Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 11-1/806-6 |
Registreeritud | 06.06.2025 |
Sünkroonitud | 09.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
Sari | 11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 11-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
Vastutaja | Eneken Sepa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst
põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)
või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub
valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud
andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja
kontaktandmed)?
Vastutava töötleja kätte ei liigu andmed.
Volitatud töötleja, kes teostab
andmeanalüüsi, on Eesti
Rakendusuuringute keskus Centar.
Andmekaitsespetsialist:
Epp Kallaste
e-post: [email protected]
tel. 56667440
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Taotlus on esitatud samaaegselt
Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti
nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle
kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah,
lisatud küsitluse ja intervjuude ankeedid, sh
nõusolekuvormid
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Reg kood: 70003158
Aadress: Suur-Ameerika 1
15001 Tallinn Harju maakond
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
Kontakt: Eneken Sepa
telefon +372 5875 9696
e-post [email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar
OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn
Kontakt: Epp Kallaste, e-post:
[email protected], tel. 56667440
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Tööinspektsioon
Registrikood: 70001969
Aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn
Kontaktisik: Krista Vaikmets
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Statistikaamet
Reg kood: 70000332
Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn
Kontakt: Tea Vassiljeva
2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.7. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Töötukassa
Registrikood: 74000085
Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412
Kontaktisik: Mare Loos
2.8. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.9. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Sotsiaalkindlustusamet
Reg kood: 70001975
Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
Kontaktisik: Katrin Välling,
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
e-post:
2.10. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6
kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine
teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika
vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5
kohaselt loetakse teadusuuringuks ka
täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,
mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja
nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul
õigus teha päringuid teise vastutava või
volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda
saadud isikuandmeid. IKS § 6 lõikest 1
tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti
nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või
riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige
pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse
taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete
üleandmist teadus- või ajaloouuringu või
riikliku statistika vajadustel töötlemiseks
asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või
samaväärset andmekaitse taset võimaldaval
kujul andmetega.
Palume võimalust kasutada uuringus:
1. Küsitlusele vastama kutsumiseks isikute
kontaktandmeid. Töödeldavate andmete
koosseis:
a. nimi
b. e-posti aadress
c. tööst põhjustatud tervisekahju liik
(kutsehaigus, tööõnnetus, tööst
põhjustatud haigus)
2. Registrite ühendatud pseudonüümitud
andmeid
3. Statistikaameti riikliku statistika otstarbel
tehtud valimipõhiste küsitluste
pseudonüümitud andmestikke – Eesti
tööjõu-uuring (ETU) ja Eesti tööelu-uuring
(TEU)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse
seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub
ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi
majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja
tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine;
töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning
võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse
edendamine ja koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus
(Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323,
edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on
täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse
eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse
konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks
töötades välja ja viies ellu riigi majandus-,
ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja
maakasutuspoliitikat.
Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt
IKS-s täidesaatvat riigivõimu puudutavatest
õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel
on täidesaatval võimul võimalik analüüsida
andmeid poliitika kujundamise eesmärgil.
Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu
analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika
kujundamise eesmärgil.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 284816),
mille tulemuste põhjal volitas Eesti
Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
(töövõtjana) uuringut läbi viima 6. jaanuaril
2025 sõlmitud lepinguga nr 5-4/2-1. (vt
taotluse lisa 2)
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Eesti tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb ning üha olulisem on hoida tööturul inimesi
tervena ja aktiivsena võimalikult kaua. Oluline osa selles on tööst põhjustatud tervisekahjude
ennetamisel ja kompenseerimisel4. Praegune tööst põhjustatud haiguste (edaspidi TPH) ja
kutsehaiguste (edaspidi KH) diagnoosimine ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste (st KH-d,
TPH-d ja tööõnnetused (edaspidi TÕ)) kahjuhüvitamise süsteem on Eestis puudulik. KH-d on
aladiagnoositud – KH-de diagnoosimine on pikk ja keeruline protsess, sh on töötervishoiuarstidel
keeruline seostada tekkinud tervisekahjustust töötingimustega (näiteks on tööandjate
riskianalüüsid ebakvaliteetsed). TPH diagnoosimisele ei järgne sisulisi jätkutegevusi – näiteks
puudub kohustus tööandjat diagnoosist teavitada ja seega ei ole tööandjal võimalik rakendada
meetmeid sarnaste juhtumite ennetamiseks ning Tööinspektsioonil (edaspidi TI) ei ole kohustust
uurida TPH-sid. Samuti ei ole tööst põhjustatud tervisekahjude kahjuhüvitamine efektiivne –
näiteks tööandjad ei näe enda tegevusel või tegevusetusel seost töötaja tervisemurega ning
keelduvad kahjuhüvitise maksmisest, mistõttu peavad töötajad pöörduma oma nõudega tööandja
4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2018. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.-2018. aastal.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3161/1201/8003/RK_14112018_uv.pdf#.
vastu kohtusse, mis on kulukas ja aeganõudev protsess. Samuti on tekitanud
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) makstav tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise
kord osapooltes mitmeid murekohti (näiteks kas ja kuidas peaks SKA võtma arvesse
kahjuhüvitise maksmisel töötaja osalist või puuduvat töövõimet, kuidas hinnata kahju tekkimist
ja selle suurust vanaduspensioniealistel) (vt põhjalikumat kirjeldust tööga seotud
tervisekahjustuste diagnoosimise ja hüvitamise probleemidest uuringu tehnilisest kirjeldusest,
taotluse Lisast 2).
Aastakümnete jooksul on üritatud Eestis leida TÕ ja KH põhjustatud tervisekahjustuse
kahjuhüvitamise süsteemile asjakohasemaid ja efektiivsemaid lahendusi (näiteks tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustus), kuid muudatusteni pole osapoolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu
jõutud. Viimati, 2018. aastal, töötati välja tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus, kuid
eelnõu koostamiseni osapoolte toetuse puudumise tõttu ei jõutud.
2. mail 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja
Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe5 sooduspensionite reformimiseks, mille raames lepiti
kokku, et sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad kokku tööst põhjustatud haiguste (sh
kutsehaiguste) kiire hüvitamise süsteemi põhimõtetes ning et seda hakatakse rakendama täies
mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensionite staaži kogumise lõpukuupäevast. Seega on
Eesti riik võtnud ülesande hinnata, millised lahendused tööst põhjustatud tervisekahju
tuvastamiseks ning kompenseerimiseks oleks võimalik kasutusele võtta ja ülesande täitmiseks on
vaja analüüsida täpsemalt praegust protsessi tervisekahju tekkimisest, selle diagnoosimise, tööga
seose tuvastamise, kahjuhüvitiste taotlemise ja saamiseni.
Eeltoodust tulenevalt on uuringu eesmärk:
1) kaardistada TPH ja KH diagnoosimise probleemkohad ning töötada välja võimalikud
lahendused nende ületamiseks;
2) kaardistada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi probleemid,
töötada välja võimalikud lahendused ning analüüsida nende mõjusid.
Uuringu metoodilisteks osadeks on järgmised andmete kogumise ja analüüsimise etapid:
1) Küsitlus KH või TPH diagnoosiga või TÕ-sse sattunud töötajate seas, et kirjeldada
tervisekahju tuvastamise protsessis olevad probleemkohad töötaja vaatest ning hinnata
erinevatest allikatest (sh tööandjaga kokkuleppel) saadud tervisekahjude
kompensatsioonide taotlemist ja saamist.
