Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Marilin Lutsoja ja Maia Radin (taotluse esitajad)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva

elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu

läbiviimine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Ei

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialist,

[email protected]. Tartu

Ülikooli

meditsiiniteaduste

valdkonna andmekaitse

spetsialist on Priit Piir.

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah, eetikakomitee luba on

olemas

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

ees- ja perekonnanimi: Marilin Lutsoja

amet: nõunik

töökoht: Sotsiaalministeerium, Rahvatervishoiu

osakond

töökoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122

Tallinn

telefoninumber: +372 58667485

e-post: [email protected]

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

ees- ja perekonnanimi: Maia Radin

amet: valdkonnajuht (toidu ning sööda

keemiline ja bioloogiline ohutus)

töökoht: Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Toiduohutuse

osakond

töökoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122

Tallinn

telefoninumber: +372 56217373

e-post: [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

ees- ja perekonnanimi: Hans Orru

amet: keskkonnatervishoiu professor

töökoht: Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja

rahvatervishoiu instituut

töökoha aadress: Ravila 19, Tartu linn, 50411

telefoninumber: +372 527 7427

e-post: [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Sotsiaalministeeriumi põhimäärus

§ 2. Ministeeriumi valitsemisala

(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on

sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande,

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide

piiriülene koordineerimine, laste õiguste

tagamine ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse,

tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine,

ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed

ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

§ 4. Ministeeriumi põhiülesanne

Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus-, arendus-, planeerimis- ja

järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

4. peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põhimäärus

§ 5. Ministeeriumi valitsemisala

Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu

poliitika, maakasutuspoliitika,

põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika,

regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku

omavalitsuse poliitika ja kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning

riigisisese ühistranspordipoliitika kavandamine

ning elluviimine, toiduvarustuskindluse ning

toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise

korraldamine, ettevõtluse regionaalse arengu ja

investeeringute korraldamine, loomatervise ja -

kaitse ning taimetervise ja -kaitse valdkonna

tegevuse koordineerimine, postside,

põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning

põllumajandushariduse korraldamine,

ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise

tagamise koordineerimine, ruumilise

planeerimise korraldamine, maa- ja

ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning oma

valitsemisala valdkonna õigusaktide eelnõude

koostamine.

§ 6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua

tingimused tasakaalustatud regionaalseks

arenguks, sealhulgas ettevõtluse regionaalseks

arenguks ja investeeringute regionaalselt

tasakaalustatud suunamiseks, põllu- ja

maamajanduse ning kalanduse jätkusuutlikuks

ja mitmekesiseks arenguks ning ligipääsetavuse

valdkonna arenguks; tagada toidu

varustuskindlus, ohutu ja nõuetekohane toit ja

sööt, hea loomatervise ja -kaitse ning

taimetervise ja -kaitse olukord, ruumilise

planeerimise kaudu säästlik maakasutus ning

kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond, samuti

postside toimimine; ning aidata kaasa kohalike

omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida

kohalikku elu.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Käesoleva uuringu eesmärk on selgitada välja Ida-Virumaa elanike kokkupuude

põlevkivisektorist tulenevate kemikaalidega, pestitsiidide ja nende laguproduktide ning

plastifikaatorite ja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusest kas veres, uriinis või juustes ning

võrrelda sisaldusi teiste maakondade elanikega ja hinnata kokkupuute mõju inimeste tervisele ja

heaolule.

Uuringu raames kogutakse 1000 inimesel uriini- ja juukseproovid ning 700 uuritaval ka

vereproovid. Pooled uuritavatest kaasatakse põlevkivitööstuse piirkonnast (Ida-Viru maakonnas

elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on nn kontrollrühm, kes

kaasatakse erinevatest Eesti piirkondadest. Tegevuse raames uuritakse isikute biomaterjalides

(uriinis, juustes ja/või veres) raskmetallide, pestitsiidide jääkide, polüaromaatsete süsivesinike

(PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) sisaldusi nii

põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui ka võrdlusrühmades (Tabel 1). Lisaks nendele

analüüsitakse PARC (Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals) tegevuse T4.1.

raames teiste oluliseks peetud keemiliste ainete nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-

dikarboksülaat (DINCH) ning per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS) sisaldust (Tabel 1). Lisaks

bioproovidele täidavad uuritavad küsimustiku elu- ja töökeskkonna, elustiili, toitumise, ning

tervisenäitajate sh antropomeetriliste näitajate kohta. Uuritavate nõusolekul on meil kavas teha ka

päringuid Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse

(Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste register), et saada

täiendavaid ning ka hilisemaid andmeid uuritavate tervise kohta.

