Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst

põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed.

Volitatud töötleja, kes teostab

andmeanalüüsi, on Eesti

Rakendusuuringute keskus Centar.

Andmekaitsespetsialist:

Epp Kallaste

e-post: [email protected]

tel. 56667440

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on esitatud samaaegselt

Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Jah,

lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh

nõusolekuvormid

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1

15001 Tallinn Harju maakond

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Kontakt: Eneken Sepa

telefon +372 5875 9696

e-post [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontakt: Epp Kallaste, e-post:

[email protected], tel. 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tööinspektsioon

Registrikood: 70001969

Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Kontaktisik: Krista Vaikmets

[email protected]

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontakt: Tea Vassiljeva

[email protected]

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Töötukassa

Registrikood: 74000085

Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontaktisik: Mare Loos

[email protected]

2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet

Reg kood: 70001975

Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Katrin Välling,

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

e-post:

[email protected]

2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6

kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine

teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1

tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti

nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige

pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse

taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete

üleandmist teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadustel töötlemiseks

asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või

samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul andmetega.

Palume võimalust kasutada uuringus:

1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute

kontaktandmeid. Töödeldavate andmete

koosseis:

a. nimi

b. e-posti aadress

c. tööst põhjustatud tervisekahju liik

(kutsehaigus, tööõnnetus, tööst

põhjustatud haigus)

2. Registrite ühendatud pseudonüümitud

andmeid

3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel

tehtud valimipõhiste küsitluste

pseudonüümitud andmestikke – Eesti

tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring

(TEU)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse

seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi

majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine;

töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning

võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus

(Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323,

edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on

täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse

eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse

konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks

töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt

IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest

õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel

on täidesaatval võimul võimalik analüüsida

andmeid poliitika kujundamise eesmärgil.

Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816),

mille tulemuste põhjal volitas Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril

2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt

taotluse lisa 2)

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi

tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude

ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja

kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d,

TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on

aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel

keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate

riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks

puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada

meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust

uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne –

näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning

keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja

4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018. aastal.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.

vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise

kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse

kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist

ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud

tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest,

taotluse Lisast 2).

Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse

kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu

jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid

eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud.

2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja

Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti

kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh

kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies

mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on

Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju

tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on

vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga

seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni.

Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk:

1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud

lahendused nende ületamiseks;

2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid,

töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid.

Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid:

1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada

tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata

erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude

kompensatsioonide taotlemist ja saamist.

2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja

kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega.

Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja

Tolliametis (EMTA) deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD).

3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju

tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud

registriandmetega.

4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju

tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud

süsteemi probleemkohad.

5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle

probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad,

töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad,

perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid).

6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud

5 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks

haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst

põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused.

Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju

tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel.

7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse

tuvastamisel.

8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja

analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta.

Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade

kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse.

1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku

kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma

kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate

aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist

(edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni

küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad

saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse

lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse

ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on

võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole.

Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata.

Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse

andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et

saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte

küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas.

Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis

põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja

tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma

õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla

tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse

taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku

kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot

nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis

registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid

allikaid nende saamiseks ei ole.

Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise

süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised

probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel.

Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine

töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi

diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis.

Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks

ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim

elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe

ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus

kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige

sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus

annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise

olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse

tegemise võimalus.

2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR-

st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub

registrite vahel pseudonüümimise võti.

Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst

põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst

tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab

tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või

kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK

maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada

ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja

siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab

ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest

töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste

mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning

hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust

ühiskonnale.

Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registritega tehakse päring

Statistikaametile Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt

tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitistest ülevaate

saamiseks. Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitist

füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed

TSD-l. Nendest maksetest ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile, kes

analüüsib andmed ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabelitena Centarile.

3) Intervjuud töötajate, tööandjate ja sidusrühmadega isiku nõusolekul (vt taotluse lisa

3).

Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub

kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst

põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses

kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega

(valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks

inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista

aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures

on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt.

Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse

tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi.

Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise

skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad,

millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha.

Sidusrühmade ekspertidega (sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid,

sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et

kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatud probleemid ja nende

võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole

võimalik terviklik poliitikakujundamine, mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja

olukorda arvesse võtab.

4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud

riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt

asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt

pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar

analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja

TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning

kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti

poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi

uuringus osalejat tuvastada.

ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist.

Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka

juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos

tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku

erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset

aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma

terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim

võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu

ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste

läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud

lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate

küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest

räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on

sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud

tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja

töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi

terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva

süsteemi osi.

Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu

kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu

ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui

tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju

põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on

palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel,

kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja

likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise

käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt

tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees.

Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude

tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi

analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja

-ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu

eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste

diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi

regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse

parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel.

Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise

protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud

regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem

eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja

tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst

põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH

ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema

õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam

KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise

süsteemist.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku

õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud

küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate

andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks.

Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid

isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid

õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega.

Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi:

1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele

ning küsitluse kontaktidele.

Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui

andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult

nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise

võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete

töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva

järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari

kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed.

Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR

andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on

vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos

tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed

6 Vt nt Masso, M., Veldre, V., Tammik, M., Amos, M., Partei, M. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja

rahvusvaheline võrdlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

(nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse

pseudokoodiga Centarile.

Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult

küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete

pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed.

Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse

pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust

registriandmetega)

Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest

kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute

kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed

oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8).

2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.

Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole

ligipääsu pseudonüümimise võtmele.

Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI

võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab

seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi

võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR

saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui

ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad

registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma

isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed

pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste

registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike

andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise

protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida

Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6

lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse

taotluse küsimuse nr 8 vastuses.

3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes.

Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses

selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib

küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele

vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse

meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse

viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja

intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem

intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud

inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste

intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse

suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid.

4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid

tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad

aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.

Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid

küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse

andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed

valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut

oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades

varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja

minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud

varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele.

Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis

võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel

a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja

TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid.

b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH,

KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit,

aga ei näe muid TI andmeid.

c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab

valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb

pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise

seose võtme.

2. Küsitluse kontaktandmed a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised

andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood.

b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks.

Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete

töötlemisest.

c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad

andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi.

d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate

küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid.

e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta,

kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele

juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja

pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli.

f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile.

3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt

taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi

võtme (selle loetelu punkt 1a).

b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga.

c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

nii, et Centar ei näe isikute isikukoode

4. MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otstarbel

pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsiks kasutab Statistikaamet olemasolevaid

andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile.

5. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba

pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist

isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid

analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP).

Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu

tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi

tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist

üle Statistikaameti töötajate poolt.

Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga

krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse

raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst

põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu

kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024.

agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse

allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed.

Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst

põhjustatud haigused

Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigused

2014 4644 56 138

2015 4800 50 128

2016 5098 39 95

2017 5209 37 78

2018 5170 49 55

2019 4277 34 57

2020 3641 22 87

2021 3887 16 38

2022 3712 24 37

2023 3296 13 38

Kokku 43734 340 751

Allikas: Tööinspektsioon

2. Registriandmete (MTA) analüüsis töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist

teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid

koodiga 32 (seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis (TuMS § 13 lõige

1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-2024.

3. Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste

ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus

(ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest).

Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10%

tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise

hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset

arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on

küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku

kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel

elus.

Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine

on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane

vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste

hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja

874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt

on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei

saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle

tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste

tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja

tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst

põhjustatud tervisekahju liike.

4. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas, kes

nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja

KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on

kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose

tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist

teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu

peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega

inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest

takistustest.

Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks

kaetud: erineva suuruse ja tegevusalaga tööandjad, kus on rohkem tööõnnetusi,

kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast

töökeskkonna andmekogu analüüsi); vabatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud

tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud; tööandja, kelle töötajal on

tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale

kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud

tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosini ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud

tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH

diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja

sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini

hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi.

Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate

arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades

esmalt avalikke kanaleid nagu meedia, kohtulahendid ja tööandjate liitude kaudu. Kui

piisava varieeruvusega intervjueeritavate rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate

liitude kaudu kokku, siis kaalume täiendavate intervjueeritavate värbamise võimalustena

järgmisi: (1) töötajate intervjuus soovitatud tööandja, kelle intervjueerimisest võiks tõusta

laiemat kasu (seda lahendust kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja

tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja

juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha); (2)

kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku

kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks. Tööandjad annavad intervjuud ainult

juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolekuvormi taotluse Lisa 3).

Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja

intervjuudel osalevate inimeste arv võib muutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade

esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on

ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate

esindusorganisatsioonid sotsiaalpartnerite esindajatena, poliitikat rakendavate asutuste

esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju

uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad

töötervishoiuarstid, perearstid, vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid

esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste

veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel

avaldatud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu

teemal seisukohti avaldama.

5. ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga-

aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74

aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja

nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks

sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab

analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist.

2. Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024.

3. Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või

kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed

4. Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse

neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või

küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti

tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs

taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid

järgmiste registripidajate juures:

Tööinspektsioon:

a. Isikukood

b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti)

c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg

d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese

ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni)

e. KH v TPH diagnoos/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste

f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid

g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust:

8 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2011. aasta metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf 9 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2017. a avaldatud metoodikakogumikust:

https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf

i. Sugu

ii. Sünniaasta ja kuu

iii. Amet/ametid

iv. KH ja TPH elukoha maakond

h. Tööandja(te) taust:

i. Tegevusala (EMTAK)

ii. TÕ töökoha maakond

iii. Tööandja töötajate arv

iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ

Töötukassa:

a. Isikukood/pseudokood

b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg

ja korduvad töövõime hindamise ajad)

c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime

pole vähenenud)

d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik)

e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa

f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev

Sotsiaalkindlustusamet:

a. Isikukood/pseudokood

b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude

kaupa

c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg

d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast

e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast

f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast

g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast

Rahvastikuregister:

a. Isikukood/pseudokood

b. Isiku surma aeg

c. Isiku haridustase

d. Isiku elukoha maakond

2. MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite

koostamiseks järgmisi andmeid:

a. Tööandja tegevusala

b. Tööandja töötajate arv

c. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus

d. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate:

i. Arv

ii. Vanus

iii. Töötamise staatus/amet

3. Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku

küsimist rahvastikuregistris

a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood

b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama

e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi)

c. Isiku e-posti aadress

d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ)

4. Intervjuud

a. TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku intervjueerimiseks ja vastavalt inimese

eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse ankeedi viimase

küsimusena

b. Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimeste nimed, ametikohad ja

e-posti aadressid saame asutuste veebilehtedelt.

5. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis

ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu

raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja

töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse

metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete

andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete

koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete

ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid

taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning

tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks

küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta

https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-

uuring.pdf

vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/TEU%20metoodika.pdf

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Ühendatud registriandmed:

a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu

b. Töötukassa – töötukassa andmekogu

c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)

d. Rahvastikuregister

2. Registriandmed, mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja

Töötamiseregistrist.

3. Küsitluse kontaktid:

a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu

b. Rahvastikuregister

4. Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud

taotlusele (vt taotluse lisa 4)

Intervjuud

a. TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on

lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)

b. Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt

taotluse lisa 3)

c. Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt taotluse

lisa 9)

5. Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2

vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks

isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega,

mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete

töötlemisega käesolevas uuringus.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse

kokku leppimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

1. Registriandmete ühendamisel:

a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete

pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle

b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende

edastamist Centarile

c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades

2. MTA registriandmeid, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet

pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut, lähtub

Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel, andmete säilitamisel kui

pseudonüümimise võtme säilitamisel.

3. Küsitlus:

a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult

b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid

nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud

kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi,

kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse).

Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest

küsitluse andmetest.

c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku

andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse

andmestikust:

i. nime

ii. e-posti aadressi

iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed

d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab

vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme

e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse

andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed

f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.

4. Intervjuud:

a. Töötajate intervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja

taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see

kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest

eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade

nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud

transkriptsioone kasutades.

b. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse

kohanimed, asutuste ja isikute nimed. Analüüs toimub transkriptsioone kasutades.

c. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mida ei anonümiseerita.

Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või

esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud

andmeid.

5. Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu

tegemist.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust

2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud

taotlusele (lisa 4)

3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid,

mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete

pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle

2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui

andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla

mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja

koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad

koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025),

TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026)

3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi –

registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks

küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist

kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga

säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab

Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab

küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad

pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme

kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis

2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme

vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal

2026)

2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026),

3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist,

helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid

kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)

4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei

looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite

alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal

2026). Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile,

andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise

reeglitele.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust

laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete

analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid

nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut

10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete

ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel,

isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks

kontakteerumisel.

Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks

küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid

töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat

andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse

omakorda luba, et isikuga kontakteeruda

intervjueerimiseks.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused11?

Andmekaitse tingimused on leitavad:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/isikuandmete-tootlemine

Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on

Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus-

uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine

Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused

esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja

esitatakse Statistikaameti veebilehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse

SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-

uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-

tootlemine).

Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa

veebilehel

(https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-

tootukassa-andmekaitsetingimused)

Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel

https://centar.ee/andmekaitsetingimused

Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse

alguses (vt lisatud manus taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee

seisukoht (juhul, kui on olemas) Eetikakomiteele on

taotlus esitatud

samaaegselt

andmekaitseinspektsiooni

taotlusega

Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus) Lisatud

Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid Lisatud

Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm Lisatud

Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis

avaldatav uuringu teavitus Lisatud

Lisa 6: Mõjuhinnang Lisatud

Lisa 7: Turvameetmed Lisatud

Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem Lisatud

Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku

küsimise tekst Lisatud

13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Spetsialistide intervjuukava küsimuste koond

Sissejuhatus

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst

põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi uuringut.

Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin

luba salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute

intervjuuga või mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna? /Kui inimene ei nõustu, siis

lõppeb intervjuu siin/

Uuring keskendub tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst põhjustatud tervisekahjustuste

hüvitamise probleemide kaardistamisele ning lahenduste väljatöötamisele. Uurimisküsimustele

vastamiseks analüüsime registriandmeid, teiste riikide praktikaid, Eesti õigusakte ja

kohtulahendeid ning teeme küsitluse kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosiga ja

tööõnnetustesse sattunud töötajate seas. Lisaks intervjueerime erinevaid eksperte -

töötervishoiuarste, perearste, kindlustusseltside esindajaid, poliitikakujundajaid ja tööandjaid.

Tänasel intervjuul räägime Teiega kui /millise asutuse v esindusorganisatsiooni esindaja/ tööga

seotud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise

probleemidest ja nende lahendamise võimalustest.

Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame intervjuu teksti uuringuraporti kirjutamiseks ja hiljem

me kustutame salvestised. Uuringu raportisse me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid

viitame intervjuudes välja toodud probleemkohtadele, seisukohtadele ja võimalikele

lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja asutuse kaudu. Spetsialistide intervjuudes ei

saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad tuvastada intervjueeritava isiku.

Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu?

Küsimused Intervjuukavas vastavad sihtrühmad vastavalt enda ekspertiisile ja teadmistele valikule

alljärgnevatest küsimustest:

Küsimuste

teema Küsimused

TAUST

Milline on Teie kokkupuude tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööst

põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi või kaasustega?