2) Registriandmete analüüs, et kirjeldada tööst põhjustatud tervisekahju levikut ja
kompenseerimise ulatust SKA-st ja Töötukassast (edaspidi TK) makstavate hüvitistega.
Samuti tööandjate makstud tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistega, mis on Eesti Maksu- ja
Tolliametis (EMTA) deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD).
3) Statistikaameti küsitluste andmete analüüs, et hinnata tööst põhjustatud tervisekahju
tegelikku (inimeste enesehinnangulist) levikut ja võrrelda seda registreeritud
registriandmetega.
4) Eesti olukorra dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust tööst põhjustatud tervisekahju
tuvastamise ja kompenseerimise süsteemi, ulatust ja kaardistada varasemalt leitud
süsteemi probleemkohad.
5) Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle
probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest (sh TI, SKA esindajad,
töötervishoiuarstid, sh PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse esindajad,
perearstid, kindlustusfirmad, töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid).
6) Intervjuud töötajate ja tööandjatega, et kaardistada töötaja teekond tööga seotud
5 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks
haiguse tekkimisest kuni selle diagnoosimiseni, tööga seotuse tuvastamiseni ja tööst
põhjustatud kahju hüvitamiseni, inimeste tunnetatud probleemid teekonnal ja lahendused.
Samuti tööandjate probleemkohad ja lahendused töötajate tööst põhjustatud tervisekahju
tuvastamisel ning kahjude hüvitamisel.
7) Teiste riikide praktikate analüüs, tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja tööga seotuse
tuvastamisel.
8) Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Isikuandmete töötlemine on uuringus möödapääsmatu mitmel põhjusel, aidates koguda ja
analüüsida terviklikku teavet tööst tingitud tervisekahjude ning nende hüvitamise kohta.
Alljärgnevalt kirjeldame isikuandmete töötlemise etappe ja nende vajalikkust uuringu osade
kaupa, kus isikuandmeid töödeldakse.
1) Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitluse kutsete saatmisel (isiku
kontaktandmete töötlemine isiku nõusolekuta) on vaja töödelda TI-st isikute sihtrühma
kuulumise andmeid. Kuna TI registris on kontaktandmed ebatäielikud ning varasemate
aastate kohta puuduvad e-posti aadressid, tuleb kontaktandmed siduda rahvastikuregistrist
(edaspidi RR) saadavate andmetega. Isikuandmeid töödeldakse ilma nõusolekuta kuni
küsitluskutsete saatmiseni. Küsitluses osalemine toimub aga vabatahtlikult – vastajad
saavad nõusoleku anda või selle andmisest keelduda küsitlusankeedi avalehel (vt taotluse
lisa 4). Küsitluse kestel on võimalik loobuda vastamisest, poolikuid vastused kustutatakse
ning neid analüüsi ei kaasata, ning juba täidetud küsitluse andmete töötlemise nõusolek on
võimalik tagasi võtta kuni pseudonüümimiseni, pöördudes selleks volitatud töötleja poole.
Nõusoleku tagasi võtnud vastajate vastused kustutatakse ning neid analüüsi ei kaasata.
Pärast küsitluse lõppu ja kogutud andmete pseudonüümimist ühendatakse küsitluse
andmed loetelu järgnevas punktis 2 nimetatud registriandmetega. Seda tehakse selleks, et
saada terviklik ülevaade olukorrast, hoida küsitlusankeedi pikkus mõistlikuna ja mitte
küsida inimestelt andmeid, mis on juba registriandmetes olemas.
Tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlemine on oluline mitmel põhjusel. Eestis
põhineb tervisekahjude hüvitamine võlaõigusseadusel, mille kohaselt peaksid töötaja ja
tööandja omavahel kokku leppima kahjude hüvitamises. Paljud töötajad on pidanud oma
õiguste eest kohtus võitlema, mis on ajamahukas, keeruline ja sageli ebakindla
tulemusega protsess. Arvatakse, et just selle tõttu jääb suurel osal töötajatest hüvitis üldse
taotlemata ja saamata. Mõned tööandjad on küll kasutusele võtnud vabatahtliku
kindlustuse, kuid puudub ülevaade selle levikust ja toimivusest. Küsitlusega kogume infot
nii hüvitise taotlemise ja saamise kohta kui ka töötajate hinnanguid kahjudele, mis
registriandmetest ei selgu. Selliseid andmeid pole seni kogutud ning alternatiivseid
allikaid nende saamiseks ei ole.
Küsitluse andmeteta pole võimalik hinnata tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamise
süsteemi muudatuste mõju ulatust Eestis. Lisaks aitab küsitlus mõista, millised
probleemid esinevad tööga seotud haiguste diagnoosimisel ja töötingimustega sidumisel.
Kuna tööga seotud haiguste väljakujunemine võtab aega ning nende seostamine
töötingimustega on keeruline, aitab küsitlus kaardistada töötajate kogemusi ja takistusi
diagnoosimise ja tööga seose tuvastamise protsessis.
Küsitluse sihtrühma moodustavad Tööinspektsioonis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
alusel registreeritud tervisekahjuga inimesed. Seetõttu on küsitluse kutsete saatmiseks
ainus võimalus kasutada registriandmeid. Alternatiivse meetodina juhuslik valim
elanikkonnast ei ole võimalik, kuna tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi on väga vähe
ja neid ei ole võimalik juhuslikult leida. Samuti ei oleks representatiivne küsitlus
kutsehaigete seltside ja ühingute kaudu. Ühingutesse kogunevad inimesed ei ole läbilõige
sihtrühmast ja ei esinda inimesi, kes ühingutesse ei kuulu. Ühingute kaudu tehtud küsitlus
annaks kallutatud tulemuse ning ei kajastaks korrektselt hüvitise taotlemise ja saamise
olukorda. Seetõttu on registriandmetel tehtud valimi kasutamine ainus sobiv küsitluse
tegemise võimalus.
2) Registriandmete analüüsiks on tarvilik siduda andmed TI, SKA, TK registritest ja RR-
st. Andmete analüüs toimub pseudonüümitud kujul, andmete väljavõtte tegemiseks liigub
registrite vahel pseudonüümimise võti.
Seotud registriandmete analüüsita pole võimalik saada ülevaadet registreeritud tööst
põhjustatud tervisekahju (KH, TPH ja TÕ) levikust, sellest, kui paljudele maksab tööst
tuleneva tervisekahju hüvitist SKA ja kui paljud saavad töövõimetoetust. SKA hüvitab
tööandja õigusjärglaseta lõppemise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või
kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. TK
maksab töövõimetoetust inimestele, kellel on tuvastatud töövõime kadu. Selleks, et saada
ülevaade sellest, kellele ja millises ulatuses SKA hüvitisi ning TK toetusi maksab, on vaja
siduda need andmed TI andmetega. Lisaks sellele, et registriandmete analüüs annab
ülevaate registreeritud tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestest ja nende riiklikest
töövõimekaotusega seotud hüvitistest, kasutame andmeid sisendiks lahenduste
mõjuanalüüsile, kus tuleb hinnata mõjutatava sihtrühma suurust, kahjude ulatust ning
hüvitiste suuruse muutuse mõju, sh meetmetega kaasnevat kulu ja tulu suurust
ühiskonnale.
Muudest registriandmetest eraldisesivalt ja ühendamata teiste registritega tehakse päring
Statistikaametile Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete analüüsiks. Täpsemalt
tööandjate makstud TSD-l deklareeritud tööõnnetus- ja kutsehaiguse hüvitistest ülevaate
saamiseks. Juhul kui tööandja maksab ametlikult tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitist
füüsilisele isikule ja ta ei maksa seda kindlustusmaksena, siis deklareeritakse väljamaksed
TSD-l. Nendest maksetest ülevaate saamiseks tehakse päring Statistikaametile, kes
analüüsib andmed ja edastab analüüsi tulemused agregeeritud tabelitena Centarile.
