Eluslooduse pääste plaani kinnitamine

Lisa KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 3.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/55

Eluslooduse pääste plaan

2 (20)

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

Mõisted ja lühendid .................................................................................................................... 6

1. Õiguslikud alused ........................................................................................................... 8

2. Riskianalüüs .................................................................................................................... 8

3. Reageerimise tasemed ..................................................................................................... 9

3.1 KeA kolm ohustsenaariumit ........................................................................................... 9

4. Eluslooduse päästetööde korraldus ja osalevad asutused ............................................. 10

4.1 Keskkonnaamet ............................................................................................................. 11

4.1.1 Kriisivalve ..................................................................................................................... 11

4.1.2 Keskkonnaameti kriisistaap .......................................................................................... 11

4.1.3 Järelevalve valdkonna tegevused .................................................................................. 11

4.1.4 Eluslooduse pääste plaani eest vastutava teenistuja tegevused..................................... 11

4.1.5 Haldusosakonna tegevused ........................................................................................... 11

4.1.6 Avalike suhete osakonna tegevused ............................................................................. 12

4.1.7 Teenindusosakonna tegevused ...................................................................................... 12

4.1.8 Personaliosakonna tegevused........................................................................................ 12

4.1.9 Strateegia- ja analüüsiosakonna tegevused ................................................................... 12

4.1.10 Jäätmebüroo tegevused ................................................................................................. 12

4.1.11 Muude üksuste kaasamine ............................................................................................ 12

4.2 Päästeamet .................................................................................................................... 12

4.3 Eestimaa Looduse Fond ................................................................................................ 12

4.3.1 Vabatahtlikega töökorralduse alused ............................................................................ 13

4.3.2 Avalikkusega suhtlemise meelespea vabatahtlikule ..................................................... 13

4.5 Põllumajandus - ja Toiduamet ...................................................................................... 13

4.6 Kliimaministeerium ...................................................................................................... 14

4.7 VIREEN AS .................................................................................................................. 14

5. Teabe liikumine ametkondade vahel ............................................................................ 14

6. Välisabi kaasamine ....................................................................................................... 14

7. Avalikkusega suhtlemise põhimõtted kriisiolukorras ................................................... 14

7.1 Esmased tegevused: ...................................................................................................... 14

7.2 Olukorrateadlikkuse loomine ja vahendamine.............................................................. 14

7.3 Elanikkonnateavitus ja käitumisjuhised ........................................................................ 15

7.4 Meediateenindus ........................................................................................................... 15

7.5 Infohaldus ..................................................................................................................... 15

7.6 Sisekommunikatsioon ................................................................................................... 15

7.7 Kriisikommunikatsiooni juhtimine ja planeerimine ..................................................... 15

8. Eluslooduse päästetööde juhtimine ja tegevused .......................................................... 16

8.1 Ressursside mobiliseerimine ......................................................................................... 16

8.2 Linnuhaigla püstitamise asukoht .................................................................................. 16

8.3 Eluslooduse päästetegevused sündmuskohal ................................................................ 16

8.4 Tegevused linnuhaiglas ................................................................................................. 17

8.5 Vabastamisele eelsed tegevused ................................................................................... 17

8.6 Vabastamine .................................................................................................................. 17

3 (20)

8.7 Vabastamisjärgne seire ................................................................................................. 18

9. Muud tegevused sündmuskohal .................................................................................... 18

9.1 Proovide võtmine ja keskkonnakahjude käsitlemine .................................................... 18

9.2 Jäätmekäitluse alused .................................................................................................... 18

10. Eluslooduse päästetööde järgsed tegevused ................................................................. 19

10.1 Varustuse korrashoid .................................................................................................... 19

10.2 Kulude dokumenteerimine ja kulude hüvitamise nõude esitamine ............................... 19

10.3 Keskkonnale tekitatud kahjude määramine ja sissenõudmine ...................................... 20

10.4 Saastetasu määramine ja sissenõudmine ....................................................................... 20

10.5 Reostuseelse seisundi taastamise juhtimine .................................................................. 20

10.6 Eluslooduse pääste plaani rakendamise aruanne .......................................................... 20

10.7 Aruande koostamine HELCOM-ile .............................................................................. 20

Lisamaterjalid ........................................................................................................................... 20

4 (20)

Sissejuhatus

Käesolev eluslooduse pääste plaan on koostatud HELCOMI soovituse nr 31E/6 alusel, mis näeb ette

integreeritud plaanide koostamise eluslooduse päästmiseks reostusjuhtumi korral kõigis Helsingi

konventsiooni liikmesriikides. Plaani eesmärk on tagada valmisolek eluslooduse päästmiseks

Läänemere rannikul, kui nafta, naftasaadus või muu ohtlik aine satub merekeskkonda. Plaanis

kirjeldatakse päästetegevuste juhtimise, läbiviimise ja koostöö korda ning selle koostamisel on lähtutud

merereostustõrje plaanist1 ning „Ulatusliku merepäästesündmuse ning nafta- ja keemiareostuse

hädaolukorra lahendamise plaanist“ (edaspidi HOLP).

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (edaspidi IMO) on Läänemere määranud eriti

keskkonnatundlikuks merealaks tingituna tihedast ning rahvusvahelisest mereliiklusest ja sellega

kaasnevast reostusohust. Kuigi reostusohtusid, mis mereliiklusega kaasnevad, on mitmeid, keskendub

käesolev plaan naftareostusele ehk naftasaadustest nagu bensiin, diisel, kütteõli, masuut jmt põhjustatud

reostus merel või rannaalal. Vastavalt 30.06.2022 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 65 §

13 lg 1 ja 22 juhib merealal reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist

Kaitsevägi ning piiriveekogudel Politsei- ja Piirivalveamet. Rannikul korraldab reostustõrjet

Päästeamet. Ulatuslikuna ning ühtlasi ka hädaolukorrana võib reostuse lugeda siis, kui naftasaadus

põhjustab ulatusliku mere- ja rannikureostuse ning suure keskkonnakahju. Mitteulatusliku

rannikureostuse puhul, mille edasine levik keskkonda pole tõenäoline ja millel puuduvad ka muud

hädaolukorra või päästesündmuse tunnused, korraldab reostuse likvideerimist kohalik omavalitsus või

maaomanik heakorratööde raames3.

Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on Eesti rannajoone pikkuseks ca 4015 km4, kusjuures

rannajoon on tugevalt liigestatud. Saarte ja laidude arv Eesti rannikuvetes ulatub 1500ni. Eesti 15

maakonnast seitse (Harju-, Hiiu-, Ida-Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaa) on Läänemere

rannikumaakonnad ning rannikud on suure loodusliku väärtusega alad. Rannikualadel asub kolm

rahvusparki viiest (Lahemaa, Matsalu ja Vilsandi), mitmeid rahvusvahelise tähtsusega märgalasid

(Ramsari ala), Natura2000 linnualasid ning rahvusvahelise tähtsusega linnualasid (Important Bird

Area)5. Lääne-Eesti saared ja Väinameri on biosfääri programmiala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri

kaitseala)6. Peale selle asuvad Eesti rannikul veel mitmed hoiualad, looduskaitsealad ja

maastikukaitsealad.

Lisaks Läänemere rannikule, on reostuse likvideerimise põhimõtteid otstarbekas rakendada ka Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järve rannikule, kuna reostuse likvideerimine korraldatakse tehniliselt sarnaselt.

Peipsi rannajoone pikkus Eestis on 175 km. Peipsi järvel on neli rannikumaakonda (Ida-Viru-, Jõgeva-

, Tartu- ja Põlvamaa) ning järvel või rannas on mitmeid rahvusvahelise tähtsusega märgalasid (Ramsari

ala) ja rahvusvahelise tähtsusega linnualasid7. Lisaks veel hoiualad, looduskaitsealad ja

maastikukaitsealad.

Naftareostuse ulatuslik keskkonnakahju väljendub eelkõige reostuse mõjust nii eluta kui ka elusale

loodusele ning elustikurühmade seas võib linde pidada reostuse suhtes kõige tundlikemaks.

Naftasaadusega määrdumine piirab lindude liikumisvõimet, häirib soojusregulatsiooni toimimist

(sulestik märgub) ning mõjutab siseelundite talitust ja seedesüsteemi toimet. Eesti merelahed ja

rannikualad on koduks siin pesitsevatele või talvituvatele lindudele, kuid ka oluliseks peatuspaigaks

miljonitele rändel olevatele lindudele. Üle-Euroopalised lindude rändekoridorid läbivad esmajoones

Lääne- ja Loode-Eestit, Lääne-Eesti saari (eriti Lääne-Saaremaad ja Sõrve poolsaart), Väinamerd ja

Soome lahe lääneosa. Lindude rändekoridorides võib täheldada nihkumist idasuunas, hõlmates seega ka

Soome lahe idaosa. Seega võib ulatuslikul reostusel olla märgiline mõju linnustikule ning reostuse

1 Leitav aadressil: https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/01/20231223_A_MeV_Merereostust_rje_plaan-1.pdf 2 Leitav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032024004?leiaKehtiv 3 KoKS § 22 lg 1 p 361 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023028?leiaKehtiv 4 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018: https://kliimaministeerium.ee/media/274/download 5 Täpsem info: Keskkonnaportaali kaardirakendus https://register.keskkonnaportaal.ee/register 6 Biosfääri programmiala on UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja

uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks (Säästva arengu seadus,

§ 13 lõige 1). 7 Täpsem info: Keskkonnaportaali kaardirakendus https://register.keskkonnaportaal.ee/registe

5 (20)

leviku piiramine, likvideerimine ja vajadusel eluslooduse pääste plaani rakendamine on kahjude

vältimiseks olulise tähtsusega.

Plaanis kirjeldatud eluslooduse päästetegevused käivitatakse reeglina juhul, kui üle 50 loomaliigi isendi

on reostunud. Kui tegemist on valdavalt I või II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide isenditega, siis

võib olla otstarbekas alustada eluslooduse päästetegevust ka alla 50 reostunud isendi puhul. Eluslooduse

päästetegevuse käivitamine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, lähtudes Keskkonnaameti

kriisijuhtimise korraldusest. Selles võetakse arvesse tekkinud olukorda, reostuse liiki, samuti

reostusprognoose ja muid tegureid ning ettepaneku kriisijuhtimise käivitamiseks teeb käesoleva plaani

rakendamise eest vastutav teenistuja kriisivaldkonna eest vastutavale teenistujale, vastavalt tegutsemist

keskkonnaõnnetuste korral reguleerivatele Keskkonnaameti sisedokumentidele.

Eluslooduse pääste plaani ei käivitata juhtudel, kui:

• toimunud on reostusjuhtum, mille tagajärjel ei ole elusloodus saanud kahjustada;

• toimunud on reostusjuhtum, mille tagajärjel elusloodus on saanud kahjustada väikeses ulatuses

(reeglina alla 50 isendi);

• toimunud on reostusjuhtum, mille tagajärjel elusloodus on saanud kahjustada nii väikeses

ulatuses, et olukorra saab lahendada abitus seisundisse sattunud looma juhtumina (olenemata

hädaolukorra lahendamise käivitumisest või mitte);

• leitud on naftaga määrdunud linde või loomi, kuid reostusjuhtumist ei ole teavitatud ning leitud

reostunud loomade hulk võimaldab olukorda lahendada abitus seisundisse sattunud looma juhtumina.

Eluslooduse päästetegevuse õnnestumisel on erinevate ametkondade ja organisatsioonide koostöö

määrava tähtsusega. Lisaks Kaitseväele (Merevägi), Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile on

päästegevustesse kaastatud Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, kohalikud omavalitsused

ning vabatahtlikud. Vabatahtlike arvestust, koolitust ja tegevust korraldab SA Eestimaa Looduse Fond.

Eluslooduse päästetegevusel tuleb esikohale seada reostusest tingituna hättasattunud looma heaolu.

Juhul, kui rehabiliteerimisprotsess põhjustaks loomale liigseid kannatusi või ei ole loom seisundist

tingituna rehabiliteerimise lõppedes jätkama liigiomast elu looduses, siis tuleb ta kannatustest vabastada.

Naftaga reostunud loomade pääste õnnestumine on mõjutatud mitmetest asjaoludest, sh

ilmastikutingimused, reostuse asukoht, määrdunud loomade arv jne. Veel enam, loomade

ellujäämisvõimalusi mõjutavad ka näiteks leidmise aeg, määrdumise aste ning lisavigastused. Kõiki

eelmainitud ja teisigi juhtumist sõltuvaid asjaolusid tuleb eluslooduse päästetegevuste käivitamisel

arvestada.

6 (20)

Mõisted ja lühendid

KeA- Keskkonnaamet

PäA – Päästeamet

MeV- Merevägi

PTA – Põllumajandus- ja Toiduamet

HäK- Häirekeskus

ELF- Eestimaa Looduse Fond

MOK – mereväe operatsioonikeskus

LKS – looduskaitseseadus

LoKS- loomakaitseseadus

EMSA – Euroopa Meresõiduohutuse Amet

CAT - Crisis Action Team, kriisijuhtimismeeskond.

HELCOM ehk Helsingi komisjon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni

eesmärkide saavutamiseks asutatud organ

Helsingi konventsioon -Läänemere looduskeskkonna kaitseks loodud rahvusvaheline leping,

EUROWA (European Oiled Wildlife Assistance) - naftareostustõrjega tegelevate

vabaühenduste katusorganisatsioon

Eluslooduse pääste – reostuse tõttu kannatada saanud loomade reostunud piirkonnast

päästmine ja rehabiliteerimine, mille eesmärk on tervenenud loomade vabastamine loodusesse.

Looma hukkamine - looma hukkamine, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi

või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks8. Hukkamiseks tuleb valida viis, mis

põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi9.

• Looma lubatud hukkamine – abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine10.

• Eutanaasia - looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui

ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub

võimatuks. Eutanaasia saab läbi viia vaid loomaarst11.

Hädaolukord - Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus,

mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure

keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille

lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud

tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt

rohkem isikuid ja vahendeid.

Hädaolukorra lahendamine – hõlmab tegevusi ulatusliku mere- või rannikureostuse,

maapinna, põhjavee ja pinnaveekogu ulatusliku reostuse lokaliseerimisel ja likvideerimisel

ning nendega seotud küsimuste lahendamise koordineerimisel, sealhulgas eluslooduse pääste,

jäätmekäitluse korraldamisel ja keskkonna reostuseelse seisundi taastamisel.

Hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP) – dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel

ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Merereostustõrje plaan – dokument, mille eesmärk on tagada merereostustõrjeks valmisolek

Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis ning selles kirjeldatakse reostustõrjetööde tegemise,

juhtimise ja koostöö korda.

8 LoKS § 16. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv 9 LoKS § 10 lg 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv 10 LoKS § 10 lg 1 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv 11 LoKS § 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv

7 (20)

Merereostus- nafta- või naftasaaduste reostus merel, mille tagajärjel kahjustub Läänemere

merekeskkond ning majanduslikud tagajärjed on rasked ja pikaajalised

Päästesündmus– ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste

protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse,

plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral.

Päästetöö– päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse

tagajärgede leevendamisel maismaal ja siseveekogudel viivitamata rakendatavad, vältimatud

ja edasilükkamatud tegevused. Päästetööd juhib päästetöö juht, kelleks on päästeametnik.

Rannikureostus – nafta- või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete sattumine Läänemere

rannikukeskkonda koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse ning suure keskkonnakahju või

suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses

(muuhulgas häired päästetöö toimimises).

Reostuse lokaliseerimine – reostuse edasise leviku piiramine, mis enamikel juhtudel on

reostuse ümbritsemine poomidega või reostuse suunamine alale, kus selle likvideerimine

osutub kõige efektiivsemaks.

Reostuse likvideerimine ehk korje – reostuse mehaaniline korje koos ajutise ladustamisega,

mille eesmärk on taastada reostunud keskkonna reostuseelne seisund.

Sündmuskoht– keelu- ja/või ohu- ja turvaalast koosnev päästetöö juhi poolt määratud ala, kus

võivad viibida vaid päästetööga otseselt seotud inimesed ja tehnika, kus paiknevad kannatanud

ja asitõendid ning esinevad sündmusest põhjustatud kahjustused.

Jäätmekäitlus – reostuse likvideerimise käigus kogutud jäätmete sealhulgas loomsete

jäätmete vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Keskkonna reostuseelse seisundi taastamine – reostuse likvideerimise järgsed esmased

tegevused, millega luuakse võimalused (ekstensiivsed) elupaiga ning liikide loomulikuks

(looduslikuks) taastumiseks.

8 (20)

1. Õiguslikud alused

Vastavalt 30.06.2022 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 65 § 21 p 1 osaleb reostustõrjes või

kaasatakse sellesse vastavalt vajadusele Päästeamet (PäA), Riigilaevastik, Transpordiamet,

Keskkonnaamet (KeA) ning muud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja juriidilised isikud, kes on

nimetatud merereostustõrje plaanis. Merereostustõrje plaani kohaselt on KeA vastutav eluslooduse

pääste tegevuste ning PäA rannaala reostustõrje eest.

Hädaolukorra ning päästesündmuse lahendamiseks võidakse moodustada staap või staabid, mille

kokkukutsumise ning tegevuse aluseks on vastavalt „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel

osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja teabevahetuse ning ulatuslikuks

evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“12 ning „Päästesündmusel osalevate

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“13.

KeA korraldab looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 62 lõike 1 ja 2 kohaselt abitusse olukorda sattunud

loomade abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist, abitusse olukorda sattunud või vigastatud

looma vedu ning tagasiviimist ja vigase või haige looma elujõulisuse taastamist. Eelmainitud kohustuse

täitmisel lähtutakse KeA põhimäärusest14.

Juhul, kui abitu looma seisund on selline, et see rehabiliteerimise tulemusel ei parane või põhjustab

loomale kestvaid kannatusi ning loom ei suudaks loodusese tagasiviimisel elada liigile loomuomast elu,

on lubatud loom hukata loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 16 alusel. Looma hukkamisel kasutades

eutanaasiat lähtutakse LoKS §-ist 18. Abitus seisundis loomade eutanaasia eest vastutavad vastava

kvalifikatsiooniga veterinaararstid (veterinaarseadus § 12).

Helsingi konventsiooni ehk HELCOM-i konventsiooniga liitus Eesti esmalt 1992. aastal ning pärast

leppetekstide muutmist ka 1995. aastal. Konventsiooni eesmärk on Läänemere ala kaitsmine erinevate

reostusallikate eest ning mere ökoloogilise tasakaalu taastamine ja kaitse. HELCOM-i (Baltic Marine

Environment Protection Commission) soovitus 31E/6 (vastu võetud 20. mail 2010, täiendatud 18.

märtsil 2021) näeb ette eluslooduse pääste plaani väljatöötamist õlireostuse korral.

Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) võib pidada Euroopa Liidu

looduskaitse alusammasteks. Tegu on direktiividega, mis reguleerivad vastavalt looduse ja lindude

kaitset ning sätestavad liikmesriikidele õigused ja kohustused loodusliku loomastiku ja linnustikuga

tegelemisel.

Berni konventsiooni eesmärk on kaitsta kõiki looduslikke taime- ja loomaliike ning nende elupaikasid.

Eesti liitus Berni konventsiooniga 1992. aastal. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, mille üheks

eesmärgiks on kogu elurikkuse kaitse, võib pidada looduskaitseliselt üheks kõige laiahaardelisemaks

kokkuleppeks.

Bonni konventsiooni eesmärk on kaitsta rändavaid maismaa- ja veeloomaliike kogu nende rände alal.

Vaatamata sellele, et reostunud eluslooduse päästetegevused ei ole konventsioonis otseselt mainitud,

siis on konventsiooni oluliseks osaks erinevate reostuste ennetamine ja ära hoidmine vähendamaks

mõjusid elusloodusele. Bonni lepingu strateegiline tegevuskava 2019-2025 näeb ette koostöö

arendamist HELCOM-iga.

2. Riskianalüüs

Eraldi riskianalüüsi eluslooduse pääste plaani tarbeks ei koostatud. Riigi riskipilti koostamise eest,

milles on kirjeldatud ja antud hinnang ka laevaõnnetustele, vastutab Riigikantselei15.

Lähtudes uuringust „Veetranspordi reostusjuhtumite analüüs ja reostustõrje võimekuse hindamine

aastatel 2012-2021“16, tuvastati analüüsiperioodil 106 reostusjuhtumit, millest 64 olid seotud

12 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129122021069?leiaKehtiv 13 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/116122020013?leiaKehtiv 14 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023021?leiaKehtiv 15 Leitav aadressil: https://riigikantselei.ee/riskid#laeva%C3%B5nnetus 16 Leitav aadressil: https://kliimaministeerium.ee/media/6581/download

9 (20)

naftaproduktiga ning kõige rohkem reostusjuhtumeid esines Tallinna lahel ning Paldiski ja Sillamäe

ümbruses. Kõigist reostusjuhtumite arvust jäid 15 kaitsealadele ning 10 linnustiku osas tundlikele

aladele nagu näiteks Väinameri, Hiiumaa ja Saaremaa rannikuveed, Liivi laht jne. Ühegi eelmainitud

reostusjuhtumi puhul eluslooduse pääste plaani käivitamine vajalik ei olnud. Siiski pidades silmas, et

aastaks 2030 ennustatakse Läänemerel laevaliikluse kahekordistumist, peab valmisolek olema tagatud.

3. Reageerimise tasemed

Merereostustõrje plaani kohaselt rakendatakse vajadusel eluslooduse pääste plaan punase EMSA koodi

või häiretasemega tähistatud juhtudel, mil reostuse kogused ulatuvad >1000 m3 ning lagunemise aeg

võib kesta paarist päevast kuni rohkem kui 15 päevani (Lisa 1). Üldjuhul on taolistes olukordades

toimunud reostumine toornafta või raske kütteõliga. Rohelise EMSA koodiga tähistatud juhtumite puhul

on reostuse kogus niivõrd väike, et oht selle levimise või keskkonda püsimajäämise on madal ning

vähetõenäoline on olulise keskkonnakahju tekkimine. Kollase koodiga juhtumi puhul on merereostuse

ulatus küll suurem, kuid likvideerimine oleks väheefektiivne ning pigem hajub reostus ilmastikuoludest

tingituna. See-eest keskkonnakahju tekkimise oht on olemas. Samas ei saa välistada, et ka eelmainitud

juhtumite puhul määrdub elusloodus reostusega ning on vajalik nende abistamine. Seetõttu lähtutakse

eluslooduse pääste plaani käivitamisel lisaks EMSA koodile ka reostunud isendite arvust.

3.1 KeA kolm ohustsenaariumit

Stsenaarium 1: Reostus, mille käigus elusloodus kannatada ei saanud.

Näidisjuhtum: 2022. aastal kevadel tuvastati Hiiumaalt ja Vormsilt mitmekümne kilomeetri pikkuselt

lõigult masuudireostus17. Vaatamata sellele, et reostuse käigus elusloodus kannatada ei saanud, siis

reostuse korjeks rannikult kaasati vabatahtlikke kohalike omavalitsuse eestvedamisel

Lahendus: Olukord jäetakse jälgimisele ja hinnatakse vajadusel ümber, kui tuvastatakse reostuse all

kannatavat elusloodust.

Stsenaarium 2: Reostus mille käigus sai kannatada paarkümmend veelindu.

Näidisjuhtum: Aastal 2018 toimunud õlireostus Sõrves18, kus tuvastati vähesel arvul kannatada saanud

elusloodust. Kokku tuvastati juhtumi puhul 15 õlireostusega kannatada saanud veelindu.

