Leping

1

Kinnitatud osakonnajuhataja

otsusega

Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring

Tehniline kirjeldus

1. Uuringu teema

Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning seega on üha olulisem hoida inimesi

tervena ja aktiivsena võimalikult kaua tööturul. Riigi seisukohast on seega oluline tööealise

elanikkonna tervise kaitse ja töövõime säilitamine. Siiski esineb erinevaid tervisekahjustusi või

muid tegureid, mis takistavad osaliselt või täielikult inimese osalemist tööturul. Arvestades, et

inimesed viibivad suure aja oma elust töökeskkonnas, on üheks inimese tervisekahjustuste ja

seetõttu töölt eemal viibimise põhjuseks töökeskkonnas esinevad ohud. Seetõttu on oluline

tegeleda tööga seotud tervisekahjustuste ennetamisega ning luua tööandjatele ja töötajatele

tugevam motivatsioon ennetada töövõimekao tekkimist turvalise töökeskkonna tagamisega1.

Sama oluline on juba esinenud tervisekahjustusega varakult, efektiivselt ja terviklikult

tegelemine, eesmärgiga tagada inimesele inimväärne elu, sh toetades tema naasmist tööturule.

Tänane tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja kutsehaiguste (edaspidi KH)

diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-ed, TPH-d ja tööõnnetused)

kahjuhüvitamise süsteem on puudulik. KH-ed on aladiagnoositud – KH-te diagnoosimine on

pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel keeruline seostada tekkinud

tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH

diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks puudub kohustus tööandjat

diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada meetmeid sarnaste juhtumite

ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust uurida TPH-sid. Samuti ei

ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne – näiteks tööandjad ei näe enda

tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning keelduvad kahjuhüvitise

maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja vastu kohtusse, mis on

pikk, kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi

SKA) poolt makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise kord osapooltes mitmeid

murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse kahjuhüvitise maksmisel töötaja

osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist ja selle suurust

vanaduspensioniealistel).

Aastakümnete jooksul on üritatud leida tööõnnetuste (edaspidi TÕ) ja KH poolt põhjustatud

tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi

(näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise

kokkuleppe puudumise tõttu jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse

1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018.

aastal. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.

2

väljatöötamise kavatsus2, kuid eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei

jõutud.

2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja

Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe3 sooduspensionite reformimiseks, mille raames

lepiti kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh

kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et uut hüvitamise toetust hakatakse

rakendama täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise

lõpukuupäevast4.

Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk: 1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise

probleemkohad ning töötada välja võimalikud lahendused; 2) kaardistada tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid, töötada välja võimalikud lahendused

ning analüüsida nende mõjusid. Käesoleva uuringu fookusest jäävad välja hüvitised ja

teenused, mis on tagatud riiklikust süsteemist, st haigushüvitised, raviteenused (sh

retseptiravimite kulud), töövõimetoetus, tööalane rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused,

sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus ja toitjakaotuspension. Samuti jäävad käesolevast uuringust

välja töötervishoiule ja tööohutusele suunatud ennetustegevused.

2. Kehtiv regulatsioon ja probleemikirjeldus

Töökeskkonnas võivad töötajad olla ohustatud viie ohugrupi – füüsikaliste, füsioloogiliste,

keemiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete – ohuteguritest, mis võivad aja jooksul

põhjustada erinevaid tervisekahjustusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS)

kohaselt on tööst põhjustatud tervisekahjustuseks TÕ, KH ja TPH.

TÕ on TTOS § 22 lõike 1 esimese lause kohaselt töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus

tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval

vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

KH on TTOS § 23 lõike 1 kohaselt haigus, mille on põhjustanud KH-te loetelus nimetatud

töökeskkonna ohutegur või töö laad.

TPH on TTOS § 23 lõike 3 kohaselt töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta

KH-ks.

Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohti, millele soovitakse käesoleva

uuringuga leida lahendusi.

TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad

TTOS § 23 lõike 5 kohaselt diagnoosib TPH ja KH töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja

terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.

Praktikas diagnoosib Eestis KH-eid peamiselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja

2 Eelnõude infosüsteem. Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus. 10.07.2018. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/182e8828-f557-4706-8115-69a664720c40. 3 Hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks. Sotsiaalministeerium. 02.05.2022. Kättesaadav:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-05/sooduspensionite_hea_tahte_kokkulepe.pdf. 4 31. detsember 2030.

3

töötervishoiu keskus (edaspidi PERH), kelle poole pöördumiseks väljastab perearst,

töötervishoiuarst või eriarst töötajale vastavasisulise saatekirja. PERH-i poolt läbiviidavate

KH-te ja TPH-de ekspertiiside läbiviimist rahastab riik PERH-ga sõlmitud töövõtulepingu

alusel.

2023. aastal diagnoositi Eestis vaid 13 uut KH-st ning 38 TPH-d5. Kui võrrelda 10 aasta taguse

statistikaga, siis 2013. aastal diagnoositi 56 kutsehaigestumist ning 190 tööst põhjustatud

haigestumist6, mis näitab et KH-te ja TPH-de diagnoosimine on langustrendis.

KH-te ja TPH-de diagnoosimise langus ei pruugi olla seotud paremate ja ohutumate

töötingimustega, kuna Tööinspektsiooni7 järelevalve andmetel esineb töökeskkonnas jätkuvalt

rikkumisi, vaid näiteks haiguste tööga seotuse tõendamise keerukusega. Näiteks ei ole Eestis

kordagi kutsevähki diagnoositud, kuivõrd seda on raske tööga seostada.8 2023. aasta

veebruaris Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud analüüsi „Hinnanguline

kutsevähijuhtude arv Eestis9“ tulemustest selgus, et umbes 780 (11% kogu vähijuhtumite

diagnoosist) juhtu aastas diagnoositavatest vähijuhtumistest saab seostada riskiteguritega,

millega inimesed on varasematel aastatel töökeskkonnas kokku puutunud. 2021. aastal aga

diagnoositi Euroopa Liidus 3258 uut kutsevähi juhtumit, mis näitab, et diagnoosimine võib olla

keeruline, aga mitte võimatu.10

Lisaks on tööga seotud haiguste (TPH ja KH) määratlus TTOS-s küsitav ning praktikas on

tõusetunud küsimus, mis on TTOS-is kasutatava mõiste „tööga seotud haigus11“ eesmärk ja kas

seda võiks samuti haigestumise korral diagnoosina määrata. Lisaks on töötervishoiuarstid

juhtinud tähelepanu, et kehtiv regulatsioon on ebaselge ja põhjustab arusaamatusi, kuna puudub

KH ja TPH sisuline ja selgelt eristatav vahe.