Saadud tulemuste põhjal viiakse läbi statistiline analüüs, mis hindab biomonitooringu tulemuste

ja küsimustikes kogutud ning registritest kogutud andmete põhjal inimeste kokkupuudet

põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ning analüüsib leidude potentsiaalset tervisemõju.

Üks eesmärk on uurida ka võimalikku koosmõju eri kemikaalide vahel, mis võib anda mingeid

seni teadmata või ootamatuid täiendavaid tervisemõjusid. Niisamuti võrreldakse käesoleva

uuringu tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (Orru et al., 2020) ning antakse soovitusi

tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Lisaks võrreldakse PARCi (Partnership for the

Assessment of Risks of Chemicals) tegevus P4.1.1.2.a General Human Biomonitoring Survey

raames Eesti eri piirkondade biomonitooringu tulemusi teiste Euroopa riikide tulemustega, mis

annab veelgi laiema võrdlusmaterjali ning konteksti käesolevale uuringule.

Biomonitooringu uuringu lõpus (2027. aastal) antakse uuringu tulemustest avalikkusele

(otsustajad, poliitika-kujundajad, ettevõtted, elanikud jt huvirühmad) teada läbi teabepäevade

ning antakse poliitika-soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika ning sekkumismeetmete

kujundamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Maailmas laialdaselt kasutusel olev inimese biomonitooring on teadaolevalt ainuke ja täpne

teaduslik uurimisviis, mis võimaldab välja selgitada, kas ja mis mahus erinevad ühendid ja ained

keskkonnast inimorganismi jõuavad ning kuidas nende kogus ja mõju aja jooksul muutub.

Biomonitooringu käigus mõõdetakse kas siis saasteaineid või nende laguprodukte ehk metaboliite

inimese kudedes ja eritistes, näiteks veres, uriinis, juustes, rinnapiimas, spermas, hammastes jne.

Võrreldes keskkonnaseirega on biomonitooringul mitmeid eeliseid. Näiteks iseloomustavad

bioloogilised proovid ka korduvat kokkupuudet ning erinevate ekspositsioonide koosmõju (Orru

et al., 2020a). Biomonitooringu andmed kajastavad otseselt kogu kehasse jõudnud saasteaineid

või nende bioloogilisi mõjusid, mis tulenevad kõigist kokkupuuteviisidest – sissehingamisest,

naha kaudu imendumisest ja allaneelamisest, sh imetamisest. Biomonitooringu andmed

peegeldavad ka inimeste füsioloogilisi erinevusi nagu biosaadavus, bioakumulatsioon ja

organismis püsivus, mis võivad mõne keskkonnakemikaali (nt püsivad orgaanilised saasteained ja

metallid, nagu plii ja kaadmium) sisaldusi mõjutada (WHO, 2015).

Seega on kokkupuudete hindamiseks tarvilik analüüsida iga isiku proove arvestades nende

elustiili, toitumisharjumusi ja muid viise erinevate keemiliste ühenditega kokkupuuteks.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuring on muuhulgas seotud Sotsiaalministeeriumi tööplaanis vähi ennetamise projekti EL

Euroopa Horisont partnerlustes osalemine alategevusega „Biomonitooring“.

Lisaks toetab uuring mitmeid Eesti 2035 eesmärke sealhulgas inimeste töövõimekao

vähendamine ning personaalmeditsiini lõimimine tervishoiusüsteemi ja Rahvastikutervise

arengukava 2020-2030 programme „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“ ning

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eesmärke.