Lahendus: Lokaalne lähenemine – juhtumit käsitletakse tavapärase abitusse seisundisse sattunud

metslooma juhtumina ning lahendatakse lokaalselt. HäK riigiinfo telefoni 1247 operaator edastab info

KeA-le vastavalt abitusse olukorda sattunud metslooma juhtumi juhistele. KeA loomaabiga tegelev

klienditoe spetsialistist tegeleb juhtumi lahendamisega, võtab vajadusel ühendust vastava maakonna

järelevalve inspektoriga ning annab vastavad juhised tegutsemiseks. Vajadusel pöördutakse lepinguliste

koostööpartnerite poole, kes saavad abistada lindude õlist puhastamise ja rehabiliteerimisega.

Kasutatakse koostööpartnereid, kellel on varasem kogemus taoliste juhtumitega.

17 Leitav aadressil: https://www.err.ee/1608605785/vormsi-ja-hiiumaa-rannikul-on-ulatuslik-masuudireostus 18 Leitav aadressil: https://www.delfi.ee/artikkel/81922693/meie-maa-sorve-randa-joudsid-olised-linnud

10 (20)

Stsenaarium 3: Ulatuslik merereostus, mille käigus on kannatada saanud sajad või tuhanded linnud.

Näidisjuhtum: Loode-Eesti õlikatastroof 2006. aastal, kus merre oli sattunud hinnanguliselt 40 t kütteõli

ning 35 km pikkune rannajoon oli reostunud19. Hinnanguliselt olid reostusest mõjutatud tuhanded

linnud.

Lahendus: Eluslooduse pääste plaani käivitamine vastavalt käesolevale plaanile. Vajadusel välisabi

kaasamine.

4. Eluslooduse päästetööde korraldus ja osalevad asutused

Lähtudes merereostustõrje plaanist on osalevate asutuste tegevused merereostuse korral järgmised:

1. Kaitsevägi (merevägi) juhib ja korraldab merereostustõrjetöid.

2. Politsei- ja Piirivalveamet osaleb Eesti merealal merereostuse avastamisel, vajadusel kaasatakse

abitöödele koostöökokkuleppe kohaselt.

3. Riigilaevastik osaleb veesõidukitega merereostustõrjes.

4. Keskkonnaagentuur tagab ilmateadete ja -prognooside õigeaegse edastamise või kättesaadavuse

MOK-ile ning tagab KeA-le ja mereväele atmosfääri- ja meremudelite andmed reostuse Eesti merealal

liikumise prognoosi koostamiseks ning MOK-ile edastamiseks või reostuse keskkonnaohu hinnangu

andmiseks.

5. Keskkonnaamet abistab vajadusel MOK-i ja CAT-i mereostuse leviku prognoosimisel ning selle

keskkonnaohtlikkuse hindamisel ning vajadusel juhendab mereväge menetlustoimingute jaoks tõendite

kogumisel. Vajadusel juhib KeA õliga määrdunud eluslooduse päästet ja rehabilitatsiooni. Randa

jõudnud reostuse puhul korraldab kogutud reostuse jäätmekäitlust ning elupaikade seisundi taastamist.

6. Transpordiamet korraldab laevaliiklust laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas ja tagab

asjakohaste navigatsioonihoiatuste edastamise.

7. Kliimaministeerium korraldab reostustõrje ja reostuse ennetamise kulude hüvitamise menetluses

suhtlust rahvusvaheliste kindlustusettevõtetega.

8. Päästeamet kaasatakse vajadusel madalas rannikumeres merereostustõrjetöödele või kõrge

väärtusega rannikulõikude kaitsmisele reostumise eest. Merereostuse randa jõudmisel juhib

Päästeamet merereostuse esmase ohu likvideerimist.

9. Kohalik omavalitsus tagab vajadusel reostustõrje varustuse ja tehnika juurdepääsu merele ning

korraldab reostuse randa jõudmisel selle koristamist oma territooriumil.

Lisaks Merereostustõrje plaanis välja toodud asutustele osalevad vastavalt vajadusele (sh eluslooduse

pääste plaani käivitamisel) merereostuse korral ka:

10. Eestimaa Looduse Fond, kes koondab ja koolitab vabatahtlikke, keda kaasata naftareostuse

likvideerimise ning eluslooduse päästmise korral.

11. Põllumajandus - ja Toiduamet, kes pakub vastavalt võimalustele veterinaarset tuge eluslooduse

päästmisel.

12. VIREEN AS, kes teostab õlireostunud eluslooduse utiliseerimist ning vajadusel pakub tuge

õlireostunud eluslooduse kannatustest vabastamisel.

19 Leitav aadressil: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2479_2473.html

11 (20)

Asjaosaliste täpsemad ülesanded on järgnevad:

4.1 Keskkonnaamet

KeA lähtub eluslooduse päästetegevuste käivitamisel lisaks eluslooduse pääste plaanile ka kriisijuhisest

ning dokumentidest, mis reguleerivad tegutsemist keskkonnaõnnetuse korral.

4.1.1 Keskkonnaameti kriisivalve

KeA kriisivalve tagab side MeV-iga, modelleerib reostuse kulgu ja hindab selle ohtlikkust. Enne

kriisistaabi loomist nõustab osapooli vajalikes tegevustes ning teavitab KeA juhtkonda olukorrast

vastavalt KeA sisedokumentidele. Kriisivalvemeeskonna liikmed on ka KeA kriisistaabi liikmed.

Kriisivalve suhtleb vajadusel PäA vastutava korrapidajaga (üleriigiline, P1).

4.1.2 Keskkonnaameti kriisistaap

KeA kriisistaap käivitatakse vastavalt KeA kriisijuhisele SITREP-keskkonnas virtuaalselt. Staabi

koosseisu kaasatakse lisaks ettenähtud koosseisule kohe ka eluslooduse pääste plaani eest vastutav

teenistuja.

4.1.3 Järelevalve valdkonna tegevused

Koostöös KeA õigusosakonna ja uurimisosakonnaga esmaste järelevalve- ning menetlustoimingute

läbiviimine süüteo- ja haldusmenetluses, sh tõendite kogumine (proovide võtmine jne), keskkonnale

tekitatud kahjude määramine. KeA õigusosakond osutab õiguslikku tuge järelevalve- ja

menetlustoimingute läbiviimisel nii järelevalve osakonnale kui ka uurimisosakonnale, saadab kohtusse

keskkonnale tekitatud kahju nõuded, esindab KeA-d kohtumenetlustes. KeA uurimisosakond toetab

järelevalveosakonda järelevalve- ja menetlustoimingute läbiviimisel, vajadusel alustab

kriminaalmenetlust ning kogu tõendeid kriminaalmenetluses

4.1.4 Eluslooduse pääste plaani eest vastutava teenistuja tegevused

Eluslooduse pääste plaani eest vastutav teenistuja osaleb kriisistaabi töös ning eluslooduse pääste plaani

käivitamisel koordineerib reostunud eluslooduse abistamist koostöös teiste asutuste ning ELF-i

vabatahtlikega. Teenistuja on kontaktisikuks ELF-i ja KeA vahel ning vajadusel kõneisikuks meedias

eluslooduse päästetegevustega seonduvalt. Samuti vastutab teenistuja KeA eluslooduse päästmise

võrgustikku kuuluvate vabatahtlike koondamise ja koolitamise eest.

Eluslooduse päästetegevusteks vajamineva varustuse inventeerimise osas teeb teenistuja koostööd KeA

haldusosakonnaga. Vastavalt vajadusele teeb teenistuja ettepanekuid lisanduva varustuse soetamiseks.

4.1.5 Haldusosakonna tegevused

KeA haldusosakond (HAO) tagab PäA-le ligipääsu eluslooduse pääste plaani rakendamiseks vajaliku

varustusele (sh linnuhaigla). Juhul, kui varustust ei mobiliseerita täies mahus, komplekteerib HAO

varustuse vastavasse mahtu vastavalt eluslooduse pääste plaani eest vastutava teenistuja juhistele ning

jagab vajadusel suunised PäA esindajale, kes varustuse transpordi eest vastutab. Eluslooduse

päästetegevuste vältel toetab haldusosakond koostöös KeA kriisistaabiga eluslooduse pääste plaani eest

vastutavat teenistujat vajamineva varustuse soetamisel. Eluslooduse päästetegevuste lõppedes korraldab

HAO varustuse järelhoolduse ning jagab varustuse järelhooldusesse transportimiseks vastavaid

suuniseid PäA-le. Linnuhaigla varustuse inventeerimist veab eest HAO, kuid sellesse kaastakse

eluslooduse päästetegevuse eest vastutav teenistuja.

HAO varustab isikukaitsevahenditega eluslooduse päästetegevustesse kaasatud inimesi (sh

vabatahtlikke) ning korraldab isikukaitsevahendite transpordi sündmuskohale vastavalt eluslooduse

pääste plaani eest vastutava teenistuja juhistele.

12 (20)

4.1.6 Avalike suhete osakonna tegevused

KeA avalike suhete osakond (ASO) korraldab eluslooduse päästetegevustega seonduvat

kriisikommunikatsiooni luues selleks kommunikatsioonitiimi. Täpsem kirjeldus ASO tegevustest on

leitav peatükist 7 Avalikkusega suhtlemise põhimõtted kriisiolukorras.

4.1.7 Teenindusosakonna tegevused

Teenindusosakonna ülesanne on vastata erinevatele päringutele lähtudes ASO kommunikatsioonitiimi

poolt koostatud sõnumitest, olukorrakorrakirjeldustest ja käitumisjuhistest.

4.1.8 Personaliosakonna tegevused

Personaliosakond korraldab töö- ja puhkeajaga seonduvatele töökorralduslikele küsimustele vastamist,

andes vajadusel sisendi kommunikatsioonitiimile kriisiaegsest töökorraldusest. Samuti kuulub

personaliosakonna pädevusse töötervishoiuga (sh tööõnnetustega) seonduvate olukordade lahendamine.

4.1.9 Strateegia- ja analüüsiosakonna tegevused

Strateegia- ja analüüsiosakonna (SAO) finantsjuht korraldab eluslooduse päästetegevustega seotud

kulude dokumenteerimist ja sellega seonduvate aruannete koostamist. Samuti on SAO ülesanne

lahendada eluslooduse päästetegevustega seotud eelarveküsimusi ning lisarahastuse vajadusi.

4.1.10 Jäätmebüroo tegevused

Jäätmebüroo toetab KeA kriisistaapi jäätmete käitlemisega seonduvate küsimuste lahendamisel.

4.1.11 Muude üksuste kaasamine

Kriisistaap kaasab eluslooduse päästetegevustesse vastavalt vajadusele ka teiste struktuuriüksuse

töötajaid. Töötajate kaasamiseks eluslooduse päästetegevustesse, teeb eluslooduse pääste plaani eest

vastutav teenistuja ettepaneku KeA kriisistaabile, kes vastava otsuse langetab. Esmajoones kaasatakse

sündmuse lahendamisesse vabatahtlikud KeA eluslooduse päästmise võrgustikust ning seejärel

vajadusel töötajad muudest struktuuriüksustest.

4.2 Päästeamet

PäA juhib päästesündmuse lahendamist vastavalt HOLP-ile. Rannikureostuse korral moodustab PäA

sündmuskoha staabi, kuhu kaasab seotud asutused, teiste hulgas KeA. KeA tegevused, sealhulgas KeA

juhitud ELF-vabatahtlike eluslooduse päästetoimingud peavad olema kooskõlastatud päästetööde

juhiga.

Vastavalt KeA ja PäA koostöölepingule tagab PäA päästesündmuse korral eluslooduse päästevarustuse

transpordi KeA hoiuruumist KeA taotletud mahus soovitud asukohta, võimalusel toe selle ülespanekuks

asukohas ning pärast loomapäästevarustuse kasutamise lõppemist transpordi tagasi KeA poolt määratud

asukohta, milleks on kasutusjärgne hoolduskoht või KeA hoiuruum.

Vabatahtlike olmetingimuste (toitlustamine ja ööbimisvõimalused) tagamisel saab PäA pakkuda tuge

vastavalt võimalustele (juhul, kui majutusmooduliga staap on püstitatud) või ametiabi korras, milleks

tuleb esitada siseriiklik abitaotlus (Lisa 2). Vabatahtlike olmetingimuste katmisega seotud kulud

kaetakse kas KliM või Vabariigi Valitsuse reservist, sõltuvalt kulude ulatusest.

4.3 Eestimaa Looduse Fond

ELF koondab ja koolitab vabatahtlikke, kes aitavad tagada naftareostusalase valmisoleku. Vabatahtlike

pädevuse tagamise eest vastutab ELF ning selleks korraldatakse vastavalt vajadusele koolitusi või

õppusi. Lisaks vabatahtlikele, aitab ELF reostusjuhtumite korral kaasata ka koolitatud eksperte.

Eluslooduse pääste plaani rakendamise korral suunab ja koordineerib ELF vabatahtlike tööd

reostustõrjel ja reostunud eluslooduse päästmisel saades selleks suunised eluslooduse pääste plaani eest

13 (20)

vastutavalt teenistujalt. ELF peab tagama esindaja kättesaadavuse nii 1247-le kui eluslooduse pääste

plaani eest vastutavale teenistujale vabatahtlike kaasamiseks.

4.3.1 Vabatahtlikega töökorralduse alused

Vabatahtlike töökorralduse alused, rehabilitatsiooni ning eluslooduse pääste protseduurid on täpsemalt

kirjeldatud Reostunud eluslooduse pääste käsiraamatus (Lisa 3).

ELFi vabatahtlikud kaasatakse päästesündmusele HäK-i riigiinfo telefoni 1247 või eluslooduse

päästeplaani eest vastutava teenistuja poolt ELF-i edastatud telefonil. ELF aktiveerib oma vabatahtlikud

24 h jooksul alates teate saamisest, vajadusel kaasab teisi organisatsioone. Vabatahtlikele korraldab

transpordi ELF vastavalt eluslooduse pääste plaani eest vastutava teenistuja juhistele.

Sündmuskohal/linnuhaiglas vabatahtlikud registreeritakse ning neile väljastatakse vajaminev varustus,

tehakse ohutusinstruktaaž ning selgitatakse töö olemust. Seejärel suunatakse vabatahtlikud töölõiku, kus

üks vahetus ei tohi kesta järjest üle 4 tunni. Vabatahtlike töölõigud eluslooduse päästetegevustel on

järgmised:

• reostunud lindude püüdmine ja transport (sh surnud lindude kogumine vastavalt juhistele);

• osalemine linnuhaigla püstitamisel;

• lindude esmane ülevaatus vastuvõtupunktis;

• triaaž ja stabiliseerimine;

• erinevad tööprotsessid linnuhaiglas (pesemine ja kuivatamine, järelhooldus ning

vabastamine).

Vabatahtliku lahkumisel sündmuskohalt/linnuhaiglast registreeritakse ta sündmuskohalt välja.

4.3.2 Avalikkusega suhtlemise meelespea vabatahtlikule

Eluslooduse päästetegevustes osalemine ei kohusta vabatahtlikku avalikkusega suhtlema. Kui

vabatahtlik siiski on selleks valmis või soovib ise avalikkusega oma kogemust jagada, on see teretulnud

alljärgnevat silmas pidades.

Kriisi lahendamise suurim vaenlane on segaduse tekitamine ja valeinfo levik, mistõttu on oluline, et

avalikkusega jagatud info oleks kontrollitult tõene ja täielik. Seetõttu tuleb meediasuhtlus vabatahtlikul

kooskõlastada eelnevalt KeA kommunikatsioonitiimiga, edastades info sellest eluslooduse pääste plaani

eest vastutavale teenistujale. Meediasuhtlusel tuleb juhinduda ametlikes kanalites olevatest sõnumitest

ning lisainfo andmisel piirduda rangelt vaid oma töölõiguga. Kahtluse korral või kui vabatahtlik satub

meedia esindajaga suhtlema ootamatult, tuleb ajakirjani suunata otse KeA kommunikatsioonitiimi

poole.

Kui vabatahtlik märkab vastuolu ametlikes infokanalites avaldatud info ja oma kogemuse vahel, tuleb

sellest teada anda esimesel võimalusel oma töölõigu juhile, eluslooduse pääste plaani eest vastutavale

teenistujale või otse kommunikatsioonitiimile.

4.4 Merevägi

Tagab lennu- ja laevavaatlusega reostuse leviku jälgimise. Annab vaatluse tulemustest operatiivselt

teada KeA kriisivalvemeeskonnale ja 1247-le. Kooskõlastab vaatluste läbiviimise rannikualal PäA ja

KeA-ga.

4.5 Põllumajandus - ja Toiduamet

PTA pakub eluslooduse päästmisel veterinaarset tuge (sh eluslooduse esmane ülevaatus,

stabiliseerimine ning eutanaasia) vastavalt võimalustele.

14 (20)

4.6 Kliimaministeerium

KliM otsustab vastavalt KeA antud sisendile välisabi kaasamise üle ning teeb selleks vastava taotluse

EUROWA sekretariaadile. Kontaktisik on KliM-i kriisivalvekontakt (SPOC).

4.7 VIREEN AS

VIREEN AS pakub tuge hukkunud või hukatud eluslooduse utiliseerimisel. Lisaks on võimalik kasutada

AS-i mobiilset gaasikambrit õlireostunud lindude kannatustest vabastamiseks vastavalt LoKS § 10 lg 1

p 4.

5. Teabe liikumine ametkondade vahel

Ametkondade vahelise teabe (sealhulgas inimeste kutsumine staapidesse) jagamine KeA-ga toimub

HäK-i riigiinfo telefoni 1247 vahendusel ja otse MoK-iga. KeA on liitunud ka operatiivraadioside

võrguga ESTER.

6. Välisabi kaasamine

Parandamaks EL liikmesriikide võimekust reostunud eluslooduse päästetegevustel, loodi 2015. aastal

European Oiled Wildlife Assistance (EUROWA). EUROWA eesmärk on toetada EL liikmesriike

eluslooduse päästeplaanide väljatöötamisel, pakkuda ekspertnõu ning toimida katusorganisatsioonina

naftareostustõrjega tegelevatele vabaühendustele. Lisaks on võimalik liikmesriikidel eriolukorras

taotleda EUROWA mobilisatsiooni, kui kohalikul tasandil ei suudeta päästetegevusi läbi viia.

EUROWA mobilisatsiooni käigus tagatakse kohaliku riigi toetus nii ekspertide kui ka varustuse näol,

kuid eelmainituga seotud kulud katab abi taotlev riik. Otsuse välisabi kaasamise osas langetab KliM

vastavalt KeA poolt antud sisendile ning esitades selleks vastava taotluse EUROWA sekretariaadile20.

7. Avalikkusega suhtlemise põhimõtted kriisiolukorras

Kommunikatsiooni eesmärk on toetada kriisi lahendamist, teavitada avalikkust kriisi olemusest ja

ulatusest ning jagada kriisi lahendamiseks vajalikke käitumisjuhiseid. Kriisikommunikatsiooni osadena

käsitleb käesolev plaan olukorrateadlikkuse tagamist, elanikkonnateavitust, meediateenindust,

infohaldust, sisekommunikatsiooni ning kriisikommunikatsiooni juhtimist ja planeerimist.

Kriisikommunikatsiooni juhib asutus, mis juhib sündmuse lahendamist. Eluslooduse päästmiseks

vajalike plaanide ja tegevustega seotud küsimustele vastamist korraldab KeA avalike suhete osakond

(ASO). Vastavalt kriisi olemusele ja vajadustele, kaasab KeA ASO kriisikommunikatsiooni meeskonda

partnereid kriisi lahendamisega seotud organisatsioonidest, näiteks kohalikust omavalitsusest, PäA-st

või vabatahtlike ühendustest.

Kõik kriisi lahendamisega seotud osalised peaksid panustama sellesse, et infovahetus oleks täpne ja

õigeaegne ning vältima kontrollimata või mittetäieliku info avalikustamist.

7.1 Esmased tegevused:

Eluslooduse pääste plaani käivitamisel, kuid vajadusel ka ohustsenaariumite I ja II korral, avaldab KeA

oma kanalites, samuti pressiteatena esimesel võimalusel info, milles selgitab:

• kriisi esialgselt teadaoleva olemuse;

• kavandatud järgnevad tegevused;

• avalikkusele suunatud käitumisjuhised;

• infokanali või -allika, mille kaudu on võimalik saada lisainfot.

7.2 Olukorrateadlikkuse loomine ja vahendamine

Olukorrateadlikkuse tagamiseks vajalikud tegevused käivitatakse hädaolukorras viivitamatult.

Järgmiste sammude rütm otsustatakse koostöös hädaolukorda lahendava staabiga. Ohuhinnangute

20 Leitav aadressilt: https://eurowa.eu/activate-eurowa/

15 (20)

vahendamist avalikkusele juhib kommunikatsioonitiim, samuti vahendab kommunikatsioonitiim

avalikkuse infovajadust olukorra lahendamist juhtivale staabile.

Olukorrahinnangu loomiseks ja vahendamiseks avalikkusele kommunikatsioonitiim:

• korraldab regulaarse infovahetuse kriisi staabiga, üldjuhul läbi kommunikatsioonitiimi juhi

osaluse olukorra lahendamist juhtivas staabis;

• korraldab infovahetust partnerasutuste kommunikatsioonimeeskondadega kas meililisti

kaudu või loob ja käivitab muu toimiva infokanali;

• monitoorib meediaruumi ja sotsiaalmeedias levivat infot ning hindab reageerimisvajadust.

7.3 Elanikkonnateavitus ja käitumisjuhised

Kommunikatsioonitiim vahendab avalikkusele ja kitsamatele sihtrühmadele käitumisjuhised vastavalt

olukorra vajadustele. Käitumisjuhised koostab olukorda lahendav staap.

7.4 Meediateenindus

Kommunikatsioonitiim korraldab pressiteadete koostamist ja väljasaatmist, päringutele vastamist ning

vahendab intervjuude andmist meediale.

Et vältida puuduliku või eksliku info avaldamist ja valeinfo levikut, tuleks juhtumi lahendamises

osalejatel meediasuhtlus, samuti sotsiaalmeedias olukorraga seotud info avaldamine eelnevalt

kommunikatsioonitiimiga kooskõlastada.

7.5 Infohaldus

Eluslooduse päästeplaani rakendumisel kehtib ülesannete jätkuvuse põhimõte, see tähendab, et igaüks

jätkab oma ülesannete täitmist. Infohalduse tuge pakub KeA teenindusosakond. Kommunikatsioonitiim

toetab infohaldust avalikkusele ja kitsamatele sihtrühmadele mõeldud sõnumite ettevalmistamise ning

korduma kippuvate küsimuste vastuste koostamise korraldamisega.

Kommunikatsioonitiim tagab sõnumite, olukorrakirjelduse ja käitumisjuhiste kättesaadavuse

teenindusosakonna esindaja, 1247 infotelefoni kontaktisiku, sisekommunikatsioonispetsialisti, kriis.ee

ja TARA kontaktisiku jaoks.

7.6 Sisekommunikatsioon

Kommunikatsioonitiim korraldab eluslooduse päästeplaani rakendumisel nii KeA töötajate kui olukorra

lahendamisega seotud üksuste ja osaliste informeerimist sündmuse olukorrahinnangust, edasistest

tegevusplaanidest, käitumisjuhistest ja olukorra prognoosist. Sisekommunikatsiooni korraldab

kommunikatsioonitiim koostöös hädaolukorda juhtiva staabiga.

Olukorra eduka lahendamise toetuseks tagab kommunikatsioonitiim:

• KeA töötajatele ja olukorra lahendamisega tegelevale meeskonnale kriisiaegse töökorralduse

tutvustuse, käitumisjuhised, olukorrateadlikkuse ning muu olukorra lahendamiseks vajaliku info;

• Toetab ja koordineerib infovahetust hädaolukorra lahendamist juhtiva staabi ning KeA

töötajate ning partnerorganisatsioonidest kaasatud meeskonnaliikmete vahel.