Alljärgnevalt on täpsemalt kirjeldatud mõningaid praktikas ilmnenud KH-te

diagnoosimise probleemkohti:

 KH-te diagnoosimine on keeruline ja aeganõudev protsess – KH-d kujunevad välja

üldjuhul aastate jooksul – näiteks kutsevähk võib avalduda alles 30 aastat pärast kokkupuudet

ohuteguriga. Töökeskkonna riskid, mis võivad põhjustada kutsehaigestumist, võivad olla

esinenud mitme tööandja ja erineva ajaperioodi jooksul, mis raskendab kutsehaigestumise

seostamist kindla tööandjaga. Lisaks võib KH-t diagnoosival töötervishoiuarstil olla raske

seostada tekkinud haigust mitmekümne aasta taguste töötingimustega, kuivõrd ettevõtte

tehnoloogia ja riskid võivad olla ajas muutunud ning perioodi kohta, mil haigestumine aset

leidis, ei pruugi olla asjakohast dokumentatsiooni (näiteks töökoha riskid ja nende

maandamismeetmed). KH diagnoosimist võivad raskendada ka näiteks ebakvaliteetsed

5 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsioon. Kättesaadav:

https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 6 Tööõnnetused, kutsehaigestumised, tööst põhjustatud haigestumised tabelina 1995-2023. Tööinspektsioon.

Statistika. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/T%C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetused%2C%20kutsehaigestumised%2C%20t%C3%B6%C3%B6st%20p%

C3%B5hjustatud%20haigestumised%20tabelina%201995-2023.xlsx. 7 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024. Kättesaadav: https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf. 8 Kutsevähi ennetamine käib mitmel rindel. Tööelu portaal. 25.10.2023. Kättesaadav:

https://tooelu.ee/et/uudised/1089/kutsevahi-ennetamine-kaib-mitmel-rindel. 9 Samas. 10 Eurostat. Occupational cancers in the EU: a closer look. 18 December 2023. Kättesaadav:

https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-eurostat-news/w/ddn-20231218-1. 11 TTOS § 23 lõike 2 kohaselt on tööga seotud haigus kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.

4

riskianalüüsid, millest tulenevalt puudub ülevaade, milliste ohuteguritega töötajad oma töös

kokku puutuvad / on kokku puutunud (näiteks on kaardistamata töökohal kasutatavad

keemilised ohutegurid). Samuti võib töötervishoiuarstidel olla keeruline hinnata, et haiguse

põhjustas(id) just töökeskkonnas esinevad ohutegurid mitte töökeskkonna välised aspektid

(näiteks geneetilised tegurid, eraelulised traumad), millest tulenevalt võidakse registreerida

haigestumine paljudel juhtudel üldhaigestumise, mitte KH-na. Lisaks tähendab KH

diagnoosimine võimalikku kohtumenetluses osalemist, mis võib vähendada arsti motivatsiooni

KH diagnoosida.

 On küsitav, kas töötervishoiuarsti väljaõpe tagab piisavad teadmised KH-te

diagnoosimiseks ning KH diagnoosimise protsessis on raskendatud teiste

tervishoiuteenuse osutajate kaasamine – töötervishoiuarstid on uuringu Tellijale

peegeldanud tagasisidena, et neil ei ole alati võimalik kaasata KH diagnoosimise protsessi eri

valdkonna tervishoiuteenuse osutajaid (näiteks psühhiaatreid, onkolooge), kuivõrd

erialaeksperdid on üle koormatud ning sellest tulenevalt on nende kaasamine raskendatud või

on erialaekspertide vastuvõtu järjekorrad pikad. Lisaks on töötervishoiuarstid peegeldanud, et

erialaekspertidel on samuti keeruline tuvastada, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga.

See aga tähendab, et töötervishoiuarstidel võib jääda võimalik KH diagnoos määramata.

 Perearstid ei seosta inimese tervisemuret tööga ja töötervishoiuarsti ning

esmatasandi tervishoiu vaheline koostöö on puudulik – töötervishoiuarstid ja perearstid ei

suhtle omavahel piisavalt töötaja tööst põhjustatud terviseprobleemide esinemise korral12,

mistõttu võivad jääda KH-d ja TPH-d diagnoosimata. Samuti on praktikas tekkinud küsimusi,

kas ja kui palju pööravad perearstid tähelepanu töötaja terviseprobleemide esinemisel seostele

töökeskkonna aspektidega13, millest tulenevalt ei suunata töötajaid võimaliku KH või TPH

kahtluse korral töötervishoiuarsti vastuvõtule.

 KH diagnoosimise korral ei erine hüvitised oluliselt üldhaigestumise hüvitistest –

KH korral sarnaselt üldhaigestumisele on töötajal õigus saada riigilt haigushüvitist,

raviteenuseid, retseptiravimeid ning töövõimetoetust. Erinevalt üldhaigestumisest annab KH

diagnoos töötajale võimaluse saada Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist teisest

haiguspäevast 100% ulatuses (ravikindlustuse seaduse § 54 lõige 1 punkt 6 ja § 56 lõige 13).

Tööandja tajub seega KH diagnoosimisest tulenevat mõju alles siis, kui töötaja, kellel KH

diagnoositi, nõuab tööandjalt tervisekahjustustest tulenevalt kahjude (näiteks täiendavate

ravikulude või sissetuleku languse) hüvitamist. Olukorras, kui tööandja endal süüd ei näe ning

ta keeldub nõude hüvitamisest, on töötajal võimalus pöörduda nõudega tööandja vastu

kohtusse. Kohtusse pöördumise protsess on aga pikk, kulukas ja aeganõudev ning praktikas on

töötajaid, kes kohtusse pöörduvad, vähe. Seega võib tekkida olukord, kus tööandja midagi

töötajale ei hüvita, KH-e diagnoosimisest tajutav mõju on minimaalne ning töökeskkonna

parandamisega edasiste tervisekahjude vältimiseks ei tegeleta.

 Töötajad ei ole teadlikud tervisekontrolli eesmärgist, ei soovi, et neil KH

diagnoositakse või esinevad muud tegurid (nt ühiskondlikud hoiakud), mille tõttu oma

tervisemuredest ei räägita – töötajad pelgavad KH-e diagnoosi tõttu töökohal

12 Tervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

RAKE ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Juuli 2020. Kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-

05/TTU_L%C3%B5pparuanne_ISBN.pdf. 13 Samas.

5

stigmatiseerimist, töö kaotamist või lisapingeid ning seetõttu ei anna töötervishoiuarstile teada,

et neil üldse esineb terviseprobleeme, mis võib olla tööst põhjustatud14.

Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid praktikas ilmnenud TPH käsitlusega seotud

probleemkohti:

 TPH diagnoosimisest ei teavitata tööandjaid – TTOS § 23 lõike 5 kohaselt

diagnoosib töötajal TPH töötervishoiuarst. Diagnoosi määramiseks teeb töötervishoiuarst

kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude

ja töö laadi kohta, sh nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja

töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ning vestleb tööandja ja töötajaga, vajaduse korral

külastab töökeskkonda või küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid. Kuigi enne lõpliku

diagnoosi määramist küsib töötervishoiuarst tööandjalt erinevaid andmeid töötaja töökoha ja

töö laadi kohta, siis lõplikust diagnoosist TTOS-i kohaselt töötervishoiuarstid tööandjat ei

teavita.

