Kuusalu valla üldplaneeringu eskiisi avalik valjapanek ja arutelu

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 31.03.2022 18:19

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 7-1/1512 Kuusalu valla uldplaneeringu eskiisi avalik valjapanek_vastavalt

nimekirjale ametid

Manused: Kuusalu valla uldplaneeringu eskiisi avalik valjapanek_vastavalt.asice; Kuusalu

valla uldplaneeringu eskiisi avalik valjapanek_vastavalt nimekirja...rtf

Üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamise ajal esitatud arvamuste osas vastuste edastamine.

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto

74604 Harjumaa

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

EE742200001120050586

Swedbank

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Kaitseministeerium

[email protected]

Rahandusministeerium

[email protected]

Maa-amet

[email protected]

Keskkonnaministeerium

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

31.03.2022 nr 7-1/1512

Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel

esitatud arvamuste osas seisukohtade andmine ning avaliku

arutelu toimumisest teavitamine

Täname, et esitasite arvamusi Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse osas.

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad esitatud arvamuste osas on leitavad käesolevale

kirjale lisatud tabelist.

Samuti anname teada, et Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku

väljapaneku järgne avalik arutelu toimub:

22.aprillil kell 18:00 Kuusalu Rahvamajas (väljaspool Lahemaa rahvusparki

asuvad alad).

25.aprillil kell 17:00 Kolgaküla Rahvamajas (kõik Lahemaa rahvuspargi alal

asuvad külad).

Mõlemad arutelud toimuvad ka paralleelselt veebis. Osalemiseks üle veebi palume saata

kiri aadressile [email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Kraanvelt

Vallavanem

Lisa: Vastused ÜP eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamustele.pdf

Maris Torga

6000 857

[email protected]

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 3 Maaeluministeerium 14.01.2022 7-1/46-4 Analüüsinud eskiislahenduse jaotises 6.3.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa" toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste

põhimõtteid, oleme seisukohal, et need on tõhusad ja kooskõlas seaduse eelnõus kavandatud ning Maaeluministeerium on kiidab sellise perspektiiviga

üldplaneeringu koostamise heaks. Selleks, et tagada õigeimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa ruumiandmete määramisel, soovitame

kaasata üldplaneeringu koostamisse ka Põllumajandusuuringute Keskus.

Arvestame esitatud ettepanekuga ja kaasame Põllumajandusuuringute Keskuse üldplaneeringu põhilahenduse

koostamise protsessi.

4 Maa-amet 24.01.2022 7-1/48-7 1.Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi jäävad maardlad hajaasustatud aladele. Seletuskirja peatüki 3 KUUSALU VALLA RUUMILISE

ARENGU PÕHIMÕTTED alapeatükis Ettevõtlus on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustuses ei arendada tootmisalasid kõrge loodusväärtusega aladel.

Ettevõtluse arendamisel hajaasustuses jälgitakse, et piirkonnas säiliks kõrge kvaliteediga elukeskkond“. Kuna tootmisena võib käsitleda ka maavarade

kaevandamist, palume lisada seletuskirja selgitus, et aladel, kuhu on antud maavara kaevandamise keskkonnaluba, on maavarade

kaevandamine lubatud. Alternatiivina palume maavarale juurdepääsu tagamiseks lisada seletuskirja märkus, et tootmisalade hulka ei kuulu alad, kuhu

on antud või taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaluba. Loodusväärtustele esinevat mõju hinnatakse kaevandamise keskkonnaloa menetluse

raames ja vajadusel rakendatakse leevendavaid meetmeid.

Lisame antud täpsustuse ruumilise arengu põhimõtetesse.

4 25.01.2022 7-1/48-7 2. 2. Seletuskirja peatükis 5.6 Tootmise maa-ala on üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Negatiivset mõju omava (nt

õhusaaste, müra, kiirgus, vibratsioon, ebameeldiv lõhn, liiklussageduse kasv) tootmisega maad planeerida elamu-ja puhkealadest piisavasse

kaugusesse, et tagada tundliku maakasutusega puhvervöönd“ ja „Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute

leevendamiseks kaitsehaljastuse rajamine tundliku ala ning tootmismaa vahele. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus

olema vähemalt 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas-ja lehtpuud). Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o

tootmisettevõtte maa-alale“. Selgitame, et negatiivset mõju omavaks tootmiseks võib loetelu järgi pidada ka kaevandamist. Märgime, et tootmismaa

võib olla suur ja lai, kus konkreetne allikas, mis negatiivset mõju tundlikele aladele põhjustab, võib asuda juba piisaval kaugusel (õigusaktide kohaseid

normväärtusi häiring ei ületa), millisel juhul kaitsehaljastuse või muu leevendusmeetme rajamine ei ole vajalik. Märgime, et häiringute leevendamiseks

on erinevaid meetodeid, mitte ainult kaitsehaljastuse rajamine. Palume võimaldada erinevate meetmete kaalumist ja seletuskirjas täpsustada, et

tootmistegevuse piirnemisel tundlike aladega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning

rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kui leevendavaks meetmeks on kõige sobilikum

kaitsehaljastuse rajamine, siis täpsustada, millistele kriteeriumitele see peab vastama, et häiring õigusaktide kohaseid normväärtusi ei ületa.

Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma hinnangu alusel. Alternatiivina on võimalik lisada seletuskirja selgitus, et peatükis 5.6 toodud tingimused ei

kehti aladel, kuhu on MaaPS alusel antud või taotletakse kaevandamiseks keskkonnaluba. Seletuskirja peatükis 5.14 Mäetööstuse maa-ala on üldiste

kasutus-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Vastavalt tegevusele võib olla vajalik leevendada mõjusid kaitsevalli või haljastuse

rajamise/säilitamisega“. Maa-amet nõustub peatükis 5.14 Mäetööstuse maa-ala kirjeldatuga.

Ptk 5.6 Tootmise maa-ala tingimused ei kehti kaevandamistegevusele. Kaevandamistegevust reguleerib ptk 5.14

Mäetööstuse maa-ala ja ptk 6.3.3. Maavarad, kaevandamissoovi korral tuleb lähtuda mõlema ptk tingimustest.

Lisame ptk 5.14 juurde tingimuse, et Mäetööstuse maa-ala piirnemisel tundlike aladega tuleb selgitada välja

võimaliku keskkonnamõju esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise

läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne)

ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

4 25.01.2022 7-1/48-7 Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi on Kuusalu liivamaardlaga (registrikaart nr 69) kattuvale katastriüksusele Kolga metskond 44

(tunnus 35203:004:0124) märgitud roheala (H). Seletuskirja peatükis 5.10 Roheala on kirjeldatud (tsiteerin): „Peamiselt puhkamisele ja virgestuse

suunatud loodusliku pargi, parkmetsa või muu rohealaga maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine (nt

paviljon, varjualune, mänguväljak)“. Samas peatükis on üldiste kasutus ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Lubatud on piirkonda

teenindavate rajatiste (teede, jalgratta-ja jalgteede, tehnovõrkude, puhkerajatiste vms) kavandamine“.

Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste

ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga

vastavat luba ei ole antud.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

4 25.01.2022 7-1/48-7 4. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt jäävad maardlad põllu-ja metsa maa-alale (MP/MM). Seletuskirja peatükis 5.15 Põllu ja metsa

maa-ala on kirjeldatud (tsiteerin): „Põllu maa-ala on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsa maa-ala metsaga kaetud maa või

metsamajandusliku potentsiaaliga maa-ala. Mõlemal maa-alal võivad asuda väikeelamud, ühiskondlikud hooned, äri-ja tootmishooned, tehnorajatised

jm otstarbed“. Samas peatükis on üldiste kasutus-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Põllu- ja metsamaale võib hajaasustusega alal rajada

ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid vms hooneid ja rajatisi, lähtudes soovitud juhtotsotstarbe kohta

toodud tingimusi. Juurdepääsud tagada avalikult kasutatavalt teelt notariaalse kokkuleppe alusel“ ja „Soodustamaks ettevõtlust võib

hajaasustuses põllumajanduse ja metsamajanduse maa-alale rajada äri-ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need

järgivad peatükis 3 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi (ptk 5.5, 5.6 ja 5.7)“.

Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste

ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga

vastavat luba ei ole antud.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

4 25.01.2022 7-1/48-7 5.Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt jäävad maardlad väärtuslikule loodus-ja puhkemaastikule ning väärtuslikule algupärasele

ajastumaastikule. Seletuskirja peatükis 6.2.1 Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike kasutus-ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin):

„Säilitada väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö. Väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks on ajaloolise

asustusstruktuuri hoidmine ja võimalusel taastamine vastavalt külatüübile, samuti ajaloolise ehitusjoone, õuede ja hoonete omavahelise

paigutuse järgimine vastavalt maastiku ajaloolisele üldilmele“. Selgitame, et aladel, kuhu on MaaPS alusel antud kaevandamiseks

keskkonnaluba ei ole maastikulise miljöö säilitamine võimalik, kuna maavara kaevandamise alustamiseks tuleb maavarale jääv taimestik eemaldada

ning pinnas koorida, mis paratamatult muudab maastiku ilmet. Tagamaks maavarale juurdepääsu palume seletuskirja lisada, et maastikulise miljöö

säilitamise kohustus ei kehti aladel, kuhu on MaaPS alusel antud või taotletakse kaevandamiseks keskkonnaluba.

Selgitame, et tsiteeritud tingimus on ehitamise keskne. Kaevandamistegevuse korral võib olla tegemist ajutiste

ehitistega, mida antud punkt ei suuna. Jääme seega antud sõnastuse juurde. Juhime tähelepanu, et ptk 6.3.3.

Maavarad on toodud ka tingimus: 1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele. Planeering seega arvestab võimalusega, et väärtuslikele maastikele võivad tulla

karjäärid ning teatud osas võib maastikuline miljöö muutuda.

4 25.01.2022 7-1/48-7 6. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asub maardlatel kaunis ajalooline tee. Seletuskirja peatükis 6.2.1 Väärtuslikud maastikud on

kaunite vaadete ja ilusate teelõikude kasutamis- ja ehitamistingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rajada ilusatele vaatekohtadele peatus-ja puhkekohad.

Puhkekohtade puhul tagada elementaarsed taristud (tualetid, 4 prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne)“.

Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste

ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat

luba ei ole antud.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

1

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 4 25.01.2022 7-1/48-7 7. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asuvad rohelise võrgustiku tugialad ja koridorid maardlatel. Seletuskirja peatükis 6.3.2 Roheline

võrgustik on rohelise võrgustiku kasutamistingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohelise võrgustiku aladele ei kavandata uusi tiheasustusega või

kompaktse hoonestusega alasid. Seni hoonestamata aladel on lubatud üksikute elamute ehitamine hajaasustuse põhimõttel, kus õuealade või

tootmiskomplekside omavaheline kaugus on tugialas vähemalt 200 m. Hajaasustuse põhimõttel üksikute elamute kavandamisel rohevõrgustiku

koridoris peab säilima vähemalt rohevõrgustiku koridor vähemalt 200 m laiusena“ ja „Rohelise võrgustiku aladele on muu otstarbega ehitiste/rajatiste

kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine“.

Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste

ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat

luba ei ole antud.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

4 25.01.2022 7-1/48-7 8. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Maavarad on kirjeldatud (tsiteerin): „Vallas on avatud karjäärid peamiselt liiva kaevandamiseks (9 karjääri), kruusa

kaevandatakse ühes ja lubjakivi samuti ühes karjääris. Turbatootmine toimub Kodasoo turbatootmisalal. Ruumiliselt paiknevad mäeeraldised valdavalt

Tallinn–Narva põhimaanteest lõuna pool, mis on hõredamalt asustatud. Erandiks on Rummu rabas asuv Kodasoo turbatootmisala“. Täpsustame, et

liivakarjääre on Kuusalu valla territooriumil kokku 8 ning lisaks Kodasoo turbatootmisalale jääb Tallinn-Narva põhimaanteest põhja poole ka Valkla

lubjakivikarjäär (loa nr HARM-131; loa omaja Põhjakivi OÜ). Palume seletuskirja täpsustada.