HAIGUSTE TUVASTAMINE - PROBLEEMID ÜLDISELT

Spontaanne -

probleemid

Millised on kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise ning tööga

sidumise süsteemi peamised probleemid?

Millisena näete lahendusi neile probleemidele?

HAIGUSTE DIAGNOOSIMINE

Seniste

probleemide

testimine ja

süsteemi

korrastamine -

tööga seotud

haiguste

diagnoosimise ja

liigitamise

vajalikkus

Miks on vaja üldse diagnoosida tööga seotud haiguseid, millist lisandväärtust see

annab, kes ja mida ideaaljuhul selle infoga peaks peale hakkama?

Kuidas Teie eristate ja mõistate kutsehaigust ning tööst põhjustatud haigust? Kas

ja miks on vaja eristada kutsehaigust ja tööst põhjustatud haigust diagnoosimisel

ja tööandja vastutuse määramisel?

Kas ja kuidas peaks TTOS-is oleva kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse

mõisteid muutma?

Seniste

probleemide

testimine ja

süsteemi

korrastamine -

töötaja teekond

Varasemalt on välja toodud, et töötaja teekond tööga seotud haiguse

diagnoosimisel on pikk, killustatud ning tähendab erinevate arstide vahel

pendeldamist? Milline on töötaja teekond tööga seotud haiguse tuvastamisel kuni

diagnoosi saamiseni tavapäraselt ja milliseid probleeme ja parenduskohti selles

näete?

Kuidas sünnib otsus, kas inimesel on tööst põhjustatud haigus või kutsehaigus?

Kuivõrd saab inimene ise otsustada, kas haigus määratakse tööst põhjustatud

haiguse või kutsehaigusena?

Tööga seotud haigused kujunevad välja pika perioodi jooksul, võib olla, et

erinevate tööandjate, erinevate töötingimuste ja erinevate tööülesannete täitmisel.

Kas ja kuivõrd peab töötervishoiuarst tööga seotud haiguse diagnoosimisel

tuvastama seosed kõikide töökohtadega, eristama üldhaigestumise ja tööga

seotud haigestumise? Kuivõrd kindlad on töötervishoiuarstid selliste seoste

kinnitamisel?

Seniste

probleemide

testimine ja

süsteemi

korrastamine -

diagnoosimise ja

tööga seotuse

tuvastamise

korraldus

Väidetavalt diagnoosib Eestis tööga seotud haiguseid ainult PERH. Kas see väide

vastab tõele, kas selline ühte üksusesse koondunud diagnoosimine on

õigustatud? Miks? Kuivõrd see on seotud rahastuse, tööjõumahu või

tööjõuressursiga?

Kas asjaolu, et tööga seotud haiguseid diagnoositakse ainult PERH-is võib piirata

diagnoosimist/teenuse kättesaadavust? Kuidas see kättesaadavust mõjutab?

PERHi töötervishoiukeskus teeb tööga seotud haiguste diagnoosimisel osaliselt

ise terviseuuringuid, samuti koondab teiste arstide (perearstid, töötervishoiuarstid,

eriarstid) tehtud uuringuid, suunab täiendavatele uuringutele teiste arstide juures

ning analüüsib neid tulemusi töötaja töö ja töötingimuste valguses. Milliseid

tegevusi teeb PERHi töötervishoiuarst/-õde diagnoosimisel, kuidas, millistes

etappides suunab/kasutab teiste arstide sisendit? Kuidas võiks seda protsessi

optimeerida?

Kuidas Te hindate töötervishoiuarsti/perearsti/eriarsti vahelist koostööd

kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise protsessis? Kuidas

parandada perearsti/eriarsti ja töötervishoiuarsti koostööd?

Milline võiks olla erinevate arstide roll kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste

diagnoosimise protsessis?

Kas, millal ja millises vormis võtab PERH ühendust tööandjaga? TTOS §23 lg 5

p1 ja 2 ütlevad, et töötervishoiuarst nõuab vajadusel tööandjalt välja dokumendid,

vestleb tööandjaga ja külastab töökeskkonda. Kuidas see praktikas toimib, kui ei

toimi siis miks? Kui töötervishoiuarst seda ei tee, siis kuidas saab ta haiguse tööst

tuleneva etioloogia tuvastada?

Võimalike

lahenduste

testimine -

diagnoosimise ja

tuvastamise

alternatiivsed

võimalused

Miks meil on tööga seotud haiguse diagnoosimisel vaja töötervishoiuarsti, milline

eriteadmine on töötervishoiuarstil, mida pole ja ei saa hästi olla eriarstil või

perearstil? Millises tööga seotud haiguste tuvastamise etapis ja millise rolliga

peaks Eestis olema töötervishoiuarst? Millised on alternatiivsed võimalused tööga

seotud haiguste diagnoosimiseks?

Töötervishoiu-

arstide väljaõpe

Kas töötervishoiu eriala residentuur annab arstile piisavad oskused ja teadmised

kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks?

Mis põhjustel läheb nii vähe arstitudengeid töötervishoiu residentuuri?

Kas eriarstide/perearstide eriala residentuur annab piisavad teadmised, et luua

seosed töötaja tervisekahjustuse ja töökeskkonna ohutegurite vahel?