3) Intervjuud töötajate, ja tööandjate ja sidusrühmadegaga isiku nõusolekul (vt taotluse
lisa 3).
Erinevalt tööst põhjustatud tervisekahjuga inimeste küsitlusest, mis keskendub
kvantitatiivsetele andmetele, pakuvad intervjuud sügavamat kvalitatiivset sisendit tööst
põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise protsessi mõistmiseks. Küsitluses
kogutakse eelkõige üldistatavaid kvantitatiivseid andmeid kinniste küsimustega
(valikvastused, arvulised vastused vmt). Protsessi kirjeldamiseks ja selle sidumiseks
inimese olukorraga on vajalik intervjuudega koguda põhjalikumaid, konteksti mõista
aitavaid andmed tervisekahju tekkimise, tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta. Seejuures
on vajalik koguda selle protsessi kirjeldamiseks sisendit nii töötajatelt kui tööandjatelt.
Kuna tööst põhjustatud tervisekahju tekkimine tähendab, et töötervishoiu ja ohutuse
tagamine ebaõnnestus, siis on vajalik edaspidise kahju ära hoidmiseks teha muudatusi.
Intervjuud annavad sisendi sellesse, kuidas senised tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise
skeemid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist mõjutavad ning kuidas osapooled tunnetavad,
millised nendes skeemides aitaksid seda paremini teha.
Sidusrühmade ekspertidega (sidusrühmad on poliitikat kujundavad institutsioonid,
sotsiaalpartnerid ja poliitikat ellu viivad organisatsioonid) intervjuud on vajalikud, et
kaardistada praegune olukord, erinevate osapoolte tunnetatud probleemid ja nende
võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Sidusrühmade intervjueerimiseta pole
võimalik terviklik poliitikakujundamine, mis kõikide osapoolte arvamusi, seisukohti ja
olukorda arvesse võtab.
4) Statistikaameti küsitlusandmete analüüs. Statistikaameti küsitlusandmed on kogutud
riikliku statistika tegemiseks valimipõhisena, osaliselt agregeeritud tunnustega (nt
asukohad maakonna täpsusega, majandustegevusalad agregeeritud), Statistikaameti poolt
pseudonüümitud ning analüüsi läbi viivatele Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar
analüütikutele anonüümsed. Antud uuringus taaskasutatakse juba olemasolevaid ETU ja
TEU andmeid. Kogu analüüs toimub Statistikaameti serveris teadlaste keskkonnas ning
kõik agregeeritud analüüsitulemused läbivad enne serverist väljastamist Statisikaameti
poolse aimatavuse kontrolli, mis tagab et väljastatud andmetabelid ei võimalda ühtegi
uuringus osalejat tuvastada.
ETU ja TEU aitavad hinnata tööga seotud registreeritud tervisekahju aladiagnoosimist.
Neis uuringutes kajastub inimeste enda hinnanguline tervisekahju ja selle tööga seotus ka
juhul, kui inimene pole taotlenud selle registreerimist või puudub otseselt tuvastatud seos
tööga. Registriandmete ja inimeste ütluse põhise tööga seotud tervisekahju leviku
erinevus annab hinnangu aladiagnoosimisele. Kuigi see meetod ei anna täpset
aladiagnoosimise hinnangut (sest inimesed ei pruugi alati osata seostada oma
terviseprobleeme tööga või hinnata tööandja rolli kahju tekkimisel), on see siiski parim
võimalik viis saada ülevaade registreerimata juhtudest. Alternatiivsed meetodid, nagu
ekspertarstide hinnangud või uute, laiaulatuslike ja esinduslike töötajate küsitluste
läbiviimine, oleksid äärmiselt kulukad ja ajamahukad, pakkudes samal ajal piiratud
lisandväärtust võrreldes juba olemasolevate andmetega. Seetõttu on olemasolevate
küsitlusandmete analüüs praktiline ja tõhusaim lahendus.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse,
töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajadusest
räägivad sotsiaalpartnerid juba alates 1990ndatest. Praeguse sooduspensionite reformi taustal on
sotsiaalpartnerid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt luuakse piisav tööst põhjustatud
tervisekahju hüvitamise süsteem hiljemalt sooduspensionite kaotamise hetkeks. Selleks, et välja
töötada uus süsteem või olemasoleva süsteemi parandused, on vaja olemasolevat süsteemi
terviklikult kirjeldada ja analüüsida ning uued lahendused välja töötada arvestades olemasoleva
süsteemi osi.
Eestis on tööst põhjustatud tervisekahju aladiagnoositud. Tööst põhjustatud tervisekahju kulu
kannavad ühiskond solidaarse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi näol, töötaja saamatajäänud tulu
ja moraalse kahjuna, tööandjate otsene osalus tervisekahju kandmisel on vähene, isegi juhul kui
tööandja tegevus või tegevusetus töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel on tervisekahju
põhjustanud. Olemasolevas tööst põhjustatud tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise süsteemis on
palju puudujääke (nt segadused tööst põhjustatud haiguse ja kutsehaiguse eristamisel,
kahjuhüvitise arvutamisel, kahjuhüvitise nõude üleminekul riigile tööandja
likvideerimisprotsessis, töötervishoiuarsti kohustustes ja võimalustes tööandjalt diagnoosimise
käigus infot saada jne), mille lahendamiseks võib kaaluda süsteemi muutmist tervikuna (nt
tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) või üksikute osade muudatusi süsteemi sees.
Uuringu eesmärk on anda sisend töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi osana tervisekahjude
tuvastamise ja hüvitamise tõhustamiseks, toetades töötajate tervist ja töövõime säilitamist. Kuigi
analoogseid uuringuid on tehtud varem, on olnud analüüsi keskpunktiks terviklik töötervishoiu ja
-ohutuse juhtimine6, mitte tööst tuleneva tervisekahju tuvastamise ja hüvitamise fookus. Uuringu
eesmärk on töötada välja tõenduspõhised lahendused tööst põhjustatud tervisekahjustuste
diagnoosimise ja hüvitamise protsessi parandamiseks Eestis. Uuringu tulemused annavad sisendi
regulatsioonide muutmiseks, töötervishoiuarstide ja tööandjate koostöö efektiivsuse
parandamiseks ning Tööinspektsiooni rolli tõhustamiseks haiguste ennetamisel ja uurimisel.
Tulemused panustavad täpsemasse diagnoosimisse, töö ja haiguste põhjusliku seose tuvastamise
protsessi ja õiglaste hüvitiste määramisse. Uuringust saadud teave aitab kaardistada võimalikud
regulatsioonide muudatused, näiteks tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste täpsem
eristamine, tööst põhjustatud tervisekahjude hüvitamismehhanismide ühtlustamine, riikliku ja
tööandjate vastutuse jaotuse täpsustamine. Tulemusena luuakse õiglasem ja tõhusam tööst
põhjustatud tervisekahjude hüvitamise süsteem ning efektiivsem, arusaadavam ja läbipaistva KH
ja TPH diagnoosimise protsess. Töötajatele peaks muudatused tooma kaasa suurema
õiguskindluse ja lihtsama ligipääsu kahjuhüvitistele. Tööandjatele peaks tekkima selgem arusaam
KH ja TPH diagnoosime protsessist ning tööst põhjustatud tervisekahju kahjuhüvitamise
süsteemist.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuringus lähtutakse põhimõttest, et isikuandmete töötlemine oleks võimalikult piiratud ja isiku
õigusi ei kahjustataks. Isiku nõusolekuta töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud
küsitluskutsete saatmiseks ja registriandmete analüüsiks, ning isiku tuvastamist võimaldavate
andmete maht hoitakse minimaalse vajalikuna uurimisülesande täitmiseks.
Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid
isikuid. Andmetöötlus ei muuda andmesubjekti kohustusi ega anna talle uusi individuaalseid
õigusi, välja arvatud võimalus vastata küsitlusele ja osaleda intervjuus, kui ta nõustub sellega.
Täiendavad kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi:
1. Ajaliselt ja erinevate koodidega eraldatud andmevood ühendatud registriandmetele
ning küsitluse kontaktidele.
Küsitluse vastuste sidumine registriandmetega toimub pärast küsitluse lõppu, kui
andmetest on eemaldatud isikute kontaktandmed. Registriandmed seotakse juurde ainult
nende isikute vastustele, kes vastasid kogu küsitlusele. Registriandmete ühendamise
võimalus puudub neile vastajatele, kes ei vastanud üldse, keeldusid oma andmete
töötlemisest või jätsid vastamise pooleli. Küsitlus ja registriandmete analüüs toimuva
järjestikku, mis tähendab et samaaegselt ei ole analüüsi tegeva volitatud töötleja Centari
kasutuses isikute küsitlemise kontaktandmed ja ühendatud registriandmed.
Küsitluskutse saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks peab ühendama TI ja RR
andmed, kuna TI andmetes on inimeste kontaktandmed puudulikud (küsitlemiseks on
vajalik e-posti aadress). TI saadab RR-le isikukoodide ja pseudokoodide võtme koos
tervisekahjustuse liigiga. Küsitluskutseks ja valimi moodustamiseks vajalikud andmed
6 Vt nt Masso, M., Veldre, V., Tammik, M., Amos, M., Partei, M. 2015. Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja
rahvusvaheline võrdlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
(nimi, e-posti aadress ja tööst põhjustatud tervisekahju liik) saadab RR koos küsitluse
pseudokoodiga Centarile.
Centar viib läbi küsitluse, kustutab kõik kontaktandmed ning saadab RR-ile ainult
küsitlusele vastanute küsitluse pseudokoodid. Sellele ühendab RR juurde registriandmete
pseudokoodi, mille abil liidetakse hiljem küsitlusandmetele juurde registriandmed.
Kasutusele võetakse kaks pseudokoodi: registriandmete pseudokood ja küsitluse
pseudokood (küsitluskood), et välistada küsitluse kontaktandmete otse sidumise võimalust
registriandmetega)
Ühendatud registriandmed edastatavad registripidajad Centarile pärast küsitlusandmetest
kontaktide kustutamist. Seega ei ole Centari kasutuses samaaegselt isikute
kontaktandmeid ja ühendatud registriandmeid, mis välistab olukorra, kus registriandmed
oleksid otseselt tuvastatavad (vt ka taotluse küsimus 8).
2. Registriandmed pseudonüümitakse ja analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.
Pseudonüümimine toimub enne andmete edastamist Centarile. Centaril pole
ligipääsu pseudonüümimise võtmele.
Andmete liikumise ja pseudonüümimise üldine kirjeldus ja põhjendus on järgnev: TI
võtab registrist isikute loetelu, loob neile isikukoodi ja pseudokoodi võtme ning jagab
seda võtit SKA ja TK-ga. RR andmepäringu jaoks lisab TI isikukoodi ja pseudokoodi
võtmele lisa-andmeühikuna tööst põhjustatud tervisekahju liigi (TPH, KH, TÕ), et RR
saaks kasutada sama võtit nii küsitluseks vajalike kontaktandmete edastamiseks kui
ühendatud registriandmete edastamiseks. Võtit kasutades võtavad registripidajad
registritest päringule vastavas andmekoosseisus andmed ja edastavad need ilma
isikukoodita, aga kasutades pseudokoodi, Centarile. Seega saab Centar andmed
pseudonüümitud kujul. Registrite vahel liigub pseudonüümimise võti, aga ei liigu teiste
registrite andmed. Seeläbi vähendatakse ühendatud registriandmete analüüsiks vajalike
andmete liikumist ning isikute tuvastamist minimaalse võimalikuni. Andmete ühendamise
protsessi tulemusena moodustub pseudonüümitud (umbisikustatud) andmebaas, mida
Centar kasutab andmete statistiliseks töötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6
lõikele 1 analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Protsessi detailsem kirjeldus esitatakse
taotluse küsimuse nr 8 vastuses.
3. Vabatahtlik ja informeeritud osalemine küsitlusele vastamisel ja intervjuudes.
Küsitluses ja intervjuudes osalemine toimub ainult isiku nõusolekul. Küsitluskutses
selgitatakse, kust kontaktandmed pärinevad ja kuidas andmeid kasutatakse. Vastaja võib
küsitlusest keelduda, mille järel tema poole rohkem ei pöörduta. Neile, kes küsitlusele
vastamisest keeldunud ei ole, kuid kes pole veel ka küsitlust täitnud, saadetakse
meeldetuletusi maksimaalselt kolm korda, et inimesi mitte ülemääraselt tülitada. Küsitluse
viimase küsimusena küsitakse isiku nõusolekut temaga intervjuu läbiviimiseks ja
intervjuudele värvatakse inimesi nende seast, kes nõusoleku andsid. Seega toimub hilisem
intervjueerimine ainult isiku nõusolekul. Enne intervjuud nõusoleku tagasi võtnud
inimestega me intervjuud ei tee ja pärast intervjuud nõusoleku tagasi võtnud inimeste
intervjuud me kustutame. Piisava hulga intervjuude tagamiseks kaasame valimisse
suurema arvu potentsiaalseid intervjueeritavaid.
4. ETU ja TEU analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (RDP), kus isikuid
tuvastada ei saa (andmed pseudonüümitud kujul). Kõik väljastatavad tulemused läbivad
aimatavuse kontrolli, et välistada üksikisikute identifitseerimise võimalus.
Kuna uuringus kasutatakse juba varem kogutud riiklikke andmeid ja valimipõhiseid
küsitlusi, minimeeritakse inimeste lisaküsitlemise vajadust ja välditakse
andmesubjektide tarbetut koormamist. ETU ja TEU on laiaulatuslikud regulaarsed
valimipõhised Eesti elanike küsitlused, milles muuhulgas küsitakse inimese hinnangut
oma tervislikule seisundile, tervisekahjustuste olemasolule ja tööga seotusele. Kasutades
varem kogutud andmeid välistame vajaduse inimestelt küsida samu küsimusi ja
minimeerime inimeste tülitamist andmekogumise eesmärgil. Andmed on kogutud
varasemalt vastavalt Statistikaametile kehtivatele riiklikele reeglitele ja ülesannetele.
