Eluslooduse pääste plaani uuendamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 06.12.2021 12:05 Adressaat: Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond <[email protected]>; Päästeamet

<[email protected]> Teema: Eluslooduse pääste plaani uuendamine Manused: Eluslooduse pääste plaani uuendamine.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Eluslooduse pääste plaani uuendamine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.12.2021 11:21 numbriga 6-

2/21/25495.

Lugupidamisega Keskkonnaamet

www.keskkonnaamet.ee

KiXxx ala

Eluslooduse päästeplaan

Kinnitatud Keskkonnaameti peadirek- käskkirjaga nr 1-

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

Õiguslikud alused ....................................................................................................................... 7

Asutuste ülesanded ja protsessiskeemid ....................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Ohust või päästesündmusest teavitamine ............................................................................. 8

Päästesündmuse lahendamine ............................................................................................... 8

Teabe liikumine ametkondade vahel ................................................................................... 11

Avalikkuse teavitamine ......................................................................................................... 15

Olukorra hindamise alused ................................................................................................... 15

Vabatahtlikega töökorralduse alused ................................................................................... 15

Vabatahtlike päästjate sotsiaalsed tagatised ............. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Protsesside juhtimine ............................................................................................................... 17

Rehabilitatsioon .................................................................................................................... 17

Püük ja transport .................................................................................................................. 18

Triaaž ja vastuvõtt (intake) ................................................................................................... 19

Stabiliseerimine .................................................................................................................... 20

Pesemine, loputamine ja kuivatamine ................................................................................. 21

Veekindluse taastamine ....................................................................................................... 22

Vabastamine ......................................................................................................................... 23

Vabastamisjärgne seire......................................................................................................... 23

Tervis ja tööohutus ............................................................................................................... 24

Andmete dokumenteerimine ............................................................................................... 24

Lahangud ja säilitamine ........................................................................................................ 25

Imetajad ................................................................................................................................ 25

Proovide võtmine ja keskkonnakahjude käsitlemine ............................................................... 27

Reostunud linnu hukkamine (eutanaasia) ............................................................................... 28

Jäätmekäitluse alused .............................................................................................................. 30

Varade käsitlemine ................................................................................................................... 31

Keskkonna reostuseelse seisundi taastamise juhtimine .......................................................... 32

Ressursikataloogide koostamine ja pidamine ................ Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Terminid ................................................................................................................................... 33

Kontaktid .................................................................................................................................. 36

Kokkuvõte ................................................................................................................................. 37

Lisad .......................................................................................................................................... 38

Lisa 1. Reostuse esialgne visuaalse hindamise leht sündmuspaigal .................................... 38

Lisa 2. Reostunud linnu hukkamine (eutanaasia) ................................................................. 40

Hukkamist teostava isiku pädevus .................................................................................... 40

Hukkamisviisid ja -vahendid .............................................................................................. 40

Hukkamisviisi valik ............................................................................................................ 40

Mehhaanilised meetodid .................................................................................................. 43

Keemilised meetodid ........................................................................................................ 44

Eutanaasia läbiviija töökoha varustus. .............................................................................. 47

Lisa 3. Reostunud eluslooduse pääste käsiraamat (eraldi failina) ....................................... 48

Sissejuhatus

Käesolev eluslooduse päästeplaan tugineb HELCOMi soovitusel nr 31E/6 (20.05.2010), mis kä- sitleb integreeritud eluslooduse pääste planeerimist Läänemeremaades. Käesoleva plaani koostamisel on lähtutud ulatusliku merepäästesündmuse ning nafta- ja keemiareostuse hä- daolukorra lahendamise plaanist (edaspidi HOLP, kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadi- rektori käskkirjaga 12.03.2021 nr 1.1-1/22).

HOLPi kohaselt on ulatuslik reostus merel toimuva laevaõnnetuse tagajärjel merre sattuv nafta või naftasaadus või muu ohtlik aine, mis põhjustab ulatusliku mere- ja rannikureostuse ning suure keskkonnakahju.

Reostustõrje korral on rannikule jõudva reostuse tõrjumiseks vaja kaasata suurel hulgal PÄA ja KeA lepingulisi ressursse, mis võivad jääda pikaks ajaks hõivatuks. Reostustõrje korral on vaja kaasata nõuetele vastavad eraettevõtted korjatud reostuse ära andmiseks ja utiliseeri- mise korraldamiseks.

Mitteulatusliku rannikureostuse puhul, millel puuduvad ka muud hädaolukorra või pääste- sündmuse tunnused, korraldab reostuse likvideerimist kohalik omavalitsus või maaomanik.

Eluslooduse päästetegevused käivitatakse reeglina juhul, kui üle 50 loomaliigi isendi on reos- tunud. Kui tegemist on valdavalt I või II kaitsekategooria alla kuuluvate liikide isendiga, siis võib olla otstarbekas alustada eluslooduse päästetegevust ka alla 50 reostunud loomaliigi isendi puhul. Eluslooduse päästetegevuse käivitamine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, kus võetakse arvesse tekkinud olukorda, reostuse liiki, samuti reostusprognoose ja muid tegureid.

Läänemere rannikule lisaks on otstarbekas laiendada ulatusliku rannikureostuse likvideeri- mise võtteid ja skeeme ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve rannikule, kuna reostuse likvideeri- mine korraldatakse tehniliselt sarnaselt.

Sellised rannikureostused tekitavad ulatusliku kahju eelkõige keskkonnale – nii elusale kui elu- tule loodusele, samuti võib halveneda reostunud piirkonna majanduslik võimekus ja maine. Hädaolukorda iseloomustab tihe seotus ulatusliku merereostuse likvideerimise võimekusega, sest enamikel juhtudel kui reostust ei suudeta merel avastada, likvideerida või lokaliseerida läheb ulatuslik merereostus üle ulatuslikuks rannikureostuseks.

Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on riigi rannajoone pikkuseks 3794 km, kusjuures rannajoon on tugevalt liigestatud. Saarte ja laidude arv Eesti rannikuvetes ulatub 1500ni. Eesti 15 maakonnast 7 (Harju-, Hiiu-, Ida-Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaa) on Lääne- mere rannikumaakonnad ning neis maakondades kokku elab 69% kogu riigi rahvastikust.

Peipsi rannajoone pikkus Eestis on 175 km.1 Peipsi järvel on 4 rannikumaakonda (Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa). Rannikud on suure loodusliku väärtusega alad. Rannikualadel asub kolm rahvusparki viiest2, 4 rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)3 ja 25 rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA)4. Lääne-Eesti saared ja Väinameri on biosfääri programmiala5 (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala). Lisaks veel hoiualad, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Peipsi järvel või rannas on 8 rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)6 ja 4 rahvusva- helise tähtsusega linnuala7 Lisaks veel hoiualad, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Eestit läbivad suured üle-euroopalised lindude rändekoridorid, mis läbivad esmajoones Lääne- ja Loode-Eestit, Lääne-Eesti saari (eriti Lääne-Saaremaad ja Sõrve poolsaart), Väinamerd ja Soome lahe lääneosa. Lindude rändekoridorid on viimasel ajal aga hakanud liikuma idasuunas, hõlmates seega ka Soome lahe idaosa. Merereostuse korral saab kannatada peale mereelus- tiku esmajoones linnustik. Naftaga reostunud eluslooduse hädaolukorra lahendamine on keeruline, aeganõudev, eeldab selleks vajalike ressursside olemasolu ning kindlat struktuuri. Põhimõtteliselt on õnnestunud hädaolukorra lahendamise korraldamine võimalik nelja elemendi olemasolul:

 vajadustele vastav tugistruktuur (nt hoone, ehitis, telgid);  vajadustele vastav varustus;  struktuur, mis tagab töö efektiivse organiseerimise;  koolitatud personal.

Reostunud eluslooduse päästmisel ja keskkonna reostuseelse seisundi taastamisel on oluline järgida loomade heaolu põhimõtteid. Nende põhimõtete kohaselt peab rehabiliteeritud loom olema peale taastustegevust paremas seisukorras kui enne seda – rehabiliteerimisega ei tohi tekitada suuremat kahju, kui on tekitanud reostus. See omakorda tähendab, et:

 suure tõenäosusega peab loom elama taastamistegevuse üle;

1 Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi3 (08.11.2013) 2 Lahemaa, Matsalu ja Vilsandi. 3 Matsalu rahvuspark (3EE001), Puhtu-Laelatu-Nehatu (3EE008), Laidevahe looduskaitseala (3EE011) ning

Hiiumaa laiud ja Käina laht (3EE005). 4 Kabli (EE058), Kahtla-Kübassaare (EE063), Karala-Pilguse (EE014), Kasti laht (EE020), Kolga laht (EE072),

Koorunõmme (EE066), Kunda (EE076), Kura kurk (EE049), Kõrgessaare-mudaste rannik (EE001), Küdema laht (EE011), Lahemaa (EE073), Luitemaa (EE030), Lõu laht (EE016), Mullutu (EE065), Nõva-Osmussaar (EE045), Pakri (EE070), Pärnu laht (EE059), Riksu rannik (EE015), Siiksaare-Oessaare lahed (EE021), Sutu laht (EE048), Tagamõisa poolsaar (EE012), Vaindloo saar (EE077), Vanamõisa laht (EE002), Vilsandi saarestik (EE013), Väinameri (EE067).

5 Biosfääri programmiala on UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks (Säästva arengu seadus, § 13 lõige 1).

6 Smolnitsa (EE0070101), Järvevälja (EE0070122), Sahmeni (EE0070126), Lahepera (EE0080319), Emajõe- Suursoo (EE0080323), Lüübnitsa (EE0080231), Karisilla oja (EE0080231), Värska (EE0080215),

7 Loode-Peipsi (EE0080112), Lahepera järve linnuala (EE0080372), Emajõe suudmeala ja Piirisaare linnuala (EE 0080373), Räpina poldri linnuala (EE0080372).

 rehabiliteeritud loom peab suure tõenäosusega elama pikka aega peale vabastamist;  päästetud loom peab olema bioloogiliselt ja käitumuslikult normaalne ning olema või-

meline elama samaväärset elu kui enne naftaga määrdumist.

