Ettepanekud Tõrva valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lauri Drubinš

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

Kevade tn 1

68605, Valga maakond, Tõrva vald,

Tõrva linn

Teie 20.06.2023 nr 7-1/2023/33-1

Meie 10.08.2023 nr 7.2-1/23/25560-3

Ettepanekud Tõrva valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta

Austatud hr Drubinš

Olete teavitanud meid Tõrva valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikust

väljapanekust.

Tõrva valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine

algatati Tõrva Vallavolikogu 25.10.2022 otsusega nr 1-3/2022/24. Planeeringuala hõlmab

ligikaudu 115 km² suurust maa-ala Tõrva valla territooriumist, hõlmates endas Karjatnurme,

Holdre, Kiriku, Kähu, Ala, Pilpa, Taagepera ja Koorküla halduspiire.

2 (3)

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS) § 100 lg 2, lennundusseaduse (LennS),

ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti põhimääruse, esitab Transpordiamet Tõrva valla

tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekud, millega

planeeringu edasisel koostamisel tuleb arvestada.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma

funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile

olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset

iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks

riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega

piiratud.

1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses

eriveostega ja ehitusaegsete veostega.

1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute

teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku

arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D

= rootori e. tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D).

2.2. Lennuliikluse osas on tuulikupargil/tuulikuparkidel võimalik mõju lennuliiklusele

marsruudil Riia-Tartu. Täpsema hinnangu saame anda, kui täpsustub informatsioon

tuulikute asukoha, arvu ja kõrguse kohta.

2.3. Arvestada, et lähteseisukohtades välja toodud kõrguste kohaselt tunnistatakse tuulikupark

lennutakistuseks ning vastavalt LennS § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule

markeerimise või valgustamise nõuded.

2.4. Lennutakistus kantakse AIP-i ning lennuväljatakistuste andmestikku.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee

kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.2. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab

Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

3 (3)

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda

kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

4. Ettepanekud lähteseisukohtadele ja KSH programmile

Transpordiamet on seisukohal, et lähteseisukohad ja KSH programm on asjakohane ja piisav.

Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega arvestada ja teha

planeeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Transpordiametiga. Ettepanekute

mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda

kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

Kadi Kartau

5594 1304, [email protected]