7.7 Kriisikommunikatsiooni juhtimine ja planeerimine

Kommunikatsioonitiimi tööd juhib KeA ASO juhataja või tema poolt määratud asendaja.

Kommunikatsioonitiimi juht koostab kommunikatsiooniplaani ja –meeskonna ning alustab

kommunikatsioonitegevusi vastavalt eelmainitule.

Kommunikatsioonitiimi töö järjepidevuse tagamiseks koostab kommunikatsioonitiimi juht töögraafiku,

määrab hädaolukorras eelkirjeldatud tegevusliinidele nimelise vastutaja ja otsustab töörütmi ja

suhtluskanalid ning muu töö korraldamiseks vajaliku praktilise info üle.

16 (20)

Olukorra lahendamise ja kommunikatsiooni korraldamise kõrval korraldab kommunikatsioonitiimi juht

õpitu vastuste fikseerimise ning ettepanekute tegemise kriisiplaanide parendamiseks.

8. Eluslooduse päästetööde juhtimine ja tegevused

8.1 Ressursside mobiliseerimine

KeA kriisistaabi otsusel eluslooduse pääste plaan käivitada, esitab plaani eest vastutav teenistuja

ametiabi taotluse korras PäA-le ettepaneku linnuhaigla püstitamiseks ja ELF-ile vabatahtlike

mobiliseerimiseks. PäA tagab loomapäästevarustuse (sh linnuhaigla) transpordi KeA hoiuruumist

taotletud mahus kokkulepitud asukohta ning võimalusel toetab linnuhaigla püstitamist. Varustus

väljastatakse HAO poolt koostatud akti alusel, milles on välja toodud välja antud varustus koos

kogustega. Varustuse heaperemeheliku kasutuse eest vastutab linnuhaigla koordineerimist juhtiv isik.

8.2 Linnuhaigla püstitamise asukoht

Linnuhaigla püstitamiseks sobiva asukoha valikul tuleb emasjoones pidada silmas ligipääsetavust ning

pinnase kandevõimet. Samuti peab olema asukohas tagatud soe, 42° C temperatuuri ja 3,5 bar survega

voolav vesi ja elektriühendus ning kasuks tuleb ka õlipüüduri olemasolu, mis võimaldab naftasaaduste

eraldamist veest.

Linnuhaigla püstitamiseks sobiva asukoha üle langetab otsuse KeA kriisistaap. Juhul, kui sündmuspaiga

ümbruskonnas on võimalik kasutada linnuhaiglana muid ehitisi või rajatisi, siis teeb vastava otsuse KeA

kriisistaap.

8.3 Eluslooduse päästetegevused sündmuskohal

ELF-i esindaja juhtimisel moodustatakse vabatahtlikest meeskonnad ning määratakse meeskonnajuhid.

Osa vabatahtlike suunatakse sündmuskohale lindude korjeks ning ülejäänud linnuhaiglasse.

Meeskondadesse jagunemine toimub vastavalt ülesannetele, mida vabatahtlik täitma peab. Kõik

tegevused sündmuskohal kooskõlastatakse päästetööde juhiga.

• Meeskond A moodustab rannikutsoonid (puhas ja must ala), läbipääsuvärava ning valmistab

ette vabatahtlikud mustale alale sisenemiseks isikukaitsevahenditega. Meeskonna ülesanne on täita

dokumentatsiooni alale sisenejate ja väljujate osas

• Meeskond B vastutab reostuse all kannatanud eluslooduse otsimise ja kogumise eest.

Meeskonnajuht tagab meeskonnaliikmete varustatuse nii isikukaitse-, püügi- kui ka

transpordivahenditega. Vajadusel määratakse vabatahtlikuid ennetava meetmena õliga

mittemäärdunud eluslooduse reostusallikast eemale tõrjumiseks. Püüdmismeeskonnad moodustakse

vähemalt kahest liikmest tagamaks vabatahtlike turvalisuse. Üldjuhul toimub lindude püük rannikult,

kuid koolitatud vabatahtlikud võivad püüdmisoperatsioone sooritada ka paadist. Täpsemad tegevused

lindude püüdmisel on kirjeldatud reostunud eluslooduse pääste käsiraamatus (Lisa 3). Kinnipüütud

linnud transporditakse vastuvõtupunkti õhuavadega pappkastis, lemmikloomade transpordiks mõeldud

kastides või vajadusel luigekotis. Lindude transpordivahend tuleb märgistada püüdmise kuupäeva,

kellaaja, koha, püüdja nime ning kui on määratav, ka liigiga. Üldjuhul transporditakse linde ühes

transpordikastis üksi, kuid erandkorras võib näiteks koloniaalse eluviisiga liike transportida ühes kastis

mitmekesi.

Esmajoones tegeletakse reostuse all kannatanud elusate isendite otsimise ja kogumisega, kuid

meeskonna vastutusel on ka surnud lindude kogumine vastavalt menetlust juhtiva KeA teenistuja

suunistele.

• Meeskond C määrab sündmuskohale lindude kogumiskoha või loob vastuvõtupunkti

sõltuvalt linnuhaigla asukohast. Kogumiskoht määratakse juhtudel, kus transport linnuhaiglasse

toimub vastavalt vajadusele ning linnu püügi ja haiglasse jõudmise vahele ei jää rohkem kui 2 h.

Juhtudel, kus linnuhaiglasse jõudmiseks võib kuluda rohkem kui 2 h, luuakse sündmuspaika

kogumispunkt (beachhead collection point), kus linde ka stabiliseeritakse vedeliku manustamise näol

iga 2-3 h tagant. Võimalusel toimub kogumispunktis esmane triaaž, kus jaotatakse loomad seisundi

alusel gruppidesse. Valiku tegemisel tuleb lisaks seisundile lähtuda ka lindude arvust, nafta tüübist

ning saadaolevatest ressurssidest ja ruumist.

17 (20)

• Meeskond D vastutab linnuhaigla toimimise eest. ELF-i esindaja määrab linnuhaigla tööde

juhi ELF-i vabatahtlike seast. Meeskonnajuhi ülesanne on määrata linnuhaigla erinevatesse üksustesse

(vastuvõtt, pesemine, loputamine, kuivamine ja veekindluse taastamine) koordinaatorid ning

vabatahtlikud.

8.4 Tegevused linnuhaiglas

Sündmuskohalt saabunud linnud võetakse vastu linnuhaigla vastuvõtupunktis, kus linnud

registreeritakse (sh täidetakse vastuvõtu vorm), teostatakse ülevaatus (kaalutakse, kraaditakse jne)

märgistatakse ajutise rõngaga ning määratakse määrdumise aste. Täpsemad vastuvõtuprotseduurid on

kirjeldatud reostunud eluslooduse pääste käsiraamatus (Lisa 3). Vastuvõtuprotseduuride eest vastutab

veterinaar või selleks õigustatud spetsialist.

Vastuvõtupunktist liiguvad loomad edasi triaaži, kus hinnatakse nende seisund ning otsustatakse,

millised loomad liiguvad edasi stabiliseerimisele, millised vajavad veterinaarset sekkumist või

kannatustest vabastamist. Stabiliseerimise kestvus on 48 h ja selle aja möödudes hinnatakse looma

seisundit uuesti ning otsustatakse, kas loom on valmis pesemiseks; vajab ta lisaaega seisundi

paranemiseks või kui seisund halvenes, kaalutakse kannatustest vabastamist.

Pesemise eeltingimuseks on stabiilne seisund ning pesemiseks sobivate tingimuste olemasolu (42° C

vesi). Pesemisele eelnevalt võib väga kleepuva õliga määrdunud linde eelkäidelda sooja rapsiõliga, mis

aitab õli pesu käigus paremini eemaldada. Reostunud linde pestakse pesukaussides või vannides, milles

on 1-2 %-iline nõudepesuvahendi lahus. Pesemistingimused ning pesemisjärjekord on täpsemalt

kirjeldatud reostunud eluslooduse pääste käsiraamatus (Lisa 3).

Pesemisele järgneb loputamine, milleks on vajalik sooja (42° C) voolava ning survega (3,5 bar) vee

olemasolu, et eemaldada kogu nõudepesuvahendi lahus sulgetelt.

Pesemisele ja loputamisele järgneb kuivamine ja sulestiku veekindluse taastamine. Kuivamine peab

toimuma rahulikus ja vaikses keskkonnas, kus kasutatakse vajadusel soojapuhureid sobiva temperatuuri

tagamiseks. Vastavalt linnu suurusele võib kuivamisprotsess kesta 30 minutit kuni kolm tundi.

Veekindluse taastamine toimub selleks mõeldud basseinis, vabatahtlike jälgimise all. Vajadusel

kaasata lindude käitumise eksperte, kes oskavad ära tunda külmetamise tunnuseid. Protsessi korratakse

pikendades basseinis viibimise aega. Veekindluse taastumise tunnuseks on veetilgad, mis lindude sulgi

mööda alla voolavad.

Lindude seisundi taastamise jooksul tuleb tagada linnuhaiglas puhtus ja korrashoid, mis hõlmab endas

tegevusi nagu igapäevane puuride puhastamine, toidunõude pesu, üldkasutatavate pindade koristus jne

(Lisa 3). Samuti tuleb silmas pidada, et lindude toidulaud erineb liigiti ning tagatud peab olema sobiv

toit.

8.5 Vabastamisele eelsed tegevused

Vabastamisele eelnevalt tuleb veenduda, et linnu seisund on taastunud: linnu käitumises, kehaseisundis,

verenäitajates ning kaalus ei täheldata erisusi. Täpsemad kriteeriumid on kirjeldatud eluslooduse pääste

käsiraamatus (Lisa 3). Samuti tuleb vabastamisele eelnevalt linnud rõngastada, et hinnata elujäämist

vabastamisele järgnevalt.

8.6 Vabastamine

Vabastamisel tuleb silmas pidada liike eripärasid (elupaigatüüp jmt), aastaaega ja ilmastikuolusid ning

valida ka vabastamiseks sobiv kellaaeg. Transport vabastamiskohta peaks olema võimalikult lühike ning

linde tasub vabastada mitmekesi koos. Vabastamisele on soovituslik kaasata vabatahtlikke, kes on

panustanud eluslooduse päästmisesse.

18 (20)

8.7 Vabastamisjärgne seire

Hindamaks vabastatud lindude ellujäämist, sigimist ning eluslooduse päästmise üldist edukust,

soovitatakse linde seirata. Lühiajaline seire vabastamispaigas annab esmase sisendi lindude

ellujäämisest, kuid pikaajaline seire võimaldab meil hinnata reostuse mõju populatsioonidele.

9. Muud tegevused sündmuskohal

9.1 Proovide võtmine ja keskkonnakahjude käsitlemine

Reostuse tõttu abitusse olukorda sattunud selgroogsete loomade (edaspidi loomade) suhtes rakendatakse

esmalt meetmeid nende elujõulisuse taastamiseks ning alles seejärel viiakse vajadusel läbi KeA

menetluse huvidest lähtuvad toimingud (näiteks isendi kahjustatuse või hilisema surma põhjuse

fikseerimine).

Reostuse tõttu surnud loomi ei eemaldata nende asupaigast enne, kui KeA uurija või menetlust juhtiv

inspektor (edaspidi menetluse juht) on läbi viinud vajalikud menetlustoimingud sündmuskohal. Nende

menetlustoimingute lõpetamisest teavitab menetluse juht koheselt päästetööde juhti ning KeA

kriisistaapi.

Kui surnud loomade eemaldamine nende asupaigast on tingimata vajalik päästetöö huvist lähtuvalt,

teavitab päästetöö juht sellest menetluse juhti. Viimane esitab sellisel juhul päästetöö juhile ettepanekud

päästetööde läbiviimiseks viisil, mis võimalikult vähe kahjustaks menetluse huve.

Surnud loomad kogutakse kokkuleppel menetluse juhiga kohtadesse, kus neid oleks võimalikult hõlbus

üle vaadata - kogumiskohas peab olema piisavalt ruumi loomade loendamiseks, määramiseks ja

ümberpaigutamiseks edasise veo jaoks (eelkõige ei tohi loomad olla, suletud ja/või raskesti avatavates

anumates). Kogumiskoht peaks olema varjuline (arvestades nii sealsete töötajate heaolu kui toimingute

tulemuslikkust) ja võimalikult vähe päästetöid häiriv. Kokkukogumisel tuleb kasutada vahendeid ja

viise, mis võimaldaksid kogumiskohas võimalikult hõlpsalt läbi viia vajalikke toiminguid

Rehabiliteerimise käigus surnud loomi ei viida jäätmekäitlusesse ilma, et oleks võimaldatud KeA-le läbi

viia vajalikke menetlustoiminguid. Tegevuste suhtes lepitakse täpsemalt kokku menetluse juhiga.

Surnud loomad võib kokkuleppel menetluse juhiga viia kogumiskohta. Surnud loomi ei viida

kogumiskohtadest ära ilma eelneva kokkuleppeta päästetöö juhi ja menetluse juhi vahel.

Kui päästetööd toimuvad pikemal rannaalal, võib selle KeA menetluse vajaduste seisukohast jagada

sektoriteks, millel igal on oma menetlusjuht. Nende tegevust korraldab sellisel juhul KeA esindaja

sündmuskoha juhtimisstruktuuris. Päästetööde ala jagamine sektoriteks otsustatakse sündmuskoha

juhtimisstruktuuris.

9.2 Jäätmekäitluse alused

Eluslooduse päästetegevuste käigus tekib paratamatult suurel hulgal erinevaid jäätmeid, mille seas on

nii segaolmejäätmeid, ohtlike tahkeid ja vedelaid jäätmeid, aga ka veterinaarseid ning loomseid

jäätmeid. Tekkivad jäätmed sorteeritakse järgmiselt:

• segaolmejäätmed; kui kogutakse kohapeal konteinerisse või kottidesse ja jäätmekäitleja tuleb

kohapeale järgi, võib tühjenduse tellida ükskõik milliselt jäätmevedajalt, kellel on

registreering OLMEJÄÄTMETE veoks. Kui jäätmed kogutakse kokku ja viiakse

käitluskohta, tuleb enne veenduda, et käitluskohal on õigus segaolmejäätmeid (jäätmekood

20 03 01) vastu võtta. AS RAGN-SELLS, AS Eesti Keskkonnateenused jt

• reostunud tööriietus ja –vahendid:

o ühekordseks kasutamiseks või kasutuskõlbmatuks muutunud tööriided ja –vahendid; kui

kogutakse kohapeal konteinerisse või kottidesse ja jäätmekäitleja tuleb kohapeale järgi, võib

tühjenduse tellida ükskõik milliselt jäätmevedajalt, kellel on registreering OHTLIKE

JÄÄTMETE veoks. Kui jäätmed kogutakse kokku ja viiakse käitluskohta, tuleb enne

veenduda, et käitluskohal on õigus selliseid ohtlikke jäätme (jäätmekood 15 02 02*) vastu

võtta. Võimalikud partnerid AS RAGN-SELLS, AS Epler & Lorenz jt

• ohtlikud tahked jäätmed (sealhulgas naftast läbiimbunud loomsed jäätmed):

19 (20)

o tahkestunud naftatükid, õlitoodetega tugevalt läbiimbunud loomad; kui kogutakse kohapeal

konteinerisse või kottidesse ja jäätmekäitleja tuleb kohapeale järgi, võib tühjenduse tellida ükskõik

milliselt jäätmevedajalt, kellel on registreering OHTLIKE JÄÄTMETE veoks. Kui jäätmed kogutakse

kokku ja viiakse käitluskohta, tuleb enne veenduda, et käitluskohal on õigus selliseid ohtlikke jäätme

(jäätmekoodid erinevad sõltuvalt sellest, mida täpsemalt üle antakse) vastu võtta. Võimalikud

partnerid AS RAGN-SELLS, AS Epler & Lorenz jt

• ohtlikud vedelad jäätmed:

o Vedelad õlijäätmed; kui kogutakse kohapeal konteinerisse või kottidesse ja jäätmekäitleja

tuleb kohapeale järgi, võib tühjenduse tellida ükskõik milliselt jäätmevedajalt, kellel on registreering

OHTLIKE JÄÄTMETE veoks. Kui jäätmed kogutakse kokku ja viiakse käitluskohta, tuleb enne

veenduda, et käitluskohal on õigus selliseid ohtlikke jäätme (jäätmekoodid erinevad sõltuvalt sellest,

mida täpsemalt üle antakse) vastu võtta. Võimalikud partnerid AS RAGN-SELLS, AS Epler & Lorenz

jt.

• loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud (ohtlikud)

jäätmed:

o antibiootikumid ja muud ravimid, süstlad jm . kui kogutakse kohapeal konteinerisse või

kottidesse ja jäätmekäitleja tuleb kohapeale järgi, võib tühjenduse tellida ükskõik milliselt

jäätmevedajalt, kellel on registreering OHTLIKE JÄÄTMETE veoks. Kui jäätmed kogutakse kokku ja

viiakse käitluskohta, tuleb enne veenduda, et käitluskohal on õigus selliseid ohtlikke jäätme

(jäätmekoodid nimistu alajaotisest 18 02) vastu võtta. Võimalikud partnerid AS RAGN-SELLS, AS

Epler & Lorenz jt

• Loomsed jäätmed käideldakse koostöös VIREEN AS-iga.

Jäätmete käitlemist sündmuskohal korraldab KeA kriisistaap koostöös jäätmebürooga ning

jäätmekäitlejate abil.

10. Eluslooduse päästetööde järgsed tegevused

10.1 Varustuse korrashoid

Eluslooduse päästetegevuse võib pidada lõpetatuks, kui viimased isendid on vabastatud või suunatud

pikaajalisse rehabilitatsiooni linnuhaiglast väljaspool. Tegevusele järgneb linnuhaigla varustuse lahti

võtmine ning komplekteerimine transpordiks KeA hoiuruumi Kasutatud varustus tuleb saata

määrdumise korral järelhooldusesse (vt punkt 4.1.5), kus varustus puhastatakse ja kuivatatakse, tagades

selle pikaajalise kestvuse. Varustuse järelhoolduse korraldab KeA HAO ning PäA vastutab varustuse

transpordi eest järelhooldusesse ning KeA hoiuruumi. Katki või kaduma läinud varustus tuleb

kaardistada jooksvalt, kuid vajadusel tehakse seda varustuse hoiuruumi tagasi paigutamisel. Vastav info

tuleb esitada plaani rakendamise aruandesse.

10.2 Kulude dokumenteerimine ja kulude hüvitamise nõude esitamine

Kõik juriidilised isikud ja asutused, kes kannavad kulusid seoses reostusest põhjustatud

eluslooduse päästega, dokumenteerivad tekkinud kulud võimaliku kahjunõude esitamiseks

kahju tekitajale. Selleks talletatakse kuludokumendid ning dokumenteeritakse (kirjeldades

sealjuures kulu tekke põhjuse) tekkinud kulud vastavalt strateegia- ja analüüsiosakonna

finantsjuhi poolt antud suunistele.

• Transpordikulud – kõik transpordikulud, mis on seotud konkreetse eluslooduse pääste

juhtumi lahendamisega (sh vabatahtlike transport sündmuskohale, sündmuskohal ja sealt ära);

• Olmekulud – kulud eluslooduse päästmisel osalevate isikute toitlustamiseks ja

majutamiseks; kulud vahenditele, mis on vajalikud konkreetse eluslooduse pääste juhtumi

lahendamiseks;

• Muud kulud – kõik kulud, mis on tekkinud seoses konkreetse eluslooduse pääste

juhtumi lahendamisega, mida ei oleks tekkinud juriidilise isiku või asutuse tegevuse käigus,

kui juhtumit poleks aset leidnud.

20 (20)

Kulude hüvitamiseks esitatakse nõue kahju tekitajale juriidiliste isikute ja asutuse poolt vastava

kokkuleppe kohaselt kas eraldi või ühiselt juhtumi lahendamise käigus.

10.3 Keskkonnale tekitatud kahjude määramine ja sissenõudmine

Eluslooduse reostuse, liikide ja hukkumise, elupaikade või kaitstavate alade kahjustamise ning

elupaikade taastamisega seotud keskkonnakahjude määramise ning reostuse tekitajalt sissenõudmisega

tegeleb KeA lähtudes keskkonnavastutuse seadusest.

10.4 Saastetasu määramine ja sissenõudmine

Õlireostusest tingitud saastetasu määramisel ja sissenõudmisel lähtutakse keskkonnatasude seadusest

ning selle sissenõudmisega tegeleb KeA koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

10.5 Reostuseelse seisundi taastamise juhtimine

Päästesündmuse lõppemisel võib jätkuda keskkonna reostuseelse seisundi taastamine, mille kava

lepitakse kokku enne päästesündmuse lõppu. Reostuseelse seisundi taastamist juhib KeA kriisistaap.

Kui reostuse edasine inimeste elu või tervist ning vara ja keskkonda vahetult ohustav levik on tõkestatud,

siis loeb päästeasutus hädaolukorra lahendamise lõpetatuks, teavitab sellest Siseministeeriumi, KeA-d

ja MeV-i ning annab sündmuskoha üle KeA-le keskkonna reostuseelse seisundi taastamise alaste

tegevuste korraldamiseks. Nimetatud tegevust ei käsitleta enam hädaolukorra lahendamisena.

Keskkonna reostuseelse seisundi taastamine algab pärast hädaolukorra lahendamise lõpetamise otsust

hädaolukorra juhi poolt või pärast päästetööde vajaduse lõppemist juhtumi puhul, mis polnud liigitunud

hädaolukorraks.

Taastamistegevuse alustamise ja lõpetamise otsustab KeA lähtuvalt kujunenud olukorrast.

10.6 Eluslooduse pääste plaani rakendamise aruanne

Eluslooduse päästetegevuste käivitamise järgselt tuleb koostada aruanne, mis hõlmab reostusjuhtumi

lahendamist teate saabumise hetkest, kuni reostuse likvideerimise ning eluslooduse päästetegevuste (sh

rehabiliteerimine) lõppemiseni. Aruande koostamise eesmärk on anda võimalikult täpne ülevaade

juhtumist, analüüsida päästetööde edukust ning teha ettepanekuid protsesside parendamiseks. Aruande

koostamise eest vastutab eluslooduse pääste plaani eest vastutav teenistuja.

10.7 Aruande koostamine HELCOM-ile

Vastavalt HELCOM-i eluslooduse reageerimise ekspertgrupp (EG Wildlife)21 ootusele, peab liikmesriik

koostama reostusjuhtumi lahendamisest raporti ning tegema sellest vastava ettekande ekspertgrupi

kohtumisel. Aruande koostamise ja ettekande tegemise eesmärk on jagada kogemusi reostusjuhtumi

lahendamisel ning anda võimalus teisele liikmesriikidel juhtumist õppida. Aruande koostamise ja

ettekande tegemise eest vastutab eluslooduse pääste plaani eest vastutav teenistuja.