Naftaga reostunud loomade pääste õnnestumist mõjutavad õnnetuse olukord, koht ja aeg, samuti varieeruvad loomade ellujäämisvõimalused liigiti. Peale selle mõjutavad ellujäämisvõi- malusi määrdumise aste, selle kestus ning lisavigastused. Kõiki neid asjaolusid tuleb hädaolu- korra lahendustegevuste käivitamisel arvestada.

Eluslooduse päästetöö ja vajadusel sellele järgnev eluslooduse taastamistegevus eeldab eri- nevate ametkondade ja organisatsioonide koostööd. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest juhib hädaolukorra lahendamist merel Politsei- ja Piirivalveamet. Sama teeb rannikul ja rannikume- res Päästeamet, kuid hädaolukorra lahendamisse on lisaks kaasatud ka Keskkonnaamet, Põl- lumajandus- ja Toiduamet ning vabatahtlikud. Vabatahtlike arvestust, koolitust ja tegevust korraldab SA Eestimaa Looduse Fond Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel.

Mitte kõik naftareostuse või reostunud loomade leidmise juhtumid ei käivita automaatselt käesolevas juhendis kirjeldatud naftaga määrdunud eluslooduse päästetegevusi. Nendeks on järgmised juhtumid:

 toimunud on reostusjuhtum, mille tagajärjel ei ole elusloodus saanud kahjustada;  toimunud on reostusjuhtum, mille tagajärjel elusloodus on saanud kahjustada väike-

ses ulatuses (reeglina alla 50 isendi);  toimunud on reostusjuhtum, mille tagajärjel elusloodus on saanud kahjustada nii väi-

keses ulatuses, mis võimaldab olukorda lahendada (olenemata hädaolukorra lahenda- mise käivitumisest või mitte) veterinaarteenuse abil;

 leitud on naftaga määrdunud linde või loomi, kuid reostusjuhtumist ei ole teavitatud ning leitud reostunud loomade hulk võimaldab olukorda lahendada veterinaarteenuse abil.

Õiguslikud alused

Reeglina toimub eluslooduse päästmine hädaolukorra lahendamise käigus, mis põhineb hä- daolukorra seadusele8 ja päästeseadusele9. Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate tee- nuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused.

Hädaolukordade lahendamine (ingl. k emergency response) on üks neljast kriisireguleerimise sambast, mis hõlmab endas hädaolukorra lahendamist puudutavaid tegevusi. Hädaolukor- dade lahendamise aluseks on valdkondlikud õigusaktid (mh päästeseadus, politsei- ja piiri- valve seadus, loomatauditõrje seadus, kiirgusseadus jne ning nende alamaktid), kus sätesta- tud pädevused ja volitused peavad toimima ka hädaolukorras.

Hädaolukorra seaduse alusel kehtestab Vabariigi Valitsus oma korraldusega hädaolukorra la- hendamise plaanid (HOLP). Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjelda- takse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil:

1. hädaolukorra lahendamise korraldust; 2. hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri; 3. hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute ülesandeid; 4. hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute teabevahetuse korraldust; 5. avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust; 6. rahvusvahelise koostöö korraldust hädaolukorra lahendamisel; 7. muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi.10

Ulatusliku merepäästesündmuse ning nafta- ja keemiareostuse hädaolukorra lahendamise plaan sätestab ametkondade ülesanded valdkonnas, mis on kirjeldatud käesolevas elusloo- duse päästeplaanis.

Hädaolukorra lahendamiseks moodustatakse staap või staabid, mille kokkukutsumise ning te- gevuse aluseks on päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord11.

Hädaolukorra lahendamise plaani on võimalik rakendada ka selliste sündmuste lahendamisel, millel ei ole otseselt vastava hädaolukorra tunnuseid, kuid on ilmselge oht sündmuse arene- miseks hädaolukorraks.

Päästeseaduse §§ 40-42 sätestavad päästesündmusele kaasatavate vabatahtlike sotsiaalsed tagatised ning §§ 44-48 päästetöödel osalevate vabatahtlike kulude hüvitamise.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011005?leiaKehtiv 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011206?leiaKehtiv 11 Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määrus nr 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011005?leiaKehtiv

Ohust või päästesündmusest teavitamine

Mere- või rannikureostusest tuleb teavitada Häirekeskuse hallatavat riigiinfotelefoni 1247, kes edastab teate Keskkonnaametile ja vajadusel (kui teade ei tulnud PPA-lt, ka MVK-le). Keskkon- naamet edastab teavituse omakorda Keskkonnaministeeriumi haldusala ametkondlikku kriisi- nimekirja lülitatud ametnikele Häirekeskuse kaudu mobiiltelefonide tekstisõnumitega.

Päästesündmuse lahendamine

Päästesündmuse lahendamisel osalevad asutused ning isikud teevad päästesündmuse lahen- damisel igakülgset omavahelist koostööd vastavalt oma pädevusele ja volitusele ning pääste- töö juhi korraldusele.

Päästesündmuse lahendamise juhtimiseks ja asutuste ning isikute koostöö paremaks tagami- seks võib päästetöö juht moodustada staabi, mida nimetatakse madalamalt kõrgemale juhti- mistasandile järgmiselt:

1) sündmuskoha staap;

2) Päästeameti päästekeskuse tegevuspiirkonna staap (regionaalne staap);

3) üleriigiline staap.

Päästesündmuse lahendamise juhtimiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagami- seks enne sündmuskoha staabi moodustamist võib päästetöö juht moodustada juhtimis- grupi.

Päästetöö juhi korraldusel on kohustatud oma esindaja määrama nii juhtimisgruppi, sünd- muskoha staapi, regionaalsesse staapi kui üleriigilisse staapi ka Keskkonnaamet. Esindaja val- misolek tööülesannete täitmiseks staabis või juhtimisrühmas tuleb tagada lühima võimaliku aja jooksul, kuid hiljemalt:

1) juhtimisgrupis – ühe tunni jooksul;

2) sündmuskoha staabis – ühe tunni jooksul;

3) regionaalses staabis – kahe tunni jooksul;

4) üleriigilises staabis – kolme tunni jooksul.

Naftareostuse likvideerimist merel ja piiriveekogul käsitleb detailsemalt Politsei- ja Piirival- veameti koostatud ametkondlik „Käsiraamat naftareostuse likvideerimiseks merel ja piirivee

kogul. Planeerimine-valmisolek-reageerimine“.

Asutuste ülesanded rannikureostuse korral

Keskkonnaamet

KeA Kriisivalve töörühma esindaja (vastavalt Kriisivalve töökorraldusele) viib läbi reostuse le- viku modelleerimise, selgitamaks reostuse ohtu rannikule ning täpsustamaks reostuse allikat. Modelleerimise tulemused, sealhulgas ohuhinnangu rannikule, edastab KeA Kriisivalve PPA MVK-le ning KeA büroo(de)le, kelle rannikuala võib olla reostusest ohustatud. Kriisijuhtumi korral edastatakse teave sündmuse kohta Kriisivalve palvel HK kaudu sms-sõnumina KeM-i haldusala juhtivtöötajatele (Kriis1 list vastavalt KeA ja HK koostöökokkuleppele).

Viib läbi järelevalve- ja vajadusel õiguserikkumise menetlemise toimingud. Selleks:

Viib läbi reostuse ulatuse hindamise. KeA maakondliku büroo inspektorid läbivad reostatud ja reostuse leviku modellerimise kohaselt ohustatud rannaala, vajadusel kaasavad vaatluseks eritehnika (droonid). Inspektorid edastavad vaatluse tulemused päästetööde staapi.

Reostuse olemuse hindamiseks võtavad inspektorid proovid ja saadavad analüüsimiseks.

Keskkonnakahju hindamiseks (kaitstavale alale põhjustatud kahju, loomaliikidele põhjustatud kahju) viivad inspektorid läbi kahjustatud alale (kui on tegemist kaitstava alaga) ja/või kahjus- tatud loomadele põhjustatud kahju hindamiseks menetlustoimingud. Selleks, sõltuvalt juhtu- mist, viiakse läbi paiklik vaatlus ning dokumenteeritakse vaatlustulemused. Vajadusel kaasa- takse eksperte.

Korraldab eluslooduse päästmist. KeA kontaktisik (keskkonnakaitse järelevalve arendusosa- konna nõunik või Kriisivalve kontaktisik) tagab kontakti ELF eluslooduse pääste kontaktisikuga ning vabatahtlike loomapäästjate kaasamise loomapäästele, võttes ELF-ga ühendust otse või 1247 kaudu. Tagab (koos PäA-g) vabatahtlike transpordi kogunemiskohast (Tallinn, Tartu või muu kokkulepitud koht) sündmuskohale riiklike vahenditega.

Nimetab (KeA maakondliku büroo juhataja) esindaja HO või päästesündmuse staapi. Vajadusel moodustab eluslooduse pääste töörühma (KeA töötajatest, kaasates vajadusel asutuseväliseid eksperte), toetamaks staabi tööd.

Nõustab oma pädevuse piires sündmuskohal päästeasutust hädaolukorra lahendamise küsi- mustes. Kooskõlastab staabis loomapääste vajadused reostustõrje vajadustega.

Esitab KeA juhtkonna kaudu taotluse välisabi kaasamiseks Keskkonnaministeeriumile.

Korraldab hädaolukorra lahendamise järgselt keskkonna eelneva seisundi taastamist, sealhul- gas reostuse lõplikku likvideerimist ja järelkorjet rannikul.

Päästeamet

Juhib päästesündmuse lahendamist. Rannikureostuse korral moodustab sündmuskoha staabi, kuhu kaasab seotud asutused, teiste hulgas KeA. KeA tegevused, sealhulgas KeA juhitud ELF- vabatahtlike loomapäästetoimingud peavad olema kooskõlastatud päästetööde juhiga.