Uuringu tulemused panustavad Euroopa säästliku kemikaalistrateegia ja Euroopa roheleppe

eesmärkidesse. Uuringus kogutud materjale saab kasutada järgmiste uuringute lähtepunktina ning

säilitatavaid proove saab kasutada hilisemates uuringutes võrdlusmaterjalina. Uuringu tulemuste

põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi

põlevkivitööstuse ja põllumajandus-tootmises kasutatavate taimekaitsevahendite negatiivset mõju

elukeskkonnale; põlevkivisektori piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb; taimekaitsevahendite

kasutamise teadlikkus kasvab ning suureneb Eestis toodetud ja tarbitud toidu ohutus.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus osalemine, samuti ka küsimustike ja uuritavate proovide säilitamine, on kooskõlastatud

informeerimise ja teadliku nõusoleku vormiga, mis on kooskõlas andmekaitse regulatsioonidega.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ning uuritavad võivad igal ajal uuringus osalemisest loobuda.

Seda selgitatakse uuritavatele infolehes ja nõusolekuvormis. Samuti mainivad seda uuritavatele e-

mailiga saadetavad kutsed. Uuringus saavad lapsed osaleda ainult siis, kui nii laps ise kui ka

lapsevanem on andnud selleks allkirja teadliku nõusoleku vormile. Uuringus on koostatud eraldi

infoleht ja nõusolekuvorm lastele mõistetavas keeles.

Enamik uuritavatest leitakse perearstikeskuste abil juhuvaliku alusel. Juhuvaliku kriteeriumiteks

on vanus (täiskasvanud 18–60 aastased ja lapsed 6–11 aastased) ja antud elukohas elatud aastad

(soovitavalt 5 ja rohkem). Lisaks kasutatakse nõusolekuta veel telefoninumbrit ja/või e-posti

aadressi. Kui nõusolekuta andmete töötlemine, uuringusse kutsumine lõpeb, siis algandmed

perearsti nimistusse jäävad alles, kuid andmebaas, mis koostati konkreetse uuringu tarbeks

kustutatakse/hävitatakse hiljemalt 31.12.2026, vastavalt Tartu Ülikooliga sõlmitud

koostöölepingule.

Ka on näiteks uuringusse kaasatud perearstikeskustes või töötervishoiukeskustes on üleval info

uuringu toimumise kohta. Lisaks sellele võib töötervishoiuarst anda vastuvõtul

põlevkivitööstusest tulevatele isikutele infot uuringu toimumise ja selles osalemise kohta, koos

infomaterjalidega. Küll on eelnevalt uuringumeeskonna poolt perearste ja töötervishoiuarste

koolitatud, et nad ei avaldaks uuritavale mingil viisil survet uuringus osalemiseks. Teatud

uuritavatele rühmadele nagu põllumehed ja kalurid saadetakse infot uuringu toimumise ja

võimaliku osalemise kohta läbi erialaorganisatsioonide (paljude erialaliitude liikmelisuse info on

avalik). Mahetoitujad saavad uuringust teada läbi infomaterjalide mahepoodides ja otsustavad ise,

kas nad soovivad uuringus osaleda või mitte.

Uuringus osalemiseks peab uuritav vastama uuringuküsimustikule toitumise, käitumis-

harjumuste, tervisliku seisundi jms kohta (20–30 minutit) ning koguma uriiniproovi. Vereproovi

andmiseks tuleb külastada tervisekeskust. Need uuritavad, kes vereproovi ei anna (näiteks

põllumehed) võivad soovi korral lubada uuringu koordinaatori enda juurde koju juukseproovi

võtmiseks ning uriiniproovi, nõusolekuvormide ja küsitluste turvaliseks transportimiseks (nii ei

pea uuritav kuhugi spetsiaalselt sõitma) või võivad soovi korral siiski pöörduda nendeks

toiminguteks tervisekeskusesse. Mõned osalejad võivad vereproovide kogumise ajal kogeda

kerget ebamugavust ning esineda võib kerge valu või hematoom punktsioonikohas. Vereproovi

võtab kogenud meditsiinitöötaja ning püüame uuritavate ebamugavuse viia miinimumini. Juuste

proov võetakse erinevatest piirkondadest kukla poolelt ning seda ei jää uuritava soengust näha.