Lähtuvalt eeltoodust on töötaja otsustada, kas ta teavitab tööandjat, et töötervishoiuarst

diagnoosis tal TPH või mitte. Tööandja teavitamine TPH-st on tavapäraselt seotud olukorraga,

kus haigus takistab töötajal tööülesannete täitmist või töötajal on tekkinud kahju (näiteks kulud

raviteenustele, mida riik ei kompenseeri) ning ta soovib tööandjalt TPH tõttu tekkinud kahju

hüvitamist. Töötajad ei pruugi töö kaotamise hirmus või mõnel muul põhjusel tööandjat TPH

diagnoosimisest teavitada. Pigem jätkab töötaja töötamist samadel tingimustel, mis viib

omakorda selleni, et haigus süveneb ning TPH muutub aastate möödumisel KH-ks.

TTOS-i eesmärk kehtiva regulatsiooni loomisel oli kaitsta töötajaid töökohal esineda võiva

häbimärgistamise või koondamise eest, kui töötajal diagnoositakse TPH. Praktikas tõstatab

eeltoodu küsimuse, kas see on jätkuvalt eesmärgipärane, arvestades asjaolu, et tööandjal ei ole

mitte kuidagi võimalik analüüsida, kas ja mida oleks töökeskkonna ja korralduse muutmiseks

vaja teha, et töötajate tervis ei saaks kahjustada, ning seejuures vältida töötaja, kellel määrati

TPH diagnoos, tervisekahjustuse süvenemist.

 TI ei uuri TPH-sid – TTOS § 23 lõike 7 kohaselt teavitab töötervishoiuarst määratud

TPH diagnoosist TI-d. TPH andmeid võetakse arvesse iga-aastase TI järelevalve valimi15

planeerimisel. Muid jätkutegevusi seoses TPH-ga aga TTOS-i kohaselt ei kaasne ning TI TPH-

sid ei uuri16, mis on praktikas tõstatanud küsimuse, mis on TI teavitamise eesmärk.

 TPH-de diagnoosimise rahastamine on puudulik – TPH-de ekspertiisi läbiviimine on

riigi rahastatud vaid PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. Kui ekspertiisi viivad läbi

töötervishoiuarstid väljaspool PERH-i, siis peaks ekspertiisi eest tasuma tööandja, mis tähendab

tööandjale üldjuhul suuremaid kulusid. Kui tööandja keeldub ekspertiisi rahastamisest

suurenevate kulude vm tõttu, on töötajal endal võimalus ekspertiisi eest tasuda. Lisaks on

töötervishoiuarstil võimalus väljastada töötajale saatekiri PERH-i kutsehaiguste ja

töötervishoiu keskusesse TPH diagnoosimiseks. See aga tähendab töötaja n-ö jooksutamist

ühest asutusest teise, kuigi tegelikkuses võib kohalikul töötervishoiuarstil olla endal võimekust

14 Samas. 15 Tööinspektsioon koostab igal aastal järelevalve valimi, kus on loetelud ettevõtted, keda planeeritakse

konkreetsel aastal kontrollida. Valimi koostamisel võetakse arvesse näiteks ettevõtte riskitaset, toimunud TÕ,

diagnoositud KH ja TPH, riskianalüüsi olemasolu. 16 TTOS-i kohaselt ei teavitada tööandjat töötajale määratud TPH diagnoosist, mistõttu ei ole kehtiva

regulatsiooniga seatud TI-le samuti kohustust uurida TPH-sid, sest muidu ei kannaks tööandja mitteteavitamine

oma hetke eesmärki.

6

ja oskust TPH ekspertiisi läbiviimiseks. Seega võivad osad TPH-d jääda diagnoosimata, sest

puudub rahastus ekspertiisi läbiviimiseks (tööandja keeldub täiendavate tegevuste eest

maksmast ja töötajal ei ole rahalist võimekust).

Tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi praktikas ilmnenud

mõningad probleemkohad

TTOS-i kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest tööandjalt

hüvitist võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS)17 sätestatud ulatuses, kui tööandja on rikkunud

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning sellest tulenevalt on tekkinud töötajal

tervisekahjustus. Kahju hüvitamise eesmärk võlaõigusseaduse kohaselt on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lõige 1).

Kahjuhüvitise nõude korral tuleks töötajal leppida tööandjaga kokku kahjuhüvitise põhimõtetes

– millised kahjud tööandja hüvitab, mis ulatuses, kui sageli ja kui pika ajaperioodi jooksul jms.

Olukorras, kus töötaja ja tööandja ei jõua kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, on töötajal

õigus pöörduda hüvitise nõudega kohtusse.

Kui tööandja, kes on töötaja TÕ või KH tekkimisega seotud, on õigusjärglaseta likvideeritud,

on töötajal TTOS § 242 lõike 1 kohaselt õigus pöörduda kahjuhüvitise nõudega

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poole, kes hüvitab18 sissetuleku vähenemisest,

täiendavatest ravikuludest ja toitja kaotusest tingitud kahju. Kehtiva õiguse kohaselt TPH

tagajärjel tekkinud kahju SKA ei hüvita.

Kehtivas kahjuhüvitamise süsteemis on aga alljärgnevad probleemid:

 Töötaja ei saa tööandjalt, kes on tööst põhjustatud tervisekahjustuse tekkimisega

seotud, alati (õiglast) kahjuhüvitist – tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamine

sõltub suuresti töötaja ja tööandja kokkuleppest. Hüvitise summa võib olla võrdne kahjuga,

kuid võib olla ka oluliselt väiksem, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku väiksemas summas.

Olukorras, kus tööandjad aga enda tegevusel/tegevusetusel seost tekkinud tervisekahjuga ei näe

või ei ole nõus kahjuhüvitise maksmisega, tuleb töötajal pöörduda vastavasisulise nõudega

kohtusse. Kohtusse pöördumine on aga pikk, kulukas ja aeganõudev protsess, mistõttu töötajad

sellest tihtipeale loobuvad ja jäävad kahju hüvitisest sootuks ilma.

 Kehtiv tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteem ei paku tööandjale piisavaid

majanduslikke stiimuleid töökeskkonda panustada ja seeläbi tööst põhjustatud

tervisekahjustuse ennetusega tegeleda19 – tööandja maksukoormus ei sõltu ettevõtte

riskitasemest, sest sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi on ühetaolised ega sõltu ettevõtte

töökeskkonna olukorrast ega tööst põhjustatud tervisekahjustuste arvust. Lisaks puudub

tööandjal kohustus maksta haigushüvitist TÕ-se ja KH-se esinemise korral erinevalt

17 Võlaõigusseaduse §130 - Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,

sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju,

sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 18 TTOS § 242 lõige 2 kohaselt hüvitab SKA 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või

kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekkinud kahju, kui isik on läbinud töövõime hindamise

Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. 19 Poliitikauuringute Keskus Praxis. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus.

