Tõrva valla EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande kooskõlastamine märkustega

Tartu 2025

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik Tõrva vald

Tõrva Vallavalitsus

Reg nr 77000418

Kevade 1, Tõrva, Tõrva vald, 68605 Valga maakond

Töö nr: 23029ÜP3

Kuupäev: 06.03.2025

AB Artes Terræ

Planeeringu asukoha eelvaliku otsuse tegija: Tõrva vald.

Planeeringu asukoha eelvaliku eelnõu koostamise konsultant: AB Artes Terrae OÜ. Projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt- ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg. Planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande koostaja: LEMMA OÜ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toonpere.

Huvitatud isik: Evecon OÜ (registrikood 10340286)

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 3 / 27

Sisukord

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ...................................................................... 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................................................. 6

2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), ENMAK 2035 ja energiamajanduse

korralduse seadus ............................................................................................................................... 6

2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................................. 7

2.4 Valga maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................................... 7

2.5 Tõrva valla üldplaneering ........................................................................................................ 9

3 Planeerimislahendus ........................................................................................................... 12

3.1 Eelvaliku ala tekkelugu .......................................................................................................... 12

3.2 Tuulepargi eelvaliku ala ......................................................................................................... 13

3.3 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ............................................ 14

3.3.1 Ehitiste kasutamise otstarve ......................................................................................... 14

3.3.2 Suurim lubatud arv maa-alal ......................................................................................... 14

3.3.3 Asukoht ......................................................................................................................... 14

3.3.4 Suurim lubatud ehitisealune pind ................................................................................. 14

3.3.5 Kõrgus ja vajaduse korral sügavus ................................................................................ 14

3.3.6 Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused .......................................... 14

3.3.7 Tuulepargi teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht ...................................... 14

3.3.8 Ehitusuuringu tegemise vajadus ................................................................................... 15

3.3.9 Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted .................................................. 15

3.3.10 Lammutamise tähtaeg................................................................................................... 15

3.4 Tuuleparki teenindav elektritaristu ....................................................................................... 15

3.5 Tuuleparki teenindavad teed ................................................................................................ 16

3.6 Tuletõrjevesi .......................................................................................................................... 18

3.7 Lennuohutuse tagamine ....................................................................................................... 19

3.8 Riigikaitselised piirangud ....................................................................................................... 19

3.9 Mürakategooria määramine ................................................................................................. 19

3.10 Varjutusega seonduvad mõjud ............................................................................................. 21

3.11 Mõju vähendamine taimestikule .......................................................................................... 21

3.12 Mõju vähendamine linnustikule ............................................................................................ 22

3.13 Mõju vähendamine nahkhiirtele ........................................................................................... 22

3.14 Mõju vähendamine rohevõrgustikule ................................................................................... 22

3.15 Mõju vähendamine veestikule .............................................................................................. 23

3.16 Mõju vähendamine väärtuslikule põllumajandusmaale ja huumuskihile............................. 24

3.17 Mõju vähendamine kliimale .................................................................................................. 24

3.18 Mõju vähendamine kultuuripärandile .................................................................................. 24

3.19 Mõju sideteenustele ............................................................................................................. 25

3.20 Jäätmeteke ............................................................................................................................ 25

3.21 Üldplaneeringu muutmine .................................................................................................... 25

3.22 Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 26

4 Joonis

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

4 / 27 AB Artes Terræ

Asukoha eelvaliku põhijoonis 1:40000

5 Lisa

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH)

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 5 / 27

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Tõrva Vallavolikogu

25.10.2022. a otsusega nr 1-3/2022/24 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks välja selgitada sobiv ala

tuulepargi rajamiseks valla edelaosas paikneval 115 km2 suurusel alal. Planeeringu eelnõus tehakse

ettepanek planeeringuala laiendamiseks kagu suunas 6,6 km2 ulatuses (vt joonis 1) seoses vajadusega

täiendada üldplaneeringu rohevõrgustikku täiendava koridoriga.

Joonis 1. Planeeringuala, sh eelnõu koostamisel selgunud planeeringuala laiendamise vajadus.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk

on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast

majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Eesti lühiajaline eesmärk on, et aastaks 2030 peaks kogu tarbitav elekter oleks

toodetud taastuvatest allikatest.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt

koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui

olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri punktile 4 loetakse enam kui

30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust

ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning

rajatistest koosnev elektrijaam.

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

6 / 27 AB Artes Terræ

Käesolev eriplaneeringu asukoha eelvalik on planeerimisseaduse § 95 kohane kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvalik. Eriplaneeringu eelnõu on koostatud eeldusel, et planeerimisseaduse

§ 951 kohase otsusega soovitakse loobuda detailse lahenduse koostamisest.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku juurde kuulub planeeringu lisana Tõrva valla eriplaneeringu

asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. Viidatud

aruandes on põhjalikumalt käsitletud asjakohaseid mõjusid ning esitatud vajadusel leevendus- ja

seiremeetmed, mis on võetud aluseks planeeringulahenduse koostamisel. Planeeringu seletuskirjas ei

korrata üle planeeringu lisaks oleva mõjude hindamise aruandes esitatud asjaolusid, kuid otsuse

tegemisel on aluseks aruandes esitatu – vajadusel tuleb vastava teemavaldkonna otsuse põhjuse

selgitamisel tutvuda mõjude hindamise aruandega.

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse

edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine

ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. 08.02.2023. a.

Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht

on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks

ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi

ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2, ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani

2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on

soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava

majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav

energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud

varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja

taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab

aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa

Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

ENMAK 2035 koostamine algatati 18.11.2021 ja selle Vabariigi Valitusele esitamise aeg on 2024-2025.

1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 7 / 27

1. novembrist 2022 on energiamajanduse korralduse seaduses §321 sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest.

Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

Tuulepargi rajamine on kooskõlas nii ENMAK 2030+ eesmärkidega kui ka energiamajanduse korralduse

seadusega. Tuulepargi rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri

tootmise osakaalu suurenemiseks.

2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi,

regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks

kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt

seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga

varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel.

Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine

kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja

energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

2.4 Valga maakonnaplaneering 2030+4

Valga maakonnaplaneeringuga tuulikuparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandata, kuid Valga

maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 4.2.5 on esitatud taastuvenergeetika arendamise põhimõtted.

