Harjumaa Saue vald Alliku küla Aasa tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, Jõekääru tee 1, 2, 4, Jõekääru tee, Aasa tee ja Jõemaa kinnistute detailplaneering

11

3

50

30

EE2 100% 9 m22165 m

² - 400

1+2-4 1

2 EE2 100%

9 m22006 m ² - 400

1+2-4

4 EE2 100%

9 m22001 m ² - 400

1+2-4

5 EE2 100%

9 m22004 m ² - 400

1+2-4

3 EE2 100%

9 m22004 m ² -

400 1+2-4

EE2 100% 9 m22297 m

² - 400

1+2-4 11

12 EE 100%

9 m21644 m ² -

250 2-3

16

Ü m

100% --12683 m

² - - --10

17

19

6 EE2 100%

9 m22007 m ² -

400 1+2-4

7 EE2 100%

9 m22004 m ² - 400

1+2-4

8 EE2 100%

9 m22004 m ² - 400

1+2-4

9 EE2 100%

9 m22004 m ² - 400

1+2-4

10 EE2 100%

9 m22004 m ² - 400

1+2-4

EE2 100% 9 m22002 m

² - 400

1+2-4 13

EE2 100% 9 m22002 m

² - 400

1+2-4 14

EE2 100% 9 m22002 m

² - 400

1+2-4 15

18

L 100% --521 m

² - - ---

L 100% --7938 m

² - - ---

EE2 100% 9 m22002 m

² - 400 1+2-4

H O

O N

ETE AR V KR

U N

D IL

SIH TO

TSTAR BE %

D ETAILPLAN

EER IN

G U

LIIKID ES

PAR KIM

ISKO H

TAD E AR

V Õ U

ES H

O O

N EALU

N E PIN

D (m

²) - M AAPEALN

E

PAR KIM

ISKO H

TAD E AR

V H O

O N

ES

KR U

N D

I SU U

R U

S H

O O

N EALU

N E PIN

D (m

²) - M AA-ALU

N E

KO R

R U

STE AR V

M AKSIM

AALN E

KÕ R

G U

S

KR U

N D

I PO SITSIO

O N

I N U

M BER

Lr 100% 5 m1145 m

² 100 100

112

1

LEPPEM Ä

R G

ID

PLAN EER

ITU D

ALA PIIR

PLAN EER

ITU D

H ALJASALA

KAVAN D

ATU D

JU U

R D

EPÄÄS KR U

N D

ILE

PLAN EER

ITU D

H O

O N

E VÕ IM

ALIK ASU KO

H T

PLAN EER

ITU D

H O

O N

ESTU SALA

O LEM

ASO LEV KR

U N

D I PIIR

PLAN EER

ITU D

KÕ R

G H

ALJASTU S

PLAN EER

ITU D

KR U

N D

I PIIR

PLAN EER

ITU D

KÕ N

N ITEE

PLAN EER

ITU D

ASFALTKATTEG A SÕ

ID U

TEE

O LEM

ASO LEV ASFAKTKATTEG

A SÕ ID

U TEE

PLAN EER

ITU D

KÕ R

G H

ALJASTU SEG

A Ü

LD KASU

TAR AV R

O H

EALA SAN

ITAAR KAITSEVÖ

Ö N

D

O LEM

ASO LEV KR

AAV

PLAN EER

ITU D

M Ü

R ABAR

JÄÄR

LASTEM ÄN

G U

VÄLJAK

PLAN EER

ITU D

M U

R U

KIVIG A KAETU

D SISSESÕ

ID U

TEE JA PAR KLA

PER SPEKTIIVN

E KÕ N

N ITEE

SAU E VALD

, ALLIKU KÜ

LA, AASA TEE N IN

G JÕ

EKÄÄR U

TEEG A PIIR

N EVATE KIN

N ISTU

TE D ETAILPLAN

EER IN

G LAH

EN D

U SSKEEM

1:1000 N

äitajad planeeritava ala kohta:

• Planeeritud m

aa-ala suurus - 5,33 ha •

Kavandatud kruntide arv - 19 •

Kavandatud hoonestustihedus - 0,18 •

Kavandatud elam isühikute arv - 31

M ÄR

KU SED

: •

G eodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud m

aam õõdubüroo A G

EO O

Ü poolt 2020. aastal m

õõdistatud m

aa-ala plaani (töö nr 20064). •

Piirdeaed on ette nähtud paigutada kinnistu piirile. Piirdeaed - ca 1,5 m kõrgune vertikaalne puitlipp-piire Kinnistute

om avahelisel piiril on lubatud kuni 1,5 m

kõrgune võrkpiire. Täpsustatakse ehitusprojektides. Järgida tuleb piirkonnas, eriti naaberkinnistutel, väljakujunenud piirete tüüpi ja kõrgust.