Kättesaadav: Microsoft Word - TSP_T\366\366v\365ime_30.11.2015finald2.03.2016 (mkm.ee).

7

üldhaigestumisest (sh TPH-st), mille korral on tööandjal kohustus maksta hüvitist töötaja

haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Seega võib tööandjatel puududa täiendav stiimul

ohutusse töökeskkonda ja töötervishoidu panustamiseks.

 Puuduvad ühtsed kahjuhüvitise maksmise põhimõtted tööandjale ja SKA-le –

inimesi, kes saavad kahjuhüvitist tööandjalt ja inimesi, kes saavad kahjuhüvitist SKA-lt, ei

kohelda ühetaoliselt, kuna kahjuhüvitise maksmise osas puuduvad ühtsed põhimõtted. Samuti

on praktikas tekitanud vaidlusi SKA kahjuhüvitise maksmise osas täpsema regulatsiooni

puudumine (näiteks kahjuhüvitise suuruse arvutamise põhimõtted, inimese omaosaluse/süü

hindamine, vanaduspensioniealistele kahjuhüvitise maksmise põhimõtted, KH-st/TÕ-st

tingitud töövõime kaotuse tuvastamise metoodika jms).

 Ettevõtte pankroti- või likvideerimismenetluse ajal ei pruugi töötaja kahjuhüvitist

saada – ajal, kui ettevõttes toimub pankroti- või likvideerimismenetlus, võib tekkida olukord,

kus tööandjal ei ole finantsvahendite puudumise tõttu võimalik töötajale tööst põhjustatud

tervisekahjustuse eest kahjuhüvitist maksta. Seega võib töötaja jääda mitmeteks kuudeks ilma

õigustatud kahjuhüvitisest. Lisaks ei lähe sel ajal TÕ-sest või KH-sest tekkinud kahjuhüvitise

nõue üle SKA-le ning SKA ei hüvita töötajale hiljem perioodi, mis tööandjal jäi

finantsvahendite puudumise tõttu töötajale pankroti- või likvideerimismenetluse protsessi ajal

maksmata.

 SKA hüvitab tööõnnetusest või kutsehaigestumisest tingitud varalise kahju vaid

töötaja osalise või puuduva töövõime korral – TTOS § 242 lõike 2 kohaselt hüvitab SKA

TÕ-sest või KH-sest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekkinud varalise kahju vaid siis, kui isik

on läbinud töövõime hindamise Töötukassas ning tal on tuvastatud puuduv või osaline

töövõime. Peale Töötukassa töövõime hindamist tuvastab SKA ekspertiis kutsehaigusest

tingitud töövõime kaotuse või töövigastuse suuruse protsendi. Kahjuhüvitist makstakse kuni

Töötukassa poolt tuvastatud puuduva või osalise töövõime kestuse lõpuni. Praktikas on aga

probleemiks, et Töötukassa töövõime hindamise raames ei vaadata seost TÕ-se või KH-ga. Nii

võidakse hinnata täielikult töövõimeliseks inimene, kes tegelikult ei saa enam näiteks KH-st

tulenevalt endisel töökohal töötamist jätkata (ehk töötajale on tekkinud kahju), kuivõrd teisi

töid saaks töötaja jätkuvalt teha. TTOS-i kohaselt SKA sellisel juhul juhtumit edasi ei menetle,

töötajal KH-st või TÕ-st tekkinud töövõime kaotust ei tuvasta ning töötaja jääb ilma

kahjuhüvitistest.

3. Uurimisküsimused

Uuringu koostamisel tuleb:

1) analüüsida ja valideerida TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud

tervisekahjustuse kahjuhüvitamise probleemkohti;

2) pakkuda võimalikke lahendusi probleemide lahendamiseks;

3) hinnata lahenduste võimalikke sotsiaalseid ja majanduslike mõjusid erinevatele

osapooltele (näiteks töötajad, tööandjad, töötervishoiuarstid, TI, SKA), mõju

riigieelarvele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele.

Kahjuhüvitamist puudutavate probleemkohtade lahendamiseks tuleb:

1) välja töötada alternatiivsed lahendused (näiteks uue riikliku toetuse/kahjuhüvitise

loomine, olemasoleva SKA kahjuhüvitise süsteemi ümberkujundamine, tööandja

makstava kahjuhüvitise täpsem regulatsioon/põhimõtted vms);

8

2) analüüsida ja välja töötada ettepanekud SKA kahjuhüvitise maksmise süsteemi

probleemkohtade lahendamiseks (juhuks kui süsteemi terviku ümberkujundamine

mingitel põhjustel ei peaks realiseeruma).

Uuringu tulemusena tuleb vastata alljärgnevatele uurimisküsimustele.

Eesti olukorra analüüs

Uuring peab hõlmama Eesti KH/TPH diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuse

kahjuhüvitise protsessi ja praktika analüüsi tööst tingitud terviseprobleemi tekkimisest kuni

TPH ja KH diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamiseni20.

1) Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühm:

Tööst põhjustatud tervisekahjustuse sihtrühma analüüs (eelkõige sugu, vanus, haridus,

ametikohad, tegevusvaldkonnad, töökohtade maakonnad, tervisekahjustuse diagnoos (kas KH,

TPH või TÕ)), tööhõive staatus enne ja pärast diagnoosi saamist, teave, kas töötaja jätkas

töötamist samal ametikohal ja samadel töötingimustel, mis põhjustas KH või TPH ning kui

paljudel on Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kui paljud on hinnatud

töövõimeliseks).

2) TPH ja KH diagnoosimine

1) Kehtiva olukorra analüüsimise uurimisküsimused

a) Kas kehtiv KH ja TPH käsitlus Eesti õiguses (sh haiguste definitsioon TTOS-s) on

eesmärgipärane21 ehk töötajate tervisekahjustuse süvenemist vähendava mõjuga

ning kas ja mil viisil peaks KH ja TPH käsitlust/regulatsiooni muutma?

b) Millised on TPH ja KH diagnoosimisega seotud peamised probleemid22?