Aladiagnoosimine

Eestis diagnoositakse oluliselt vähem kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud

haiguseid kui teistes riikides. Kas ja kuivõrd on kutsehaigused ja tööst põhjustatud

haigused aladiagnoositud? Mis põhjustel aladiagnoosimist esineb? Millistes

diagnoosigruppides on aladiagnoosimine suurim? Kuidas oleks võimalik

aladiagnoosimist vähendada?

Seoses töö muutumise ja teaduse arenguga tuvastatakse uusi seoseid töötamise

ja haigestumiste vahel. Praegusel ajal on üha levinumad psühhosotsiaalsed

ohutegurid, mis viivad erinevate haiguste ilmnemiseni, tuvastatud on mitmeid

seoseid erinevate vähki põhjustavate või soodustavate ohuteguritega tööl. Eestis

on mõlema - psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haiguste ja kutsevähi

juhtude - diagnoosimine väga vähene. Kuidas peaks tööga seotud haiguste

diagnoosimise protsess uuenema, kuidas uute haiguste, uute ohutegurite

seostamine praktikasse jõudma? Kas ja milliseid uuendusi oleks vaja, et tööga

seotud haiguste diagnoosimine oleks kaasaegne ja piisavalt põhistatud?

Väidetavalt vähendab arsti motivatsiooni tööga seotud haiguste diagnoosimiseks

kohtumenetluses osalemise oht. Kas selline väide vastab tõele, kui palju esineb

olukorda, kus arst peab tõendama kohtus diagnoosi?

Diagnoosimise

rahastus Kuidas praegu rahastatakse tööga seotud haiguste diagnoosimist?

Hetkel rahastatakse PERHis ekspertiiside nn mittemeditsiinilist poolt ehk

töötingimuste kaardistamist ja haiguste seostamist tööga MKMi eelarvest.

Meditsiinilised uuringud/analüüsid on rahastatud Tervisekassa kaudu. Enamus KH

ja TPH diagnoose tehakse PERHis ning väljaspool PERHi on ainult üksikud

juhtumid. Kuidas peaks Teie arvates rahastama tööga seotud haiguste

diagnoosimist?

HAIGUSTE TÕENDAMINE, UURIMINE JA TÖÖVÕIME/TÖÖVÕIMETUSE OSAKAALU MÄÄRAMINE

Tööandja roll

Milline peaks olema tööandjate roll tööga seotud haiguste diagnoosimisel,

tuvastamisel ja sellele järgnevalt?

Tööandjad peavad praegu viima läbi uurimise KH teate saamisel ja esitama

uuringu tulemi tööinspektsioonile. Kuivõrd teie hinnangul tööandja poolne uurimine

on vajalik, selle praegune vorm ja korraldus asjakohane? KÜSIMUS

KINDLUSTUSSELTSIDELE: Kas ja milliseid dokumente peavad tööandjad

esitama, kui on kindlustusjuhtum? Kas raporti esitamine on tööandja jaoks

kohustuslik? Kas ja kui palju on see raport kindlustusseltsidele abiks?

Tööandjad ei saa praegu teada tööst põhjustatud haigustest. Kas see peaks

olema teisiti ja miks?

Tööinspektsiooni

roll

Pärast kutsehaiguse diagnoosimist teavitab arst sellest tööinspektsiooni, kes

kontrollib, et tööandja viiks läbi uurimise ja vajadusel uurib täiendavalt

kutsehaiguse teket. Milline on TI roll selles protsessis ning kas ja miks on vajalik TI

täiendav uurimine? KÜSIMUS KINDLUSTUSSELTSIDELE: Milline on Teie

kokkupuude TI uurimise tulemitega? Kas ja kui palju on need tulemid

kindlustusseltsidele abiks?

Kuidas TI otsustab, millal uurimine läbi viia, millal mitte? Kui sageli TI viib läbi

täiendava uurimise?

Kui sageli TI uurib ja kuivõrd on üldse võimalik uurida varasemaid töökohti?

Millised on TI uurimise järelevalve tulemid kutsehaiguste korral? Kuidas neid

kasutatakse ja kas nende osas oleks vaja muutuseid?

Milline on TI kutsehaiguste uurimise tulemuslikkus? Kas TI uurimiskokkuvõttes on

piisavalt teavet, mis on tööandjale ka edaspidiseks kasulik? Kuivõrd see ennetab

järgmiseid kutsehaiguseid või on sellel muid eesmärke ja tulemusi?

TI ei uuri TPH. Kas see tundub põhjendatud, miks see on/ei ole põhjendatud?

KÜSIMUS KINDLUSTUSSELTSIDELE: Kas TPH kahjuhüvitise juhtumite puhul

oleks vajalik, et Tööinspektsioon uuriks TPH juhtumeid? Kui jah, siis miks?

Milline on TI ressursikulu, mis kaasneb tööga seotud haiguste menetlemise ja

registreerimisega?

Sotsiaalkindlustus -ameti roll töövõimetuse ulatuse määrajana

Hüvitiste arvutamiseks tuvastab Sotsiaalkindlustusamet inimese töövõimekaotuse ulatuse protsentides eraldi töövõime üldise kaotuse ja kutsehaigusest või tööõnnetusest tuleneva töövõime kaotuse. Seda kasutatakse tööst põhjustatud tervisekaotuse hüvitise suuruse määramisel ja ei kasutata muul otstarbel. Tööandjaga kokku leppimisel ei ole vaja seda protsenti määrata, kuid sageli siiski kasutatakse seda, et hüvitis õiglasemalt kokku leppida. Kuivõrd vajalik on sellise töövõimetuse ulatuse määramine protsentuaalselt? Kas ja milliseid alternatiive oleks võimalik kasutada hüvitiste määramisel?