Täpsustame seletuskirja.

4 25.01.2022 7-1/48-7 9. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Maavarad on maardlate kasutamise üldiste põhimõtete all kirjeldatud (tsiteerin): „Uute karjääride avamisel eelistada

alasid elamu- ja puhkealadest ning valla olulisemates turismi-ja puhkepiirkondadest eemal“ ning „Juba avatud karjäärides kaevandatava maavara

täieliku ammendumiseni ja maa-ala korrastamiseni ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatud“ ja „Maardlate

kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb

kavandada olemasolevate teede kandevõime tugevdamine ja muuta teed tolmuvabaks. Teede tugevdamine on huvitatud osapoole kohustus“ ja

„Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid“.

Palume seletuskirjas kirjeldada, et turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal.

Asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada vaid juhul, kui maavara seal asub. Lisaks

on ebaselge, kui kaugel on „eemal“. Maa-amet nõustub täiendusega, et võimalusel

välditakse maavara kaevandamist asustatud alade vahetus läheduses.

Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene ja

majandustegevuse ressursiga kaetus ei katkeks, palume üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride avamise ja maardlate

kasutusele võtu lausalist keeldu kuni avatud karjäärides oleva varu täieliku ammendumiseni. Soovitame vajadusel üldplaneeringu seletuskirjas

toodud keelu sõnastada soovitusena. Selgitame, et Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et seni kuni lubadega

kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei

ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav.

Selgitame ka, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmise ja muutmise

menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad asuvate teede

kandevõimet, liikluskoormust, avalikel teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga kaasneva avalike teede kandevõime

tõstmise ning keskkonnahäiringute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevandamise keskkonnaloa kõrvaltingimustesse. Teede valdajad (riik,

KOV) peavad arvestama teede

remondil karjääridest materjali veol kaasneva liikluskoormusega ning vajadusel sõlmima

kaevandajaga eraldi kokkulepped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki

raskevedudega seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. Palume seletuskirja lähtuvalt eeltoodust täpsustada.

Lisame selgituse turba kaevandamise võimalikkuse kohta. Täpsustame sõnastust asustatud alade lähialas

kaevandamise osas. Sõnastame kaevandamise ajastamise tingimuse ümber järgmiselt: geoloogilise uuringu loa

ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega

kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks

ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav.

Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta

on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste

kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate

kasutuselevõttu;

4 25.01.2022 7-1/48-7 10. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal. Seletuskirja peatükis 6.3.4 Väärtuslik

põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise põhimõtete all märgitud (tsiteerin):

„Väärtuslikule põllumajandusmaale on võimalik rajada hajaasustuse põhimõttel üks elamuase, põllumajanduslik või ärihoone, ühiskondlik hoone,

tehnorajatis või tee, tuuleenergeetika rajatis ja/või olemasolevat laiendada, kuid sel juhul tuleb:...“, kuid

tingimuste seas ei ole märgitud, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik rajada vaid ehitusseadustiku mõistes ajutise iseloomuga ehitisi kui ei ole

MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud. Palume lisada.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

4 25.01.2022 7-1/48-7 11. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi asuvad maardlad puhkemetsaga kattuvatel aladel. Seletuskirja peatükis 6.3.5 Puhke-ja

kaitsemetsad on puhke-ja kaitsemetsade kasutamise tingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „Puhkemetsades: 6.1. ei

kavandata üle 20 m2 hooneid. Vajadusel on võimalik kavandada rajatisi (nt mänguväljak, parkla) või taristut (nt elektriliin vms vajalik trass);“. Selgitame

ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine

võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole

antud.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

2

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 4 25.01.2022 7-1/48-7 12. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse järgi kulgeb üle Kosu kruusamaardla (registrikaart nr 926) ja Kosu kruusakarjääri (loa nr HARM-

127; loa omaja Kivikandur OÜ; luba kehtib kuni 3.10.2029) mäeeraldise ning selle teenindusmaa perspektiivne matkarada. Seletuskirja peatüki

6.4.4 Kergliiklusteed alapeatükis Matka-ja terviserajad, puhkekohad on jalg-ja jalgrattateede kavandamise tingimuste all toodud (tsiteerin):

„Puhkekohad ja matkarajad tuleb viidastada ja hoida korras“ ja „Puhkekohtadele ja matkaradadele tuleb tagada avalik juurdepääs“ ning

„Kohalikud matkarajad ja puhkekohad peavad olema avalikult kasutatavad“. Joonise Maakasutusplaan (kaardirakenduses ei ole avaliku kasutusega teid

märgitud) järgi jääb avaliku kasutusega tee ettepanek Kosu kruusakarjääri (loa nr HARM-127; loa omaja Kivikandur OÜ; luba kehtib kuni 3.10.2029)

mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ning külgneb vahetult Huntaugu III liivakarjääri (loa nr HARM-051; loa omaja EMG Karjäärid OÜ; luba kehtib

kuni 30.12.2033), Huntaugu V liivakarjääri (loa nr HARM-138; loa omaja EMG Karjäärid OÜ; luba kehtib kuni 01.03.2031), Huntaugu liivakarjääri (loa nr

HARM-137; loa omaja AS Kumari; luba kehtib kuni 16.02.2031), Huntaugu I liivakarjääri (loa nr HARM-139; loa omaja AS TREV-2 Grupp; luba kehtib

kuni 01.03.2031), Kuusalu liivakarjääri (loa nr HARM-150; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba

kehtib kuni 12.06.2033) mäeeraldistega ja nende teenindusmaadega. Palume arvestada, et kehtivate kaevandamislubade mäeeraldiste ja

teenindusmaade aladel on kaevandamisloa omajad puudutatud isikud, kelle õiguste ja kohustustega tuleb avaliku tee planeerimisel (ka avaliku

teega seotud piirangute laienemisega vahetult teega külgnevatele aladele) arvestada ja saavutada asjakohased kokkulepped. Palume

kaevandamislubade omajad kaasata tee avalikuks kasutamiseks määramise protsessi.

Selgitame, et matkaradu ja avaliku kasutusega teed ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende rajamine takistab maavara väljamist ja on seega vastuolus MaaPS § 14. Kaevandamisel tuleb tagada

vastavalt MaaPS § 78 ohutusnõuded, mida nt matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja satub mäetööde alale või korrastamata maastikule.

Tulenevalt MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume matkaradu ja avalikult kasutatavaid teid mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa omajate (Kivikandur OÜ, EMG Karjäärid OÜ, AS Kumari, AS TREV2Grupp, Osaühing Eesti

Killustik) nõusolekuid. Nõusolekute saamisel palume need esitada

Maa-ametile.

Teede paiknemist täpsustatakse.

4 25.01.2022 7-1/48-7 13. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt asuvad maardlad hajaasustatud aladel. Seletuskirja peatükis 6.5.8 Taastuvenergeetika

on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustatud aladel võib püstitada väiketuulikuid oma majapidamise või ettevõtte tarbeks“. Selgitame ja palume

seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid

peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

4 25.01.2022 7-1/48-7 14. Joonise Maakasutusplaan ja kaardirakenduse kohaselt asuvad maardlad hajaasustatud aladel. Seletuskirja peatüki 6.5.8 Taastuvenergeetika

alapeatükis Päikeseenergeetika kavandamine on märgitud (tsiteerin): „Päikeseparkide

kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid –nt endisi karjääride alasid,

tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumajandusmaid“ ning „Hajaasustuses väljaspool väärtuslikke alasid võib paneele

paigutada nii hoonetele, õuealadel maapinnale kui ka väljaspoole õuealasid“.

Selgitame ja palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste

ehitamine

võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat

luba ei ole antud. Endistes karjäärides peab olema ka maavara ammendunud enne kui sinna on võimalik päikeseparke rajada. Palume

seletuskirja eeltoodust lähtuvalt täpsustada.

Planeeringu seletuskirja lisatakse ptk 6.3.3. Maavarad järgmine täiendus: Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara

ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

5 Kaitseministeerium 31.01.2022 7-1/48-21 1. Palume kajastada maakasutusplaanil riigikaitselist ehitist Kaitseväe keskpoügooni (edaspidi KVKP), selle laiendatud ohuala ja piiranguvööndit vastavalt

Kaitseministeeriumi 26.02.2020 kirjaga nr 12-1/20/708 saadetud ruumiandmete kihile. Praegu on maakasutusplaanil (ka kaardirakendusel) riigikaitselise

ehitise leppemärgiga tähistatud nii KVKP maa-ala kui ka sellest väljaspool asuvad metsaalad, mis on kasutuses KVKP laiendatud ohualana. Palume need

maa-alad plaanil eristada ning riigikaitselise ehitise leppemärgiga tähistada ainult KVKP maa-ala. Laiendatud ohuala palume plaanil tähistada erineva

leppemärgiga ning lisada seletuskirja peatükki 5.20 „Riigikaitsemaa ja –taristud“ järgmine kokkuvõtlik selgitus. „Kaitseväe keskpolügooni ümbruses

asuvaid metsaalasid kasutatakse KVKP laiendatud ohualana Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas

riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ alusel ja korralduse lisas tähistatud ulatuses. Laiendatud ohuala võimaldab Kaitseväe

keskpolügoonil korraldada riigikaitselist väljaõpet selliste relvadega, mille ohualad ei mahu polügooni alale. Sellise väljaõppe ajal piiratakse või

keelatakse laiendatud ohualal kõrvaliste inimeste liikumine. Ajal, mil väljaõpet ei toimu, on ala kõigile liikumiseks avatud. Laiendatud ohuala piir on

looduses tähistatud kollase- ja mustatriibuliste piiripostidega, teedele ja radadele on paigaldatud tõkkepuud, samuti on ohualal lipumastid, kuhu enne

väljaõppe algust heisatakse hoiatuslipud. Laiendatud ohuala sissepääsuteedel on infotahvlid olulise teabega ohuala kasutamise kohta.“

Seletuskirja ja joonist täiendatakse.

5 31.01.2022 7-1/48-21 2. Palume kavandada üldplaneeringus riigikaitseliste ehitiste KVKP ja Soodla harjutusvälja maaaladele riigikaitse maa-ala juhtotstarve ning tähistada see

vastava leppemärgiga ka maakasutusplaanil. Rõhutame veelkord, et KVKP laiendatud ohuala ei ole riigikaitseline ehitis ning sellel maa-alal ei ole

juhtotstarbe muutmine vajalik. Samuti palume võimalusel kavandada perspektiivne riigikaitse maa-ala juhtotstarve riigikaitselise ehitise Soodla

harjutusvälja maa-alale, arvestades punktis 3.3 esitatud selgitust.

Joonist täiendatakse

5 31.01.2022 7-1/48-21 3. Palume korrigeerida ja täiendada seletuskirja peatükis 5.20 „Riigikaitsemaa ja –taristud“

riigikaitseliste ehitiste Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni kohta märgitud teavet järgmiselt.

3.1 Praegu on seletuskirjas märgitud, et Kaitseväe keskpolügooni laiendamine toimub

eriplaneeringu protsessi käigus. Palume see eksitav väide üldplaneeringust välja jätta. Selgitame, et Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering (KVKP

REP) on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 408 ning selle avalik väljapanek toimub 27.01.–27.02.2022. Vastu võetud KVKP REP-

s ei ole kavandatud KVKP laiendamist.

3.2 Palume märkida riigikaitselise ehitise Soodla harjutusvälja nimetus õigesti. Praegu on

seletuskirjas märgitud Soodla harjutusväljak, mis ei ole täpne.

3.3 Palume Soodla harjutusvälja kohta lisada seletuskirja teave, et üldplaneeringus kajastatakse riigikaitselist ehitist, Soodla harjutusvälja, Vabariigi

Valitsuse 09.07.2015 korralduses nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ ning riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud ulatuses. Soodla harjutusvälja välispiir, ehitusõigus ja muud maa-ala kasutamise tingimused ja

põhimõtted ning sellest tulenevad maakasutuspiirangud määratakse vastavas riigi eriplaneeringus. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine

maakasutus.