Valga maakonnaplaneeringu alusel hajaenergeetikas, kus maakasutuslikult on vajalik maatulundusmaa

kasutuselevõtmine energia tootmiseks, tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist

võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikku põllumajandusmaad). Valga

maakonnaplaneeringuga ei nähta ette konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi maakonnas.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika

ruumilise arendamise üldistest tingimustes. Maakonnaplaneeringu seletuskirja järgi tuuleparkide

rajamises Valga maakonda tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

▪ Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja

tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on

tarvis Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi

kavandamise algstaadiumis;

▪ tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaanteest olema võrdne tuuliku

kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma

avariiohtu leevendavatest meetmetest;

3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

8 / 27 AB Artes Terræ

▪ tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus raudtee kaitsevööndi piirist olema

võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab

lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;

▪ tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel

leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb eesmärgiks

seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalenttaseme normväärtuse

tagamine ehk II kategooria elamumaa puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel;

▪ tuulikute ja tuuleparkide, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda

maastikuväärtuste säilimisest.

Tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks:

▪ tuumaladel ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib arendada

majandustegevust;

▪ võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks

alla 90%;

▪ uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor;

▪ rohumaadel on koosluse säilitamise huvides vajalik taastada põllumajandustegevus

(karjatamine ja regulaarne niitmine);

▪ säilitada tuleb maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Oluline on maastikulist mitmekesisust

suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide,

nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad, hoidmine;

▪ infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis

toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise (planeerimise,

projekteerimise) faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades

vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid.

Tingimused väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks:

▪ säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö;

▫ väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks peab olema ajaloolise

asustusstruktuuri hoidmine, võimalusel taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte,

maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavuse

tagamine ajaloolisele üldilmele. Miljöölised väärtused tuleb säilitada oma õiges

keskkonnas, s.t mitte näha ette talude, üksikute hoonete või rajatiste

ümberpaigutamist;

▫ hoida traditsioonilist maakasutust ja maastikke, kus tavapärasest paremini on säilinud

asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur;

▪ säilitada ja avada ilusad vaatekohad;

▪ uute rajatiste ja joonehitiste kavandamisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine

ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis-kultuurilise taustaga,

▫ maastikul domineerima jäävate objektide (nt tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide,

vesiehitiste, kõrgepingeliinide jt) kavandamine on üldjuhul keelatud. Erandkorras

ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda

maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust.

▪ põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena;

▫ säilitada põllumajandusmaastike avatus (maastikul avanevad lähi- ja kaugvaated);

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 9 / 27

▫ koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonidega ning

omavalitsustega tuleb leida võimalusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses

hoidmiseks;

▫ hoida korras maaparandussüsteemid.

Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja

säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade

paiknemist Valga maakonnas. Tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks on, et

väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks.

Üldplaneeringuga võib määrata täiendavaid väärtuslikke põllumajandusmaid. Tuulepargi

eelvalikualaga kattuvad maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustiku alad.

Kuna üldplaneering on täpsustanud maakonnaplaneeringu kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid,

maastikke ja rohevõrgustiku alasid, siis üldplaneeringus määratud vastavate alade kattuvused

planeeritud tuulepargi eelvalikualaga on esitatud joonis 2-l.

2.5 Tõrva valla üldplaneering

Tõrva valla üldplaneering on kehtestatud Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1-3/2024/6.

Üldplaneeringuga ei nähta Tõrva valla territooriumile ette põhivõrguga ühendatavaid tööstuslikke

tuuleparke. Tuulepargi püstitamiseks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mille

raames lepitakse eraldi kokku pargi rajamise tingimused (nt tuulepargi kaugus eluhoonest,

kaitstavatest loodusobjektidest jne).

Allpool on esitatud üldplaneeringu tingimused, mida eriplaneeringuga tuulepargi kavandamisel tuleb

arvestada.

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused:

▪ väärtuslik põllumajandusmaa hoitakse põllumajanduslikus kasutuses. Metsastamine ei ole

lubatud, kuid väärtuslikule põllumajandusmaale võib mulla kaitseks, kliimakahjustuste

leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või

lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või -hekk, kiviaed või

puudesalu. Samuti võib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada taimlana, puukoolina või

kuni viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks;

▪ väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ja/või püstitada erineva kasutusotstarbega

uusi ehitisi (elamu koos abihoonetega, ühiskondliku hoone, äri- ja tootmishoone,

loomapidamishoone või muud põllumajandusehitist, puhkemajandusliku hoone, teid, tuule

abil elektrit tootvaid taastuvenergia tootmisseadmeid vm ehitisi) ja/või olemasolevat ehitist

laiendada, kuid:

▫ ehitised tuleb paigutada eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides

põllumassiivide tükeldamist;

▫ uute teede rajamist tuleb võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige

olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule

põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust

võimalikult vähe kahjustaks. Kui tee rajamine põhjustab väärtusliku

põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks, peab jagunemise tulemusena

moodustunud põllumassiivi suurus olema vähemalt kahe hektari suurune;

▪ väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue ehitise või olemasolevat laiendada, kui

enne üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi määramist on maa-alale

kehtestatud detailplaneering või välja antud projekteerimistingimused, ehitusload,

ehitusteatised;

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

10 / 27 AB Artes Terræ

▪ väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamisloa taotlemisele ja

väljastamisele õigusaktidega sätestatud korras.

Kasutus- ja ehitustingimused rohelises võrgustikus:

▪ tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline

võrgustik jääb toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et loodusliku maakattega

alade (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus ei langeks tugialal alla 90% (tingimus ei

laiene maavarade kaevandamisele õigusaktidega sätestatud korras);

▪ uute tiheasustusega alade kavandamine rohelise võrgustiku alale ei ole lubatud;

▪ aiaga piirata võib üksnes õuemaa, üldjuhul mitte üle 0,4 ha, et säilitada hajusale

asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumine. Aiaga piiratav maa-

ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia

kaitsmine ulukite eest vms), kuid võimaldatud peab olema ulukite vaba liikumine;

▪ uue hoonestuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore – sidususe

tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 50 m laiune ala;

▪ soositud on puhkemajanduslik kasutus;

▪ rohumaad hoida koosluse säilitamise huvides üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses

(karjatamine ja regulaarne niitmine);

▪ võimalusel säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – sooalasid, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Maastikulist mitmekesisust aitab säilitada ja

suurendada põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide,

nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad, hoidmine;

▪ rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks;

▪ infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis

üldjuhul toimuvad rohelise võrgustiku konfliktialadena, tuleb nende objektide kavandamise

(planeerimise, projekteerimise) faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide

leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm

asjakohaseid meetmeid;

▪ riigikaitseliste objektide/alade rajamisel ja korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku

eesmärke.

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 11 / 27

Joonis 2. Tõrva valla üldplaneeringu kohaste väärtuste paiknemine eriplaneeringuala suhtes.

Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa osas

üldplaneeringus esitatud tingimustest.