Vastavalt KeA ja PäA kokkuleppele PäA tagab päästesündmuse korral loomapäästevarustuse trans- pordi KeA hoiuruumist KeA taotletud mahus päästesündmuse asukohta, toe selle ülespanekuks asuko- has, ning pärast loomapäästevarustuse kasutamise lõppemist transpordi tagasi KeA poolt määratud asukohta, milleks on kasutusjärgne hoolduskoht või KeA hoiuruum.

Vabatahtlike olmetingimused (toitlustamine ja ööbimisvõimalused) tagab Päästeameti juhitava ranni- kureostuse päästesündmuse korral Päästeamet. Vabatahtlike olmekulud päästesündmusele eelneval ja järgneval ajal katab esmalt KeA. KeA teavitab vastavate kulude hüvitamise vajadusest KeM-i. Kulud kaetakse kas KeM-i või Vabariigi Valitsuse reservist, sõltuvalt kulude ulatusest.

Politsei- ja Piirivalveamet

Tagab lennu- ja laevavaatlusega reostuse leviku jälgimise. Annab vaatluse tulemustest opera- tiivselt teada 1247-le. Kooskõlastab vaatluste läbiviimise rannikualal PäA ja KeA-ga.

ELF

Haldab andmebaasi vabatahtlikest naftareostuse likvideerimise grupijuhtidest ja teistest va- batahtlikest ning tagab vajadusel nende kaasamise naftareostusjuhtumite korral kuni rehabi- litatsiooni protsessi lõppemiseni.

Tagab ELFi poolse esindaja kontaktide kättesaadavuse naftareostusjuhtumitele vabatahtlike kaasamiseks.

Naftareostusjuhtumi tõttu kannatada saanud eluslooduse päästetöödel suunab ja koordinee- rib vabatahtlike tööd reostuspiirkonnas ja linnuhaiglas.

Asutuste ülesanded rannikureostuse korral:

Eluslooduse pääste etapp / ametkondade

tegevused

Keskkonnaamet ELF Päästeamet

KeA maakondlik büroo

Keskkonnakaitse järelevalve arendusosakond (KJAO), jahinduse ja vee-elustiku büroo (JVB)

Teade reostu- sest, millega on kaasnenud elus- looduse kahjus- tumine või selle suur tõenäosus

• Saab teate reostu- sest 1247 kaudu bü- roo valvetelefonile. • Käivitab järeleval- vetoimingud - paik- lik vaatlus reostuse ulatuse ja keskkon- nakahju hindami- seks, järelevalvetoi- mingud reostuse te- kitaja suhtes (vaja- dusel inspekteeri- mine laeval). Tege- vus vältab vastavlt vajadusele.

• KJAO kriisinõunik tagab KeM haldusala juhti- visikute teavitamise Kriis1 listi kaudu. • KJAO kriisinõunik viib läbi reostuse leviku mo- delleerimise ja edastab tulemused JRCC kaudu seotud asutustele. • KJAO kriisinõunik teavitab ELF-i vabatahtlike kaasamise vajadusest loomapäästeks. • KJAO kriisinõunik edastab PäA-le taotluse loomapääste varustuse transportimiseks KeA laost sündmuskohale vajalikus mahus ning ta- gab selle kättesaadavuse KeA laost koostöös haldusosakonnaga. • KJAO kriisinõunik teavitab JVB loomapääste spetsialiste vajadusest osaleda loomapääste sündmuse lahendamisel.

· Tagab va- batahtlike kaa- samise elusloo- duse päästesse 16 tunni jooksul alates teate saa- misest.

· Saab teate kaa- samisvajadusest 1247 kaudu. Esimesel võimalusel loob HO või päästesündmuse staabi, kuhu kaasab KeA esindaja.

Ressursside mo- biliseerimine reostustõrjeks ja eluslooduse päästeks

• Kaasab tehnika ja võimaliku inimres- sursi päästetööde toetuseks, sh linnu- haigla püstitami- seks. • Nimetab esindaja HO (päästesünd- muse) staapi (kui see on loodud), kes kooskõlastab kõik tegevused KeA ja PäA vahel ning va- hendab KeA juht- konna otsused teis- tele HO või/ja pääs- tesündmuse lahen- damisega seotud asutustele • Korraldab KeA- poolse logistilise abi olukorra lahenda- misel: lindude transport rannikult, vahendite trans- port, vajalike va- henditega varusta- mine koos PäA-ga. • Tagab ELF vaba- tahtlike transpordi nende kogunemis- kohast sündmusko- hale.

• KJAO kriisinõunik kooskõlastab päästesünd- muse juhiga (ja KeA esindajaga staabis, kui see on moodustatud) linnuhaigla varustuse trans- pordi sündmuskohta vastavalt päästetööde va- jadustele.

• Tagab kon- takti (nii 1247-le kui KJAO kriisi- nõunikule) va- batahtlike mobi- liseerimise teate vastuvõtmiseks. • Kooskõlasta- tult KeA KJAO kriisinõunikuga korraldab vaba- tahtlike kogune- mise kokkulepi- tud kogunemis- kohta.

• Tagab päästesünd- muse korral looma- päästevarustuse transpordi KeA hoiu- ruumist KeA taotle- tud mahus pääste- sündmuse asukohta, toe selle ülespane- kuks asukohas. • Mahud, transpordi ajad ja logistilised ük- sikasjad päästesünd- muse ajal kooskõlas- tatakse poolte kon- taktisikute vahel (KeA poolt - KJAO kriisi- nõunik).

Reostustõrje ja eluslooduse pääste korralda- mine sündmus- kohal

• Viib läbi menet- lustoiminguid, koos- kõlastades tegevu- sed KeA esindajaga staabis (menetlus- ja päästetööde toi- mingute kooskõlas- tamine). • KeA esindaja staa- bis tagab, lähtudes eluslooduse pääste töörühma juhi ette- panekutest, elus- looduse pääste te- gevuste kooskõla PäA tegevustega. • Tagab juhtkonna korraldusel tehni- lise ja inimressursi kaasamise pääste- töödele vastavalt vajadusele (vajadu- sel ametiabi kor- ras), sh linnuhaigla püstitamisel. • Tagab jäätmekäit- luse korralduse KeA vastutusalas.

• KJAO kriisinõunik moodustab ja juhib elusloo- duse päästmise töörühma (EPT), kuhu kaasab KeA JVB eluslooduse pääste pädevusega spet- sialistid, esindaja ELF-ist ning vastavalt olukor- rale esindajad teistest päästesündmuse lahen- damisega seotud asutustest. • EPT teeb päästesündmuse juhile (KeA esin- daja kaudu staabis, kui see on nimetamata, siis otse) ettepaneku linnuhaigla püstitamiseks sel- leks sobivasse kohta 2 tööpäeva jooksul. • EPT teeb KeA esindaja kaudu staabis pääste- tööde juhile ettepaneku eluslooduse pääste tööde korraldamiseks moodustada rannikusek- torid ning vastavad kahjustatud (päästmist va- javate) lindude kogumiskohad. Päästmist vaja- vate lindude korjamine ja kogumine kogumis- kohtadesse toimub EPP kohaselt. • EPT annab ELF-i esindaja kaudu töörühmas juhised vabatahtlikele tegutsemiseks elusloo- duse päästel vastavalt päästesündmuse juhi korraldustele.

• Kooskõlasta- tult EPT-ga viiakse läbi elus- looduse pääste EPP juhiste ko- haselt.

· Tagab toe lin- nuhaigla ülespane- kuks.

Eluslooduse pääste tegevusskeem rannikureostuse korral

Teabe liikumine ametkondade vahel

Ametkondadevaheline teabe (sealhulgas inimeste kutsumine staapidesse) jagamine Keskkon- naametiga toimub Häirekeskuse hallatava riigiinfo telefoni 1247 vahendusel.

Keskkonnaamet on liitunud ka operatiivraadioside võrguga ESTER.

Avalikkuse teavitamine

Avalikkuse teavitamist hädaolukorrast, võimalikust vahetust ohust ning hädaolukorra lahen- damisest korraldab PPA. Avalikkusele väljastatav teave kooskõlastatakse KeA ja PÄA-ga, kui see hõlmab ka tegevusi rannikul.

Hädaolukorra järgsest keskkonna reostuseelse seisundi taastamisest korraldab avalikkuse tea- vitamist Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet lähtub kriisikommunikatsiooni korraldamisel Keskkonnaameti kriisikommuni- katsiooni käsiraamatust.

Olukorra hindamise alused

Eluslooduse (eelkõige linnud) esmase kahjustuse ulatuse, hulga ja koosseisu hindamise ees- märk on anda teavet (sh soovitusi) linnuhaigla püstitamise vajaduse hindamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks staabis, täites selleks vastava hindamislehe (vt Lisa 1.).

Hindamise käigus tehakse hinnatavast alast ja hinnatavatest objektidest fotod.

Olukorra hindamine dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab hindamise käigus tekkinud do- kumente (sh fotosid) kasutada keskkonnavastutuse seadusest lähtuvate menetlustoimingute tegemisel ning vajadusel keskkonnakahjude väljaarvutamisel.

Vabatahtlikega töökorralduse alused

Vabatahtlike töökorralduse alused, rehabilitatsiooni ning eluslooduse pääste protseduurid on täpsemalt kirjeldatud Reostunud eluslooduse pääste käsiraamatus (lisa nr 3).

ELFi vabatahtlikud kaasatakse päästesündmusele Häirekeskuse kaudu ELFI edastatud telefo- nil. ELF aktiveerib oma vabatahtlikud 24h jooksul alates teate saamisest, vajadusel kaasab teisi organisatsioone. Vabatahtlikele korraldab transpordi kogunemiskohta ELF.

ELFi vabatahtlike viimise sündmuskohale tagab KeA, kaasates vajadusel ametiabi korras PäA- d.