Seletuskirja täiendatakse

5 31.01.2022 7-1/48-21 4. Seletuskirja peatükis 2.3 „Arengukavad ja planeeringud“ on nimetatud arengudokumendid, millega arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Juhime

tähelepanu, et lisaks seal nimetatutele on praegu koostamisel Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.12.2021

korraldusega nr 408), mis hõlmab ka Kuusalu valla territooriumit, ning mille lahendusega palume samuti üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Arvestame ettepanekuga.

3

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 5 31.01.2022 7-1/48-21 5. Seletuskirja peatükist 6.4.1.1 „Tallinn–Narva maantee“ nähtub, et üldplaneeringu raames kavandatakse põhimaantee 1/E20 Tallinn–Narva muutmist,

sealhulgas uute kogujateede, eritasandiliste liiklussõlmede ja ristete, ökoduktide, tunnelite jms rajamist. Arvestades, et nimetatud põhimaantee

liikluskorraldusest sõltub juurdepääs riigikaitselistele ehitistele, soovib Kaitseministeerium olla edaspidi detailsema lahenduse kavandamisel kaasatud

ning anda omapoolset sisendit kavandatavate muudatuste kohta.

Võetakse teadmiseks. Detailsema lahenduse väljatöötamine toimub väljaspool üldplaneeringu protsessi.

5 31.01.2022 7-1/48-21 Ühtlasi juhime tähelepanu, et seletuskirja peatüki 6.4.1 „Riigiteed“ esimese lõigu lõpus esitatud viite „ptk 6.3.1.1“ asemel peaks ilmselt olema „ptk

6.4.11“.

Täpsustame viidet.

7 Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

1.02.2022 7-1/48-42 Olete saatnud 04.01.2022 kirjaga nr 7-1/48 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks Kuusalu

valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal. Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduses on taastuvenergeetika teemad kaetud ja

toetatakse taastuvenergeetika kasutuselevõttu kogu vallas, sh. seatud tingimused. Tuuleparkide kavandamist ette ei nähta ja vajadusel lahendatakse

see läbi eriplaneeringu. Seatud on tingimused väiketuulikute ja päikeseelektrijaamade rajamiseks. MKM´l märkuseid/ettepanekuid ei ole.

Võtame teadmiseks.

8 Muinsuskaitseamet 1.02.2022 7-1/48-47 Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele kokku juhendi (Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes -Planeerimine.ee), milles

anname suuniseid ja teeme ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja

kujundamisel arvestada. Muuhulgas on juhendis (lisa 1, lk 14) kirjas soovitus käsitleda kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud

mälestise seisund, kasutusfunktsioon, kavandatavad tegevused, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida.

Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb küll lähtuda muinsuskaitseseadusest, kuid tabel (kuhu on kantud tegevused ja

leevendusmeetmed) on abivahend, mida järgides saab paremini planeerida tegevusi nii, et tagatud oleks mälestiste säilimine maastiku ajalise

mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga

kavandatava maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lahendusi negatiivse mõju ära hoidmiseks.

Selgitame, et koostatud juhend on oma olemuslikult soovituslik. Seetõttu järgime planeeringus soovitusi

võimaluse korral. Üldplaneeringu täpsusastmes ei koostata detailset tabelit mälestistest (sh seisundist,

kavandatavatest tegevusest), kuna planeering ei sea sellises täpsusastmes mälestistele tingimusi. Lisame

üldplaneeringusse üldisema mälestiste grupeeringu selle järgi, kuidas on võimalik Üp tasemel erinevaid

tingimusi seada.

8 1.02.2022 7-1/48-47 Kuusalu valla territooriumil on säilinud militaarpärandit, ülevaade sellest on

-https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage .2007.-2012. aastal viidi läbi Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti eestvõttel

Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamise ja analüüsi projekt eesmärgiga kaardistada ning

korraldada arhitektuuripärandi kaitset. XX sajandi arhitektuuriobjektid

on seletuskirjas esitatud

Lisame seletuskirja militaarpärandi käsitluse.

8 1.02.2022 7-1/48-47 Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda

võivaid mõjusid:

-erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud

muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samastumise

kohtadele.

Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust. Uut

hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on algupäraselt säilinud

taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus.

Olulised on ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh hooned, monumendid, sillad,

teed, tähised jne ning nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine. Samuti

maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine.

Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on

maastikud, kus on kiviaiad, vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, veskijärved jms. Väärtustatud peab olema kultuurilise eripära

säilimine talude planeeringutes, ehitistes, rajatistes, aedades, parkides jm.

Üldplaneeringus on arvestatud väärtuslike alade ja objektidega. Aladest on määratud väärtuslikud maastikud ja

miljööväärtuslikud alad, täiendavalt kuulub suur osa vallas Lahemaa Rahvuspargi koosseisu, mille kaitse-

eesmärkideks on mh väljakujunenud ajaloolis-kultuurilise keskkonna säilitamine. Lisaks on arvestatud mitmete

erinevate väärtuslike objektidega. Leiame seega, et ÜP tasemel on väärtuslike alade-objektide kaitset käsitletud

piisavalt. Üldplaneeringu täpsuastmes vaatekoridore üksikobjektidele ei määrata. Planeeringuga on seatud

vaadeldavuse tagamise tingimus, mida tuleb arvestada edasisel planeerimisel.

8 1.02.2022 7-1/48-47 Muinsuskaitse põhimõtete järgimine toetab otseselt PlanS § 8 sõnastatud elukeskkonna parendamise põhimõtet –eesmärk on luua eeldused

kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise

miljöö arenguks. Samuti haakuvad muinsuskaitse põhimõtted kestliku kahanemise ja säästliku maakasutuse põhimõtete ja säästva arengu

printsiipidega (PlanS § 12), mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral eelistama alakasutatud alade/hoonete taaskasutust ning

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. Oleme seisukohal, et mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust,

mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku

väärtusega (MuKS § 3 lg 7).

Nõustume seisukohaga ning näeme kultuuripärandit samamoodi osana elukeskkonnast. Üldplaneeringus on

arvestatud väga erineva kultuuripärandiga ning pärandi säilimisele on seatud tingimused üldplaneeringu

täpsusastet ja võimalusi arvestades.

8 1.02.2022 7-1/48-47 Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta,

mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava

arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid

seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

▪KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse)

alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajadus;

▪prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

▪algatatakse detailplaneeringut;

▪ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel

koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb

asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele palju juba

avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et tagada kultuurmaastiku ajalise

mitmekihilisuse säilimine ja vähendada selle hävimiseriski.

Palume esitada ruumiandmed arheoloogiatundlike alade kohta. Ruumiandmete esitamisel lisatakse vastavad

tingimused ka seletuskirja. Selgitame, et antud tingimust seletuskirja ei lisata: ▪KMH kohustusega tegevuste

kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; kuna ÜP ei sea täpsemalt nõuet, sest teema on juba MUKS §31 järgi

reguleeritud. Palume esitada ruumiinfo ka avastatud, kuid kaitsestaatuseta arheoloogiapärandi osas - tingimusi

ei saa seada infota, kus objektid ruumis paiknevad.

4

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 9 RMK 2.02.2022 7-1/48-62 RMK on seisukohal, et Kuusalu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab olema arvestatud RMK põhiülesande

täitmise võimalikkusega. Riigimaale seatavad maakasutuse või metsade majandamise piirangud ja tingimused peavad olema põhjendatud ja

kaalutletud, selged, üheselt arusaadavad ning olema selgelt seotud üldplaneeringu ülesannetega tagada piirkonna ruumilist arengut. Piirangute korral

peab olema nende mõju hinnatud, s.h. mis juhtuks siis, kui piiranguid ei seataks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh

käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, ettepaneku lisada

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse peatükk, mis puudutab üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike

maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku

tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud

piirangutele.

Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed

kavad puhke- ja kaitsematsade, virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest

või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks

koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega

arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele

planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.

9 2.02.2022 7-1/48-62 RMK ei nõustu üldplaneeringuga määratavates puhke- ja kaitsemetsades lageraie keelustamisega ning teistele raieliikidele 1,0 ha pindala piirangu

seadmisega.

Vastavalt Metsaseadusele on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning

ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Piirates üldplaneeringuga võimalikke

kasutatavaid raieviise või raiete suurusi, läheme vastuollu Metsaseadusega kokku lepitud säästva metsa majandamise põhimõtetega. Metsa

majandamise võtted metsamaadel peavad võimaldama metsa erinevaid kasutusviise – uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Turbe-, valik-

ja hooldusraied on seadusandlusega reglementeeritud raieviisid, mida on võimalik kasutada vaid sellist raieviisi võimaldavas metsakoosluses. Metsa

uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitse tagamine ei ole võimalik, kui osa selleks tegevuseks vajalikke raieviise on keelatud. Lubades vaid mingit

kindlat raieliiki, ei ole tagatav metsaseaduse mõte, et metsades on vaja kindlustada ka samaväärse uue metsa kasvatamine.

Lisaks põhjustab raielangi pindala piiramine looduslikult kujunenud maastikuilme ja metsaalade kunstlikku killustamist, mida ei saa samuti mõistlikuks

pidada.

9 RMK 2.02.2022 7-1/48-62 Teeme ettepaneku üldplaneeringuga sätestada, et supelranna, virgestuse, puhke- ja

kaitsemetsadeks vajalikud riigimetsad määratakse kõrgendatud avaliku huviga metsadeks ning neile koostab RMK koostöös valla ja kohaliku

kogukonnaga nende alade metsade majandamise pikaajalised kavad, lähtudes ja täpsustades ptk 6.3.5 (Puhke- ja kaitsemetsad), 5.9 (Supelranna maa-

ala ja supluskohad) ja 5.7 (Puhke- ja virgestuse maa-ala) põhimõtteid. Koostöös lepitakse kava koostamisel kokku ka lubatud raieliik ja raiealade pindala.

Teeme ettepaneku puhke- ja kaitsemetsade kasutamise (ptk 6.3.5) tingimuste punkti 4 alapunktid sõnastada alljärgnevalt:

4.1. turberaieid eelistatakse lageraiele juhul, kui see tagab uue metsa väljakasvatamise;

4.2. raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

4.3. raieviis valitakse sõltuvalt metsa kasvutingimustest ja samaväärse metsa uuendamise

võimalustest raiealal;

4.4. raiete planeerimisel alustatakse metsast, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb;

4.5. lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;

4.6. lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune

noor mets;

4.7. teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe;

4.8. raie tagajärjed (okste äravedu, rikutud teede ja pinnaste taastamine) likvideeritakse raie tegija poolt võimalikult kiiresti;

4.9. hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet rakendatakse metsa uuendamise võtteid, mis tagavad uuenenud metsa seadusandlikes aktides ettenähtud

aja jooksul.

9 2.02.2022 7-1/48-62 Eraldi oleks vaja lisada samasse peatükki punktid:

5. noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;

6. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua

kavandatud töödesse muudatusi.

Palume täpsustada ka ptk 5.11 Kaitsehaljastuse ning ptk 5.6 Tootmise maa-ala tingimustes kirjas olevat nõuet „Kõrghaljastuse toimimiseks müra

leevendajana on soovitav kasutada segapuistut, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe

põõsastik.“ Sellise teksti korral seal raietöid teha ei saa, sest kõrghaljastus kirjeldatud kujul ju ei säili iseenesest. Teeme ettepaneku sõnastada ka seal, et

metsa majandamine kaitsehaljastuse maal toimub vastavalt seadusandlikele aktidele ja kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega (riigimetsas ala

pikaajalise kava koostamise alusel).

9 2.02.2022 7-1/48-62 Lk. 45 on kirjas „Väärtuslikule maastikule on vajalik koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal seatakse väärtuslike maastike säilitamiseks,

hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.“ Teeme ettepaneku riigimetsades asuvate väärtuslike maastike korral rakendada kõrgendatud

avaliku huviga aladele (analoogiliselt puhke- ja kaitsemetsadega) koostada kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega pikaajalised metsa majandamise

kavad.

Nõustume esitatud ettepanekuga.