• Teede ja haljastuse lahendus on põhim

õtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga. H aljastuse osakaal ei tohi olla

vähem kui 50%

krundi pindalast.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 info@ raam

arhitektid.eu R

AAM Arhitektid AI O

Ü m

tr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : m

õõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium :

SER G

EI M ISH

ARIN A

LICE LAA NEM

ÄG I

A LICE LAA

NEM ÄG

I K

A TR

IN K

APANEN

A ASA TEE NING

JÕ EKÄ

ÄR U TEEG

A PIIR NEVA

TE K RUNTIDE DP

LAH EN

DU SSKEEM

20H RU

1:1000 A

R -4-01

03.08.2021

D ETAILPLA

NEER IN

G U

LAH EN

DU SSKEEM

Saatja: Krista Einama <[email protected]>

Saadetud: 29.03.2022 14:38

Adressaat: MNT Teed <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: FW: Aasa/Jõekääru detail

Tähtsus: Kõrgeim

Manused: image001.png; image002.jpg; image003.png; image004.jpg; image005.jpg;

image006.jpg; Maanteeamet kiri Harjumaa Saue vald Alliku kula Aasa tee 1....pdf; Aasa tee

eskiis.pdf

Palun reg

From: Alice Laanemägi <[email protected]> Sent: Thursday, February 17, 2022 6:29 PM To: 'Maili Metsaots' <[email protected]> Cc: 'Sergei Misharin' <[email protected]>; [email protected]; Krista Einama <[email protected]> Subject: RE: Aasa/Jõekääru detail Importance: High Tere! Suur tänu vastuse eest! Kas need punktid Te lisate algatamise korraldusse või on need vajalik täita juba enne algatamist? Edastan vastused Teie küsimustele:

1. Planeeritud on 2000 m2 suurused krundid, millele me nägime ette võimalust rajada kas üksikelamu või kaksikelamu vastavalt krundi omaniku enda soovile. Me kavandasime sellise lahenduse, kuna viimasel ajal on väga suur huvi kavandada elamuid, kus osa elamust on nn noore pere kasutuses ning osa vanemate kasutuses. Mul on hetkel mitu sellist konkreetse kinnistu planeeringut / projekti töös, kus vanemad soovivad oma täiskasvanud lapse perega ühist krunti ja hoonet jagada, kuid seejuures eraldi majapidamist. Sellest tulenevalt oleme ka Aasa / Jõekääru detailplaneeringus näinud ette võimaluse kavandada kaksikelamuid.

2. Esitame antud lahenduse ka Transpordiametile ülevaatamiseks ning ettepanekute tegemiseks. 3. Saame näidata põhijoonisele ka perspektiivse ühendustee juhul, kui naaberkinnistu omanik

sellega nõustub. Seda saab realiseerida juhul, kui ta tulevikus otsustab oma kinnistut ikkagi ümberplaneerida (praegu on ta sellest loobunud).

4. Esitame antud lahenduse ka Transpordiametile ülevaatamiseks ning ettepanekute tegemiseks. Ja lisame joonisele ka nähtavuskolmnurgad. Kavandasime kergliiklustee ning sõidutee vahele puuderea, et sellest tulevikus kujuneks allee. Puude kasvuperioodil muidugi ei ole võimalik tagada nähtavuskolmnurga jaoks 2,5 m kõrgust vaba ruumi. Seega ilmselt Transpordiamet allee mõtet ei aktsepteeri, aga küsime ikkagi järgi.