Milline on Sotsiaalkindlustusameti ressursikulu selle teenuse pakkumisel?

Kuna SKA töövõimetuse protsendid võetakse otse üle hüvitiste arvutamise valemitesse, siis on neil oluline roll õiglase hüvitise määramisel. Kuivõrd subjektiivne on töövõimetuse protsendi määramine? Kas ja kuidas saaks ja peaks muutma töövõimetuse protsendi määramise metoodikat?

Sotsiaalkindlustusamet määrab töövõimetuse ulatust tööealistel ainult juhul, kui inimese töövõimet on eelnevalt hinnatud töövõime hindamise metoodika alusel. Kuivõrd selline korraldus on õigustatud?

Diagnoosimise järgsed tegevused erinevatel osapooltel

Millised peaksid olema Tööinspektsiooni, töötervishoiuarsti, tööandja ja töötaja kohustuslikud jätkutegevused pärast diagnoosi saamist?

Kas ja kuidas peaks jagama ümber tegevusi tööga seotud haiguste avastamisel, tuvastamisel ja edaspidisel ennetamisel või parandama koostööd töötervishoiuarsti, tööinspektsiooni ja tööandja vahel?

KAHJUHÜVITAMISE SÜSTEEM

Probleemid

Praeguse riikliku sotsiaalkindlustuse ja -abi süsteemidega jääb katmata töötajale osa tervisekahjudest. Osa kaetakse ravikindlustuse, töövõimetoetuste ja töötuse ning puudega inimeste toetamise meetmetega, osa aga jääb töötaja kanda. Töötaja võib selle osa kompenseerimist nõuda tööandjalt, kui tööandja pole nõus maksma, siis saab nõuda kohtu kaudu. Kas tööst põhjustatud tervisekahjudest praegu töötaja kanda jääva osa kompenseerimise praegune lahendus on sobiv või mitte? Millised on tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemi peamised probleemid?

Praeguse lahenduse probleemkohad ja lahendused, kui ei kavanda praegusest oluliselt erinevat süsteemi

Praegune kohtu kaudu hüvitise taotlemine on ebakindla tulemusega tööandjatele ja töötajatele. Potentsiaalselt lasub tööandjatel suur risk, kui töötajale mõistetakse kohtus välja hüvitis. Samas on ühesuguses olukorras olevad töötajad erinevas olukorras hüvitise saamisel, sõltuvalt sellest, kas töötaja oskas kohtusse pöörduda, kui osavalt ta oskas hagi kokku kirjutada, mille eest ja kui palju hüvitist küsida ja kui pikaks perioodiks. Kuidas seda süsteemi tuleks muuta ja miks?

Osad tööandjad on võtnud vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse. Kuidas vabatahtlik tööandja vastutuskindlustus muudab töötaja ja tööandja tööst põhjustatud haiguste ning tööõnnetustega tekkinud tervisekahjude raporteerimist ja kompensatsiooni taotlemist?

Kui laialdaselt praegu vabatahtlikku kindlustust kasutatakse, kuivõrd see katab tööga seotud haiguseid ja kuivõrd tööõnnetusi?

Kuidas toimub vabatahtliku kindlustuse korral tervisekahju välja selgitamine, süü ja vastutuse määramine ning kompensatsiooni maksmine? Milliseid probleeme praegusest süsteemist aitab leevendada vabatahtlik kindlustus ja millised probleemid jäävad üles?

Kuna kutsehaigused kujunevad välja pika aja jooksul, siis kas on realistlik, et vabatahtliku kindlustusega saaks tööandja kindluse haigustest tulenevate nõuete välja kujunemise vastu?

Kohtu kaudu välja mõistetavad hüvitised mõistetakse välja kuni töövõime taastumiseni, kuid sageli on tegemist mitte mööduvate konditsioonidega, mistõttu see tähendab, et hüvitisi makstakse surmani. Juhul, kui tööandja likvideeritakse võtab hüvitise maksmise üle sotsiaalkindlustusamet. Millised on vabatahtliku kindlustuse maksmise tingimused tööandja likvideerimise korral?

Kas ja milliseid seoseid on märgata vabatahtliku kindlustuse võtmise ja töötervishoiu korralduse, õnnetuste ja haiguste ennetusel kindlustusvõtjate juures?

Milliseid probleeme praeguses tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteemis saaks parandada vabatahtliku kindlustuse laiema kasutuselevõtuga? Milliseid probleeme mitte? Millised on taktisused vabatahtliku kindlustuse laiemale kasutuselevõtule?

SKA hüvitis Kuidas praegu toimib SKA hüvitiste taotlemise ja maksmise protsess? Kas selles süsteemis on olulisi probleemkohti, mis vajavad muutmist?

SKA võtab hüvitise maksmise üle praegu juhul, kui tööandja on likvideeritud. See jätab hüvitise võimaluseta likvideerimisprotsessis olevate tööandjate juures töötanud inimesed. Kas see on probleem ja kuidas tuleks lahendada?

SKA maksab hüvitist tööealistele ainult olukorras, kus inimesel on hinnatud osaline või puuduv töövõime. Kas selline süsteem, et hüvitis on seotud töövõime vähenemisega, on õigustatud, miks? Kui mitte, siis kuidas seda tuleks muuta?

