Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahendusest ja avalikust väljapanekust

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 04.01.2022 nr 7-1/48

Meie 02.02.2022 nr 7.2-1/22/322-2

Kuusalu valla üldplaneeringu

eskiislahendusest ja avalikust väljapanekust

Olete teavitanud Transpordiametit Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikust

väljapanekust. Arvestades asjaolu, et Kuusalu valla üldplaneeringus sisuline koostamine algas juba

aastal 2015 a. ning aastate jooksul lisandunud täiendavaid kõrgema tasandi planeeringuid, on meie

hinnangul sobilik lisaks eskiisi kohta märkuste toomisele ajakohastada ka Transpordiameti

seisukohti.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse

piirkondlike spetsialistidega.

I. Märkused planeeringule

1. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee nr 1 Tallinn–Narva

põhimaantee perspektiivse liikluskorralduse lahendus (nt eritasandilised risted, liiklussõlmed,

likvideeritavad mahasõidud ja ulukiläbipääsud, kogujateed jne). Määrata riigitee nr 1 oluliselt

muudetavaks riigiteeks. Määrata riigitee ja liiklussõlmede ruumivajadus. Ruumivajaduse

määramisel lähtuda teekoridorist 150 m ning liiklussõlmede ruumivajadusest (piki teed 1000

m, põiki teed 500 m). Riigitee joonisele kandmisel võtta aluseks „Liikluskorraldus, sellega

kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel

nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“.

2. Planeeringu joonistel on esitatud liiklussõlmede rampide vahelistele aladele sihtotstarbeks

näiteks äri- ja tootmismaad (vt joonis 1). Arvestada asjaoluga, et liiklussõlmede rampidele

mahasõitude ja ristmike kavandamine ei ole normidega kooskõlas, mistõttu tuleb antud aladel

vältida sihtotstarbeliste maade rakendamist. Määrata need transpordimaaks. Pikemas

perspektiivis tuleb eeldada nende alade sihtotstarbe muutumist transpordimaaks ning

mahasõitude likvideerimist olemasolevatele maaüksustele. Palume reserveerida

liiklussõlmede sisese maa transpordimaa juhtotstarbeks.

2 (7)

Joonis 1. Maakasutuse sihtotsarve on määratud liiklussõlme aladele.

3. Planeeringu kaardil on märgitud olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad riigitee nr 1

kõrvale ning nähtud ette ületuskoht üle 2+2 maantee. Arvestades riigitee liiklussagedust ning

tuginedes liiklusohutusele ei ole matkaraja kavandamine olulise liiklussagedusega tee kõrvale

sobilik lahendus. Matkaraja kavandamisel palume arvestada, et teeületused jääksid

perspektiivsete liiklussõlmede asukohta ning matakarajad oleksid kavandatud riigi

põhimaanteest eemale (eelduslikult perspektiivsetele kogujateede äärde).

Joonis 2. Matkarajad riigitee nr 1 kõrval (sh teeületus 2+2 maanteel).

4. Planeeringu seletavas osas täpsustada, et riigitee kraavidesse arendusalade sademevett mitte

juhtida.

5. Planeeringu seletava osa peatükki 6.3.2 „Roheline võrgustik“ täpsustada vastavalt käesoleva

kirja II jaotise punktile 7.

6. Planeeringu seletava osa peatükk 6.4.1 „Riigiteed“ täpsustada riigitee kaitsevööndite selgitusi

ning arvestada käesoleva kirja II jaotise punktis 2 toodud erisustega. Planeeringu

kaardile/joonistele kanda riigitee kaitsevööndid.

7. Planeeringu seletava osa peatükk 6.4.1.1 „Tallinn–Narva“ täpsustada ja korrigeerida

põhimaantee arendamise üldiseid põhimõtteid. Transpordiamet viib riigiteed nr 1 ellu

etapiviisiliselt arvestades teehoiukavast rakendatavaid rahalisi vahendeid. Planeeringu

seletavas osas palume selgitada, et uuringust „Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-

majanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva

Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“ kavandatud lahendus on põhimõtteline ning

kinnistute juurdepääsuks vajalike kogujateede paigutus ja liiklussõlmede lahendused

täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.

Eemaldada antud peatükist punkt 4, mis sätestab, et riigitee kavandamisel tuleb kasutada

suundristmike kavandamise võimalusi, et leevendada tee-ehitusprojektide käigus mahasõitude

sulgemise tõttu igapäevaselt läbitava vahemaa pikenemisest tulenevat mõju. Selgitame, et

ristmike kavandamine (sh suundristmike kavandamine) on reguleeritud normidega ja rajamine

peab olema kooskõlas normiga. Suundristmik on ristmiku tüüp, mitte leevendusmeede.

Terviklik riigitee nr 1 lahendus läbi töötatud üldplaneeringu koostamise raames (liiklusuuring).

8. Planeeringus märkida Viinistu sadam sadamamaa alana.

9. Planeeringualal asuvad üldkasutatavad navigatsioonimärgid Mohni ja Juminda tuletorn ning

mõned sadamate navigatsioonimärgid. Navigatsioonimärkide nähtavuse ja taustast eristuvuse

halvenemise vältimiseks tuleb vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002.

a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või

mõjupiirkonnas“ § 4 lõikele 1 navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõjupiirkonnas

ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. Planeeringu seletuskirjas käsitleda ka

3 (7)

navigatsioonimärke ja eelnimetatud rajatiste seotud kooskõlastamise vajadust.

