Käesoleva uuringu eesmärk on selgitada välja Ida-Virumaa elanike kokkupuude
põlevkivisektorist tulenevate kemikaalidega, pestitsiidide ja nende laguproduktide ning
plastifikaatorite ja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusest kas veres, uriinis või juustes ning
võrrelda sisaldusi teiste maakondade elanikega ja hinnata kokkupuute mõju inimeste tervisele ja
heaolule.
Uuringu raames kogutakse 1000 inimesel uriini- ja juukseproovid ning 700 uuritaval ka
vereproovid. Pooled uuritavatest kaasatakse põlevkivitööstuse piirkonnast (Ida-Viru maakonnas
elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on nn kontrollrühm, kes
kaasatakse erinevatest Eesti piirkondadest. Tegevuse raames uuritakse isikute biomaterjalides
(uriinis, juustes ja/või veres) raskmetallide, pestitsiidide jääkide, polüaromaatsete süsivesinike
(PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) sisaldusi nii
põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui ka võrdlusrühmades (Tabel 1). Lisaks nendele
analüüsitakse PARC (Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals) tegevuse T4.1.
raames teiste oluliseks peetud keemiliste ainete nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-
dikarboksülaat (DINCH) ning per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS) sisaldust (Tabel 1). Lisaks
bioproovidele täidavad uuritavad küsimustiku elu- ja töökeskkonna, elustiili, toitumise, ning
tervisenäitajate sh antropomeetriliste näitajate kohta. Uuritavate nõusolekul on meil kavas teha ka
päringuid Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse
(Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste register), et saada
täiendavaid ning ka hilisemaid andmeid uuritavate tervise kohta.
Saadud tulemuste põhjal viiakse läbi statistiline analüüs, mis hindab biomonitooringu tulemuste
ja küsimustikes kogutud ning registritest kogutud andmete põhjal inimeste kokkupuudet
põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ning analüüsib leidude potentsiaalset tervisemõju.
Üks eesmärk on uurida ka võimalikku koosmõju eri kemikaalide vahel, mis võib anda mingeid
seni teadmata või ootamatuid täiendavaid tervisemõjusid. Niisamuti võrreldakse käesoleva
uuringu tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (Orru et al., 2020) ning antakse soovitusi
tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Lisaks võrreldakse PARCi (Partnership for the
Assessment of Risks of Chemicals) tegevus P4.1.1.2.a General Human Biomonitoring Survey
raames Eesti eri piirkondade biomonitooringu tulemusi teiste Euroopa riikide tulemustega, mis
annab veelgi laiema võrdlusmaterjali ning konteksti käesolevale uuringule.
Biomonitooringu uuringu lõpus (2027. aastal) antakse uuringu tulemustest avalikkusele
(otsustajad, poliitika-kujundajad, ettevõtted, elanikud jt huvirühmad) teada läbi teabepäevade
ning antakse poliitika-soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika ning sekkumismeetmete
kujundamiseks.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Maailmas laialdaselt kasutusel olev inimese biomonitooring on teadaolevalt ainuke ja täpne
teaduslik uurimisviis, mis võimaldab välja selgitada, kas ja mis mahus erinevad ühendid ja ained
keskkonnast inimorganismi jõuavad ning kuidas nende kogus ja mõju aja jooksul muutub.
Biomonitooringu käigus mõõdetakse kas siis saasteaineid või nende laguprodukte ehk metaboliite
inimese kudedes ja eritistes, näiteks veres, uriinis, juustes, rinnapiimas, spermas, hammastes jne.
Võrreldes keskkonnaseirega on biomonitooringul mitmeid eeliseid. Näiteks iseloomustavad
bioloogilised proovid ka korduvat kokkupuudet ning erinevate ekspositsioonide koosmõju (Orru
et al., 2020a). Biomonitooringu andmed kajastavad otseselt kogu kehasse jõudnud saasteaineid
või nende bioloogilisi mõjusid, mis tulenevad kõigist kokkupuuteviisidest – sissehingamisest,
naha kaudu imendumisest ja allaneelamisest, sh imetamisest. Biomonitooringu andmed
peegeldavad ka inimeste füsioloogilisi erinevusi nagu biosaadavus, bioakumulatsioon ja
organismis püsivus, mis võivad mõne keskkonnakemikaali (nt püsivad orgaanilised saasteained ja
metallid, nagu plii ja kaadmium) sisaldusi mõjutada (WHO, 2015).