Sündmuskohal vabatahtlikud registreeritakse ning neile väljastatakse vajaminev varustus, te- hakse ohutusinstruktaaž ning selgitatakse töö olemust päästetöö juhi korraldusel tema mää- ratud isiku poolt poolt. Seejärel suunatakse nad töölõiku, kus üks vahetus ei tohi kesta järjest üle 4 tunni. Vabatahtlike töölõigud eluslooduse pääste operatsioonil on järgmised:

 reostunud lindude püüdmine ja transport;

 osalemine linnuhaigla püstitamisel;

 lindude vastuvõtt haiglasse;

 stabiliseerimine;

 erinevad tööprotsessid linnuhaiglas;

 pesemine ja kuivatamine, järelhooldus ning vabastamine.

Vabatahtliku lahkumisel sündmuskohalt registreeritakse ta sündmuskohalt välja.

Kulude dokumenteerimine ja kahjunõude esitamine

Kõik juriidilised isikud ja asutused, kes kannavad kulusid seoses reostusest põhjustatud elus- looduse päästega, dokumenteerivad tekkinud kulud võimaliku kahjunõude esitamiseks kahju tekitajale. Selleks talletatakse kuludokumendid ning dokumenteeritakse (kirjeldades sealjuu- res kulu tekke põhjuse) tekkinud kulud vastavalt juriidilise isiku või asutuse sisemisele korrale.

Transpordikulud – kõik transpordikulud, mis on seotud konkreetse eluslooduse pääste juh- tumi lahendamisega (sh vabatahtlike transport sündmuskohale, sündmuskohal ja sealt ära);

Olmekulud – kulud eluslooduse päästmisel osalevate isikute toitlustamiseks ja majutamiseks;

Kulud vahenditele, mis on vajalikud konkreetse eluslooduse pääste juhtumi lahendamiseks;

Muud kulud – kõik kulud, mis on tekkinud seoses konkreetse eluslooduse pääste juhtumi la- hendamisega, mida ei oleks tekkinud juriidilise isiku või asutuse tegevuse käigus, kui juhtumit poleks aset leidnud.

Kahjunõue kahju tekitajale esitatakse juriidiliste isikute ja asutuse poolt vastava kokkuleppe kohaselt kas eraldi või ühiselt juhtumi lahendamise käigus.

Protsesside juhtimine

Rehabilitatsioon

Loomahoolduses on tähtis järgida kehtestatud eeskirju. Ruumidesse lubatakse vaid neid ini-

mesi, kellel on luba seal viibimiseks. Võõrastel tuleb alati liikuda personali esindaja saatel.

Hooldusruumides peab alati kasutama vastavat kaitsevarustust. Et ära hoida lindudele täien-

dava stressi tekitamist, tuleb vältida liigset müra ja sagimist ning pildistades ei tohi kasutada

välklampi. Ohutuse tagamiseks ei tohi vabatahtlikud töötada üksi. Võimalik infovahetus toi-

mub tsentraliseeritult selle eest vastutava isiku kaudu ja pressikonverentse korraldatakse vaid

vajaduse korral ning ilma lindude hooldust ohtu seadmata.

Rehabilitatsiooni eesmärk on täielikult paranenud looma, kes on võimeline looduses ellu

jääma ning paljunema, vastutustundlik vabastamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik

nii käesoleva seisundi ravimine kui ka teiseste probleemide12 tekkimise ennetamine.

Täpsed, pidevalt täienevad ning maailmas üldkasutatavad ingliskeelsed instruktsioonid ja ju-

hised, mida kasutada kogu rehabilitatsiooniprotsessi iga etapi kohta, asuvad aadressil www.oi-

ledwildlife.eu sektsioonis „Oiled wildlife care and rehabilitation“. Alljärgnevalt (vt Joonis 1 Re-

habilitatsiooniprotsessi skeem) on piltlikult toodud kogu rehabilitatsiooniprotsessi skeem.

12 Teisesed probleemid on nt valest majutamisest tekkida võivad vigastused, viirushaigused või halvast

käsitsemisest tekkida võivad vigastused.

Joonis 1 Rehabilitatsiooniprotsessi skeem

Püük ja transport

Otsingu- ja päästerühma ülesanne on koguda rannalt kokku nii elusad kui ka surnud linnud.

Püüdmist juhib välijuhendaja, kes tegutseb ametiisikute alluvuses ja nende kontaktisikuna.

Välijuht või tema määratud isik vastutab loomade ülesmärkimise eest. Iga isendi puhul pan-

nakse kirja tema liik, leiukoht ja -aeg. Püügimeeskonnad peavad olema varustatud kõigi vaja-

like isikukaitsevahendite ning püügivahenditega.

Naftaga määrdunud lindude kinnipüüdmine ning transportimine nõuab oskusi. Merelinnud,

kes ei suuda enam sukelduda ning külmetavad, tulevad enamasti kaldale. Vees või rannal ole-

vatele lindudele lähenetakse avamere poolt ja aetakse nad randa, et välistada nende tagasi

merele põgenemine. Väga halvas seisus lindudele tuleb manustada enne transportimist vede-

likku.

Kinnipüütud linnud paigutatakse pappkastidesse, kuhu on eelnevalt tehtud õhuavad. Soovitav

on koguda ühte kasti üht liiki linde ning paigutada nad selliselt, et neil oleks piisavalt ruumi.

Kastile kirjutatakse peale, mitu ning mis liiki isendit on kastis, kust ning millal nad on püütud

ning kelle poolt.

Transportimiseks võib kasutada näiteks kaubikut, paigutades kastid selliselt, et õhk saab

nende vahel liikuda. Oluline on temperatuuri hoidmine vältimaks külmetamist või ülekuume-

nemist, samuti on oluline ventilatsioon. Transport peab toimuma võimalikult kiiresti peale

püüdmist ning kestma võimalikult lühikest aega. Taastuskeskust informeeritakse saabuvate

isendite hulgast ning liigist.

Merelindude allapanuks ei tohi mingil juhul kasutada heina ega põhku, kuna kõrrelistes elavad

seened võivad nendega mitte kokkupuutunud merelindudel tekitada tõsiseid seenhaigusi, näi-

teks aspergilloosi, mida ei ole võimalik ravida. Samuti ei tohi reostunud loomadele peale ra-

putada absorbente.

Triaaž ja vastuvõtt (intake)

Triaaž on protsess, mille käigus taastuskeskusse toodud loomad klassifitseeritakse vastavalt

nende olukorrale ja liigilisele kuuluvusele, et kindlustada olemaolevate ressursside maksi-

maalne ärakasutamine nende isendite heaks, kellel on kõige suurem tõenäosus ellu jääda või

nende liikide heaks, mis on ohustatud või haruldased. Kehtestatud kriteeriumitele vastavad

loomad võetakse taastuskeskusse ravile ning ülejäänute osas kasutatakse eutanaasiat. Ena-

masti jaotatakse loomad kolme gruppi:

 suhteliselt terved loomad, keda võib kohe pesta;

 loomad, kes peale lühiajalist ravi võivad kuuluda esimesse gruppi (selle grupi sees võib

moodustada ka kaks alagruppi: loomad, kes vajavad suhteliselt vähe ravi ja stabilisee-

rimist ning loomad, kes vajavad ravi ja stabiliseerimist);

 väga halvas seisus loomad või loomad, kes lisaks määrdumisele kannatavad ka muude

vigastuste (luumurrud vms) või haiguste all. Nende loomade suhtes kasutatakse euta-

naasiat.

Triaažiks vajalikud meditsiinilised kriteeriumid on vaja liigispetsiifiliselt kehtestada kohe hä-

daolukorra lahendamise alguses. Juhul, kui reostuse mõõtmed suurenevad selliselt, et olema-

solevatest ressurssidest jääb puudu, kehtestatakse rangemad triaažinõuded. Triaaži läbivii-

mist juhendab veterinaar või tema poolt määratud isik.

Eutanaasia on tundlik teema ning võib kogenematutes vabatahtlikes põhjustada liigseid emot-

sioone, mille vältimiseks on vajalik vabatahtlike hoolikas instrueerimine ning eutanaasia disk-

reetne läbiviimine nt eraldiseisvas ruumis või eraldatud alal.

Eutanaasia seaduslik alus on sätestatud loomakaitseseaduse §-s 16 järgnevalt: õnnetusjuh-

tumi või hädaolukorra tõttu abitusse olukorda sattunud looma võib hukata, kui ellujäämine

tekitaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine

osutuvad võimatuks.13

Kõik ravile võetud loomad kantakse sisse vastuvõtu logisse, neile pannakse ajutine rõngas ning

nende kohta täidetakse täpne haiguskaart, kuhu märgitakse:

 püüdmise koht ja aeg;

 liik, vanus, sugu;

 esmase läbivaatuse tulemused (kaal, kehatemperatuur, vereproov, vigastused jms);

 suleproov;

 foto;

 ajutise rõnga number.

Hiljem märgitakse kaardile kõik loomaga läbiviidud protseduurid ning analüüside tulemused.

Kaardi alusel jälgitakse looma seisundit ning langetatakse otsus ravi jätkamise, pesemise või

vabastamise kohta. Andmeid kasutatakse hiljem uurimismaterjalina, et hinnata hädaolukorra

lahendamise edukust.

Stabiliseerimine

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012018?leiaKehtiv

Stabiliseerimise eesmärk on taastada loomade piisav elujõulisus, et nad oleksid võimelised üle

elama pesemise ja kuivatamisega kaasnevat äärmist stressi. Stabiliseerimine hõlmab loomade

söötmist, jootmist ja ravi ning selleks on vajalikud kindlad hoidmistingimused. Kaalu, kehatem-

peratuuri ja verenäitajate põhjal otsustatakse sobiv söögisedel, mille alusel jaotatakse linnud

pesadesse, võimaluse korral arvestatakse pesadesse paigutamisel ka liiki ning püüdmise aega

ja kohta.

Veelindude pesaks sobivad kõige paremini võrkpõhjadega ja jalgadega kastid ning seda mitmel

põhjusel: võrkpõhi jaotab surve linnu kehale ühtlaselt ega tekita lisavigastusi rinnakukiilule

ning linnud ei määri oma sulgi täiendavalt väljaheitega, samuti aitab see hoida puhtust, kuna

jalgadel asuvate kastide alla saab laotada kergesti vahetatavaid ajalehti, samuti on nende alt

lihtsam põrandat pesta. Võrkpõhjad peavad olema vahetatavad ning neid peab igapäevaselt

pesema. Luikedele jt liikidele, kes on harjunud seisma, on majutamiseks sobivamad tugeva

põhjaga latrid.

Stabiliseerimise käigus joodetakse linde füsioloogilise lahusega ning toidetakse söögiseguga

korrapäraselt sondiga. Linde, kes on võimelised ise sööma, sondiga ei toideta, neile pakutakse

söögiks veelinnugraanuleid või värsket kala koos piisava koguse veega.

Stabiliseerimise jooksul on oluline linde võimalikult vähe häirida. Seetõttu võetakse neid pe-

sast välja vaid otsesel vajadusel ning ühe häirimise jooksul tehakse ära kõik vajalikud protse-

duurid söötmisest-jootmisest kuni kaalumise, kraadimise ning vereproovi võtmiseni. Lindu kä-

sitsedes varjatakse ta pea rätikuga: nii ei näe ta enda ümber toimuvat ning stressitase püsib

madalam. Samuti tuleb lindude juures rääkida vaikse häälega ega tohi teha äkilisi liigutusi.

Pesemine, loputamine ja kuivatamine

Lind on pesemiseks valmis siis, kui tema kehakaal paari eelneva päeva jooksul oluliselt ei

muutu ning on ligilähedane liigi normaalkaalule, ka kehatemperatuur peab olema normaalne

(u 39° C) ning verenäitajad head: punaseid vereliblesid vähemalt 30% ning valku vähemalt 2

g/dl.

Väikese veelinnu pesemiseks valmistatakse ette 3-4 pesukaussi umbes 40-kraadise veega, mil-

les on nafta paremaks eemaldamiseks lahustatud veidi nõudepesuvahendit. Pesemiseks on

vaja kaht inimest: hoidjat ja pesijat. Lind asetatakse esimesse kaussi ning kergelt sõrmedega

hõõrudes eemaldatakse nafta sulgede küljest. Seejärel tõstetakse lind järgmisesse kaussi ning

korratakse protseduuri seni, kuni pesukausis olev vesi jääb naftast puhtaks. Pea ning sil-

maümbruse pesemiseks kasutatakse nt hambaharja.

Loputamine on süstemaatiline ja aeganõudev tegevus, mille käigus uhutakse voolava veega,

mille surve peaks olema u 4 bari, kõik suled rida-realt nõudepesuvahendist puhtaks. Kui lopu-

tamise käigus märgatakse naftaseid sulgi, siis need pestakse uuesti. Loputatakse seni, kuni vesi

ei imbu enam sulgede sisse, vaid voolab tilkadena sulgedelt maha ning linnu suled näivad kui-

vad. Peale loputamist viiakse lind mõneks ajaks puhuri alla kuivama.

Puhaste lindude käsitlemisel tuleb vältida nende uuesti määrimist, seega ei tohi puhaste lin-

dude hoidmisruumi siseneda kaitseriietuse ja kinnastega, millega on enne oldud pesemata

lindude juures, kõik käsitlusvahendid peavad olema puhtad. Ka toiduks antavat kala tuleb eel-

nevalt pesta, et vältida lindude määrdumist kalarasvaga, mis seaks linnu elu uuesti ohtu.

Veekindluse taastamine

Peale pesemist ning kuivatamist viiakse linnud basseini taastuma, et nad saaksid võimalikult

loomulikus keskkonnas jätkata oma sulgede kordaseadmist. Basseinivesi peab olema kvali-

teetne ja puhas ning basseinis peab olema tekitatud ülevool, kasu võib olla ka basseini servale

kinnitatud sprinklerist või dušist, mille all linnud meelsasti oma sulgi kohendavad. Basseini

seinu ja põhja tuleb regulaarselt puhastada.

Esialgu jälgitakse linde basseinis pidevalt: kui lind tunneb ennast vees ebamugavalt, hakkab ta

rabelema ja end veest välja upitama, samuti võib ta vajuda liiga sügavalt vette. Sellisel juhul

tuleb lind basseinist välja võtta ning uuesti puhuri alla viia ning korrata seda seni, kuni lind

hakkab ennast vees hästi tundma ning sukelduma. Üldjuhul taastub sulestiku veekindlus kahe

ööpäevaga. Vees ennast hästi tundvaid linde enam basseinist välja ei võeta ning toidetakse

neid basseinis pestud kala või veelinnugraanulitega. Enne vabastamist tuleb linde basseinis

jälgida vähemalt 24 tundi.

Vabastamine

Vabastamist kaalutakse lindude puhul, kelle sulestiku veekindlus on täielikult taastunud, kes

suudavad sukelduda ning on järjest basseinis olnud vähemalt 12 tundi. Selliste lindude sulestik

kontrollitakse üle, lind kaalutakse, mõõdetakse kehatemperatuur ja võetakse vereproov. Va-

bastada võib linnu, kelle kehakaal on ligilähedane liigi normaalkaalule, vere punaliblede hulk

40 – 53% ning vere proteiinisisaldus 3 - 6g/dl.

Enne vabastamist asendatakse ajutine rõngas alalise metallrõngaga ning võimalusel märgista-

takse lind nõnda, et edaspidisel seirel oleks teda lihtsam märgata. Selleks kasutatakse suure-

matel lindudel värvilisi rõngaid ning väiksematel lindudel sulestiku markeerimist veekindlust

säästvate markeritega.

Linde ei vabastata ükshaaval, vaid hulgiti ning kohtadesse, mis on sarnased nende püüdmis-

kohaga või kus on sama liigi isendeid juba ees. Eriti hea oleks, kui korraga püütud linnud saaks

ka vabastada korraga. Vabastamiskohta viiakse linnud taas õhuavadega pappkarpides ning vee

ääres karbid lihtsalt avatakse ja lastakse lindudel ise väljuda – neid ei võeta enam kätte.

Vabastamisjärgne seire

Rehabiliteeritud loomade vabastamisele peaks järgnema vabastamisjärgne seire. Seda on või-

malik läbi viia mitmeti:

 ainult rõngastamise abil, taasleiud juhuslikud (alla 1%) ega anna palju infot. Samuti ei

saa selle meetodi abil infot käitumuslike probleemide kohta;

 värviliste rõngaste või sulestiku markeerimise abil: seire käigus lihtsam märgata, kuid

taasleiud siiski juhuslikud ega anna piisavalt informatsiooni. Saab kasutada efektiivselt

liikide suhtes, kes ei migreeru ning pesitsevad kalda läheduses;

 märgistamine pidevat signaali andvate seadeldistega (raadiotelemeetria). Loomale

kinnitatakse saatja, mille signaali on võimalik pidevalt jälgida. Võimalik läbi viia täisma-

huline vabastamisjärgne uuring.

Vabastamisjärgne jälgimine aitab saada andmeid selle kohta, kas operatsioon on olnud edukas

ning kas rehabilitatsiooniprotsessi läbi teinud loomad on võimelised paljunema ning kas nende

järeltulijad on terved.

Vabastamisjärgse seire korraldamiseks tehakse koostööd linnuühingutega.

Tervis ja tööohutus

Kõik taastuskeskusse tööle tulnud vabatahtlikud instrueeritakse, kantakse päevaraamatusse

nende saabumine ja lahkumine ning neile antakse tööks vajalikud kaitsevahendid. Taastuskes-

kuses peab olema piisav hulk esmaabivahendeid ning üldteadaolev info erakorralise meditsii-

nilise abi saamiseks. Ohustatud alad peavad olema vastavalt märgistatud ning tööks vajalik ja

ohutusalane informatsioon alati kättesaadav. Vabatahtlikud ei tohi taastuskeskuses töötada

üksinda, ilma juhendajata, kes tagab ohutusjuhendite ja protseduuride täitmise. Vabatahtli-

kele peab olema tagatud piisav arv puhkepause, selleks koostatakse igapäevaselt töögraafi-

kud.

Nakkusohu korral vabatahtlike taastuskeskusse tööle ei lubata.

Andmete dokumenteerimine

Andmete kogumine kõigi surnud ning rehabiliteeritud loomade kohta on alus, mille järgi saab

hinnata naftareostuse üldist mõju loomadele ja populatsioonidele, ilma milleta võib teha mõ-

jutatud populatsioonide suremuse kohta ebatäpseid või lausa valesid järeldusi.

Info, mida iga looma kohta vajatakse, sisaldab näiteks andmeid

 reostuse kohta (kogumise kuupäev ja koht);

 looma seisundi kohta (määrdumise aste, õli tüüp, määrdumise kohad);

 isendi kohta ( liik, vanus, sugu, rõngastatus);

 kogutud tõendite kohta ( naftase sule või karva näidis, fotod).

Lisaks loomadele tuleb dokumenteerida ka kõik tehtud kulutused, et reostuse põhjustaja sel-

gumisel oleks võimalik temalt sisse nõuda tekitatud kahju. Dokumenteerima peab ka kogu

personali kõik töötunnid, personali jaoks tuleb pidada eraldi päevaraamatut.

Lahangud ja säilitamine

Kõik taastuskeskusesse toodud ning surnud või hukatud loomad lahatakse ning teostatakse

morfoloogilised mõõtmised. Lahkamise korraldab veterinaar selleks ettevalmistatud eraldi

ruumis. Surnud loomad kantakse sisse selleks ettenähtud ankeeti ning kõik lahangu tulemused

ning võetud analüüsid vormistatakse lahkamise protokolliga. Lahangu käigus proovide võt-

mine ja säilitamine sõltub eriuuringute vajadusest.

Hinnata tuleb ka üldist suremust, mitte lugeda kokku vaid leitud surnud isendid. Merel surnud

isendite arvu hindamiseks peab omama informatsiooni populatsioonide, tuule ja hoovuste

suuna ning tugevuse jm asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

Rannalt korjatud ning lahatud surnud linnud kuuluvad peale andmete fikseerimist hävitami-

sele ohtlike jäätmetena käsitletuina.

Imetajad

Reostuse korral on Eesti tingimustes imetajatest enam ohustatud hülged, eriti pehme karvaga

hülgepojad. Samuti võib toimunud õnnetus pojad emadest lahutada ning pojad hukkuvad.

Hüljeste käsitlemine nõuab erivarustust ja kaitsevahendeid. Tegemist on röövloomadega, kes

võivad hirmununa olla väga agressiivsed. Täiskasvanud hülged on väga tugevad ning nende

kinnipüüdmiseks on vaja mitut inimest ning selleks sobivat kanderaami või muid abivahen-

deid, mille abil saab hülge ohutult selleks otstarbeks mõeldud kasti tõsta.

Hoolduspunktis on taastamistöö samasugune kui lindude puhulgi: esmase abi ja tervisliku sei-

sundi hindamise järel pestakse hülged naftast puhtaks. Vedelikukaotuse all kannatavad ja nõr-

gad pojad vajavad vedelikku ja glükoosi. Veterinaar otsustab ravi- ja teiste hooldamis- ja uuri-

mistoimingute vajaduse. Võetud vereproovides uuritakse antikehi, millest võib kasu olla näi-

teks Läänemere hüljestel esinenud koertekatku sarnase viirusepideemia selgitamisel.

Enne vabastamist hülged kaalutakse ja märgistatakse. Hülged vabastatakse nende leiukohas

või sellele kõige lähemal oleva hülgeasurkonna läheduses kui rand on juba naftast puhastatud.

Proovide võtmine ja keskkonnakahjude käsitlemine

Reostuse tõttu abitusse olukorda sattunud selgroogsete loomade (edaspidi - loomade) suhtes rakendatakse esmalt meetmeid nende elujõulisuse taastamiseks ning alles seejärel viiakse va- jadusel läbi Keskkonnaameti menetluse huvidest lähtuvad toimingud (näiteks isendi kahjusta- tuse või hilisema surma põhjuse fikseerimine).

Reostuse tõttu surnud loomi ei eemaldata nende asupaigast enne, kui Keskkonnaameti uurija või menetlust juhtiv inspektor (edaspidi – menetluse juht) on viinud läbi vajalikud menetlus- toimingud in situ. Nende menetlustoimingute lõpetamisest teavitab menetluse juht kohe päästetööde juhti.

Kui surnud loomade eemaldamine nende asupaigast on tingimata vajalik päästetöö huvist läh- tuvalt, teavitab päästetöö juht sellest menetluse juhti. Viimane esitab sellisel juhul päästetöö juhile ettepanekud päästetööde läbiviimiseks viisil, mis võimalikult vähe kahjustaks menetluse huve.

Surnud loomad kogutakse kokkuleppel menetluse juhiga kohtadesse, kus neid oleks võimali- kult hõlbus üle vaadata – kokkukogumiskohas peab olema piisavalt ruumi loomade loendami- seks, määramiseks ja ümberpaigutamiseks edasise veo jaoks. Kokkukogumiskoht peaks olema varjuline (arvestades nii sealsete töötajate heaolu kui toimingute tulemuslikkust) ja võimali- kult vähe päästetöid häiriv.

Kokkukogumisel tuleb kasutada vahendeid ja viise, mis võimaldaksid kokkukogumiskohas või- malikult hõlpsalt läbi viia vajalikke toiminguid (eelkõige - loomad ei tohi olla suletud (raskesti avatavates) anumates).

Rehabiliteerimise käigus surnud loomi ei viida jäätmekäitlusesse ilma, et oleks võimaldatud Keskkonnaametil läbi viia vajalikke menetlustoiminguid. Tegevuste suhtes lepitakse täpsemalt kokku menetluse juhiga. Surnud loomad võib kokkuleppel menetluse juhiga viia kokkukogu- miskohta.

Surnud loomi ei viida kokkukogumiskohtadest ära ilma eelneva kokkuleppeta päästetöö juhi ja menetluse juhi vahel.

Kui päästetööd toimuvad pikemal rannaalal, võib selle Keskkonnaameti menetluse vajaduste seisukohast jagada sektoriteks, millel igal on oma menetlusjuht. Nende tegevust korraldab sellisel juhul Keskkonnaameti esindaja sündmuskoha juhtimisstruktuuris. Päästetööde ala ja- gamine sektoriteks otsustatakse sündmuskoha juhtimisstruktuuris.

Reostunud linnu hukkamine (eutanaasia)

Reostunud linnu hukkamise (eutanaasia) protseduur on välja töötatud koostöös Põllumajan- dus- ja Toiduametiga ja on esitatud

Lisa 2. Reostunud linnu hukkamine (eutanaasia).

Jäätmekäitluse alused

Eluslooduse päästel sorteeritakse jäätmed järgmiselt:

 segaolmejäätmed;  reostunud tööriietus ja –vahendid:

o ühekordseks kasutamiseks või kasutuskõlbmatuks muutunud tööriided ja –va- hendid;

 ohtlikud tahked jäätmed (sealhulgas naftast läbiimbunud loomsed jäätmed): o tahkestunud naftatükid, õlitoodetega tugevalt läbiimbunud loomad;

 ohtlikud vedelad jäätmed: o Vedelad ülitooted, reovesi;

 loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud (ohtli- kud) jäätmed:

o antibiootikumid ja muud ravimid, süstlad jm .

Jäätmete käitlemist sündmuskohal korraldab Keskkonnaamet jäätmekäitlejate abil.

Varade käsitlemine

Eluslooduse päästmiseks ning taastamiseks vajalikud Keskkonnaameti ja ELFi varad asuvad Keskkonnaameti laos. Keskkonnaameti varad väljastatakse sealt pädeva Keskkonnaameti töö- taja korralduse alusel ja ELFIi varad väljastatakse pädeva ELFi töötaja korralduse alusel. Varade väljastamise aeg, alates korralduse saabumisest, on 6 tundi.

Päästeamet osutab logistilist abi varade transportimisel sündmuskohale ja sündmuskohalt ta- gasi vastavalt Päästeameti ja Keskkonnaameti sõlmitud kokkuleppele.

Keskkonna reostuseelse seisundi taastamise juhtimine

Päästesündmuse lõppemisel võib jätkuda keskkonna reostuseelse seisundi taastamine.

Kui reostuse edasine inimeste elu või tervist ning vara ja keskkonda vahetult ohustav levik on tõkestatud, siis loeb päästeasutus hädaolukorra lahendamise lõpetatuks, teavitab sellest Sise- ministeeriumi, Keskkonnaametit ja Politsei- ja Piirivalveametit ning annab sündmuskoha üle Keskkonnaametile keskkonna reostuseelse seisundi taastamise alaste tegevuste korraldami- seks. Nimetatud tegevust ei käsitleta enam hädaolukorra lahendamisena.

Taastamistööde juhtimise võtab üle Keskkonnaameti poolt sündmuse lahendamise eest vas- tutav isik.

Keskkonna reostuseelse seisundi taastamine algab pärast hädaolukorra lahendamise lõpeta- mise otsust hädaolukorra juhi poolt või pärast päästetööde vajaduse lõppemist juhtumi puhul, mis polnud liigitunud hädaolukorraks.

Keskkonnaametil on võimalik saada Päästeametilt keskkonna reostuseelse seisundi taastami- seks logistilist abi.

Taastamistööde juhil on õigus kaasata keskkonna reostuseelse seisundi taastamisele, sealhul- gas reostuse lõplikule likvideerimisele ja järelkorjele teisi asutusi ja isikuid, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.

Taastamistegevuse alustamise ja lõpetamise otsustab Keskkonnaamet lähtuvalt kujunenud olukorrast, teavitades oma otsusest Keskkonnaministeeriumi ja Päästeametit.

Terminid

 Eluslooduse pääste14 – reostuse tõttu kannatada saanud loomade, sealhulgas lindude reostunud piirkonnast päästmine ja rehabiliteerimine, mille eesmärk on tervenenud loomade vabastamine loodusesse.

 Eutanaasia15 – looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellu- jäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub või- matuks; kasutatakse traditsiooniliselt ka metsloomade hukkamise puhul, kuigi käeso- leva plaani kontekstis on õigem kasutada terminit hukkamine, sest metsloomal puu- dub omanik asjaõigusseaduse § 96 lg 4 mõistes, samuti kasutatakse mõistet hukkamine loomakaitseseaduse § 10 lg 4.

 Hädaolukord16 - sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ula- tuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.

 Hädaolukorra lahendamine17 – hõlmab tegevusi ulatusliku mere- või rannikureostuse, maapinna, põhjavee ja pinnaveekogu ulatusliku reostuse lokaliseerimisel ja likvideeri- misel ning nendega seotud küsimuste lahendamise koordineerimisel, sealhulgas elus- looduse pääste, jäätmekäitluse korraldamisel ja keskkonna reostuseelse seisundi taas- tamisel.

 Hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP)18 – dokument, milles kirjeldatakse üleriigili- sel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil:

o hädaolukorra lahendamise korraldust; o hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri; o hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute ülesandeid; o hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute teabevahetuse kor-

raldust; o avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust; o rahvusvahelise koostöö korraldust hädaolukorra lahendamisel; o muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi.

 Jäätmekäitlus19 – reostuse likvideerimise käigus kogutud jäätmete sealhulgas loomse- te jäätmete vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

14 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 15 Loomakaitseseadus, § 18 lg 1. 16 Hädaolukorra seadus, § 2 lg 1. 17 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 18 Hädaolukorra seadus, § 7 lg 1. 19 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340.

 Keskkonna reostuseelse seisundi taastamine20 – reostuse likvideerimise järgsed es- mased tegevused, millega luuakse võimalused (ekstensiivsed) elupaiga ning liikide loo- mulikuks (looduslikuks) taastumiseks.

 Merereostus21 – nafta- või naftasaaduste reostus merel, mille tagajärjel kahjustub Lää- nemere merekeskkond ning majanduslikud tagajärjed on rasked ja pikaajalised.

 Oht22 – olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pi- dada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset päästesündmus.

 Päästesündmus23 – ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral.

 Päästetöö24 – päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning pääs- tesündmuse tagajärgede leevendamisel maismaal ja siseveekogudel viivitamata raken- datavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused. Päästetööd juhib päästetöö juht, kelleks on päästeametnik.

 Rannikureostus25 – nafta- või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete sattumine Läänemere rannikukeskkonda koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse ning suure keskkonnakahju või suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa tee- nuse toimepidevuses (muuhulgas häired päästetöö toimimises).

 Reostuse lokaliseerimine26 – reostuse edasise leviku piiramine, mis enamikel juhtudel on reostuse ümbritsemine poomidega või reostuse suunamine alale, kus selle likvidee- rimine osutub kõige efektiivsemaks.

 Reostuse likvideerimine ehk korje27 – reostuse mehaaniline korje koos ajutise ladus- tamisega, mille eesmärk on taastada reostunud keskkonna reostuseelne seisund.

 Sündmuskoht28 – keelu- ja/või ohu- ja turvaalast koosnev päästetöö juhi poolt määra- tud ala, kus võivad viibida vaid päästetööga otseselt seotud inimesed ja tehnika, kus paiknevad kannatanud ja asitõendid ning esinevad sündmusest põhjustatud kahjustu- sed.

20 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 21 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 22 Päästeseadus, § 3 lg 2. 23 Päästeseadus, § 3 lg 1. 24 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 25 Ulatusliku rannikureostuse hädaolukordade riskianalüüs. Keskkonnaameti peadirektori 30.07.2013.a käskkiri

nr 1-4.1/13/363. 26 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 27 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340. 28 Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Vabariigi Valitsuse

04.08.2011.a korraldus nr 340.

Kontaktid

Hädaabitelefon 112

Häirekeskuse riigiinfo 1247

Kokkuvõte

Eluslooduse päästeplaan on valminud Keskkonnaameti juhtimisel koostöös Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Keskkonnaministeeriumiga ning kooskõlastatud Päästeametiga, ja kirjeldab te- gevusi, mida tehakse eluslooduse päästmisel hädaolukorra lahendamise käigus ning kesk- konna eelneva seisundi taastamisel. Päästeplaani koostamise töörühm töötas aastatel 2012- 2013. Käesolev versioon on ajakohastatud aastal 2021.

2013. aastal valmis Keskkonnaameti juhtimisel ulatusliku rannikureostuse hädaolukordade ris- kianalüüs ning Politsei- ja Piirivalveameti ulatusliku merereostuse hädaolukordade riskiana- lüüs. Riskianalüüsides kajastatud analüüse ning statistilisi andmeid pole käesolevas pääs- teplaanis üle korratud.

Päästeplaan vaadatakse üle järjepidevalt ning ajakohastatakse vastavalt kehtiva õiguse ja rii- gikorralduse muutustele.

Lisad

Lisa 1. Reostuse esialgne visuaalse hindamise leht sündmuspaigal

Hindaja nimi: …………………………………………………………..

Hindaja ametikoht: ………………………………………………….

Linnuliik I, II, III kait- sekategoo- ria liik

Heas seisu- korras (hulk)

Keskmiselt või väga määrdu- nud (hulk)

Surnud (hulk)

Meres / rannal

Asukoha kirjeldus

Taimeliik I, II, III kaitsekate- gooria liik

Mittekahjustatud Kahjustatud Asukoht

Märkusi ja tähelepanekuid:

Linnuliikide seisundite seletus:

Heas seisukorras (pole kinnipüütav): isend pole määrdunud.

Keskmiselt ja väga määrdunud (kinnipüütav): isendi sulestik on väga määrdunud, isendi käitumises on märgata muutusi (apaatsus jms)

Taimeliike hinnatakse kasvukohtadena (kogumitena).

Isendi seisund märgitakse vastavasse ruutu püstkriipsuga või hinnangulise suurusjärguna (nt sa 10 vms). Püstkriipsude koguhulk ruudus võrdub vastava liigi antud seisundis isendite hinnangulise kogu- hulgaga.

Lisa 2. Reostunud linnu hukkamine (eutanaasia)

Hukkamist teostava isiku pädevus hukkamist teostav isik peab omama oskusi lindude hukkamise protseduuri läbiviimiseks. Pea- vad olema vajalikud teadmised loomade anatoomiast, füsioloogiast ning loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest ning lisaks praktilised oskused hukkamise läbi- viimiseks.

Hukkamisviisid ja -vahendid Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

Hukkamisviisid võivad olla mehhaanilised, keemilised või elektrilised. Mehhaanilised meeto- did on kaela dislokatsioon (nihestus), dekapitatsioon (pea eraldamine kehast), uimastamine ja veretustamine (vere väljalaskmine) ja laskmine tulirelvast. Keemiline meetod kujutab endast mürgise aine organismi viimist süstimise või sissehingamise teel. Elektriline meetod on looma hukkamine elektrivoolu abil.

Hukkamisviisi valik Hukkamisviisi valikul tuleb arvestada vähemalt järgmisi aspekte:

Loomade heaolu: valitud meetod peab antud olukorras olema selline, mis põhjustaks hukata- vale linnule võimalikult vähe valu ja kannatusi. Teatud ekstreemtingimustes võivad valikud olla suhteliselt limiteeritud. Igal juhul aitab korralik uimastamine enne tapmist vähendada linnu piinu. Kui uimastamine ei ole võimalik või põhjendatud muudel põhjustel, aitab lindu rahus- tada tema silmade katmine kas käe või muu sobiva vahendiga. Vajalik on ka linnu kindel hoid- mine kontaktis hoidja kehaga.

Risk inimese tervisele: valiku tegemisel tuleb minimiseerida võimalik oht protseduuri läbiviija tervisele. Mõned meetodid on ohtlikumad kui teised ning nende teostamisel tuleb erilist tä- helepanu pöörata kõikidele ohutusmeetmetele.

Protseduuri läbiviija oskused: Lindude hukkamist võib läbi viia isik, kellel on vastavad oskused ja kogemused. Ravimite doseerimist ja manustamist võib läbi viia üksnes tegevusloaga veteri- naararst.

Visuaalselt häirida võivad kõrvalnähud: Mõnede meetodite puhul tuleb silmas pidada, et protseduuri teostamise ajal võivad lindudel tekkida tõmblused või verejooks, mis võib häirida lindude füsioloogiaga mitte kursis olevaid inimesi, kes protseduuri teostavad või teostamist

pealt näevad. Personali, kes on seotud lindude hukkamisega tuleb informeerida ilmneda või- vatest kõrvalnähtudest eri meetodite puhul.

Maksumus: Mõned meetodid on kallimad kui teised. Osade meetodite puhul on arvestatav ühekordne väljaminek, kuid edaspidi on menetluse maksumus väike.

Piirangud: Mõned meetodid võivad sobida ainult teatud vanuses või liiki lindudele. Mõne toi- mingu tarvis on vajalik veterinaararsti juuresolek.

Tabel 1 Lindude hukkamisviisid

Hukkamis- meetod

Loomade heaolu

Risk inimese tervisele

Protse- duuri läbi- viija osku- sed

Visuaalselt häirida või- vad kõrval- nähud

Maksu- mus

Piirangud,

Kaela dis- lokatsioon

Aktsep- teeritav

Madal Hukkamist teostava isiku pä- devuste alapeatü- kis kirjel- datud

Tiibadega pekslemine mõne se- kundi kuni minuti vältel

Madal Aktsep- teeritav meetod noorte või väikeste lindude hukkami- sel. Füüsi- liselt raske läbi viia suurte lindude puhul või kui on va- jadus hu- kata suur hulk linde.

Dekapitat- sioon

Aktsep- teeritav

Mõõdukas nakkusohu tõttu verega kokkupuutel

Hukkamist teostava isiku pä- devuste alapeatü- kis kirjel- datud

Tiibadega pekslemine mõne se- kundi kuni minuti väl- tel, väga ve- rine protse- duur.

Madal Võimalu- sel eelis- tada kaela dislokat- siooni kui veretut meetodit

Uimasta- mine ja veretusta- mine

Heaolu seisuko- halt sobi- vaim huk- kamisviis

Mõõdukas nakkusohu tõttu verega kokkupuutel

Hukkamist teostava isiku pä- devuste alapeatü- kis kirjel- datud

Väga verine protseduur

Mõõdu- kas kuni kõrge (uimas- tamis- vahen- did)

Puuduvad

Hukkamis- meetod

Loomade heaolu

Risk inimese tervisele

Protse- duuri läbi- viija osku- sed

Visuaalselt häirida või- vad kõrval- nähud

Maksu- mus

Piirangud,

Laskmine tulirelvast

Aktsep- teeritav kui lask on suuna- tud pähe

Mõõdukas kuni kõrge

Tulirelva kasuta- mise luba, hukkamist teostava isiku pä- devuste alapeatü- kis kirjel- datud

Tiibadega pekslemine mõne se- kundi kuni minuti väl- tel, verine.

Mõõdu- kas (tuli- relva ja kuulide maksu- mus; ohutus- barjää- rid)

Kasutada erijuhtu- del suurte lindude hukkami- seks.

CO2 kasu- tamine

Võib olla aktsep- teeritav sõltuvalt linnuliigist ja vanu- sest

Madal kui kasutatakse suletud kon- teinerit ja sundventi- latsiooni

Hukkamist teostava isiku pä- devuste alapeatü- kis kirjel- datud

Võimalikud lühiajalised tõmblused, hingelda- mine, kõrgel kontsentrat- sioonil ärri- tab hinga- misteid

Mõõdu- kas kuni kõrge (Hukka- mis- kamber, CO2 alli- kas)

Ei sobi veelin- dude huk- kamiseks

CO kasuta- mine

Võib olla aktsep- teeritav sõltuvalt linnuliigist ja vanu- sest

Kõrge Hukkamist teostava isiku pä- devuste alapeatü- kis kirjel- datud

Võimalikud lühiajalised tõmblused, hingelda- mine

Mõõdu- kas kuni kõrge (Hukka- mis- kamber, CO alli- kas)

Ei sobi veelin- dude huk- kamiseks

Sisse-hin- gatavad muud kee- milised ai- ned või süstitavad eutanaa- sia-vahen- did

Sobiva lin- nuliigi ja prepa- raadi pu- hul väga hea.

Madal Protse- duuri võib läbi viia üksnes ve- terinaar- arst või üksnes ve- teri- naararsti juhenda- misel

Puuduvad Kõrge Teatud preparaa- did ei sobi veelin- dude huk- kamiseks

Mehhaanilised meetodid

Kaela dislokatsioon Kaela dislokatsioon on tõhus, kiire ja odav meetod veelindude eutanaasiaks, mis ei nõua üldi- selt spetsiaalset varustust. Kasutatakse peamiselt väikeste lindude ja partide hukkamiseks. Dislokatsioon peab toimuma aju baasilt või kaela ülemises kolmandikus. Haarata ühe käega linnu peast ja teise käega kaela ülemisest kolmandikust. Tõmmates kiirelt ja tugevalt vastupi- distes suundades, eraldatakse peaaju seljaajust (Joonis 2). Suurema efektiivsuse saavutami- seks on soovitatav koos tõmbamisega vertikaalsuunas samaaegselt linnu pead ka keerata. Suuremate lindudel kaela dislokatsiooni puhul, on tarvis kasutada abivahendina spetsiaalset instrumenti (emaskulatoomi) (Joonis 3).

Joonis 2 Kaela dislokatsiooni läbiviimine

Joonis 3 Emaskulatoom

Kaela dislokatsiooni protseduur võib häirida juhuslikku vaatlejat, kuna mõned sekundid kuni minut pärast protseduuri võib lind pekselda tiibadega. Selline reaktsioon on loomulik ja tingi- tud seljaaju refleksidest. Loomad sel ajal valu ei tunne.

Dekapitatsioon Pea eraldamine kaelast on efektiivne eutanaasiameetod suurte veelindude puhul, kuid sobib kasutamiseks kõigi lindude korral. Dekapitatsiooniks kasutatakse nuga, matšeetet, kirvest või suuremaid lõiketange. Tuleb veenduda, et ühendus pea- ja seljaaju vahel on katkenud. Järg- neb analoogne tiibadega pekslemine, nagu kaela dislokatsiooni puhul. Protseduur on tulemu- selt sarnane kaela dislokatsiooniga, kuid tähelepanu peab pöörama ohutustehnikale teravate eutanaasiariistade kasutamisel, aga ka veres leiduda võivate haigustekitajate või toksiinide vältimisele.

Uimastamine ja veretustamine See meetod nõuab tugevat lööki koljupõhimikule, mis muudab linnu teadvusetuks, millele järgneb suuremate veresoonte läbilõikamine, mille tagajärjel lind jookseb verest tühjaks. Teh- nikat ei tohi kasutada juhul, kui on vajalik aju diagnostiline uuring.

Laskmine tulirelvast Laskmiseks kasutatakse püstolit või väikesekaliibrilist vintpüssi. Lask peab olema suunatud pähe või kui aju on tarvis diagnostiliseks uuringuks, kaela ülemisse kolmandikku kuklapoolele. Laskja peab olema kindlasti läbinud vastava koolituse, et kindlustada linnu piinadeta eutanaa- sia ja inimeste ohutus. Võimalik kasutada suuremate lindude puhul.

Keemilised meetodid Kõnealuste meetodite kasutamisel tuleb võimalike ohtude tõttu inimesele järgida rangeid ohutuseeskirju. Keemilistest meetoditest on enamlevinud süsinikdioksiidi (CO2) või süsinikmo- nooksiidi (CO) inhalatsioon või surmamine süstitava eutanaasiavahendiga või muude sissehin- gatavate kemikaalide abil. Kuna mitmed keemilised meetodid ei ole sobivad veelindude huk- kamiseks, peab meetodi sobivuse üle otsustama veterinaararst. Protseduuri võib läbi viia ai- nult vastava väljaõppe saanud isik, kes on nõuetekohaselt volitatud kasutama asjakohaseid kemikaale.

Süsinikdioksiidi (CO2)kasutamine CO2 kasutamine on näidustatud juhul kui tuleb eutaneerida suurel hulgal linde. Töötamisel CO2-ga tuleb silmas pidada, et nimetatud gaas kujutab endast tõsist ohtu nii loomade kui ini- meste tervisele, kuna tema olemasolu ruumis on väga raske organoleptiliselt (meeltajutavalt)

tuvastada. CO2 manustamiseks kasutatakse kilega kaetud puure või plastkonteinereid. CO2 saadakse kokkusurutult spetsiaalsetest balloonidest.

Joonis 4 Hukkamine süsinikdioksiidi abil

Kuna CO2 on õhust raskem, peab tihedama kontsentratsiooniga gaasikiht ulatuma üle linnu pea. Kamber ei tohi olla hermeetiline, kuna gaasi kogunemine võib olla plahvatusohtlik. Avad peavad asuma kambri ülaosas (Joonis 4).

CO2 allikana võib kasutada ka tahket CO2 ehk kuiva jääd (Joonis 5).

Joonis 5 Hukkamine süsinikdioksiidi abil

Lind jäetakse gaasi keskkonda kuni ollakse veendunud tema surmas. Üldjuhul ei sobi sukeldu- vate veelindude hukkamiseks.

Süsinikmonooksiidi (CO) kasutamine CO ehk vingugaas on suhteliselt kiire ja tõhus meetod lindude eutanaasiaks. CO seotakse vere punalibledes hapniku asemel hemoglobiiniga, mis põhjustab hüpoksia (hapnikuvaeguse). Ka- sutada tohib ainult puhast tööstuslikult kokkusurutud süsinikmonooksiidi. Mootorsõiduki heitgaaside kasutamine ei ole aktsepteeritav, kuna need on tulised ja sisaldavad mitmeid li- saaineid, mis muudavad CO mõju ettearvamatuks. Kõrge kontsentratsiooniga CO on surmav inimesele ja pikem kokkupuude isegi madala kontsentratsiooniga CO-ga võib rasedatel põh- justada sünnidefekte. Gaasiga töötamisel tuleb järgida ohutuseeskirju. CO tuleb tarnida tihe- dalt suletud mahutites, mida pidevalt kontrollitakse võimaliku lekke suhtes. Võimalusel kasu- tada gaasi õues või sisetingimustes korraliku ventilatsioonisüsteemi olemasolul

Üldjuhul ei sobi sukelduvate veelindude hukkamiseks, sest sukelduvad veelinnud suudavad pikalt hinge kinni pidada.

Lindude hukkamine sissehingatavate muude keemiliste ainete või süstitavate eutanaasiava- hendite abil

Antud meetodi puhul võib protseduuri läbi viia üksnes veterinaararst.

Keemilise ühendi inhalatsiooni saab läbi viia kasutades sobiva suurusega tühja süstlahülssi või katseklaasi. Latekskindast lõigatud tükk tõmmatakse üle süstlahülsi lahtise otsa ning lõiga- takse sisse pilu nii, et linnu nokk ja ninasõõrmed jääksid hülsi sisse. Keemilise ainega immuta- tud riide või vatitükk pannakse hülsi põhja (Joonis 6).

Joonis 6 Keemilise ühendi inhalatsioon

Elektrivooluga hukkamine Elektrivooluga hukkamine on kiire ja vastuvõetav meetod eutanaasiaks. Koosneb kahest eta- pist. Esimeses etapis suunatakse elektrivool läbi aju teadvuse kaotamiseks ning pärast seda suunatakse elektrivool läbi rindkere südame seiskamiseks. Vajalikud on eriseadmed, et tagada hukkamise humaansus ja inimeste julgeolek.

Eutanaasia läbiviija töökoha varustus. Vajalik on eraldi köetava (talvetingimustes) telgi olemasolu koos elektrivarustuse, töölaua, tooli ja elementaarse kätepesemise võimalusega.

Loe hukkamisest (eutanaasia) lisaks: The Welfare of Poultry at Slaughter or Killing:

http://www.agrowebcee.net/fileadmin/content/faw/doc/poultrywelfare.pdf

Lisa 3. Reostunud eluslooduse pääste käsiraamat (eraldi failina)

https://issuu.com/elfond/docs/ensaco_est

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Päästeamet; Eestimaa Looduse Fond

[email protected]; [email protected]

06.12.2021 nr 6-2/21/25495

Eluslooduse pääste plaani uuendamine

Austatud asutuse juhataja

Keskkonnaamet on uuendamas eluslooduse pääste plaani (EPP, kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-4.1/13/517).

Saadan lisatult uuendatud EPP eelnõu. Kuna plaan käsitleb erinevate asutuste ja isikute tegevusi

eluslooduse päästel reostuse korral, sealhulgas teie omi, palun teie kooskõlastust antud eelnõule. Olen

ette tänulik tähelepanu juhtimast dokumendi muutmise ja/või täiendamise vajadustele. Palun arvestada,

et dokumendi vormistuslik külg kuulub kohendamisele enne selle kinnitamist.

Palun teiepoolset tagasisidet 9. detsembriks 2021.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Rikma

peainspektor keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna juhataja ülesannetes

Himot Maran 518 5612

[email protected]