Juuste proovi võtmisega võib teoreetiliselt levitada täisid või muid nahaga seotud nakkuseid, kuid

selle vältimiseks desinfitseeritakse enne iga uuritava juukseproovi võtmist käärid ja proovivõtja

kannab ühekordseid kindaid.

Uuritavale võib olla häiriv teada saada, et tema (või tema lapse) ohtlike kemikaalide tase on

kõrgem keskmisest ja see võib põhjustada ärevust. Selle maandamiseks soovitame uuritaval

arutada oma proovide tulemusi perearstiga ja samuti annab uuringumeeskond konkreetseid

soovitusi kuidas toimida, kui mõne uuritava kemikaali sisaldus on keskmisest suurem.

Leiame, et uuring ei tekita uuritavale märkimisväärset füüsilist ega vaimset kahju.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Täidetud küsimustikud koguvad kokku perearstid/õed, töötervishoiuarstid/õed või uuringu

koordinaator vastavalt uuritavate sihtrühmale ning edastavad need vastutavale uurijale (Hans

Orru). Perearstid/õed ja töötervishoiuarstid/õed lisavad peale küsimustiku saamist sellele uuritava

koodi, uuritav paneb küsimustiku ise ümbrikusse ja sulgeb selle. Kinnised ümbrikud on

tervishoiuasutuses lukustatud kapis kuni üleandmiseni uuringu koordinaatorile. Küsimustikest

eraldi hoitakse nõusolekulehti ja kodeerimise võtit. Küsimustikele ja nõusoleku lehtedele läheb

järele Tartu Ülikooli uuringu koordinaator, kes hiljem andmed ka sisestab. Andmebaas asub Tartu

Ülikooli serveris, kataloogis, millele pääsevad juurde ainult uuringumeeskonna liikmed.

Kõik kirjalikud materjalid ja antud proovid on pseudonüümitud, s.t kogutud andmeid ei saa ilma

koodivõtit omamata ühegi uuringus osalenud inimesega seostada. Koodi võti on vaid uuringu

vastutaval läbiviijal ja uuringu koordinaatoril.

Bioloogiliste proovide tulemused edastatakse laborite poolt uuringu vastutavale uurijale

pseudonüümitud kujul. Päringud registritesse teeb uuringu vastutav uurija, kes kasutab selleks

uuritavate isikukoode. Uuringu vastutaval uurijal ja uuringu koordinaatoril on ainsana juurdepääs

tagasikodeerimise võtmele. Tagasikodeerimine on vajalik selleks, et erinevaid andmeid õige

isikuga seostada (küsitluse andmed, proovide andmed, registrite andmed). Registritest saadud

andmetest eemaldab uuringu vastutav uurija kõik isikuandmed (nimi kontaktandmed) enne nende

andmebaasi sisestamist ja viib nad pseudonüümitud kujule. Kõik uuritavate andmed sisestatakse

Tartu Ülikooli RedCap keskkonda (redcap.ut.ee) pseudonüümitud kujul. Paberkandjatel olevaid

nõusolekuvorme ja intervjuusid säilitatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu

instituudis lukustatud kapis kuni 31.12.2026, peale mida need hävitatakse.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Koostatakse valim 1000 uuritavaga lähtudes eeluuringutes (Orru et al., 2020) ja (Orru et al.,

2021) väljapakutud uuritavate rühmadest.

Pooled uuritavatest (500 inimest) kaasatakse Ida-Virumaalt põlevkivisektoriga kas tööalaselt või

elukoha tõttu kokkupuutuvate isikute seast.

Teine pool valimist (500 inimest) on kontrollrühmaks, uuritavaid kaasatakse järgmistest

sihtrühmadest:

1) elanikud, kes puutuvad kokku pestitsiididega elukoha tõttu (elavad põldude ääres või

nitraaditundlikul alal);

2) pestitsiididega tööalaselt kokku puutuvad inimesed (põllumehed);

3) pestitsiididele vähe eksponeeritud inimesed (eelistavad mahetoitu);

4) mõnedele raskmetallidele nagu elavhõbe enam eksponeeritud inimesed (kalurid);

5) suuremate linnade elanikud (Tallinn, Tartu)

6) maapiirkondade elanikud (Põlva-, Võru- või Valgamaa).

