettevõtlusaladel), kus muinsuskaitse tingimused on leebemad või puuduvad. See

omakorda võib viia olukorrani, kus keskusalale võivad jääda korrastamata ja lagunevad

muinsuskaitse all olevad hooned. Muinsuskaitseala kaitse lõpetamisel ei eelda keskusala

arendamine enam kokkuleppeid Muinsuskaitseametiga (v. a mälestiste ja nende kaitsevööndi

puhul), vaid piirduda saab omavalitsusega kokkulepete tegemisega.

Toote kirjas välja, et eelnõu seletuskirjas on info, et amet analüüsib kultuurimälestiste nimekirjade

korrastamise protsessi raames Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal asuvate väärtuslike hoonete,

mis ei ole riikliku kaitse all, vastavust ehitismälestise kriteeriumitele. See tekitas küsimuse, miks

ei tehtud analüüsi koos kaitse lõpetamise menetlusega. Lisaks Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala väärtuslike hoonetele analüüsib MKA kogu Valga linna väärtuslikke hooneid

nimekirjade korrastamise raames, et selgitada välja, kas seal leidub hooneid, mis vastavad riikliku

kaitse kriteeriumitega. Seda teeb MKA nimekirjade korrastamise protsessi raames. Hetkel on töös

ehitismälestiste riikliku kaitse kriteeriumite hindamise metoodika koostamine, mille järel MKA

viib läbi hoonetüüpide põhised hindamised üle kogu Eesti. Seda tööd ei olnud võimalik teha

kaitsekorra menetluse käigus, kuna riikliku kaitse kriteeriumeid hinnatakse hoonetüüpide kaupa

eelpool mainitud veel valmimisel oleva metoodika alusel kogu Eesti konteksti silmas pidades.

Menetlusosalised saavad hinnangutega tutvuda ja oma sisendi anda, kui need on valminud. Sellest

võimalusest annab MKA aegsasti teada.

Endine Valga linnaarhitekt on öelnud, et muinsuskaitse ei täida Valgas oma eesmärki ja

muinsuskaitseamet peaks oma lähenemist muutma3, tuues näitena hoonetele seatud nõuete

2 Stsenaariumite võrdlustabel, koostaja Alkranel OÜ

https://www.valga.ee/documents/17893995/21673498/Arengustsenaariumite+vSrdlustabel.pdf/f9ceb515-2da4-

4d57-a129-9915c64c9715 (lk 8) 3 Jiri Tintera: muinsuskaitse kahanevas linnas Valga näitel: https://arvamus.postimees.ee/6424550/jiri-tintera-

muinsuskaitse-kahanevas-linnas-valga-naitel Postimees 09.10.2018

leevendamise. Muinsuskaitseamet peab muinsuskaitsealale kaitsekorra alusel tingimusi seades

lähtuma muinsuskaitseseadusest ega saa teha leevendusi, mis läheksid vastuollu riikliku kaitse

põhimõtetega (muinsuskaitseseadus § 3). Seega ei saa MKA lubada riikliku kaitse all olevatel

hoonetel ajastule mittesobivate materjalide kasutamist ega ka ajutise meetmena sobimatute akende

paigaldamist, mille linnaarhitekt ühe võimalusena välja on pakkunud. Küll aga on omavalitsusel

võimalik seada leevendatud tingimusi miljööväärtuslikele aladele, mistõttu ongi see sobiv viis ala

säilitamiseks samal ajal vajalikku paindlikkust pakkudes.

Olete arvamusel, et kehtiv üldplaneering ei taga linnatuumiku kaitset miljööalana ning kuni uue

üldplaneeringu kehtestamiseni jääb Valga linnatuumik kaitseta. Üldplaneeringus on

miljööväärtuslik ala määratud muinsuskaitseala piirides ning muinsuskaitse ala kaitse lõpetamine

ei lõpeta miljööväärtusliku ala kaitset. Üldplaneeringus ei ole sätestatud kaitse- ja kasutustingimusi

miljööalale, kuid on sõnastatud arhitektuursed piirangud, mis kehtivad kogu planeeringu alale.

Neid piiranguid rakendades on võimalik reguleerida ehitustegevust linnatuumiku alal kuni uue

üldplaneeringu ja sealsete miljööala kaitse- ja kasutustingimuste kehtestamiseni. MKA on valmis

Valga valda nõustama miljööväärtuslikule alale kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. Vajalik

eeltöö selleks on tehtud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste näol4 – nimetatud dokumendis

on toodud ära hoonete väärtusklassid ja tehtud ettepanekud vastavate kaitse- ja kasutustingimuste

sõnastamiseks. Täiendame teie tagasisidest lähtuvalt eelnõu seletuskirja kohalikule omavalitsusele

kaasnevate mõjude ja kaasneda võivate kulude osas.

Soovime välja tuua, et seni ei ole kaitse lõpetamise ettepanekule vastu olnud linnatuumiku

elanikud ega sealse kinnisvara omanikud, kuna näevad ettepanekus võimalust piirangute

leevendamiseks.

Kultuuriministeerium soovib jätkata Valga linnatuumiku kaitse lõpetamise ettepaneku eelnõu

menetlusega ja esitada ettepanek Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 628 2381

[email protected]

4 Valga linna üldplaneeringu muinsuskaitseala hoonete uuring ja muinsuskaitse eritingimused, Kristo Kooskora

Joonis OÜ , 2016–2018