Lisamaterjalid

Lisa 1 Reostussündmuste iseloomu ja raskusastmete ning vajalike reageerimismeetmete maatriks

Lisa 2 Päästeameti ametiabi taotluse vorm

Lisa 3 Reostunud eluslooduse pääste käsiraamat

21 https://helcom.fi/helcom-at-work/groups/response/eg-wildlife/

K Ä S K K I R I

3. aprill 2025 nr 1-1/25/55

Eluslooduse pääste plaani kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1 ja keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

“Keskkonnaameti põhimäärus” § 8 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. kinnitan Eluslooduse pääste plaani koos lisadega (lisatud), 2. tunnistan kehtetuks 28.02.2012 käskkirja nr 1-4.1/12/132 „Juhtimisskeemi elusloodusega

seotud hädaolukordade lahendamisel kinnitamine“, 03.04.2012 käskkirja nr 1-4.1/12/176

„Elusloodusega seotud hädaolukordade lahendamise juhendi kinnitamine“, 20.12.2013 käskkirja

nr 1-4.1/13/517 „Eluslooduse päästeplaani kinnitamine“ ja 19.01.2022 käskkirja nr 1-1/22/10

„Eluslooduse pääste plaani uuendamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Jaotuskava: Keskkonnaameti teenistujad

Saata teadmiseks: Kliimaministeeriumi merendusosakond, Päästeamet, Merevägi,

Põllumajandus-ja Toiduamet, Eestimaa Looduse Fond

Karmel Ritson

loomaabi peaspetsialist

järelevalve arendusbüroo

Lisa 2 Reostussündmuste iseloomu, raskusastmete ning vajalike reageerimismeetmete maatriks1

SÜNDMUSE TASE AMETKONDLIK AMETKONDLIK AMETKONDADE

VAHELINE RAHVUSVAHELINE LÄÄNEMEREÜLENE

EMSA kood ROHELINE KOLLANE PUNANE PUNANE PUNANE

KOORDINEERIJA MeV ‒ MOK MeV ‒ MOK (konsult.

CAT)

MeV – CAT MeV – CAT MeV – CAT

KAASATUD

ASUTUSED

KeA (mudelprognoos) KeA, PäA PäA, KeA,RiL jt PäA, KeA, RiL jt PäA, KeA, RiL jt

MEREREOSTUSE

KOOSTIS Pilsivesi või pesujääk Kerge naftatoode Toornafta, raske kütteõli

LAGUNEMISE AEG

MERE-

KESKKONNAS

Kiire

1‒3 h

Lühiajaline

3–8 h

Keskpikk

1‒5 p

Pikk

6‒15 p

Väga pikk

15+ p

HINNAGULINE

REOSTUSE KOGUS

Väike

1‒100 m3

Keskmine

< 1000 m3

Väike

< 1000 m3

Suur

> 1000 m3

Suur

< 1001–10 000 m3

Väga suur

> 10 000 m3

REOSTUSE

LEVIMISE

TÕENÄOSUS

Majandusvööndis,

tundlikele aladele ei levi

Territoriaalmeres,

keskkonnatundlikele

aladele jõudmine

ebatõenäoline

Territoriaalmeres,

tundlikele aladele

jõudmine tõenäoline

Sisemeres, tundlikele

aladele jõudmine

kindlalt juhtumas

Sisemeres ja randadel

MAJANDUSLIK JA

KESKKONNA-

MÕJU

Teiste laevade

reostumine välistatud

või ebaoluline

Teiste laevade ja taristu

reostumine võimalik

Laevateede ja ankrualade

reostumine tõenäoline

Randa ja sadamatesse

jõudmine tõenäoline

Elutähtsate mere- ja

sadama- teenuste

toimekatkestus

REAGEERIMINE

Eelistatud õhuseire,

võimalusel või vajadusel

kohapealne ülevaatus

Eelistatud õhuseire,

kohapealne ülevaatus

vajadusel

Vaja korduv õhuseire,

proovide võtmine; RT

laevade koristustegevuse

alustamine 6 h jooksul

Vaja korduv õhuseire,

proovide võtmine; RT

laevade koristustegevuse

alustamine 6 h jooksul

Vaja korduv õhuseire, proovide

võtmine; RT laevade

koristustegevuse alustamine 6 h

jooksul

REAGEERIVAD

RESSURSID

Eelistatud õhusõiduk,

vajadusel laev

Eelistatud õhusõiduk,

vajadusel MeV RT laev

Õhusõiduk, 1‒4 RT laeva Õhusõiduk, MeV, RiL,

naaberriigid, EMSA

varustus vajadusel

Õhusõiduk, MeV, RiL, Läänemere

riigid, EMSA

varustus ja laevad, vajadusel teised

REOSTUSE

KORISTAMINE

Koristamine ei ole

enamasti võimalik või

vajalik

Lokaliseerimine ja

koristamine võimalusel

absorbentpoomidega

Lokaliseerimine ja

koristamine

reostustõrjelaeva(de)ga

Lokaliseerimine ja

koristamine

reostustõrjelaevadega

Lokaliseerimine ja koristamine

reostustõrjelaevadega

1 Leitav aadressil: https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/01/20231223_A_MeV_Merereostust_rje_plaan-1.pdf

AMETIABI TAOTLUS

1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev

........................................................................................................................................

2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande

täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1

ja 3 sätestatud juhul)

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise

ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus

anda taotletav haldusakt või sooritada toiming

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

Kui taustavärv ei sobi, siis on erandkorras lubatav üleni valgeks peegeldatud logo (näiteks sinisel taustal).

Soovituslik on siiski õigele logole valge tausta tekitamine.

Pantone 349 CC:100 M:0 Y:83 K:47 40% black

LOGO VÄRVID

LOGO

LOGO ERANDKASUTUS

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 2

Autorid: Vanessa Ryan, Agni Kaldma, Mikael Ovegård Graafiline disain ja illustratsioonid: Alexandra Antell Kaanefoto: Björn Hillarp Tõlge eesti keelde MTÜ Studio Viridis Toimetaja: Inge Rajasaar

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 3

SiSSejuhatuS 5

2. Nafta mõju eluSlooduSele 6

3. Ülevaade Naftaga määrduNud eluSlooduSe pääSteSt 7

3.1. Kriisijuhtimine 8 3.2. Päästeoperatsiooni käivitamine 8 3.3. Reostusastmed 9 3.4. Olemasolevad naftaga määrdunud eluslooduse päästevahendid 9 3.5. Ennetavad meetmed 9 3.6. Päästetegevus ja vajalikud vahendid 10

4. dokumeNteerimiNe 11 4.1. Loomade dokumenteerimine 11 4.2. Personali ja vabatahtlike dokumenteerimine 11 4.3. Ressursside dokumenteerimine 11 4.4. Kirjalike protokollide kasutamine 11 trÜki ja kaSuta Registreerimise vorm vabatahtlikele 12 trÜki ja kaSuta Rehabilitatsioonikeskuse töö registreerimise vorm 13

5. liNNupääSte aluSed 14 5.1. Tervis ja tööohutus 14 5.2. Loomade heaolu 16

6. hoolduSkeSkuSe ÜleSehituS ja rajatiSed 17

7. majutuS 18

8. otSimiNe ja pÜÜdmiNe 19 8.1. Otsimise ja püüdmise meeskonnad 20 8.1.1. Inimeste ohutus 20 8.2. Lindude püüdmine 20 Püüdmisstrateegia 21 Pärast kättesaamist 22 Ettevaatust 23 8.3. Surnud naftaste lindude kogumine 24 8.4. Transport 24 8.5. Ajutine hoidmine 25 trÜki ja kaSuta Teabeleht transpordikastidele 26

9. Triaaž 27

10. vaStuvõtt ja StabiliSeerimiNe 28 Lindude vastuvõtuprotseduurid 28 Vereproovide võtmine 29 Kaalumine 30

trÜki ja kaSuta Patsiendi vastuvõtu vorm 31 trÜki ja kaSuta Määrdumise astme kindlaks määramise vorm 32 trÜki ja kaSuta Päevane ravivorm 33

11. NaftaSte liNdude peSemiNe 34 11.1. Pesemise eeltingimused 34 11.1.1. Linnu seisukord 34 11.2. Pesemine ja loputamine 34 Suletest 34

Pesemine 35 Loputamine 36 Probleemsed piirkonnad 37

11.2.1. Pesemine ja vabatahtlikud 37

trÜki ja kaSuta Pesuvahendi doseerimise tabel 38 trÜki ja kaSuta Vee kvaliteedi tabel 38

12. kuivatamiNe ja SuleStiku veekiNdluSe taaStamiNe 39

Kuivatamine 39 Puhaste lindude käsitsemine 39 Veekindluse taastamine 40

13. baSSeiNide ÜleSehituS ja töökorralduS 41

13.1. Lindude hooldus basseinis 41

14. igapäevaNe töögraafik rehabilitatSiooNikeSkuSeS 42

14.1. Koristamine 42 Puuride puhastamine 43 14.2. Vigastuste ja surnud lindude tuvastamine 43 14.2.1. Kaasuvad probleemid 43 14.3. Toitmine 44 14.3.1. Toitmisvariandid ja -graafikud 44

Sondiga toitmine 46 14.4. Ravimite manustamine 47 14.5. Nõude pesemine 47

15. vabaStamiNe 48

Kasutatud kirjandus 49

Sisukord

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 4

© B

jö R

N H

IL LA

R P

© B

jö R

N H

IL LA

R P

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 5

1. Sissejuhatus Läänemeri on üks tihedamini laevatavaid merealasid maailmas. Naftatankerid, reisi- ja kaubalaevad künna- vad niigi reostunud merd, põhjustades kahjuks igal aastal nii õnnetusi kui ka tahtlikke reostusi. Läänemeri on unikaalne riimveeline keskkond, mis pole oluline mitte ainult siin pesitsevatele ja toituvatele linnuliikidele: kaks korda aastas on tema külalisteks miljonid migratsiooniteel olevad linnud.

Et mereliiklus Läänemerel kasvab ning ehitatakse üha suuremaid laevu, peame kohanema muutuva riski- stsenaariumiga ja valmistuma halvimaks stsenaariumiks, mille kohaselt võib merre voolata tuhandeid tonne naftat. Läänemerd on tabanud mitmed naftaõnnetused, mis on viinud merelindude reostumiseni, hinnanguli- selt hukkub igal aastal tuhandeid linde väikesemate õnnetuste või tahtliku reostamise tõttu.

Tänapäeval on juba üldtunnustatult olemas mitmeid seaduslikke, eetilisi, looduskaitselisi ja ühiskondlikul arvamusel põhinevaid argumente määrdunud loomade rehabiliteerimise toetamiseks. Lihtinimlikultki on meil moraalne kohustus vähendada kahju, mida oleme ise põhjustanud. Väga tähtis on seejuures asjaolu, et hästi organiseeritud rehabiliteerimisega saab vähendada loomade kannatusi ning see on oluline looduskaitseline tegevus nii kohalike kui ka piirkondlike linnupopulatsioonide säilimisel. Rehabiliteerimine annab ühtlasi ko- halikule kogukonnale võimaluse suunata oma pingutusi süstemaatiliselt ja tulemuslikult olukorras, mis ilma planeerimiseta muutub kiiresti kaoseks.

Käesolev juhendmaterjal püüab anda baasteadmised nii vabatahtlikele kui ka kohalikele ja riiklikele insti- tutsioonidele reostunud eluslooduse päästmise valdkonnas ja metoodikas. Käsiraamat üritab ühte koondada eluslooduse rehabiliteerijad kogu Läänemere keskosas, et tagada eluslooduse rehabiliteerimine parimale väljakujunenud praktikale ja ühiselt kokku lepitud standarditele vastavalt.

Oleme ammutanud teadmisi ja väärtuslikku informatsiooni paljudest juhenditest, käsiraamatutest ja proto- kollidest, mis käsitlevad naftaga reostunud eluslooduse päästmist, samuti mitmetest vestlustest metsloomade rehabiliteerijate ning ametkondade esindajatega. Soovime tänada kõiki, kes meid sellel teel on aidanud. Viited kasutatud allikatele on leitavad käsiraamatu lõpust. Meie eriline tänu kuulub Sophie Vanroose`ile, sest käsi- raamat põhineb paljuski tema materjalidel ja protokollidel, mida kasutatakse Oostende metsloomade taastus- keskuses Belgias. Suur aitäh ka Hugo Nijkampile Sea Alarm Foundation`ist väärtusliku sisendi andmise eest.

Vanessa Ryan Agni Kaldma Mikael Ovegård Merekeskonna kaitse spetsialist Projektijuht Projektijuht WWF Finland Eestimaa Looduse Fond KFV’s Riksförbund

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 6

2. Nafta mõju eluSlooduSele Nafta mõjutab vette sattudes kogu ökosüsteemi. Naftareostus võib vähendada fütoplanktoni tootmist ja põhjustada häireid toiduahela tipuni, kus asuvad näiteks hülged ja röövlinnud. Põhjaselgrootud võivad kattuda naftaga, mistõttu nad ei saa enam hapnikku, kahjustada saab kalade ja lindude paljunemine ning areng. Seejuures on ainult osa nafta toimest elusor- ganismidesse ja ökosüsteemi silmaga nähtav.

Nafta on mürgine enamikule elusorganismidele ning mõjutab eri liike kas otseselt või kaudselt. Kõige nähtavam mõju on väline: sulgede või karvkatte külge kleepunud nafta takistab loomade liikumist, muudab nende käitumismustreid ning mõjutab soojusregulat- siooni ja toitumist. Nafta rikub merelindude sulgede vettpidava struktuuri, mille tagajärjel sulestik märgub ning lind külmub.

Sulestiku välisele määrdumisele lisanduvad sise- mised füsioloogilised muutused, mida põhjustab nafta sattumine seedeelundkonda sulestiku kohendamise

Sulgede määrdumine naftaga mõjutab lindude termoregulatsiooni, sest nafta lõhub sulgede vetthülgava struktuuri.

© B

jö R

N H

IL LA

R P

või toidu kaudu. Nafta kahjustab siseelundite, (nt maksa ja neerude) talitlust, mõjutab kogu seedesüs- teemi ning võib vähendada viljakust. Naftaosakesed lagundavad vere punaliblesid, mis omakorda põh- justab aneemiat. Sellele järgneb vere hapnikuvae- gus, mis ei võimalda merelindudel, kes oma toitu merepõhjast saavad, enam sukelduda. Nafta kuulub ka vähkitekitavate ainete hulka. Nafta kaudne mõju üksikisenditele või tervetele populatsioonidele ilm- neb nende elupaikade ning toidu hävimises. Sageli kannatavad naftaõnnetuse järel hooldusele toodud linnud veepuuduse all, on aneemilised, alajahtunud ja kõhnunud.

Naftaga määrdunud lindude eest hoolitsemisel peavad vabatahtlikud ja personal teadma, et nad tegelevad toksilise ainega. Korralik instrueerimine tervise ja tööohutuse valdkonnas on äärmiselt oluline, et vältida ohtu rehabilitatsiooniprotsessis osalevate inimeste enda tervisele.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 7

3. Ülevaade Naftaga määrduNud eluSlooduSe pääSteSt Naftareostuse juhtudes on liiga hilja hakata mõtlema reostunud eluslooduse pääste strateegiale. Erineva- tel riikidel on erinev lähenemine, alates kõigi reostu- nud loomade mahalaskmisest kuni soovini püüda ja rehabiliteerida nii palju loomi kui võimalik. Peamine küsimus, mida tihti esitatakse, on: miks rehabilitee- rida reostunud loomi? Loomulik vastuküsimus võiks olla: miks mitte? Meil on näiteid paljudest naftareos- tustest üle maailma, mis tõestavad, et rehabiliteeri- mine ei ole mitte lihtsalt võimalik, vaid üha rohkem edukas ning üha rohkem terveid isendeid vabas- tatakse tagasi nende loomulikesse elupaikadesse. Kasvanud teadmised parimatest rehabilitatsiooni meetoditest annavad meile paremad võimalused eduks juhul, kui naftareostusse satuvad ohustatud liigid või kohalikud väikesed populatsioonid.

Reostunud eluslooduse pääste põhieesmärk on vähendada loomade kannatusi ning kaitsta populat- sioone. Suuremahulise reostuse korral võivad sajad või tuhanded loomad – peamiselt merelinnud – naf- taga määrduda. Selline olukord võib kiiresti muutuda juhitamatuks, kui ei järgita kehtestatud reegleid ja parimat praktikat ega võeta appi kogenud rehabili- teerijaid. Naftaga määrdunud elusloodus on tundlik teema, mis võib asjatundmatu sekkumise korral viia soovimatute tagajärgedeni. Näiteks võib kaastunne ja soov hädalisi aidata viia omaalgatusliku tegutse- miseni, mille käigus ilma teadmisteta isikud teevad oma „rehabilitatsioonikeskuse“ või hakkavad linde pesema ja ravima kodus. Organiseeritud elusloodu- se pääste puudumine on sageli viinud ühiskondliku rahulolematuseni ning koolitamata isikute ja organi- satsioonide isetegevuseni. Halvimal juhul võib selli- ne olukord takistada reostustõrje operatsiooni, kuid samuti suurendada reostuse levikut seni reostamata aladele. Asjatundlikult juhitud päästeoperatsiooni organiseerimine aitab seda olukorda kontrolli all hoi- da. Nii toimides saab tagada inimeste ohutuse ning loomade heaolu, ühtlasi antakse kohalikele elanikele ja vabatahtlikele võimalus rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks, samuti võimaldab see hankida olulist teaduslikku informatsiooni.

Reostunud eluslooduse päästeoperatsiooni kulg ja vajadused on tihti väga ettearvamatud. Nafta mõju loomadele, leitud reostunud loomade arv on erinevate reostusjuhtumite korral erinev, sõltudes ilmastikutingimustest, aastaajast, rändeteedest, ohustatud liikide esinemisest ja paljust muust. Esi- mesed reostunud loomad võidakse leida peaaegu kohe pärast reostuse avastamist, kuid teinekord ka päevi või nädalaid hiljem. Võib olla olukordi, kus leitakse vaid käputäis määrdunud linde iga päev, või olukordi, kus tuhanded määrdunud linnud jõuavad kaldale üheaegselt.

Pärast reostust leitud naftaga määrdunud lindude kogus võib suuresti varieeruda.

Kohene õige reageerimine on õnnestunud elusloo- duse päästeoperatsiooni võti ning kindlustab selle, et määrdunud loomad kogutakse kiiresti kokku ning nende kannatused on minimeeritud kas humaan- se rehabilitatsiooni või hukkamise läbi. Reostunud eluslooduse päästmine peab olema aus protsess, mis on organiseeritud, efektiivne, läbipaistev ning kõiki osapooli kaasav. Professionaalselt juhitud elus- looduse päästeoperatsioon on hõlmatud üldisesse reostustõrje operatsiooni juhtimisse ning põhineb parimatel saadaolevatel eluslooduse rehabilitatsioo- ni meetoditel.

© ju

H A

N I K

O IV

u S

A A

R I

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 8

3.1. kriiSijuhtimiNe Erinevates riikides on kasutusel erinevad naftareostus- tõrje juhtimisstruktuurid, kuid reostunud eluslooduse pääste peaks olema alati integreeritud üldisesse kriisi- juhtimise süsteemi. See tagab eluslooduse päästjate ja vastutavate ametkondade funktsionaalse koostöö ning samuti selle, et informatsioon liigub ja ressursse ning inimesi on võimalik efektiivselt kasutada.

Naftaga määrdunud eluslooduse pääste organisa- toorne struktuur.

3.2. pääSteoperatSiooNi käivitamiNe Naftareostuse juhtudes tuleb naftaga määrdunud eluslooduse päästjad mobiliseerida niipea kui või- malik. Isegi kui naftaga määrdunud loomi pole veel leitud, on oluline eluslooduse päästeüksused valmisolekusse seada, võttes arvesse asjaolu, et kõikide ressursside täielik valmisolek võib võtta aega. Seetõttu on tähtis, et kõik reostustõrjesse kaasatud ametkonnad, olgu see siis merel või rannas, olek-

sid teadlikud olemasolevatest eluslooduse pääste ressurssidest ja sellest, kuidas neid mobiliseerida. Eelnev koostöö, ühised õppused ning planeerimine eluslooduse päästjate ja reostustõrje ametkondade vahel on selleks väga tähtsal kohal. Eluslooduse päästjate kontaktandmed peavad olema kergesti kät- tesaadavad kõikides maades ja olema ajakohastatud.

© j0N

A S

P å

LS S

O N

Õigeaegne reageerimine on eduka päästeoperatsiooni alus.

Pesemiskohtade koordinaator

Naftareostuse pääste juhtimine

Naftaga määrdu- nud eluslooduse pääste juhtimine

Otsimise ja kogumise juht

Pesemise juht Rehabilitatsiooni juht

Personalijuht Administratsiooni juht

Otsimise ja kogumise varustuse koordinaator

Rehabilitatsiooni- keskuse koordinaator

Isikukaitse- vahendite koordinaator

Finantsjuht

Pesemisvahendite koordinaator

Söötmise koordinaator

Tervise ja ohutuse koordinaator

Toidu ja toitlustamise koordinaator

Kogumispunkti koordinaator

Puuride ja basseinide koordinaator

Vabatahtlike koordinaator

Vabatahtlike majutuse ja transpordi koordinaator

Transpordi koordinaator

Alalise personali koordinaator

Sissejuhatava kursuse koordinaator

Veterinaaria koordinaator

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 9

3.3. reoStuSaStmed Reostustõrje ametkonnad peavad olema teadlikud nende kasutuses olevate ressursside kättesaadavu- sest ning hulgast. Kohalikke või regionaalseid res- sursse võib jätkuda vaid teatud piiratud arvu määrdu- nud lindude päästmiseks ning kui see arv suureneb, võib osutuda vajalikuks riikliku või rahvusvahelise ressursi mobiliseerimine.

Reostusastmed võimaldavad klassifitseerida reos- tusjuhtumeid vastavalt sellele, kui laiaulatuslikud nad on ning milleks kohalikke, regionaalseid või riiklikke ressursse jätkub. Tavaliselt on kasutusel kolmeast- meline mudel, kus 1. aste tähistab kohaliku mõjuga juhtumit, 2. aste riikliku mõjuga juhtumit ning 3. aste juhtumit, mille puhul on vajalik rahvusvaheline abi. Oluline on need astmed eelnevalt defineerida, et ametkonnad teaksid, millal kohalikud või riiklikud ressursid muutuvad kriitiliseks või millal neid enam ei jätku. Reostusastmed võivad põhineda erinevatel kriteeriumidel, näiteks päästevõimekus (kui mitut loo- ma on kohalikud, regionaalsed või riiklikud ressursid võimelised päästma) või liigipõhisus (kas strateegia erineb levinud või ohustatud liikide osas).

3.4. olemaSolevad Naftaga määrdu- Nud eluSlooduSe pääStevaheNdid Paljudes Läänemereäärsetes riikides on olemas vigastatud metsloomade abistamisega tegelevad organisatsioonid. Mitmetel neist on ulatuslikud teadmised ja kogemused naftaga määrdunud loo- made käsitsemisest ning neil on olemas ka selleks vajalikud vahendid ja koolituse läbinud vabatahtlike andmebaasid. Sellised organisatsioonid võivad anda ekspertteadmisi, kaasata treenitud personali, vabatahtlikke ja materiaalseid vahendeid ametkon- dade abistamiseks eluslooduse päästel. Teadmised selliste ressursside olemasolust ning sellest, mida need organistatsioonid ning ametkonnad üksteiselt ootavad, aitab päästeoperatsiooni võimalikult tõhu- salt liikuma panna.

Vabatahtlikud on reostunud eluslooduse pääs- tel äärmiselt oluline ressurss, eriti siis, kui nad on läbinud koolitusi ja ühinevad päästeoperatsiooniga mõne organisatsiooni kaudu, millel on kokkulepitud protokollid ning standardid eluslooduse päästeks ning neil on ametkondadega eelnev koostöökoge- mus. Eestis koordineerib treenitud vabatahtlikke Eestimaa Looduse Fond (ELF), Soomes World Wide Fund for Nature (WWF) ja Rootsis Katastrofhjälp Fåglar och Vilt (KFV). Informatsioon vabatahtlike kohta on kättesaadav nende organisatsioonide kau- du, kontaktandmed leiab leheküljelt 10.