5. Oleme planeeringulahenduse teinud nii, et jõepoolsele alale jääb suur üldkasutatav haljasala, kuhu saab rajada nii spordi- kui ka mänguväljakud kui ka säilitada jõeäärse loodusliku haljasala või kujundada sellest pargiala. Meie hinnangul on see antud krundi puhul kõige sobivam ala roheala loomiseks, kuna looduslikult on jõeäärne ala atraktiivne, see on privaatne, asub teedest

kaugemal ja seetõttu oleks kahju, kui see oleks kellegi eraterritoorium. Ka on elamuala suhteliselt kompaktne ning teedevõrk võimaldab igalt krundilt lühimat teed mööda jõuda rohealani.

6. Kas ma saan õigesti aru, et peame tellima mürauuringu? Müravall koos selle peal oleva piirdeaiaga on meil jätkuvalt kavas. Sarnase lahenduse kavandasime koostöös Transpordiametiga Haapsalu Uuemõisas. Lisame ka illustreerivad fotod, millisena seda näeme.

Parimate soovidega, Alice Laanemägi

From: Maili Metsaots [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, February 17, 2022 1:52 PM

To: Alice Laanemägi <[email protected]> Cc: 'Sergei Misharin' <[email protected]>; [email protected] Subject: RE: Aasa/Jõekääru detail Tere Aasa/Jõekääru detailplaneeringust. Viimane lahendus, kus naaber loobus planeeringu lahendusest, siis manuses eskiisi kohta on meil arvamused/märkused:

1. Moodustatud on 2000m2 suurused elamukrundid. Kas planeeritud on üksikelamud või ka kaksikelamud? Kui planeeritakse ainult üksikelamukrundid, siis ta võib olla ning seda võimaldab üldplaneering, aga võiks ka mõelda, et 1500m2 suurused elamukrundid on juba tulevasele maaomanikule maamaksu osas mõistlikum, aga meie ei saa keelata ka 2000m2 suuruseid üksikelamute krunte. Kui on planeeritud mõlemad nii üksik ja kaksikelamud, siis see tuleb ka ära fikseerida.

2. Juurdepääs. Võib nii jääda, aga kas sellise lahenduse kooskõlastab ära Transpordiamet? 3. Perpektiivne ühendustee hetkel ära jääva planeeringuosaga tuleks siiki peale kanda

(teekoridor). Alati saab otsida tulevikus paremat alternatiivi, aga see näitab ära, et ühendamine on plaanis olnud ja et kõrvale ei kavandata tulevikus järgmist tupikut (vt all variant). Tee on preagu küll ringistatud, aga jookseb kokku maantee juures, mida me võtame, kui tupiktee lahendust. Siin on küsimus ka naaberkinnistu omanikuga, kas ta nõustub variandiga. Kuskilt on vaja näidata alternatiivne ühendustee koridor.

4. Pos nr 1 on näidatud kõrghaljastus teekaitsevööndis. Selle kohapelt tuleb küsida Transpordiametilt seisukohta. Lisaks nähtavuskolmunurgad. Riigitee äärde ei saa istutada kõrghaljastust. On eelnevalt olnud juttu ka müravallist, aga sellega ei ole enam arvestatud. Transpordiamet tõi oma kirjas välja (manuses). Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavuse nõuet vastavalt Normide punkt 5.2.7, tabel 2.14 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.

5. Meie eelnevad kirjad, kus me oleme mõista andnud, et võiks moodustada planeeringuala keskele haljasala, pole samuti arvestatud. Tegemist on lageda põllumaaga ning sellega ooodata, et iga elamukrundi omanik ise haljastab oma krunti, ei saa loota. See oli meie ettpanek ja nägemus. Kui nüüd on avaliku ruumi % täidetud, siis jah, peab tõdema, et see ainult jõe kaitsevööndis kasutatud ala ei ole kõige parem variant, aga kui ala on suurendatud ja muud välja ei mõtle, siis las jääb.

6. Lisaks tuleb planeeringu koostamisel müra modelleerimise kohustus. Saue valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab: Maanteede äärsete alade väljaarendamisel tuleb arvestada teekaitsevööndi ulatusega ja vastavate seadusest tulenevate piirangute ja soovitustega normidele vastavate tingimuste tagamiseks, sh müratase arendataval alal ning ette näha vajalikud kaitserajatised (müratõkkesein vms.). Tee läheduses võivad müra- ja saastetasemed ületada piirnorme, mistõttu inimese elamine ja puhkamine sellel alal on tervisele kahjulik.