Igast rühmast kaasatakse võrdselt täiskasvanuid (vanuses 18–60) ja lapsi (vanuse 6–11), s.h

võrdselt mehi ja naisi, ning võrdselt poisse ja tüdrukuid. Eelistakse lapsevanema-lapse paare

selleks, et samast perekonnast oleks uuringusse kaasatud üks lapsevanem ja üks tema lastest.

Kõik uuritavad peavad olema elanud piirkonnas vähemalt viis aastat.

Perearstid/õed, kes kutsuvad uuringus osalema oma praksise inimesi, kasutavad selleks

nõusolekuta andmeid, milleks on isikukood, elukoht (tänava või küla täpsusega), telefoninumber

ja e-posti aadress. Kui inimene ei soovi uuringus osaleda, tema andmed uuringu tarbeks

koostatud andmebaasist kustutatakse hiljemalt 31.12.2026 vastavalt Tartu Ülikooliga sõlmitud

koostöölepingule.

Kui paljude inimeste isikuandmeid perearstid/õed nõusolekuta uuringusse kutsumiseks

kasutavad, on keeruline prognoosida, kuid arvestades, et perearstid tunnevad oma nimistu inimesi

ja pöördumised on sihitud, siis ei ole see arv ebamõistlikult suur.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmepäring tehakse päringuhetkel maksimaalselt eelneva 20 aasta kohta (juhul kui registris on

olemas andmed nii pika perioodi kohta).

Uuring algas juulis 2024. Tegevuste teostamise aega hakatakse lugema sellest hetkest.

Projekti tegevus Teostamise aeg alates projekti algusest

Uuringu ettevalmistus, sh eetikakomitee loa

hankimine ja valimi koostamine

1–6 kuu

Proovide ja küsimustike kogumine 7–24 kuu

Keemilised analüüsid 8–30 kuu

Päring registritesse, andmete analüüs,

aruande koostamine ja avalikustamine,

personaalne tagasisidestamine

27–36 kuu

Edasised analüüsid registrite ja säilitatud

bioproovide põhjal, uuringutulemuste

avaldamine rahvusvahelistes

teadusajakirjades

kuni uuringu lõpuni 31.12.2049, päringud

viie aastase intervalliga

Personaalne tagasiside uuritavatele antakse 2027. aasta sügisel. Tulemusi esitletakse ka avalikel

seminaridel Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus (lisad 11–18 lk 2).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Nõusolekuta andmete töötlemisel (ehk uuringusse kutsumisel) töödeldakse ees- ja perenime,

isikukoodi, aadressi tänava või küla täpsusega, telefoninumbrit ja/või e-posti aadressi. Kui kutsutav

ei soovi uuringus osaleda, tema andmed uuringu tarbeks koostatud andmebaasist kustutatakse, kuid

jäävad alles algregistrisse – perearsti nimistusse.

Juhul kui uuritav otsustab poole uuringu pealt uuringust väljuda, siis tema andmed kustutatakse

uuringu andmebaasist, paberkandjal küsitlused ja uuringu tarbeks antud proovid hävitatakse.

Nõusolekuga töödeldakse allpool toodud tabelis olevat informatsiooni.

Register Andmekoosseis

Tervisekassa

raviarvete ja

retseptide

andmebaas

Kõikide raviarvete avamise ja lõpetamise

kuupäevad, ravi tüüp, raviarvetel

kajastuvad diagnoosid (põhidiagnoosid ja

kaasuvad diagnoosid). Retseptiravimite

osas retsepti väljakirjutamise kuupäev ja

retseptile märgitud diagnoos koos RHK

koodidega

Antud andmete põhjal

seostatakse uuritavate

haigestumust nende

kokkupuutega

keskkonnakemikaalidega.