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

12 / 27 AB Artes Terræ

3 Planeerimislahendus

Tuulepargile projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb lähtuda asukoha eelvaliku osaga määratud

maa-aladest ja tingimustest, mis on kirjeldatud käesolevas peatükis ja esitatud planeeringu eelvaliku

joonisel ning planeeringu edasisel koostamisel läbi viidavast koostööst.

3.1 Eelvaliku ala tekkelugu

Tuulepargi asukoha eelvaliku määramisel arvestati ptk 1 välja toodud planeeringu koostamise

eesmärke, ptk 2 esitatud arengudokumentide sisendeid ning huvitatud isikute asjakohast sisendit. Töö

algetapis leiti esmase kaardianalüüsi alusel võimalikud potentsiaalselt sobivad alad (vt joonis 3).

Kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt kaks piirkonda, millel

puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks

ning millel on olemas piisav territoorium. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalses mõjualas paiknevate

objektide kirjeldus on esitatud planeeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis ning seda siin ei

korrata. Mõjude hindamise aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka

asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info.

Joonis 3. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobilikud alad (KSH).

Mõjude hindamise tulemusel kujunesid eelvalikualade piirid ja määrati tingimused aladele

ehitamiseks. Eespool esitatud joonisel olevatest potentsiaalsetest aladest jäi loodusest uuringute

käigus leitud liikide elupaikadest lähtuvalt idapoolne tervenisti ära.

Eriplaneeringu koostamisel ja selle käigus mõjude hindamisel on olnud eesmärgiks tagada, et

planeeringulahendus oleks elukeskkonda parendav, huvisid tasakaalustav ja lõimiv ning otstarbekat,

mõistlikku ja säästlikku maakasutust tagav. Lähtuvalt mõjude hindamisest on korrigeeritud asukoha

eelvaliku alade piire, sh loobutud osade alade osas eelvaliku tegemisest. Elektrituuliku positsioonide,

mille osas esineb veendumus olulise ebasoodsa keskkonnamõju puudumiseks juhul kui rakendatakse

planeeringud esitatud leevendavaid meetmeid, on määratud põhimõttelised elektrituulikute

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 13 / 27

asukohad, esitatud võimalikud teenindava taristu asukohad ja seatud järgnevates peatükkides esitatud

tingimused, mida täites, sh ka tingimustes esitatud vajalikke uuringuid tehes, on tagatud planeeringu

elluviimine ja vastavus nii looduskaitselistele eesmärkidele, taastuvenergia eesmärkide täitmisele kui

ka piirkonna elanike tervisekaitselistele nõuetele.

3.2 Tuulepargi eelvaliku ala

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest

elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,

ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline

ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13 tähenduses. Tuulepark planeeritakse põhivõrguga

ühendada maakaabliga ning maakaabli kavandamisel võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus

lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eriplaneeringu alale. Kõigi

tuulepargi asukoha eelvaliku alade ühendused planeeritakse maakaabliga ning seetõttu ei ole vajalik

asukoha eelvaliku staadiumis määrata kaablikoridori – tuuleparki põhivõrguga ühendavate

kaabelliinide osas näidatakse põhijoonisel põhimõttelised (näitlikud) asukohad, millele võib

projekteerimisfaasis lisanduda veel alternatiive. Liinide asukohtasid ja tingimusi ehitamiseks ei

kehtestata ning see võimaldab liinide ehitamiseks anda hiljem projekteerimistingimused. Täpne

liitumispunkt selgub ja sellest lähtuv liini kulgemine projekteerimisel peale liitumistingimuste

määramist põhivõrgu valdaja poolt.

Joonis 4. Planeeritud tuulepargi eelvaliku ala põhimõtteliste elektrituuliku asukohtadega.

Muu taristu asukoht on esitatud planeeringus ligikaudselt ja projekteerimisel võib ehitiste asukohta

täpsustada lähtudes planeeringuga seatud tingimustest. Tuuleparki teenindavat taristut võib ehitada

ka väljaspoole eelvalikuala. Täpne vajadus määratakse projekteerimisel.

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

14 / 27 AB Artes Terræ

Eriplaneering ei reguleeri tuuleparkidega mitteseonduva taristu ja ehitiste püstitamist, kui see ei ole

käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub

vastavalt kehtivale õigusele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud

tuulepargi elluviimist, sh ei või ehitada tuulepargi lähedusse 700 m ulatuses üksiktuulikut, mis piiraks

või takistaks tuulepargi tõhusat tööd. Samuti tuleb müratundlike ehitiste kavandamisel arvestada

tuulepargi põhjustatavate müratasemetega (vt 3.9).

3.3 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused

Projekteerimistingimusi on lubatud anda kogu tuulepargile kui ka igale elektrituulikule eraldi. Mõlemal

juhul tuleb projekteerimistingimuste taotlusega esitada kohalikule omavalitsusele kogu tuulepargi

KMH eelhinnang, mis võimaldab hinnata tuulepargist tulenevaid mõjusid tervikuna ning sellest

tulenevaid täiendavaid tingimusi eraldiseisvatele elektrituulikutele. Projekteerimisel tuleb tagada, et

kaasuvad mõjud ei oleks planeeringus käsitletud mõjudest suuremad.

3.3.1 Ehitiste kasutamise otstarve

Planeeringuga on ette nähtud tuuleelektrijama (elektritootmisrajatis) rajamine, mis koosneb

tuulepargi olulistest rajatistest - elektrituulikutest (ehitise kasutamise otstarve: 23023,

tuuleelektrijaama rajatis5) ja nende teenindamiseks vajalikest ehitistest (vt ptk 3.3.7).

3.3.2 Suurim lubatud arv maa-alal

Planeeringuga määratud tuulepargi asukoha eelvalikualale on lubatud püstitada kuni 21

elektrituulikut.

3.3.3 Asukoht

Iga elektrituuliku projekteeritav ehitisealune pind peab asuma planeeringuga määratud elektrituuliku

hoonestusalas.

3.3.4 Suurim lubatud ehitisealune pind

Iga elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind on 40000 m2.

3.3.5 Kõrgus ja vajaduse korral sügavus

Elektrituuliku suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on 300 m. Suurim lubatud sügavus on

6 m olemasolevast maapinnast.

3.3.6 Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused

Tuulikute labade viimistlemisel tuleb kasutada pinnatöötlusmeetodeid mis minimeerivad häirivate

peegelduste tekke. Ptk 3.5 esitatud riskianalüüsist lähtuvalt võib olla vajalik kasutada tuuliku labadel

jää tekkimist välistavat süsteemi.