Probleemide kaardistamisel tuleb vaadata töötaja teekonda terviseprobleemi

tekkimisest kuni TPH/KH diagnoosi määramiseni ning teekonnal esineda võivaid

probleeme. Sealjuures tuleks kaardistada erinevad teekonnad (näiteks inimene

alustab terviseprobleemi esinemisel tervisekontrolli perearsti või töötervishoiuarsti

või eriarsti juurest ning jõuab KH/TPH diagnoosimiseni PERH-s).

c) Kas ja kuivõrd on KH-d ja TPH-d aladiagnoositud, sh tuues välja, millistel

põhjustel? Kui palju hinnanguliselt jääb KH-id ja TPH-sid diagnoosimata ehk mis

on aladiagnoosimise ulatus, sh millistes diagnoosigruppides ja milliste

ohuteguritega seonduvalt on aladiagnoosimine suurim (st haigestumised loetakse

üldhaigestumise alla)?

d) Milline on töötervishoiuarsti ja tööandja/perearsti/eriarsti vaheline koostöö TPH ja

KH diagnoosimise protsessis, sh tuues välja, mis on koostöö tugevused ja

nõrkused?

e) Kas töötervishoiu eriala residentuur annab arstile piisavad oskused ja teadmised KH

ja TPH diagnoosimiseks, sh kas eriarstide/perearstide eriala residentuur annab

20 Uuringu fookusest jäävad välja riiklikud hüvitised/teenused, st haigushüvitised, raviteenused (sh retseptiravimite

kulud), töövõimetoetus, tööalane rehabilitatsiooniteenus, tööturuteenused, sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus ja

toitjakaotuspension. 21 Eesmärgid – tuvastada töötajate terviseprobleemid võimalikult varakult; vältida tervisekahjustuse edasist

süvenemist, sh kujunemist kutsehaiguseks; muuta töökeskkond töötajate jaoks ohutumaks jms. 22 Uuringu tegija peab uuringus valideerima tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud TPH ja KH diagnoosimise

probleeme ning lisaks kirjeldama uuringus täiendavaid praktikas esinevaid probleeme.

9

piisavad teadmised, et luua seosest töötaja tervisekahjustuse ja töökeskkonna

ohutegurite vahel?

2) Võimalike lahenduste uurimisküsimused:

a) Mis oleksid vajalikud tegevused, et KH ja TPH diagnoosimisega seotud probleeme,

sh aladiagnoosimist, vähendada?

b) Kuidas muuta KH ja TPH diagnoosimise protsess osapoolte23 jaoks senisest

efektiivsemaks, arusaadavamaks ja läbipaistvamaks (näiteks, et oleks üheselt selge,

milliseid dokumente ja asjaolusid diagnoosimisel arvesse võeti ning kuidas otsuseni

jõuti)?

c) Kuidas parandada perearsti/eriarsti ja töötervishoiuarsti koostööd, et perearst/eriarst

tahaks ja oskaks märgata tervisemure seost tööga ning suunaks inimesi

töötervishoiuarsti vastuvõtule?

d) Kuidas parandada töötervishoiuarsti ja tööandja vahelist koostööd KH

diagnoosimise järgselt, et tööandja saaks võtta töökeskkonnas kasutusele

asjakohaseid meetmeid töökeskkonna parandamiseks?

e) Millised peaksid olema töötervishoiuarsti, tööandja ja töötaja kohustuslikud

jätkutegevused (sh koostöö) kui töötervishoiuarst on diagnoosinud TPH?

f) Mis ulatuses peaks TI uurima TPH-sid, sh mis peaksid olema TI uurimise tulemid

ja võimalikud jätkutegevused?

3. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamine

1) Kehtiva olukorra analüüsimise uurimisküsimused:

a) Mis on tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi peamised

murekohad24?

b) Kas ja mis ulatuses kehtiv tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise

süsteem täidab oma eesmärke25, sh kas ja mil määral aitab kehtiv kahjuhüvitise

süsteem tagada töötajale inimväärse elu ja võimaluse naasta ohutusse

töökeskkonda?

c) Kas tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise süsteemis on tööandja panus

piisav, sh kas see on piisavalt motiveeriv, et tööandja panustaks töökeskkonna ja

tööohutuse parandamisse määral, mis tagaks töötajate tervise kaitse?

d) Kas kehtiv SKA poolt makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise süsteem

on eesmärgipärane? Millised on süsteemi peamised kitsaskohad?

2) Võimalike lahenduste uurimisküsimused:

a) Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi uurimisküsimused.

a. Milline peaks olema kahjuhüvitise süsteem, et see: 1) motiveeriks tööandjaid

panustama töökeskkonna ohutusse ning töötaja tervise hoidmisesse, eesmärgiga

ennetada töötajate tervisekahjustuste teket ja 2) tagaks töötajale kiire ja õiglase

hüvitamise? Milline peaks olema tööandja, töötaja ja riigi vastutuse jaotus

kahjuhüvitise maksmise korral?

23 Tööandjate, töötajate, Tööinspektsiooni, töötervishoiuarstide, perearstide ja eriarstide. 24 Uuringu tegija peab uuringus valideerima tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud tööst põhjustatud

tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohti ning lisaks kirjeldama uuringus täiendavaid praktikas

esinevaid probleeme. 25 Katab töötajale kulud, mis on tekkinud tervisekahjust (näiteks täiendavad ravikulud).

10

b. Milline peaks olema kahjuhüvitise saajate sihtrühm? Kas ja kuidas

ühtlustada/laiendada kahjuhüvitamise saamise õigust nendele isikutele, kellel ei

ole kehtiva süsteemi kohaselt õigus tööst põhjustatud kahjuhüvitisele?26 c. Millistel tingimustel peaks töötajal tekkima õigus kahjuhüvitisele ehk mis

peaksid olema kahjuhüvitise maksmise eeldused27? Näiteks, kas õigus

kahjuhüvitisele peaks olema TÕ, KH kui ka TPH korral samadel tingimustel ja

ulatuses?

d. Millest lähtuvalt tuleks hinnata, kas töötajale on tööst põhjustatud

tervisekahjustuse tagajärjel kahju tekkinud28? Näiteks, kuidas hinnata, kas

pensioniealiste tervisekahjustus on põhjustatud tööst või on tegemist vanusega

kaasnevate terviseprobleemidega?

e. Millist kahju (näiteks sissetuleku langus, täiendavad ravikulud, ravimid,

abivahendid vms) ja mis ulatuses tuleks töötajale kahjuhüvitise raames

hüvitada? Lisaks analüüsida, millise perioodi eest ja kui pika aja vältel tuleks

töötajale kahjuhüvitist maksta?

f. Kuidas ja mis ulatuses võtta kahjuhüvitamise maksmisel arvesse

tööandja/töötaja süü ulatust? Näiteks, kas ja mil määral peaks kahjuhüvitise

suurus sõltuma sellest, kas töötaja jätkab tööd ametikohal, mis on tervist

kahjustav ning on põhjuseks KH-e tekkimisel?

g. Kuidas ja kelle poolt peaks olema läbi viidud TÕ-st, TPH-st ja KH-st tingitud

töövõime languse ulatuse tuvastamine?

h. Kas ja mil viisil tuleks kahjuhüvitise määramisel võtta aluseks Töötukassa

töövõime hindamise tulemusi?

i. Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitise

rahastamise süsteem?

b) SKA kahjuhüvitise uurimisküsimused.29

a. Kas, mis hetkest ja mis ulatuses peaks riik tööandjalt kahjuhüvitise maksmise

üle võtma?

b. Kas ja mis ulatuses peaks riik maksma töötajale kahjuhüvitist aja eest, mil

ettevõttes toimus pankroti- või likvideerimismenetlus, kuid tööandjal ei olnud

selle aja jooksul võimalik töötajale kokkulepitud kahjuhüvitist maksta?

c. Kas ja mis ulatuses peaks riik kahjuhüvitist maksma juhul, kui töötaja ei ole

tööandjalt enne ettevõtte likvideerimist kahjuhüvitamist nõudnud?

d. Millised kulud ja mis ulatuses tuleks riigil töötajatele kahju korral hüvitada?

