Vastus selgitustaotlusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

SA Eesti Inimõiguste Keskus

Teie: 06.03.2025

Meie: 10.03.2025 nr 11-1/17-2

Vastus selgitustaotlusele

Saadame vastused selgitustaotluse küsimustele.

1. Kas ja millistel tingimustel võib ajutise kaitse saanud isik saada Eesti Vabariigilt

reisidokumendi, mis ei ole mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks?

Välismaalastele Eesti isikut tõendavate dokumentide välja andmist reguleerib isikut tõendavate

dokumentide seadus (edaspidi ITDS), mille järgi välismaalastele antavad reisidokumendid on

välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument ja meresõidutunnistus.

Välismaalasele (sh ajutise kaitse saanud isikule) Eesti reisidokumendi andmiseks peavad olema

täidetud seaduses sätestatud tingimused.

Välismaalase pass antakse välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus

Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole

võimalik seda saada (ITDS § 27 lg 1). Välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane

esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi

väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada (ITDS § 27 lg 3).

Kui välismaalasel puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi,

siis võidakse Eestis seaduslikult elavale välismaalasele anda ühekordseks Eestist lahkumiseks

ja tagasipöördumiseks ajutine reisidokument (ITDS § 29).

Pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellele on antud Eestis pagulasstaatus (ITDS §

31). Meresõidutunnistus antakse Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasest

meremehele (ITDS § 33).

2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav ehk Eesti Vabariik ei anna välja ajutise kaitse

saanud isikutele reisidokumenti või kohaldab nende suhtes ITDS §-s 27 sätestatud nõudeid, siis

mis põhjusel koheldakse ajutise kaitse saanud isikuid reisidokumentide saamisel erinevalt

võrreldes täiendava kaitse saanud isikutega?

Siseministeeriumile teada olevalt ei ole ajutise kaitse saanud ja täiendava kaitse saanud

välismaalasi koheldud Eesti reisidokumentide välja andmisel erinevalt.

3. Kas ajutise kaitse saanud isikule reisidokumendi taotlemisel on võimalik kohaldada

reegleid, mis kehtivad täiendava kaitse saajatele reisidokumendi andmise korral vastavalt

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL artikli 25 lõikele 2?

2 (2)

Viidatud direktiivi säte käsitleb täiendava kaitse saanutele reisidokumentide andmist.

4. Millises seadusaktiga ja konkreetse sättega on Eesti ülevõtnud Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivi 2011/95/EL artikli 25 lõike 2?

Viidatud direktiivi säte on üle võetud ITDS §-dega 27 ja 29.

5. Juhul, kui ajutise kaitse saanud isikul ei ole võimalik Eesti Vabariigilt saada

reisidokumenti samadel alustel kui täiendava kaitse saajal, kas tal on võimalik taotleda ja saada

täiendav kaitse reisidokumendi saamiseks?

ITDS reguleerib ajutise kaitse ja täiendava kaitse saanud välismaalastele Eesti reisidokumendi

andmist ühetaoliselt ja ei näe ette eritingimusi täiendava kaitse saanutele. Täiendava kaitse

taotlemist ja staatuse andmist reguleerib välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Mägi

osakonnajuhataja