3.3.7 Tuulepargi teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht

Tuulepargi teenindamiseks rajatavad ehitised ning nende võimalikud asukohad:

▪ tuulepargi alajaam (ehitise kasutamise otstarve: 22145, 110 kV ja kõrgema pingega

trafoalajaam või 22246, 6–35 kV alajaam ja jaotusseade) 5. Alajaama võimalik asukoht ja

tingimused on esitatud ptk 3.4;

▪ tuulepargi teenindamiseks vajalikud teed ja platsid (ehitise kasutamise otstarve: 21100, teed)5.

Ehitusprojektis täpsustada teede ja platside asetus põhijoonisel kujutatud võimalikes

asukohtades. Elektrituulikute montaažiplatsid võivad elektrituuliku hoonestusalast ulatuda

5 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf#

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 15 / 27

kuni 100 m väljapoole. Olulisel kõrvalekaldumisel planeeringus esitatud põhimõttelisest

lahendusest esitada projektlahendusega asjakohased põhjendused ja kokkulepped

maaomanikega;

▪ tuulepargi teenindamiseks vajalikud elektriühendused (ehitise kasutamise otstarve: 22143,

maakaabelliin)5. Elektriühenduste võimalik asukoht ja tingimused on esitatud ptk 3.4;

▪ tuulepargi teenindamiseks vajalikud sideühendused (ehitise kasutamise otstarve: 22245, side

õhu- või kaabelliin)5. Sideühenduste osas eelistada võimalike elektriühendustega paralleelseid

trasse. Täpne sidelahendus esitada ehitusprojektis;

▪ tuletõrje veevõtukohad (22227, tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant)5. Projekteerimisel

asukoha määramisel järgida ptk 3.6 esitatud tingimusi;

▪ piirdeaiad ja väravad (24212, piirdeaiad ja väravad)5. Planeeringuga võimalikke asukohti ei

määrata. Projekteerimisel arvestada planeeringus esitatud mõjusid vähendavate

tingimustega.

▪ ajutine tuulemõõtemast kõrgusega kuni 155 m. Tuulemõõtemast võib asuda tuulepargi

eelvalikualal;

▪ muud asjakohased eelpool nimetamata ehitised (va oluline rajatis). Vajadusel määrata asukoht

lähtuvalt ehitise iseloomust projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel võttes

arvesse planeeringus esitatud mõjusid leevendavaid meetmeid.

Kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele vajadusel väljastada

eraldiseisvad projekteerimistingimused.

Eriplaneering ei reguleeri tuuleparkidega mitteseonduva taristu ja ehitiste püstitamist, kui see ei ole

käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub

vastavalt kehtivale õigusele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud

tuulepargi elluviimist, sh ei või ehitada tuulepargi lähedusse 700 m ulatuses üksiktuulikut, mis piiraks

või takistaks tuulepargi tõhusat tööd. Samuti tuleb müratundlike ehitiste kavandamisel arvestada

tuulepargi põhjustatavate müratasemetega (vt ptk 3.8).

3.3.8 Ehitusuuringu tegemise vajadus

Projekteerimise aluseks on asjakohastele nõuetele vastavad ehitusgeoloogiline uuring ja geodeetiline

mõõdistus. Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda muu ehitusuuringu tegemist, kui selline

vajadus on ilmnenud.

3.3.9 Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted

Juhul, kui tuulepargi püstitamiseks on vajalik raie ja võimalik, et ka maapinna täitmine ajutiste

ladustamis- või manööveralade tegemiseks, siis tuleb peale eesmärgi täitmist tuleb luua tingimused,

et alal saaks välja kujuneda algne looduslik seisund. Planeeringuga haljastusnõudeid ei seata. Jäätmete

osas järgida ptk 3.20 esitatud tingimusi. Liikluskorralduse osas juhinduda ptk 3.5 ja 3.7 esitatust.

3.3.10 Lammutamise tähtaeg

Tuulikute elueaks on umbes 25-30 aastat, muude tuulepargi ehitiste puhul vastavalt nende välja

kujunenud elueale. Elektrituuliku amortiseerumisel tuleb see asendada uuega või lammutada.

Rekonstrueerimine tuleb teha kolme aasta jooksul. Kasutusest välja langenud elektrituulik, mida ei ole

enam võimalik kasutusse võtta, tuleb lammutada kahe aasta jooksul.

3.4 Tuuleparki teenindav elektritaristu

Planeeritud tuulepargi põhimõttelised elektriühendused on esitatud eelvaliku joonisel ning joonis 5-l.

Elektrituulikud ühendatakse maakaablitega tuulepargi keskosas paikneva planeeritava keskpinge

alajaamaga. Keskpinge alajaama põhimõtteline asukoht on märgitud Lossimäe maaüksusele, kuid seda

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

16 / 27 AB Artes Terræ

võib projekteerimisel täpsustada. Tuulepargi alajaama koosseisu on lubatud püstitada 1 hoone

ehitisealuse pinnaga kuni 200 m2 ja suurima lubatud kõrgusega 10 m.

Tuulepargisiseste maakaabelliinide põhimõtteline kulgemine on esitatud eriplaneeringu eelvaliku

joonisel. Kaablikoridoride määramisel on lähtutud põhimõttest, et need asuksid valdavas osas

juurdepääsuteede servas. Täpne maakaabelliinide paiknemine määrata projekteerimisel. Edasisel

tuulepargi kavandamisel vältida elektrikaabli ja selle kaitsevööndi kattumist kaitstavate

loodusobjektidega.

Maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13

tähenduses. Tuuleparki põhivõrguga ühendava maakaabli kavandamisel võib kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringus lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult

eriplaneeringu alale.

Eriplaneeringus näeb põhimõttelise lahendusena ette, et tuulepark ühendatakse põhivõrguga

planeeringuala piirist ca 4 km kirdesse jäävasse Tõrva 110 kV alajaama. Kuna liitumine jääb

planeeringusalast väljapoole siis eriplaneering ei välista muid lahendusi nt uue liitumisalajaama

rajamist näiteks olemasolevale 110 kV õhuliinile.

Täpne liitumispunkt (koos tehniliste parameetritega) selgub ja sellest lähtuv liini kulgemine pannakse

paika projekteerimisel peale liitumistingimuste määramist põhivõrgu valdaja poolt.

Joonis 5. Planeeritud tuuleparki teenindavate maakaabelliinide põhimõtteline paiknemine.

3.5 Tuuleparki teenindavad teed

Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt

ligipääsetavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Eriplaneeringu tuulepargi eelvaliku joonisel on esitatud

põhimõtteliste juurdepääsuteede asukohad. Juurdepääsuteede asukoha valikul on eelisatud

olemasolevaid teid ja metsasihte. Lähtuvalt valitud tuuliku tehnilistest nõuetest tuleb koostada täpsem

analüüs võimalike juurdepääsuteede osas tuulepargi tööprojekti koostamisel. Sealjuures tuleb teha

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 17 / 27

koostööd teede omanikega. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike ümberehitused, teede

laiendused ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid tuulikute ohutuks kohale toomiseks.