Tööandjalt ja sotsiaalkindlustusametilt hüvitise taotlemisel ja saamisel on praegu mitmeid erisusi. Kuivõrd nende olemasolu on õigustatud ja kuivõrd tuleks ühtlustada hüvitised, mis samal eesmärgil/põhjusel aga erinevatest allikatest makstakse? SKAst saab hüvitist kutsehaiguse ja tööõnnetuse korral, aga ei saa tööst põhjustatud haigusega, tööandjalt saab tööandja süül tekkinud tervisekahju korral, sõltumata sellest, millist liiki kahju tekkis. SKAst hüvitise taotlemiseks peab olema töövõime hinnatud, tööandjalt ei pea. Kuivõrd peaks need süsteemid ühtlustatud olema? Milliseid muudatusi tuleks kavandada sellest lähtuvalt SKA süsteemis ja tööandjalt hüvitist taotlevatele inimestele hüvitise maksmise süsteemis?

Uus lahendus Kuidas oleks mõistlik üles ehitada tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem Eestile?

Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise eesmärk? Kuivõrd see peaks olema töötajale hüvitise maksmine, kuivõrd tööandja ennetustegevuse parandamine, kuivõrd kulude nihutamine ülejäänud ühiskonnalt ja töötajalt tööandjale?

Milline peaks olema tööandja, töötaja ja riigi vastutuse jaotus kahjuhüvitise maksmise korral?

Milline peaks olema tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise rahastamise süsteem?

Millised peaksid olema muudatused praeguses süsteemis või uues süsteemis, kui asjakohane: - kes ja kuidas tuvastab tööga seotud haiguse ja sellega seonduva töövõime languse - kuidas arvestatakse tööga seotud ja muu haigestumise proportsioone - töötaja ja tööandja süü tuvastamiseks ning jagamiseks - hüvitamise kategooriates, millist kahju ja millises ulatuses tuleks kompenseerida - hüvitise vähendamise alustes ja arvutamise sisendites, dokumendid (töövõimetuse osakaal, olemasolev sissetulek, töövõimetoetus jmt) - hüvitise maksmise tähtaeg, kas ja miks peaks jätkama vanaduspensioniealisele maksmist

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Anu Suviste

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Teie 25.03.2025 nr 2.2.-1/25/10-2

Meie 02.04.2025 nr 11-1/806-3

Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

Lugupeetud Anu Suviste

Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centari poolt parandatud taotluse uuringus „Tööst põhjustatud

haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise

süsteemi uuring“ isikuandmete töötlemiseks ilma isiku nõusolekuta.

Käesoleva kirja lisadest on leitavad parandatud taotlus, kus on täiendused tehtud „jälgi

muudatusi“ funktsiooniga ning taotluse lisa 9, kust on leitav sidusrühma koondatud intervjuu kava,

sh nõusoleku küsimise tekst.

Alljärgnevalt oleme välja toonud teie poolt 25.03.2025 esitatud tähelepanekud ning meie vastused.

1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 4 kohaselt kontrollib asjaomase valdkonna

eetikakomitee IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki

isikuandmetel. Taotluse kohaselt hõlmab uuring eriliigilisi isikuandmeid. Palun edastage

Andmekaitse Inspektsioonile valdkonna eetikakomitee otsus.

MKMi vastus: Eetikakomitee taotlus on samaaegselt otsustamisel. Edastame niipea, kui

otsuse saame.

2. Taotluse punktis 4 uuringu eesmärgi kirjelduses on välja toodud uuringu metoodika.

Metoodika kirjelduse järgi on uuringu osaks ka intervjuud sidusrühmade ekspertidega ja

intervjuud töötajate ja tööandjatega. Taotlusest ei nähtu, kuidas koostatakse nende intervjuude

valim (va töötajad) ning milliseid andmeid ja kuidas uuringu käigus töödeldakse. Selgitan, et

ka füüsilise isiku tööalased kontaktandmed on isikuandmed. Palun taotlust selle teabega

täiendada.

MKMi vastus: Taotlusesse lisasime jälgitavate muudatustega täiendused punktidesse 5, 9,

9.2 ja 9.3 ning taotluse lisana sidusrühmade/spetsialistide intervjuude kava koos nõusoleku

küsimise tekstiga (käesoleva kirja lisa 2).

2 (4)

3. Taotluse punktis 5 alapunktis 1 on tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse

selgituses öeldud: Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused

kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise

nõusolek on võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud

töötleja poole. Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei

kaasata. Selgitame, et pseudonüümitud isikuandmed on jätkuvalt isikuandmed. Isik saab

nõusoleku tagasi võtta ka pseudonüümitult, kui pseudonüümi võti ei ole kustutatud. Palun

taotlust selles osas täpsustada.

MKMi vastus: Pseudonüümimise protsessis kasutatakse kahte eraldiseisvat võtit, millest

esimene, mis võimaldab siduda kontaktandmed vastustega, kustutatakse kohe pärast andmete

laekumist ja kontrollimist. Teine pseudonüümimise võti on seotud ainult registriandmetega ja

ei võimalda vastajat tuvastada. Seega on pärast esimese võtme kustutamist andmed täielikult

pseudonüümiseeritud ning andmesubjekti tuvastamine kontaktandmete kaudu ei ole enam

võimalik. Seetõttu on korrektne tekst, mille järgi andmed on pseudonüümitud, kuid teise

võtmega. Tegemist on tehniliselt pseudonüümimisega teise võtme alusel seetõttu taotluse

teksti ei muutnud.