9 2.02.2022 7-1/48-62 RMK ei nõustu väikeelamumaa juhtotstarbe kavandamisega riigimetsamaale, sest see ei toeta RMK-le seaduse ja põhimäärusega pandud ülesannete

täitmist. Palume väikeelamumaa juhtotstarbed eemaldada RMK kinnistutelt katastritunnusega 42301:002:0491 (3-s kohas kokku 2250 m2) ja

42301:003:0310 (813 m2)

Arvestame esitatud ettepanekuga.

9 2.02.2022 7-1/48-62 Üldplaneeringus tehakse ettepanek taotleda või võõrandada munitsipaalomandisse alad, millele on kavandatud sotsiaal-kultuurilise ja/või

puhkeotstarbega objektid. Juhime tähelepanu, et valdava osa sotsiaal-kultuurilise ja puhkeotstarbega objektide riigimaale rajamine on võimalik

korraldada ilma riigimaa munitsipaalomandisse andmata.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata antud teema käsitlemiseks koostööd RMK-ga

9 2.02.2022 7-1/48-62 Palume planeeringu kaardilt võtta maha väärtusliku põllumaa juhtotstarve alljärgnevatelt RMK haldusalasse kuuluvatelt kinnistutelt: 35206:002:0270

(rohumaa ID 39229), 24505:001:0806(rohumaa ID 100967), 42301:005:0497 (rohumaa ID 12614), 35203:001:0466 (rohumaa ID 99320),

35203:001:0467 (rohumaa ID 55701), 35203:002:0225 (rohumaa ID 35844),

35206:002:0075 (rohumaa ID 84761), 42301:005:0515 (rohumaa ID 95072), 42301:005:0493

(rohumaa ID 104158), 42301:005:0508 (rohumaa ID 87082). Tegemist on osaliselt metsastunud

või siis metsastuvate maatükkidega, mille põllumajandusliku maana uuesti kasutusele võtmine on RMK hinnangul ebamõistlik.

Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust korrigeeritakse RMK maa-aladel.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd RMK ning kohaliku kogukonnaga

esitatud ettepanekute analüüsimiseks ning tingimuste täpsustamiseks.

5

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 9 2.02.2022 7-1/48-62 Teeme ettepaneku täiendada Taastuvenergeetika peatüki (ptk 6.5.8) päikeseenergeetika

kavandamise osa tuues välja, kuidas eristatakse omatarbeks rajatavat päikeseparki ning

tööstuslikku päikeseparki, millised alusdokumendid on vajalikud paikesepargi rajamiseks

(detailplaneering, projekteerimistingimused), sihtotstarbe muutmise vajaduse (tootmismaa) ning nõuded paikesapargi piiramisel aiaga.

Täiendame üldplaneeringu seletuskirjas antud teema käsitluse osas.

9 2.02.2022 7-1/48-62 Lisaks teeme ettepaneku määrata võimalikud tööstusliku päikesepargi alad üldplaneeringu maakasutuskaardil. Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel analüüsime tööstuslike päikeseparkide võimalike asukohtade

määramise vajadust. 10 Transpordiamet 2.02.2022 7-1/48-92 1. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee nr 1 Tallinn–Narva

põhimaantee perspektiivse liikluskorralduse lahendus (nt eritasandilised risted, liiklussõlmed, likvideeritavad mahasõidud ja ulukiläbipääsud, kogujateed

jne). Määrata riigitee nr 1 oluliselt muudetavaks riigiteeks. Määrata riigitee ja liiklussõlmede ruumivajadus. Ruumivajaduse määramisel lähtuda

teekoridorist 150 m ning liiklussõlmede ruumivajadusest (piki teed 1000 m, põiki teed 500 m). Riigitee joonisele kandmisel võtta aluseks

„Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla

territooriumil (30,7 - 63,6 km)“

10 2.02.2022 7-1/48-92 2. Planeeringu joonistel on esitatud liiklussõlmede rampide vahelistele aladele sihtotstarbeks näiteks äri- ja tootmismaad (vt joonis 1). Arvestada

asjaoluga, et liiklussõlmede rampidele mahasõitude ja ristmike kavandamine ei ole normidega kooskõlas, mistõttu tuleb antud aladel vältida

sihtotstarbeliste maade rakendamist. Määrata need transpordimaaks. Pikemas perspektiivis tuleb eeldada nende alade sihtotstarbe muutumist

transpordimaaks ningmahasõitude likvideerimist olemasolevatele maaüksustele. Palume reserveerida liiklussõlmede sisese maa transpordimaa

juhtotstarbeks.

10 2.02.2022 7-1/48-92 3. Planeeringu kaardil on märgitud olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad riigitee nr 1

kõrvale ning nähtud ette ületuskoht üle 2+2 maantee. Arvestades riigitee liiklussagedust ningtuginedes liiklusohutusele ei ole matkaraja kavandamine

olulise liiklussagedusega tee kõrvale sobilik lahendus. Matkaraja kavandamisel palume arvestada, et teeületused jääksid perspektiivsete liiklussõlmede

asukohta ning matakarajad oleksid kavandatud riigi

põhimaanteest eemale (eelduslikult perspektiivsetele kogujateede äärde).

10 2.02.2022 7-1/48-92 7. Planeeringu seletava osa peatükk 6.4.1.1 „Tallinn–Narva“ täpsustada ja korrigeerida põhimaantee arendamise üldiseid põhimõtteid. Transpordiamet

viib riigiteed nr 1 elluetapiviisiliselt arvestades teehoiukavast rakendatavaid rahalisi vahendeid. Planeeringu

seletavas osas palume selgitada, et uuringust „Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed

põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“ kavandatud lahendus on põhimõtteline ning kinnistute

juurdepääsuks vajalike kogujateede paigutus ja liiklussõlmede lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.Eemaldada antud peatükist

punkt 4, mis sätestab, et riigitee kavandamisel tuleb kasutada

suundristmike kavandamise võimalusi, et leevendada tee-ehitusprojektide käigus mahasõitude sulgemise tõttu igapäevaselt läbitava vahemaa

pikenemisest tulenevat mõju. Selgitame, et ristmike kavandamine (sh suundristmike kavandamine) on reguleeritud normidega ja rajamine peab

olema kooskõlas normiga. Suundristmik on ristmiku tüüp, mitte leevendusmeede. Terviklik riigitee nr 1 lahendus läbi töötatud üldplaneeringu

koostamise raames (liiklusuuring).

10 2.02.2022 7-1/48-92 4. Planeeringu seletavas osas täpsustada, et riigitee kraavidesse arendusalade sademevett mitte juhtida. Üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas sisaldub antud tingimus.

10 2.02.2022 7-1/48-92 6. Planeeringu seletava osa peatükk 6.4.1 „Riigiteed“ täpsustada riigitee kaitsevööndite selgitusi ning arvestada käesoleva kirja II jaotise punktis 2

toodud erisustega. Planeeringu kaardile/joonistele kanda riigitee kaitsevööndid.

Ptk 6.4.1. täiendatakse riigiteede kaitsevööndi selgitust. Kaitsevööndite osas vt jaotus II punkt 2. Maantee

kaitsevööndeid ei kanta levinud praktika kohaselt maakasutuskaardile, analoogselt ei esitata ka teiste taristute

kaitsevööndeid. Kaitsevöönd kantakse kaardile vaid juhul, kui seda on võrreldes õigusaktiga suurendatud või

vähendatud planeeringu raames

10 2.02.2022 7-1/48-92 8. Planeeringus märkida Viinistu sadam sadamamaa alana. Täpsustame joonisel sadama-ala.

10 2.02.2022 7-1/48-92 9. Planeeringualal asuvad üldkasutatavad navigatsioonimärgid Mohni ja Juminda tuletorn ning mõned sadamate navigatsioonimärgid.

Navigatsioonimärkide nähtavuse ja taustast eristuvuse halvenemise vältimiseks tuleb vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002. a

määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lõikele 1 navigatsioonimärgi vahetus

läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. Planeeringu seletuskirjas käsitleda ka navigatsioonimärke ja

eelnimetatud rajatiste seotud kooskõlastamise vajadust.

Planeeringusse lisatakse navigatsioonimärkide käsitlus.

10 2.02.2022 7-1/48-92 II 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Kanda planeeringusse perspektiivne teekoridor, liiklussõlmede ruumivajadus japerspektiivsed kogujateed uuringust „Liikluskorraldus, sellega

kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 TallinnNarva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6

km)“. Planeeringus tingimuste määramisel tuleb tagada uuringus toodud liiklussõlmede ja teede realiseerimiseks vajalik ruumivajadus.

10 2.02.2022 7-1/48-92 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrataperspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja

jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede,

sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee

milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja

riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav

tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside

kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel

võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks

klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena

(edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.Liiklussagedused, millest üldplaneeringute

koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt

(https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f)

10 2.02.2022 7-1/48-92 1.3. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning

hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise ülesandega.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste

lahendamiseks.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste

lahendamiseks.

6

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 10 2.02.2022 7-1/48-92 1.4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel

palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv ja vahekaugused on normidega piiratud. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva puhul on sobilik ja vajalik lähtuda punktis 1.1 toodud

liiklusuuringu terviklahendusest.

ÜP raames on arvestatud kohaliku teedevõrgu toimimise vajadusega ning välja toodud teed, mida nähakse

avalikus kasutuses (sh erateed). Erateede omandamist üheselt üldplaneeringuga ette ei nähta. OLT tee käsitlus

võrdub planeeringus põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva käsitlusega.

10 2.02.2022 7-1/48-92 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

Riigiteede kaitsevööndite laiused tulenevad õigusaktist, üldplaneeringus neid ei dubleerita.

10 2.02.2022 7-1/48-92 2.2. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva km 35,9–41,5 ja km 50,925–54,000 määrata riigiteekaitsevööndi laiuseks 50 m lähtudes asjaolust, et tegemist on riigi

põhimaanteega ning rahvusvahelise maanteega.

Arvestame esitatud ettepanekuga.

10 2.02.2022 7-1/48-92 2.3. Kuusalu alevikus:

2.3.1. Riigitee nr 11106 km 0,375 – 0,775 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 mlähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga.

2.3.2. Riigiteede nr 3517, nr 3518 ja nr 3519 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 mlähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga

ning Kuusalu liiklussõlme osaga.

10 2.02.2022 7-1/48-92 2.4. Kiiu aleviku ulatuses määrata kõigi kõrvalmaanteede ja ühendusteede kaitsevööndi laiuseks 30 m, välja arvatud riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba

km 20,065–20,600 (Kiiu ojast kuni Veski tänavani) ja riigitee nr 11105 Kiiu–Soodla km 0,000–0,800, tulenevalt

asulavälisest keskkonnast ja hoonestusjoone puudumisest. 10 2.02.2022 7-1/48-92 2.5. Kolga aleviku ulatuses määrata kõigi kõrval- ja tugimaanteede ning ühendusteede kaitsevööndi laiuseks 30 m, välja arvatud riigitee 11268

Kolga–Pudisoo km 1,250–2,640 (Leeskõrve teest kuni Uuri-Kolga teeni) ja riigitee nr 11288 Ulliallika–Kolga km 2,950–

2,115 (asulaväravast kuni, tulenevalt asulavälisest liikluskeskkonnast ja püsiva hoonestusjoone puudumisest.

10 2.02.2022 7-1/48-92 2.6. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevit/alevikku, kaalub Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel

EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

10 2.02.2022 7-1/48-92 2.7. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis Võtame teadmiseks

10 2.02.2022 7-1/48-92 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva

hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus

Üldplaneeringus ei seata ühest tingimust, et kaitsevööndisse on ehtiusloakohustuslike hoonete kavandamine

on põhjendatud vaid asula keskkonnas. Leiame, et eelkõige on oluline suunata tundlikku maakasutust

kaitsevööndist väljapoole ning vastav tingimus on juba ka ptk 6.4.1. (tingimus 1) antud.

10 2.02.2022 7-1/48-92 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni

kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv

normidega piiratud.