II. Üldplaneeringu seisukohtade ajakohastamine

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Kanda planeeringusse perspektiivne teekoridor, liiklussõlmede ruumivajadus ja

perspektiivsed kogujateed uuringust „Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-

majanduslikud mõjud ja müra leevendamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-

Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“. Planeeringus tingimuste määramisel

tuleb tagada uuringus toodud liiklussõlmede ja teede realiseerimiseks vajalik

ruumivajadus.

1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas

tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav

tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid).

Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside

kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega

ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse

üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend

OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt.

1.3. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade

määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu

faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha

määramise ülesandega.

1.4. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29

kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist

tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv ja vahekaugused on normidega piiratud. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva

puhul on sobilik ja vajalik lähtuda punktis 1.1 toodud liiklusuuringu terviklahendusest.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva km 35,9–41,5 ja km 50,925–54,000 määrata riigitee

kaitsevööndi laiuseks 50 m lähtudes asjaolust, et tegemist on riigi põhimaanteega ning

rahvusvahelise maanteega.

2.3. Kuusalu alevikus:

2.3.1. Riigitee nr 11106 km 0,375 – 0,775 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m

lähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga.

4 (7)

2.3.2. Riigiteede nr 3517, nr 3518 ja nr 3519 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m

lähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga ning Kuusalu

liiklussõlme osaga.

2.4. Kiiu aleviku ulatuses määrata kõigi kõrvalmaanteede ja ühendusteede kaitsevööndi

laiuseks 30 m, välja arvatud riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 20,065–20,600 (Kiiu

ojast kuni Veski tänavani) ja riigitee nr 11105 Kiiu–Soodla km 0,000–0,800, tulenevalt

asulavälisest keskkonnast ja hoonestusjoone puudumisest.

2.5. Kolga aleviku ulatuses määrata kõigi kõrval- ja tugimaanteede ning ühendusteede

kaitsevööndi laiuseks 30 m, välja arvatud riigitee 11268 Kolga–Pudisoo km 1,250–2,640

(Leeskõrve teest kuni Uuri-Kolga teeni) ja riigitee nr 11288 Ulliallika–Kolga km 2,950–

2,115 (asulaväravast kuni, tulenevalt asulavälisest liikluskeskkonnast ja püsiva

hoonestusjoone puudumisest.

2.6. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevit/alevikku, kaalub

Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2

tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

2.7. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

normidega piiratud.

3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise

kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori ehk tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

5 (7)

3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel

arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Transpordiametiga määrata

perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale

teele.

4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.5.

4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et kohalike

teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös

Transpordiametiga.

4.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava

teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe

või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,

sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,

olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade

rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

5. Liikuvus ja ühistransport:

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

5.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi

ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

6. Mürakategooriate määramine:

6 (7)

6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate

määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva

müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute

(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

7. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ja ulukiläbipääsudega seonduv:

7.1. Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks palume sätestada konkreetsed maakasutustigimused

Kuusalu valla üldplaneeringus. Planeeringus ja KSH-s analüüsida mõju keskkonnale ning

planeeringus näha ette rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud maakorralduslikud

piirangud planeeritud ulukiläbipääsude suudme aladele. Palume seletuskirja ptk 6.3.2

„Roheline võrgustik“ ning planeeringu jooniseid täiendada järgnevate märkuste alusel.

7.1.1. Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite)

toimivuse tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele piiranguvööndid, mis on

kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa

kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetrist ala

ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest

võib piiranguvööndit täpsustada. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole

üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a

õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on

ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja

kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Ehitised, sh piirdeaiad, ei

tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele. Piiranguvööndites tuleb säilitada

puistu jätkuv sidusus ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga

alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist

ulukiläbipääsudele;

7.1.2. Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade

ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd

alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab

rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine

piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

7.1.3. Maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara

geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

7.2. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite

ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie

kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab

Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

Märgime, et punktide 7.1.2, 7.1.3 ja 7.2 koostöö käsitlemine üldplaneeringus sõltub

oluliselt sellest, millised lahendused leitakse ministeeriumite tasemel rohevõrgustiku

regulatsioonile ja vastutuse jaotamisele.

7.3. Planeeringus näha ette perspektiivsete ulukiläbipääsude kavandamine riigiteele nr 1

orienteeruvalt km 44,7, km 49 ja km 57,6. Täpsem asukoht selgitada välja vastavalt

7 (7)

üldplaneeringu mõõtkavas täpsustatavale rohevõrgustikule.

8. Lennundus:

8.1. Kuusalu valla õhuruumi katavad osaliselt militaarlennu ajutised piirangualad EER15A ja

EER15B, kus võib toimuda ala aktiveerimise korral militaarlennutegevus. Tegevus võib

tekitada müra ning häiringuid, millega palume Teil üldplaneeringusu ja KSH välja

töötamisel arvestada. Alade asukohad on leitavad Maa-ameti lennunduskaardilt.

9. Ettepanekud KSH väljatöötamisele:

9.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

9.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute

arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis selgitama ja täpsustama esitatud ettepanekuid koosoleku vormis ning aitama välja

töötada kohakeskselt sobivamaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume

pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa. Juhime tähelepanu Transpordiameti veebilehelt leitavale asjakohasele teabele:

- Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud - Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+

- Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid

- Riiklik teeregister

- Liiklussageduse statistika (sh kergliiklusteedel)

- Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ja strateegiline mürakaart

- Õhusaaste

- Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendused (link ja link)

- Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“

- Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise

normid” lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

- Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“:

Hans Keskrand

59819102, [email protected]