PS: lisaks märgime juurde, et sotsiaaltasud, millest oleme eelnevalt suhelnud, ei lisandu olemaolevate elamute arvelt. Lahutab maha kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide arvu. Võite küsida Transpordiametilt seisukohta eskiisile, kas nad üldse nõustuvad eskiisil teekaitsevööndis kavandatud juurdepääsuteega. Võib tekkida olukord, kus tuleb teekoridor ära muuta. Võite suhelda e-posti teel Krista Einamaga (kes kirja saatis).

Lugupidamisega

Maili Metsaots

planeeringute peaspetsialist (Laagri)

GSM +372 5301 9887

[email protected]

www.sauevald.ee

From: Alice Laanemägi <[email protected]> Sent: Wednesday, August 4, 2021 1:26 PM To: Maili Metsaots <[email protected]> Cc: 'Sergei Misharin' <[email protected]> Subject: Aasa/Jõekääru detail Tere!

Kuna naaber hr Raul Jukk loobus detailplaneeringu koostamises osalemisest, siis olime sunnitud tegema uue planeeringulahenduse (vt manuses). Kuna vallavalitsus soovis rekreatsiooniala, kuhu on võimalik rajada pallimänguväljakuid, mänguväljakuid jms, siis suurendasime tervikliku roheala krunti nii, et jõeäärse ehituskeeluala kõrvale moodustub üle 4000 m2 suurune ala roheala teenindavate rajatiste püstitamiseks ning ülejäänud rohealale saab säilitada loodusliku rekreatsiooni- ja puhkealana. Samas võib ehituskeeluvööndisse vajadusel kavandada ka roheala teenindavaid täiendavaid parklaid. Parimate soovidega, Alice Laanemägi Volitatud arhitekt 7 tel 53402476 e-mail: [email protected] 

   Please consider the environment before printing this email.

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Tule 7

Saue vald, 76505, Saue, Harju

maakond

Teie 18.09.2020 nr 5-4/2376-4

Meie 06.10.2020 nr 15-2/20/43796-2

Seisukohtade väljastamine Saue vald Alliku küla

Aasa tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, Jõekääru tee 1, 2,

4, Jõekääru tee, Aasa tee ja Jõemaa kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Saue vald Alliku küla Aasa tee 1 (katastritunnus

72701:002:1546), 2 (72701:002:1547), 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, Jõekääru tee 1 (72701:002:1517), 2

(72701:002:1517), 4, Jõekääru tee, Aasa tee ja Jõemaa kinnistute detailplaneeringu (edaspidi

Planeering) koostamiseks detailplaneeringu algatamise eelselt. Alale kehtib Allika küla

Kaharsöödi II, Imutmäe, Jõepere ja Jõemaa kinnistute detailplaneering (kehtestatud 19.12.2006).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamute püstitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega 11185 Hüüru - Alliku - Saue km 0,9-1,29. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1134 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuks näha ette riigiteelt 11185 ristumiskohad, mille minimaalsed vahekaugused

olemasolevatest ja kavandatavatest ristumiskohtadest on 150m. Kehtestatud

detailplaneeringus on Normides (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“) toodud nõudega

150m arvestatud. Eskiislahendusel toodud täiendavat ristumiskohta riigiteelt mitte

planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Lisada

riigitee ristumiskohad planeeringualasse. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti

koostamise alus. Soovitame ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik

(PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

2 (3)

5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendusega.

6. Jalakäijate ohutuse tagamiseks kavandada jalg- ja jalgrattatee, mis tuleb siduda

olemasoleva jalg- ja jalgrattateega ja mh ühendada bussipeatustega. Jalakäijate ohutuse

tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse

valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja

riigiteele vajalikku külgnähtavuse nõuet vastavalt Normide punkt 5.2.7, tabel 2.14

lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval

planeeringujoonisel.

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Kui

planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need

kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa/väljastamist.

12. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata

joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et

tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

Krista Einama

58627026 [email protected]