Vastavasisuline tingimus on juba üldiselt antud kõikidele riigiteedele (vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.4.1)

10 2.02.2022 7-1/48-92 3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada

juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

Vastavasisuline tingimus on juba üldiselt antud kõikidele riigiteedele ( vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.4.1)

10 2.02.2022 7-1/48-92 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta

ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

Üldplaneering annab kergkliiklusteede üldised trassivajadused, kuid ei täpsusta kus pool teed peaks

kergliiklustee kulgema vms, see selgub projekteerimise käigus. Seletuskirjas ptk 6.4.4. on juba antud tingimus, et

projekteerimistingimused kergliiklusteede rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

10 2.02.2022 7-1/48-92 3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise

sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H =

tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku

nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada

väljapakutud valemit.

Üldplaneeringuga on juba määratud tingimus: Riigitee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega

mastidel peab nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega.

Üldplaneeringuga ei kavandata tuuleparke (üle 30 m tuulikuid). Planeeringuga on lubatud kavandada

väiketuulikuid (kuni 30 m). Leiame, et väiketuuliku puhul on piisavaks juba seletuskirjas sisalduv eeltoodud

tingimus.

10 2.02.2022 7-1/48-92 3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks

detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta

arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt

selleks vajadus puudub.

Üldplaneeringus on ettepanekuga juba arvestatud ja seatud seatud tingimused kohaliku teedevõrgu

kavandamiseks (ptk 6.4.2).

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste

lahendamiseks.

7

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 10 2.02.2022 7-1/48-92 3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalikjuhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See

on võimalik vaid põhjendatudjuhtudel koostöös Transpordiametiga.

Seletuskiri juba sisaldab antud tingimust.

10 2.02.2022 7-1/48-92 3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee aluselemaale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks

ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilisealusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste võidetailplaneeringu.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste

lahendamiseks.

10 2.02.2022 7-1/48-92 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee.

Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

Põhimõttega on arvestatud, kuna valla kontekstis on ainukeseks OLT teeks põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva,

kuhu täiendavat kohalikku liiklust otseselt ei suunata.

10 2.02.2022 7-1/48-92 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös

Transpordiametiga määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale

teele.

Lahendatakse põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva planeeringuga, eraldiseisvaid tingimusi seada ei ole vaja.

10 2.02.2022 7-1/48-92 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust,

mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.5.

Põhimõttega on arvestatud.

10 2.02.2022 7-1/48-92 4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada

asukohapõhiselt koostöös

Transpordiametiga.

Lahendatakse põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva planeeringuga, eraldiseisvaid tingimusi seada ei ole vaja.

10 2.02.2022 7-1/48-92 4.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib

eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee

geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline

vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh

muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool

nimetatud kirjeldus.

Oluliselt muudetav teelõik on Transpordiameti käesoleva kirja ettepanekul põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva

Kuusalu valla ulatuses, seletuskirjas on toodud eraldi peatükk antud maantee kohta (ptk 6.4.1.1.) Teised

oluliselt muudetavad teelõigud puuduvad.

10 2.02.2022 7-1/48-92 5. Liikuvus ja ühistransport:

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises

toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT.

Oleme juhendiga kursis. OLT mõiste ei anna Kuusalu kontekstis täiendavat sisu planeeringulahendusele, kuna

on üheselt seotud vaid põhimaanteega nr 1 Tallinn-Narva, mille käsitlus on seletuskirjas juba piisavalt põhjalik.

10 2.02.2022 7-1/48-92 5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike

asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise

mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

Üldplaneeringus on juba määratud pargi ja reisi parklad. Selgitame, et Kuusalu vallas puudub raudtee.

Selgitame samuti, et PlanS räägib olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) kavandamist. ORME nimekiri on

selgelt reguleeritud VV määrusega nr 102 ja sellesse ei kuulu tavamõistes suuremad arendus-või elamumalad,

mistõttu pole korrektne teha ettepanekut PlanSi mõistes olulise ruumilise mõjuga arendus-ja elamualade

kohta. Suuremad uued elamu-ja arendusalad on kavandatud keskustesse ja nende lähialale, misõttu

ühistranspordiga ühendamise potentsiaaliga on samuti arvestatud.

10 2.02.2022 7-1/48-92 6. Mürakategooriate määramine:

6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse

juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik avestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks

leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

Mürakategooriate määramise vajadusega on üldplaneering arvestanud ning ptk 6.2.2 on välja toodud: Peatükk

sisustatakse KSH tulemuste põhjal.

10 2.02.2022 7-1/48-92 7. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ja ulukiläbipääsudega seonduv:

7.1. Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks palume sätestada konkreetsed maakasutustigimused Kuusalu valla üldplaneeringus. Planeeringus ja KSH-s

analüüsida mõju keskkonnale ning

planeeringus näha ette rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud maakorralduslikud piirangud planeeritud ulukiläbipääsude suudme aladele. Palume

seletuskirja ptk 6.3.2„Roheline võrgustik“ ning planeeringu jooniseid täiendada järgnevate märkuste alusel.

Üldplaneeringus on juba seatud tingimused rohevõrgu sidususe tagamiseks, palume tutvuda seletuskirja ptk-ga

6.3.2.

10 2.02.2022 7-1/48-92 7.1.1. Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite)toimivuse tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele

piiranguvööndid, mis on kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa

kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetrist ala ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku

paiknemisest võib piiranguvööndit täpsustada. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole

üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine

lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja

kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele.

Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga

alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;

10 2.02.2022 7-1/48-92 7.1.2. Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab

loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd

alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis

tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata

planeeringus üldinepiirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste

lahendamiseks.

8

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 10 2.02.2022 7-1/48-92 7.1.3. Maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada

ulukiläbipääsu

omanikuga

10 2.02.2022 7-1/48-92 7.2. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu

omanikule. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

Märgime, et punktide 7.1.2, 7.1.3 ja 7.2 koostöö käsitlemine üldplaneeringus sõltub

oluliselt sellest, millised lahendused leitakse ministeeriumite tasemel rohevõrgustiku regulatsioonile ja vastutuse jaotamisele.

Ettepanek käsitleb edasist protsessi peale Üp kehtestamist, mis võetakse teadmiseks.

10 2.02.2022 7-1/48-92 7.3. Planeeringus näha ette perspektiivsete ulukiläbipääsude kavandamine riigiteele nr 1 orienteeruvalt km 44,7, km 49 ja km 57,6. Täpsem asukoht

selgitada välja vastavalt üldplaneeringu mõõtkavas täpsustatavale rohevõrgustikule.

Selgitame, et rohelise võrgustiku paiknemist on juba täpsustatud eskiisis ning orieneeruvad ökoduktide

asukoahd on esitatud ptk 6.4.1.1. skeemidel.

10 2.02.2022 7-1/48-92 8. Lennundus:

8.1. Kuusalu valla õhuruumi katavad osaliselt militaarlennu ajutised piirangualad EER15A ja EER15B, kus võib toimuda ala aktiveerimise korral

militaarlennutegevus. Tegevus võib tekitada müra ning häiringuid, millega palume Teil üldplaneeringusu ja KSH välja

töötamisel arvestada. Alade asukohad on leitavad Maa-ameti lennunduskaardilt.

Võtame teadmiseks KSH koostamisel.

10 2.02.2022 7-1/48-92 9. Ettepanekud KSH väljatöötamisele:

9.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele

lähtudeskavandavast üldplaneeringu lahendusest.

KSH raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava tegevuse mõjusid. Olemasolevate riigiteede puhul

arvestatakse tervise ja heaolu neid mõjusid (nt müra), mis võivad puudutada uue maakasutuse kavandamist

riigiteede lähialas. 10 2.02.2022 7-1/48-92 9.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Võetakse teadmiseks.

10 2.02.2022 7-1/48-92 Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga.

Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute arvestamise kohta

planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Arvestame planeeringus teeregistri põhiste teede nimetuse ja numbritega, planeering esitatakse

Transpordiametile kooskõlastamiseks. Omalt poolt palume teha edaspidi Kuusalu üldplaneeringu kesksemaid

ettepanekuid, mis põhinevad läbitöötatud seletuskirjale. Mõistame, et Kuusalu valla üldplaneeringu pika

koostamisperioodi tõttu võivad olla ameti seisukohad uuenenud, kuid kuna tegemist ei ole lähteseisukohtade

etapi, vaid eskiisiga, on kohasem teha ettepanekuid juba avalikustatud eskiisi lahendust arvestades.

11 Keskkonnaamet 2.02.2022 7-1/48-91 1.1. ÜP seletuskirja ptk 6.4.4 alapunkti „Matka- ja terviserajad, puhkekohad“ (lk 70) osas märgime, et külastuskorralduse teema on korralikult läbi

planeerimata, on palju ebatäpsusi ja vastuolusid: 1) Arusaamatuks jääb kaardile märgitud puhkekohtade valik ja definitsioon. Mida mõeldakse

puhkekoha all (vrdl RMK käsitlus)? Lahemaal on planeeritud 6 puhkekohta, neist 4 on tornid (samas ei ole näidatud kõiki torne, nt Viru raba), 1

kavandatav puhkekoht (Turbuneeme, küsitav) ja 1 eramaal asuv üksikobjekt (Turjekelder, mille massilisele külastamisele maaomanik vastu on).

Puhkekohad on kaardil ebatäpselt, eksimus isegi kuni 450 m.

Puhkekohtadena on märgitud olemasolevad puhkamist võimaldavad taristud (nt vaatetornid) , puhkekohad.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel vaadatakse maakasutuskaardil üle ja täpsustatakse vajadusel nende

asukohti.

11 2.02.2022 7-1/48-91 2) Pealkirjas nimetatakse, aga sisuliselt ei käsitleta terviseradasid. Terviserajana mõistetakse tavaliselt sportimisvõimalusi pakkuvaid rajatisi, nt

(valgustatud)

Seletuskirja täpsustatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 3) Arusaamatuks jääb, kas kasutatud mõistetel „matkarada”, „kohaliku tähtsusega matkarada“ ja „kohalik matkarada“ on erinev tähendus. ÜP

seletuskirjas ei käsitleta, aga tegelikult on lisaks matkaraja mõistele kasutusel ka mõisted õpperada ja loodusrada.

Mõisteid täpsustatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 4) Suur segadus on matkaradadega – mis on olemasolevad, mis plaanitavad, kas asukohad on ikka täpsed. Perspektiivse matkarajana (Mapinfo

kaardikiht YP_puhke_rada) on tähistatud 2 objekti: 1) Haldi saare vastas asuv tegelikult olemasolev, juba lagunev

eraalgatusel tehtud linnuvaatlustornidega rada, 2) Joaveskil jõe ääres ja endise papivabriku õuel. Kas vald võtab Haldi raja ja linnuvaatlustornid enda

hallata?Olemasolevate radadena on Lahemaal märgitud (kaardikihi järgi) 42 rada/rajalõiku.

Tegelikult ei ole neid enamasti olemas ning need ei kattu päriselt olemasolevate radadega (nt Pärispea ranniku õpperada, Metsa matkarada). Palume

korrigeerida kaarti, võttes aluseks olemasolevad andmed ning eristada kaardil

olemasolevad ning kavandatavad rajad ja puhkekohad.

Olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad vaadatakse üle.

11 2.02.2022 7-1/48-91 5) Uued rajad ja puhkekohad:

a) Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016–20251

(edaspidi kava või kaitsekorralduskava) kohaselt Lahemaale uut külastustaristut ei kavandata.