Tuulepargi eelvalikualal tuulikupositsioonide nr 13 ja 18 läheduses paikneb eratee, mis on

üldplaneeringuga kavandatud avalikuks kasutamiseks. Eriplaneering teeb selles selle tee osas

ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks (vt ptk 3.21) selliselt, et seda erateed ei muudetaks avalikult

kasutatavaks teeks.

Teatud ilmastikuolude korral on võimalik oht jäätüki tekkeks elektrituulikul ja teel liikuvale isikule või

sõidukile kukkumiseks. Võimaliku ohu vältimiseks tuleb elektrituulikutele, mille ohutsooni6 jääb

avalikult juurdepääsetav tee, paigaldada jäätumisvastane süsteem või:

▪ projekteerimisel määrata elektrituulikute lähialal ohutsoon, koostada seal tegutsemiseks

juhised;

▪ konkreetse elektrituuliku või mitme lähestikku paikneva elektrituuliku ohutsoonis tähistada

teel ohutsoon koos selgitusega, milles oht seisneb;

▪ ohutsooniga teele pööramisel eelneval ristmikul tuleb tähistada eesolev ohutsooni ala, et teed

kasutada sooviv isik saaks otsustada kas soovib teed kasutada või mitte.

Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast läbi Mandri-Eesti.

Teekonna pikkuseks kujuneb ca 250 km. Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad

eriveoteede koridorid planeeritud eelvalikualani ei vii ning joonis 6-l esitatud marsruutidest tuleb

veoste täpsemate tehniliste parameetrite alusel valida sobilikum ning kohandada see suurveoste

transportimiseks. Eriplaneeringus on esitatud kaks võimalikku tee koridori, täpne juurdepääsutee

lahendus eriveoteelt esitada projekteerimisel.

6 Ohutsoonina käsitletakse käesolevas planeeringus kaugust elektrituulikust 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuna ohutsoon on leitud üldistatult, siis ohutsooni ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riskihinnangu alusel.

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

18 / 27 AB Artes Terræ

Joonis 6. Elektrituulikute võimalikud transpordimarsruudid eriveoteelt.

Lähtuvalt valitud elektrituuliku tehnilistest nõuetest tuleb koos projektiga esitada Tõrva valla piires

elektrituuliku transportimise skeem, ümberehitamisvajaduste korral lahendada koostöös maaomanike

ja tee valdajaga tehniline lahendus. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike ümberehitused, teede

laiendused (sh metsaraied) ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid elektrituulikute ohutuks

kohale toomiseks. Võimalike laienduste kavandamisel tuleb arvestada mh ka looduskaitseliste

piirangutega. Planeeringus on märgitud olemasolevad sillad üle Õhne jõe, mida võib vastavalt

vajadusele oluliselt ümber ehitada või uuega asendada. Täpne vajadus sildade/silla

rekonstrueerimiseks/asendamiseks selgitada välja projekteerimisel.

Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede

ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.6 Tuletõrjevesi

Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal

süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta. Kindlasti on tehnoloogiline areng

elektrituulikute tuleohutust oluliselt parandanud, kuid põlengut ei saa kindlasti pidada välistatuks.

Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja

elektrilisi süsteeme. Kuna gondel asub maapinnast umbes ca 200 m kõrgusel, siis tavapäraste pääste-

ja kustutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku põlengu korral

on eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades ja vältida tule

edasist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik elektrituuliku langevate

põlevate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks. Elektrituulikute

tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega:

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 19 / 27

▪ elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse

tulekustutussüsteemiga;

▪ Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele

seadmetele;

▪ tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu-

ja/või avariiolukordade lahendamiseks.

Projekteerimisel tuleb tagada, et igast elektrituulikust asuks tuletõrje veevõtukoht kuni 3 km kaugusel.

Planeeringu joonisele on kantud seitse võimalikku tuletõrjevee saamise asukohta ning kus täna

paikneb tiik.

Edasisel kavandamisel tagada veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht

peab paiknema teenindustee ääres ja sellele peab olema vähemalt 15 m raadiusega mahasõit.

Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht on

elektrituulikule lähemal kui elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku

päästetöödeks kasutama järgmist lähimat veevõtukohta (kaugus mööda teed kuni kolm km).

Projekteerimisel on koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud planeeritud veevõtukoha

asukohta muuta lähtudes eelpool kirjeldatud tingimustest.

3.7 Lennuohutuse tagamine

Planeeritavad elektrituulikud on oma kõrguse tõttu takistused. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Konventsiooni lisa 14 (ICAO Annex 14) nõuetest lähtuvalt peavad elektrituulikud olema valgustatud

kas madalintensiivsusega tüüp B tuledega või keskintensiivsusega tüüp B tuledega. Kuna tuulepargi

näol on tegu takistuste grupiga, ei pea keskintensiivsusega tulesid paigaldama igale elektrituulikule.

Keskintensiivsusega tuledega peab valgustatud olema pargi perimeeter ning tulede vahekaugus ei tohi

seejuures ületada 900 meetrit. Keskintensiivsusega tulede paigaldamisel tuleb tagada, et tuled

sähviksid samaaegselt.

Visuaalse mõju vähendamiseks maapinnal on soovitav võimalusel kasutada tulesid, mille nähtavust

maapinnalt on piiratud.

3.8 Riigikaitselised piirangud

Tuulepargi eelvalikuala määramisel lähtuti teadaolevast infost riigikaitseliste ehitiste ja nende

piiranguvööndite paiknemise osas. Planeeritud tuulepark jääb täies ulatuses Kaitseministeeriumi poolt

avaldatud sektorisse, mis on Kesk-Eesti kompensatsiooniala alates 2025 aastast. Tuulepark valmib

peale vastavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamist. Tuulepargi ehitusprojektid

tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

3.9 Mürakategooria määramine

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada uut elamut või mõnda muud

müratundlikku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse. Olemasolevate elamute ja hoonete

rekonstrueerimine määratletud mürakategooria piirkonnas on lubatud. Määruses7 on määratud müra

kategooriate kohased normtasemed. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku mudelist, elektrituuliku

kõrgusest, elektrituulikute arvust, nende paiknemisest ning maastikust. KSH läbiviimisel on leitud

kavandatud elektrituulikute paiknemisele vastavad mürakategooria alade tööstusmüra sihtväärtusele

vastava müra leviku alad.

Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb:

7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

20 / 27 AB Artes Terræ

▪ eelistada madalama müratasemega elektrituulikute mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras

tuulikuid;

▪ jälgida tuuliku tootjapoolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku

tehnilises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja

hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale kui on tehniliselt

soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase;

▪ ehitusloa taotlusel esitada kasutada soovitava tuuliku mudeli garanteeritud mürataseme

andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering, mille alusel omavalitsusel on võimalik

veenduda vastava tuuliku mudeli kasutamisel müra normtasemete täitmises müratundlikel

aladel. Mürahinnangus arvestada koosmõju teiste piirkonnas arendatavate tuuleparkidega

ajahetke parima teadmise alusel. Tagada tuleb, et tuuleparkide koosmõjus ei ületatakse

müratundlikel aladel müra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatav üksnes

müratundliku ala omaniku nõusolekul, kuid arvestama peab, et ka omaniku nõusolekul ei ole

lubatav müratundlikul alal ületada tööstusmüra öist piirväärtust;

▪ arvestada, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel

välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja

sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra

normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

Joonis 7. Planeeritud tuulepargist tingitud müra normtasemete piirkonnad tööstusmüra öise sihtväärtuse alusel.

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 21 / 27

3.10 Varjutusega seonduvad mõjud

Häirival tasemel varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas)

elamualadel tuleb vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult

varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust:

▪ rajada vastavate varjutustundlike alade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke –

tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude

riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi

poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala

huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab

koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga, vajadusel seada servituut. Meedet on

võimalik kasutada Pelgu elamuala õueala kaitseks. Selleks on planeeringus määratud

säilitatav/rajatav metsaala Pelgu maaüksuse elamuala õuealast idas ja põhjas;

▪ kasutada olulisel määral varjutust (üle 8 h/a) põhjustavatel tuulikutel automaatset varjutuse

esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse

juhtimissüsteemiga koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.

Alternatiivina on võimalik kasutada ka väiksemate mõõtmetega tuulikuid kui eriplaneeringu

KSH käigus hinnatud.

Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav

varjutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega,

mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuuliku mudeli kasutamisel varjutuse

häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel.

3.11 Mõju vähendamine taimestikule

Vähemalt heas seisundis (A ja B esinduslikkusega) loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisalad

(teadaolevad kaitsealuste liikide kasvukohad ja metsa vääriselupaigad (kantud planeeringu joonisele)

tuleb säilitada. Planeeringulahenduse koostamisel on tingimusega arvestatud.

Tuulepargi ehitustegevusel tuleb jälgida, et ehitusmaterjalide ja ehitusjäätmete ning pinnase

ladustamist ei teostataks kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades, metsa vääriselupaikades ja

loodusdirektiivi heas seisundis (A ja B esinduslikkusega) elupaigatüüpide esinemisaladel.

Veerežiimi oluliselt muutvate ehitiste puhul rakendada metsa vääriselupaikade ja loodusdirektiivi vee-

ja märgala elupaigatüüpide suhtes (esitatud planeeringu joonisel) 250 m kauguspuhvrit või näha

projektis ette ehituslikud meetmed (nt sulundseinad, valliga kraavid jms) olulise kuivenduse mõju

vältimiseks kuivenduse suhtes tundliku koosluse suunas. Väiksem kauguspuhver on aktsepteeritav ka

olukordades, kus tundlik kooslus külgneb juba eelnevalt teega, kraaviga, trassikoridoriga, raielangiga

vms avatud maastikuga ehk ehitusala rajamine ei suurenda tundliku koosluse alal tuulemurru ohtu ega

veerežiimi muutust.

Tuulepargi projekteerimisel teostada tuulikute ja trasside ehitusalasid ja nende 50 m puhverala hõlmav

taimestiku inventuur, mille käigus inventeeritakse võimalike kaitsealuste liikide esinemine. Inventuuri

ei pea teostama haritavatel maadel ja tehislikel aladel, kus kaitsealuste liikide leidumise tõenäosus on

väga väike. Inventuuri käigus kaitsealuste liikide leiukohtade tuvastamisel kavandada vastavalt

kasvukoha esinduslikkusele ja liigi kaitsekategooriale kas leiukoha säilitamine või nõuetekohane

ümberasustamine. Arvestama peab, et kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada

ümberasustamise eesmärgil üksnes siis kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Kaitsealuse liigi

ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

22 / 27 AB Artes Terræ

Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel projekteerimisel tuleb tagada, et asukohtade

muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule ja taimekooslustele kui hinnatud

lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.

3.12 Mõju vähendamine linnustikule

Metsade haudelinnustiku kaitseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd ajastada perioodile

21.07–28.02. Vältida veerežiimi muutmist jm mõjusid, mis ei ole arenduse seisukohalt hädavajalikud.

Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel projekteerimisel tuleb tagada, et asukohtade

muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju linnustikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang

tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.

Tuulepargi valmimisel tuleb keskkonnaseirena teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija

tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale vastava tuulepargi rajamist vastavalt

metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi8 ptk 5.3. Hukkunud lindude

otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse

tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös

Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse

raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala

ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui

linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja

tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks.

3.13 Mõju vähendamine nahkhiirtele

Mitte kavandada raadamist potentsiaalselt sobilikel aladele nahkhiirte jaoks elupaikadena olulistena

kaardistatud metsades, et vältida nahkhiirtele potentsiaalselt heade elupaikade hävimist. Kui siiski on

vaja raadata elupaikadena olulistes metsades, siis tuleb seda teha väljaspool nahkhiirte suvist

aktiivsusperioodi (1. mai–30. september), et vältida häiringuid kaitstavatele loomadele.

Kui metsaraiet teostatakse nahkhiirte aktiivsusperioodil (aprill–oktoober), siis võivad puuõõntes

varjuvad nahkhiired hukkuda. Eriti ohustatud on lennuvõimetud noorloomad. Metsades ja

talukohtades, kus võib esineda suuri õõnsustega puid, mida nahkhiired võivad kasutada

varjekohtadena, ei tohi teostada raietöid nahkhiirte aktiivsusperioodil, 15.04–15.10. Seejuures on

kõige kriitilisem sigimisperiood, 20.05–15.07.

Järelseires rakendada nahkhiirte tuvastamist tuulikute labade töötsoonis kahel aastal pärast tuulikute

valmimist ja tööle hakkamist kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel. Järelseire tulemuste alusel

otsustatakse leevendusmeetmete vajaduse üle. Nahkhiirte tuvastamiseks sobivad nii ultraheli

automaatregistraatorid kui ka termokaamera- või radarisüsteemid.