4. Taotluse põhjal on Statistikaameti küsitlusandmed kogutud riikliku statistika tegemiseks

valimipõhisena, Statistikaameti poolt pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti

Rakendusuuringute Keskuses Centar analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus

taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja TEU andmeid. Selgitan, et Statistikaameti poolt

riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete taaskasutamine on konkreetse uuringu

eesmärgil eraldi andmetöötlustoiming. Statistikaamet koostab riikliku statistika eesmärgil

kogutud andmetestuuringuks vajalikus andmekoosseisus andmestiku, pidades silmas IKÜM

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Kogu ETU ja TEU andmekoosseisu vajalikkus

on uuringu eesmärgi põhjal küsitav. Palun see taotluses täpsustada.

MKMi vastus: Palume siiski ligipääsu kogu andmestikule, järgmistel põhjustel:

1) Andmestiku terviklik kasutamine on vajalik, kuna uuringu eesmärk on analüüsida

erinevate tegurite vahelisi seoseid, mis ei ole ette teada enne andmeanalüüsi läbiviimist.

Kogu andmekoosseisu kasutamine võimaldab avastada seoseid, mis võivad osutuda

oluliseks alles analüüsi käigus (nt ei ole võimalik enne analüüsi tegemist otsustada, kas

kaugtööd kasutanud inimesed tegevusalade ja ametite kaupa raporteerivad tööga seotud

tervisehädasid rohkem või mitte. Selline info, kas see andmeühik osutub oluliseks või mitte

selgub alles siis, kui oleme andmetes olevaid seoseid analüüsinud).

2) Andmed on Statistikaameti poolt juba pseudonüümitud ja analüütikutele anonüümsed,

mistõttu ei esine olulist täiendavat isikuandmete töötlemise riivet kogu andmestiku

kasutamisel võrreldes piiratud andmekoosseisus andmestiku kasutamisega.

ETU sisaldab järgmisi andmete plokke, mis on kõik vajalikud inimese tervise ja töövõime

sidumiseks tema töötamise olukorraga:

 OSA C Töötamine uuringunädalal – näitab, milline on inimese töötamise staatus ja kuidas

see seondub OSA L andmetega

 OSA D Põhitöö – näitab, millise põhitööga seonduvad suuremal ja vähemal määral OSA L

tervise ja töövõime andmed

 OSA E Kõrvaltööd – kuivõrd on kõrvaltöödega seotud OSA L andmed

 OSA F Vaeghõive – kas ja kuidas seonduvad tervisepiirangud vaeghõivega

 OSA G Mittetöötava viimane töökoht – kuidas OSA L seondub varasema tööga

 OSA H Tööotsingud – kuidas OSA L seondub tööotsimisega

 OSA I Muutused viimase aasta jooksul – kuidas OSA L andmed seonduvad inimese

3 (4)

tööturustaatuse ja selle muutustega

 OSA YE Isiku haridus – kas ja kuidas tervisekahjustused OSA L seonduvad inimese

haridusega

 OSA J Õpingud – kas ja kuidas tervisekahjustused OSA L seondub inimese õppimise ja

ümberõppimisega

 OSA K Taustandmed – olulised muud taustaandmed, elukoha regiooni jmt kohta, mis võib

seonduda tervisega

 OSA L Tervis ja töövõime

TEUl on eraldi küsitlus töötajate ja tööandjate kohta ning võimaldab analüüsida

tervisekahjutusega inimeste töötingimusi ja seoseid tööandja töökeskkonna ja selle

juhtimisega.

Tööandjate küsitluses on järgmised küsimuste plokid:

 OSA C. ETTEVÕTTE/ASUTUSE TÖÖTAJAD

 OSA E. TÖÖKORRALDUS

 OSA F. TÖÖ- JA PUHKEAEG

 OSA G. TÖÖSUHTED

 OSA H. KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED – kas töötajatel on kollektiivne esindus

 OSA I. TÖÖTAJATE KAASAMINE – sh kas ja millised töötervishoiuesindajad on

töötajatel ja kuidas neid kaastakse ettevõtte töö korraldamisel

 OSA J. TÖÖTERVISHOID – millised on tööst põhjustatud puudumised, kutsehaiguste,

tööõnnetuste olukord ettevõttes.

Töötajate küsitluses järgmised küsimuste plokid, mis analoogselt ETUle on sisuliselt

vajalikud tervise seoste tuvastamiseks muude töökeskkonna ja töötingimustega:

 OSA B. TÖÖ

 OSA C. TÖÖ- JA PUHKEAEG

 OSA D. TÖÖSUHTED

 OSA E. KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE

 OSA F. TÖÖTAJATE KAASAMINE

 OSA G. TÖÖTERVISHOID

 OSA H. TÖÖTASUSTAMINE

 OSA YE. ISIKU HARIDUS

 OSA I. KÕRVALTÖÖD

 OSA Y. TAUSTANDMED

 OSA YG. ISIKU TERVIS

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eneken Sepa

töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik

Lisad: Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Lisa 2. Taotluse lisa 9. Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst

4 (4)

Eneken Sepa

6269 736 [email protected]