Uute radade ja puhkekohtade kavandamine peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud ja kõikide osapooltega läbi arutatud, sh kaitsealadel on vajalik

Keskkonnaameti kooskõlastus. Mis on nende uute radade eesmärk? Ei pea võimalikuks korralikult planeerimata ja läbi arutamata radade kinnistamist

ÜP-s. Nt on välistatud uute radade tegemine Suurekõrve, Lohja ja Hara soo sihtkaitsevöönditesse. Mitmed rajad

näivad olevat juhuslikud jooned, tegelikult nendes kohtades olemasolevaid radu ei ole. Nt Suurpea-Turbuneeme raja asukohas olemasolevat rada ei

ole, eeldab lääneosas silla ehitamist üle laia kraavi jne – välistatud. Mitmed kaardile märgitud uued rajad kulgevad paralleelselt kavandatava

kergliiklusteega või olemasoleva RMK rajaga (Viru raba) või Metsa matkarajaga – selline lahendus ei ole mõistlik.

b) Kui planeeritakse uusi radu ja puhkekohti, siis peab arvestama elementaarsete radade planeerimise põhimõtetega. Rada peab olema terviklikult

kaardile märgitud ja läbi mõeldud. Praegu on kaardil lühikesed lõigud. Osa radasid on ühesuunalised ehk eeldavad külastajalt sama teed pidi tagasi

tulemist. Nt Loksalt Turbuneeme savitiikide juurde viiv rada.

c) Rada peab olema külastajale ohutu. Nt Pärispea rand kohati väga märg ja roostunud.

Rada ei tohi kahjustada-häirida loodust ega kohalikke inimesi.

d) Uute külastusobjektide tegemisel peab olema tagatud nende edaspidine hooldus (pikas perspektiivis), sh prügikoristus, tähistuse korrastamine,

vajadusel rajatiste rekonstrueerimine või eemaldamine, raja puhastamine sinna langenud puudest, niitmine jne. Näide: eraalgatusel tehtud ning nüüd

lagunevad, ohtlikud ja kasutuskõlbmatuks muutunud laudrada ja linnuvaatlustornid Viinistu külas. Eriti hoolikalt tuleb kaaluda puhkekohtade hoolduse

järjepidevust ja kaasnevaid kulusid – prügikoristus, lõkkekohtade puudega varustamine jne. Kas valla eelarves on

selleks ressursid olemas? Nt Turbuneeme endise savikarjääri juurde on planeeritud puhkekoht Karjanpohja saviaugud – mida on täpsemalt mõeldud?

Sinna viiv tee ei ole praegu masinaga läbitav ehk hooldus keeruline. Autodele ligipääsu võimaldamise tulemuseks võib olla nn läbustamiskoha teke

(lähedal Loksa linn). Asukohapunkt kaardil on endistest hoonetest u 100 m eemal märjas metsas.

e) Vajalik on kõikide maaomanike nõusolek, kelle maale uus rada/puhkekoht jääb.

Senine praktika näitab, et eramaadele külastusobjektide rajamine on riskantne. Praegused või järgmised omanikud ei pruugi hiljem enam olla nõus, et

võõrad inimesed nende maa peal käivad. Raja ümbersuunamine on sageli võimatu. Külastus võib takistada maade hooldamist (niitmine, karjatamine,

põlluharimine) ja vastupidi. Siinkohal võiks mõelda ka selle peale, et viimasel ajal on külastajad nurisenud, kui raja kõrval on tehtud raiet – kas

maaomanikud on selliste võimalike piirangute või avaliku negatiivse hinnanguga nõus? Nt Suurpea-Turbuneeme

a)-d) Matkaradade asukohad vaadatakse üle. e) Üp raames me ei taotle kõikide maaomanike nõusolekut,

radade asukohad on põhimõttelised ja need tuleb täpsemalt kavandada edaspidiste tegevuste käigus. f)

täpsustame tingimuste pealkirja, samuti selgitame, et punktid 2 ja 4 ei ole kattuvad - punkt 2 räägib

juurdepääsust rajale (st see peab olema mööda avalikult kasutatavat teed), punkt 4 viitab, et rada ise peab

olema ka avalikult kasutatav. Üldplaneering kavandab matkaradasid ainult avalikuks kasutuseks. Planeering ei

kavanda eramaale maaomaniku enda otstarbeks (nt turismitalu jaoks) rajatavaid matkaradasid või puhkekohti.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.2. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunktis „Loodus- ja kultuurikeskkond“ (lk 15) on kirjutatud: „Kaitse korraldamine toimub kaitse-eesmärkide ja

kaitsekorralduskava järgi”. Ilmselt on mõeldud kaitse-eesmärkide asemel Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja. Palume

korrigeerida.

Seletuskirja täpsustatakse.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime teha sisulist koostööd Transpordiametiga antud küsimuste

lahendamiseks.

9

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.3. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunktis „Ettevõtlus“ (lk 16) on kirjas: „Puhke- ja turismimajanduse arendamist soositakse kõikidel väärtusliku maastiku

aladel.”Keskkonnaameti hinnangul on see liiga üldistav ja ei vasta tõele. Igal pool ei saa seda

soosida, kuna see on vastuolus kaitseala kaitsekorra ja eesmärkidega.

Seletuskirja täpsustatakse Lahemaa RP väärtusliku maastiku osas.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.4. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunktis „Ettevõtlus“ (lk 16) on kirjas: „Kohalikel ressurssidel põhineva taastuvenergeetika kasutuselevõtmine on soositud

kogu vallas, kasutades sellekseelkõige väheväärtuslikke alasid.”. Taaskord on tegu liiga üldistava väitega. Mida

mõeldakse väheväärtuslike alade all? Nt Lahemaa on tervevisti määratud väärtuslikuks alaks. Päikesepaneelid katusel või õuemaal võiks olla lubatav.

Täpsustame sõnastust. Selgitame, et taastuvenergeetika ulatuslikum kavandamine (nt päikesepargid) ei saa

toimuda teiste täna väärtustatud alade arvelt, millele toetudes on põhimõte sõnastatud. Planeering toetab

taastuvenergeetika kavandamist juba olemasolevatel hoonetel, seda ka Lahemaa rahvuspargis (vt ptk 6.5.8).

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.5. ÜP seletuskirja ptk 3 alapunkti „Asustus“ (lk 14) kohaselt, kuna valla rahvaarv on olnud viimasel 5 aastal stabiilne/nõrgalt kahanev, puudub oluline

vajadus täiendavate alade hoonestamiseks väljaspool ÜP-ga määratud tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega

alasid. Peale planeeringu kehtestamist ei nähta seega ette planeeringuga määratud tiheasustusega alade või kompaktse hoonestusega alade täiendavat

laienemist põllu- ja metsamaadele või uute kompaktsete hoonestusalade teket. Samas on ptk-s 5.15 punktis 2

öeldud, et kaitseala valitseja loal võib hoonestada kompaktsetesse aladesse juba jäävaid põllu- ja metsa maa-alasid. Keskkonnaamet teeb

ettepaneku kustutada eeltoodud lausest „metsa maa-alasid“. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 l g 1 p 1 sätestab üheselt, et metsamaale

hoonete püstitamine on keelatud, seega ka kompaktsel alal. Palume kustutada ka järgnevates punktides „metsamaa”, kui see puudutab hoonestamist

Lahemaa rahvuspargis.

Korrigeerime ptk 5.15 p 2 sõnastust vastavalt ettepanekule.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.6. Eksitav on ÜP seletuskirja ptks 4.5.1 (lk 20) toodud väide, et aladel, mis jäävad Lahemaa rahvuspargist välja, puuduvad lausalised looduskaitselised

piirangud. Lisaks Lahemaa rahvuspargile jääb valla territooriumile mitmeid looduskaitsealuseid objekte, mis on

nimetatud seletuskirja ptk-s 6.3.1.

Seletuskirja täpsustatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.7. ÜP seletuskirja ptk-s 4.5.2 punktis 10 (lk 22) on kirjas: „Väljaspool ehitusalasid on võimalik talukohti taastada, üksikud hooneid rekonstrueerida või

lammutada“. Palume lisada lause lõppu „…kui looduslikud olud seda võimaldavad“. Igal üksikul juhul on see

kaalutlusotsus, seega ei saa üheselt kindlalt väita, et taluhoonestuse taastamine on igal juhul võimalik.

Seletuskirja täiendatakse ettepaneku alusel.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.8. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 (lk 50) on kirjas: „Ohepalu maastik asub Lahemaa lõunaosas”. Ohepalu maastik ei asu Lahemaal. Palume korrigeerida. Seletuskirja täpsustatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.9. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 (lk 51) alapunktis „Väärtuslike maastike kasutus- ja ehitustingimused“ punktis 4 on öeldud: „Säilitada

põllumajandusmaastike avatus (nt harimise, niitmisega). Hoida maaparandussüsteemid korras”. Märgime, et osade koosluste

puhul võib maaparandussüsteemide korrashoidmine kahjustada loodusväärtusi.

Täpsustame antud teemat üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.10. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 alapunkti „Kaunite vaadete ja ilusate teelõikude kasutamis-ja ehitamistingimused“ punktis 2 (lk 51) on kirjas: „Rajada

ilusatele vaatekohtadele peatus- ja puhkekohad. Puhkekohtade puhul tagada elementaarsed taristud (tualetid,

prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne)”. Palume täpsustada, mida siin on mõeldud. Päris kindlasti ei ole kõikidesse märgitud kohtadesse võimalik

kirjeldatud taristut rajada. Samuti juhime tähelepanu on esinevad vastuolud puhkekohtade kaardiga ning eelnimetatud ptk-ga. Kaardikihid on ka

ebatäpsed. Lahemaal on kaardikihil YP_vaart_koht 2 punkti: 1) Viru rabas suvalises kohas; 2) Uuri külas suvalises kohas. Lahemaal on kaardikihil

YP_vaart_vaade_suunaga 24 punkti. Ka need ei ole kuigi täpsed (osaliselt küll ilmselt seetõttu, et neid oleks kaardil näha).

Täiendamine tingimust järgmiselt: Rajada ilusatele vaatekohtadele võimaluse korral peatus- ja puhkekohad.

Puhkekohtade puhul tagada elementaarsed taristud (tualetid, prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne).

Vaatekohtade paiknemist kaardil täpsustatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.11. ÜP seletuskirja ptk-s 6.2.1 (lk 51) käsitletud ilusad teelõigud on ilmselt kihil YP_vaade_korid. Valik jääb aga arusaamatuks. Nt miks ei ole ilusaks

teeks märgitud Pärispea ja Juminda poolsaarte teed? Samas on seal mõned teed, mida ei ole olemas (nt

Juminda tee planID 3532004) või ei ole hästi läbitavad, lähevad läbi taluõuede (Kõnnu külas).

Ilusad teelõigud tulenevad kehtivast Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Ilusate teelõikude paiknemine

vaadatakse üle.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.12. ÜP seletuskirja ptk-s 6.4.4 (lk 70) alapunkti „Tingimused jalg- ja jalgrattateede kavandamiseks“ punktis 1 on öeldud, et puhkekohad ja matkarajad

tuleb viidastada ja hoida korras. Teeme ettepaneku lisada punkti 1 juurde, et kes matkaraja rajab ja viidastab, see on kohustatud need ka korras

hoidma ja vajadusel likvideerima.

Korrigeerime seletuskirja

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.13. Märkused rohevõrgustiku osas (ÜP seletuskirja ptk 6.3.2): 1) Vastuolu (väljaspool Lahemaad) – rohevõrgustiku tuumalal on mäetööstuse

sihtotstarbega maa-alad. 2) Alapunkti „Rohelise võrgustiku kasutamistingimused“ punktis 10 on kirjas: „Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitse

alustel objektidel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus vastavalt looduskaitseseadusele keelatud või

piiratud.”. See lause on sisutu, kuna rohevõrgustiku aladel ei ole kaitsekord

seatud LKS alusel ja kasutustingimused ei tohiks sõltuda LKS kohasest kaitsekorrast. 3) Rohevõrgustiku alade piirid vajavad täpsustamist. Hetkel näivad

need väga juhuslikud ja läbimõtlemata. Nt Lahemaa on valdavas osas üksainus suur tuumala – aga miks on

peetud vajalikuks teha Loksa lähedale koridor? Miks on rannaalad rohevõrgustikust välja jäetud (sh nt Külaotsa ja Hauaneeme sihtkaitsevööndid)?

Lahemaa lääneosas on tehtud koridore, aga need ei näi loogilised. Miks ei ole kaitsealad haaratud

rohevõrgustikku – nt Ubari maastikukaitseala ja Ubarimetsa looduskaitseala, Valkla looduskaitseala, Kodasoo mõisa park, Kolga mõisa park ja allee,

projekteeritavad metsavajakute looduskaitsealad Kolga lähedal?