3.14 Mõju vähendamine rohevõrgustikule

Tuuleparkide ehitusalade kavandamisel ei tohi looduslike alade osakaal ühelgi rohevõrgustiku

elemendil väheneda alla 90% ja seda erinevate tuuleparkide koosmõjus. Lisaks tuleb tuulikute ja

nendega seotud taristu paigutamisel rohevõrgustikus tagada minimaalne rohevõrgustiku killustamine.

Kompenseerimaks rohevõrgustiku kvaliteedi langust tuulepargi alal tuleb rohevõrgustikku piirkonnas

täiendada. Rohevõrgustiku analüüsi alusel on ettepanekuks kavandada planeeringualal Tõrva valla

rohevõrgustiku muudatused (täiendusalad) seoses tuulepargi rajamisega on kantud planeeringu

joonisele ja need tuleb üle kanda Tõrva valla üldplaneeringusse (vt ptk 3.21).

8https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 23 / 27

Metsamaa raadamist tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku aladel üldjuhul vältida.

Kuivõrd tuuleparkide rajamisel ei ole see võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida.

Rohevõrgustiku aladel kasutada õhuliinide asemel maakaableid, mis võimaldavad vähendada oluliselt

raadatava metsaala pindala. Maksimaalselt kasutada ligipääsuteedena juba olemasolevaid teid.

Tuulepargi lahenduse kavandamisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist

mõjutamist. Juhul kui see on möödapääsmatu, siis on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid

asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt kraave või

tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka kahepaiksete

sigimisveekogudena.

Rohevõrgustiku tugialal tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga metsaalade

täiendavat kuivendamist, sest see vähendaks ala elurikkust ning tugiala ökoloogilist ja kliimamuutuste

leevendamisega seonduvat väärtust. Kuivendamist võib teostada tuulepargi rajamiseks vältimatult

vajalikus ulatuses ning tegevuse käigus tuleb kuivendusrajatistesse integreerida leevendusrajatisi nii

elurikkuse tõstmiseks kui ka veereostuse vältimiseks9.

Tuulepargi edasisel projekteerimisel eelistada montaažiplatside, teede ja kaablikoridoride osas

paigutuslikke lahendusi, mis kasutavad ära olemasolevat infrastruktuuri ja minimeeritavad raadatava

metsa pindala. Raadamisvajaduse esinemise korral võimalusel eelistada raadatavate aladena

lageraielanke ja noorendikke vanematele metsadele.

3.15 Mõju vähendamine veestikule

Ehitustööde käigus, eeskätt veekogude ületamisel teede ja trasside rajamiseks ning

ehituskeeluvööndis teostatavate tööde puhul tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist,

erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega

veekogus sõitmine ei ole lubatud.

Ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate osakeste

jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada spetsiaalselt rajatud settebasseinides või vahetult

kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel tuleb lähtuda

kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast, kasutada ka antud

valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi.

Kui tuulepargialadel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide

olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või

looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et

vähendada heljumi sissekannet.

Ehitustegevusega ei tohi kahjustada olemasolevate maaparandussüsteemide (drenaaži) toimimist. Kui

drenaaži mõjutamine on vältimatu, siis tuleb maaparandussüsteemi edasiseks toimimiseks drenaaž

vajadusel rekonstrueerida.

Tuulepargi projekteerimisel tuleb teostada ehitusgeoloogiline uuring määramaks sobilikke

vundamendilahendusi ja taristu lahendusi. Võimaluse korral tuleks projekteerimisel eelistada tuulikute

paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis vähendavad kuivendamise

ja pinnasetööde vajadust.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu

9 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

24 / 27 AB Artes Terræ

minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhja- ja pinnavee

kaitsmiseks meetmed, nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning

pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid pinna- ja põhjavette.

Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad rajada kaugemale kui 50 m

joogiveekaevudest ja Eesti Looduse Infosüsteem EELIS kohastest voolu-ning seisuveekogudest.

Uute kraavide kaevamisest hoiduda kui selleks vältimatu vajadus puudub. Uute teede rajamisel

eelistada olemasolevate kraavide kaldaid vm viisil juba muudetud veerežiimiga alasid. Uute teede

rajamisel projekteerida olemasolevatele vooluveekogudele ja kraavidele piisava läbilaskevõimega

truubid/sillad, et vältida uute liigniiskete või -kuivade alade teket.

Veerežiimi oluliselt muutvate ehitiste puhul rakendada heas seisundis märgalade suhtes (esitatud

planeeringu põhijoonisel) 250 m kauguspuhvrit või näha projektis ette ehituslikud meetmed (nt

sulundseinad, valliga kraavid jms) olulise kuivenduse mõju vältimiseks kuivenduse suhtes tundliku

koosluse suunas. Väiksem kauguspuhver on aktsepteeritav ka olukordades, kus tundlik kooslus külgneb

juba eelnevalt teega, kraaviga, trassikoridoriga, raielangiga vms avatud maastikuga ehk ehitusala

rajamine ei suurenda tundliku koosluse alal veerežiimi muutust.

Õhne jõe silla rekonstrueerimisel või uues silla rajamisel tuleb arvestada, et puu- ja põõsarinde raieks

jõe veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119, vt täpsemalt

ptk 4.3). Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased vooluhulgad ja ei

tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma ühtlane, võrreldes sellest ülesvoolu ja

allavoolu jääva veekogu põhjaga. Töid veekogus ei tohi teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal.

3.16 Mõju vähendamine väärtuslikule põllumajandusmaale ja huumuskihile

Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda. Kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult

suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Põllumaadel laotada väljakaevatav kasvupinnas

ümbritsevale põllumajandusmaale. Kui kohapealne taaskasutus ei ole võimalik siis käidelda pinnas

vastavalt kehtivale regulatsioonile tagades maksimaalselt selle taaskasutus. Pinnasetööde lõppedes

tuleb pinnasetöödest mõjutatud ala heakorrastada.

Taristu kavandamisel väärtuslikule põllumajandusmaale paigutada ehitised massiivi servaalale, et

tagada massiivi tõhus kasutamine. Tuulepark ei tohi halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa

sihtotstarbelist kasutamist.

3.17 Mõju vähendamine kliimale

Tuulepargi edasisel projekteerimisel pöörata tähelepanu, et tuulepargi rajamisega ei kaasneks

lähialadel paiknevate märgalade olulist kuivendamist. Metsamaa raadamisega kaasnev mõju kuulub

kompenseerimisele metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse kohaselt.