Milliste andmete ja metoodikate alusel tuleks kahjuhüvitise suurust arvutada ja

kahjuhüvitist määrata?

26 Näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatele, töövõtu- või käsunduslepingu alusel tööd tegevatele isikutele. Ehk neile,

kellel TTOS-i kohaselt ei registreerita TÕ-st või ei diagnoosita KH-st või TPH-d, sh kellel ei ole õigust pöörduda

tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral SKA poole kahjuhüvitise nõudega. 27 Näiteks samal ametikohal töö jätkamine ei ole enam võimalik, töötajal on tuvastatud töövõime langus, mis on

seotud diagnoositud KH, TPH või TÕ-ga ning eeltoodust lähtuvalt on töötajal tekkinud täiendavad (ravi)kulud,

mida riik ei hüvita. 28 Näiteks töötajal diagnoositi KH-s 10 aastat tagasi, sissetulek pärast KH diagnoosimist ei ole langenud, sh ei ole

töötaja sel ajaperioodil täiendavaid ravikulusid või muid teenuseid vajanud. Siis aga lõpetab töötaja töötamise,

läheb vanaduspensionile ning nõuab kahju hüvitamist kuna sissetulek on langenud (tuginedes 10 aasta tagusele

KH diagnoosile). Kuidas sellisel juhul hinnata, kas sissetuleku langus on seotud KH-se diagnoosiga või mitte. 29 Küsimused puudutavad kehtiva SKA kahjuhüvitise süsteemi rakendamisel tekkinud probleemide osas võimalike

lahenduste leidmist.

11

e. Kas ja mis ulatuses ning kui pikalt tuleks maksta kahjuhüvitist

vanaduspensioniealistele?

c) Kuidas tagada töötajatele tööst põhjustatud tervisekahjustuse tulemusel tekkinud

kahjude ühetaoline hüvitamine juhul, kui osadele inimestele maksab kahjuhüvitist

tööandja, aga teistele riik (tööandja likvideerimise korral)?

Euroopa Liidu liikmesriikide praktika kaardistamine

Eestis esinevate KH ja TPH diagnoosimise probleemide ja võimalike lahenduste

väljatöötamiseks kaardistavad uuringu tegijad vähemalt kolme Euroopa Liidu (EL)

liikmesriigi praktikat, seejuures analüüsides, mis on nendes riikides KH ja TPH

diagnoosimise protsess ning kas ja millised lahendused oleksid rakendatavad Eesti kontekstis.

Riigid tuleb valida nende EL liikmesriikide hulgast, kes on EL-s KH ja TPH diagnoosimisel

edukad (kus on kõige rohkem diagnoose kas suhtarvuna elanikkonna kohta või arvuliselt

kokku), sh tuleb võimalusel eelistada riike, kelle lähenemised diagnoosimise protsessi on

erinevad.

KH ja TPH diagnoosimise uurimisküsimused:

1) Millised on riikides KH ja TPH diagnoosimise praktikad ja protsessid?

a) Milline on riikides KH ja TPH diagnoosimisel patsiendi teekond terviseprobleemide

tekkimisest kuni KH ja TPH diagnoosimiseni?

b) Kuidas toimub töötervishoiuarstide koostöö teiste ekspertidega KH ja TPH

diagnoosimise protsessis?

c) Milline on KH ja TPH diagnoosimise süsteemi rahastus?

d) Kuidas toimub töökeskkonna ja KH/TPH põhjusliku seose tuvastamine, milline on

töötervishoiuarsti ja tööandja vaheline koostöö KH ja TPH diagnoosimise protsessis?

e) Kas ja millistele juhendmaterjalidele ning väljaõppele töötervishoiuarstid toetuvad

KH ja TPH diagnoosimisel?

2) Kuidas diagnoositakse kutsevähki ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud tööga

seotud haigusi?

Lisaks leiab uuringu tegija vajadusel asjakohaseid näiteid Euroopa liidu liikmesriikide

praktikast tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise osas, mis on abiks uuringu

lahenduste väljatöötamisel.

Hankijal on hankelepingu täitmise käigus õigus muuta hanke uurimisküsimusi 10% ulatuses,

eeldusel, et sellest tulenevalt ei muutu hanke üldine olemus, maksumus ja lepingu lõppemise

tähtaeg ning muudatused on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks.

4. Uuringu sihtrühm ja metoodika

Uuringu peamiseks sihtrühmaks on töötajad, tööandjad, töötervishoiuarstid,

Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tervisekassa.

Kaasatavateks partneriteks on eelkõige SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja

töötervishoiu keskus, Eesti Kutsehaigete Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Sotsiaalministeerium, Eesti Perearstide Selts, Tartu

Ülikooli Arstiteaduskond.

12

Vajadusel kaasata täiendavalt näiteks Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti

Psühholoogide Liit.

Sihtrühma ja kaasatavaid partnereid kaasatakse uuringu tegijate poolt eelkõige kutsehaiguste ja

tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste

kahjuhüvitamise süsteemi probleemkohtade ning võimalike lahenduse välja selgitamiseks ja

valideerimiseks.

Uuringu koostamise metoodika:

 Dokumendianalüüs – peab hõlmama Eesti õigusaktide, kohtulahendite ja uuringute (sh

teadusuuringute) analüüsi. Dokumendianalüüsis võetakse aluseks ka varasemad sellel teemal

tehtud uuringud, analüüsid jms (näiteks Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt 2015. aastal

koostatud uuring „Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus“,

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsused ja memod seoses tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse

loomisega).

Lisaks analüüsitakse Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat. Uuringu koostamisel võetakse

eeskujuks vähemalt kolme Euroopa Liidu liikmesriigi30 KH ja TPH diagnoosimise protsess.

Pakkuja peab pakkumuses põhjendama, mille alusel ta plaanib valida riigid, kelle süsteem

eeskujuks võetakse. Lõplikud riigid, kelle praktika/protsess uuringu koostamisel aluseks

võetakse, kooskõlastatakse Tellijaga.

 Andmeanalüüs – viiakse läbi kirjeldav statistika sihtrühma kohta, KH ja TPH

probleemide kaardistamiseks ja aladiagnoosimise hindamiseks, kahjuhüvitise süsteemi kulude

hindamiseks jms. Andmeanalüüsis tuleb aluseks võtta vähemalt viimase 10 aasta andmed.

Uuringu tegija kasutab andmeanalüüsi läbiviimiseks näiteks Tervisekassa, Töötukassa,

Tööinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja muude asjakohaste allikate

andmeid.

Isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete, töötlemiseks on vaja taotleda Andmekaitse

Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja eetikakomitee luba. Taotluse eetikakomiteele ning ka AKI-le

rakendusuuringu loa saamiseks esitab Tellija, kuid taotluste vormi(d) täidab uuringu teostaja.