1) Selgitame, et rohelise võrgustiku aladel võivad paikneda olemasolevad mäetööstuse maa-alad, neid ei lõigata

selle tõttu rohelisest võrgustikust välja. Pikemas perspektiivis vaadatuna on kaevandamistegevus ajutine - st

kaevandamise lõppedes alad korrastatakse ning ala võib edaspidi täita teatud rohevõrgu funktsioone. Lisame

seletuskirja, et rohevõrgus paiknevate karjääride korrastamisel on sobiv roheala, veekogu vm kavandamine.

Korrastatud karjääriala ei ole lubatud võtta intensiivsemalt kasutusele võrreldes karjääri avamise eelse

olukorraga. 2) Jääme antud tingimuse juurde, kuna oluline on eristada, et kõik rohevõrgustikku kuuluvad alad

ei ole tavapäraselt majandatavad maatulundusmaad. Rohevõrgustikku jäävad paljud kaitsealad, kus tuleb

arvestada majandustegevuse piirangutega. 3) Rohevõrgustiku kulgemine vaadatakse üle

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.14. Palume ÜP seletuskirja ptk 6.3.3 alapunkti „Üldised põhimõtted maardlate kasutamiseks“ lisada punkt, et kaitsealadel ei ole kaevandamine

võimalik.

Tingimus lisatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.15. ÜP seletuskirja ptk 6.3.5 alapunkti „Puhke- ja kaitsemetsade kasutamise tingimused“ punktis 1 (lk 62) on kirjas: „Puhke- ja kaitsemetsade aladel

tuleb tegevused – nii metsaraie kui võimalike ehitiste kavandamine – planeerida selliselt, et ala säilitaks oma

kõrge puhkeväärtuse või kaitseotstarbe“. Kas selliselt sõnastatud punkt tagab, et ei tekiks metsamaale päikeseparke või tuulikuid? ÜP on aluseks

detailplaneeringute koostamisele ja maa-alade munitsipaliseerimisele. Seletuskirjas ei ole ka ptk-s 6.5.8

„Taastuvenergeetika“ metsamaa raadamise temaatikat käsitletud.

Täiendame seletuskirja

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.16. ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.8 (lk 73) on öeldud: „Keskkonnasäästlikuma energiatootmise eesmärgil soositakse vallas taastuvenergeetika

kasutuselevõtmist./…/Uute energialiikide

kasutuselevõtul tuleb samamoodi tänastega eeldada, et teatud asukohad on sobivamad ja teised vähesobivamad. Sobivuse analüüsimisel tuleb

arvestada energiataristu mõju analoogselt täna kavandatavatele taristutele (nt mõju loodusväärtustele,

kultuuriväärtustele, inimese tervisele ja elukeskkonnale jne)“. Märgime, et väiketuulikute ja päikeseenergeetika kavandamise kriteeriumites tuleb

selgesõnalisemalt tuua välja, et tuulikute või päikeseparkide tarbeks ei ole lubatud kasutadametsamaad ja selle tarbeks metsamaa raadamist.

Täiendame seletuskirja

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.17. Märkused munitsipaalomandisse taotletavate alade osas (ÜP seletuskirja ptk 6.7.2): 1) M27 – Andineeme küla puhke- ja virgestusmaa – Tsitre

neeme tipus mere ääres, st

igasugu asustusest eemal. Riigimaa (katastritunnus 35203:001:0168). 2) M18 – Kasispea, külaplats (katastritunnus 42301:004:0329) – pool sellest on

eramu (endine kauplus, eelmine aasta ehitati uus maja), pool on teederist.

3) M5 Uuri – külaplats ja ligipääs Kahala järvele. Seal on pumpla, maa sihtotstarve jäätmehoidla maa – seega tekib vastuolu. Kui tuleb ligipääs järvele, siis

peab tekkima tee, randa parkla jms? Praegu ei ole seal midagi, lihtsalt võpsik ja kraaviserv. Eramaad.

Parem ligipääs järvele on u 900 m põhja pool, seal on ka Kahala järve jääka asukoht. 4) M12 Kolgaküla avaliku kasutusega puhke- ja spordirajatise

kompleks 105 ha. Põhjaosas on olemasolev, aga kas ka lõunaosas nii suurelt planeeritakse?

5) M22 – Turbuneeme küla, külaplatsi kavandamiseks ja M34 Turbuneeme puhkeala ja ligipääsutee rajamiseks – praegu on seal ortofotol mere ääres

roostik, mingit teed ei ole. Ortofoto järgi paistab olevat eriti madal kivine rand, st ujumiseks sobimatu – tekib

küsimus mis ligipääsu sinna rajada soovitakse? Juurdepääs kallasrajale on märgitud eemal (kavandatavalt külaplatsialalt).

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd Keskkonnaametiga asustuse suunamise

põhimõtete ning üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud ettepanekute arutamiseks.

10

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.18. ÜP seletuskirja ptk-s 8 (lk 81–82) kohta märgime, et Pärispea uus ehitusala asub suures osas ranna ehituskeeluvööndis ja veekaitsevööndis ning

metsamaal, kus ehitamine on suurte piirangutega. Hara küla ja Pärispea linnaku ehitusalad hõlmavad ka metsamaad, arvestada, et kaitse-eeskirja § 23 lg

1 p 1 sätestab üheselt, et metsamaale hoonete püstitamine on keelatud. 11 2.02.2022 7-1/48-91 1.19. Täiendavad märkused kaardirakendusele:

1) Kolga alevik – kooli staadionist edela poole ei saa planeerida puhke- ja virgestuse maaala ehk aktiivseid tegevusi – seal on Harju-Kolga limatünniku

püsielupaik. 2) Mohni saar – saare läänekaldalt eemaldada märk „sildumine“, tingmärk annab vale

signaali, sest saarel puudub vastav koht. Samuti eemaldada „RMK puhkekoht“ – saarel on matkarada osaliselt laudrajana, puhkekohta ei ole ette

valmistatud ega planeerita. Eemaldada Viru raba raja algusest RMK puhkekoha tingmärk – seal ei ole puhkekohta.

3) Ei nõustu uue matkaraja planeerimisega läbi Suurekõrve sihtkaitsevööndi (katastritunnustel 42301:002:0536, 42301:002:0260, 42301:002:0541),

Hara soo sihtkaitsevööndi (katastritunnustel 42301:002:0538, 42301:002:0539), kus on ka

liikumiskeeld - keelatud on viibimine väljaspool teid sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Ei nõustu ka matkarajaga läbi Lohja sihtkaitsevööndi

(katastritunnus 42301:002:0443). Rahvuspargis on piisavalt juba ettevalmistatud kohti looduses

liikumiseks. 4) Linnuvaatlustornid: Linnuvaatlustorn Keikmäe soos - kui on mõeldud RMK Majakivi matkaraja vaatetorni, siis kihil on märk vales kohas,

õige asukoht on ca 215 m loodes. Vihasoo linnuvaatlustorni õige asukoht on ca 150 m kirde pool.

5) ÜP-s on põhimõttelised piirkonnad sildumiskohtadele, slippidele ja lautrikohtadele nt Kiiu-Aablas on paadikuuride ja lautrikohti kantud kaardile ca

1,19 km pikkuselt. Palume selgitada, kas on analüüsitud, kas kogu seda ala on nii suurelt vajalik planeerida.

6) Virve külas on märgitud ca 1,4 km pikkuselt rannakindlustus. ÜP seletuskirjas ei ole käsitletud nii mastaapse ehitise/rajatise vajadust Virve külas.

Rannakindlustuse mõjud tuleb hinnata KSH aruande raames.

1) Arvestame infoga 2)Avestame 3)Arvestame 4)Täpsustame asukohti 5) Soovime täiendavalt arutada

Keskkonnaametiga 6) Rannakindlustus Virve külas lisatakse seletuskirja, kavandatava tegevuse mõju

analüüsitakse KSH aruandes

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.20. ÜP seletuskirjas tuleb lisaks kaitsealustele liikidele eraldi välja tuua ka võõrliikidele pühendatud punkt (eelkõige karuputk). Karuputke võõrliikideks

on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, mis oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele

kooslustele ja ka inimestele. Nii tõrjesolevad, kui ka hävinud karuputke kasvukohad on leitavad Maa-ameti kaardirakenduses:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk.

Leiame, et tegemist ei ole üldplaneeringus lahendatava teemaga.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.21. Kultuuripärand. Lahemaa rahvuspargi ala pärandiväärtused ja ehitustingimused lähtuvad üldjoontes Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast.

Samas puuduvad ÜP seletuskirjast mõned Lahemaa rahvuspargi kava ehitusväärtuste grupid. Üldplaneeringusse

tuleb lisada mõned pärandigrupid, mis kaitsekorralduskavas ja kaartidel on täpsemalt veel käsitlemata, sest vastavad alusuuringud ei olnud aastaks

2016 tehtud: 1) Kaitsekorralduskavas on täpsemalt kirjeldamata militaarpärandi väärtused – väärtuste

määratlemisele aluseks olev alusuuring oli 2016. aastal tegemata. Muinsuskaitseamet tellis valdkondliku uuringu ning 2018. aastal esitati selle

lõpparuanne https://register.muinas.ee/file/militaryheritagegeneral/47.pdf. Aruandega seotud

Kuusalu valda puudutavad väärtuslikud objektid on registris https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage. Palume üldplaneeringus

märkida ära kindlasti nii Lahemaa, Eesti kui Euroopa jaoks olulise

väärtusega Suurpea, Pärispea ja Hara militaarpärandi ning samuti Turbuneeme, Tsitre ning Leesi objektid. Miks mitte ka Lahemaalt väljapoole jäävad

Kupu, Tõõrakõrve ja Salmistu objektid. Suurpea Instituudihoone, klubihoone ning veetornid, Hara

sadamakompleksi mõõtestendid, tsaariaegne kordon jt olulised objektid väärivad säilitamist. 2) Kaitsekorralduskavas on täpsemalt käsitlemata

piirkonna mere- ja rannikupärand, sh paadikuurid, lautrid, sadamad. Selle kohta on Juminda poolsaare eestvõtmisel teostatud kaitsekorralduskava

alusuuring traditsioonilise rannakalanduse kohta (2019 vahearuanne https://juminda.ee/wp-content/uploads/2020/03/Rannakalandus-14-3-2020-

final.pdf , lõpparuanne on valmimisel), mis tuleks integreerida üldplaneeringusse.

Seal on kirjeldatud nii tekstiliselt kui kaardiliselt ka Lahemaa ajaloolised lautrid ja paadikuurid, seotud väärtused ja traditsioonid.

1) Planeeringusse lisatakse militaarpärandi käsitlus 2) Üldplaneeringus saame arvestada nimetatud uuringuga.

Palume meile edastada lõpparuanne selle valmimisel. Juhul, kui uuringuga kaasnevad ka ruumiandmed

(kaardikihid), palume need ka edastada, et saaksime vajadusel üldplaneeringu kaardimaterjali korrigeerida/üle

vaadata.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.22. Kommentaarid ptk-s 8 toodud Kuusalu ÜP ettepanekutele Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava muutmiseks (lk 81–82): 1) Suurpea

kortermajade alade ettepanek, et ka uus hoonestus võiks olla neljakordne, ei

ole asjakohane – kaitsekorrast lähtuvalt ei saa uus hoone olla rohkem kui kahekordne (kaitse-eeskirja § 23 lg 3 p 2). 2) Pärispea ja Hara arendusalade

ehitustegevus peab olema kooskõlas Lahemaa

rahvuspargi kaitsekorra ja kaitse-eesmärkidega. Nende alade võimalikkust saab kaaluda, aga aladele tuleb seada täpsed piirid, arvestades

ehituskeeluvööndi ja metsamaa kõlvikuga ning konkreetsed ehitus- ja lammutustingimused. Väärtuslik

militaarpärand peab säilima. Olemasolevast mahust suuremaid ehitusmahte ei ole igal juhul võimalik saada. Planeerida tuleb ka ohtlike varemete

konserveerimine/lammutus/uuskasutus.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd Keskkonnaametiga asustuse suunamise

põhimõtete ning üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud ettepanekute arutamiseks.