Uuringu tulemused ei mõjuta üksikisikuid otseselt, vaid aitavad kujundada poliitikasoovitusi, mis
võivad tööst põhjustatud tervisekahjuga inimesi kaudselt uue poliitika näol mõjutada tulevikus.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)
töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
1. Pseudokoodi ja küsitletavate koodi loomine ja liikumine registrite vahel
a. TI loob isikukoodide ja pseudokoodide võtme ja saadab selle SKA-le ja TK-le. SKA ja
TK näevad isikukoodi-pseudokoodi võtit, aga ei näe TI andmeid.
b. TI lisab isikukoodide ja pseudokoodide võtmele tervisekahjustuse liigi andmed (TPH,
KH, TÕ) ja saadab RR-le. RR näeb isikukood-pseudokood-tervisekahjustuse liik võtit,
aga ei näe muid TI andmeid.
c. RR teeb pseudokoodide võtit kasutades küsitluse valimiväljavõtte ja lisab
valmiväljavõttele küsitluskoodid ehk küsitluse pseudo-id koodid. Küsitluskood erineb
pseudokoodist, mille lõi TI, kuid RR säilitab küsitluskoodi ja pseudokoodi vahelise
seose võtme.
2. Küsitluse kontaktandmed
a. RR saadab Centarile küsitluse valimi väljavõtte jaoks krüpteeritult järgmised
andmed: nimi, e-posti aadress, tervisekahjutuse liik, küsitluskood.
b. Centar kasutab RR saadetud andmeid küsitluse kutsete ja meeldetuletuste saatmiseks.
Meeldetuletused saadetakse neile, kes pole vastanud ega keeldunud oma andmete
töötlemisest.
c. Küsitluse lõppedes kustutab Centar küsitluse andmestikust isikut otseselt tuvastavad
andmed (nime ja e-posti aadressi), aga jätab alles küsitluskoodi.
d. Küsitlusele vastanute küsitluskoodid saadab Centar RR-ile. RR näeb küsitletavate
küsitluskoode, kuid ei näe küsitluse vastuseid.
e. RR saadab Centarile küsitluskoodi-pseudokoodi võtme ainult nende vastajate kohta,
kes küsitlusele vastasid. Centar saab pseudokoodi abil siduda küsitluse vastustele
juurde ühendatud registriandmed. Centar ei tea nende inimeste küsitluskoodi ja
pseudokoodi võtit, kes ei vastanud või jätsid vastamise pooleli.
f. RR kustutab küsitluskoodi-pseudokoodi võtme pärast info edastamist Centarile.
3. Ühendatud registriandmete analüüsi andmete liikumine
a. TI, SKA, TK ja RR võtavad registrist välja päringule (päringu andmete koosseisu vt
taotluse punkt 9.2 vastusest) vastavad andmed isikute kohta, kellele TI lõi pseudokoodi
võtme (selle loetelu punkt 1a).
b. TI, SKA, TK ja RR asendavad andmete väljavõttes isikukoodid pseudokoodiga.
c. TI, SKA, TK ja RR saadavad pseudokoodidega andmestikud krüpteeritult Centarile
7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
nii, et Centar ei näe isikute isikukoode
4. MTA andmete analüüsi andmestik on Statistikaametil riikliku statistika tegemise otstarbel
pseudonüümitud kujul olemas. Andmete analüüsiks kasutab Statistikaamet olemasolevaid
andmeid, loob neist agregeeritud tabelid ja edastab tulemused Centarile.
4.5.Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu uuringu andmed – andmed on eelnevalt juba
pseudonüümitud ja tegemist on valimipõhise küsitluse andmetega, mistõttu pole tegemist
isikustatud andmetega ning tuvastamise võimalus on keeruline ja kaudne. Andmeid
analüüsitakse Statistikaameti serveris kaugpöördumise teel teadlaste keskkonnas (RDP).
Statistikaamet teeb andmed Centarile kättesaadavaks teadlaste keskkonnas selle uuringu
tarbeks loodud kaustas. Keskkonnast välja saab saata ainult agregeeritud analüüsi
tulemusi, kus ükski inimene pole tuvastatav. Tulemid kontrollitakse enne välja saatmist
üle Statistikaameti töötajate poolt.
Registrite vahel ja registrite ning Centari vahel liiguvad andmed kokkulepitud isiku isikukoodiga
krüpteerituna, e-kirja teel. Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse
raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
1. Ühendatud registrite andmed kõikselt viimase 10 aasta jooksul kutsehaiguse või tööst
põhjustatud haiguse diagnoosi saanud või tööõnnetusse sattunud isikute kohta. Päringu
kavatseme teha perioodi 2015-2024 kohta. Kuna taotluse tegemise hetkel pole 2024.
agregeeritud andmed veel avalikud, siis inimeste arvu suurusjärgu hindamiseks tuuakse
allolevas tabelis perioodi 2014-2023 andmed.
Tabel 1. Perioodil 2014-2023 registreeritud kutsehaigused, tööõnnetused ja tööst
põhjustatud haigused
Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigused
2014 4644 56 138
2015 4800 50 128
2016 5098 39 95
2017 5209 37 78
2018 5170 49 55
2019 4277 34 57
2020 3641 22 87
2021 3887 16 38
2022 3712 24 37
2023 3296 13 38
Kokku 43734 340 751
Allikas: Tööinspektsioon
2. Registriandmete (MTA) analüüsis töödeldakse kõikide tööandjate deklaratsioone, et neist
teha väljavõte tööandjatest ja isikutest, kellele tööandja on deklareerinud väljamakseid
koodiga 32 (seoses tööõnnetusega või kutsehaigusega makstav hüvitis (TuMS § 13 lõige
1, § 41 punkt 1) perioodil 2015-2024.
2.3.Küsitluse kontaktandmed päritakse kõikselt viimasel 10 aastal registreeritu kutsehaiguste
ja tööst põhjustatud haigustega inimeste kohta, kes on väljavõtte tegemise hetkel elus
(ligikaudsed arvud perioodi 2014-2023 järgi on vastavalt 340 ja 751 inimest).
Tööõnnetuses olnud inimestest tehakse valim selliselt, et valimisse võetakse 10%
tööõnnetusse perioodil 2015-2024 sattunud inimestest, kes on valimi väljavõtte tegemise
hetkel elus. Perioodi 2014-2023 TÕ valimi suuruseks kujuneks vähem kui 4373, täpset
arvu ei saa hinnata, kuna pole teada, kui paljud tööõnnetusse sattunud inimestest on
küsitluse tegemise ajaks elus. See tähendab, et RR saadab kontaktandmed iga 10. isiku
kohta, kelle tööst põhjustatud tervisekahju liik on TÕ ja kes on valimi tegemise hetkel
elus.
Kõikne valim KH ja TPH inimeste küsitlemiseks on vajalik, kuna küsitlusele vastamine
on vabatahtlik ja paljud inimesed tõenäoliselt ei nõustu küsitlusele vastama. Tavapärane
vastamismäär elektroonilises küsitluses on ca 20%, mis tähendab, et eeldatav vastuste
hulk oleks 68 vastust kutsehaigetelt, 150 vastust tööst põhjustatud haigusega inimestelt ja
874 vastust tööõnnetuses olnud inimestelt. TPH ja KH inimeste hulk, kelle andmete pealt
on võimalik analüüsi teha on väga väike statistiliste üldistuste tegemiseks ja seetõttu ei
saa vähendada valimi suurust. TÕ-si on rohkem ning seetõttu on võimalik selle
tervisekahjustuse liigi korral küsitleda valimit üldkogumist. Kuna TPH ja KH inimeste
tervisekahju kujunemine, selle tuvastamine ja sidumine konkreetse töökeskkonna ja
tööandjaga erineb oluliselt TÕ-st, siis on hädavajalik eristada analüüsis neid tööst
põhjustatud tervisekahju liike.