Rahvastikuregister Ajaloolised elukohad Antud andme põhjal on

võimalik leida elanike

kaugus põlevkivi jt

tööstustest ning seostada

neid modelleeritud

keskkonnakemikaalide (s.h

õhusaaste) väärtustega.

Raseduse

infosüsteem

Sünniaeg; ema varasemate sünnituste arv.

Rasedusega seotud uuringud, toimingud ja

riskitegurid (kunstlik viljastamine,

sünnieelne diagnostika, riskitegurid,

uuringud ja ravi, ema raseduspuhused

diagnoosid ja kaasnevad haigused (RHK

kood))

Sünnituse andmed (raseduskestus sünni

hetkel, ema sünnituspuhused ja -järgsed

diagnoosid (RHK kood), sünnituse viis)

Lapse andmed (sünnikaal, elus või surnult

sünd, mitmikute sünd, sugu)

Lapse andmed haiglast lahkumisel või kuni

7 päeva vanuselt (toimingud lapsega,

väärarengud, muud diagnoosid (RHK

kood))

Kuna on teada, et

sünninäitajad on seotud

hilisema elu terviseriskide

ning kemikaalide

suurenenud adsoprtsiooni

näitajatega, on seda oluline

arvesse võtta laste uurimisel

võimaliku kemikaalide

tervisemõju uurimisel.

Vähiregister Kõikide registrisse sisestatud kastavajate

kohta küsime järgmiseid andmeid:

Kuna palju kemikaalid

suurendavad vähiriski, on

oluline teha päring nende

Diagnoos ehk üksikasjalik paige, diagnoo-

simise aeg, diagnoosi kinnitanud uurimis-

meetodid, morfoloogiline diagnoos ja paha-

loomulisuse aste, kasvaja levik

Esmane ravi raviliigiti – ravi olemus, ravi-

mise koht, ravi alustamise kuupäev ja ravi-

meetod

Surmaaeg ja -põhjus või Eestist lahkumise

aeg

vähki haigestumise

uurimiseks

Surma põhjuste

register

Surma kuupäev ja surma põhjuse andmed,

s.h vahetu ja varasema surmapõhjuse täpsed

andmed, surma algpõhjuse ja välispõhjusest

tingitud täpsustavad andmed ning surma

soodustanud oluliste seisundite andmed,

surma põhjuse määramise alus, surma tingi-

tud asjaolud ning surmapõhjuste registri

poolt määratud esmapõhjus.

Antud info on vajalik, et

tulevikus uuritava jaoks

uuring lõpetada ning

võimalusel seostada ka tema

surma suurenenud

kokkupuutega

kemikaalidega.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Uuringus osalejad täidavad enda kohta küsimustikud ning annavad (vastavalt sihtrühmale vere

ja/või uriini ja/või juuste) proovid.

Päringud terviseandmete kohta tehakse Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaasi jt

terviseregistritesse (Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste

register).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Uuringumeeskond on registripidajatega konsulteerinud ning eelnevalt korduvalt teinud päringuid

kõigisse eelnevalt mainitud registritesse ning teinud teadusuuringuid sarnaste andmetega.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Bioloogiliste proovide tulemused edastatakse laborite poolt uuringu vastutavale uurijale

pseudonüümitud kujul. Päringud registritesse teeb uuringu vastutav uurija, kes kasutab selleks

uuritavate isikukoode. Uuringu vastutaval uurijal ja uuringu koordinaatoril on ainsana juurdepääs

tagasikodeerimise võtmele. Tagasikodeerimine on vajalik selleks, et erinevaid andmeid õige

isikuga seostada (küsitluse andmed, proovide andmed, registrite andmed). Registritest saadud

andmetest eemaldab uuringu vastutav uurijal kõik isikuandmed (nimi, kontaktandmed) enne

nende andmebaasi sisestamist ja viib nad pseudonüümitud kujule. Kõik uuritavate andmed

sisestatakse Tartu Ülikooli RedCap keskkonda (redcap.ut.ee) pseudonüümitud kujul.

Paberkandjatel olevad nõusolekuvormid (sisaldavad isikuandmeid) säilitatakse Biomeedikumis

lukustatud kapis, millele on juurdepääs vaid vastutaval uurijal ja uuringu koordinaatoril.