3.5. eNNetavad meetmed Üks esimesi samme, mis naftareostuse juhtudes kohe ette võtta tuleb, on tuvastada alad, mis saavad kõige suurema löögi, ja alad, kus saab naftalevi- ku tõkestamiseks kasutada ennetavaid meetmeid. Loomade eemalhoidmine reostunud aladest võib olla palju lihtsam, odavam ja vähem töömahukas, kui nende püüdmine ja pesemine. See eeldab, et eluslooduse päästjad oleksid kaasatud kohe pärast reostuse tuvastamist. Ennetavad meetmed on kõik meetmed, mida rakendades ennetatakse loomade määrdumist naftaga neid reostuspiirkonnast eema- le peletades ja/või puhtaid loomi ennetavalt kinni püüdes.

Eemalepeletamise tehnikad (valju hääle kasutami- ne, visuaalsed või muud sensoorsed abinõud) lindu- de peletamiseks töötavad kõige paremini väikestel ja hästi piiritletud aladel. Suurte triivivate naftalaikude korral võib olla raske hõlmata tervet kahjustatud ala ja puhtaid alasid ei pruugi lindude läheduses ollagi. Enamasti omavad kohalikud ornitoloogid teadmisi kohalike liikide, nende pesitsusalade ja käitumishar- jumuste osas, mida on võimalik peletamise planee- rimisel kasutada. Eemalepeletamiseks on tarvis teadmisi ja mitmekülgset varustust, näiteks gaasi- kahureid valju lärmi tegemiseks või lippe ja läikivaid linte visuaalseks peletamiseks. Kui reostust ei ole võimalik kiiresti likvideerida ning reostustõrjeope- ratsioon kestab pikka aega, võivad loomad pidevalt kasutatavate peletamisvahenditega harjuda, nii et valida tuleb teistsugune strateegia.

Ennetavat püüki tuleks eelistada näiteks juhul, kui kohalik ohustatud asurkond on naftaga määrdumas. Sel juhul on parem need loomad kas kinni püüda ja puhtale alale ümber paigutada või hoida neid aju- tiselt rehabilitatsioonikeskuses, kuni nafta on ära koristatud.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 10

3.6. pääStetegevuS ja vajalikud vaheNdid Reostunud eluslooduse päästetegevuse etapid on järgmised: otsimine ja kogumine, stabiliseerimine, pesemine ja pesujärgne rehabilitatsioon. Detailsema informatsiooni erinevatest päästeetappidest võib leida selle käsiraamatu hilisematest peatükkidest.

Kõik need tegevused nõuavad vahendeid. Elus- looduse päästjad ja vabatahtlikud vajavad transporti, majutust ja toitu, lisaks isikukaitsevahendeid ja kind- lustust. Ka meditsiiniteenused ning tervise ja töö- ohutuse nõuetega arvestamine peab olema tagatud. Enamasti vastutavad nende teenuste kättesaada- vuse eest päästeoperatsiooni juhtivad ametkonnad. Riiklikud õigusnormid võivad sätestada täpsemalt vabatahtlike kaasamise päästetöödele ja näiteks töölt puudutud päevade kompenseerimise.

Nimekiri päästetegevuseks vajalikest vahenditest on pikk, sisaldades võrke, puure, pappkaste, pese- misvahendeid, veterinaari varustust, loomade sööki jne. Ametkonnad ja vabatahtlikud organisatsioonid peavad kokku leppima, kuidas vajaminevad tarvikud soetatakse ja hüvitatakse, see võib olla sätesta- tud ka riiklikes päästeplaanides. Rehabiliteerijatel on enamasti olemas teatud ressursid, mida jätkub esimeseks paariks päevaks, seejärel on vaja varusid täiendada. Oluline on, et algusest peale on määratud ja heaks kiidetud varustuse soetamise ning lõplike aruannete käsitlemise kord.

KoNtaKtorgaNiSatSiooNid

eeSti: • Eestimaa Looduse Fond (ELF): www.elfond.ee • Eesti Keskkonnaamet: www.keskkonnaamet.ee • Eesti Päästeamet: www.rescue.ee • Eesti Keskkonnainspektsioon: www.kki.ee

rootSi

• KFV – Katastrofhjälp fågel och vilt: www.kfv-riks.se • Svenska Blåa Stjärnan: www.svenskablastjarnan.se • Swedish Civil Contingencies Agency (MSB): www.msb.se • Swedish Coast Guard: www.kustbevakningen.se

Soome • Finnish Environment Institute (SYKE): www.syke.fi • Itä-uusimaa Rescue Service: www.iupl.fi • WWF Finland: www.wwf.fi

rahvuSvaheliNe

• Sea Alarm Foundation: www.sea-alarm.org • The International Tanker Owners Pollution Federation Limited (ITOPF): www.itopf.org • International Bird Rescue (IBR): www.bird-rescue.org • Tristate Bird Rescue and Research: www.tristatebird.org • Oiled wildlife care Network: www.owcn.org

Otsimiseks ja püüdmiseks vajalikud vahendid sisaldavad suures koguses pappkaste.

© TO

N I jO

K IN

E N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 11

4. doKumeNteerimiNe

Asjatundlikult juhitud eluslooduse pääste on hõlma- tud üldisesse reostustõrje juhtimisse ning põhineb parimal saadaoleval metoodikal. Kõik vastuvõetud otsused ja rakendatud meetmed peavad olema hooli- kalt dokumenteeritud järgmistel põhjustel:

• et tagada läbipaistvus ja aruandlusvõimekus; • et võimaldada hindamist ja teaduslikke uuringuid (nt hinnata linnupopulatsioonile tekitatud kahju); • et võita ühiskondlik usaldus ning säästa raha; • et garanteerida kahjunõuete hüvitamine (reostajalt

kulude sissenõudmisel); • et tagada reageerijate tervis ja tööohutus ning kindlustada loomade heaolu.

4.1 . loomade dokumeNteerimiNe Kõigile taastuskeskusse vastuvõetud loomadele tehakse vastuvõtu ja igapäevase ravi kaart, mis käib loomaga kaasas kogu rehabilitatsiooni protsessi jook- sul. Kõik konkreetset looma puudutav on kaardile kirja pandud. Üldine reegel on, et parem on kirjutada üles liiga palju informatsiooni, kui jätta midagi välja.

Surnud loomad dokumenteeritakse samuti hoolikalt ning loendatakse liigiti ja sooti. Lahkamised on vajali- kud, et hinnata hiljem mõjusid populatsioonidele.

Inimeste, loomade ja varustuse hoolikas dokumenteerimine on päästeoperatsiooni eduks äärmiselt oluline.

4.2. perSoNali ja vabatahtlike doku- meNteerimiNe Taastuskeskuses töötavad inimesed on dokumenteeri- tud kahel viisil: saabumisel täidavad vabatahtlikud an- keedi oma isikuandmetega (nimi, aadress, telefoni nr). Personal ja vabatahtlikud peavad nõustuma järgima ka tööeeskirju ning allkirjastama vastava vormi. Lisaks on

kõik vabatahtlikud kirjas tööajatabelites, kus on arves- tatud kõigi isikute töötunnid. Kogu personali saabumine ja lahkumine kantakse iga päev neisse tabelitesse. Väljatrükitavad vabatahtlike registreerimisvormid töö- tamiseks taastuskeskuses või loomade püüdmisel on lehekülgedel 12 ja 13. Vabatahtlikud peavad registree- ruma iga kord, kui nad tööle tulevad. Pärast registreeri- misvormi allkirjastamist tehakse neile instruktaaž. Töölt lahkumine tuleb samuti alati registreerida. Töögraafikud pannakse üles teadetetahvlile ning on äärmiselt oluline, et vabatahtlikud peavad neist kinni. Igast vigastusest või haigusjuhtumist, ükskõik kui väiksest, tuleb teavita- da personali eest vastutavat isikut. Vabatahtlikel peab olema kehtiv tervisekindlustus.

4.3. reSSurSSide dokumeNteerimiNe Eluslooduse pääste operatsioonil kasutatavad vahen- did, teenused ja varustus peavad olema heakskiidetud ning dokumenteeritud. Iga sooritatud ostu kohta peab olema ostutšekk, isegi kui vabatahtlikel on palutud tulles midagi kaasa osta. See on oluline, et kindlusta- da kahjunõuet reostuse põhjustaja vastu ning selleks, et hinnata päästeoperatsiooni protsessi ja selleks kulutatud ressursse.

Kõik tekitatud jäätmed ning reovesi tuleb samuti dokumenteerida, kuna selle käitlemisega seonduvad kulutused. Vabatahtlikel palutakse alles hoida kõik kviitungid ning raporteerida juhtumitest, kui isiklik vara on päästeoperatsiooni käigus läinud kaduma või katki või on see varastatud. Kõik kviitungid kogutakse kokku ning säilitatakse.

4.4. kirjalike protokollide kaSutamiNe Dokumenteerimise osa on ka kirjalike protokollide, nagu näiteks reostunud eluslooduse rehabilitatsioon, struktuuride käsuahel, reostustõrjeplaan jms, kasuta- mine. See annab personalile ja vabatahtlikele või- maluse teatud standardite järgimiseks, aitab õppida minevikus tehtud vigadest ning hoiduda uute vigade tegemisest. Samuti aitab see töötada kiiresti ja orga- niseeritult, võimaldades ühtlasi päästeoperatsiooni rekonstrueerimist. Kirjalikke protokolle tuleb pidevalt kaasajastada ning neid peaks olema lihtne muuta, kui tõestatakse, et uued meetodid on efektiivsemad.

© P

ä IV

I S E

P P

ä N

E N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 12

trÜki ja kaSuta

regiStreerimiSe vorm vabatahtlikele

Rehabilitatsioonikeskuse nimi ja number:

Isiklik registreerimise number:

ISIKLIKuD ANDMED

Nimi:

Rahvus:

Aadress:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

Isikukood:

Esimese registreerimise kuupäev:

Töö lõpp:

Tööperioodide arv:

KONTAKTISIKu ANDMED

Nimi:

Aadress:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

Kinnitan, et antud informatsioon on õige. Olen tutvunud rehabilitatsioonikeskuse reeglite ja juhenditega, järgin neid ning kõiki teisi rehablilitatsioonikeskuse personali ja juhendajate poolt antud korraldusi. Olen teadlik, et mul ei lubata enam töötada, kui neid reegleid eiran.

Allkiri Kuupäev

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 13

rehabilitatSiooNikeSkuSe töö regiStreerimiSe vorm

Rehabilitatsioonikeskuse nimi ja number:

Kuupäev:

Vahetus:

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

Nimi Isiklik registreerimise number

Sissekirjutamise aeg Väljakirjutamise aeg

Allkiri Allkiri

trÜki ja kaSuta

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 14

5. liNNupääSte aluSed

5.1 terviS ja tööohutuS Reostunud elusloodusega töötades tuleb silmas pi- dada mitmeid riske. Nagu eelnevalt öeldud, on nafta toksiline aine ning võib põhjustada terviserikkeid, näiteks hingamisprobleeme ja nahaärritusi. Lisaks naftasest töökeskkonnast tulenevatele riskidele on ohtlikud ka metsloomad, kes võivad põhjustada päästjatele tõsiseid vigastusi. Kõik metsloomad kannavad parasiite, baktereid ja nakkusi. Suurem osa neist võib kanduda ka inimestele (zoonoosid) või teistele loomadele. Seepärast ongi kehtestatud ranged tervise ja tööohutuse reeglid, mida tuleb loomadega tegelemast järgida. Reegel number üks on: inimeste ohutus ennekõike. Esmaabivahendid peavad olema alati kättesaadavad ning vajalikud

isikukaitsevahendid saadaval. Kasulik on paiguta- da ohutus- ja hügieenireeglid ning võimalikke riske puudutav informatsioon hästi nähtavasse kohta. Alla 18-aastaseid, rasedaid, nõrgenenud immuunsüs- teemi, allergiate või astma all kannatavaid isikuid reostunud loomadega tööle ei lubata. On oluline, et kõik reostunud loomi käsitsevad isikud saavad neist reeglitest aru ning informeerivad juhtkonda kõigist oma haigustest või muudest seisunditest, mis võivad takistada neid reostunud loomadega tegelemast.Töö võib olla tüütu ning vaimselt ja kehaliselt kurnav. Al- koholi ning narkootiliste ainete tarbimine reostunud eluslooduse päästeoperatsioonil on rangelt keelatud ning reeglite ja juhiste rikkujaid tööle ei lubata.

põhireeglid, mida peab meeleS pidama

tööohutuSekS hÜgieeNikS ja puhtuSekS

Tee sagedasi pause – lisapausid on paremad kui väsinud tööline.

Ravi ja desinfitseeri kõiki haavu, olenemata nende suurusest.

joo piisavalt vett ja söö korralikult ja regulaarselt.

Pese regulaarselt oma käsi, see on väga tähtis.

Raporteeri igast probleemist või õnnetusest juhendajale.

Hoia eraldi puhtad ja naftased linnud ning puhas ja naftane varustus.

Pööra tähelepanu kirjalikule infole. Rehabilitatsioonikeskuses on alati tähtsad teated seinal. Info võib muutuda, seega loe juhiseid teadetetahvlil regulaarselt. Kom- munikatsioon on tähtis.

Hoia töökoht puhas ja korras. Et inimesed ei komistaks, ei tohi põrandale asju vedelema jätta.

Hoia elektrikaablid ja pistikupe- sad kuivad, et vältida elektrilööki. Kaableid ei tohi kunagi vette panna.

Mitte kunagi ei tohi süüa või juua aladel, kus hoitakse loomi.

Rehabilitatsioonikeskuses on suit- setamine keelatud. Suitsetamise kohad on ette nähtud õues.

Kasuta eraldi riideid ja rätikuid töötamise ajal ning puhkamise ja söömise ajal.

Alati kanna sobivat kaitsevarus- tust. Isikukaitsevahendid varieeru- vad vastavalt ülesandele.

Hoia varustust alati õiges kohas, et seda oleks võimalikult lihtne leida.

Kanna sobivaid jalatseid, põran- dad võivad olla libedad ja märjad.

Säilita eraldi alad loomadele ja vabatahtlikele.

Tervise ja tööohutuse reeglid peavad olema hästi nähtavad.

© P

ä IV

I S E

P P

ä N

E N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 15

Isikukaitsevahendid naftaga määrdunud elusloodu- se päästel varieeruvad vastavalt töötingimustele ja ülesannetele. Allpool on nimekiri vajalikust varustu- sest. - Soe/külm riietus vastavalt ilmale - Veekindel PVC kiht - Ühekordselt kasutatav kaitsekombinesoon - Naftakindlad saapad - Naftakindlad kindad - Kaitseprillid - Ühekordselt kasutatavad respiraatorid või pool-

maskid naftaaurude ja/või õhu kaudu levivate haiguste kaitseks

- Pikad pesemiskindad - Veekindel põll - Nitriilkindad

töö ohud loomad: HAMMuSTuSED, NOKAHOOBID. Tundlikud kohad: käed, randmed, silmad. Ohutusmeetmed: kindad, kaitseprillid, hea käsit- semise tehnika – hea treening ja kogemus. Alati pea meeles, et sa tegeled metsloomadega, kes võivad oma käitumiselt olla ettearvamatud. HAIGuSED, ZOONOOSID, PARASIIDID Ohutusmeetmed: kindad, käte pesemine, maskid. Puhtus taastuskeskuses. Nafta: NAHAARRITuS SISSEHINGAMISEL TERVISEPROBLEEMID SILMADE äRRITuS Ohutusmeetmed: kindad, kaitseprillid, maskid. liNdude peSemiNe: NAHAäRRITuS VäSIMuS Ohutusmeetmed: käsi niisutav kreem, kindad, lindude piiratud pesemisperioodid.

õueS töötamiNe: KÜLM JÄÄ VESI PäIKSEPÕLETuS Ohutusmeetmed: korralik riietus ja jalanõud, päiksekreem, müts, piisav vee joomine, korralik kaitsevarustus vees ja vee lähedal töötamisel. SeeS töötamiNe: LIBEDAD PÕRANDAD ELEKTER jA VESI ÜLEKuuMENEMINE

Ohutusmeetmed: korralik riietus ja jalanõud, õppus tervisest ja tööohutusest, tervise ja tööohutusreeglite mõistmine ja järgimine, piisav vee joomine.

ÜldiNe: FÜÜSILINE jA VAIMNE STRESS Ohutusmeetmed: pauside tegemine, piisav söömine ja joomine, treening, hea arusaam ülesandest. Oma heaolu jälgimine ja juhendaja infoga kursis hoidmine.

© S

u S

A N

N A M

A N

u

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 16

5.2. loomade heaolu Loomahooldus algab hetkest, kui ta on kinni püütud. Sellest hetkest alates tuleb silmas pidada teatud nõudeid. Esiteks on rehabilitatsiooniprotsessi eesmärk täiesti terve ja 100% veekindla linnu vabastamine, nii et tal oleksid samasugused võimalused looduses ellu jäämiseks ja pesitsemiseks, mis tal oleksid olnud siis, kui ta poleks naftaga määrdunud. Teiseks, selleks et kindlustada loomade vangistuses pidamisel kvaliteet- ne hooldus, tuleb kasutada eelnevalt heakskiidetud kirjalikke protokolle. Kõik tegevused kogu loomahool- duse jooksul peab dokumenteerima ning vangistuses pidamise aeg peab olema nii lühike kui võimalik.

Haiguste leviku vältimiseks on esmatähtis järgi- da kehtestatud hügieeni ning puhastamise nõudeid. Samal ajal tuleb hoida loomade stressitase võimalikult

madalal – vangistuses peetavad loomad kannatavad tõsise stressi all. Seda on võimalik saavutada, vältides tihedat kontakti loomadega, lärmi ja kõva häälega rääkimist. Sellele aitab kaasa ka kaitselinade ja/või rätikute kasutamine loomade käitlemisel ning kõigi vajalike protseduuride tegemine ühekorraga. Loomi ei tohi püüda kodustada või taltsutada; neid paitada ning emotsionaalset päästja–looma suhet arendada.

Mõned koristamisprotseduurid on igapäevased ning teisi tehakse vajadusel. Oluline on teha asju iga päev samas järjekorras, nii on vähem tõenäoline, et midagi unustatakse.

Tuleb järgida siseriiklikult kehtestatud regulatsioone loomahoolduses, toiduga ümberkäimisel, haiguste leviku tõkestamisel jms.

© T

O O

M A

S V

A S

K

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 17

6. HoolduSKeSKuSe ÜleSeHituS ja rajatiSed Hoolduskeskus on enamasti mõistlik üles seada või- malikult reostuskoha lähedusse, kuid piirkonda, kus on olemas vajalik infrastruktuur ja teedevõrk. See võimal- dab vabatahtlikel vähese vaevaga kohale tulla, samuti on hea kui tarbe korral saab kasutada lähikonna kauplusi. Rajatised peavad olema lihtsalt turvatavad ning territoorium piiratud, et hoida eemal soovimatuid isikuid, koduloomi ja kiskjaid.

Mõnes riigis on olemas aastaringselt töötavad metsloomade taastuskeskused, mida saab kohandada või laiendada suuremastaabiliseks päästeoperatsioo- niks, teisal ehitatakse taastukeskus üles siis, kui on juhtunud naftaõnnetus. Soomes on mobiilne linnu- päästeüksus (BCu – Bird Cleaning unit), mida saab transportida sobivasse kohta rannikul või vajadusel välismaale. Soome Keskkonna Instituut (SYKE ) ot- sustab BCu kasutamise ning Itä-uusimaa regionaalne päästeteenistus vastutab selle transportimise eest va- jalikku kohta ning selle ülespaneku eest. WWF Soome varustab vabatahtlike ning personaliga, teeb koostööd ekspertidega, näiteks veterinaaride ja ornitoloogidega. Eestis on Päästeametil mobiilne linnupäästeüksus, mille kasutamist koordineerib Keskkonnaamet, kes on vastutav eluslooduse pääste eest. Päästeamet vastutab transpordi eest. Eestimaa Looduse Fond (ELF) on sõlminud koostöölepingud Päästeameti ning Keskkonnaametiga, tagab vabatahtlike, personali ja ekspertide osaluse, samuti osaleb planeerimis- ja juhtimisrühmade töös. Ükskõik millist lahendust või rajatist kasutatakse, on vaja kindlaks teha sellised kohad rannikualal, kuhu keskust on võimalik tarviduse

korral üles ehitada või transportida, rajatava keskuse vajadused eluslooduse päästjatega läbi rääkida ning sobitada eluslooduse pääste olemasolevate või uute reostustõrjeplaanidega.

Määrdunud linde peab hoidma siseruumides. Puurid ja kastid tuleb ehitada vastavalt liigispetsiifilistele majutusvajadustele.

Hoolduskeskuse ülesehitamisel tuleb pöörata tähele- panu korralikule ventilatsioonile, temperatuuri regulee- rimisvõimalustele ning ligipääsule puuridele. Naftaste ning puhaste lindude territoorium peab olema selgelt eristatud. Kõige lihtsam ülesehitus on lintkonveieri põhimõttel – linnud liiguvad ainult ühes suunas: vastu- võtust sisse, läbi hoidmise-, pesu- ja kuivatusruumide pesujärgsetesse ruumidesse ning basseinidesse.

© jA

A K

K O

P O

IK O

N E

N

© T

O N

I j O

K IN

E N

Soome mobiilne linnuhaigla (BCU) koosneb kolmest konteinerist, mis on spetsiaalselt kohandatud reostunud eluslooduse päästeks.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 18

7. majutuS Lindude majutusvajadused võivad varieeruda olene- valt reostuse iseloomust ning reostusjuhtumi arengu- test. Mõnel juhul leitakse esimesed reostunud linnud reostuse esimestel päevadel, teisel juhul võib võtta päevi või nädalaid, enne kui esimesed reostunud lin- nud leitakse. Seetõttu peab majutuse planeerimine ja rajatiste ülesseadmine olema võimalikult paindlik ning võimaldama muutuvas situatsioonis hakkama saada.

Puhaste ja määrdunud lindude alad erinevad üks- teisest näiteks toatemperatuuri poolest, mida tuleb määrdunud lindude puhul hoida kõrgemal kui puhaste lindude puhul. 27 °C – 30 °C on sobiv toatemperatuur määrdunud lindude jaoks, puhaste puhul on optimaal- ne 27 °C – 30 °C. Kõikides ruumides peab olema piisav ventilatsioon, et vältida kahjulikke naftaaure ning samuti seenhaiguste, näiteks aspergilloosi (vt lk 43) levikut. Soovituslik õhuvahetus-režiim on 10 korda tunni jooksul.

Üks vabatahtlike ülesandeid on puuride ja bassei- nide ehitamine, sest nende järele võib tekkida oota- matu vajadus. puurid peavad olema ehitatud nii, et neid on lihtne puhastada. Kõiki veelinde tuleb hoida võrkpõhjaga puurides. Võrk peab olema pehme, ilma sõlmedeta ning elastne. Võrgusilma suurus peab ole- ma nii väike, et lindude jalad neist läbi ei läheks, kuid küllalt suur, et väljaheited saaksid sealt läbi kukkuda. Võrkpõhjal on mitmeid eeliseid:

• õigest materjalist valmistatud võrkpõhjad on peh- med ega vigasta merelindude rinnakut ega jalgu, sest linnud ei ole harjunud lamama ja käima kõva- del pindadel (vt lk 43); • võrkpõhjaga puure on lihtne ehitada vajaliku kõrgu- sega, et oleks mugav linde sealt välja võtta ja sinna panna, ning põhjustada hooldajatele vähem selja- probleeme; • väljaheited kukuvad võrgust läbi, nii ei määri linnud oma sulgi veel lisaks; • puuride alt on kerge põrandat puhastada, sinna saab laotada ajalehtede kihte, mida tuleb paar kor- da päevas vahetada.

Selliseid liike, kes on harjunud maa peal kõndima (nt luiged ja kajakad), võib hoida põrandal. Põrand peaks olema kaetud Astroturfiga, rätikute ja ajalehte- de või saepuruga. Heina ja põhku ei tohi allapanuks kasutada, sest see on ideaalne kasvukeskkond aspergilloosile. Allapanu tuleb regulaarselt vahetada, et põrand oleks kogu aeg puhas ja kuiv.