4. Intervjuud tervisekahjutusega töötajatega teeme küsitletud inimeste seas, kes
nõustuvad küsitluses enda intervjueerimisega. Kokku kavandame 10 intervjuud TPH ja
KH inimeste seas. KH või TPH diagnoosi saanud inimeste intervjueerimise eesmärk on
kaardistada nende kogemus alates tööga seotud haiguse kahtlustusest, tööga seose
tuvastamise otsuse ning diagnoosi saamiseni. Lisaks uuritakse nende ja ka TÕ edasist
teekonda kompensatsiooni taotlemisel ning selle saamisel või mitte saamisel. Seetõttu
peaks intervjueeritavate valim hõlmama võimalikult erinevate kogemuste ja teekondadega
inimesi, et anda terviklik ülevaade protsessi erinevatest etappidest ja võimalikest
takistustest.
Intervjuud tööandjatega kokku 8 intervjuud võimalikult erinevate tööandjatega, et oleks
kaetud: erineva suuruse ja tegevusalaga tööandjad, kus on rohkem tööõnnetusi,
kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid diagnoositud (täpsustame pärast
töökeskkonna andmekogu analüüsi); vabatahtlikult tööandja vastutuskindlustuse võtnud
tööandja ja tööandja, kes sellist kindlustust pole võtnud; tööandja, kelle töötajal on
tekkinud ja tuvastatud tööga seotud tervisekahju ning kes maksab selle eest töötajale
kompensatsiooni. Tööandjate intervjuudega kaardistame töötajate teekonda tööga seotud
tervisekahju tekkimisest kuni diagnoosini ja kahjuhüvitiseni, aga ka tuvastatud
tervisekahjuga töötajate puudumisel lahendusi, mida tööandjad praeguse KH ning TPH
diagnoosimise ja kahjuhüvitamise süsteemi probleemidega tegemiseks kasutavad ja
sobivaks peavad. Tööandjate juures intervjueerime inimest, kes oskab kõige paremini
hinnata tervisekahju tekkimise riske, kahju ulatust ja selle kompenseerimise lahendusi.
Selline inimene võib olla väiksema töötajate arvu korral ettevõtte juht, suurema töötajate
arvu korral personalijuht või mõni muu juhtkonna liige. Tööandjad leiame kasutades
esmalt avalikke kanaleid nagu meedia, kohtulahendid ja tööandjate liitude kaudu. Kui
piisava varieeruvusega intervjueeritavate rühma ei saa avalike andmete ja tööandjate
liitude kaudu kokku, siis kaalume täiendavate intervjueeritavate värbamise võimalustena
järgmisi: (1) töötajate intervjuus soovitatud tööandja, kelle intervjueerimisest võiks tõusta
laiemat kasu (seda lahendust kasutame ainult juhul, kui töötaja ise intervjuus toob välja
tööandja, keda võiks intervjueerida; on kindel, et töötaja ei tööta enam selle tööandja
juures ning tööandjale me ei avalda töötajat, kes soovitas seda intervjuud teha); (2)
kindlustusseltsidest soovitatud tööandja, kellelt kindlustusselts on saanud nõusoleku
kontaktide edastamiseks ja intervjuus osalemiseks. Tööandjad annavad intervjuud ainult
juhul, kui nad sellega vabatahtlikud nõustuvad (vt nõusolekuvormi taotluse Lisa 3).
Intervjuud sidusrühmadega kokku ca 18 inimesega intervjuud. Intervjuude arv ja
intervjuudel osalevate inimeste arv võib muutuda vastavalt sellele, kuidas sidusrühmade
esindajad peavad vajalikuks eksperte intervjuudele kaasata. Sidusrühmad on
ministeeriumi ametnikud poliitikakujundaja rollis, tööandjate ja töövõtjate
esindusorganisatsioonid sotsiaalpartnerite esindajatena, poliitikat rakendavate asutuste
esindajatena sotsiaalkindlustusameti ja tööinspektsiooni tööst tuleneva terviskahju
uurimise, hindamise ja hüvitamisega tegelevad töötajad, tervishoiuteenuseid pakkuvad
töötervishoiuarstid, perearstid, vabatahtliku tööandja vastutuskindlustuse pakkujad ja neid
esindav Eesti Kindlustusseltside Liit. Sidusrühmade kontaktid leitakse asutuste
veebilehtedelt või pöördudes vastava asutuse poole, kui kontaktid pole asutuse veebilehel
avaldatud või on keeruline otsustada, kes asutusest on kõige õigem inimene uuringu
teemal seisukohti avaldama.
3.5.ETU ja TEU andmed on Statistikaametil olemas ja kogutud varasemalt. ETU on iga-
aastane valimipõhine küsitlusuuring, mille valim on ca 10 000 inimest vanuses 15-74
aastat8. TEU valimis on vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja
nende ettevõtete töötajad, kokku on valimis ca 1000 ettevõtete ja ca 8000 töötajat9.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
1. Ühendatud registriandmed - viimased 10 aastat 2015-2024 ja SKAst lisaks
sotsiaalmaksuga makstutatud töise tulu andmed perioodil 2010-2024, mis võimaldab
analüüsida töise tulu dünaamikat enne ja pärast tervisekahju tekkimist.
1.2.Registriandmed, mida ei ühendata teiste registritega (TSD) – 2015-2024.
2.3.Küsitluse valim – 2015.-2024. aastal registreeritud tööst põhjustatud haiguse, või
kutsehaiguse diagnoosiga ja tööõnnetusse sattunud inimesed
3.4.Statistikaameti küsitluste andmed. Eesti tööjõu-uuringu andmetele ligipääs taotletakse
neile aastatele, mil andmetes on tööst põhjustatud tervisekahju kohta lisamoodulid või
küsimused. Need aastad on: 2007, 2013, 2015, 2017, 2019, 2020, 2021 ja 2023. Eesti
tööelu-uuringu osaks on tööga seotud tervise andmed ja tööelu-uuringu ligipääs
taotletakse nendeks aastateks, mil uuringut tehti, s.o 2009, 2015, 2021.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
1. Ühendatud registriandmete väljavõtete tegemisel töödeldakse järgmisi andmeid
järgmiste registripidajate juures:
Tööinspektsioon:
a. Isikukood
b. Isiku pseudokood (registrite vahel liikumiseks pseudokoodi ja isikukoodi võti)
c. KH v TPH diagnoosimise aeg/TÕ toimumise aeg
d. Juhtumi registreerimise aeg (kombinatsioonis eelnevaga annab sisendi inimese
ajale teekonnal diagnoosist või õnnetusest andmekogus registreerimiseni)
e. KH v TPH diagnoos RHK tähtkoodi tasemel/TÕ vigastuse liik, vigastatud kehaosa
ja õnnetuse raskusaste
f. Tervisekahju põhjustanud ohutegurid
8 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2011. aasta metoodikakogumikust: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-
12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf 9 Vt metoodika detailsemat kirjeldust 2017. a avaldatud metoodikakogumikust:
https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/TEU%20metoodika.pdf
g. Töötaja sotsiaaldemograafiline taust:
i. Sugu
ii. Sünniaasta ja kuu
iii. Amet/ametid
iv. KH ja TPH elukoha maakond
h. Tööandja(te) taust:
i. Tegevusala (EMTAK)
ii. TÕ töökoha maakond
iii. Tööandja töötajate arv
iv. Töösuhte algusaeg KH/tööstaaž TPH ja TÕ
Töötukassa:
a. Isikukood/pseudokood
b. Töövõime hindamise taotlemise aeg või ajad (sh esmase töövõime hindamise aeg
ja korduvad töövõime hindamise ajad)
c. Töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime/puuduv töövõime/töövõime
pole vähenenud)
d. Vähenenud töövõime alguse ja tegelik lõpu aeg (mitte määratud vaid tegelik)
e. Makstud töövõimetoetuse summa kuude kaupa
f. Töövõimetoetuse saamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev
Sotsiaalkindlustusamet:
a. Isikukood/pseudokood
b. Makstud kahjuhüvitise summa (sh hüvitise vähendamise alused ja summa) kuude
kaupa
c. Kahjuhüvitise maksmise alguse aeg
d. Töövõimetuse ulatuse määramise aeg alates 2010. aastast
e. Töövõimetuse ulatuse määramise tulemus alates 2010. aastast
f. Makstud töövõimetuspensioni summa kuude kaupa alates 2010. aastast
g. Töiselt tulult makstud sotsiaalmaksu suurus kuude kaupa alastes 2010. aastast
Rahvastikuregister:
a. Isikukood/pseudokood
b. Isiku surma aeg
c. Isiku haridustase
d. Isiku elukoha maakond
2. MTA registriandmete analüüsis töötleb Statistikaamet aastate lõikes agregeeritud tabelite
koostamiseks järgmisi andmeid:
a. Tööandja tegevusala
b. Tööandja töötajate arv
c. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete suurus
d. Tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise väljamaksete saajate:
i. Arv
ii. Vanus
iii. Töötamise staatus/amet
2.3.Küsitluse tegemiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku
küsimist rahvastikuregistris
a. Isikukood/pseudokood/küsitluse pseudokood
b. Isiku ees ja perekonnanimi (kuna esineb olukordi, kus mitu inimest kasutab sama
e-posti aadressi, siis on tarvilik lisada küsitluse kutsele isiku nimi)
c. Isiku e-posti aadress
d. Isiku tööst põhjustatud tervisekahjustuse tüüp (TPH, KH, TÕ)
3.4.Intervjuud TPH, KH või TÕ inimestega
a. TPH, KH või TÕ inimeste nõusoleku Iintervjueerimiseks küsime nõusoleku ja
vastavalt inimese eelistusele e-posti aadressi või telefoninumbri küsime küsitluse
ankeedi viimase küsimusena
b. Tööandjate ja sidusrühmade intervjueeritavate inimeste nimed, ametikohad ja
e-posti aadressid saame asutuste veebilehtedelt.
5. Statistikaameti küsitlusuuringud kus töödeldakse ainult pseudonüümitud andmeid, mis
ei ole kitsalt võttes isikuandmete töötlemine. Eesti tööjõu-uuringu ja tööelu-uuringu
raames kogutakse küsitlusankeedi alusel laiaulatuslik andmestik inimeste töötingimuste ja
töötamise kohta. Andmete koosseisu aluseks on ankeedid, mis kajastuvad küsitluse
metoodikadokumentides. Kuna Centari jaoks on sisuliselt tegemist anonüümsete
andmetega (vt käesoleva taotluse küsimuse nr 5 vastusest punkti 4), küsitlusandmete
koosseisus on Statistikaametil andmestikud juba ette valmistatud (eraldi andmete
ettevalmistus nõuab täiendavat aja ja raha kulu), analüüsis läheb vaja erinevaid
taustaandmeid (tööturustaatuse, sotsiaal-demograafilise tausta, töökoha jm kohta) ning
tööga seotud tervisekahju andmeid, siis on otstarbekas andmestikud teha kättesaadavaks
küsitluse andmete koosseisus. Andmete koosseisu vt tööjõu-uuringu kohta
https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-
uuring.pdf
vt tööelu uuringu kohta https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-
12/TEU%20metoodika.pdf
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
1. Ühendatud registriandmed:
a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu
b. Töötukassa – töötukassa andmekogu
c. Sotsiaalkindlustusamet – sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS)
d. Rahvastikuregister
2. Registriandmed, mida analüüsib Statistikaamet pärinevad MTA registritest TSD ja
Töötamiseregistrist.
2.3.Küsitluse kontaktid:
a. Tööinspektsioon – töökeskkonna andmekogu
b. Rahvastikuregister
3.4.Küsitlusandmete kogumine kavandatav küsitlusankeet ja küsitluse kutse on lisatud
taotlusele (vt taotluse lisa 4)
Intervjuud
a. TPH, KH või TÕ inimestega – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on
lisatud taotlusele (vt taotluse lisa 3)
b. Tööandjad – intervjuu esialgne kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele (vt
taotluse lisa 3)
a.c. Sidusrühmad – intervjuu kava ja nõusolekuvorm on lisatud taotlusele )(vt
taotluse lisa 9)
4.5.Statistikaameti küsitlusuuringud – küsitluslehed, vt käesoleva taotluse küsimuse 9.2
vastuse punktis 4 viidatud metoodikaraportid. Selles punktis käesoleva uuringu tarbeks
isikuandmeid ei töödelda. Tegemist on juba varasemalt pseudonüümitud andmekogudega,
mis tehakse andmete töötlejale kättesaadavaks, tehniliselt pole tegemist isikuandmete
töötlemisega käesolevas uuringus.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, andmeandjatega on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse
kokku leppimiseks.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
1. Registriandmete ühendamisel:
a. TI loob päringu tegemisel pseudonüümimiseks (isikukood/registriandmete
pseudokood) võtme ja edastab selle SKAle, TKle, RRle
b. TI, TK, SKA ja RR pseudonüümivad registriandmete päringu andmed enne nende
edastamist Centarile
c. Analüüs toimub pseudonüümitud andmeid kasutades
2. MTA registriandmeid, mida ei ühendata teiste registritega, analüüsib Statistikaamet
pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimine on tehtud enne käesolevat uuringut, lähtub
Statistikaameti protseduurireeglitest nii pseudonüümimisel, andmete säilitamisel kui
pseudonüümimise võtme säilitamisel.
2.3.Küsitlus:
a. Küsitluse andmed kogub Centar RRi edastatud kontakte kasutades isikustatult
b. Küsitluse andmete kogumise lõppedes teeb Centar valimi isikutest, kes andsid
nõusoleku intervjuul osalemiseks, säilitades eraldi nende isikute küsitluses antud
kontaktandmed ja nime ning valimi karakteristikutena (tervisekahjustuse liigi,
kellelt ja millist kompensatsiooni inimene sai, elukoha regiooni, soo ja vanuse).
Intervjueerimise kontakt- ja taustaandmed säilitatakse eraldi analüüsitavatest
küsitluse andmetest.
c. Küsitluse andmete kogumise perioodi lõppedes ja intervjueerimiseks nõusoleku
andnud isikute valimi andmete eraldamise järel kustutab Centar küsitluse
andmestikust:
i. nime
ii. e-posti aadressi
iii. intervjueerimise nõusoleku käigus edastatud kontaktandmed
d. Küsitlusele vastanute pseudokoodide loetelu saadab Centar RR-i ja RR saadab
vastuseks registriandmete pseudokoodi ja küsitluse pseudokoodi võtme
e. RR-i saadetud võtit kasutades seotakse otsese tuvastamise võimaluseta küsitluse
andmetele registriandmete pseudokoodiga registriandmed
f. Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega.