3.18 Mõju vähendamine kultuuripärandile

Hästi ja väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektide säilimine tuleb tuuleparkide edasisel kavandamisel

säilitada. Kultuuripärandi registri kohaselt asub kavandatava tuulepargi juurdepääsutee servas üks

väärtuslik metsavahikoht (Vastseveski maaüksus; 20301:001:0024) ja Pelgu tööliste maja (Pelgu

maaüksus; 20301:001:0219) ning need on märgitud planeeringu joonisele. Soovitatav on

pärandkultuuriobjektide korrastamine, tähistamine ja avaliku juurdepääsu tagamine.

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 25 / 27

3.19 Mõju sideteenustele

Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks

tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele.

3.20 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis tuleb:

▪ rakendada sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei

põhjusta ülemäärast ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda

liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse

kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel

maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist

leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega;

▪ vältida jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel võimalusel

käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada

läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju

keskkonnale;

▪ juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kordus- ja

taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

▪ jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks (eeskätt huumuskiht ja

väljakaevatav pinnas), võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete

tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks rakendada pidevat järelevalvet

jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideerimine.

Tuulepargi rajatiste eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi elektrituulikute

maapealsete osade ja alajaamade maapealsete osade lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see

läbi viia lammutusprojekti kohaselt, sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt

käidelda.

3.21 Üldplaneeringu muutmine

Eriplaneeringuga muudetakse Tõrva valla üldplaneeringut lisades rohevõrgustikku kaks täiendavat

koridori ja eemaldades üldplaneeringust Holdre külas avalikuks kasutuseks kavandatud eratee (vt

joonis 8).

23029ÜP3 Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik

26 / 27 AB Artes Terræ

Joonis 8. Üldplaneeringu rohevõrgustiku ja avalikuks kasutuseks kavandatud tee muutmise ettepanek.

3.22 Planeeringu elluviimine

Pärast eriplaneeringu eelvaliku otsust on vajalikud järgnevad etapid tuulepargi rajamiseks.

1. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu seadmine müratundlike ehitiste rajamiseks mürakategooria

ala piires pärast planeeringu asukoha eelvaliku vastuvõtmist.

2. Projekteerimistingimuste väljastamine.

3. Servituutide ja muude asjaõiguslike kokkulepete (nt teede tugevdamiseks või pöörderaadiuste

tagamiseks nende ümberehitamise kokku leppimine) seadmine teede, elektri ülekandeliinide

(maakaablite) ja vajadusel muude tehnovõrkude jaoks.

4. Varjutuse mõju vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine või vastavate kokkulepete

sõlmimine häirival tasemel esineva varjutuse esinemisaladel varjutuse talumise osas.

5. Projekteerimine, sh muud vajalikud uuringud ja analüüsid. KMH eelhinnangu koostamine.

Projekteerimisest tulenev täiendav asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine.

6. Ehitusloa väljastamine.

Tõrva valla eriplaneering, asukoha eelvalik 23029ÜP3

AB Artes Terræ 27 / 27

7. Projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu tegevus sh kõigi planeeringus ja

ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt.

8. Seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus.

4 Joonis

Asukoha eelvaliku põhijoonis 1:40000

5 Lisa

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

Kevade tn 1

68605, Valga maakond, Tõrva vald,

Tõrva linn

Teie 11.03.2025 nr 7-1/2025/10-1

Meie 03.04.2025 nr 7.2-1/25/25560-7

Tõrva valla tuuleenergeetika eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I

etapi aruande kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud kooskõlastust Tõrva valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku

otsuse eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruandele.

Eriplaneeringuga on antud lõunapoolse ala 2 detailne lahendus, määratud tuulikute ja tuulepargi

toimimiseks vajalike ehitiste asukohad, kõrgused, ehitisealused pinnad, keskkonnatingimusi

tagavad nõuded, keskkonnaseire vajadus nii, et on võimalik väljastada tuulepargi ehitamiseks

projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste näidis on lisatud otsuse eelnõu juurde otsuse

seletuskirja osana.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Tõrva valla edelaosas paikneval eriplaneeringu alal,

mis hõlmab Karjatnurme, Holdre, Kiriku, Kähu, Ala, Pilpa, Taagepera ja Koorküla halduspiire.

Eriplaneeringuga on hõlmatud u 115 km2 suurune ala ja asukohta otsitakse vähemalt 150 ha

suurusele tuulepargile. Kuna tuulikute ehituseks ja hilisemaks hoolduseks on vajalikud suure

kandevõimega ning pidevalt ligipääsetavad juurdepääsuteed, on eriplaneeringu tuulepargi

eelvaliku joonisel esitatud põhimõtteliste juurdepääsuteede asukohad. Otsuse eelnõu kohaselt

nähakse ette 21 tuulikust, alajaamast, maakaabelliinidest, tuletõrje veevõtukohtadest ja

juurdepääsuteedest koosneva tuulepargi lahendus.

Esitasime ettepanekud eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile 10.08.2023

kirjaga nr 7.2-1/23/25560-3 (edaspidi ettepanekud).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame eelnõu ja

eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande tingimusel, et eelnõud ja KSH esimese etapi

aruannet täiendatakse järgnevate märkuste alusel.

1. Lisada eelnõu seletuskirjas olevasse projekteerimistingimuste näitesse laused:

1.1. ehitusprojekti koostamisel teha koostööd Transpordiametiga, et selgitada välja

lennundusseadusest (LennS) tulenevad nõuded ning riigiteede liikluskorralduse ja

ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega;

1.2. arvestada, et eriplaneeringus välja toodud kõrguste kohaselt tunnistatakse tuulikupark

lennutakistuseks ning vastavalt LennS § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule

2 (2)

markeerimise või valgustamise nõuded. Lennutakistus kantakse AIP-i ning

lennuväljatakistuste andmestikku.

2. Lisada eriplaneeringu seletuskirja (näiteks osasse 3.3), et elektrituuliku vähim kaugus teekatte

servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast

meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter

meetrites.

3. Eriplaneeringu osas 3.2 on lause „See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub vastavalt

kehtivale õigusele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud

tuulepargi elluviimist, sh ei või ehitada tuulepargi lähedusse 700 m ulatuses üksiktuulikut, mis

piiraks või takistaks tuulepargi tõhusat tööd“. Soovitame täpsustada, kas 700 m arvestatakse

tuulikust või eriplaneeringus olevast eelvaliku ala piirist.

Edasiste tegevuste kavandamisel palume arvestada, et EhS § 31 lg 4 ja LennS § 35 lg 6.1 kohaselt

tuleb tuulikute projekteerimistingimused ja ehitusprojektid Transpordiametiga kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui selleks ajaks ei ole tehtud

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise

või sellest keeldumise otsust, siis palume taotleda uus kooskõlastus, vajadusel esitada

korrigeeritud eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm ettepanekute saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Eelvaliku seletuskiri, 1 fail

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]