Puurid peab katma heledavärviliste kangastega, mis aitab stressitaset maandada, samuti väldib lin- dude põgenemist. Müratase tuleb lindude läheduses alati madalal hoida.

Soovituslik puuri suurus ei tohi olla väiksem, kui on ette nähtud siseriiklikes regulatsioonides looma- hoiutingimuste osas. Puur suurusega 120x60 cm

sobib näiteks nelja auli või kahe sõtka majutamiseks. Oluline on puuride suuruse juures silmas pidada mõistlikkuse printsiipi: kui need on liiga sügavad, liiga laiad või liiga madalad, võib olla raske linde sealt kät- te saada või puuridealust põrandat puhastada. Puure võib ehitada vineerist, vältida tuleb võrgust seinu, sest linnud võivad sinna sulgedega takerduda ning ennast vigastada. Mõned linnuliigid on eriti kartlikud ning nende pesad peab varustama peitumiskohaga, näiteks tagurpidi asetatud pappkarbiga.

Linde tuleb puurides hoida sorteerituna liigiti ning söötmigraafikute järgi: on lihtsam, kui kõik ühes pesas asuvad linnud toituvad ning saavad ravimeid sama graafiku alusel. Ühes puuris hoitavate lindude arv varieerub samuti liigiti, mõne liigi isendeid on soovitatav hoida puuris üksi.

© V

A N

E S

S A

R YA

N

Puuride alla tuleb laotada ajalehed, et hoida põrand puhas. Neid on lihtne vajadusel vahetada.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 19

Puurid peavad olema kaetud heledate kangastega, et luua lindudele rahulikum keskkond.

© V

A N

E S

S A

R YA

N

8. otSimiNe ja pÜÜdmiNe Naftaga reostunud eluslooduse pääste algab otsimi- se ja püüdmisega. Selleks, et otsimise ja püüdmise faas oleks edukas, peab see olema hästi planeeri- tud ning kogu vajalik püüdmis- ning ohutusvarustus saadaval. Esimene samm reostunud eluslooduse päästel võib vahest olla ka ennetavate meetmete võtmine – loomade reostunud paikkonda sattumi- se vältimiseks näiteks nende eemalepeletamine. Selleks saab kasutada erinevaid peletamistehnikaid või võimaluse korral puhaste lindude püüdmist ning ohutusse piirkonda toimetamist.

Osale vabatahtlikest ning personalist antakse lindude otsimis- ja püüdmisülesanne. Otsimise ja püüdmise valdkonna juht vastutab välioperatsiooni- de ning kõigi välimeeskondade töö eest. Otsijad ja püüdjad töötavad enamasti vähemalt kaheliikmelis- tes rühmades. Nad vajavad erinevaid transpordiva- hendeid (paadid, vabatahtlike autod, väikebussid), lindude püüdmise varustust ning isikukaitseva- hendeid. Varustus võib olemas olla metsloomade rehabiliteerimisega tegelevatel organisatsioonidel. Enamasti vajavad vabatahtlikke koondavad organi- satsioonid abi vabatahtlike transpordi korraldmisel ning pääsemiseks raskesti ligipääsetavatesse piir- kondadesse, kust võib leida määrdunud linde. Tööks vajalikku informatsiooni saavad nad rannikureos- tusjuhtumi lahendamisega tegelevalt juhtgrupilt või teistelt reostustõrjega tegelevatelt meeskondadelt. Vajalik on turvaline ligipääs reostusalale ning otsi- mise ja püüdmise planeerimine nii, et see ei segaks rannikureostustõrje töid. Otsimise ja püüdmisega ei alustata ilma reostustõrje operatsiooni juhi selleko- hase loata.

Lisaks lindudele võib piirkonnas leiduda ka teisi määrdunud isendeid, näiteks mereimetajaid, saar- maid, närilisi või rebaseid. Nende püüdmine võib olla ebavajalik või võimatu, kuid kui seda otsusta- takse teha, peavad seda tegema ainult koolitatud ja kogenud inimesed. Mõned loomad ei ole mitte ainult raskesti püütavad ja ohtlikud, vaid vajavad spetsiaal- se ehitusega majutusruume ning ekspertteadmiste- ga personali. Sobiva rajatise või vajaliku personali puudumisel püüdmist ei alustata. Imetajate käsitse- miseks on olemas eraldi protokollid.

© j

A R

I L u

u K

K O

N E

N

Mõnd loomaliiki võib olla erakordselt keeruline püüda.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 20

8.1. otSimiSe ja pÜÜdmiSe meeSkoNNad Määrdnud lindude edukaks püüdmiseks on vajalik meeskonnatöö. Igale rühmale määratakse grupijuht. Oleks hea, kui igasse rühma kuuluks üks ornitoloog või bioloog, kes omab teadmisi liikidest ning liikide käitumi- sest. Samuti on kasulik, kui ühel rühma liikmel oleksid esmaabioskused. Grupijuht ning dokumenteerija peak- sid jääma puhtasse tsooni.

8.2. liNdude pÜÜdmiNe Enamasti püütakse linde rannaalalt. juhul kui vajalik varustus ning selleks koolitatud personal on saada- val, võib püüdmisoperatsioone teostada ka paadist. Aladel, kus rannik on kivine ja järsk, võib see olla ainuke võimalus. ööaeg ning varane hommik on tõestatult parim aeg mõne linnuliigi rannikult kätte- saamiseks.

otSimiSekS ja pÜÜdmiSekS vajalik varuStuS varustus (igale meeskonnale) - binoklid - pappkarbid püütud loomade jaoks - ajalehed (soojustuseks) - present - kahvad, käsi- ja viskevõrgud - teip - suured kilekotid - varustus lindudele vedeliku manustamiseks (kui on vajalik) - eutanaasiavarustus (kui on vajalik) - kompass - nuga - piirkonna kaart - taskulamp - tikud - lindude välimääraja - märkmik, pliiatsid ja veekindlad markerid - antiseptik käte puhastamiseks - esmaabivahendid - varustuse- ja kätepuhastamise vahendid

8.1.1. iNimeSte ohutuS Päästeoperatsioonil on inimeste ohutus alati esma- tähtis. Tuleb olla kursis kohaliku maastikuga ning sellest johtuvate võimalike riskidega, nagu libedad pinnad, jää ning pikad vahemaad. Töö tuleb peatada alati, kui tekib kahtlus inimeste ohutuse osas. Olene- valt oludest on maksimaalne soovituslik tööaeg ühele meeskonnale 6 tundi.

Ilmastikutingimused võivad otsimisel ja püüdmisel esitada tõsise väljakutse. Inimeste ohutus on alati esmatähtis!

- rätikud - juhtimiskeskuse kontaktid vähemalt kahes mobiiltelefonis - leiba või muud toitu lindude ligimeelitamiseks

isikukaitsevahendid (igale meeskonna liikmele) - kaitsekombinesoonid (vähemalt 2 igale isikule) - vee- ja ilmastikukindlad riided - naftakindlad kaitsekindad - nitriil kaitsekindad - kaitseprillid - vajadusel respiraator - kummikud

muu isiklik varustus - vahetusriided ja -jalatsid - suupisted - veepudel - vajalikud isiklikud ravimid vähemalt 24 tunniks - laetud mobiiltelefon veekindlas kotis

© H

A N

N u

E K

B LO

M

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 21

Kasulik on omada ülevaadet rannikualast ning planeerida püüdmine ette. Nii on võimalik maastik- ku enda huvides ära kasutada ning vältida teiste määrdunud lindude minema ehmatamist üht püüdes. Püüdmises osalevad vähemalt kaks isikut. juhtnöörid püüdjatele on järgmised. Esmalt tuleb ta- kistada linnu tee tagasi vette. Mine linnu poole mööda rannajoont, kuid ära lähene talle otse. Kõnni aegla- selt ja vaikselt, kasutades rannikul olevaid kive või lohke enda varjamiseks. Sinu ülesanne on asetuda

linnu ja vee vahele: kunagi ei tohi linnule läheneda kalda poolt ning teda tagasi vee poole ajada. uuesti vees olles pole seda lindu tõenäoliselt enam võima- lik püüda. Kui oled jõudnud linnuga samale joonele, võid üritada teda kahvaga püüda. Kui oled linnu kätte saanud, eemalda ta ettevaatlikult võrgust, kasutades rätikut. Pead olema ettevaatlik linnu terava noka ning kiirete liigutuste suhtes. Käsitse lindu alati kindla haardega, hoides ta tiibu ning vajadusel jalgu ja nok- ka kontrolli all.

1. Oma ülevaadet piirkonnast ning planeeri oma tegevusi. 2. Kasuta maastikku enda huvides.

3.Võimalusel kasuta toitu lindude ligimeelitamiseks. 4. Lähene linnule nii, et jääd linnu ja vee vahele.

5. Kui oled linnuga samale joonele jõudnud, püüa lind kahvaga kätte saada.

pÜÜdmiSStrateegia

6. Suurte lindude püüdmiseks on teinekord vaja rohkem kui kaht inimest.

kuidaS toimida

© A

N u

V A

LI N

G

© E

E S

TI M

A A

LO O

D u

S E

F O

N D

© j

A N

-å K

E H

IL LA

R P

© E

E S

TI M

A A

LO O

D u

S E

F O

N D

© j

O N

A S

P å

LS S

O N

© A

N u

V A

LI N

G

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 22

päraSt kätteSaamiSt

1. Kui lind on kahva püütud, hoia teda kindlalt vastu maad.

4.Transpordiks aseta lind korralikult ventileeritud pappkarpi.

2. Hoia lindu alati kindlalt kontrolli all.

3. Eemalda lind ettevaatlikult võrgust ilma haaret lõdvendamata.

© P

ä IV

I A LA

-R IS

K u

© P

ä IV

I A LA

-R IS

K u

© P

ä IV

I A LA

-R IS

K u

© P

ä IV

I A LA

-R IS

K u

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 23

ettevaatuSt

Elusate lindude käsitsemisel tuleb alati kasutada kaht kätt ning hoida tiivad, nokk ja jalad kontrolli all.

Suuri linde on lihtsam käsitseda näiteks luigeveste kasutades.

Pikad kaelad. Tugevad tiivad.

Teravad nokad. Küünised.

© j

A A

K K

O P

O IK

O N

E N

© P

ä IV

I S E

P P

ä N

E N

© V

A N

E S

S A

R YA

N ©

P ä

IV I S

E P

P ä

N E

N

© T

O N

I j O

K IN

E N

/W W

F

liNdude käSitSemiNe

© S

H A

R LE

N E

j A

C K

S O

N , S

X C

.H u

kuidaS toimida

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 24

Tuleb silmas pidada, et lindudel on õrnad luud ja suled, mis võivad kergesti katki minna. Suurte lindude käsitsemisel on vaja kaht inimest. Suuri linde, nagu luiki, on lihtsam transportida nn luigevestidega.

Tugevasti määrdunud linde on enamasti kergem kinni püüda. Vähem määrdunud linnud võivad olla veel lennu- ja sukeldumisevõimelised ning võivad ennast kaitsta. Seega on kergelt määrdunud lindude- le lähenemine seotud suurema vigastusteriskiga nii linnule kui ka püüdjale. Püüdmine on linnule äärmi- selt stressitekitav ning peab olema võimalikult kiire. Tuleb hoiduda ebavajalikest kiiretest liigutustest ning rühmad peavad liikuma kaldal rahulikult.

Lennuvõimelisi linde peab püüdma takistada pärituult lendu tõusmast. Seda on võimalik teha, lähenedes neile nii, et tuul puhub püüdja seljata- gant. Kasulik tööriist on viskevõrk. Vajaduse korral

saab otsimist ja püüdmist läbi viia öösel taskulam- pe kasutades. See nõuab äärmist ettevaatlikkust ja kogemust ning seda ei tohi üritada ilma vajaliku juhendamiseta. Luikede ja hanede püüdmiseks võib tarvitada luigekonksu. Luiged on tihti harjunud sellega, et inimesed neid toidavad, seega saab neid toiduga ligi meelitada. Pikki tagaajamisi tuleb alati vältida, kuna see on lindudele äärmiselt stressi- rohke. Kui lind pääseb minema, siis teist võimalust tema püüdmiseks enamasti ei tule. Kõiki määrdunud linde ei ole peaaegu kunagi võimalik kätte saada. Nad võivad olla suutelised põgenema või tingimu- sed võivad olla sellised, et püüdmisega tekitatakse rohkem kahju kui kasu. Näiteks pesitsusperioodil võib pesitsevate paaride häirimine või püüdmine tekitada populatsioonile suuremat kahju kui mõne määrdunud isendi loodusesse jätmine.

8.3. SurNud NaftaSte liNdude kogumiNe Kõik rannalt leitud surnud linnud peab kokku koguma edasisteks uuringuteks. Nad tuleb korjata kilekotti- desse, kuid hoida üksteisest ning muudest naftastest jäätmetest eraldi. Kilekotid surnud lindudega tuleb märgistada leidmise kuupäeva, aja ja kohaga ning säilitada sügavkülmikus. Võimaluse korral hoida rõngastatud ja rõngastamata linnud eraldi. Hiljem on aega surnud linnud sorteerida liigiti, soo ja vanuse järgi ning kasutada mõju hindamisel populatsioonile ning surma põhjuse kindlastegemiseks. Nad võivad vajalikuks osutuda ka kahjunõuete esitamisel. Surnud määrdunud linnud klassifitseeruvad ohtlikeks jäätme- teks ning neid tuleb pärast vajalike teaduslike andme- te kogumist vastavalt käidelda.

8.4. traNSport Määrdunud linde transporditakse pappkastides või koerte ja kasside transportimiseks mõeldud kastides. Kastid peavad olema markeeritud püüdmise kuu- päeva, kellaja ja kohaga ning püüdja nimega, samuti informatsiooniga kastis oleva linnu kohta (liik, sugu ja vanus kui võimalik). Väljatrükitav ankeet lindude trans- portimiseks on leheküljel 26.

Transportimise peamine reegel on hea ventilat- siooni, püsiva temperatuuri ning vaikse keskkon- na tagamine. See on oluline nii lindude kui kui ka transportijate jaoks. Autojuht peab olema rahulik ning vältima järske manöövreid.

Külma ilma korral võib lindude soojas hoidmiseks kasutada transportimisel soojustusena ajalehti või rätikuid. Lisaküte võib talvekuudel samuti vajalikuks osutuda. Et mõned naftafraktsioonid on kõikuvad, peavad transportimiskastides olema piisava suuruse- ga ventilatsiooniavad, kastid ei tohi olla liiga tihedalt või üksteise otsa pakitud. Kui ühes kastis on palju linde, peab ventilatsioon olema väga tõhus. Kastide vahel peab olema küllaldaselt ruumi õhu liikumiseks,

© B

jö R

N H

IL LA

R P

Kõik rannalt leitud surnud linnud tuleb koguda edasiseks analüüsiks.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 25

ühte väikebussi mahub keskmiselt 10 kuni 12 papp- kasti. Kastid peavad olema pealt suletud, et vältida lindude põgenemist.

Kui transport võtab aega rohkem kui ühe tunni, tuleb linde sõidu ajal vahepeal jälgida ning vajaduse korral neile vedelikku manustada. Mitteagressiivseid koloo- niates elavaid liike võib panna koos kastidesse, teisi liike on parem hoida eraldi. Mida vähem aega trans- portimiseks kulub, seda parem.

Taastuskeskust tuleb ette informeerida toodavate lindude arvu ja liikide ning arvatava kohalejõudmise aja kohta. See võimaldab keskusel ettevalmistusi teha. Iga päeva lõpul varustatakse otsimise ja püüdmise valdkonna juht informatsiooniga kõigist kogutud surnud ja elusatest lindudest.

8.5. ajutiNe hoidmiNe Võib juhtuda, et lindude viimine rannalt otse taastus- keskusse ei ole võimalik või praktiline. Taastuskesku- se ülesseadmine võib olla veel pooleli, loomad võivad olla pikaks transpordiks liiga halvas seisukorras vms. Sellistel juhtudel on kasulik sisse seada ajutine hoidmiskoht, kus linde saab stabiliseerida, hoida neid soojas, vaikses, kuivas ja hästi ventileeritud kohas. Ajutiseks hoidmiskohaks võib kasutada mõnd ladu, koolimaja või ükskõik millist lähedalasuvat suure sise- ruumiga hoonet, mis on varustatud vee ja elektriga.

Mitteagressiivseid koloniaalse eluviisiga linde võib ühte kasti panna mitu.

© TO

N I jO

K IN

E N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 26

trÜki ja kaSuta te

a b

el eh

t tr

a N

Sp o

r d

ik a

St id

el e

P üü

dm is

e ku

up äe

v ja

a eg

_ __

_ __

/_ __

_ __

/ __

_ __

_ __

_ __

_ k

el l

__ _

__ _

: _ __

_ __

p äe

v

ku

u

a

as ta

P üü

dm is

e K

oh t

K og

uj a

Li nd

ud e

ar v

Li ik

S ug

u

i sa

ne

em an

e

te ad

m at

a

N af

ta ga

ka

ttu vu

s

k er

ge

k es

km in

e

ra sk

e

Li sa

in fo

te a

b el

eh t

tr a

N Sp

o r

d ik

a St

id el

e

P üü

dm is

e ku

up äe

v ja

a eg

_ __

_ __

/_ __

_ __

/ __

_ __

_ __

_ __

_ k

el l

__ _

__ _

: _ __

_ __

p äe

v

ku

u

a

as ta

P üü

dm is

e K

oh t

K og

uj a

Li nd

ud e

ar v

Li ik

S ug

u

i sa

ne

em an

e

te ad

m at

a

N af

ta ga

ka

ttu vu

s

k er

ge

k es

km in

e

ra sk

e

Li sa

in fo

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 27

9. Triaaž Naftareostuse korral võivad määrduda sajad või tu- handed linnud ning kõikide lindude eest ei ole võima- lik otsekohe hoolitseda ressursside piiratuse tõttu.

Triaaž on instrument, mis võimaldab optimaalset ressursikasutust, jagades gruppidesse erineva ravi- vajadusega loomad. Triaaži käigus jaotatakse loomad gruppidesse vastavalt sellele, kui kiiret hooldust nad vajavad, milline on nende seisukord, ravimite vajadus ning kas neid tuleb ravida või valida eutanaasia.

Valikukriteeriumid võivad oleneda lindude arvust, nende seisukorrast, nafta tüübist, saadaval olevatest ressurssidest ning ruumidest. Valikukriteeriumiks

eutaNaaSia Reostusjuhtumi korral, mil ainult teatud arvu linde on võimalik ravida, tuleb taastuskeskusse toodavate lindude arvu vähendada. Nõrgimad isendid valitakse välja eutanaasiaks veterinaari või selleks volitatud asjatundja poolt, sest tugevamatel isenditel on suure- mad väljavaated ellujäämiseks. Eutanaasia võib olla ka ainuke inimlik valikuvõimalus tõsiselt vigastatud või kurtunud loomade puhul ning loomade heaolu tuleb siin alati esikohale seada. Eutanaasiat ei tohi läbi viia vabatahtlikud, välja arvatud juhtudel, mille puhul riiklikud regulatsioonid seda lubavad ning vabatahtli- kud on läbinud selleks vajaliku koolituse. Eutanaasia

meetod peab vastama riiklikele regulatsioonidele. Kannatuste pikendamise vältimiseks ei tohi merelin- dudel kasutada eutanaasiaks süsihappegaasi (CO2).

• tugev hüpotermia või hüpertermia; • ebanormaalsed vereväärtused, nagu proteiinipuu-

dus või sügav aneemia (TP vähem kui 2g/dl ja/või PCV vähem kui 15%;

• kurtumine; • nõrkus; • tõsised vigastused tiibadel, rinnakukiilul või jalgadel; • nakkused.

võib olla ka liik (nt eelistatakse ohustatud liike), sugu (eelistatakse emaseid) või vanus (eelistatakse pal- junemisealisi). Valikukriteeriumid kehtestatakse igal reostusjuhtumil alati eraldi.

Kui võimalik, peaks esimene triaaž toimuma juba enne transportimist taastuskeskusesse kas rannas või ajutises hoiukohas. Selle triaaži võib läbi viia ole- nevalt siseriiklikest regulatsioonidest kas veterinaar või kogenud rehabiliteerija. Kui rannal on olemas ve- terinaar või mõni teine vastavate õigustega isik, tuleb sellised isendid, kes suure tõenäosusega transporti- mist üle ei ela, kohe hukata.

Tugevalt määrdunud linnud võivad olla paremas seisundis kui kergelt määrdunud linnud.

© V

B jö

R N

H ILLA

R P

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 28

võidakse anda vastutusrikkamaid ülesandeid, mida nad saavad juhendaja käe all sooritada. Esmaülesanne on sissevõetud linnu seisundi edasise halvenemise pea- tamine. Tähtis on manustada lindudele vedelikku ning saavutada normaalne kehatemperatuur. Pärast seda püütakse saavutada normaalne kehakaal ning nor- maalsed verenäitajad regulaarse toitmise, ravimite ning minimaalse häirimisega. Ühtki lindu ei hakata pesema enne, kui ta seisund on selgelt paranenud.

10. vaStuvõtt ja StabiliSeerimiNe Kõik taastuskeskusse või ajutisse hoiukohta saabu- vad linnud tuleb registreerida ning vastuvõetud elusad linnud põhjalikult läbi vaadata. Vastuvõtul täidetakse individuaalne patsiendi vastuvõtu vorm. Vastuvõtu vor- mi ning igapäevase hoolduse vormid on lehekülgedel 31 ja 33.

Vastuvõtuprotseduurid viib läbi veterinaar või selleks õigustatud spetsialist. Vabatahtlike oluline roll on selles abistamisel. Suurema kogemusega vabatahtlikele

liNdude vaStuvõtuprotSeduurid • Määratakse kindlaks linnu liik, sugu, vanus, informatsioon suve- või talvesulestiku osas. • Lind kaalutakse ning määratakse kindlaks üldine seisund (normaalne või kurtunud). • Linnu kehatemperatuur mõõdetakse kloaagist. Kraadiklaas peab olema desifintseeritud ning libestatud iga linnu kraadimise vahel. Normaalne kehatemperatuur on 39 °C ja 41°C vahel. Kui tempe- ratuur on üle 36,5 °C, tuleb linnule sondiga manustada vedelikku. Kui temperatuur on alla 36,5 °C, siis protseduurid peatatakse ning lind soojendatakse üles. Protseduure jätkatakse 1–2 tunni möödudes. Hüpotermilistele lindudele manustatakse esimese 48 tunni jooksul ainult vedelikke. • Kontrollitakse, kas linnul on vigastusi nagu murdunud luud ja/või välised haavad. • Määratakse kindlaks naftaga määrdumise protsent. • Veterinaar või kogenud spetsialist otsustab eutanaasia ja edasise ravi. • Linnule antakse ajutine rõngas, mille värv ja number märgitakse vastuvõtu vormile. • Naftast puhastatakse nokk ja hingamisavad seest ja väljast. • Vajaduse korral puhastatakse silmad silmaloputusvahendiga, et eemaldada nafta ja liiv. • Võimalike toksiliste mõjude vältimiseks võidakse lindudele manustada kaoliini või baariumsulfaadi lahust. • Vereproovide võtmise vastuvõtul otsustab ja viib läbi veterinaar või selleks õigustatud muu isik vasta- valt riiklikele regulatsioonidele.

Linnu läbivaatuse jooksul tuleb linnu pead hoida rätiku all, et vähendada stressi. Käes peavad olema nitriilkindad ning tarviduse korral peab kasutama kaitseprille.