11 2.02.2022 7-1/48-91 1.23. ÜP seletuskirja ptk-s 6.4.1.1 (lk 66) on kirjutatud: „Uute kogujateede planeerimisel arvestada Lahemaa Rahvuspargi ja Põhja-Kõrvemaa

looduskaitsealaga, samuti muude keskkonnakaitseliste piirangutega (nt vääriselupaigad). Ehitusprojektidele tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine vastavalt hetkel kehtivale õigusruumile. Mõjude hindamise raames täpsustada ökoduktide ja loomaläbipääsude vajadus ja

asukohad“. Palume siinkohal ka välja tuua, et Lahemaa rahvuspark ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on

ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad ning märgime, et sellest tulenevalt ei saa piirduda ainult lausega, et ehitusprojektidele tuleb

seetõttu läbi viia keskkonnamõju hindamine. Tulenevalt Natura teema viimase aja arengutest, sh viimase aja kohtuotsustest (nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-16-1472, Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas nr 3-17-2085), tuleb varasemat strateegiliste

planeerimisdokumentide (edaspidi SPD) Natura hindamise praktikat parandada. Kui varasemalt oli aktsepteritav praktika, et SPD-de Natura hindamisel

viidi tihtipeale läbi vaid eelhindamine ja markeeriti objektid või tegevused, mille konkreetsemal kavandamisel tuleb viia läbi täiendav Natura hindamine,

siis see võis viia selleni, et SPD-ga antakse nõusolek teatud tegevusteks, mille mõju Natura alale ja tolle terviklikkusele ei ole teada ning sellise SPD

kehtestamine on seetõttu vastuolus loodusdirektiivi ja KeHJS § 45 lg-ga 2. Korrektne on, kui SPD-s ja selle Natura hindamises (vajaduse puhul ka

asjakohase hindamise etapis) töötatakse välja planeeringulahendus, mille puhul on võimalik järeldada, et soovitud maakasutust või ehitist on alale

põhimõtteliselt võimalik rajada, vajadusel tuleb SPD-s ette näha meetmed ja tingimused, mille järgimisel välistatakse ebasoodne mõju Natura alale

ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Ka ÜP-de koostamisel võib olla vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine ja alati ei

saa enam piirduda vaid Natura eelhindamisega. Kui Natura hindamise tulemusel ei ole ebasoodne mõju välistatud, võib SPD kehtestada vaid Natura

erandi rakendamisel. Kindlasti tuleb arvestada, et Natura eelhindamisel ei tohi arvestada leevendavate meetmetega, leevendavad meetmed kuuluvad

Natura asjakohase hindamise etappi.

Täpsustame teksti ja lisame, et põhimaantee ehitusprojektile on Natura alade osas on vajalik läbi viia ka Natura

hindamine. Oleme teadlikud Natura hindamise lähenemise muutusest ning arvestame sellega KSH aruande

koostamisel.

11 2.02.2022 7-1/48-91 II VESI

2.1. Kuigi ÜP-d menetletakse kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS järgi, palume siiski võimalusel ÜP-s lahendada ka hetkel kehtivas PlanS-s määratud

ülesandeid. Nt on hetkel

kehtiva PlanS § 75 lg 1 p 30 alusel ÜP üheks lahendatavaks ülesandeks sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. Hetkel pole üldplaneeringu

eskiislahenduste kaartidel märgitud piirkonnas olevaid veehaardeid ning nende sanitaarkaitsealasid.

Selgitame, et kehtiva PlanS §75 lg 1 toodud ülesannete lahendamine sõltub omavalitsuse otsustest, kuidas

ülessandeid on vajalik ÜP raames lahendada. Leiame, et kuna info antud taristu osas on juba leitav Maa-ameti

kitsenduste kaardirakendustest ning kitsendused tulenevad õigusaktist, ei ole otstarbekas objekte ja nende

kitsendusi üldplaneeringus dubleerida. Kuna endiselt on kehtestatavateks dokumentideks ka ÜP pdf-joonised,

siis täiendavate objektide lisamine ei toeta kaartide loetavust. Nõustume samas, et info objektide kohta on

oluline, mistõttu lisame seletuskirja selgituse, et veehaarete asukohad ja nendele rakenduvad kitsendused on

leitavad Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused)

11 2.02.2022 7-1/48-91 2.2. ÜP seletuskirja ptk-s 5.6 (lk 38) on öeldud, et põllumajandusliku tootmise puhul tuleb vältida reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus. Tekib

küsimus, et miks ainult

põllumajandusliku tootmise puhul? Kas muu tootmise puhul võib siis tekitada reostust ja saastada põhjavett?

Täpsustame seletuskirja.

Üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel soovime jätkata koostööd Keskkonnaametiga asustuse suunamise

põhimõtete ning üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud ettepanekute arutamiseks.

11

Kuusalu Vallavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel ametite esitatud arvamuste osas

Jrk nr Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu / lühikokkuvõte Omavalitsuse seisukoht 11 2.02.2022 7-1/48-91 III. Jäätmed

3.1. ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.7 (lk 73) on välja toodud, et Kuusalu vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale. Kas Anija,

Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa

jäätmekava) 2015–2020 on hetkel veel kehtiv? Keskkonnaametile ei ole uuendatavat jäätmekava arvamuse avaldamiseks seni esitatud. Seega palume

antud teemat täpsustada.

Nimetatud jäätmekava on kaotanud kehtivuse, mistõttu eemaldame viite antud dokumendile. Jääme samas

toodud tingimuse juurde, et Kuusalu vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale

jäätmekavale, kuna üldplaneeringu kehtivuse ajal võib kehtida mitu jäätmekava.

11 2.02.2022 7-1/48-91 IV. Maavarad

4.1. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.2 (lk 59, 60) on loetletud rohelise võrgustikukasutamistingimused. Punkt 11 algab „Kaevandussoovi ja rohelise

võrgustiku…“.

Juhime tähelepanu, et sõna „kaevandus-“ asemel on korrektne kirjutada „kaevandamis-“.

Palume korrigeerida.

Seletuskirja täpsustatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 4.2. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.3 (lk 60) on loetletud üldised põhimõtted maardlate kasutamiseks. Punktis 4 on kirjas „Juba avatud karjäärides

kaevandatava maavara täieliku ammendumiseni ja maa-ala korrastamiseni ei ole uute karjääride avamine ja maardlate

kasutusse võtmine lubatud“. Palume punkt 4 eemaldada, kuna ÜP-ga ei saa ega ole õige keelata uute karjääride avamist ja maardlate kasutusele võttu.

Kohalikul omavalitsusel on õigus suunata oma territooriumi kavandamist. Üldplaneeringu juriidiline menetlus

lähtub kuni 31.06.2015 kehtinud PlanS'ist, samas planeeringu sisulisel koostamisel arvestatakse ka kehtiva

PlanS §75 lg 1 toodud ülesannetega, sh p 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramine. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole määratud absoluutset kaevandamistegevuse

keeldu, tegemist on pigem ajastava tingimusega, mis piirab samaaegselt tegutsevate karjääride arvu.

11 2.02.2022 7-1/48-91 4.3. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.3 (lk 60) on punktis 5 kirjutatud: „…Teede tugevdamine on

huvitatud osapoole kohustus“. Märgime, et ÜP-ga ei saa seada keskkonnaloale tingimusi. Kuna Keskkonnaamet ei saa reguleerida tegevusi väljaspool

mäeeraldise teenindusmaad,

tuleb ptk 6.3.3 punktis 5 nimetatu teeomaniku ja taotleja vahel kokku leppida iga maapõue

kaevandamiseks antava keskkonnaloa taotluse menetluse juures eraldi.

Võtame info keskkonnaloa osas teadmiseks. Samas jääme antud tingimuse juurde, mis võimaldab omavalitsusel

tee tugevdamist nõuda.

11 2.02.2022 7-1/48-91 4.4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. ÜP seletuskirja ptk 6.3.3 punktis 6 käsitletu on õigusaktiga määratud.

Turbatootmisala saab avada ainult

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“

lisas 2 nimetatud alal.

Eemaldame tingimuse seletuskirjast.

11 2.02.2022 7-1/48-91 V. Mets

5.1. Puhke- ja kaitsemetsade puhul on kohustus kooskõlastada metsa majandamise kava omavalitsusega. Raie tegemiseks esitatakse Keskkonnaametile

metsateatis, mille alusel peab Keskkonnaamet hindama kavandatava raie vastavust õigusaktide (sh

üldplaneeringute) nõutele. Palume täpsustada, kas nähakse ette ka iga üksiku metsateatise kooskõlastamise vajadust või kui mitte, siis kuidas

Keskkonnaametini jõuab info, kas raievastab kooskõlastatud kavale (nt viide, kust on need kättesaadavad). 11 2.02.2022 7-1/48-91 5.2. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.2 (lk 59) on toodud rohelise võrgustiku kasutamistingimused, kus otseseid piiranguid metsaraiele ei ole välja toodud.Kui

kohaliku omavalitsuse hinnangul ei kahjusta metsaraie rohevõrgustiku toimimist ja

mingeid piiranguid raietele vajalik seada ei ole (metsaraie ei vähenda looduslikke alasid), siis palume võimalusel ka välja tuua, et raietele rohevõrgustiku

alal piirangud ei seata. See aitaks Keskkonnaametil paremini ära hoida võimalike vaidlusi rohevõrgustiku aladel raiete lubamisega seoses.

11 2.02.2022 7-1/48-91 5.3. ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.5 (lk 62) on toodud, et puhke- ja kaitsemetsades on muude raieliikide (peale lageraie, mis on keelatud) puhul lubatud kuni 1

ha suurused raielangid.Palume täpsustada, kas siin on mõeldud uuendusraiet (turberaieid) või kõiki raieliike (sh hooldusraieid, milleks on valgustus-,

harvendus- ja sanitaarraie), ka näiteks eriolukordade (metsakahjustused) puhul. 11 2.02.2022 7-1/48-91 5.4. Palume üldplaneeringu jõustumise ajaks saata Keskkonnaametile alade kohta, kus Keskkonnaametil tuleb metsamaal metsateatiste menetlemisel ja

raiete osas otsuse tegemisel arvestada mistahes üldplaneeringuga seatud tingimusi (nt (lage)raie keeld, langi

suuruse piirang, raie/metsa majandamise kava kooskõlastamise vajadus vallaga vms), kaardifail (soovitavalt *tab, *shp või *mif formaadis) koos

selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik selleks, et vajalikud alad saaksid korrektselt kantud metsaregistrisse üldplaneeringute kitsenduste

kaardikihile ja seal saaks vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada.

Ettepanekuga arvestatakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 VI.Muud märkused

6.1. Kuna ÜP menetlus toimub kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS alusel ja KSH menetlus selle algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) redaktsiooni alusel, siis palume ÜP ja selle KSH aruande menetlemisel

lähtuda Keskkonnaameti 20.01.2012 kirjas nr 6-8/12/1913 (lisatud manusena) toodud soovitustest menetluste ühildamise osas.

Võtame soovitused teadmiseks, Üp ja KSH protsessid püütakse läbi viia maksimaalselt ühildatuna.

11 2.02.2022 7-1/48-91 6.2. ÜP seletuskirja ptk-s 1.2 (lk 10) on mõistena välja toodud KSH VTK - keskkonnamõjustrateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, mis antud

menetluse puhul ei ole agaasjakohane, kuna ÜP menetlus toimub KSH algatamise hetkel kehtinud KeHJS kohaselt

ning selle kohaselt on VTK asemel programm. Palume korrigeerida.

Seletuskirja korrigeeritakse.

11 2.02.2022 7-1/48-91 6.3. ÜP seletusekirja ptk-s 6.2.1 (lk 49) on viite nr 30 joonealune selgitus puudu. Palumeseletuskirja täiendada. Seletuskirja täiendatakse.

Vallavalitsus soovib antud küsimusi üldplaneeringu põhilahenduse koostamisel täpsustada ning RMK,

Keskkonnaameti ja kohalike koukondadega arutada.

12