Pakkuja peab arvestama eelpool nimetatud lubade taotlemisele kuluva ajaga nii uuringu

ajakavas kui vastavate tööde maksumuses.

 Intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised sihtrühma ja/või kaasatavate

partneritega – praktikas esinevate probleemide kaardistamiseks ning võimalike lahenduste

leidmiseks (st uurimisküsimustele vastamiseks) viib uuringu tegija läbi intervjuud ja/või

fookusgrupi kohtumised sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Uuringu tegija kooskõlastab

intervjuu küsimused ja/või fookusgrupi kohtumise teemad Tellijaga töö käigus, kuid vähemalt

kolm tööpäeva enne intervjuu/fookusgrupi kohtumise läbiviimist. Samuti kooskõlastatakse

Tellijaga intervjuudes/fookusgruppides osalejad.

 Küsitlus töötajate seas, kellel on diagnoositud KH ja TPH – selgitamaks välja, kas

töötajad jätkasid pärast KH või TPH diagnoosi töö tegemist samal ametikohal ja samadel

töötingimustel, viiakse läbi küsitlus töötajate seas. Valim peab olema piisava suurusega, et see

võimaldaks tulemusi üldistada kõikidele töötajatele, kellel on KH või TPH diagnoositud.

Uuringu tegija peab pakkumuses välja tooma valimi suuruse koos põhjendustega. Küsitluse

ankeedid töötab välja uuringu tegija ja kooskõlastab Tellijaga töö käigus, kuid vähemalt kolm

tööpäeva enne küsitluse edastamist töötajatele.

30 Liikmesriikide valimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et Eestil on valitud liikmesriikide diagnoosimise protsessist

midagi õppida ja võimalusel praktikas kasutusele võtta.

13

 Lahenduste väljatöötamine ja mõjuanalüüs – uuringu koostamise raames tuleb

uuringu tegijal töötada välja alternatiivsed lahendused ning analüüsida nende rakendatavust ja

mõjusid. Uuringu koostamise käigus tuleb analüüsida ja lahendusi pakkuda TPH-de ja KH-te

diagnoosimise ja jätkutegevuste ning tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise

süsteemi osas. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse kahjuhüvitamise süsteemi lahenduste osas

tuleb lahendusi pakkuda üldise terviksüsteemi ning SKA poolt makstava kahjuhüvitise

võimaliku muutmise osas. Võimalikud lahendused peavad sisaldama mõjuanalüüsi, sh mõju

riigieelarvele.

Uuringus tehtavad ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid

arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud.

Pakkuja ülesanne on pakkumuses esitada nägemus uuringu koostamise metoodikast lähtuvalt

uuringu eesmärgist. Pakkuja peab pakkumuses metoodika valikuid põhjendama.

Hankijal on hankelepingu täitmise käigus õigus muuta hanke metoodikat 10% ulatuses,

eeldusel, et sellest tulenevalt ei muutu hanke üldine olemus, maksumus ja lepingu lõppemise

tähtaeg ning muudatused on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks.

5. Uuringu tulem

Töö tulemusena valmib TPH ja KH-e diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste

uuring, milles tuuakse välja kehtiva süsteemi probleemkohad, võimalikud lahendused ning

nende mõjud osapooltele.

Uuring peab olema vormistatud korrektselt ja viimistletud, sh peab olema keeleliselt toimetatud

ning esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc) ja mittemuudetavas (soovitatavalt

.pdf) formaadis. Uuring koostatakse eesti keeles ning lisaks peab uuring sisaldama inglise

keelset kokkuvõtet uuringu sisust, lahendusettepanekutest ja mõjudest. Uuring lisatakse

uuringu tegija poolt Eesti Teadusinfosüsteemi (etis.ee).

Uuringu tegijal tuleb Tellijale anda üle uuringu koostamise käigus kogutud andmed (näiteks

kohtumiste protokollid). Kõiki koosolekuid, sh fookusgrupi kohtumisi protokollib uuringu

tegija ning edastab kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumise toimumisest Tellijale.

Uuringu tegija esitleb töö tulemusi kuni kolmel kohtumisel Tellijale, sihtrühmale ning

vajadusel kaastavatele partneritele. Esitlus toimub vastavalt kokkuleppele veebis või füüsilise

kohtumisena ning kohtumise korraldab uuringu tegija. Juhul, kui üritus toimub füüsilisel kujul,

siis Tellija tagab ürituse ruumid. Uuringu tegija edastab Tellijale vähemalt kolm tööpäeva enne

kohtumise toimumist eelnevaks tutvumiseks elektrooniliselt materjalid, mida kohtumisel

tutvustatakse.

Lisaks peab uuringu tegija tagama andmete turvalise töötlemise tegevuste mistahes etapis, s.h

välistama andmete juhusliku hävimise või kolmandate isikute kätte sattumise. Uuringu tegija

peab pakkumust tehes arvestama teada olevate andmekaitse nõuetega ja õigusaktidega.

6. Nõuded uuringu tegija meeskonnale

14

Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise meeskonna, kuhu

kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja kaks analüütikut, kes osalevad isiklikult

hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis, kui ta vastab liikmele

kehtestatud nõuetele.

Pakkuja esitatud uuringu läbiviimise meeskond peab vastama järgmistele nõuetele:

1. projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise kogemus vähemalt

kaks aastat, mis on omandatud pakkumuse esitamise ettepanekule vahetult eelneva 60

kuu jooksul;

2. analüütikud peavad olema osalenud käesoleva riigihanke algamisele vahetult eelneva

36 kuu jooksul vähemalt kahes töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuringut- ja/või

analüüsi läbiviivas meeskonnas analüütikuna;

3. meeskonnal peavad olema teadmised Eesti töötervishoiu, tööohutuse ja tervishoiu

valdkonnas ning sotsiaalkindlustuse ja/või kahjuhüvitamise teemadel31;

4. kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või

sellele vastav kvalifikatsioon).

Projektijuht juhib ja koordineerib uuringumeeskonna tööd ning vastustab uuringu ja selle

etappide tegevuste tulemusliku, kvaliteetse, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest.

Projektijuht on Tellija peamiseks kontaktisikuks. Projektijuht võib ühtlasi viia läbi analüüsi ja

koostada uuringut, kuid sel juhul peab ta täiendavalt vastama analüütikule esitatud nõuetele.

Analüütikud vastutavad uuringu sisulise planeerimise, kasutatavate andmeallikate ja

analüüsimeetodite eest, sh viivad läbi erinevaid andmeanalüüse, vastutavad ja tegelevad

kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise eest ning koostavad uuringu lõppraporti.

Analüütikud tagavad, et uuringus välja toodud ettepanekud ja järeldused oleksid relevantsed ja

Eesti olusid arvestades rakendatavad.

Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas

vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik hinnata

esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme kontaktandmed. Teabena

peab muuhulgas olema välja toodud:

1) töö-, sotsiaal- või tervisevaldkonna uuringute ja/või analüüside andmed (eelkõige nimetus,

sisukokkuvõtte, tellija nimi, maksumus, kestvus), kus on analüütik pakkumuse esitamise

ettepanekule eelneva 36 kuu jooksul osalenud;

2) projektijuhi kogemust tõendav kirjeldus;

3) kirjeldus, kuidas on omandatud teadmised Eesti töötervishoiu ja tööohutuse ning tervishoiu

valdkonnast ning sotsiaalkindlustuse ja/või kahjuhüvitamise teemadel, võimalusel edastada

teadmiste omandamist kinnitavad dokumentide koopiad (näiteks koolituste läbimist kinnitavad

dokumendid). Lisaks esitab pakkuja iga uuringumeeskonna liikme haridust tõendavate

dokumentide koopia(d).

Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka täiendavaid toetavaid liikmeid, et tagada

piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab

meeskonda täiendavaid toetavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside nõudeid,

vaid omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu hindamisele.

31 Erinevad meeskonnaliikmed võivad omada erinevaid teadmisi, kuid kombineeritult peavad olema nimetatud

teadmiste kriteeriumid täidetud.

15

Meeskonnaliikmete (projektijuht, analüütik) vahetuse korral võetakse uue liikme (projektijuht,

analüütik) kompetentsinõuete hindamise aluseks uuringuga liitumisele eelnevad perioodid.

CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu täitmisel pakkuja

meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega.

Pakkujal tuleb pakkumuses esitada pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust, pakkuja

arusaam ja nägemus uuringu metoodikast, uuringu läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava,

uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed,

pakkumuse maksumus, meeskonnaliikmete CV-d ja haridust tõendavate dokumentide

koopia(d).

7. Uuringu koostamise ajakava

Hankelepingu alusel tehtav töö peab tellijale olema üle antud ja tellija poolt vastu võetud

hiljemalt 64 nädalal arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pärast

hankelepingu sõlmimist toimub avakohtumine uuringu tegija ja Tellija vahel.

Avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale lepingu

sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik

või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel. Avakohtumisel lepitakse

seejuures kokku regulaarsed kohtumised Tellija ja uuringu tegija vahel ning kohtumiste vorm

(veebi teel või füüsiline kohtumine). Lisaks on Tellijal ja uuringu teostaja esindajal õigus teha

ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Kohtumised uuringu Tellija ja

tegija vahel toimuvad ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku

ei lepita teisiti (näiteks võib kohtumine toimuda kokkuleppel veebi teel) ning protokollitakse

uuringu tegija poolt.

Uuring viiakse läbi kolmes etapis:

 I etapp – kaardistatakse Eesti hetkeolukord ja Euroopa Liidu liikmesriikide praktika, sh

viiakse läbi küsitlused, intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised hetkeolukorra ja probleemide

kaardistamiseks. Esimese etapi lõpus (20. nädala lõpuks) esitab uuringu tegija I vahearuande

Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel

paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele32 korraldatakse kohtumine

sihtrühma ja huvigruppidega I etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks.

Uuringu tegija poolt paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub I etapi tööde üleandmine-

vastuvõtmine ja väljamakse 40% uuringu eelarvest.

 II etapp – töötatakse välja lahendused, toimuvad intervjuud ja/või fookusgrupi

kohtumised, sh vastavalt vajadusele valideeritakse lahendusi sihtrühma ja huvigruppidega.

Teise etapi lõpus (44. nädala lõpuks) esitab uuringu tegija II vahearuande Tellijale, millele

järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste

tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele korraldatakse kohtumine sihtrühma ja

huvigruppidega II etapi tööde tulemuse tutvustamiseks ja tagasiside saamiseks.

Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub II etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine ja

väljamakse 40% uuringu eelarvest.

32 Vajadust hinnatakse selles ja järgnevates etappides koostöös Tellijaga.

16

 III etapp – analüüsitakse võimalike lahenduste mõjusid. 56. nädala lõpuks esitab

uuringu tegija lõpparuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu

tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Sealhulgas vastavalt vajadusele

korraldatakse kohtumine sihtrühma ja huvigruppidega III etapi tööde tulemuse tutvustamiseks

ja tagasiside saamiseks. Kaheksa nädala jooksul, pärast uuringu lõpparuande esitamist Tellijale,

tutvustab uuringu tegija Tellijale, sihtrühmale ja vajadusel kaastavatele partneritele kuni kolmel

kohtumisel uuringu tulemusi. Kolmas etapp lõppeb III etapi tööde üleandmise-vastuvõtmisega

ja väljamaksega 20% uuringu eelarvest. Lepingu lõpp on hiljemalt 64. nädala lõpuks.

Pakkumuses tuleb esitada detailne aja- ja tegevuskava tegevuste lõikes nädalase täpsusega,

arvestades uuringu esitamise ja tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas

tuleb seejuures välja tuua: 1) millal ja mis osas oodatakse Tellija panust; 2) millal esitatakse

koostamisel olev uuring Tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks; 3) millal viiakse läbi

küsitlused, intervjuud ja/või fookusgrupi kohtumised; 4) millal taotletakse AKI ja

eetikakomitee luba; 5) millal viiakse läbi lõpliku uuringu tutvustamise kohtumised.

Uuringu koostamise ajakava:

I vahearuande esitamine Hiljemalt 20. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist

II vahearuande esitamine Hiljemalt 44. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist

III etapi lõpp, lõpparuande esitamine Hiljemalt 56. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist.

Lõpparuande tutvustamine kuni kolmel

kohtumisel

Hiljemalt 56. – 64. nädalal pärast

hankelepingu sõlmimist.

III etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine Hiljemalt 64. nädalal pärast hankelepingu

sõlmimist.

TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/2-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija),

ja

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11-

8, 10143 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Epp Kallaste (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise

ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“

(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades

sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses,

mis on käesoleva lepingu lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke (viitenumber 284816) tulemusena ning

vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töö tellitakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete

ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning

tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme

21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise tingimuste

"Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks" vahenditest.

2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale kolmes etapis. Töö üleandmine toimub

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Akt on aluseks tasu maksmisel.

2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust uuringu alusdokumentides

sätestatule (lisa 1 ja 2).

2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates esmaste

vahe- ja lõppraportite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta

lepingutingimustele.

2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui töövõtja

ei esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö üleandmisel

ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja.

2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 2.5.2.

nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

2.5.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus

eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,

mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 99 078 eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest kolmes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.2.1. I etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.2.2. II etapi tööde eest 40% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.2.3. III etapi tööde eest 20% punktis 3.1. nimetatud tasust.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Eneken Sepa, telefon +372 5875 9696, e-post [email protected]

või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

Epp Kallaste, telefon +372 617 3306, e-post [email protected].

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris) sh tehniline

kirjeldus;

5.1.2. Lisa 2. töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris);

5.1.3. Lisa 3. üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“

(vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi

Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/

(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu

„……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas

/……/ (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/