Andmed kogutakse isikustatud kujul, kuid kantakse andmebaasi ja salvestatakse pseudonüümitud

kujul. Pseudonüümine toimub perearsti või töötervishoiuarsti juures. Vastav tagasikodeerimise

koodivõti on vastutaval uurijal ja uuringu koordinaatoril. Tagasikodeerimise võimalus on vajalik

selleks, et teha uuritavate kohta päringuid registritesse täpsemate terviseandmete saamiseks ning

hiljem täiendavate andmete lisamiseks andmebaasi. Päringuid registritesse on vaja teha kahel

põhjusel:

1) Uuritavate eneseraporteeritud terviseandmed ei pruugi olla täpsed ja me kaotame sellega

uuringu tulemuste usaldusväärsuses, kui me ei tee päringuid registritesse.

2) Andmete analüüsi on vaja teha ka aastate möödudes uuritavate proovide kogumisest, et teada

saada kas ja kuidas mõjutab suurem keskkonnamürkide sisaldus terviseprobleemide avaldumist.

Kasutades vaid eneseraporteeritud terviseandmeid saame teha vaid läbilõikeuuringuid, mis ei

anna infot haigestumise põhjuste kohta. Seoste põhjuslikkuse selgitamiseks on vaja läbi viia

jälgimisuuringuid.

Isikuandmeid hoitakse Tartu Ülikooli serveris parooliga kaitstult kuni uuringu lõpuni

(31.12.2049) nii et neile on juurdepääs ainult uuringu vastutaval uurijal ja uuringu koordinaatoril.

Pseudonüümitud proovid ja küsitluslehed antakse pärast nende kokku kogumist üle Tartu

Ülikoolile. Perearstide/õdede ja töötervishoiuarstide panus uuringusse lõped nende materjalide

kogumise ja üleandmisega TÜ-le (hiljemalt 31.12.2026) ning pärast seda perearstide/õdede ja

töötervishoiuarstide nimekirjad uuringus osalenutest kustutatakse/hävitatakse vastavalt Tartu

Ülikooliga sõlmitud koostöölepingule. Proovide/alalüüside vastused lähevad ainult Tartu

Ülikoolile.

Paberkandjal esitatud isikuandmetega nõusolekuvorme hoitakse kuni uuringu andmete kogumise

lõpuni (31.12.2026) Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis selleks

spetsiaalselt ette nähtud lukustatud ruumis. Neile on juurdepääs samuti vaid uuringu vastutaval

uurijal ja uuringu koordinaatoril. Tartu Ülikoolis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad

isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas

isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil

püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja

valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. Pärast

31.12.2026. aastal paberkandjal andmed hävitatakse.

PARCi (Partnership for the Assessment of Risks of Chemicals) tegevuse P4.1.1.2.a General

Human Biomonitoring Survey raames võrreldakse Eesti tulemusi ka teiste riikide sarnaste

uuringute tulemustega. Pseudonüümitud kujul jagatakse uuritavate andmeid PARC partneritega,

kes teevad sarnast uuringut. Uuritavate isikuandmeid ei jagata. Andmete jagamine toimub ainult

selleks ette nähtud spetsiaalsete turvameetmetega infosüsteemide kaudu. Uuritavate proovide

keemilise analüüsi tulemuste andmed jagatakse IPCHEM-iga (Euroopa Komisjoni keemilise seire

teabeplatvorm, https://ipchem.jrc.ec.europa.eu/). Need andmed läbivad lisaks veel ühe

pseudonüümimise (topeltkodeerimise) etapi ja on turvaliselt hoitud.