4. Intervjuud:
a. Töötajate Iintervjueerimiseks loodud eraldi valimit isiku kontakt- ja
taustaandmetega hoitakse kuni intervjueerimise perioodi lõpuni, misjärel see
kustutatakse. Intervjuude salvestistest tehakse transkriptsioonid, millest
eemaldatakse isiku otsest tuvastamist võimaldavad viited (isikute ja kohtade
nimed eemaldatakse). Intervjuude analüüs toimub anonüümseks muudetud
transkriptsioone kasutades.
b. Tööandjate intervjuudest luuakse transkriptsioonid, millest kustutatakse
kohadnimed, asutuste ja isikute nimed. Analüüs toimub transkriptsioone
kasutades.
g.c. Sidusrühmade intervjuudest luuakse transkriptsioonid, mida ei anonümiseerita.
Kuna sidusrühmade seisukohad ja arvamused kogutakse nende ametialase või
esindaja rollis olukorra kirjeldamiseks, siis sellisena kasutatakse ka kogutud
andmeid.
3.5.Statistikaameti küsitlusandmed – on pseudonüümitud varasemalt, enne selle uuringu
tegemist.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
1. Registriandmete koosseis – vt taotluse küsimuse nr 9.2 vastust
2. Küsitluse andmed – andmete kavandatav koosseis vt küsitlusankeedi kavandit, lisatud
taotlusele (lisa 4)
3. Statistikaameti varem pseudonüümitud küsitluste andmete koosseis vt metoodikaraportid,
mida viidatakse taotluse küsimuse nr 9.2 vastuse punktis 4.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
1. Pseudonüümimiseks kasutavad TI, TK, SKA ja RR koodivõtit, mis seob registriandmete
pseudokoodi isikukoodiga. Koodivõtme loob TI ja edastab selle TKle, SKAle ja RRle
2. Koodivõtit võib olla vaja andmepäringute kontrollimiseks ja täpsustamiseks, kui
andmepäringus oli viga. Vead päringus ilmnevad analüüsi käigus, kui märgatakse ebakõla
mõne andmevälja väärtustes. Selliste päringuvigade parandamiseks võib olla vaja
koodivõtit kasutada ka pärast esialgse päringu tegemist. TK, SKA ja RR kustutavad
koodivõtme kaks kuud pärast andmete edastamist Centarile (eeldatavalt III kvartal 2025),
TI hoiab koodivõtit uuringu lõpuni (eeldatavalt II kvartal 2026)
3. Küsitluse andmed pseudonüümib Centar, kasutades RRi loodud küsitluse pseudokoodi –
registriandmete pseudokoodi võtit. RR edastab Centarile küsitluse andmete kogumiseks
küsitluse kontaktandmed koos küsitletavate küsitlusekoodiga. Pärast küsitluse toimumist
kustutab Centar andmetest kontaktandmed ja intervjueerimise nõusoleku andmed, aga
säilitab küsitletava küsitlusekoodi. Küsitlusele vastanute küsitletavate koodid saadab
Centar RR-ile. RR saadab vastu küsitletavate koodi-pseudokoodi võtme. Centar asendab
küsitluse andmetes küsitletava koodi pseudokoodiga. Centari kasutusse jäävad
pseudonüümitud küsitluse ja registriandmed. Pseudokoodi-küsitluse koodi võtme
kustutavad RR ja Centar kaks kuud pärast pseudonüümimist (eeldatavalt III kvartalis
2025), see annab võimaluse analüüsi käigus ilmnenud vigade korral korrigeerida võtme
vigasest rakendamisest tulenevaid probleeme.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
1. Ühendatud registriandmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal
2026)
2. Küsitluse andmed – kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026),
3. Intervjuude kontakteerumise andmestik kustutatakse pärast intervjuude toimumist,
helisalvestised kustutatakse pärast transkribeerimist, anonüümsed transkriptsioonid
kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt II kvartal 2026)
4. Statistikaameti riikliku statistika jaoks kogutud pseudonüümitud küsitluse andmestikke ei
looda käesoleva uuringu tarbeks ja nende säilitamine toimub riikliku statistika reeglite
alusel. Centari ligipääs andmestikele lõppeb uuringu lõppedes (eeldatavalt II kvartal
2026). Statistikaameti MTA andmete analüüsiks ei looda eraldi ligipääsu Centarile,
andmeid analüüsib Statistikaamet ning säilitab vastavalt riikliku statistika tegemise
reeglitele.
11. Kas andmesubjekti
teavitatakse isikuandmete
töötlemisest? Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun
põhjendage10
11.2. Kui vastasite jah, siis
kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt.
Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust
10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete
analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid
nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut
andmete töötlemiseks küsida. See on registriandmete
ühendamisel ja ühendatud registriandmete analüüsimisel,
isikute kontaktandmete kasutamisel küsitluse tegemiseks
kontakteerumisel.
Pärast isikutega kontakteerumist küsitluse läbiviimiseks
küsitakse isikutelt luba, et koguda küsitlusandmeid ja neid
töödelda. Juhul, kui inimesed ei nõustu, siis järgnevat
andmetöötlust ei toimu. Küsitluse lõpus küsitakse
omakorda luba, et isikuga kontakteeruda
intervjueerimiseks.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused11?
Andmekaitse tingimused on leitavad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
andmekaitsetingimused on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel
https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/isikuandmete-tootlemine
Tööinspektsiooni andmekaitsetingimused on
Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/asutus-
uudised-ja-kontaktid/info/isikuandmete-tootlemine
Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused
esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja
esitatakse Statistikaameti veebilehel
(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).
Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse
SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-
uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-
tootlemine).
Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse Töötukassa
veebilehel
(https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-
tootukassa-andmekaitsetingimused)
Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel
https://centar.ee/andmekaitsetingimused
Küsitluse andmekaitse tingimused kirjeldatakse küsitluse
alguses (vt lisatud manus taotlusele).
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad14:
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee
seisukoht (juhul, kui on olemas)
Eetikakomiteele on
taotlus esitatud
samaaegselt
andmekaitseinspektsiooni
taotlusega
Lisa 2: Hankeleping (sh lisana tehniline kirjeldus) Lisatud
Lisa 3: Intervjuude kavandid, sh nõusolekuvormid Lisatud
Lisa 4: Küsimustiku kavand, sh nõusolekuvorm Lisatud
Lisa 5: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis
avaldatav uuringu teavitus
Lisatud
Lisa 6: Mõjuhinnang Lisatud
Lisa 7: Turvameetmed Lisatud
Lisa 8: Registriandmete liikumise skeem Lisatud
Lisa 9: Sidusrühma koondatud intervjuu kava, sh nõusoleku
küsimise tekst
Lisatud
13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on
volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/25/10-5
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste
Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2025 Tallinnas
Taotluse esitaja
Ulla Saar
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:
1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus
"Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud
tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring" 05.06.2025 taotluses esitatud
tingimustel ja mahus;
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või
kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt
30.06.2026.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:
Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:
IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,
mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul
õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud
isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise
algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika
kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
2 (2)
IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus
andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks
tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate
andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete
eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on
taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate
isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt
andmesubjektide õigusi.
Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (eetikakomitee 22. koosoleku protokoll 27.05.2025).
Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise
uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 05.06.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud
taotluses ja menetluse käigus antud selgitustes.
Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
Lisad: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta | 05.06.2025 | 1 | 11-1/806-5 | Väljaminev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee | 29.05.2025 | 1 | 11-1/806-4 🔒 | Sissetulev kiri | mkm | Sotsiaalministeerium |
Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta | 02.04.2025 | 1 | 11-1/806-3 | Väljaminev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Puuduste kõrvaldamine | 25.03.2025 | 1 | 11-1/806-2 | Sissetulev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Taotlus | 28.02.2025 | 3 | 11-1/806-1 | Väljaminev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Leping | 03.01.2025 | 59 | 8-2/2-1 | Leping | mkm |