Vastuvõtul antakse lindudele ajutine rõngas.Vastuvõtul vaadatakse linnud hoolikalt läbi .

© VA

N E

S S

A R YA

N

© V

A N

E S

S A

R YA

N

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 29

VEREPROOV KAPILLAAR-

TORuS

TSENTRI- FuuGIMINE

PLASMA

VERE PuNALIBLED

BuFFY COAT (VERE VALGELIBLED)

vereproovide võtmiNe Kõigilt ravile võetud lindudelt võetakse vereproovid, et saada usaldusväärseid ja objektiivseid andmeid nende seisukorra hindamiseks. Vereproovide võtmise ning nende analüüsimise ja tõlgendamise õigus on ainult veterinaaril või selleks õigustatud muul isikul. Vereproo- ve võetakse regulaarselt kogu linnu taastuskeskuses viibimise ajal, et jälgida tema seisundi muutumist alates vastuvõtust kuni vabastamiseni.

Tavalised mõõdetavad verenäitajad on järgmised.

• Vere punaliblede mahufraktsioon ehk hematokrit (PCV – packed cell volume). Näitab punaliblede protsenti veres. Madal punaliblede arv näitab, et linnul on verevalumeid või aneemia. Linnu normaal- sed näitajad on 3–55%, veelindudel 40–53%.

• Vereplasmas olev üldvalk (TP – total protein). Vereplasma koosneb enamasti veest, kuid sisaldab ka mineraalaineid, hormoone ja glükoosi. Samuti si- saldab see valke ning nende mõõtmine näitab meile linnu toitumusastet. Normaalsed näitajad on 3,5–5,5 g/dl. Kui linnud söövad juba normaalselt, varieeruvad näitajad 6–8 g/dl vahel ning TP mõõt- mine ei anna enam usaldusväärseid tulemusi.

• Vere glükoosisisaldus. Kõrgenenud glükoosinäi- tajad viitavad stressile või nälgimisele. Lindude normaalsed näitajad on 190–350 mg/dl.

• Vere valgeliblede sisaldus (BC – buffycoat). Kõr- genenud valgeliblede protsent näitab nakkust või põletikku. Normaalsed näitajad on kuni 1,5%.

META- TARSAALNE VEEN

Verd võetakse tavaliselt metatar- saalsest veenist.

Vereproovide võtmine tuleb hoolikalt dokumenteerida.

© P

ä IV

I S E

P P

ä N

E N

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 30

kaalumiNe Linde kaalutakse regulaarselt kogu rehabilitatsiooniprotsessi jooksul. Kui võimalik, siis tehakse seda iga kord samal kellaajal vähemalt kolm korda nädalas, harvemini, kui lind on juba pestud ning basseini viidud. Lihtsaim viis linnu kaalumi- seks on panna ta rätikusse mähitu- na karpi või kaussi. Karbi ja rätiku peab kõigepealt eraldi kaaluma. Määrdunud ja puhtaid linde tuleb kaaluda erinevate kaalude, karpide ja rätikutega. Linnu normaalkaalu- de tabelid on tavaliselt taastuskes- kuses saadaval

Lindudel tuleb teinekord vastuvõttu oodata.

© P

ä IV

I S E

P P

ä N

E N

© VA

N E

S S

A R YA

N

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 31

pa tS

ie N

d i v

a St

u võ

tu v

o r

m

Va st

uv õt

t

S is

se võ

tu k

uu pä

ev ja

a eg

:

A ju

tis e

rõ ng

a nu

m be

r:

A llk

iri :

Ü ld

in e

in fo

rm at

si oo

n

Li ik

:

Va nu

s:

S ug

u:

N af

ta ga

m ää

rd um

is e

% (k

ui n

äh ta

v) :

Te is

ed tõ

en di

d na

fta st

:

Vi ga

st us

ed :

Eu ta

na as

ia / S

ur nu

lt le

itu d

Va ba

st am

in e

(p al

un m

är ki

da k

or ra

lik ul

t)

K uu

pä ev

ja a

eg :

K

uu pä

ev ja

a eg

: P

õh ju

s:

K uu

pä ev

ja a

eg :

Le id

m is

e ku

up äe

v ja

a eg

:

Le iu

ko ht

:

P üü

dj a

ni m

i:

Se is

ko rd

v as

tu võ

tu l

K aa

l:

Te

m pe

ra tu

ur :

K eh

a se

is un

d:

P C

V:

B C

:

TP :

B G

:

M uu

:

Li sa

in fo

trÜki ja kaSuta

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 32

määrdumiSe aStme kiNdlakS määramiSe vorm

kõhupoolNe

10 %

30 %

SeljapoolNe kõhupoolNeVASAK PAREM VASAK PAREM

SeljapoolNe

15 %

30 %

15 %

trÜki ja kaSuta

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 33

k uu

- pä

ev a

eg k

aa l

te m

p. pC

v b

C tp

b g

to itm

in e

te is

ed ra

vi ja

a re

ng u

m är

km ed

a llk

iri

pä ev

a N

e r

av iv

o r

m

A ju

tis e

rõ ng

a nu

m be

r:

Li ik

:

trÜki ja kaSuta

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 34

11. NaftaSte liNdude peSemiNe

11.1 peSemiSe eeltiNgimuSed

11.1.1. linnu seisukord Enne pesema asumist peavad olema täidetud teatud eeltingimused. Lind peab vastama neljale peamisele tingimusele. 1) Ta on erk, valvas ja reageerimisvalmis. 2) Ta seisund peab olema stabiilne (olnud hooldamisel soovitatavalt vähemalt 48 tundi). 3) Verenäitajad peavad olema: PCV vähemalt 30% ja TP rohkem kui 2,5 g/dl. 4) Kehakaal kas kasvab või on stabiilne, lind sööb iseseisvalt.

Lind, kes pole enne pesemist stabiilses seisukorras, ei ole võimeline pärast pesemist oma sulgi vajalikult korrastama ning võib olla nii halvas seisundis, et sureb pesemisest tekitatud stressi kätte. 11.1.2. vee kvaliteet Vesi peab vastama teatud kvaliteedinõuetele. Vee õige temperatuur on 40–42 °C), karedus 2–3 °dH (35–50 ppm). Vee surve loputamiseks peab olema 3–4 kg/cm². Väljatrükitav vee kvaliteedinäitajate tabel on leheküljel 38.

11.2. peSemiNe ja loputamiNe Enne pesemist võib väga kleepuva naftaga määrdu- nud lindu eelkäidelda sooja (35–38 °C) rapsiõliga, mis aitab kõvasti külgekleepunud tihket naftat pesu käigus sulgedelt paremini eemaldada. Seda tuleks teha vähemalt üks tund enne pesemise alustamist.

Soovituslik vahend pesemiseks on Fairy (müügil ka nimedega Dawn või Yes), mis on Trisatate Bird and Rescue poolt tehtud testide alusel osutunud sobivaimaks puhastusvahendiks. Vahendit ei panda kunagi otse linnu sulgedele. Doseerimisjuhend on leheküljel 38.

Reostunud linde pestakse pesukaussides või -van- nides, milles on 1–2-protsendiline nõudepesuvahendi lahus, või suletesti alusel kindlaks tehtud sobiva kontsentratisooniga lahus. Tugevalt määrdunud linnu pesemiseks läheb tarvis mitut vanni. Enne, kui alusta- da võib loputamisega, peab viimases vannis olev vesi jääma pärast linnu pesemist naftast puhtaks. Pesuve- si peab olema vahemikus 40–41 °C, mis on lähedane lindude loomulikule kehatemperatuurile. Kuna pese- mise käigus vesi kausis jahtub, peaks see pesemise alustamisel olema 42 °C, et vältida linnu alajahtumist. Ühe linnu pesemine võtab väikese merelinnu puhul tavaliselt 15 kuni 60 minutit. Lind tuleb puhtaks pesta nii kiiresti kui võimalik, kuid põhjalikult.

Pärast pesemist ja loputamist tuleb linnu ankeedile kanda järgmine informatsioon. • Pesijate nimed. • Pesemise aeg ja kestus. • Linnu käitumine pesemise ajal ja pärast seda. • Pesemise ajal tuvastatud probleemid (haavad jms).

SuleteSt Enne pesemist võib kõige efektiivsema pesemislahu- se kontsentratsiooni väljaselgitamiseks läbi viia su- letesti. Suletestiks eemaldatatakse reostunud linnult (või samas õnnetuses reostunud surnud linnult) üks sulg. Kui sulg võetakse elusalt linnult, siis ei võeta seda tiibadelt, sabast või rinnalt. Sulge pestakse 3–4 korda 42-kraadise veega anumas, minnes kangemalt kontsentratsioonilt üle lahjemale: alustatakse 2%-li- sest lahusest ning langetatakse kontsentratsiooni kuni 0,5%-ni. Kui sulg pärast loputamist ei ole puhas, tuleb taas kontsentratsiooni suurendada.

hoW to

© TA

N jA P

IR IN

E N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 35

peab kasutama sama meetodit. Tegevus tuleb oma pesemispartneriga kooskõlastada ning pesemise käigus suhelda, et mõlemad teaksid, kuidas ja mis järjekorras asju teha. Vältida tuleb äkilisi liigutusi ja ootamatuid muudatusi tegevuses, milleks partner val- mis ei ole. Ideaalis peaks pesuruumis olema veel 1–2 inimest, kelle ülesanne on valmistada ette sobival hulgal õige temperatuuriga veevanne ning eemal- dada musta veega vannid. Niisugune töökorraldus võimaldab pesijatel pesemisprotsessile keskenduda.

Soovitatav pesemisjärjekord on järgmine.

peSija 1: nokk seest ja väljast. peSija 1: pea. peSija 1: kaelapealne. peSija 2: selja vasak pool. peSija 2: sabasulgede vasak pool. peSija 2: vasak jalg. peSija 2: vasak tiib ja õlg (alt ja pealt). peSija 2: rinna vasak pool ja kloaagi ümbrus. peSija 2: selja parem pool. peSija 2: sabasulgede parem pool. peSija 2: parem jalg. peSija 2: parem tiib ja õlg (alt ja pealt). peSija 2: rinna parem pool ja kloaagi ümbrus. peSija 1: vajaduse korral pea.

peSemiNe Ühe linnu pesemiseks on vaja kaht inimest. Suure- ma linnu, näiteks luige puhul, võib vaja minna kolme inimest. Üks inimene hoiab lindu kinni ning samal ajal peseb linnu pead, teine peseb linnu keha. Tuleb meeles pidada, et lind vabaneb liigsest kuumusest noka avamisega ning linnu jaoks kuum vesi ja stress kõrgendavad ta kehatemperatuuri. Lindu ei tohi hoida tugevamalt, kui on hädavajalik tema paigal pidamiseks. Hingamisavasid ei tohi kinni katta ning lindu tuleb hoida püstises asendis. Pesija, kes hoiab linnu pead, peseb puhtaks pea, kaela ja kur- gualuse samal ajal, kui linnu keha hoidev isik loputab veega linnu sulestikku. Selline töökorraldus vähen- dab pesemise aega ja seega ka stressi. Linnu sulgi võib hõõruda peal, kaelal ja rinnal, kuid mitte tiibadel, seal võivad suled kergesti katki minna. Pead ja kaela pestes võib abivahendina kasutada hambaharja ning silmade ümbrust ja nokka pestes vatipulka. Hingamis- avasid saab samuti vatipulga abil puhastada ning silmi võib loputada steriilse (0,9%-lise) soolalahusega.

Linnu pesemiseks on vaja kaht inimest.

Pesemine on süsteemne tegevus, hoolikalt tuleb üle käia kogu linnu sulestik. Kõikide lindude pesemiseks

© M

IK A

E L O

V E

G å

R D

© j

A A

K K

O P

O IK

O N

E N

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 36

peSemiSekS oN tarviS • Vett 0,5–1 m3/h, temperatuuriga 40–42 °C ja kare-

dusega 2–3 °dH. • Dušiotsikuga voolikut, mille veesurve on 3–4 kg/cm2. • Vähemalt 3 veekaussi või vanni ühe meeskonna

kohta. • Pesemiseelseks leotuseks toiduõli, soovitavalt

rapsiõli. • Lõhnavaba nõudepesuvahendit. • Veetermomeetrit. • Mõõtevahendit nõude-

pesuvahendi doseeri- miseks.

• Kergesti käsitsetavat nõudepesuvahendi mahutit.

• Pehmet hambaharja • Vatipulki. • Silmaloputusvahendit.

loputamiNe Loputatakse voolava veega. Veesurve peab olema 3–4 kg/cm2, et kogu seep sulgedelt korralikult eemal- duks. Loputamise ajal tuleb lindu kinni hoida võimali- kult vähe, et vesi voolaks üle kogu tema keha. Haaret muutes peab kindad iga kord enne seebist puhtaks loputama. Linnu rinnaosa pestes tuleb lindu hoida

otse ja püstises asendis ning loputada voolikuga sulgede vahelt sulgedele vastupidises suunas. Lind on puhas, kui veetilgad sulestikult maha voolama hakkavad ega imbu enam sulgede sisse. Alati tuleb hoolikalt üle vaadata, et kogu linnu keha on puhas: seebiga määrdunud lind pole parem kui naftaga määrdunud lind.

iSikukaitSeva- heNdid • Ühekordsed kaitse-

kombinesoonid või muu mitte liiga palav kaitseriietus.

• Kile- või kummipõl- led.

• Pikad nitriilkindad. • Kaitseprillid. • Kummikud. • Vajaduse korral respiraator.

Loputada tuleb piisava veesurvega.

© T

A N

jA P

IR IN

E N

© j

A A

K K

O P

O IK

O N

E N

© O

LLI V u

O R

I

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 37

11.2.1. peSemiNe ja vabatahtlikud Varasema töökogemusega ja/või korraliku koolituse- ga vabatahtlikud võivad osaleda pesemismeeskon- na töös. Pesemismeetodi valiku teeb alati keskuse koordinaator. Vahel on reostusolukorras täheldatud, et mõned vabatahtlikud, olgu kui tahes hästi koolitatud

või motiveeritud, ei saavuta pesemistöös parimaid tulemusi. juhendajatel on sellisel juhul õigus nad välja vahetada ning suunata teisele tööle. Üks pesemis- meeskond ei tohiks päeva jooksul pesta rohkem kui 5 lindu, kuid see võib vastavalt olukorrale ka varieeruda.

probleemSed piirkoNNad Erilist tähelepanu tuleb pöörata probleemsetele piir- kondadele nagu tiibade ja kloaagi ümbrus.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 38

trÜki ja kaSuta

Lahus %

ml/ l

dl/ 5

dl/ 10

dl/ 20

l/ 40

l/ 60

1% 10 0,5 1 2 0.4 0.6

2% 20 1 2 4 0.8 1.2

3% 30 1,5 3 6 1.2 1.8

4% 40 2 4 8 1.6 2.4

5% 50 2,5 5 10 2.0 3.0

6% 60 3 6 12 2.4 3.6

7% 70 3,5 7 14 2.8 4.8

TEMPERATuuR KAREDuS RÕHK PESuAINE KONT- SENTRATSIOON

40–42 °C 2–3 °dH (35–50 ppm) 3–4 kg/cm2

0,1–0,2 dl pesuvahendit/liitri

kohta

peSuvaheNdi doSeerimiSe tabel

vee kvaliteedi tabel

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 39

12. KuivatamiNe ja SuleStiKu veeKiNdluSe taaStamiNe Pesujärgne hooldus on protsess, mille käigus pestud lindudele antakse toitu ja aega kosumiseks, et nad saaksid taastada oma normaalsed tervisenäitajad, mis on nõutud vabastamiseks, ning tagada nende täielik veekindlus. Selles etapis on lindude kohtlemi- sel uued reeglid.

• Linde käsitsetakse puhaste talgivabade kinnastega. ning puhaste ja kuivade rätikutega.

• Linde ei hoita oma keha või riiete vastas. • Puure ei pesta seebi või desinfitseerimisvahendiga,

vaid puhta kuuma veega. • Puhaste ruumide jaoks on eraldi koristusvahendid,

need on markeeritud vastava märgistusega. • Rätikute pesemiseks ei kasutata pesupehmendajat • Toiduks pakutakse korralikult puhtaks loputatud kala

ilma veeta.

kuivatamiNe

Lind tuleb kohe pärast loputamist viia rahulikku ja vaiksesse piisava põrandapinnaga puuri. Linnule antakse aega rahunemiseks ning seejärel söödetak- se. Tarbe korral kasutatakse soojapuhureid, et hoida temperatuur 32–35 °C kõrgusel. Väikesed linnud kuivavad poole tunniga, suurematel võib see aega

võtta kuni kolm tundi. Puurid tuleb pealt kangastega katta. Lindudel peab olema võimalus otsese soojus- allika juurest soovi korral eemalduda ning neid tuleb regulaarselt kontrollida, et vältida ülekuumenemist. Kui lind hingab kiiresti avatud noka kaudu, on tal ilmselt liiga palav.

Kasutada tohib ainult puhtaid talgivabu kindaid. Kasutada tohib ainult puhtaid, ilma pehmendus- vahendita pestud rätikuid.

puhaSte liNdude käSitSemiNe

Puhaste lindude käsitsemisel tuleb kasutada ainult puhtaid rätikuid, mida ei ole pestud loputus- või pehmendusvahendiga. Varustus ja puurid ei tohi olla pestud seebi või desinfitseerimisvahendiga, vaid

ainult puhta kuuma veega. Linde hoides ei tohi neid oma keha või riiete vastu suruda. Kasutada tuleb puhtaid talgivabu kindaid.

© VA

N E

S S

A R YA

N© V

A N

E S

S A

R YA

N

kuidaS toimida

kuidaS toimida

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 40

kuidaS toimida

veekiNdluSe taaStamiNe Kui lind on kuiv, tuleb ta võimalikult kiiresti vette

viia. Sellega välditakse taasmäärdumist ning jalgade ja rinnaku hõõrdumusvigastusi, samuti soodustatak- se sulgede korrastamisele asumist. Linnu võib ilma järelevalveta vette jätta alles siis, kui on kindel et ta on täielikult veekindel.

Veekindluse taastamise bassein võiks soovitatavalt olla telgis või muudmoodi kaetud, et tagada rahu- lik keskkond ning kaitsta linde ilmastikuolude eest. Esialgu tohib neid ilma toidu ja väljumisplatvormita basseinis hoida ainult lühikest aega.

Lind tuleb otsekohe veest välja võtta, kui

• ta on märg, • tal on külm (väriseb), • ta rabeleb ja püüab veest välja pääseda, • ta vajub sügavale vette.

Pärast esmast testimist peab hoolikalt üle vaata- ma, kas linnu sulestikus on märgi kohti. Vastav info tuleb koos basseinis viibimise ajaga kirja panna linnu hooldusankeedile. Veest väljavõtmise ja kontrollimise järel pannakse lind taas puhtasse ja kuiva puuri. Vajaduse korral võib teda soojendada puhuriga, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Lindu tu- leb ka sööta. Mõne tunni pärast on tarvis protsessi korrata, pikendades basseinis viibimise aega. Aega pikendatatakse järjekindlalt ja vastavuses linnu käitumisega vees. Mõned linnud saavad peaaegu kohe veekindlaks, teised vajavad pikemaaegset jälgimist ning võib kuluda mitmeid päevi järk-jär- gult pikendatud basseiniaega, enne kui neid võib terveks ööks ilma järelevalveta basseini jätta. Vee- kindlad linnud istuvad vees kõrgel ning on näha, et veetilgad nende sulgedelt alla voolavad.

Veekindlatel sulgedel moodustuvad veetilgad.

Võimalikud põhjused veekindluse taastumatusel:

• ebapiisav pesemine või loputamine, • veritsev haav, • sulekahjustused, • lind ei kohenda oma sulgi tarvilikul määral, • basseinivee kvaliteet jätab soovida, • basseinid on korralikukt puhastamata, • ühes basseinis on liiga palju linde.

Lind tuleb basseinist välja võtta, kui ta vajub sügavale vette või hakkab veest välja rabelema.

Basseinid peaksid olema telgis või muul moel ilmastikuolude eest kaitstud.

Kogu basseinis viibimise aja jooksul tuleb lindu jälgida ning basseinis olemise aeg sõltub tema käitumisest. Tarvis on asjatundlikku personali, kes on kursis lindude käitumise iseärasustega ning on võimeline ära tundma külmetamise tunnuseid. Veekindluse taastamiseks vajalikud teadmised tulevad kogemusega. Kui võimalik, ei tohiks veekindluse osas korraga testida rohkem kui nelja lindu.

© VA

N E

S S

A R YA

N

© V

A N

E S

S A

R YA

N ©

V A

N E

S S

A R

YA N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 41

13. baSSeiNide ÜleSeHituS ja tööKorralduS Vastavalt taastuskeskuse ülesehitusele, ilmastikutin- gimustele ja vajadustele võivad basseinid asuda nii sees kui ka väljas. Basseinid peavad olema kaetud võrguga, et linnud ei pääseks põgenema ning kiskjad ei pääseks lindude juurde.

Basseinide ülesehitus sõltub liikide vajadustest. Basseinid võivad olla ümmargused või kandilised, suurusega kuni 20 m2. Sukellindudele on tarvis vähe- malt 1-meetrist sügavust, mis tähendab, et basseini küljed peavad olema vähemalt 1,5 m kõrged. Rääks- pardid ja sinikaelpardid vajavad umbes 0,5-meetrist sügavust. Lindudele, kes ööseks basseini jäetakse, pannakse basseini võrgust väljumisplatvormid, et nad saaksid soovi korral veest välja tulla, süüa ja sulgi korrastada. Platvormid on vajalikud kõigile basseini- dele ning nende osas kehtivad järgmised reeglid.

• Platvormid peavad olema õigel kõrgusel veepinna kohal, nii et linnud jääksid seal peal olles kuivaks.

• Platvormid pannakse basseini lõuna ajal ja õhtul. • Platvorme tuleb iga päev puhastada.

Basseinid peavad olema kaetud võrkudega, et linnud ei pääseks põgenema. Platvormid pannakse basseinidesse söötmise ajaks ning ööseks.

Basseinide puhtus on äärmiselt oluline lindude vee- kindluse taastamise seisukohast. Basseinid peavad olema ühendatud filtersüsteemiga, mis filtreerib vett mitu korda päevas. Lisaks sellele on vaja basseine regulaarselt käsitsi puhastada. Vähemalt kord päe- vas tuleb kahvaga eemaldada suurem mustus ning vee(tolmu)imejaga väiksem mustus. umbes kaks korda nädalas tuleb basseinid veest tühjendada, pes- ta ning puhta veega täita. Basseini pesemiseks tohib kasutada ainult vett, sest seep või desinfitseerimisva- hend võivad sulgi kahjustada.

13.1. liNdude hoolduS baSSeiNiS Täiesti kuivad linnud võivad jääda basseini ka ööseks. Siiski tuleb esimestel päevadel linde aeg-ajalt bassei- nist välja võtta, et kontrollida, kas varjatud kohtadel, näiteks kloaagi ümbruses, pole märgi kohti. Kala söövatele lindudele, kes on kogu aeg basseinis, tuleb söögiks anda ainult puhtaks loputatud kala, nii et kalakausis ei oleks vett. Kala võib panna ka väljumis- platvormile või visata basseini, et kontrollida lindude sukeldumisvõimet. Itraconazole`i välibasseinides lindudele enam ei manustata. Püsivalt välibasseinides olevaid linde häiritakse vajaduseta nii vähe kui võimalik. Lindude püüdmiseks basseinist kasutatakse pika varre- ga kahvasid ja puhtaid rätikuid. Kahv asetatakse vette ning tõstetakse üles, kui lind on selle kohale ujunud, kahvast võetakse lind välja puhast rätikut kasutades.

© P

ä IV

I S E

P P

ä N

E N

© T

E E

M u

N IIN

IM ä

K I

© VA

N E

S S

A R YA

N

Raskete ilmastikutingimuste korral tuleb basseinid varju alla panna.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 42

14. igapäevaNe töögraafiK reHabilitat- SiooNiKeSKuSeS Taastuskeskuse töö toimub igapäevase kindlaksmää- ratud režiimi alusel. Kogu sellekohane informatsioon, mis hõlmab toitmisgraafikuid, ravimite manustamist ja koristamist peab olema alati infotahvlitel nähtaval kohal kirjas. Kõik töötajad ja vabatahtlikud vastutavad selle eest, et loevad sellekohase informatsiooni iga päev enne tööle asumist läbi. Igal hommikul toimub personali koosolek, kus arutatakse läbi terve päeva töö ning jagatakse ülesanded töötajate ja vabatahtlike vahel. Mõnd protseduuri, nagu kaalumist ja vereana- lüüside võtmist, viiakse läbi ainult kindlatel nädalapäe- vadel. Selliste protseduuride graafikud peavad samuti olema kõigile nähtaval kohal. Iga ettenähtud töö lõpetamisel märgib selle tegija töö tehtuks vastaval graafikul, kinnitades seda oma allkirjaga.

14.1. koriStamiNe Koristamine on oluline osa igapäevasest töörutiinist. Hoones peab olema hea ventilatsioon, kasutada tuleb õigeid puhastusmeetodeid: pinnad tuleb jätta kuivaks, mis vähendab õhuniiskust ning takistab hallituse ja seenhaiguste tekkimist ja levikut. Puure peab puhas- tama iga päev. Köögi tööpinnad, riiulid ja külmikud, vastuvõturuumid, koridorid ning personaliruumid tuleb samuti puhtad hoida ning põrandaid tuleb järjekindlalt pesta. Puuride puhastamine olgu korraldatud niiviisi, et linde ei võeta puurist välja ainult puuri puhasta- miseks, vaid seda tehakse üheaegselt teiste protse- duuridega, näiteks kui linnud on puurist välja võetud söötmiseks, kaalumiseks või muul vajalikul põhjusel. Pärast koristamist tuleb rätikud ning põrandalapid/ mopid puhtaks pesta, desinfitseerida ning kuivama panna. Eraldi hoitakse mustade ja puhaste lindude territooriumil tarvitatavaid ämbreid, põrandapesu- vahendeid, harju ja rätikuid. Lihtsaim viis selleks on varustuse markeerimine värvikoodidega. Määrdunud lindude ruumides kasutatud vahendeid ei tohi kuna- gi kasutada puhaste lindude ruumides ning rätikuid tuleb pesta eri pesumasinates ja/või kraanikaussides. Basseinide puhastamisest on räägitud 13. peatükis.

© V

A N

E S

S A

R YA

N ©

TE E

M u

N IIN

IM ä

K I

Varustus peab olema märgistatud vastavalt selle kasutusele.

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 43

kuidaS toimida

14.2. vigaStuSte ja SurNud liNdude tuvaStamiNe Igapäevase puhastamise, toitmise ja kaalumise käigus kontrollitakse linde võimalike vigastuste või ebahariliku käitumise osas. Surnud linnud eemaldatakse puuridest, sildistatakse ning pannakse sügavkülmikusse hilise- maks surma põhjuste selgitamiseks.

14.2.1. kaaSuvad probleemid Veelindude pidamine veekeskkonnast väljaspool ja suurtes gruppides võib põhjustada stressi, nakkushaiguste levikut ning sulgede, jalgade ja rinnaku survest tingitud probleeme.

Sulgede kahjustused. Ebapiisava puhastamise tulemusel võivad lindude suled saada kahjustatud happelistest väljaheidetest. Kahjustunud sulestik teki- tab probleeme veekindluse taastamisel.

Jalgade ja rinnaku hõõr- dumused. Lindude jalgu ja rinnakut tuleb iga päev kont- rollida, et tuvastada võima- likud hõõrdumused varases staadiumis. Veelinnud ei ole harjunud olema väljaspool veekeskkonda ning eriti neil lindudel, kes on hoolduses pikemat aega või kellel on vigastusi, võivad kujuneda

välja hõõrdumused jalgadel, lestadel ja rinnakul. Kiire avastamise korral on võimalik neid hõõrdumusi parandada, kasutades rätikutest tehtud rinnatugesid (rõngikuid) või sokke.

puuride puhaStamiNe

määrduNud liNdude puurid - Koristada mustad ajalehed põrandalt. - Korjata ära määrdunud võrkpõhi ning pesta survepesuriga või aurupuhastiga puhtaks. (kui määrdunud lindude jaoks on eraldi võrkpõhjad, võib kasutada seepi). - Puuride seinad pesta sooja seebiveega ja kuivatada puhta rätikuga. - Pesta põrandad ja kuivatada niipalju kui võimalik. - Seinad pihustada üle desinfitseerimisvahendiga, loputada veega ning lasta kuivada. - Laotada puhtad ajalehed põrandale. - Asendada võrkpõhi puhta ja kuivaga.

puhaSte liNdude puurid - Eemaldada määrdunud ajalehed. - Eemaldada määrdunud võrkpõhi ning pesta survepesuriga või aurupuhastiga, kasutades ainult sooja vett. - Puuride seinad pesta sooja veega, kasutades ainult puhaste lindude ruumi jaoks mõeldud ämbreid ja lappe, seinad kuivatada puhta rätikuga. - Pesta põrandad ja kuivatada nii hästi kui võimalik. - Panna puhtad kuivad ajalehed põrandale. - Asendada võrkpõhi puhta ja kuivaga (pestud ainult veega).

Aspergilloos. Aspergilloos on kopsunakkus, mida põhjustab Aspergillus-seen. See levib kiiresti niisketes suletud keskkondades ning võib kergesti osutuda peami- seks põhjuseks,

mille tagajärjel taastuskeskuses viibivad linnud sure- vad. Sümptomid võivad olla kiire, katkendlik avatud nokaga hingamine, kahin hingamisel, kaalukaotus, isutus ja üldine nõrkus. Aspergilloosi on keeruline diag- noosida, seetõttu tuleb ebaharilikust käitumisest või sümptomitest kohe teavitada veterinaari ning selliste haigustunnustega lind tuleb isoleerida. Haiguse leviku tõkestamiseks on isolaatorisse sisenemisel ja sealt väljumisel kehtestatud ranged nõuded. Kõigile vangis- tuses peetavatele lindudele manustatakse aspergilloo- si ennetamiseks igapäevaselt Itraconazole`i kuni nad on basseinides. Et see seen elab heintes ja põhus, siis neid veelindude majutamisel allapanuks ei kasutata.

© IN

TE R

N AT

IO N

A L

B IR

D R

E S

C u

E

© IN

TE R

N AT

IO N

A L

B IR

D R

E S

C u

E ©

IN TE

R N

AT IO

N A

L B

IR D

R E

S C

u E

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 44

14.3. toitmiNe Hoolduses olevatele lindudele tuleb valmistada suurtes kogustes erinevat tüüpi toitu. Toiduvalmistamine on töö- mahukas ning vajab loomasöödaköögis pidevalt palju tööjõudu. Looduses söövad erinevad liigid erinevat toitu. Kajakad on kõigesööjad, aulid söövad kala, sinikaelpar- did taimi ja selgrootuid, luiged peamiselt veepealseid ja -aluseid taimi. Hooldusesse toodud linnud ei söö sageli ise ning kannatavad veepuuduse all, seetõttu on tarvis neile manustada vedelikku ja toitu sondiga.

Ühesuguse söötmisgraafikuga linnud tuleb ühte majutada. Sel viisil on hõlbus jälgida ja meeles pidada, millised linnud on söönud ja millised mitte. Igas puuris olevate lindude söötmisgraafik peab olema puuri peal selgelt kirjas ning söötjail tuleb igakordsed söötmisand- med pärast söötmise lõpetamist linnu hoolduskaardile märkida. Toiduvalmistajad peavad äärmiselt hoolsalt silmas pidama hügieenireegleid ning järgima kehtesta- tud juhtnööre.

14.3.1. toitmiSvariaNdid ja -graafikud Kõik hoolduses olevad linnud peavad saama õiget toitu õigel ajal. Toitmisgraafikud erinevad ning veteri- naar või keskuse juhataja otsustab, milline lind millise graafiku järgi peab toituma. Peamisi toitmisvariante on neli: jootmislahus, kosutustugi, abistatud toitmine ning iseseisev söömine. jootmislahust ning kosutus- tuge manustatakse sondiga.

jootmislahus (ORS – oral rehydration solution)

Päevad 1 ja 2 Hooldusesse toodud lind on tavaliselt veetustunud. jootmislahust, mis sisaldab õigetes kogustes vees lahustatud mineraalaineid, manustatakse linnu vee- ja soolatasakaalu taastamiseks. Seda manustatak- se 50 ml/kg kohta, alati kehatemperatuuril. Lahus valmistatakse ette ning hoitakse manustamiseni soojas vees, et see ei jahtuks. Stabiliseerimisetapis saavad linnud jootmislahust harilikult kolm korda

iga päev ning kosutustuge samuti kolm korda. Isegi kui lind sööb normaalselt ning teda ei ole vaja sondiga toita, manustatakse jootmislahust 2–3 kor- da päevas esimese kahe päeva jooksul. Sondiga toitmise vahe peab olema vähemalt üks tund.

Päev 3 ja edaspidi Kui lind on stabiilne, siis jootmislahust pärast kol- mandat päeva reeglina enam ei anta.

kosutustugi (CS – convalescence support)

Päevad 1 ja 2 Esimese kahe päeva jooksul manustatakse linnule tavaliselt jootmislahust kolm korda päevas ning kosutustuge samuti kolm korda päevas. Nagu vastuvõtu peatükis mainitud, antakse alajahtunud linnule esimese 48 tunni jooksul ainult jootmisla- hust. Kosutustuge manustatakse lindudele seni kuni nad hakkavad iseseisvalt sööma. Tegemist on kasutusvalmis valgu- ja energiarikka pulbriga, mis on kergesti seeditav ning valmistatud spetsiaalselt lemmikloomade tarbeks nende operatsioonidest või haigustest paranemise perioodil. Standardse paki sisu lahustatakse 120 ml soojas vees ning manustatakse kehatemperatuuril 50 ml/kg kohta. Kõhulahtisuse vältimiseks lisatakse kosutussegule Attapulgite`i või vismutsubsalitsülaati (turustatud ka kui Kaopectate või Pepto-Bismol). Stabiliseerimis- perioodil antakse kosutussegu enamasti 2–3 korda päevas. Kahe sondimiskorra vahele peab jääma vähemalt kaks tundi. Kosutusseguga toitmisrežiime võib olla kaks: üks kalasööjate ja teine taimtoidu- liste jaoks.

Päev 3 ja edaspidi Sondiga kosutussegu manustamine lõpetatakse pärast kolmandat päeva, kui lind on ise sööma ha- kanud. Kui lind sööb ise ja siiski kaalu kaotab, tuleb teda kosutusseguga edasi toita kuni kaks korda päevas.

Jootmislahus ja kosutustugi.

Erinevad liigid vajavad erinevat toitu.

© VA

N E

S S

A R YA

N ©

V A

N E

S S

A R

YA N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 45

abistatud toitmine

Kalasöövaid linde, keda toidetakse kosutustoega, võib abistada kalasöömisel paar korda päevas. Abistatud toitmiseks on vaja kaht inimest – üks hoiab lindu ja teine toidab. Linnu nokk tuleb avada ning väikesemõõduline kala õrnalt linnu söögito- russe suruda, kasutades vajadusel pintsette ning vältides kala trahheasse sattumist. Linnu kaela võib õrnalt masseerida, et soodustada neelatamist.

iseseisev söömine

Eesmärk on kõik linnud iseseisvalt sööma saada, eelistatavalt kolmandaks päevaks. Olenevalt linnu loomulikust dieedist võib anda kas tükeldatud või terveid kalu, krevette, sinikarpe, graanuleid, vilja, salatit jne. Alguses manustatakse jootmislahust ka siis, kui lind sööb ise. Iseseisvalt sööma hakkami- se soodustamiseks asetatakse lindude puuri iga päev kauss tema loomuliku toiduga, isegi juhul, kui ta seda ei söö. Kui puurilahendus lubab, võib panna iseseisvalt söövad linnud selliste lindude nägemisulatusse, kes ise veel ei söö. Nähes teisi linde kausist söömas võib see innustada neid, kes pole veel aru saanud, et kausis on söök. Paljud

linnud söövad peamiselt öösiti või varahommikuti, seega tuleb söök lindudele valmistada õhtuks ning uuesti hommikuks. Toitu võib visata ka otse puuri võrkpõhjale või linnu silme ees hoida. Hommiku- ti tuleb esimesena tuvastada, kas mõni lind on iseseisvalt sööma hakanud. Kui sellised linnud on sobivasse puuri majutatud (teiste iseseisvalt toituvate lindude juurde), alustatakse allesjäänud lindudele toitmissegude valmistamise ning nende sondiga toitmisega. Pärast sondiga toitmise lõpe- tamist valmistatakse värsked söögid iseseisvalt toituvatele lindudele. Kala võib pakkuda kausis koos veega, et see ära ei kuivaks. Söötmisnõu peab olema madalate servadega ja väike, et lind ei saaks sinna sisse ronida ja ennast kalaõliga määrida. Sobivad hästi näiteks lillepotialused. Pestud lindudele antakse kala, mis on korralikult puhtaks loputatud ning seda pakutakse nii, et kausis ei ole vett. Seda sellepärast, et kaladel on loomulik õlikiht, mis satub vette ning võib puhtaks pestud linnu sulestiku uuesti õliseks määrida. Külmutatud kala ei tohi sulatada seisvas või soo- jas vees, vaid külmkapis või voolava külma vee all. Toitmisgraafikute koostamisel tuleb arvestada kalade sulatamiseks kuluva ajaga. Igale kalaports- jonile lisatakse veelindudele mõeldud multivita- miinide segu (nt akvavit, mis sisaldab vitamiine A,

E, B1, B2, B6 ja C).

Parim aeg uute iseseisvalt söövate lindude tu- vastamiseks on varahommikul. Kui lind on hakanud iseseisvalt sööma, tuleb ta panna teiste iseseisvalt toituvate lindudega samasse pesakasti. Selles staadiumis on oluline teada, kui palju lind on söö- nud, seetõttu on hoolikas dokumenteerimine väga oluline.

Toitmisgraafikute koostamisel tuleb arvestada kala sulatamisele kulvat aega.

© VA

N E

S S

A R YA

N ©

V A

N E

S S

A R

YA N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 46

SoNdiga toitmiNe Sondiga võivad toita ainult koolitatud rehabiliteerijad ja vabatahtlikud. Sondiga manustatav toit peab alati ole- ma linnu normaalsel kehatemperatuuril. Toidu ettevalmistamisel täidetakse süstlad seguga ning hoitakse neid soojas vees, et toit ei jahtuks. Üks inimene hoiab lindu ja teine toidab teda sondiga. Linnud võetakse puuridest välja rätikuga kaetult. Mõni liik, nagu kormoranid, vareslased või kajakad, on sondiga toitmise suhtes äärmi- selt tundlikud ning võivad neile manustatud toidu välja oksendada. See tuleb märkida linnu hooldusankeedile ning juhendajale sellest teada anda. Sellist lindu ei tohi kohe uuesti toita, uuesti võib proovida alles mõne aja pärast. Sama linnu mitmekordset toitmist saab vältida sellega, et toidetud linnud asetatakse teise puuri või eraldatakse nad samas puuris üksteisest papi- või vineertahvliga.

kuidaS toimida

1. Enne alustamist veendu, et süstlad ja sondid on puhtad ning täidetud õige toiduga. Enne toitma asu- mist veendu, et sond on õige pikkusega.

© T

O N

I j O

K IN

E N

2. Lükka sond vaikselt, kuid kindlalt nii kaugele kui võimalik. Takistuse tekkimisel peatu. Õigesti ase- tatud sondi liikumist on näha linnu kaela paremal poolel.

3. Suru toit aeglaselt ja rahulikult süstlast välja. 4. Seejärel suru sond süstla otsast kokku, et sööki rohkem välja ei voolaks ning eemalda sond rahuliku liigutusega.

© V

A N

E S

S A

R YA

N ©

VA N

E S

S A R

YA N

© VA

N E

S S

A R YA

N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 47

14.4. ravimite maNuStamiNe Veterinaar või taastuskeskuse juht otsustab, millistele lindudele on vaja ravimeid anda. See tuleb märkida linnu vastuvõtuankeedile ning päevaste toimingute tabelitesse, mis on rehabiliteerimiskeskuse infotahvlil. Kõik veelinnud saavad iga päev Itraconazole`i aspergil- loosi ennetamiseks. Seda manustatakse samal ajal kui hommikust sööki.

14.5. Nõude peSemiNe Kõik toidu valmistamiseks kasutatavad nõud ja riistad tuleb loputada, pesta, desinfitseerida ning seejärel va- hetult enne järgmist kasutuskorda uuesti loputada. Eriti oluline on see sondimisvarustuse puhul, mida peab desinfitseerima iga kord pärast tarvitamist. Kõiki nõusid tuleb hoida nende õigetes kohtades. Desinfitseerimist alustatakse alati süstaldest ja sondidest, mida kasutati toitmiseks. Viimaseid hoitakse desinfitseerimislahuses vähemalt 10 minutit. Tuleb veenduda, et enne järgmist kasutust on desinfitseeritud vahendid hoolikalt puhta veega üle loputatud.

Mustad nõud → Loputa → Pese nõudepesuvahen- diga → Loputa → Desinfitseeri → Loputa → Kuivata Ravimeid manustatakse muude vajalike toimingutega üheaegselt.

Süstlaid ja sonde tuleb iga kasutuskorra järel desinfitseerida.

© V

A N

E S

S A

R YA

N ©

VA N

E S

S A R

YA N

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 48

15. vabaStamiNe Vabastamine on tervenenud loomade lahtilaskmi- ne nende looduslikku puhtasse keskkonda, et nad saaksid taastada oma koha ökosüsteemis. Vabastatud loomad peavad olema täielikult tervenenud ning või- melised jätkama endist eluviisi. Loomade rehabiliteeri- mise peamine eesmärk on vabastada võimalikult palju terveks ravitud loomi nende loomulikku elukeskkonda, kuid seda ei tehta enne, kui on kindel, et nad suure tõenäosusega ellu jäävad ning on võimelised sigima.

Enne vabastamist kõik linnud rõngastatakse. Pärast reostusjuhtumit on alati soovituslik läbi viia vabasta- misjärgne uuring, et välja selgitada vabastatud lindude ellujäämust ning sigimist, samuti päästeoperatisooni üldise edukuse hindamiseks ning naftareostuse üldise mõju kindlakstegemiseks populatsioonidele.

Vabastamiskohad valitakse järgmistest kriteeriumitest lähtuvalt. • Piirkond peab olema naftast puhas ning seal ei tohi

olla riski edasiseks reostumiseks. • Piirkond peab võimaluse korral olema püüdmisko-

hale lähedal, et lindude transportimiseks kuluv aeg oleks võimalikult lühike. Vahel ei ole see võimalik ning linde tuleb transportida kaugemale.

• Arvestada tuleb liikide iga-aastase rändetee ja -aja- ga ning liigile sobiva elupaigatüübiga.

Linde soovitatakse alati vabastada liigiti mitmekesi koos, mitte üksikult.

Enne vabastamist peab lind vastama järgmistele peamistele kriteeriumidele. • Linnul on normaalne toitumis-, ujumis- ja sukeldu-

miskäitumine.

• Lind kardab inimesi. • Ta on korralikult läbi vaadatud ning tal ei ole märke

haigustest ega vigastustest. • Tal ei ole jalgadel ega rinnakul hõõrdumusvigastusi.

Kõik sellelaadsed vigastused on paranenud või on paranemisstaadiumis ega häiri normaalset käitumist.

• Linnul on normaalsed verenäitajad, PCV on vahemi- kus 40–53%.

• Linnu kehakaal on hinnatud veterinaari poolt läheda- seks liigile omasele normaalsele kehakaalule.

Parim aeg lindude vabastamiseks on varahommik. Vabastamiskohas peaksid ilmastikutingimused olema rahulikud veel ka järgmisel kolmel või neljal päeval pärast vabastamist. Linde ei tohiks vabastada tugeva tormi või vihmaga. Vabastamiskohta transporditakse linnud puhtas pappkarbis või spetsiaalses kastis ning vabastamisel neid kätega ei puudutata, sest iga puu- dutus võib nende sulgede veekindlust vähendada. Samamoodi nagu määrdunud lindude transportimi- selgi, tuleb erinevaid liike transportida eraldi kastides ning mõnd liiki isendeid vaid ühekaupa. Kast avatak- se vabastamispiirkonnas ning lindudel lastakse sealt ise välja tulla. Ideaalis vabastatakse linnud mitmekesi koos. Soovitatav on, et üks inimene jääb randa jäl- gima nii kauaks, kuni kõik linnud on vabastamispiir- konnast lahkunud. Vabastamiskohta tuleks järgmistel päevadel kontrollida, et teha kindlaks kõikide lindude lahkumine ja see, kas nende käitumine vabaduses on normaalne.

Personal ja vabatahtlikud peaksid saama vabasta- misel osaleda, sest see on hea viis säilitada motivat- siooni ning hoida moraali päästeürituse käigus kõrgel.

© T

E E

M u

N IIN

IM ä

K I /

W W

F

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 49

KaSutatud KirjaNduS Cambell, S. and Ziccardi, M. 2003. Identification of the Critical Components of Oiled Seabird Rescue and Rehabilitation. School of Veterinarian Medicine, University of California. Jokinen, T. (ed.) 2006. Öljyyntyneiden eläinten hoito. WWF Finland report nr. 24, 23 pp.

Kaldma, A. (ed) 2007. Merereostustõrje käsiraamat. (ELF 2007 ISBN 978-9949-15-133-2).

Katastrofhjälp Fåglar och Vilt (Swedish Wildlife Rehabilitators Association). Oil and birds – an impossible combination.

Nijkamp, H. Clumpner, C., Thomas, T., Conroy, J., 2004. A guide to oiled wildlife response planning. Interna- tional Petroleum Industry Environmental Conservation Association (IPIECA), London, Great-Britain. 48 pp.

Oiled Wildlife Care Network (ed.) 2000. Protocols for the care of oil-affected birds. Wildlife Health Centre, University of California, Davis, United States, 75 pp.

Stephenson, R. Effects of oil and other surface-active organic pollutants on aquatic birds. Environmental Con- servation 24(2): 121–129.

Svenson, A., Åmand, L., Hillarp, J-Å., Nilsson, L., Röttorp, J., Tegeback, A., Fejes, J. 2009. Effects of cleaning and rehabilitation of oiled seabirds. IVL Svenska Miljöinstitutet U2379.

Vanroose S. 2010. Protocol oiled birds. Wildlife Rescue Centre Ostend.49 pp. (Not published).

Williams, T. M. and Davis, R. W. 1995. Emergency Care and Rehabilitation of Oiled Sea Otters: A Guide For Oil Spills Involving Fur-Bearing Marine Mammals Fairbanks: University of Alaska Press.

Yang, SH., XU, YC., Zhang, DW. 2006. Morphological basis for the waterproof characteristics of bird plumage. Journal of Forestry Research, 17(2): 163–166.

© P

ä IV

I R O

S q

V IS

T/ W

W F-

FI N

LA N

D

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 50

Reostunud eluslooduse pääste käsiRaamat 51

© B

jö R

N H

ILLA R

P

© W

IL D

W O

N D

E R

S O

F E

u R

O P

E /O

R S

O LY

A H

A A

R B

E R

G /

W W

F