Mitmekeskuselise teadustöö korral on ühtset andmebaasi haldav asutus ehk vastutav töötleja

VITO NV R&D Environment & Health Belgias.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Lisaks punktis 9.2. kirjeldatud andmetele, on andmed isikute bioloogilises materjalis leiduvate

raskmetallide, polüaromaatsete süsivesinike ja benseeni, tolueeni, etüülbenseeni, ksüleeni, per- ja

polüfluoroalküülainete (PFAS), ftlalaatide, bisfenool a ja 1,2-tsükloheksaan dikarboksüülhappe

diisononüül estri (DINCH) sisalduse kohta. Samuti elukoha kaugus tööstusallikatest, elukoha

õhusaaste sisaldus ning küsimustikes (lisad 3–22) olevad andmed.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Iga uuritav saab unikaalse kaheksakohalise tähtedest ja numbritest koosneva koodi. Uuringu

vastutaval uurijal ja uuringu koordinaatoril on ainsana juurdepääs tagasikodeerimise võtmele.

Võtit säilitatakse muudest andmetest eraldi Tartu Ülikooli serveris kuni uuringu lõpuni,

maksimaalselt kuni 31.12.2049.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonüümitud andmeid säilitatakse uuringu lõpuni, maksimaalselt kuni 31.12.2049. Tegemist

on mahuka ja pikaajalise kohortuuringuga, kus üheks eesmärgiks on muuhulgas uurida varase ea

kemikaalide kokkupuudet hilisema ea haigestumusele. Et saada andmeid hilisema ea

haigestumise kohta, on meil vaja hiljem teha päringuid Tervisekassa andmebaasi.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Uuringu informeeritud nõusoleku infolehel on

kirjeldatud isikuandmete töötlemist ning

toodud kontaktandmed täiendava

informatsiooni saamiseks.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Andmekaitsetingimused on antud uuringu

informeeritud nõusoleku infolehel.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

Tegemist on anonümiseetritud andmetega,

seega isikuandmeid, mille alusel on võimalik

isik tuvastada, teiste riikidega ei jagata.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus

Lisa 3: 1A Küsimustik täiskasvanud eesti k.

Lisa 4: 1B Küsimustik täiskasvanud vene k.

Lisa 5: 2A Küsimustik lapsed eesti k.

Lisa 6: 2B Küsimustik lapsed vene k.

Lisa 7: 3A Kontroll-leht täiskasvanud eesti k.

Lisa 8: 3B Kontroll-leht täiskasvanud vene k.

Lisa 9: 4A Kontroll-leht lapsed eesti k.

Lisa 10: 4B Kontroll-leht lapsed vene k.

Lisa 11: 5A Infoleht täiskasvanule eesti k.

Lisa 12: 5B Infoleht täiskasvanule vene k.

Lisa 13: 5C Infoleht täiskasvanule eesti vereproovita

Lisa 14: 5D Infoleht täiskasvanule vene vereproovita

Lisa 15: 6A Infoleht lapsevanemale eesti k.

Lisa 16: 6B Infoleht lapsevanemale vene k.

Lisa 17: 6C Infoleht lapsevanemale eesti vereproovita

Lisa 18: 6D Infoleht lapsevanemale vene vereproovita

Lisa 19: 7A Infoleht lapsele eesti k.

Lisa 20: 7B Infoleht lapsele vene k.

Lisa 21: 7C Infoleht lapsele eesti vereproovita

Lisa 22: 7D Infoleht lapsele vene vereproovita

9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/21-7

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Maarjo Mändmaa

Sotsiaalministeerium [email protected] Marko Gorban Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel

otsustan:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

"Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas

(töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine" Sotsiaalministeeriumi

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 12.03.2025 taotluses esitatud tingimustel

ja mahus.

2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 10 (31.12.2026).

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne

2 (2)

nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega (16.09.2024 protokoll nr 393/T-15).

Taotluse kohaselt on uuringusse kaasatud isikul täielik õigus igal ajal otsustada, kas ta soovib

uuringus osaleda või sellest loobuda. Palun arvestada, et kui uuring viiakse läbi isiku nõusolekul,

siis peab uuringus osalejalt võetav nõusolek vastama isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 7 ja

artikli 4 punktis 11 sätestatule, arvestades põhjenduspunkti 32. Vastutaval töötlejal peab olema

võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega senikaua, kui

selle isiku andmeid töödeldakse.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on 12.03.2025 inspektsioonile esitatud taotluses, selle lisades ja

menetluses antud selgitustes.

Kui uuringu kooskõlastuse taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse

Inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus