KeMi kk - Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine

KINNITATUD

Keskkonnaministri käskkirjaga

„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete

jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027

rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine“

KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIK ARENGUKAVA 2018–2027

2

Tallinn 2019

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ning osalevad institutsioonid . 6

1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ......................................... 6

1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega .................................................................................. 6

1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid ........................................................ 7

1.3.1. Koostajad .............................................................................................................. 7

1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu ............. 8

2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal ........................................................................ 9

2.1. Kiirgusohutuse tagamine ............................................................................................. 9

2.1.1. Kiirgusohutuse taristu .......................................................................................... 9

2.1.2. Kiirgustegevus .................................................................................................... 13

2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve ................................................................................. 17

2.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse suurendamine ja pädevuse tagamine ...................... 18

2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine ...................................................... 18

2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine ....................................................... 23

2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus ............................................................. 24

2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus .................................................................................... 25

2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine .......................................................................... 27

2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek ............................................................................ 29

2.5. Looduskiirgus ............................................................................................................ 31

2.5.1. Kiirgusseire ........................................................................................................ 31

2.5.2. Joogivesi ............................................................................................................. 33

2.5.3. Radoon ............................................................................................................... 35

2.5.4. Ehitusmaterjalid ................................................................................................. 35

2.6. Meditsiinikiiritus ....................................................................................................... 36

2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus ...................................................................................... 37

2.6.2. Kvaliteet ............................................................................................................. 39

3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid ........................................................... 40

4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus .............................................................................................. 48

4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus ............................................ 48

4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine ..................................................................... 48

5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018–2021 .............................................. 50

3

6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi avalikustamine .............................. 56

6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ................................................................... 56

6.2. Avalikustamine .......................................................................................................... 56

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 57

Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 59

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava .............................................. 61

Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava ......................................................................................... 61

Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018–2021 .................................. 61

4

Sissejuhatus

Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavat

kiirgustegevuse reguleerimist ning asjakohase seire ja järelevalve korraldamist. Kiirgusohutuse

tagamiseks tuleb kindlaks määrata, milliseid eesmärke peab Eesti teatud ajavahemiku kestel

saavutama, mida vältima, kes ja mil viisil ning kui suures ulatuses peab keskkonna kiirguse

kahjustava mõju eest kaitsmisega või inimese tervist kahjustava tegevuse vältimisega tegelema.

Kõik need probleemid vajavad integreeritud ja ratsionaalseid lahendusi ning selleks ongi vajalik

kiirgusohutuse riiklik arengukava.

Tänaseks on kiirgusohutuse tagamine muutunud piirmäärade täitmise jälgimisest

kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi osaks. Kiirgusohutuse tagamise planeerimine pikemaks

perioodiks on keeruline, aga vältimatult vajalik kõigis kiirgustegevuse valdkondades.

Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut

kiirgussündmusteks, keskkonnaseiret jne. Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline pidev ja

tasakaalustatud areng kõikidel nendel aladel.

Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete

eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Ohuolukorra võivad tekitada

avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel,

varastatud või leitud radioaktiivne aine. Ohtu võivad kujutada ka kiirgusallikad, mida

käideldakse ilma kiirgustegevusloata või loaga sätestatud tingimusi rikkudes. Unustada ei tohi

ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendite valmistamisel terroristid, ning

tuumarelva kasutamist sõjalises konfliktis. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti

arvesse võtta looduslikku kiirgust, näiteks joogivees sisalduvaid radionukliide ja hoonete

siseõhu radoonisisaldust.

Kiirgusohutuse korraldamine nõuab mõtestatud ning eesmärgipärast lähenemist. Kiirguskaitse

ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus –

täppis-, loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Selles

arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud

eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad.

Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine. Arengukava strateegilised alleesmärgid

on järgmised:

 tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;

 tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;

 vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;

 tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;

 vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;

 tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

Alleesmärkide põhjal on tegevusvaldkonnad järgmised: kiirgusalane koolitus,

kiirgusteadlikkus, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, kiirgussündmused, looduskiiritus ning

meditsiinikiiritus. Nende valdkondade arendamine on vähemasti järgmisel kümnel aastal

oluline.

5

Arengukavas on püstitatud kuus strateegilist alleesmärki, mille saavutamiseks on detailsemalt

kavandatud vajalikud tegevussuunad. Määratud tegevussuunad on aluseks arengukava

konkreetse perioodi rakenduskava koostamisele. Rakenduskavas on määratud eri

institutsioonide rollid, tegevuse rahastamise vajadus ja võimalused, samuti tegevuse

tulemuslikkuse indikaatorid.

Kiirgusohutuse riikliku arengukava ülesehitus on järgmine:

● praeguse olukorra analüüs, sh kiirguskaitse valdkonna probleemide ning olemasolevate

võimaluste analüüs (tegevusvaldkondade kaupa);

● kiirguskaitse strateegilised alleesmärgid, eesmärgi saavutamise mõõdetavus

(mõõdikud), eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse rakendamisviisid

(tegevussuunad);

● arengukava elluviimise korraldus, koostöö ja rollijaotus eri osaliste vahel (sh eri

valdkondades) kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks (sh nii eri institutsioonide või

nende üksuste kohustused kui ka eri sektorite koostöö ja rollid), kiirguskaitsepoliitika

tulemuslikkuse hindamise korraldamine, tagasiside saamine arengukava täitmiseks

kasutatud meetmete tulemuslikkuse (sh tulemuste kvaliteedi) ja tõhususe kohta;

● arengukava elluviimiseks, kavandatud meetmete rakendamiseks, püstitatud eesmärkide

saavutamiseks vajalike rahastamisallikate ja -võimaluste prognoos.

KORAKi eesmärk on kiirguskaitse korraldamine järgmise kümne aasta kestel, et tagada Eestis

optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse toimimine ja areng.

6

1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega

ning osalevad institutsioonid

1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega

KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

edasiarenduseks kiirguskaitse alal. Keskkonnastrateegias aastani 2030 on käsitletud vajadust

arvestada käesolevat kiirgusohutuse arengukava.

Paralleelselt võetakse arvesse seonduvate valdkondade arengukavasid ja strateegiaid –

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019–2022 (kiirgusohutuse

tagamine); Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan (valmisolek hädaolukordadeks);

rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (radoonist tingitud terviserisk; uus arengukava on

2018. a seisuga väljatöötamisel); mitme meditsiinieriala, sh Eesti radioloogia arengukava

aastateks 2011–2020; Eesti töötervishoiu arengukava aastani 2020; heaolu

arengukava 2016–2023 (tööpoliitika ja töökeskkonna lähtealused); Eesti Vabariigi

julgeolekupoliitika alused (2010; hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede leevendamine)

ning siseturvalisuse arengukava 2015–2020 (valmisolek kiirgusõnnetusteks; uus arengukava on

2018. a seisuga väljatöötamisel). Nimetatud arengukavade ja strateegiate seonduvust käesoleva

arengukavaga käsitletakse KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes.

1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega

Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka rahvusvahelisel

tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liidu lepingu ning

EURATOMi lepinguga.

Arengukava koostamisel lähtutakse järgmistest rahvusvahelise õiguse dokumentidest:

 tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis

tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad

paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise

üle riigipiiride ning millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile;

 tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid

teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise

Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii

või kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja

keskkonda radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest;

 tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon ja selle muudatus. Konventsiooni

kohaldatakse rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel

kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali

suhtes;

 Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll, mis loob

seose Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni vahel, laiendades vastastikku

mõlema konventsiooniga kehtestatud tuumakahjustuste tsiviilvastutuse erirežiimi

eeliseid;

7

 tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete

rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub

rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse

lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade

ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks;

 kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped määravad tuumamaterjali arvestuse raportite

esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad

objektid;

 Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses

tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga suurendab IAEA-le esitatavate andmete hulka

ning inspektorite õigusi;

 kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon.

Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete

jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest, rakendades ohutu

käitlemise põhimõtteid;

 tuumaohutuse konventsioon ja selle Viini deklaratsioon. Eesmärk on kohustada

maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates

rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad järgima.

Arengukava koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu Nõukogu järgmistest direktiividest:

 direktiiv 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja

muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest ning

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;

 direktiiv 2006/117/Euratom, 20. november 2006, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta;

 direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi

2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse

raamistik;

 direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks

käitlemiseks;

 direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded

elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

Lisaks nimetatutele on arengukava koostamisel järgitud Euroopa Komisjoni, IAEA ja

UNSCEAR juhendmaterjalidest.

1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid

1.3.1. Koostajad

Arengukava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium. Arengukava töötati välja

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi,

Rahandusministeeriumi koostöös, samuti olid kaasatud eelnimetatud ministeeriumite

8

hallatavad asutused: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, AS A.L.A.R.A., Terviseamet,

Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet.

Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1

punkti 1 kohaselt tehti käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine. See on

kohustuslik, kuna KORAKi alusel kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline

keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati riigihange, mille

tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid OÜst Alkranel.

KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnati arengukava eesmärkide

elluviimiseks kavandatud tegevuste ning nende võimalike alternatiivide eeldatavat nii

positiivset kui ka negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale ning varale

arengukava alameesmärkide kaupa. Hindamisel märgiti negatiivse mõju vältimise ja positiivse

mõju suurendamise võimalused ning kui negatiivset mõju ei olnud võimalik vältida, pakuti

välja selle leevendamise või heastamise meetmed arengukava tasemel, anti soovitused

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks projektide tasemel.

1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu

Arengukava koostamisel arvestati lisaks koostajatele ka teiste isikute ja asutustega, kellel võis

olla põhjendatud huvi arengukava valmimise vastu, ning peeti oluliseks mitmesuguste

huvigruppide kaasamist.

Kiirgusseaduse § 26 sätestab kiirgusohutuse riikliku arengukava koostamise eesmärgi ning

KeHJSi § 37 arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja § 41 KSH

aruande avalikustamise. KeHJSi alusel nimetatakse KSH programmis asutused ja isikud ning

valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavad organisatsioonid, keda tuleb kaasata.

Institutsioonid, kelle arvamust arengukava ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta

küsiti, on lisaks arengukava koostamisse kaasatud ministeeriumitele ja nende hallatavatele

asutustele järgmised:

 Kultuuriministeerium

 Maaeluministeerium

 Haridus- ja Teadusministeerium

 Linnade Liit

 Maaomavalitsuste Liit

 Lääne-Harju Vallavalitsus

 Saue Vallavalitsus

 Saku Vallavalitsus

 Sillamäe Linnavalitsus

 Veterinaar- ja Toiduamet

 Tööinspektsioon

 Eesti Geoloogiateenistus

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda

 Eesti Radioloogia Ühing.

Huvitatud isikutelt ning asutustelt tulnud ettepanekuid käsitletakse peatükis „Avalikustamine“.

9

2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal

2.1. Kiirgusohutuse tagamine

2.1.1. Kiirgusohutuse taristu

Keskkonnavaldkonnas toimus aastatel 2015 ja 2016 õigusaktide kodifitseerimine ning

keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi KeÜS) täiendati 2015. ja 2016. aastal kiirgust

käsitlevate sätetega. Keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus jõustus 01.11.2016 uus

kiirgusseadus. Uue tervikteksti koostamise eesmärk oli eelkõige peatükkide sisemise struktuuri

ühtlustamine. Seaduse sisu jäi 2004. aasta kiirgusseadusega võrreldes suures osas samaks, kuid

tehti siiski mitu sisu täpsustavat ja põhimõttelist muudatust. Koos uue kiirgusseadusega

taaskehtestati ning uuendati ka kõik seaduse alamaktid. 2017. aasta 15. augustil jõustunud

kiirgusseaduse muudatusega võeti Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom,

8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (edaspidi direktiiv 2014/87/Euratom). 2018. aasta

6. juulil jõustunud muudatusega võeti üle nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega

kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate

ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (edaspidi direktiiv 2013/59/Euratom).

2018. aasta KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega jõustus nõue esitada digitaalselt

allkirjastatud kiirgustegevusloa taotlus ning vormistada kiirgustegevusluba ja selle andmise

otsus digitaalselt allkirjastatuna keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Samuti

kaasnes KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri

pidamine KOTKASes. KOTKAS on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada

keskkonnakomplekslubade ja kiirgustegevuslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud

seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja

kättesaadavust.

Kiirgusseaduse järgi korraldab kiirgusohutustegevust oma pädevuse piires

Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) ja

Keskkonnaameti (edaspidi KeA) kaudu, kaasates selleks teisi asjaomaseid asutusi ning võttes

muu hulgas arvesse valdkonnapõhiseid käitamiskogemusi, otsustusprotsessi tulemusi,

asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Kui KeMi ülesanne on kiirgusohutusalase

poliitika kujundamine ja valitsemisala juhtimine, siis KKI ja KeA ülesandeks on selle poliitika

elluviimine, seadustega pandud ülesannete täitmine, kiirgusvaldkonna juhtimine ja riiklik

järelevalve. Mõlemad asutused osalevad ka poliitikasuundade, arengukavade ning

programmide koostamisel. KeMi, KeA ja KKI tegevusvaldkonnad ja ülesanded on sätestatud

nende asutuste põhimääruses1. KeA põhiülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutuse,

looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda vastava valdkonna õigusaktide

väljatöötamises. KKI põhiülesandeks on järelevalve looduskeskkonna ja -varade kasutamise

üle, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väär- kui 2011. aastast ka kuritegusid. Mõlemad

asutused osalevad kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel. Kiirgusohutuse tagamisse

1 Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“; keskkonnaministri

20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“, keskkonnaministri 31.03.2009 määrus nr 12

„Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“.

10

on kaasatud järgmised ministeeriumid ning nende allasutused:

1) Siseministeerium korraldab riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste,

hädaabiteadete ning kriisireguleerimise valdkonnaga seotud tegevusi ning koordineerib

oma allasutuste (Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet)

osalemist kiirgussündmustes;

2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab muu hulgas energeetika,

elamumajanduse, ehituse ja transpordi (sh transpordi infrastruktuur, veondus, transiit,

logistika ja ühistransport) valdkonnaga seotud tegevusi. Kiirgusohutuse seisukohast on

oluline looduskiirgusest tulenevate ohtude minimeerimine ehitiste planeerimise,

projekteerimise ja ehitamise nõuete kaudu. Ministeeriumi allasutused, kes on kaasatud

kiirgusohutuse tagamisse, on riigile kuuluv aktsiaselts A.L.A.R.A., Maanteeamet ja

Eesti Geoloogiateenistus. Ministeerium vastutab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja

lõppladustamise korraldamise eest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning nende

vaheladustamisega tegeleb AS A.L.A.R.A. Maanteeamet võtab vastu ja väljastab ohtlike

veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (edaspidi ADR) (sh ohtlike veose klass

7 – radioaktiivsed materjalid) kohase autojuhi koolituse tunnistuse ning teeb muid ADRi

nõuete kohaseid toiminguid. Eesti Geoloogiateenistus tegeleb radooniuuringutega.

Ministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut, sh tuumaenergeetika

kasutamist;

3) Sotsiaalministeeriumi vastutusala on muu hulgas rahva tervise kaitsmine ning arstiabi

korraldamine. Kiirgusohutuse tagamisse kaasatud ministeeriumi allasutused on

Terviseamet ja Tööinspektsioon. Terviseamet analüüsib järelevalve käigus joogivee

kvaliteedi kohta kogutud teavet ja teeb tervisohtude riskianalüüse, turujärelevalvet

meditsiiniseadmete üle, korraldab meditsiinikiiritusega seotud tegevusi ameti pädevuse

piires, samuti tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse hindamist,

koordineerib tervishoiuteenuste kvaliteeti ning annab selles arvamusi ja hinnanguid; peab

tervishoiutöötajate riikliku registrit, korraldab kiirabi ja tervishoiu hädaolukorraks

valmisolekut ja hädaolukorra lahendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevust oma

pädevuse piires. Tööinspektsioon kontrollib tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmist;

4) Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuulub muu hulgas tollipoliitika kavandamine ja

elluviimine. Kiirgusohutuse tagamisse on kaasatud Maksu- ja Tolliamet, kes kontrollib üle

piiri veetavaid kaupu ning haldab piiriületuskohtades kiirgusseirevõrku kaubas

radioaktiivse materjali avastamiseks.

5) Maaeluministeeriumi kiirgusohutuse tagamisse kaasatud allasutus

Veterinaar- ja Toiduamet teeb põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud

järelevalve toiminguid.

Vabariigi Valitsus algatas 28.09.2018 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu2. Soovituse

keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on KeMile esitanud ka Rahandusministeerium

2016. aastal koostatud riigiülesannete analüüsis3 ning 2018. aastal Riigikontroll ohtlike ja

radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelauditi4 kommentaarides. Seaduseelnõu seletuskirja

kohaselt lähtuks KeA ja KKI ühendamine riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on

dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse

kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. KeA ja KKI põhiülesanded kattuvad osaliselt. Samuti

kattuvad KKI ja KeA rollid osaliselt kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel, mis ei

2 http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6. 3 Riigiülesannete analüüs (Rahandusministeerium, mai 2016). 4 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/-

1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx.

11

hõlbusta kriisijuhtumite lahendamist. Ühendasutus liidaks KeA ja KKI põhifunktsioonid,

seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena

jääks kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete

ulatust ja olemust. Kiirgusvaldkonnas tuleks ühendasutuse loomisel luua võimalus kiirgusele

spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks ning neile valdkondlike koolituste

võimaldamiseks. Spetsialiseerumisega tagatakse kiirgusvaldkonnas tulemuslikum ning

kvaliteetsem järelevalve ning inspektorite kiirgusalase pädevuse suurendamine.

Kiirgusohutuse tagamiseks kasutatavate kiirgusmõõteseadmete mõõtetulemuste kvaliteedi

hoidmiseks on tarvis mõõteseadmeid regulaarselt kontrollida (kalibreerida). Eestis puudub täna

võimalus neid mõõteseadmeid kontrollida, mistõttu on vaja suurendada seadmete

kalibreerimise võimalusi. Selleks tuleb rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav

kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskus (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory

(SSDL)), kus toimub järelevalves, kiirgussündmuste lahendamisel ja erinevates

kiirgustegevustes kasutatavate kiirgusmõõteseadmete usaldusväärne, kiire ja kvaliteetne

kalibreerimine, mis parandab mõõtetulemuste kvaliteeti ning seeläbi vähendab kiirgusohtu

inimesele ja keskkonnale.

2015. aasta juulis kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riikliku tegevuskava (vt lisa 1), mille koostamise vajadus tulenes 2008. aastal heaks kiidetud

KORAKist 2008–2017 (edaspidi KORAK 2008–2017) ja selle rakendusplaanist. 2011. aastal

jõustus nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks

(edaspidi direktiiv 2011/70/Euratom), mis seadis täpsemad nõuded riikliku radioaktiivse

jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Seetõttu täiendati ka tegevuskava eelnõu

direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise juhise nõuete järgi. Liikmesriigid pidid esitama

komisjonile esimese aruande nimetatud direktiivi rakendamise kohta hiljemalt

23. augustiks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant ühendkonventsioonis ette nähtud

läbivaatamis- ja aruandlusnõuete põhjal. Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks

või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi

valdkondade kohta tegevuskavad. Käesoleva KORAKi raames esitatakse radioaktiivsete

jäätmete käitlemise valdkonna all uuendatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava, mis on KORAKi lisa ning mida ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkidega arvestatakse KORAKi

rakendusplaanis. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas esitatud

radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika kohaselt tuleb Eestisse rajada radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaik 2040. aastaks. Aastail 2014–2015 dekomissioneerisid

rahvusvahelised eksperdid Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonid ning tegid radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud5 (edaspidi lõppladustuspaiga eeluuringud).

Vabariigi Valitsus võttis 28. aprilli 2016. a kabinetinõupidamisel vastu põhimõttelise otsuse

Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava käsitleb ka looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavate jääkide

(NORM-jääk) ja jäätmete (NORM-jäätmed) käitlemise poliitikat.

Kiirgusseaduses on sätestatud kohustus teha Eestis kord kümne aasta jooksul kiirgusohutuse

riiklik audit. See nõue tuleneb direktiivist 2014/87/Euratom. Kiirgusohutuse riiklik audit on

5 http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf.

12

kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi

kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust

tagavaid asutusi. Auditisse kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte.

Eksperdihinnangute tulemustest teavitatakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni. Sellist teenust

on riikidel võimalik tellida Rahvusvaheliselt Aatomienergiaagentuurilt (IAEA) Integrated

Regulatory Review Service´i missiooni (edaspidi IRRS missioon). IRRS missiooni käigus

tuvastatud parandusvajaduste täitmise hindamiseks peab hiljemalt nelja aasta pärast toimuma

järelaudit rahvusvaheliselt tunnustatud kiirgusekspertide osavõtul.

IRRS missioon toimus Eestis 4.–14. septembrini 2016. Missiooni käigus hinnati riigi

kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid

asutusi, samuti inspekteerimist. IRRS missiooni tulemustest valmis aruanne6, milles antakse

soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse riikliku korralduse parandamiseks. Kuigi

võrreldes KORAK 2008–2017 rakendusperioodiga on täpsustunud kiirgusohutustegevuses

osalevate asutuste ülesanded, märkisid rahvusvahelised eksperdid aruandes siiski, et

kiirgusohutuse tagamisel esineb regulatiivsete funktsioonide kattuvust. Samuti viidati osade

valdkondade kohta kiirgusohutuse tagamisse kaasatud asutuste vähesele koostööle ja

infovahetusele (nt järelevalve korraldus tervishoiuteenuse osutajate üle, infovahetus

radioaktiivse aine transpordist). Lisaks leiti, et on vaja täpsustada ja täiendada kiirguse

kasutamist eri valdkondades kiirgusohutust kindlustavate meetmetega, võttes arvesse

valdkonna spetsiifikat. Kuigi valdav osa soovitusi ja ettepanekuid on kirjutatud

kiirgusseadusesse, vajavad mõned neist siiski põhjalikumat analüüsi. Neid kajastatakse

käesolevas KORAKis vastavate peatükkide all.

IRRS missiooni järelmissioon toimus Eestis 3.–9. märtsini 2019. Nädal aega Eestis viibinud

IAEA ekspertide meeskond andis Eesti tuuma- ja kiirgusohutuse tagamise meetmetele

positiivse hinnangu – võrreldes 2016. aastaga on olukord paranenud. Ajakohastatud on riiklikku

kiirgusohutuspoliitikat ja -strateegiat ning õigusaktid on viidud vastavusse IAEA standarditega.

Samuti on paranenud kiirgusohutuse järelevalve. Toodi välja, et Eesti peab looma jätkusuutliku

süsteemi kiirgusohutuse spetsialistide koolitamiseks ning täiendama õigusakte radioaktiivsete

jäätmete lõppladustamist käsitlevate sätetega.

Järgmine kiirgusohutuse riiklik audit tuleb korraldada 2026. aastal ning selle ettevalmistustega

alustatakse hiljemalt 2025. aastal. IRRS missiooni ettevalmistusprotsessi korraldab KeM ja

protsessi on kaasatud KeA ja KKI, aga samuti Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning

vajaduse korral kiirgusohutuse tagamisega seotud teised ministeeriumid ja asutused.

Nõukogu direktiiv 2011/70/EURATOM, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, kohustab

Eestit vähemalt kord kümne aasta jooksul hindama kiirgusohutuse riiklikku korraldust, pädevat

reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist.. Hindamisteenust on riikidel

võimalik tellida IAEA-lt kui nn ARTEMIS missiooni (Integrated Review Service for

Radioactive Waste and Spent Fuel Management, Decommissioning and Remediation mission).

ARTEMIS missiooni käigus tuvastatud parandusvajaduste täitmise hindamiseks toimub kahe

kuni nelja aasta pärast järelmissioon, kuid selle vajadus sõltub tegelikust situatsioonist või selle

korraldamine lepitakse kokku ARTEMIS missiooni lähteülesandes.

6 https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf.

13

Esmakordne ARTEMIS missioon Eestis toimus 24. märtsist 1. aprillini 2019 ning selle käigus

hindasid rahvusvahelised eksperdid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku

korraldust. Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et Eesti on oma väga väikese radioaktiivsete

jäätmete tekke juures suutnud luua nende käitlemiseks terviklahendused. Auditi järeldustes anti

soovitusi Eestisse 2040. aastaks kavandatava radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

rajamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks. Samuti rõhutati, et radioaktiivsete jäätmete

käitlemise korraldamisel peavad lisaks Keskkonnaministeeriumile võtma vastutuse ka teised

asjaomased ministeeriumid.

Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja

tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi valdkondade kohta tegevuskavad.

Käesoleva KORAKi raames koostatakse looduskiirituse valdkonna all radooni riiklik

tegevuskava, mis on KORAKi lisa. Tegevuskava koostamise vajadus tuleneb direktiivi

2013/59/EURATOM artiklist 103. Direktiiv kohustab liikmesriike vastu võtma riikliku

tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni

sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva

radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Radooni riikliku tegevuskava koostamist

koordineerib KeM koostöös KeAga. Tegevuskava kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt vastavalt vajadusele ning

selle eesmärke arvestatakse KORAKi rakendusplaanide koostamisel.

2.1.2. Kiirgustegevus

Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille annab Keskkonnaamet ning milles

sätestatud tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.

Eestis on välja antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kiirgusallikaid kasutavad tööstus- ja

teenusettevõtted, tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutajad, teadus- ja uurimisasutused

ning valitsusasutused. Kiirgustegevusluba on vaja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja

sellega seotud tegevusteks, radioaktiivse aine vedamiseks, sisse-, välja- ja läbiveoks, samuti

kiirgusallika paigaldus-, hooldus- ja remonditeenuse osutamiseks. Enamik kiirgustegevuslube

(u 75%) on antud tervishoiuteenuse osutajatele, kellele järgnevad lubade arvu poolest

tööstusettevõtted ja veterinaarteenuse osutajad. Kiirgusallika kasutamise valdkonnad pole

võrreldes KORAK 2008–2017 kehtivusperioodiga muutunud. Lähemal ajal pole ka uute

kiirgusallikate kasutusele võtmist ette näha – see sõltub nii rahvusvaheliste õigusaktide

muutmisest kui ka olulistest arengutest majanduses (uued tehnoloogiad).

Olulisim muudatus kiirgusvaldkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse vastuvõtmine

Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuleb Eestisse

rajada 2040. aastaks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas ja

lõppladustuspaiga eeluuringutes esitatud kokkuvõtte kohaselt peab lõppladustuspaiga

rajamisele eelnema põhjalik analüüs ja õigusaktide täiendamine, kuna praegusest õiguslikust

raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Samuti märgitakse, et lisaks

kiirgusseadusele ja selle alusel kehtestatud määrustele tuleb muuta ka ehitiste kavandamist ja

rajamist käsitlevaid õigusakte, et sätestada lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Kiirgusseaduse

alusel tuleb kiirgustegevusloa taotlemiseks radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks

14

kohaldada avaliku menetluse sätteid ning KeHJSi alusel on see tegevus olulise

keskkonnamõjuga, mida tuleb hinnata, et selgitada välja kavandatava tegevusega kaasneda võiv

mõju ning informeerida avalikkust. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisega võtab Eesti

endale esmakordselt kohustuseks radioaktiivsete jäätmete lõpliku kõrvaldamise, millega

varasem kokkupuude Eestil puudub. Seetõttu on Eestil mõistlik arendada selle valdkonna

õigusnorme projektipõhiselt, ostes teenuse sisse.

Kiirgusseaduse alusel liigitatakse kiirgustegevus kiirgustöötaja kiirgustegevusest aastas

saadava efektiivdoosi alusel väikese, mõõduka ja suure ohuga tegevuseks. Lisaks liigitub suure

ohuga kiirgustegevuseks, sõltumata kiirgustöötaja aastas saadavast efektiivdoosist, muu hulgas

kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine. Uue

kiirgusseaduse jõustumisega kaasnes 2016. aastal oluline muudatus, mille kohaselt väikese

ohuga kiirgustegevusele antakse kiirgustegevusluba tähtajatult. Varem kehtisid kõik

kiirgustegevusload ohuastmest sõltumata kuni viis aastat. Mõõduka ja suure ohuga

kiirgustegevusele antakse kiirgustegevusluba endiselt kuni viieks aastaks. Väikese ohuga

kiirgustegevusload moodustavad umbes 73%, mõõduka ohuga kiirgustegevusload 26% ja suure

ohuga kiirgustegevusload 1% lubade koguarvust. Enne uut kiirgusseadust väikese ohuga

kiirgustegevuseks välja antud load kehtivad kuni loa kehtivusaja lõpuni. Hiljemalt 2021. aasta

lõpuks on enne uut kiirgusseadust väikese ohuga kiirgustegevuseks antud kiirgustegevuslubade

kehtivus lõppenud ning sestpeale on kõik väikese ohuga kiirgustegevused reguleeritud tähtajatu

kiirgustegevusloaga. Kuigi väikese ohuga kiirgustegevuseks antakse lubasid tähtajatult, tehakse

nende üle järelevalvet samadel alustel, mis on kiirgusseaduses sätestatud suure ja mõõduka

ohuga kiirgustegevuseks.

Alates 2018. a esimesest poolest esitatakse kiirgustegevusloa taotlusi, neid menetletakse ja

väljastatakse KOTKASe kaudu, samas andmebaasis peetakse ka kiirgusallikate ja

tuumamaterjali registrit. Varem toimus kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine, loaga

seotud seire, aruandluse ning muude loaga seotud kohustuste täitmine KeA

dokumendihaldussüsteemis. Andmeid sai esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil.

Kiirustegevusloa andmine vormistati samuti KeA dokumendihaldussüsteemis, kuid luba

väljastati paberil. Kiirgustegevuslubade, aga ka kiirgusallikate ja tuumamaterjali kohta olid

eraldi registrid, kuhu andmeid sisestati käsitsi. KOTKASesse sisestatakse ja säilitatakse

andmeid digitaalselt. Nii taotlus kui ka kiirgustegevusluba vormistatakse ja allkirjastatakse

digitaalselt ning edastatakse KOTKASe kaudu. Kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine,

loaga seotud seire, aruandlus ning muude loaga seotud kohustuste täitmine, samuti kogutud

andmete säilitamine, kasutamine ja kättesaadavus on varasemaga võrreldes palju lihtsam.

Süsteemi on sisse ehitatud vormid ja juhendid ning andmed koondatakse mitmest registrist

(kiirgustegevusloa taotlused, kiirgustegevusload, kiirgusallikad). KOTKASesse on üle kantud

kõik kehtivad kiirgustegevusload. See tagab, et loaga seotud seire ja muud andmed, aga ka loa

muutmisega seotud andmed asuvad ühes süsteemis ja teave konkreetse kiirgustegevusloaga

seotud tegevuste kohta on kompaktsena kättesaadav. KOTKASe arendamine on pidev protsess.

Uue kiirgusseadusega sätestati radioaktiivse kiirgusallika kategooria mõiste ja kehtestati

määrus, milles on muu hulgas kirjeldatud radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja

kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded sõltuvalt kiirgusallika kategooriast. Rahvusvaheliselt

pööratakse üha rohkem tähelepanu radioaktiivse aine füüsilise kaitse nõuete kehtestamisele ja

rakendamisele seoses julgeoleku tagamisega. Seetõttu tehakse arendustööd radioaktiivse aine

kasutamisele alternatiivse tehnoloogia väljatöötamiseks, näiteks radioaktiivset ainet sisaldava

15

seadme asendamine röntgenseadmega. Lähemal ajal võib ette näha osade radioaktiivset ainet

sisaldavate seadmete väljavahetamist röntgenseadmete vastu.

2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatusega käsitletakse varasemast oluliselt täpsemalt

looduslike kiirgusallikatega seotud tegevust, loetledes toimingud, mille korral looduslikud

kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on

kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, ning kelle kaitseks tuleb

rakendada meetmeid. Looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutega võib kaasneda

looduslike NORM-jääkide või NORM-jäätmete teke. Keskkonnaametil on õigus nõuda

tööandjalt kiirgusseaduse alusel ka kiirgusohutushinnangut, milles on hinnatud NORM-jääkide

või NORM-jäätmete tekke- ja käitlemisvõimalusi. Kiirgusseaduses viidatud toiminguteks,

mille korral oleks vaja hinnata ka NORM-jääkide/jäätmete võimalikku teket ja vajaduse korral

nende käitlemisvõimalusi, on üldjuhul vaja muud keskkonnaluba. Selleks et ennetada olukordi,

kus planeeritakse ja taotletakse lube tegevuseks, mille käigus võib esineda

NORM-jääkide/jäätmete tekke risk, kuid mis võib tegevuse planeerimise käigus jääda siiski

hindamata, on vaja seaduse tasemel sätestada, et keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise

käigus kiirgusseaduses loetletud looduslike kiirgusallikatega seotud toimingute korral tuleb

lisaks muudele dokumentidele esitada ka kiirgusohutushinnang. See annaks muu hulgas

ülevaate ka planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud

materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali

radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna

kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või

muu luba). Efektiivsema preventiivse kontrolli tagamiseks võimaliku NORM-jäägi ja

NORM-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle on vaja kehtestada KeÜSis nõue esitada

keskkonnaloa taotlemisel kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks kiirgusohutushinnang.

KeÜSi muudatus tõhustaks muu hulgas KeA eri sisuosakondade vahelist tööd. IRRS missioon

tõi samuti puudusena välja vähese kontrolli NORM-jäägi ja NORM-jäätme võimaliku tekke üle

ning NORM-materjalide käitlusstrateegia puudumise. IRRS eksperdid soovitasid NORM-jäägi

ja NORM-jäätme käitlemisega seotud temaatikat kajastada radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklikus tegevuskavas.

Kiirgusohutuse paremaks tagamiseks on KeA oma arengukavas 2019–2022 välja toonud

vajaduse muuta kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluseid. Kiirgusseaduse kohaselt

piirdub kiirgustegevuse ohuastmete määramine kiirgustöötaja kiirgustegevusest aastas saadava

doosi hindamisega ega võta arvesse kiirgusallika endaga seotud riske. Kiirgustegevuse

ohuastmete määramisel tuleb arvestada eri komponentide (rajatis, ruumid, kiirgusallikas,

kiirgusdoos) mõju. Kiirgustegevuse ohuastmete paremaks määramiseks analüüsitakse riigis

tehtavaid kiirgustegevusi ning kiirgustegevuses kasutatavaid kiirgusallikaid, tuginedes

rahvusvahelisele parimale praktikale. Analüüsimisel kasutatakse muu hulgas IAEA

radioaktiivse aine liigitamise juhendeid, kus on ära toodud potentsiaalsed terviseriskid

radioaktiivse ainega seotud avarii korral. Nende juhendite alusel koostatud analüüsi tulemusena

uuesti määratletud kiirgustegevuse ohuastmed võimaldavad kiirgusohutusnõuete

proportsionaalsemat rakendamist. IRRS missioon osutas, et kiirgusohutusnõuete

proportsionaalne rakendamine lähtuvalt kiirgustegevuse eripärast ja selle potentsiaalsest mõjust

pole alati tagatud. Samuti viitas, et radioaktiivse aine kasutamisel ei lähtuta selle potentsiaalse

mõju hindamisel IAEA radioaktiivse aine liigitamise süsteemist. Kiirgustegevuse ohuastmete

määramise aluste muutmiseks on vaja muuta kiirgusseadust ja selle alamakte.

16

Kiirgusseaduses on defineeritud kiirgustegevusloa omaja vastutus. Kiirgustegevusloa omaja

vastutab kiirgusseaduses ja loa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada

kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes loa omaja valduses oleva kiirgusallika või

tegevusega seotud kiirgusolukorras. IRRS missioon tõi välja, et kuigi kiirgustegevusloa omaja

vastutus on selgelt määratud, puudub nõue, mis keelab kiirgustegevusloa omajal pakkuda

kiirgustöötajale kaitse- ja ohutusmeetmete rakendamise asemel hüvitist. Hüvitisena võib

käsitelda lisatasu, erikindlustuse, tööaja või lisapuhkuse saamist. Kui näiteks tervisekontrolli

andmete põhjal selgub, et töötaja ei pruugi tervislikel põhjustel enam jätkata tööd, siis tööandja

teeb endast kõik võimaliku mõistlikkuse piires, et pakkuda töötajale sobivat alternatiivset

töövõimalust.

Kiirgusseaduse alusel peab kiirgustegevusloa taotleja muu hulgas esitama kiirgusallika

ohutustamise kava, milles esitatakse teave kiirgusallika kasutamise lõpetamise protseduuride

kohta. Kiirgusseaduses on toodud dekomissioneerimise definitsioon – see on kõik toimingud ja

meetmed, mida rakendatakse üksikisiku suhtes kiirgusohtu kujutava rajatise tegevuse osaliseks

või täielikuks lõpetamiseks ning hõlmab ka rajatise desaktiveerimist ja osalist või täielikku

demonteerimist. Dekomissioneerimist käsitletakse kiirgustegevusena seoses tuumakütusetsükli

rajatisega. Kui dekomissioneerimine on seotud kiirgustegevuse lõpetamisega, siis kiirgusallika

ohutustamine ei pruugi tähendada kiirgustegevuse lõpetamist. Kiirgusallika ohutustamisel võib

samas kohas kasutusele võtta uue kiirgusallika. Kiirgustegevuse lõpetamisele järgneb reeglina

üleminekuperiood, mis on ettevalmistusaeg dekomissioneerimiseks, mille eesmärk on

kiirgustegevuse asukoha vabastamine kiirgusohutusnõuete kohaldamisest.

Dekomissioneerimiseks esitatakse plaan, millel on ettevõtte kavatsustest lähtuvalt kolm etappi:

esialgne dekomissioneerimise plaan; plaani uuendamine seoses seadmete ja tehnoloogia

muutumisega või ettenägematute olukordade tekkimisega ning rajatise käitamise andmetega,

sh toimunud avariid, ja ka õigusaktide muudatused; lõplik dekomissioneerimise plaan.

Dekomissioneerimiseks kiirgusohutusnõuete kehtestamiseks ja vajaduse korral täiendavate

mõistete sätestamiseks kiirgusseaduses tuleb koostada analüüs, tuginedes rahvusvahelistele

juhenditele ja parimale praktikale. IRRS missioon juhtis samuti tähelepanu

dekomissioneerimisnõuete puudumisele kiirgusseaduses.

Kiirgusseadus sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustuse korraldada kiirgustöötajate

isikudooside seiret ning seireandmete esitamise doosiregistrisse, kuhu kantakse ka

väliskiiritusest põhjustatud efektiivdoosi suurus. Kui kiirgustöötaja saab olulist kiiritust

radionukliidide sissevõtu tõttu, peab kiirgustegevusloa omaja korraldama kiirgustöötajale

radionukliidide sissevõtust saadavate isikudooside hindamise või mõõtmised. Eestis puuduvad

laborid, kes omavad kogukeha loendurit või teevad bioloogilist analüüsi radioaktiivsuse

hindamiseks inimese kehas. Samas on Eestis vähe kiirgustegevusi, kus kasutatakse lahtised

kiirgusallikaid, need piirduvad tuumameditsiini ning teadus- ja arendustegevusega. Seetõttu on

tuleb analüüsida radionukliidide sissevõtust põhjustatud efektiivdoosi hindamise vajadust ning

võimalikke hindamismeetodeid, nagu otsene ja kaudne hindamine. Analüüsi käigus tuleb

hinnata ka kiirgusseaduse või selle alusel antud määruse muutmise vajadust. IRRS missioon tõi

samuti välja asjaolu, et riigis puudub võimalus radionukliidide sissevõtust põhjustatud doosi

hindamiseks. Eestis puudub hetkel sisekiirituse hindamiseks kogu keha skänner ja pole

võimalik teha bioanalüüse. Kuna selliste võimaluste loomine on kallis ning teenuse vajajaid

vähe, tuleb koostada analüüs sobiva sisekiirituse hindamise metoodika leidmiseks ja

rakendamiseks ning uurida võimalusi kehaskänneri või bioanalüüside kasutuselevõtu kohta

Eestis. Hetkel ei ole teada seadmete hinnad, nende ülalpidamiskulud, metoodika jmt ega nende

17

kahe sisekiirituse hindamise metoodika plussid ja miinused või alternatiivsete sisekiirituse

hindamise metoodikate kasutuselevõtu võimalused.

2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve

Kiirgusohutuse riiklikku järelevalvet teeb kiirgusseaduse järgi Keskkonnainspektsioon.

2018. aastal lisati kiirgusseaduse nõuete täitmise üle järelevalve tegijate hulka ka

Tööinspektsioon, kes kontrollib koos Keskkonnainspektsiooniga määruse „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmist. Kiirgusohutuse riikliku järelevalve

tegemisse on kaasatud ka Terviseamet (edaspidi TA).

Riiklik järelevalve toimub Keskkonnainspektsiooni peadirektori kinnitatud iga-aastase

tööplaani alusel. Planeerimisel lähtutakse IAEA juhenddokumentidest. Objektide valikul

lähtutakse sellest, et suure ohuga kiirgustegevusi kontrollitakse igal aastal, mõõduka ohuga

objekte iga kahe-kolme aasta järel ja väikese ohuga objekte vähemalt üks kord viie aasta

jooksul. Valik on ka riskipõhine, s.t pööratakse tähelepanu aegunud ja/või aeguma hakkavatele

kiirgustegevuslubadele ning ka järelkontrollile. Lisaks plaanilistele kontrollimisele tehakse ka

plaaniväliseid kontrolle nendel objektidel, mille kohta on laekunud väärteoteated.

Järelevalvemenetlusega seotud andmete korrastatud kogumiseks ja analüüsimiseks on

kasutusel andmekogu ametliku nimetusega „Objekti kontrollimise andmekogu süsteem“ ehk

OKAS. Inspektoritele on tagatud ligipääs kiirgustegevuslubade andmetele infosüsteemis

KOTKAS ning vastupidi. 2016. aasta IRRS missiooni käigus märgiti ühe probleemkohana

seda, et KOTKASe ja OKASe vahel puudub link, mis hõlbustaks KeA töötajatel

kiirgustegevuslubade menetlemisel arvesse võtta järelevalve tulemusi ning tagaks

inspektoritele kiire ligipääsu kiirgustegevusloa andmetele. Registritevahelised seosed

tekitatakse nende arendamise käigus.

Objektide valikul lähtutakse eelkõige ohuastmest ning kontrollivajaduse sagedusest, mitte

niivõrd tegevusvaldkonnast. Sama põhimõtte järgi kontrollitakse kõiki kiirgustegevuslubasid,

mis on antud nii tööstuse, transpordi, teeninduse kui ka meditsiini valdkonda. Eri valdkondade

jaoks on välja töötatud juhendmaterjalid ja kontroll-küsimustikud, mis põhinevad IAEA

soovitustel, riigisisesel õigusel ja kiirgustegevusloaga sätestatud tingimustel.

Meditsiiniasutustele väljastatud kiirgustegevusload moodustavad ca 75% kõigist väljastatud

kiirgustegevuslubadest ning seetõttu tehakse ka kõige rohkem järelevalvetoiminguid selles

valdkonnas. Keskkonnainspektsioon koostab pärast igat kontrolli protokolli, mis võib olla kas

vabas vormis või spetsiaalne kontrollnimekiri. Koostatud on kiirgustegevuse inspekteerimise

valdkondlikud juhised, näiteks radioaktiivsete materjalide veo, tööstusliku radiograafia,

statsionaarsete mõõteseadmete kasutamise, röntgendiagnostika, hambaröntgeni,

kiiritusseadmete kiirgustegevuslubade inspekteerimiseks. Mõningate suure ohuga

kiirgustegevusloa omajate inspekteerimiseks on koostatud ka eraldi ettevõttepõhised

kontrollnimekirjad.

Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga kiirgustegevusteks

kiirgustegevuslube tähtajatult. 2021. aasta lõpuks on välja vahetatud kõik varem viieaastase

kehtivusajaga kiirgustegevusload. Seejuures suureneb KKI roll kiirgusohutuse tagamisel

oluliselt, kuna puudub vajadus vähemalt kord viie aasta jooksul uue kiirgustegevusloa

taotlemiseks.

18

Meditsiiniasutustes teeb KKI järelevalvet kiirgustegevusloas kajastatud aspektide üle.

TA kontrollib kiirgust emiteeriva seadme vastavust kehtestatud nõuetele ning veendub, et selle

korralise hoolduse on teinud pädevad isikud. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on

välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks,

kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks

ja tegemiseks, samuti on välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves rakendatud põhiliste

kiirgustegevuste kontrollimise protseduurid.

2018. aasta 6. juulil jõustunud kiirgusseaduse muudatusega lisati järelevalve tegijate hulka

Tööinspektsioon (TI), kes teeb järelevalvet keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmise üle koos KKIga.

TI kontrollib tööandjate rutiinse järelevalve käigus muude füüsikaliste ohutegurite seas ka seda,

kas radooni on mõõdetud (küsib mõõtetulemuste protokolli), kui töökoht asub määruse lisas

loetletud radooniohtlikuks alaks tunnistatud KOVi territooriumil maa all, hoone maa-alusel

korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Olukordades, kus radooni

viitetase on ka pärast ehituslike parandusmeetmete võtmist korraldatud mõõtmiste andmetel

ületatud, on tööandja kohustatud teavitama Keskkonnaametit. Tööruumide õhu radoonisisaldus

peab olema mõõdetud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Sellele eelneval perioodil on

järelevalveasutuste ülesandeks tegeleda radoonialase teavitustööga, mis on suunatud eelkõige

tööandjatele. Samuti keskendutakse TI ja KKI inspektorite koolitamisele, et suurendada nende

radoonialast pädevust. Tähelepanu on vaja pöörata ka asutustevahelisele koostööle

radoonivaldkonnas.

Kiirgusseaduse alusel kehtestas tervise- ja tööminister 19. detsembril 2018. a määruse nr 71

„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride

kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“.

2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatuse käigus lisati määrusesse diagnostilised

referentsväärtused. Kuna kiirgusseaduse kohaselt pole Terviseamet (TA) järelevalve tegijana

nimetatud, siis on praegu ka nimetatud määruse üle järelevalve tegijaks KKI.

Täpsustamist vajavad sätted, mis reguleerivad järelevalveasutuste rolli meditsiinivaldkonnas.

Probleemile on tähelepanu juhtinud ka IAEA 2016. aastal koostatud IRRS missiooni raportis.

Teabevahetuse ja järelevalve paremaks korraldamiseks tuleb täiendavalt analüüsida järelevalve

toimimist ning seaduste omavahelist kooskõla ja vajaduse korral neid täpsustada. Üks võimalus

on ka sõlmida asutustevaheline koostöökokkulepe, millega määratakse kindlaks TA ja KKI

ülesanded järelevalve tegemisel ning infovahetus kiirgustegevuslubade teemal.

2.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse tagamine ja pädevuse

suurendamine

2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Eestis pakutava kiirgus- ja tuumaohutusega seotud õppe (sh tasemeõpe ja koolitused) võib

jagada nelja gruppi: 1) üldhariduslikud koolitused/kursused ja tasemeõpe haridus- ja

täiendkoolitusasutustes, 2) kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitused,

3) kiirgusekspertide koolitused, 4) reguleerivate asutuste töötajate koolitused.

19

Praegu toimuvad Eestis suhteliselt regulaarselt koolitused kiirgustöötajatele ja kiirgusohutuse

spetsialistidele, samas ülejäänud eelnimetatud gruppidele pakutakse õpet harvem või üldse

mitte. Samuti on katkenud kiirgusohutuskoolituse järjepidevuse tagamine loodus- ja

täppisteaduste valdkonnas. Ilma haridusasutuste toeta ei ole kiirgusalaste teadmiste tase Eestis

jätkusuutlik.

Haridusasutuste pakutavad kiirgusohutuskoolitused

Üheksakümnendate aastate keskpaigast alates on kiirgusohutus lülitatud mitme Eesti kõrgkooli

õppekavasse. Tallinna Ülikoolis on kiirgusega seonduv leidnud kajastust eelkõige

keskkonnaseirega seotud teemade käsitlemisel. Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

on meditsiinivaldkonnale suunatud kiirgusvaldkonna ainekursuseid, näiteks kiirgusbioloogia ja

kiiritusravi alused; meditsiinis kasutatavad kiirgused; kiirgusbioloogia jne. Peamiselt on

kiirgusloengud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli radiograafia ja radioloogiatehniku õppekavas.

TÜ meditsiiniteaduste valdkonnas on diplomieelses arstiõppes radioloogia-alane koolitus

korraldatud õppekavade järgi. Radioloogia-alane õppetöö toimub III ja V õppeaastal ja sisaldab

muu hulgas ka kiirgusohutust, kiirguse optimaalse kasutamise põhialuseid ja uuringutele

suunamise põhjendatuse põhimõtteid. Kuid õppetöö maht on liiga väike, võimaldades üksnes

põgusat tutvumist radioloogiaga.

Tähelepanu tuleks pöörata diplomieelses arsti- ja hambaarstiõppes meditsiinikiiritusalase

koolituse mahu piisavusele. Olemasoleva õppe raames võiks võimaluse piires põhjalikumalt

käsitleda meditsiinikiirituse ohutusnõudeid ja meditsiinikiirituse meetodite kliinilist

kasutamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata arstide ja eriarstide täiendkoolituse süsteemile, et

oleks tagatud meditsiinikiirituse alaste teadmiste laiapõhjaline ja nüüdisaegne tase.

Terviseameti tervishoiutöötajate registris oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 261 radioloogi.

Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal oli töötavaid radiolooge 199, lepinguliselt

täidetud ametikohti 174,6 ning tegelikult täidetud ametikohti 156,8. Tööjõuvajaduse seire- ja

prognoosisüsteemi OSKA raames koostatud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste

vajadusele: tervishoid“ kohaselt on radioloogide osakaal kogu arstkonnast umbes 4%.

Radioloogia on ka üks erialasid, mille residendid on väljendanud kõhklust, kas neil õnnestub

residentuuri lõpetamisel leida meelepärast tööd. Radioloogia residentuur kestab Eestis

viis aastat. Radioloogide pädevust hindab Eesti Radioloogide Ühing.

Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal on töötavaid radioloogiatehnikuid (sh

radioloogiaõed) 411 ning lepinguliselt täidetud ametikohti 361,4. Eelviidatud OSKA raames

koostatud uuringu kohaselt on radioloogiatehnikute (sh radioloogiaõed) arv

perioodil 2013–2015 suurenenud 8% võrra ning jätkab kasvamist ka tulevikus. Samuti ei

prognoosita radioloogiatehnikutest erialaspetsialistide puudust. Radioloogiatehniku õpe kestab

Eestis 3,5 aastat ja selle tulemusena omandatakse rakenduskõrgharidus. Võimalusena saab

jätkata magistriõppes radiograafia õppekaval. Samuti saab jätkata õpinguid välismaal või Eestis

meditsiinifüüsika, rahvatervise, majanduse jms valdkondades.

Meditsiinifüüsika eksperdina tohib tegutseda füüsiline isik, kellel on volitatud

biomeditsiinitehnika inseneri või sellega võrdsustatud kutsetunnistus diagnostilise radioloogia,

nukleaarmeditsiini või kiiritusravi erialal. Volitatud biomeditsiinitehnika inseneri

kutsetunnistus (Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase 8) saadakse pärast asjakohase

eriala omandamist ning vähemalt nelja-aastase praktilise töökogemuse olemasolul. Kokku on

20

Eestis SA Kutsekoda andmetel 19 volitatud biomeditsiinitehnika inseneri.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on võimalus kasutada ka IAEA tehnilise koostöö projektide

raames korraldatavaid täienduskoolitusi, kuid see võimalus kahaneb (need projektid on

mõeldud eelkõige arengumaadele).

Tähelepanu tuleks pöörata tasakaalustatud koolitus- ja täiendkoolitussüsteemi arendamisele, et

tagada meditsiinikiirituse (sh kiirgusohutusalase) koolituse kättesaadavus kõigi erialade

arstidele, radioloogiatehnikutele ja meditsiinifüüsikutele.

Kõige põhjalikumalt leidsid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas kiirguskaitsega seotud

teemad käsitlust Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vastavates loengukursustes. Kahjuks enam

kiirgusohutusalaseid loengukursuseid ei korraldata. Kiirguskaitse põhimõtete õpetamine ei

kuulu praegu ühegi loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppekava kohustuslikku ossa, kuid

hinnata tuleks selle õppekursuse tagasitoomist ning lülitamist õppekavadesse. Kui pole

võimalik luua kiirguskaitse põhialuste loengukursust, siis võiks mõne Eesti kõrgkooli juures

rakendada e-õppeprogrammi, mille haldamine pärast valmimist oleks oluliselt vähem

ajakulukam. Aluseks saaks võtta näiteks BeSt programmi raames valminud e-kursuse

„Kiirguskaitse“, mille sihtgrupiks oli valdavalt Tartu Ülikooli Türi Kolledži ning Avatud

Ülikooli üliõpilased. Selle e-kursuse materjalid on TÜ elektrooniliste õppematerjalide hulgas

siiani avalikult kättesaadavad, viide: https://dspace.ut.ee/handle/10062/14234.

Aastaid on Tartu Ülikooli Teaduskool pakkunud gümnasistidele võimalust saada täiendavaid

teadmisi eri valdkondades. Üheks selliseks on ka kiirgusohutust käsitlev kursus „Kosmilisest

kiirgusest tuumajaamani“. Tegemist on internetikeskkonnas toimuva kursusega ning igal aastal

osaleb kursusel umbes 20 noort. Kursus annab eelkõige ülevaate meid ümbritsevatest

erinevatest kiirgusallikatest.

Põhiliste kiirgusohutusnõuete direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmisega Eesti õigusesse

sätestati õigusakti tasandil nõuded ka radooniohuga arvestamisele. Sellega seoses on

suurenenud vajadus projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamiseks

looduskiirguse, eelkõige radooni valdkonnas. Selle eesmärgiks on suurendada ehituse

valdkonna spetsialistide teadlikkust radoonist ja radooni kaitsemeetmetest, millega tuleks

arvestada nii ehitiste projekteerimisel kui ka renoveerimistöödel. Kiirgusalase

koolitusvaldkonna edendamine on vajalik ka üldise ohutuskultuuri parandamiseks ja

juurutamiseks. Seda nii kiirgustegevusloa omajatele kui ka reguleerivate asutuste töötajatele.

Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitus

Koolitusfirmade pakutavad koolitused on peamiselt suunatud kiirgustöötajatele või

kiirgusohutusspetsialistidele. Enamasti puudub koolitusfirmadel sellisteks koolitusteks

pädevus ning seetõttu kasutatakse valdkonnaga seotud inimeste abi ning koolitusfirma tegeleb

valdavalt koolituste korraldusliku poolega.

Kui aastaid olid koolitused suunatud peamiselt kiirgustöötajatele, siis viimasel ajal on tekkinud

ka eraldi kategooriana koolitused kiirgusohutuse spetsialistidele. Selle arengu taga on eelkõige

täiendused õigusaktides. 2016. aasta kiirgusseaduse muudatusega lisati seadusesse

kiirgusohutuse spetsialisti mõiste ning keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrust nr 57

„Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ täiendati

kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuetega. Oluliselt täiendati ka

21

koolitusnõudeid kiirgustöötajatele. Määrus sätestab, et kiirgustöötajad peavad olema läbinud

nii esmase koolituse kui ka täienduskoolitused. Koolitusfirmad lähtuvad koolituste

planeerimisel määruses esitatud kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti esmase koolituse

sisu nõuetest. Eestis kiirgustöötajatele mõeldud koolitused annavad ülevaate kiirgusohutuse

teoreetilistest alustest ja kiirguskaitse põhimõtete praktilisest elluviimisest. Kiirgusohutuse

spetsialisti koolitus hõlmab lisaks põhjalikumale teoreetilisele ettevalmistusele ka praktilisi

harjutusi. Esmaseid koolitusi ja täienduskoolitusi teeb kiirgustöötajatele vähemalt kolmeaastase

kiirgusohutuse valdkonnas töötamise kogemusega spetsialist või kehtivat tunnistust omav

kiirgusekspert. Koolitusi kiirgusohutuse spetsialistidele teeb kehtivat tunnistust omav

kiirgusekspert.

Mõned koolitusfirmad üritavad pakkuda ka rohkem suunatud koolitusi – näiteks kiirgusohutuse

koolitus hambaraviasutustele, kuid enamik koolitustest keskendub kiirgusohutuse

üldpõhimõtete tutvustamisele. Sellise olukorra tingib ka asjaolu, et kui hambaraviasutused

moodustavad päris suure osa väljastatud kiirgustegevuslubade omajatest, siis ülejäänud

tegevusvaldkonnad on esindatud tagasihoidlikumalt ning suunatud lähenemise kasutamine on

raskendatud. Nii ajaliselt kui ka logistiliselt on keerulisem jõuda olukorrani, kus koolituse

majanduslikult õigustatud tegemiseks on piisavalt sarnaste tegevuste kiirgustöötajaid. Samas

veelgi keerulisem on olukord kiirgusohutuse spetsialistide puhul. Kuigi mõned koolitused

reklaamivad ennast kui praktilise suunitlusega koolitusi, on valdavalt siiski tegemist

klassiruumi tingimustes toimuvate koolitustega.

Kiirgusekspertide koolitus

Eestis puuduvad võimalused kiirgusekspertide koolitamiseks. Keskkonnaministri

27. oktoobri 2016. a määruses nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava,

kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“ sätestatud

kiirguseksperdi koolituse õppekava juurutamine Eestis on keeruline. Euroopa Liidu

liikmesriikides korraldati kiirgusekspertide koolitamise teemaline küsitlus ning mitu riiki

nentisid, et sellise koolitussüsteemi ülesehitamine riigisiseselt on liialt kallis ning praktikas ka

suhteliselt võimatu ülesanne. Eesti puhul tuleb arvestada, et kiirgusekspertide arv riigis jääb

suure tõenäosusega kümne ringi. Hetkel on Eestis seitse kvalifitseeritud kiirguseksperti, kes

juba töötavad valdkonnas aastaid ning kuna kiirguseksperdi litsents kehtib viis aastat, siis

mitmele kiirguseksperdile on see juba kas teine või kolmas tööperiood. See tähendab ka seda,

et need inimesed on leidnud endale koolitusvõimalused. Täiendavalt lisandub ehk uusi

kiirguseksperte paari aasta jooksul. Kindla koolitusvajaduseta on ülimalt keeruline ka

koolitussüsteemi üles ehitada. Seda enam, et hetkel puudub Eestis isegi algtasemel

kiirgusohutusalase koolitamise võimalus. Võttes arvesse aga piiratud kiirgusekspertide arvu,

siis selle puhul on problemaatiline sellise koolitusvõimaluste tagamise finantsiline pool, samas

on keeruline ka leida sobivaid koolitajaid. Kiirgusekspertide puhul on lisaks koolitusele oluline

kogemuste omamine ning eksperdiks saamine eeldab ka eelnevat töötamist valdkonnas. Samas

ei ole kiirgusekspertide järele suurt vajadust, mis tuleneks õigusaktidest. Kiirgusseadus sätestab

juhud, kus on vajalik konsulteerida kiirguseksperdiga, kuid range kohustus kiirgusekspert

kaasata on vaid kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutuselevõtmisel.

Ülalnimetatud määrusega täpsustati oluliselt kiirguseksperdile esitatavaid nõudeid ning

tunnistusi hakati välja andma valdkonna põhjal. Valdkonna täpsustuse puudumine tekitas

varem probleeme, kui kiirgustegevusloa taotleja või omaja soovis tellida kiirguseksperdilt

nõustamisteenust. Tunnistus eeldas justkui teadmisi kõigis valdkondades, kuid

22

meditsiinivaldkonna spetsialist ei ole siiski pädev nõustama radioaktiivsete jäätmete käitlemise

valdkonnas ja vastupidi. Riigisiseselt oli küll teada, milline on eksperdi n-ö põhivaldkond, kuid

tunnistusel see ei kajastunud. Uus süsteem on muutnud ekspertidele tunnistuste väljastamise

selgemaks ning võimaldab orienteeruda ka teenuse tellijail.

Suure tõenäosusega võib väita, et enamik Eesti kiirguseksperte teeb kiirguseksperdi tööd

täiendava kohustusena ning meil puuduvad täiskohaga kiirguseksperdina töötavad inimesed.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et riiklikul tasandil on kiirgusekspertide esmase koolituse

organiseerimine hetkel keeruline ning sellega seotud kulud ei ole vastavuses võimaliku saadava

kasuga. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et uusi kiirguseksperte lisandub suhteliselt harva ning

olemasolevad kiirguseksperdid on oma esmase koolituse juba läbinud. Kuna erinevaid

koolitusvõimalusi on võimalik leida rahvusvahelisel tasandil, siis on kiirgusekspertidel olemas

võimalused ise tagada enda (täiend)koolitamine.

Reguleerivate asutuste töötajate koolitamine

Kiirgusvaldkonda reguleerivate asutuste hulka kuuluvad Keskkonnaamet,

Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Päästeamet, Kaitsepolitsei,

Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, A.L.A.R.A. AS. Kuna

reguleerivate asutuste kohustused on erinevad, siis võib määrata erinevalt ka nende asutuste

töötajate vajaminevate teadmiste tasemed. Keskkonnainspektsiooni inspektorite koolitamine on

olnud regulaarne ning toimunud igal aastal koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga.

Koolitusprogrammi on välja töötanud KeA kiirgusosakond ning seda täiendatakse vastavalt

KKI vajadustele. Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes nõustavad KeA

kiirgusosakonna spetsialistid KKI inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus

järelevalveküsimustes toimub pidevalt. Lisaks osalevad KKI inspektorid IAEA korraldatavatel

seminaridel ja kursustel. KKI üldised kiirgusalased teadmised on tänu regulaarsetele

koolitustele oluliselt paranenud, kuid inspektoreid on vaja täiendavalt koolitada ka

spetsiifilistes kiirgustegevusvaldkondades, näiteks tööstuses kasutatavate kiirgusallikate

ohutusnõuded. Lisaks koolitustele tuleks infovahetuse parandamiseks ja kogemuste jagamiseks

korraldada KeA ja KKI kohtumisi ka seminari vormis.

Kiirgusvaldkonna koolitusi on vaja korraldada ka teistele järelevalvega tegelevatele asutustele,

näiteks radooni kontsentratsiooni mõõtmise koolitusi Tööinspektsiooni töötajatele. Sellise

koolituse korraldas Keskkonnaministeerium 2016. aastal radooni mõõtmisega tegelevatele

ettevõtetele ja järelevalveasutustele.

Koolitusvajadus on ka kiirgussündmusteks valmisoleku valdkonnas. Teadlikkus on ebapiisav

ja vajab parandamist esmareageerijatel ja reguleerivate asutuste töötajatel, kes võivad

tööülesannete täitmisel kiirgusallikatega vahetult kokku puutuda (Päästeameti (edaspidi PäA)

päästeüksus, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kiirabi ja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

EMTA)), mistõttu ei osata ohtu hinnata ega olemasolevaid vahendeid kasutada. Kaitsepolitseil

(edaspidi KAPO) ja PäA erikeemiatalitusel on 2018. aasta seisuga olemas teadlikkus ja

pädevus, kuid pädevuse säilitamiseks on vaja täiendkoolitusi. Samuti vajab A.L.A.R.A. AS

regulaarset avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alast koolitust.

KeA korraldab kord aastas nädalase kiirgusohutuskoolituse, mis on avatud ka asutusevälistele

inimestele. Siiani on sellel osalenud lisaks KeA töötajatele ka Keskkonnaministeeriumi

ametnikud ja KKI inspektorid, samuti Maksu- ja Tolliameti ja Terviseameti töötajad.

23

Lisaks KeA korraldatavale iga-aastasele kiirgusohutuskoolitusele on vaja koostada ja käivitada

veebikursus „Sissejuhatus kiirguskaitsesse“ ning seda regulaarselt uuendada. E-õppe

programmi mooduli koostamisel võiks aluseks võtta näitekst IAEA CONNECT platvormi.

Võttes arvesse, et kiirgusohutusega seotud teadmisi on Eestis hariduse omandamise käigus

suhteliselt keeruline saada, siis tähendab see seda, et tavaolukorras on kiirgusega seotud

ametikohale asuv inimene sageli ilma eriliste valdkondlike teadmisteta. Kuigi on võimalus

kasutada rahvusvahelisi koolitusvõimalusi, oleks vaja tagada emakeelne sissejuhatus teemasse.

Veebikursuse eeliseks on ka see, et selle võib läbida kohe uuele töökohale asumisel.

Põhikoolituse käigus käsitletavad teemad peaks hõlmama vähemasti järgmist:

 ioniseerivast kiirgusest põhjustatavad bioloogilised efektid;

 looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad;

 keskkonna kiirgusseire;

 kiirgusallikate kasutamine: teadus, tööstus ja meditsiin;

 kiirgusohutuse põhiprintsiibid;

 kiirgussündmused;

 kiirgusohutust käsitlev õigus jne.

Tegemist on teemadega, mida peaks teadma kõik kiirgusvaldkonnaga seotud ametnikud. Kuna

kursust vajavate inimeste hulk on väike ning samuti varieerub see aastate lõikes, siis on sobiv

kasutada just eelkõige veebikursust. Otstarbekas oleks, kui kursuse eest vastutab konkreetne

isik, kes kontrollib vähemasti kord aastas üle esitatud info ajakohasuse ning samuti aitaks

vajaduse korral kursuse läbijaid.

Eestis ei korraldata reguleerivate asutuste töötajate koolitusi spetsiifilistel kiirgusteemadel

(sellise võimaluse loomine pole valdkonna spetsiifilisuse tõttu ka mõistlik). Probleemi

leevendamiseks kasutatakse IAEA tehnilise koostöö raames pakutavaid koolitusi. Koolitusel

osalejate arv aga on piiratud, mis toob kaasa selle, et kõik koolitusvajadusega töötajad ei saa

osaleda koolitusel. Samas on vähe ressursse ka selleks, et saata koolitusele töötaja, kes tagasi

tulles teisi edasi koolitaks, sest vastavasisulised koolitused on kallid ning IAEA pakutavad

võimalused ei kattu alati riigi vajadustega. Üheks leevenduseks on kasutada rahvusvaheliste

koolituste „võõrustamise“ (pakkuda koolituse toimumiskohta) võimalust, tänu millele saaksime

koolitusele kaasata rohkem Eesti osalejaid.

2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine

Kui kiirgustegevusloa omajatel on vajalikud kiirgustöötajad ja kiirgusohutuse spetsilistid, siis

reguleerivatel asutustel on pädevate töötajate leidmine sageli raskendatud ning ka ühe töötaja

lahkumine avaldab väga suurt mõju. Eestis oli 2018. aasta lõpu seisuga seitse kiirguseksperti.

Kiirgustegevusloa omajate juures on ametisse nimetatud ligikaudu 60 kiirgusohutuse

spetsialisti. Keskkonnaameti kiirgusosakonnas töötas 16 inimest ning

Keskkonnaministeeriumis tegelevad kiirgusvaldkonnaga kaks inimest.

Keskkonnainspektsioonis teevad põhitööle lisaks kiirgusohutusalast järelevalvet 15 inspektorit.

Radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. juures töötas kümme spetsialisti. Üldiselt on

reguleerivate asutuste kiirgusvaldkonna spetsialistide senine arv riiklike vajaduste katmiseks

24

olnud piisav. Seoses uue kiirgusvaldkonna – radooni – reguleerimisega õigusakti tasandil on

2019. aastal KeAsse vaja luua lisaks vähemalt üks radoonispetsialisti ametikoht, et toime tulla

radoonialase nõustamise ja ruumide siseõhu radooni mõõtmise suurenenud nõudlusega.

Kiirgustegevusloa omajate inspekteerimise kvaliteedi parandamiseks ja KKI inspektorite

kiirgusalase pädevuse suurendamiseks tuleks aastatel 2019–2021 luua võimalus

kiirgusvaldkonnale spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks. Kiirgusvaldkonna

vajaduste rahuldamiseks piisaks, kui ametisse oleks määratud kaks selle valdkonna inspektorit.

ELi direktiividest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tuleneva täiendava aruandluse mahu

suurenemise tõttu on täiendava ametikoha loomise vajadus aastatel 2019–2021 ka KeMil.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutava ASi A.L.A.R.A. töökoormuse suurenemine

on alates 2020. aastast seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski

endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega, milleks on vaja

luua vähemalt üks ametikoht. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamiseks on vaja arendada

koolitusvaldkonda ning tagada kiirgusalaste teadmiste kättesaadavus. Teadmiste laialdasemale

levikule kaasaaitamiseks tuleks spetsialistide koolitamise kõrval tähelepanu pöörata ka

koolitajate väljaõppele. Kuna nende koolitamine on aja- ja ressursimahukas ning riigisiseselt

selleks võimalused puuduvad, tuleks otsida koostöövõimalusi IAEAga. Tähelepanuta on jäetud

ka kiirgusvaldkonna eestvedajate ja juhtivatel kohtadel töötavate inimeste arendamine, mis

mängib suurt rolli asutuste efektiivse toimimise ja asutustevahelise koostöö edendamisel. Seega

tuleks lisaks nende kiirgusalaste teadmiste suurendamisele arendada ka nende juhtimisoskusi,

lisades nende koolituskavadesse teemakohaseid täiendkoolitusi.

2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus

Teadus- ja arendustegevuse (TA) korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumite ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine, arvestades evalveerimise tulemusi ning nendega kaasnevaid

hinnanguid ja soovitusi. Sama lõike punkti 2 kohaselt on ministeeriumite ülesandeks nii riiklike

kui ka oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise

korraldamine.

Keskkonnavaldkonnas ees seisvate probleemide ja väljakutsete hulk, keerukus ning

komplekssus on kasvanud nii Eestis kui ka kogu maailmas, seetõttu on edukaks praktikaks

investeerimine TAsse, soodustades seeläbi teadustöö mõju riiklike huvide tagamisel ning

otsuste vastuvõtmisel. Keskkonnaministeeriumi TA tegevuse eesmärk on tagada puhas

keskkond ning loodusvarade kestlik kasutamine, töötades TA tegevuse kaudu välja paremaid

lahendusi, tehnoloogiaid ning protsesse ning levitades ja soodustades nende kasutuselevõttu.

Kiirgusseaduse 2018. aasta muudatuse kohaselt peavad KeA ja KKI oma tegevuses arvesse

võtma asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid.

Eesmärkide saavutamiseks ning teadus- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks on

Keskkonnaministeeriumi olulisemad tegevused järgmised:

1. Valdkondlikud rakendusuuringud, mis on vajalikuks teaduspõhise sisendi andmiseks

poliitika kujundamisel ja õigusloomel.

25

2. Rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja rahastamine,

sh ühise kavandamise algatused (JPI), ERA-Net projektid ning muud rahvusvahelised

teaduskoostööprojektid.

3. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja inimressursi

arendamine.

Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus on Eestis suuresti projektipõhine ning seda rahastatakse

enamasti teadusasutustest ja ülikoolide eelarve väliselt, ELi ja KIKi vahenditest, aga ka

Keskkonnaministeeriumi eelarvest.

Kiirgusalases teadustöös on juhtiv positsioon TÜ-l ja TTÜ-l, kes tegelevad joogivee,

NORMide, radooni, ehitusmaterjalide ja keskkonna radioaktiivsuse uuringutega.

Radoonialaseid uurimistöid on tellitud ka Geoloogiateenistuselt (endise nimega

Geoloogiakeskus OÜ). Kiirgustegevusloa omajate teadus- ja arendustegevus on olnud

tagasihoidlik, kuid teaduslikke uurimistöid ja uue tehnoloogia rakendamise uuringuid on seoses

NORM-jäätmetega tellinud vee-ettevõtted ja üks tööstusettevõte.

Kiirgusvaldkonnas on vaja teha uuringuid, mis toetavad inimeste ja looduskeskkonna kaitset

ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Peamised kiirgusteemad teadus- ja

arendusvaldkonnas, millele tulevikus keskenduma peaks, on järgmised:

● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta-

kiirgajate määramiseks;

● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine;

● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia alal teadus- ja arendustegevuse

toetamine;

● pinnase radooniuuringud;

● Eestis kasutatavate ehitusmaterjalide täiendavad radioloogilised uuringud.

2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus

Avalikkuse teavitamiseks, et suurendada üldist kiirgusteadlikkust, korraldatakse teabepäevi,

täiendatakse informatsiooni asutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale,

korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio,

ajakirjandus) kaudu.

Teabepäevad

Võrreldes eelmise perioodi KORAKiga on elanike üldine kiirgusteadlikkus kasvanud. Seda

suuresti tänu internetist leitava informatsiooni suurenemisele ning kiirgusteemade

meediakajastustele. Kaasa on aidanud ka Keskkonnaministeeriumi korraldatavad iga-aastased

avalikkusele suunatud teabepäevad. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleval teabepäeval

esitatud ettekanded.

Kodulehed

Kiirgusinfo, sh teabematerjalid (sh teadustööd, uurimustööd), infomaterjalid jt abistavad

26

juhised, on kättesaadavad näiteks järgmistel kodulehtedel:

 https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht;

 https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht;

 http://alara.ee/ – A.L.A.R.A. AS (omanikuta kiirgusallikad, radioaktiivsed jäätmed);

 https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus (radoon);

 http://www.terviseamet.ee/ –Terviseamet (radionukliidid joogivees);

 https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone

projekteerimise standardid).

Koolitused

Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale

informatsioonile korraldatakse koolitusi vastavalt vajadusele, samuti sihtgruppidele mõeldud

koolitusi. Koolitusi käsitleb peatükk 2.2.1.

Meedia

Lisaks eelnimetatule edastavad meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii

Keskkonnaministeerium kui ka teised asutused.

Suuremat rõhku tuleb edaspidi pöörata erinevate sihtrühmade kiirgusteadlikkuse

suurendamisele. Näiteks tuleks tähelepanu pöörata tööandjate, tööinspektorite ja

keskkonnainspektorite, aga ka ehitajate ja planeeringute koostajate (kohaliku omavalitsuse

ametnike) teadlikkuse suurendamisele radoonikiiritusest ja sellega seotud nüanssidest.

26. juulil 2018 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb

koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning

hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“, millega kehtestati, et Keskkonnaamet juhib

järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani

koostamist: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis ja 2) riigisisene kiirgusõnnetus. Loetletud

hädaolukordade puhul tuleb korraldada riskikommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine

hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest ning käitumisjuhiste

andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut.

Riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutab Keskkonnaamet ning asjakohane info

tehakse kättesaadavaks tema kodulehel.

Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Keskkonnaameti ja ASiga A.L.A.R.A. ning

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel 2009., 2010., 2012. ja 2015. aastal

kampaaniaid tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike

radioaktiivsete jäätmete kokkukogumiseks. Kokkukogumise hõlbustamiseks koostati

kampaaniate käigus info- ja juhendmaterjale, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud

ohtudest, selgitati omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjuseid ning informeeriti avalikkust

sellest, kuidas ja keda teavitada leitud kiirgusallikast. Tulevikus selliste jäätmete mahud

tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning

suure tõenäosusega on enamik neist aastate jooksul kokku kogutud. Sellest hoolimata tuleb

jätkata tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete

jäätmete kokkukogumise ja teavitamise kampaaniate regulaarse korraldamisega.

27

2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid,

materjale või esemeid, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel

sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Eestis ei ole

tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad

rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treening(õppe)keskus, mis otseselt direktiivide

2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende

direktiivide nõudeid rakendada üldisel tasemel. Kuna kiirgusohutuse tagamine on Eesti jaoks

äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse

võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal mõistliku halduskoormuse.

Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast – Paldiski endiselt

tuumaobjektilt, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast ja Sillamäe NORM-jäätmete

hoidlast. Sillamäe NORM-jäätmete hoidla ja selle seiret on kirjeldatud kiirgusseire peatükis

(2.5.1). Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad

meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.

Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus

sätestab, et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad

radioaktiivsed jäätmed, sh NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja

NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad

või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem

kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada.

NORM-jäätmete teket on võimalik vältida, leides NORM-jääkidele võimalusi nende

vabastamiseks. NORM-jääkide ja -jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna

olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei

ole võimalik/otstarbekas käidelda sarnaselt muude radioaktiivsete jäätmetega. See aga nõuab

ühiskonna seisukohast optimaalse ja kiirgusohutusnõudeid täitva jäätmekäitlussüsteemi

loomist. Jäätmekäitlussüsteemi loomine kätkeb endas ühtset strateegiat NORM-jäätmete

ja -jääkide käitlemiseks.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamisega alustati vahetult pärast

kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 koostamist ja selle rakendusplaani

heakskiitmist. 2011. aastal jõustus radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse

vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis seadis veelgi täpsemad

nõuded riikliku radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti

esitas Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava

koostamiseks, et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus.

Tegevuskava kinnitas keskkonnaminister 21.07.2015 käskkirjaga nr 688 ning see esitati

Euroopa Komisjonile augustis 2015. Tegevuskava alusel korraldatakse Eestis radioaktiivsete

jäätmete käitlemisega seonduvat ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete

käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja

nende koguste vähendamiseks Eestis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt

informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta.

28

Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest

jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel

kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi,

olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja

arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

planeerimine.

Tegevuskava esitab kirjeldatud valdkondade alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused

aastani 2050. Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskavas

märgitud tegevuste täitmise kulud.

Tulenevalt 1. novembril 2016. aastal jõustunud uuest kiirgusseadusest ning seoses uute

arengusuundadega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas vajas tegevuskava ajakohastamist.

Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015. aastal lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada

Eestisse lõppladustuspaik. Nendele uuringutele tuginedes võttis Vabariigi Valitsus

kabinetinõupidamisel 28.04.2016 vastu otsuse rajada Eestisse lõppladustuspaik. Seega

täpsustatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas ka Paldiski endise

tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti ELi direktiivide ja riigi õigusaktidele

tuginedes. Ajakohastatud tegevuskava on toodud KORAKi lisana 1. KORAKis on toodud

kokkuvõtvalt radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise

mõõdikud, sihttasemed, meetmed ja tegevused.

Alljärgnevalt on antud lühiülevaade radioaktiivsete jäätmete tekkimisest, käitlemisest ning

vahe- ja lõppladustamisest.

Paldiski endine tuumaobjekt, olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik ja tulevikus

rajatav radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik

1960ndail rajatud Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuses oli kasutuses kaks allveelaeva

maketti-õppestendi koos toimivate tuumareaktoritega. Paldiski objekti andis Venemaa

Föderatsioon Eestile üle 26. septembril 1995. Enne Paldiski objektilt lahkumist eemaldas

Venemaa Föderatsiooni toimkond sõlmitud kokkuleppe kohaselt reaktoritest tuumakütuse ja

demonteeris õppestendid, jättes peahoonesse alles vaid mõlemad tuumareaktorit sisaldavad

allveelaevasektsioonid, mille ümber rajati raudbetoonist sarkofaagid. Kõigi muude objektil

asunud rajatiste (nt radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemise kompleks, tahkete ja vedelate

radioaktiivsete jäätmete hoidlad, radioaktiivselt saastunud erikanalisatsiooni- ja

ventilatsioonitrassid, kemikaalide laod jne.) ohutustamine jäi Eesti kanda. Riik alustas objektil

saastest puhastus- ja lammutustöödega kohe pärast objekti vastuvõtmist. Puhastamistööde

käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks rajati 1997. aastal Paldiski objekti

peahoonesse rahvusvahelistele nõuetele vastav vaheladustuspaik, kuhu täna ladustatakse kõik

Eestis tekkinud või tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Põhiosa ladustatud

radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad Paldiski ja Tammiku objektide

dekommissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt asutustelt ja ettevõtetelt

vastuvõetud jäätmed.

29

Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni

aastani 2040, misjärel tuleb eeluuringute kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud

radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekib sõltuvalt

sektsioonide lammutamise viisist 519 kuni 1545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis

asuvasse vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada,

tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete lõppladustuspaik.

Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sh pikaajaline vaheladustamine, on ajutine

lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv. Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis

asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri

põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne

saastumine.

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

Tammikul asub RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis rajati 1960ndate aastate

alguses tollase Eesti NSV territooriumil paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja

meditsiiniasutustes ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana. Matmispaik

oli kasutusel aastatel 1963–1995 ja on suletud 1996. aastast kui tänapäevastele kiirgus- ja

keskkonnaohutuse nõuetele mittevastav rajatis. Matmispaiga koosseisu kuulusid maa-alune

vedeljäätmete mahuti ning maapinnalähedane hoidla tahkete jäätmete jaoks. Vedeljäätmete

mahutis olnud jäätmed eemaldati ja mahuti dekomissioneeriti 2001. aastal. Tahkete jäätmete

hoidlast eemaldati jäätmed aastatel 2008–2011 ja transporditi edasiseks käitlemiseks Paldiskis

objektil asuvasse jäätmete käitluskeskusesse, misjärel ladustati jäätmed Paldiski

vaheladustuspaigas. 2012. aastal algasid hoidla dekomissioneerimistööd (hoidla

konstruktsioonide saastest puhastamine ja lammutamine), mis kestavad eeldatavalt kuni

2022. aastani, misjärel vabastatakse hoidla maa-ala üldiseks kasutamiseks.

2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek

Eesti on ühinenud nii tuumaohutuse kui ka tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga

ja hindab piiriülese levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandardite kohast hoiatus- ja reageerimisvõimekust.

IAEA ning Euroopa Komisjoni (ka EC) jaoks on Eesti pädev asutus nendes küsimuses

Keskkonnaamet, kes võtab regulaarselt osa kiirhoiatusteabe edastamiseks ja vahetamiseks

loodud platvormides (IAEA USIE ja EC ECURIE) korraldatud rahvusvahelistest õppustest.

Keskkonnaamet on IAEA ja Euroopa Komisjonile kontaktpunktiks (National Warning Point)

tuuma- ja kiirgusküsimustes ja pädev asutus nii riigisisese kiirgussündmuse kui ka

rahvusvahelise tuumasündmuse puhul.

Keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesandeks on korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret

ja tulemuste analüüsi, teha ainete radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ja looduskiirituse

uuringuid, hinnata elanikukiiritust ja tagada kiirgusohu eest varajase hoiatamise süsteemi

toimimine. Kiirgusohust varase hoiatamise süsteemi kaudu jälgitakse reaalajas keskkonna

gammakiirguse taset ja kord nädalas radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja

aerosoolides tehtava laboratoorse analüüsi abil. Lisaks hajusalt üle Eesti territooriumi

paigaldatud 15 automaatseirejaamale ja kolmele filterjaamale on olemas ka mobiilne

kiirgusseirelabor ja mitmeid kiirgusmõõteseadmeid ning võimaliku saasteleviku

30

prognoosimiseks arvutitarkvara – ARGOS. Kuigi Keskkonnaameti hallatavad süsteemid ja

vahendid ning kiirgusseireks vajaminevad vahendid on 2018. aasta seisuga piisavad, et hinnata

ja tuvastada kiirgusohte ning hoiatada võimalike hädaolukordade eest, vajab võimalikeks

riigisisesteks kiirgussündmusteks ja rahvusvahelisteks tuumasündmusteks valmisolek jätkuvat

arendamist ning senisest laialdasemat koostööd.

Kiirgushädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamiseks ning nende

ennetamise ja valmisoleku planeerimiseks on vaja tagada kiirgussündmuste riskianalüüside

asjakohasus. Kiirgusõnnetuste hädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks tuleb

pidevalt uuendada hädaolukorra lahendamise plaane, korraldada ühiseid õppuseid, koolitada

personali ning suurendada elanike teadlikkust ja valmisolekut kiirgussündmusteks.

Kiirgussündmuste lahendamise edukus sõltub suurel määral elanike ettevalmistamisest, sh

inimeste teadlikkusest, valmisolekust ja oskusest hädaolukorras tegutseda. Et inimesed oleksid

teadlikud ja valmis hädaolukordades õigesti käituma, teavitatakse avalikkust kriisi põhjustada

võivatest ohtudest, võimalikest tagajärgedest ja antakse elanikele käitumisjuhised.

Kiirgushädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamise määras Vabariigi Valitsus

2018. aastast Keskkonnaameti ülesandeks, seda nii kiirgusõnnetuse korral naaberriigis kui ka

riigisisese kiirgusõnnetuse korral. Päästeameti 2017. aastal tellitud uuringust selgus, et elanike

teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek neis iseseisvalt toime tulla on väike ning

tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. See tähendab, et

praegu pole elanikud piisavalt ette valmistatud kiirgushädaolukordadeks, mis teeb

hädaolukordade lahendamise ametiasutuste jaoks keerukamaks.

Ametkondade ja asutuste koolitusi ning neid puudutavaid probleeme käsitletakse peatükis 2.2.

Hädaolukorra seaduse alusel kinnitas Keskkonnaameti peadirektor aprillis 2018 kiirgus- ja

tuumaõnnetuse riskianalüüsi. Riskianalüüsis hinnati, millised on hädaolukorda põhjustada

võivate kiirgussündmuste liigid, ning koostati riskimaatriks, et hinnata nende sündmuste

esinemise tõenäosust ja tõsidust. Lisaks koostati kiirgusõnnetuste ennetamise, neiks

valmistumise ja nende lahendamise võime analüüs ning esitati järeldused kriitiliste

võimelünkade ja meetmete ning vahendite kohta. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt määras

Vabariigi Valitsus (26.07.2018 määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende

lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade

lahendamist juhtivad asutused“) kiirgusõnnetused, mille kohta koostatakse hädaolukorra

lahendamise plaan: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus. Valitsus

määras eelnimetatud hädaolukordade lahendamise plaane koostama ja hädaolukordade

lahendamist juhtima Keskkonnaameti, kes koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud osalistega

koostavad plaanid 2019. aasta 1. juuliks ning hoiavad need seejärel asjakohastena.

Seoses Keskkonnaameti uue ülesandega juhtida kiirgushädaolukordade lahendamist tuleb

täiendavalt panustada ressursse ka juhtimisvõime ja -valmiduse tagamiseks. Kõigi

kiirgussündmusi lahendavate asutuste võime ja valmisolek peab tagama kokkulepitud

reageerimisvalmiduse, tegevusvõime ja toimepidevuse. Kiirgussündmusi lahendavate asutuste

vahendid vajavad järjepidevat uuendamist ja täiendamist. Järjepidevat arendamist vajavad ka

rakendatavad turvalisuse meetmed, et tagada kiirgussündmustele reageerijate turvalisus ning

rakendatavate meetmete vastavus ähvardavatele ohtudele, sh tuleb tagada vajalik

kaitsevarustuse ja kiirgusmõõteseadmete varu kiirgushädaolukordade lahendamiseks.

31

Vajadustele vastavaks tuleks arendada nii inimeste, vahendite kui ka sündmuskoha ala

saastatusest puhastamise võime.

Kiirgushädaolukorraks valmisolek hõlmab muu hulgas suutlikkust tegeleda tekkivate

tagajärgedega. Selle saavutamiseks on vaja põhialuseid, et olla paremini valmistunud tegelema

kiirgushädaolukorra tagajärgede lahendamisega, sh võimet kiiresti ja tõhusalt hinnata

kiirgushädaolukorra tekitatud kahjusid ning rakendada vajalikke meetmeid kahjude

hüvitamiseks.

Kiirgussündmusi lahendavate asutuste toimepidevus tähendab nende tegevusvõimet täita

ülesandeid vähemalt 168 tundi järjest. Selle tagamisega on raskusi kõigil osalistel. Lisaks tuleb

tagada kiirgussündmusi lahendavate asutuste reageerimisvalmidus ööpäev ringi (24/7). Näiteks

hetkel on tagatud ASil A.L.A.R.A. reageerimisvalmidus 13/7 ulatuses, mis pole avariikiirituse

olukorra operatiivseks kõrvaldamiseks piisav.

Lisaks ASi A.L.A.R.A. reageerimisvalmiduse suurendamisele on avariikiirituse olukorra

kõrvaldamiseks vaja uuendada ettevõtte mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete

baasi.

Üldised hädaolukordade lahendamist käsitlevad koostöölepingud on sõlmitud Rootsi, Soome

ja Lätiga.

2.5. Looduskiirgus

2.5.1. Kiirgusseire

Riikliku keskkonnaseire programmi üheks osaks on kiirgusseire allprogramm, mille

vastutavaks täitjaks on Keskkonnaamet. Kiirgusseire tegemise kohustus tuleneb

Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingust ning selle metoodika on

kirjeldatud komisjoni soovituses 2000/473/Euratom. Kiirgusseire nõudeid on kirjeldatud

kiirgusseaduses ja keskkonnaseire seaduses ning nende alamaktides.

Kiirgusseire käigus jälgitakse keskkonna radioaktiivsuse taseme ajalisi muutusi ning hinnatakse

keskkonnas esinevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vastavust kehtestatud

piirmääradele ja elanike saadavaid kiirgusdoose. Kiirgusseire peamiseks ülesandeks on

avastada ja jälgida inimtegevusega esile kutsutud radioaktiivsuse kasvu ehk tehislike

radionukliidide levikut. Oluliseks väljundiks on hoiatava informatsiooni andmine keskkonna

radioaktiivse saastumise kohta võimalike tuumaõnnetuste korral naaberriikides ja teiste

õnnetuste korral, mille tagajärjel toimub radioaktiivse saaste vabanemine keskkonda.

Looduslike radionukliidide esinemist keskkonnas uuritakse peamiselt teadusuuringute käigus.

Kiirgusseire käigus kogutakse ja analüüsitakse igal aastal õhuproove, pinnavett, joogivett,

piima, toitu ja pinnast ning seiratakse pidevalt õhu gammakiirguse doosikiirust. Kuna Eesti on

ühinenud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooniga, siis kogutakse ja analüüsitakse ka

merekeskkonna proove (merevett, biootat ja põhjasetteid). Seiretulemused avalikustatakse

Keskkonnaameti koduleheküljel. Järk-järgult tagatakse riikliku keskkonnaseire kõikide

andmete, sh kiirgusseire aruannete säilitamine ja kättesaadavaks tegemine ka riikliku

keskkonnaseire andmekogus KESE (kese.envir.ee).

32

Kiirgusseireks on olemas 15 automaatset õhu kiirgusseire jaama, kolm õhufilterseadet,

Keskkonnaameti laboratoorium proovide analüüsimiseks, mobiilne mõõtelabor ning toimib

asutustevaheline koostöö proovide kogumiseks. Osaletakse rahvusvahelises kiirgusseirealases

koostöös ja andmevahetuses. Euroopa Komisjon teeb regulaarselt auditeid, et kontrollida

kiirgusseire tõhusust ja vastavust rahvusvahelistele ja riiklikele nõutele.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ käigus suurendati

aastatel 2012–2016 oluliselt Eesti kiirgusseire võimekust, ajakohastades ja uuendades

olulisemad kiirgusseireks kasutatavad mõõteseadmed ja vahendid. Kiirgusseire tõrgeteta

toimimise ning kvaliteetsete ja usaldusväärsete mõõtetulemuste tagamiseks on vaja ka edaspidi

regulaarselt uuendada seire- ja laboriseadmeid ning kindlustada pädeva personali olemasolu.

Regulaarselt tuleb üle vaadata ja vastavalt vajadusele tõhustada kiirgusseire allprogrammi.

Oluline on tagada kiirguse seiramine ka kiirgushädaolukorras. Koostada tuleb

kiirgushädaolukorras kiirgusseire tegemise strateegia. Kiirgushädaolukorras on vaja

täiendavalt mõõta kiirgustaset ja teha laboratoorseid analüüse. Jätkuvalt tuleb tagada elanikele

kiirgusseireinfo kättesaadavus.

Keskkonna kiirgusseiret teevad ka kiirgustegevusloa omajad kiirgustegevusloa tingimuste

kohaselt. Lisaks korraldab Keskkonnaministeerium koostöös ASiga Ökosil Keskkonnalabor

kiirgusseiret Sillamäe jäätmehoidla territooriumil.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seire

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla hõlmab ligi 50 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca

12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates

Nõukogude Liidu uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal.

Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti algatasid Eesti riik ja AS Silmet Grupp 1997. aastal.

Projekti peamiseks eesmärgiks sai jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimine, et vähendada

selle võimalikke emissioone vette ja õhku. Saneerimisprojekt lõppes 2008. aasta detsembris.

Praeguseks näeb kaetud jäätmehoidla välja kui taimestikuga kaetud küngas, kuhu vett olulisel

määral sisse ei pääse. Jäätmehoidla kiirgusfoon on loodusliku kiirgusfooni tasemel, tammi

stabiilsus on tagatud kaldale rajatud raudbetoonvaiade vööga ning mere kulutava tegevuse vastu

on ehitatud kaldakindlustus.

Elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ja jäätmehoidla ning selle mõjuala

keskkonnaseisundi jälgimiseks on koostatud kahest osast koosnev Sillamäe jäätmehoidla

seireprogramm. Seireprogrammi I etapp oli üks osa saneerimisprojektist, mida täideti aastatel

2002–2008. 2009. aastal alustati seireprogrammi II etapi ehk järelseirega. Järelseire eesmärgiks

on jälgida jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi

muutusi, samuti hinnata elluviidud saneerimistööde efektiivsust. Järelseire käigus

kontrollitakse ka objekti kiirgusohutust, et süvendada üldsuse kindlust objekti ohutuse suhtes.

Järelseire tulemuste kohaselt jäävad jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad

oodatud vahemikku. Jäätmehoidla keskkonnakaitselised saneerimistööd on efektiivselt ellu

viidud, projekti järelseire toimib püstitatud eesmärkide kohaselt, samuti toimib jäätmehoidla

lõppkate, nagu on projektis eesmärgiks seatud. Pikemas perspektiivis tagatakse objekti

jälgimine ja informatsiooni dokumenteeritus ning kättesaadavus järeltulevatele põlvedele.

33

2014. aastal alustati Keskkonnaministeeriumi heakskiidetud programmi ning jäätmehoidla

sulgemisprojekti projekteerija ja tööde järelevalvaja Wismut GmbH ettepanekute alusel

jäätmehoidla järelseire II perioodi vähendatud seiresagedusega. Tehakse visuaalset, gamma-

radiatsiooni, radooni ekshalatsiooni, geotehnilist, vajumite, kaevude veetasemete, lõppkatte

toimimise ja nõrgvee keemilise koostise seiret.

2.5.2. Joogivesi

Eesti põhjavees esinev kõrgem looduslike radionukliidide sisaldus on teada juba üle paarkümne

aasta. Esimeste süstemaatiliste Eesti põhjavee radionukliidide sisalduse uuringutega alustati

1994. aastal.7 Probleemi üle-eestilise ulatuse tuvastamiseks on viimase aastakümne jooksul ellu

viidud mitu mahukat projekti.8,9 2009. aastal valminud uuringus8 anti hinnang, et ca 18 % Eesti

elanikkonnast (230 000 inimest) tarbib joogivett, millest saadav doos ületab õigusaktides

kehtestatud kontrollväärtust.

Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee

proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike

mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile

ja indikatiivdoosile. Indikatiivdoos on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis

saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, välja arvatud

triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. Joogiveest

saadava indikatiivdoosi kontrollväärtuseks on 0,1 mSv. Parameetri kontrollväärtus on

radioloogilise näitaja väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad

radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning

vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab

kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele.

Indikatiivdoosi kontrollväärtuse ületamist esineb piirkondades, kus joogivee allikana

kasutatakse Kambrium-Vendi veekihi põhjavett. Tegemist on väliskeskkonna poolt hästi

kaitstud veekihiga, milles radionukliidide kõrge kontsentratsioon tuleneb uraani- ja

tooriumirikkast kristalsest aluskorrast, mille peal veekiht asub, ning veekihti ümbritsevatest

kivimitest.10 Antud veekihti kasutatakse enim Põhja-Eestis – Harjumaal, Lääne- ja

Ida-Virumaal – kus see on kõige kättesaadavam. Indikatiivdoosi ületamist Kambrium-Vendi

põhjavees põhjustab raadiumi isotoopide – 226Ra ja 228Ra – kõrge sisaldus. Kõrge

raadiumisisaldusega joogivee tarbimisega seotud terviseriskiks peetakse eriti just luu-, põie,

rinna-, vere- ning kopsuvähki haigestumist. Senised uuringud näitavad, et teiste uraani- ja

tooriumirea radionukliidide sisaldus Kambrium-Vendi põhjavees probleeme ei tekita, sest

7 Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise

uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. 8 Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium isotopes in Estonian groundwater:

measurements, analytical correlations, population dose and a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation

Protection. 30, 761-780. 9 Terviseamet, 2014. KIK-i keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti

veevärgivees“ http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionukliidiseire-

Tulemuste_kokkuvote.pdf. 10 Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation in Germany

and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur Erlangung des Grades “Doktor der

Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberh-Universität, Mainz.

34

nende elementide lahustumiseks ei ole veekihi keskkonnatingimused sobilikud.11

Kuna Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru) veevärgid ei kasuta reeglina

Kambriumi-Vendi veekihti, milles esineb suuremal määral looduslikku päritolu raadiumi

isotoope ning tuginedes varem võetud veeproovide analüüsitulemustele ja Eesti geoloogilisele

ehitusele eeldati, et Lõuna-Eesti veevärkide kasutatavad veekihid ei sisalda olulisel määral

raadiumi isotoope. Sellegipoolest otsustati korraldada radionukliidisisalduse kaardistamine

tsentraliseeritult ning tehti uuring12, millega saadi ülevaade Lõuna-Eestis kasutusel olevate

põhjaveekihtide radionukliidide sisaldusest. Projekti käigus analüüsiti 230 proovis vee

radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Tartumaal,

Jõgevamaal, Viljandimaal). Tulemustest selgus, et Lõuna-Eesti ühisveevärkides toodetud

joogivee tarbimisest saadav efektiivdoosi tase jääb alla parameetri kontrollväärtuste.

Esimesi teadlikke samme joogivee raadiumisisalduse vähendamiseks astuti aastal 2012, mil

käivitati veetöötlusjaam, mis kasutab spetsiaalselt raadiumi ärastamiseks mõeldud

tehnoloogiat. Juba poole aasta jooksul sai selgeks13, et kasutatav lahendus võimaldab

efektiivselt vähendada joogivee radionukliidide sisaldust, kuid toob endaga kaasa uue

probleemi – põhjaveest eraldatud raadiumi isotoobid Ra-226 ja Ra-228 akumuleeruvad vee

puhastamiseks kasutatavatesse filtermaterjalidesse sellisel määral, et filtermaterjale tuleb

vaadelda kui radioaktiivseid materjale. Ra-228 radioaktiivsel lagunemisel tekib filtermaterjalis

isotoop Th-228, mille aktiivsuskontsentratsioon samuti ületab seadusega kehtestatud

väljaarvamistaset.

Olukorrast parema ülevaate saamiseks tegi Tartu Ülikool KIKi rahastusel aastatel 2014–2015

läbi uuringu „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates

veetöötlusjaamades“. Projekti14 eesmärk oli hinnata, kui suur osa Kambrium-Vendi veehaaret

ja raua või mangaaniärastust kasutavatest veetöötlusjaamadest toodavad radioaktiivseid

jäätmeid määral, mis ületavad kiirgusseadusega sätestatud radionukliidide

väljaarvamistasemeid. 18 veevärki hõlmavas uuringus mõõdeti filtreerimismaterjalide

aktiivsuse kontsentratsioonid radionukliididele Ra-226, Ra-228 ja Th-228 ja hinnati tekkiva

radioaktiivse materjali absoluutkoguseid. Uuring tuvastas, et radioaktiivse materjali teke on

valdavalt seotud Th-228 sissekasvamisega filtermaterjalis. Töös leiti, et kiirgusseaduses

defineeritud väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015. a jaanuar) 11 veevärki 18st.

Kirjeldatud probleemile lahenduste väljatöötamiseks viidi ellu projekt15, mille käigus töötati

välja kvantitatiivne kulu-tulu-põhimõttele tuginev metoodika, mille alusel on võimalik arvutada

põhjendatud/õigustatud kulu suurust joogivee puhastamiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli

töötada välja metoodika ning koostada juhis, kuidas rakendada sotsiaalministri 31.07.2001

11 Siiri Suursoo, Liie Hill, Valle Raidla, Madis Kiisk, Alar Jantsikene, Nele Nilb, György Czuppon, Kaisa Putk, Rein Munter,

Rein Koch, Kadri Isakar, 2017. Temporal changes in radiological and chemical composition of Cambrian-Vendian groundwater

in conditions of intensive water consumption. Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690. 12 2014. a SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide

sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“. 13 Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk, K., Leier, M., Vaasma, T.,

Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment technology designed for radium removal – removal efficiencies

and NORM formation. (Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection). 14 2015.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi rahastusel projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine

Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. 15 2018. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi kaasrahastusel projekt„Joogivee radionukliidide sisaldusest

põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse

uuringud“.

35

määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud

terviseriski nõuete täitmist. Teiseks eesmärgiks oli selgitada välja NORM-vaba, raadiumit

eraldava veekäitlustehnoloogia tehniline teostatavus. Uuringu tulemusel välja töötatud

metoodikat ei saa rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed

projektiga välja töötatud kulu-tulupõhise tasuvusanalüüsi tegemiseks. 2018. aasta seisuga oli

sisendandmetest puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete

käitlemise kulud. Eeldatavasti 2019. aastal kinnitatakse keskkonnakompleksluba ühele

jäätmejaamale, mille järel on võimalik NORM-jäätmete käitlemise kulude kohta täpsemaid

järeldusi teha. NORM-jäätmete käitlemise kulud on eelduseks terviseriskihinnangu metoodika

rakendamisel. Metoodika rakendamiseks teavitab Terviseamet joogivee käitlejaid metoodika

valmimisest ning palub käitlejatel teha vastavad metoodikas esitatud kulu-tulu arvutused.

Arvutuste tulemusena selgunud vajaduse korral saab Terviseamet joogivee käitlejatele teha

ettepaneku joogivee puhastamiseks radionukliididest, kui see on põhjendatud.

2.5.3. Radoon

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on

kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, kus pole rakendatud

radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks

on majade all oleva pinnase kõrge radoonitase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad

kivimid – graptoliitargilliit, oobolusliivakivi jne. Radoon (edaspidi Rn) on õhust ligi 7,7 korda

raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel. Mida

lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn

migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel

korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Tänapäeva

meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel

kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn

tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub.

Euroopa Liit on seadnud prioriteediks töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmise

ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tulenevalt ELi direktiivist 2013/59/Euratom on

liikmesriikidel kohustus võtta vastu radooni riiklik tegevuskava elamutes, üldkasutatavates

ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, nt pinnasest,

ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks.

Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati Radooni riikliku tegevuskava

koostamine. Radooni riiklik tegevuskava annab ülevaate Eesti radoonistrateegiast, selle

eesmärkide täitmiseks kavandatud meetmetest ja saavutatavatest tulemustest. Tegevuskava

kaudu toimub radoonivaldkonna riiklik planeerimine. Samuti nagu Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise tegevuskava puhulgi otsustati arengudokumentide mahukusest ja osalisest

kattuvusest tingituna esitada Radooni riiklik tegevuskava KORAKi lisana. Tegevuskava on

esitatud KORAKi lisas 2.

2.5.4. Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalides sisalduvate radionukliidide sisalduse mõõtmine on oluline osa elaniku

36

kiirituse hindamisest, sest inimene veedab 80% oma ajast siseruumides. Ehitusmaterjalides

kasutatakse toormena muuhulgas liiva, kruusa ja savi, mis sisaldavad looduslikke radionukliide,

põhiliselt 226Ra, 232Th ja nende laguprodukte ning 40K. Kõrgendatud siseruumi väliskiiritus võib

pärineda ehitusmaterjalides sisalduvatest looduslikest radionukliididest (UNSCEAR, 2000).

Üldiselt iseloomustab looduslikku ehitusmaterjali tema päritolukoht. Maakoores olevate 226Ra, 232Th ja 40K keskmised aktiivsuskontsentratsioonid on vastavalt 35, 30 ja 400 Bq/kg. Maailma

keskmiseks ehitusmaterjalidest siseruumides saadavaks gammakiirguse aastaseks

efektiivdoosiks on hinnatud 0,4 mSv (UNSCEAR, 1977, 1993).

Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a määrus nr 49

„Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale

gammakiirgusele ning mille kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks

olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest

tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada;

2) majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega

kehtestatakse avaliku tee teehoiutöödel kasutatavate tee-ehitusmaterjalide ja -toodete

kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon)

kasutusalati ja põhiomaduste tõendamise kord.

Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme

esinenud. 2017. aastal lõppes Tartu Ülikooli uuringdirektiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse

õigusloomesse. Uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide

tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piiranguid

ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud

referentsväärtust I=1. Samas on imporditud ehitusmaterjalide või -toorainete kohta info

puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Sellest tulenevalt on vaja

täiendavalt uurida ehitusmaterjalide radioaktiivsust, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega

materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM-)jäätmete teket. Ehitusmaterjalide

radioloogiliste uuringute tegemisel peab arvesse võtma direktiivi 2013/59/EURATOM XIII

lisas esitatud loendit ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse võtta neist eralduvat

gammakiirgust. Direktiiv annab loendi ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse

võtta neist eralduvat gammakiirgust, annab valemi aktiivsuskontsentratsiooni indeksi

arvutamiseks ning seab nõuded ehitusmaterjalidest tuleneva gammakiirguse arvestamiseks

enne materjalide turule laskmist. Ehitusmaterjalist eralduvast gammakiirgusest saadavaks

viitetasemeks on 1 mSv aastas.

2.6. Meditsiinikiiritus

Meditsiinikiiritust kasutatakse tervishoius iga päev haiguste varaseks avastamiseks,

diagnoosimiseks, patsiendi seisundi hindamiseks ning raviks. Eestis tehakse igal aastal rohkem

kui kolmesajale tuhandele inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures

on oluliselt suurenenud kompuutertomograafia protseduuride arv.

37

Meditsiinikiiritusest saadav kiirgusdoos, arvestatuna keskmiselt ühe elaniku kohta, moodustab

tehiskiiritusest saadavast kiirgusdoosist üle 95% ja UNSCEARi (United Nations Scientific

Committee on the Effects of Atomic Radiation) andmetel saab keskmine inimene aasta kestel

diagnostilisest meditsiiniradioloogiast efektiivdoosi 0,6 mSv. Röntgenuuringute (s.o röntgen ja

kompuutertomograafia) põhjustatav doos moodustab hinnanguliselt üle 95% kogu

meditsiinikiirituse kollektiivdoosist. Võrreldes omavahel tüüpilisemaid röntgenuuringuid kogu

maailmas selgub, et nende sagedus ning saadava patsiendidoosi osa kollektiivdoosis on väga

varieeruv, kusjuures selgelt kõige sagedasem on tavapärane rindkereuuring ning kõige suurema

kollektiivdoosi panusega on kompuutertomograafia uuringud, mille arv on just viimastel

aastatel jõudsasti kasvanud. Kompuutertomograafia uuringutel võib patsiendi saadud

efektiivdoos ületada sadu kordi tavalistel röntgenuuringutel saadavaid doose.

Arvestades meditsiinikiirituse protseduuride koguarvu kasvu ja võimalikke saadavaid

kiirgusdoose, on oluline tagada meditsiinikiirituse protseduuridel kiirgusohutus.

Meditsiinipersonali koolitus on üheks tähtsaks kiirgusohutust tagavaks meetmeks.

Meditsiinikiirituse kasutamisega on vahetult seotud radioloogid, radioloogiatehnikud ja

meditsiinifüüsika eksperdid, kelle tasemeõpe ja regulaarne kiirgusohutusalane täiendusõpe on

optimeeritud ja põhjendatud meditsiinikiirituse kasutamise aluseks. Täiendav koolitus peab

hõlmama kogu meditsiinipersonali, et tagada tõenduspõhine suunamine meditsiinikiiritust

kasutavatele uuringutele. Koolitus peab hõlmama nii radioloogia valdkonnas kui teistes

eriarstiabi valdkondades töötavat personali. Koolituse vajalikkust ning hetkeolukorda on

põhjalikumalt kirjeldatud peatükis 2.2.1.

2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus

Kiirgusohutuse tagamiseks peab meditsiinikiiritust kasutama põhjendatult ja optimeeritult,

samas tagades kliinilise kvaliteedi.

Põhjendatust aitab tagada näiteks üleriigiline e-tervise infosüsteem (edaspidi tervise

infosüsteem), mis võimaldab asjassepuutuvatel tervishoiuteenuse osutajatel saada kiiresti

ülevaate patsiendi diagnoosist, raviplaanist, tehtud meditsiinikiirituse protseduuridest ja

ülesvõtetest. Meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavust reguleerib tervise- ja tööministri

27. augusti 2014. a määruse nr 52 „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad

infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“ § 4, mille

kohaselt peavad ülesvõtted olema tervise infosüsteemi kaudu kättesaadavad vahetult pärast

ülesvõtte tegemist ja ülesvõtte viit peab olema saatekirja vastusest tuvastatav. Vahetult

kättesaadavad ei pea olema vaid need meditsiinilised ülesvõtted, mida kasutatav tehnoloogia ei

võimalda nõutud kujul esitada. Info kättesaadavus aitab kaasa uuringute põhjendatusele ning

vähendada kordusuuringute hulka.

Samas tuleks tähelepanu pöörata ka protseduuri üldisele põhjendatusele, mis on eriti oluline

uute tehnoloogiate ja meetodite turule tulekul. Üldise põhjendatuse hindamisel kirjeldatakse

näidustused vm tingimused, mille alusel saab mingit tüüpi meditsiinikiirituse protseduuri

kasutamist pidada põhjendatuks. Meditsiinikiirituse protseduuride üldist põhjendatust võib

tagada mitmeti. Näiteks võib koostada uute tehnoloogiate ja meetodite kohta juhendeid, üldise

38

põhjendatuse hindamisega võib tegeleda ekspertidest koosnev töögrupp või komisjon ja

põhjendatuse kohta võib otsuse langetada mõni piisava pädevusega riigiasutus.

Praegu puudub kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse

hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute protseduuride

põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise

kontrollimisel. Sellele juhiti tähelepanu ka 2016. a sügisel IAEA koostatud auditi raportis Eesti

kiirguskaitsesüsteemi kohta.

Samuti puuduvad protseduuride põhjendatuse tagamiseks vajalikud praktilise väärtusega

meditsiinikiirituse protseduuridele suunamise juhised. Praegu tuleb suunajatel lähtuda

Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 118. Lisaks peaks põhjendatuse tagamisel

pöörama tähelepanu ka suunajate koolitamisele ja teadlikkuse parandamisele.

Optimeerituse tagamisel on oluline eelkõige kiirgustegevusloa omaja toimiv kiirgusohutuse

kvaliteedisüsteem. Lisaks aitab optimeeritusele kaasa üleriigiliste diagnostiliste

referentsväärtuste kehtestamine ja ajakohastamine, mis annab kiirgustegevusloa omajatele

patsiendidooside optimeerimisel viiteväärtused. Tulenevalt kiirgusseadusest tegeleb

diagnostiliste referentsväärtustega Terviseamet ning referentsväärtused vaadatakse üle mitte

harvem kui kord viie aasta jooksul. 2018. aastal on kokku lepitud viis diagnostilist

referentsväärtust: röntgenülesvõte rindkerest, otseülesvõte (PA); röntgenülesvõte

nimmelülidest, otseülesvõte (AP); röntgenülesvõte nimmelülidest, külgülesvõte (LAT),

mammograafia, kraniokaudaalsuunas (CC) ja mammograafia, põikisuunas (MLO).

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamisele,

mis aitaks kaasa juhtumite analüüsile, põhjuste väljaselgitamisele, korrigeerivate meetmete

rakendamisele ja seeläbi pidevale kvaliteedisüsteemi parandamisele. Arendamist vajaks

kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamissüsteem ja täpsemalt tuleks määratleda

teavitamisele kuuluvad juhtumid. Ühe võimalusena võiks edaspidi kaaluda teavitamissüsteemi

sidumist ka patsiendiohutuse portaaliga.

Paremaks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks on vaja teada

aasta jooksul tehtud protseduuride arvu. Need arvud peavad olema kättesaadavad konkreetsete

protseduuride lõikes, sest eri protseduuride kiirgusdoosid on erinevad ja seetõttu ei saa nende

üldarvu põhjal kiirgusdoosi hinnata. Sellest lähtuvalt tuleb tagada meditsiinikiirituse

protseduuride tegemist käsitlevate andmete saatmine tervise infosüsteemi, et tekiks võimalus

statistika jaoks vajalikke andmeid koguda tervise infosüsteemi statistikamooduli abil.

Eesti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) koostöös

Eesti Radioloogia Ühinguga on üle vaadanud meditsiinikiirituse protseduuride klassifikaatorid,

mis kuuluvad avaldamisele TEHIKi hallatavas publitseerimiskeskuses.

Praegu on Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid meditsiinikiirituse uuringute

fikseerimisel arendatud pigem Eesti Haigekassa loetelu järgi kui tervise infosüsteemi

meditsiiniradioloogia protseduuride klassifikaatorite järgi. See omakorda on tinginud olukorra,

kus protseduuride kohta kogutavaid andmeid on võimalik teoreetiliselt koguda tervise

infosüsteemi statistikamooduli vahendusel, kuid kuna sobilikud andmed tervise infosüsteemi ei

laeku, siis ei ole võimalik seda selliselt teha ja andmeid tuleb koguda käsitsi.

Lisaks on praeguseks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamises

kokku leppimata, milline riigiasutus selle hindamisega tegelema hakkaks. Puudub

39

tervishoiuasutustes tehtavate uuringute põhjalik statistika uuringute arvu ja hinnanguliste

patsiendidooside kohta, mis võimaldaksid omakorda hinnata ja suunata meditsiinikiirituse

kasutamise üldiseid trende ning võrrelda Eestit teiste riikide samaväärse statistikaga.

2.6.2. Kvaliteet

Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamiseks on oluline pädev personal ja pidev

personali koolitus, protsessi mõistmine (sh selgete juhiste olemasolu) ning tõhus seadmete

kvaliteedi kontroll. Keskkonnaamet hindab kiirgustegevusloa väljastamise eel kvaliteedi

tagamise süsteemi asjakohasust. Meditsiinikiirituse kasutamisel tervishoius peab

tervishoiuteenuse osutaja lähtuma ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud

kvaliteedinõuetest, mille üle järelevalvet teeb Terviseamet.

Kiirgustegevusloa omajatel on kohustus kvaliteedi parandamiseks teha kliinilisi auditeid,

juhindudes Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 159. Kiirgustegevuses on võimalik

kasutada sõltumatut audiitorit – näiteks IAEA tehnilise koostööprojekti raames korraldatakse

kliinilisi auditeid, mille käigus hinnatakse meditsiinikiirituse kasutamist tervishoiuasutustes, sh

kiiritusravi ja nukleaarmeditsiiniosakonna tegevust. Kuigi kliinilise auditi tegemise kohustus

kehtib 2014. aastast, puudub hea ülevaade, kui paljud tervishoiuteenuse osutajad kliinilisi

auditeid teevad ja millise kvaliteediga nad seda teevad. Samas tuleks luua kliinilise auditi

tegemiseks koolitusvõimalusi, mis aitaks edendada kliinilise auditi tegemise praktika

juurdumist.

Kohustuslikud kiirgusohutusnõuded, millest tuleb meditsiinikiirituse kasutamisel lähtuda, on

sätestatud kiirgusseaduses ja selle rakendusaktides. Lisaks on Sotsiaalministeerium koostanud

kiirgustegevusloa omajatele juhendid meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi

hindamiseks ja standardprotseduuride tegemiseks. Need on avaldatud Terviseameti veebilehel

ja annavad täiendavaid suuniseid meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel patsiendi

kiirgusohutuse tagamiseks.

40

3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid

Käesolevas peatükis esitatakse kiirguskaitse strateegilised eesmärgid eelmistes peatükkides

käsitletud puuduste kõrvaldamiseks. Kiirgusohu vähendamiseks seatud indikaatorite puhul

tuleb selgitada, et tihti ei ole võimalik määrata neid mõõdetaval kujul, näiteks ohu vähenemine

protsentides, kuna ka ohu suurust ei ole võimalik tihti hinnata numbrites. Eesmärgi

saavutamiseks kavandatakse meetmeid, mis kujutavad endast eri liiki tegevuste kogumeid.

Arengukavas on esitatud meetme elluviimiseks vajalike olulisemate tegevuste kirjeldused.

Selles peatükis käsitletakse ka mõõdikuid, mille abil saab hinnata eesmärgi saavutamist.

3.1. Strateegiline eesmärk 1: tõhustatud on kiirgusohutuse taristu

toimimine

Mõõdik nr 1. Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide

ajakohastamine rahvusvaheliste nõuete põhjal

Sihttase aastaks 2020: korraldatud on ARTEMIS missioon.

Sihttase aastaks 2026: kiirgusohutuse riikliku auditi toimumise ajaks on juhenddokumendid ja

õigusaktid koostatud ja ajakohastatud rahvusvaheliste nõuete ja IRRS missiooniaruande põhjal.

3.1.1. Meede: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks

vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine

rahvusvaheliste nõuete kohaselt.

Tegevused

1. Õigusloome analüüsi koostamine ning õigusaktide muutmine.

2. Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks.

3. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja tegemine.

4. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse (ingl Secondary Standard Dosimetry

Laboratory (SSDL)) rajamine.

5. Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise aluste ühtlustamine mistahes

radionukliide sisaldava materjali koguste kohta.

6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine.

41

3.2. Strateegiline eesmärk 2: tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus

ja pädevuse suurendamine

Mõõdik nr 1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Sihttase aastaks 2027: on välja arendatud järjepidev kiirgusspetsialistide koolitussüsteem.

Mõõdik nr 2. Kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste ametnikud on

teadlikud radooniga seotud ohtudest ja arvestavad planeeringute kooskõlastamisel

radooniriskiga.

Sihttase aastaks 2025: on korraldatud vähemalt kolm koolitust kohalike omavalitsuste

ametnikele.

Mõõdik nr 3. Inimeste teavitamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude

vähendamise meetoditest.

Sihttase aastaks 2025: on korraldatud vähemalt viis kiirgusteemalist infopäeva.

Mõõdik nr 4. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis.

Sihttase aastaks 2020: ASi A.L.A.R.A. on juurde loodud üks kiirgusspetsialisti ametikoht.

Sihttase aastaks 2023: Keskkonnaministeeriumi haldusalas on loodud neli kiirgusspetsialisti

lisakohta.

3.2.1 Meede: kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Tegevused

1. Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse

väljatöötamine.

2. Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse avaliku-õigusliku kõrgkooli loodus- ja

täppisteaduste valdkonna õppekavasse integreerimise võimalikkuse hindamine ning

võimaluste leidmine.

3. Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine seoses looduskiirguse,

eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et

suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust.

4. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine.

5. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamise teemaline regulaarne koolitus A.L.A.R.A.ASile.

6. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele.

3.2.2 Meede: inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse

võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest

Tegevused

1. Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate

kohalike omavalitsuste ametnikele.

42

2. Kiirgusteemaliste teabepäevade korraldamine avalikkusele.

3. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades

käitumisest.

4. Kiirgushädaolukorra korduma kippuvate küsimuste väljatöötamine ja avalikustamine

veebis.

5. Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete

jäätmete kokkukogumise ja kiirgusallikatest teavitamise kampaaniate regulaarne

korraldamine.

6. Hädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamine.

3.2.3 Meede: kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

Tegevused

1. KeAsse vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine radooni mõõtmisteks ning radoonialal

nõustamiseks, KKIsse vähemalt kahe kiirgusvaldkonnale orienteeritud inspektori ametikoha

loomine, KEMi vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine ELi ja rahvusvaheliste kohustuste

täitmiseks ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavale ASile A.L.A.R.A. ühe

täiendava kiirgusspetsialisti ametikoha loomine seoses radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise uuringutega.

3.3. Strateegiline eesmärk 3: vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja

nende käitlemisega seotud ohte

Mõõdik nr 1. Toimib radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja nende ohutu

vaheladustamise korraldamise süsteem.

Sihttase aastaks 2019: radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid on

koostatud ja kooskõlastatud.

Sihttase aastaks 2021: saastunud metall on sulatatud. Sulatamisest järele jäänud

kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud, et võimaldada nende

edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

Sihttase aastaks 2022: Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud – jäätmed on

hoidlast eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks

kasutamiseks.

Sihttase aastaks 2027: tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende

järjepidev käitlemine.

Mõõdik nr 2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on olemas kehtiv

planeering (sh on koostatud keskkonna strateegilise hindamise (KSH) aruanne) ja Paldiski

endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on keskkonnamõju hinnatud

(KMH).

43

Sihttase aastaks 2019: radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks keskkonnamõju hindamine algatatud.

Sihttase aastaks 2023: radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise

tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud (keskkonna)uuringud on

lõpetatud.

Sihttase aastaks 2027: tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud.

Mõõdik nr 3. On jätkatud looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete materjalide

(NORMide) taaskasutamise ja käitlemise uuringutega.

Sihttase aastaks 2020: looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete käitlemise

ja ladustamise kiirgustegevuse alt tingimusliku vabastamise nõuded on reguleeritud.

Sihttase aastaks 2025: ettevõtetes, mille tegevuse tulemusena tekib NORMjäätmeid või -jääke,

on nende käitlemise sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud hinnatud (sh on hinnatud NORMide

võimalikke käitluslahendusi).

3.3.1. Meede: radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu

vaheladustamise korraldamine.

Tegevused

1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine.

2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine, sh. kinniste kiirgusallikate konditsioneerimine,

saastunud metallijäätmete sulatamine ning radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete

pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine.

3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamine.

4. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine.

5. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks.

6. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine.

7. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine.

3.3.2. Meede: radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu

(sh KSH) koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine.

Tegevused

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse

algatamine.

2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise KMH

algatamine.

3. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike uuringute tellimine.

4. Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine.

44

5. Tegevuslubade taotlemine lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide

dekomissioneerimiseks.

6. Lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine.

3.3.3. Meede: looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali

(NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise korra

loomine.

Tegevused

1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine.

2. NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima

võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ning NORMide käitlussüsteemi loomiseks, sh

käitluslahendustingimuste väljatöötamine.

3.4. Strateegiline eesmärk 4: tagatud on valmisolek kiirgussündmuste

ennetamiseks ja lahendamiseks

Mõõdik nr 1. Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja plaanikohane

valmisolek on tagatud.

Sihttase aastaks 2022: kiirgushädaolukorra riskianalüüs ja selle põhjal koostatud HOLP on

ajakohased.

3.4.1. Meede: kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja

plaanikohase valmisoleku tagamine.

Tegevused

1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine, mis kirjeldab kahe erineva

stsenaariumiga sündmust.

2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine.

3. Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine.

4. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine.

5. Keskkonnainspektsiooni mõõtevahendite baasi uuendamine.

6. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja

saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine.

7. Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine.

8. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamisega tegeleva ASi A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja

saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine.

9. ASi A.L.A.R.A. 13/7 reageerimisvõimekuse arendamine 24/7 reageerimisvõimekuseks.

45

3.5. Strateegiline eesmärk 5: vähendatud on looduslikest

kiirgusallikatest tingitud ohte

Mõõdik nr 1. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.

Sihttase aastaks 2020: radooni mõõtetulemuste andmebaas on arendatud ning see hoitakse

toimivana.

Sihttase aastaks 2027: kogu Eesti territooriumi radoonialad on kaardistatud.

3.5.1. Meede: looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine

Tegevused

1. Radooniriski poolest täiendavat uuringut vajavate alade kaardistamine ja

uuringumetoodika väljatöötamine.

2. Pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine.

3. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine.

4. Siseruumide õhu ja samal krundil mõõdetud pinnaseõhu radoonisisalduse

(mõõte)andmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide

siseõhu radoonisisalduse vahel.

5. Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise

uuringu tegemise võimalikkuse hindamine.

6. Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks uuringu tegemine.

7. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine.

8. Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga

arvestamine.

9. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine.

10. Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate

kontrollväärtuse ületamisega.

11. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire.

3.6. Strateegiline eesmärk 6. Tagatud on meditsiinikiirituse

põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus

Mõõdik nr 1. Jätkusuutliku ja ühtse korralduse kindlaksmääramine meditsiinikiirituse

protseduuride põhjendatuse hindamiseks.

Sihttase aastaks 2020: kokku on lepitud meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse

strateegia (suunad).

Sihttase aastaks 2022: kokku on lepitud ja avaldatud meditsiinikiirituse protseduuride

põhjendatuse hindamise kriteeriumid.

Sihttase aastaks 2022: meditsiinikiirituse protseduuridele suunajatele on loodud juurde

täiendkoolituse võimalusi.

46

Mõõdik nr 2. Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade

praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste

juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve.

Sihttase aastaks 2020: Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi valdkonnas ekspertiisi omav

asutus on alustanud meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi edendamist.

Sihttase aastaks 2022: meditsiinikiirituse protseduuride kliinilisi auditeid tehakse kvaliteetselt

ja regulaarselt.

Mõõdik nr 3. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse

edendamine.

Sihttase aastaks 2020: alustatud on meditsiinikiirituse protseduuride kliiniliste auditite

tegemiseks vajalike koolitustega ja tervishoiuteenuse osutajatele on loodud võimalused

oskusteabe omandamiseks.

Sihttase aastaks 2022: kliiniliste auditite tegemiseks on vajalikud teadmised ja vahendid

olemas.

Mõõdik nr 4. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine.

Sihttase aastaks 2022: tervise infosüsteemi laekub radioloogiliste uuringute klassifikaatori

alusel informatsioon tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta.

Sihttase aastaks 2022: meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks

kogutakse andmeid tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu.

3.6.1. Meede: meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on

kindlaks määratud jätkusuutlik ja ühtne korraldus

Tegevused

1. Läbirääkimised osalistega, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus

meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks.

2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste kindlaksmääramine, et tagada üldise

põhjendatuse järjepidev hindamine.

3.6.2. Meede: meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse,

heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise

edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning

järelevalve.

Tegevused

1. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine, DRL

kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajaduse

korral diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks juhendmaterjali uuendamine.

Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020.

47

2. Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri

2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded,

meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised

referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist

kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine.

3.6.3. Meede: meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks

vajaliku pädevuse edendamine.

Tegevus

1. Kliinilise auditi tegijate koolitajate koolitamine.

3.6.4. Meede: meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme

hindamise juurutamine

Tegevused:

1. Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise

infosüsteemi statistika mooduli arendamine.

2. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava

asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistikamoodulisse ligipääsuga

seotud piirangutest.

48

4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus

Selles peatükis kajastatakse arengukava elluviimise korraldust, koostööd ja rollijaotust

kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks, kiirguskaitsepoliitika tulemuslikkuse hindamise

korraldamist, tagasiside saamist arengukava täitmiseks kasutatud meetmete tulemuslikkuse ja

tõhususe kohta.

4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus

Arengukava peamised eesmärkide täitjad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnainspektsioon, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ning AS A.L.A.R.A.,

mistõttu igale eesmärgile peavastutajat määrata ei ole võimalik. Samas saab välja tuua, et

Keskkonnaministeeriumi vastutusalasse jäävad kiirgusohutustegevuse üldisem

koordineerimine, kiirgusohutustegevuses osalevate asutuste ülesannete täpsustamine,

kiirgusvaldkonna õigusaktide loomise või muutmise korraldamine, osalemine

kiirgushädaolukorra lahendamisel ning looduskiirgusalase teadlikkuse suurendamises.

Keskkonnaamet juhib kiirgushädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra

lahendamise plaani koostamist, vastutab hädaolukorras asjakohase informatsiooni andmise eest

(seiresüsteemide, modelleeringute ja kalkulatsioonide kaudu), inimeste teadlikkuse

parandamise eest teabepäevade korraldamise ja infomaterjalide koostamise kaudu, osaleb

meditsiinikiiritusalases töös ning nõustab Keskkonnaministeeriumi. Siseministeerium

korraldab riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning

kriisireguleerimise valdkonnaga seotud tegevusi ning koordineerib oma allasutuste

(Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet) osalemist

kiirgussündmustes. AS A.L.A.R.A. on asutus, kes tegeleb Eestis radioaktiivsete jäätmete ohutu

hoiustamisega, samuti on olemas võime kiirgushädaolukordades või kiirgusintsidentide käigus

tekkinud või leitud radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks.

Arengukava eesmärkide üldise täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava

elluviimises osalevate asutuste rollijaotus on üksikasjalikumalt kirjutatud lahti lisas 3 kajastatud

rakendusplaanis, kus arengukava tegevuste täitmiseks on määratud igal juhul eraldi vastutajad.

4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine

Üks kord kahe aasta tagant korraldab Keskkonnaministeerium arengukava tulemuslikkuse

hindamise. Selleks koostatakse arengukava loomisesse kaasatud ministeeriumite ja nende

hallatavate asutuste kaasabil vahearuanne KORAKi täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis

esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta.

Arengukava tulemuslikkust aitab hinnata ka rakendusplaan, mida käsitletakse lisas 3. Selles on

märgitud tegevuse täitmise aeg, selle vahetu tulemus, samuti elluviijad. Arengukavas püstitatud

eesmärgid, tegevus ning tulemused tuleb üle vaadata pärast esimese rakendusplaani kehtivusaja

lõppemist 2021. aastal. Tegevust, mis on jäänud tegemata, kuid on kiirgusohutuse

saavutamiseks endiselt aktuaalne, tuleb käsitleda uues rakendusplaanis koos muu tegevusega,

mis on arengukavas kavandatud ning mis algab või jätkub aastal 2022. Kui selleks ajaks on

49

toimunud olulised muudatused kiirgusohutuse valdkonnas ning ilmneb tegevus, mida

arengukava ei käsitle, tuleb rakendusplaanis seda arvestada, vajaduse korral algatada

arengukava uuendamine.

50

5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018–2021

Käesoleva arengukava raames koostati maksumuse prognoos rakendusplaani

perioodiks 2018–2021. Prognoositi rakendusplaani rakendamiseks kuluvat ressurssi,

rahastamisallikaid ja -võimalusi.

Arengukava esimese perioodi (2018–2021) rakendusplaanis on ette nähtud ligikaudu

60 tegevust.

Arengukava rakendamisel saadavaid majanduslikke tulusid ei ole võimalik arvuliselt

planeerida, kuna saadav tulu on pikaajaline ja enamasti kaudne (nt inimeste parem tervis).

Rakendusplaanist tulenevate tegevuste maksumuse prognoos on koostatud järgmiste

alaeesmärkide kaupa, järgides arengukava üldist ülesehitust:

 tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;

 tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;

 vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;

 tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;

 vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;

 tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

Kõik alaeesmärgid on rakendusplaanis käsitletud allteemade kaupa, kuna need vajavad

süsteemset lähenemist, ning kavandatava tegevuse maht on suur.

Rakendusplaani maksumuse prognoosi koostamiseks defineeriti strateegiliste eesmärkide

täitmiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Tabelis 1 ja KORAKi lisas 3 esitatakse

rakendusplaani elluviimise maksumuse prognoos, mis sisaldab maksumuse jaotumist aastate

kaupa ning hinnangulist kogumaksumust. Kulude prognoosi aluseks on baasaasta 2018. aasta

hinnad, kuna leiti, et mitut asutust puudutava arengukava puhul on see otstarbekam. Kõik kulud

on arvesse võetud koos käibemaksuga.

Maksumuse prognoosis ei kajastu Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kulud.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve planeeritakse rahvastiku tervise arengukava

programmides.

Kiirgusvaldkonnas rakendatakse ning kavandatakse rakendada mitu projekti

välisinvesteeringute toetusel. Välisfinantseeringu allikas sõltub sellest, milliseks kavandatavad

projektid kujunevad, peamiselt on Euroopa Komisjoni struktuurifondid ja IAEA tehnilise

koostöö fond, kuhu välisfinantseeringute taotlemiseks pöördutakse.

Lisast 3 ja tabelist 1 nähtub, et rakendusplaani kehtivusaja jooksul, ajavahemikul 2018–2021,

on planeeritud ressurss ca 11 miljonit eurot. Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades

perioodil 2018–2027 on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Suurimad kulutused on ette näha

radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks (sh radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringute tegemiseks, lõppladustuspaiga

projekteerimiseks ja ehitamiseks) ning seal kavandatakse rakendada mitut suuremahulist

välisabiprojekti.

51

Tabelis 1 kasutatavad lühendid:

 KeM – Keskkonnaministeerium

 KeA – Keskkonnaamet

 KKI – Keskkonnainspektsioon

 PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

 PäA – Päästeamet

 MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 SiM – Siseministeerium

 RaM – Rahandusministeerium

 MTA – Maksu- ja Tolliamet

 EGT – Eesti Geoloogiateenistus

 TI – Tööinspektsioon

 KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus

 KEMIT – Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

 TervA – Terviseamet

 AS A.L.A.R.A. – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv riigi

omandis olev äriühing, mille põhitegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku

radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine; Eestis tekkivate

radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine; radioaktiivsete jäätmete käitlemise

projektide väljatöötamine ja rakendamine; teenuste osutamine radioaktiivsuse ja

radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise

valdkondades.

 AS Ökosil – Eesti riigi ja ASi Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte, mille

ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, sh Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla

keskkonnakaitselise saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse ja -seirega

seonduvate teenuste osutamine.

52

Tabel 1. KORAKi rakendamise hinnanguline maksumus perioodil 2018–2021

Nr Eesmärk/meede EA

liik

Vastutaja

(org)

KOKKU,

eurot

2018,

eurot 2019, eurot 2020, eurot

2021,

eurot

Eesmärk 1

Tõhustatud on kiirgusohutuse

taristu toimimine 610 230 4 386 358 844 225 000 22 000

Meede 1.1

Ioniseerivast kiirgusest tulenevate

ohutusnormide tagamiseks

vajalike õigusaktide ja

juhenddokumentide koostamine ja

ajakohastamine rahvusvaheliste

nõuete kohaselt

VF,

RE,

KIK

KeM, KeA,

KKI,

A.L.A.R.A.

610 230 4 386 358 844 225 000 22 000

Eesmärk 2

Tagatud on kiirgusohutusalane

teadlikkus ja pädevuse

suurendamine

265 395 1895 67 500 107 500 82 500

Meede 2.1

Kiirgusalase koolitusvaldkonna

arendamine RE

KeA, PPA,

PäA,

TervA,

KeM,

MKM,

A.L.A.R.A.

92 000 1000 25 000 41 000 25 000

Meede 2.2

Inimeste teadlikkuse

suurendamine ioniseeriva kiirguse

võimalikest ohtudest ning ohtude

vähendamise meetoditest

RE

KeM, KeA,

A.L.A.R.A

20 395 895 16 500 1500 1500

Meede 2.3

Kiirgusspetsialistide piisava arvu

tagamine Eestis

RE

KeM, KeA;

KKI;

A.L.A.R.A.

147 000 0 26 000 65 000 56 000

53

Nr Eesmärk/meede EA

liik

Vastutaja

(org)

KOKKU,

eurot

2018,

eurot 2019, eurot 2020, eurot

2021,

eurot

Eesmärk 3

Vähendatud on radioaktiivsete

jäätmete ja nende käitlemisega

seotud ohte

7 751 000 498 000 1 249 000 1 609 000 4 395 000

Meede 3.1

Radioaktiivsete jäätmete tekke

vähendamine ja nende ohutu

vaheladustamise korraldamine

RE,

VF,

KIK

MKM,

A.L.A.R.A.

, SiM, KeM

KeA, KKM

3 395 000 482 000 494 000 774 000 1 645 000

Meede 3.2

Radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga rajamise

planeeringu (sh KSH) koostamine

ja Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamine

VF

RaM, KeM,

MKM,

KeA,

A.L.A.R.A.

4 156 000 16 000 755 000 735 000 2 650 000

Meede 3.3

Looduslikke radionukliide

sisaldavate radioaktiivse materjali

(NORMide) taaskasutamise ja

käitlemise arendamine ja

ladustamise korra loomine

VF/

KIK

KeA, KeM

200 000 0 0 100 000 100 000

Eesmärk 4

Tagatud on valmisolek

kiirgussündmuste ennetamiseks

ja lahendamiseks

2 257 400 2000 181 500 1 773 400 300 500

54

Nr Eesmärk/meede EA

liik

Vastutaja

(org)

KOKKU,

eurot

2018,

eurot 2019, eurot 2020, eurot

2021,

eurot

Meede 4.1

Kiirgushädaolukordade

lahendamise plaani (HOLP)

koostamine ja plaanikohase

valmisoleku tagamine

KEM,

KeA, SiM,

PäA, KKI,

RaM,

MTA,

MKM,

A.L.A.R.A.

492 400 2000 181 500 28 400 280 500

Eesmärk 5

Vähendatud on looduslikest

kiirgusallikatest tingitud ohte 1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000

Meede 5.1

Looduslikest kiirgusallikatest

tingitud ohtude minimeerimine

KIK,

RE

KeM, KeA,

EGT, KKI,

TI,

KEMIT,

MKM, TA,

KKM; AS

Ökosil

1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000

Eesmärk 6

Tagatud on meditsiinikiirituse

põhjendatud kasutamine ja

kiirgusohutus

56 000 0 0 30 000 26 000

Meede 6.1

Meditsiinikiirituse protseduuride

põhjendatuse hindamiseks on

kindlaks määratud jätkusuutlik ja

ühtne korraldus

SoM, KeA 20 000 0 0 10 000 10 000

Meede 6.2

Meditsiinikiirituse kliinilisel

kasutamisel toimib

kiirgusteadlikkuse, heade

praktikavõtete kasutamise ja

kiirgusohutuse põhimõtete

järgimise edendamine,

sellekohaste juhend- ja

TervA,

KeA, KKI 16 000 0 0 10 000 6000

55

Nr Eesmärk/meede EA

liik

Vastutaja

(org)

KOKKU,

eurot

2018,

eurot 2019, eurot 2020, eurot

2021,

eurot

teabematerjalide väljatöötamine

ning järelevalve

Meede 6.3

Meditsiinikiirituse protseduuride

kliinilise auditi tegemiseks

vajaliku pädevuse edendamine

KeA,

SoM,

TervA

20 000 0 0 10 000 10 000

Meede 6.4

Meditsiinikiiritusest saadava

aastase elanikudoosi taseme

hindamise juurutamine

SoM, KeM 0 0 0 0 0

KOKKU 11 073 805 577 061 2 079 844 2 882 900 5 534 000

56

6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi

avalikustamine

6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilist hindamist tegi Alkranel OÜ ekspertide rühm, kes tegutses

paralleelselt KORAKi koostamisega tegeleva töögrupiga. KSH ekspertide grupp tegi KORAKi

töögrupile ettepanekuid arengukava koostamise kohta, samuti saadi ekspertide grupilt mõned

olulised sisulised märkused, mis võeti arengukavasse. Täpsema ülevaate KORAKi KSHst saab

kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandest.

6.2. Avalikustamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt korraldati KSH

programmi tutvustamiseks programmi avalik väljapanek ning seejärel avalik arutelu. KSH

programmi avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017 ning programmi avalik arutelu

15.08.2017.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt korraldati

arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine koos avaliku

aruteluga. Avalik väljapanek toimus KORAKi avalikustamisega samal ajal 14.08‒27.09.2019

ning avalik arutelu 03.10.2019.

Eestis toimunud avalikustamise ja avaliku arutelu käigus ei esitatud küsimusi, ettepanekuid ja

märkusi nii keskkonnamõju hindamise aruande kui ka arengukava kohta.

Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitas Keskkonnaministeerium KSH

protsessist Soomet, Rootsit, Taanit, Saksamaad, Poolat, Leedut, Lätit ja Venemaad 31.07.2019.

Taani ja Leedu ei soovi edasises protsessis olla kaasatud. Poola ei soovi olla KSH protsessi

kaasatud, kuid soovib saada informatsiooni ja vastavaid dokumente edasiste võimalike

piiriüleste mõjudega tegevuste kohta. Samuti ei soovi Läti olla kaasatud KSH protsessi, kuid

soovib saada informeeritud kui lõppladustuspaik peaks kavandatama mitte Paldiskisse vaid

mõnda teise Eesti piirkonda, eriti kui see asuks Läti piirile võrreldes Paldiskiga lähemal.

Rootsi soovib osaleda kõnealuses KSH protsessis ning edasiste arengukava kohaste tegevuste,

millega võib kaasneda piiriülene mõju (nt Paldiski reaktorsektsioonide dekomissioneerimine ja

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha rajamine) planeerimisel ja keskkonnamõju

hindamisel.

Soome soovib samuti osaleda kõnealuses KSH protsessis ning edasiste arengukava kohaste

tegevuste, millega võib kaasneda piiriülene mõju planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel.

Samas peab Soome Majandus- ja tööhõiveministeerium lõppladustuskohaga seonduvate

piiriüleste mõjude esinemist vähetõenäoliseks, kuna lõppladustuspaik kavandatakse madalate

või keskaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks.

57

Kokkuvõte

Arengukavas määrati kuus valdkonda, mille arendamine on oluline vähemasti järgmise kümne

aasta perspektiivis. On analüüsitud nende valdkondade praegust olukorda ning esitatud

peamised probleemid ja võimalused. Arengukavas püstitati kuus pikaajalist eesmärki, määrati

eesmärgi saavutamise mõõdikud ning kavandati detailsemalt vajalikud tegevussuunad.

Arengukava eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatud meetmed on lühidalt järgmised:

 Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine

Meetmed: ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja

juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

 Tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine

Meetmed: kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine; Inimeste teadlikkuse suurendamine

ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest;

Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis.

 Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte

Meetmed: radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise

korraldamine; radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu (sh KSH)

koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamine; looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali

(NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise korra loomine.

 Tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks

Meede: kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase

valmisoleku tagamine.

 Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte

Meede: looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.

 Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus

Meetmed: meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on kindlaks määratud

jätkusuutlik ja ühtne korraldus; meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib

kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise

edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve;

meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine;

meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine.

Arengukava kavandab pooleliolevateks ja uuteks toiminguteks finantsvahendid. Selleks on

koostatud arengukava maksumuse prognoos aastateks 2018–2027 ning rakendusplaan

kehtivusega neli aastat (kaasa arvatud baasaasta) 2018–2021. Kiirgusohutuse tagamiseks Eestis

on prioriteetset rahastamist vajavad valdkonnad järgmised: radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega seotud ohtude vähendamine, valmisoleku tagamine kiirgussündmuste

58

ennetamiseks ja lahendamiseks, elaniku- ja loodus- ning meditsiinikiirituse mõju vähendamine.

Arengukava määrab ressursid otsuste tegemiseks riiklikul tasemel. Arengukava ei saa ette näha

ressursse, mille peavad tagama kohalikud omavalitsused, ettevõtted või inimesed ise. Näiteks

ei saa riigieelarvest planeerida raha hoonete ehitamise või renoveerimise käigus ioniseerivast

kiirgusest tuleneva terviseriski vähendamiseks või radoonimõõtmiste tegemiseks. Küll on

arengukava eesmärk teha kõik, et spetsialistid, ettevõtjad ning elanikud oleksid probleemidest

teadlikud ja oskaksid ohte minimeerida.

Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades perioodil 2018–2021 on ca 11 miljonit eurot.

Suurim protsent kavandatud ning juba olemasolevast ressursist läheb radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks ning seal kavandatakse rakendada mitut

suuremahulist välisabi projekti.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tehti käesoleva

arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine ning korraldati arengukava ja KSH

aruande avalikustamine. KSH on kohustuslik, kuna KORAKi, radooni riikliku tegevuskava ja

radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava alusel kavandatavatel toimingutel on

eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati

lihthange, mille tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid Alkranel OÜst. Ekspertide grupp

tegi KORAKi töögrupile mitu ettepanekut arengukava koostamise kohta(või: koostamiseks),

samuti saadi ekspertide grupilt mõned olulised sisulised märkused, mida arvestati arengukavas.

Dokumentide avalikustamisel ning avalikul arutelul saadi huvitatud isikutelt asjakohaseid

märkusi, mis võeti samuti arvesse nii arengukava kui ka KSH-aruande koostamisel.

Üks kord kahe aasta tagant kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga aruande rakendusplaanis

esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Arengukavas püstitatud eesmärgid,

toimingud ning rakendamise tulemused vaadatakse üle pärast arengukava rakendusplaani

kehtivusaja lõppemist 2021. aastal.

59

Kasutatud kirjandus

Eelnõude infosüsteem, http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6

Endise sõjaväeala Paldiski Tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. 2015. http://alara.ee/wp-

content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf.

Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium

isotopes in Estonian groundwater: measurements, analytical correlations, population dose and

a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation Protection. 30, 761-780.

Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk,

K., Leier, M., Vaasma, T., Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment

technology designed for radium removal – removal efficiencies and NORM formation.

(Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection).

Integrated regulatory review servise (IRRS) missioon to Estonia final report. 2016

https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf.

Keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/127052014001.

Keskkonnaministri 31.03.2009 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13259709

Mattson, T. 2018. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise parandamine ootab

selgeid otsuseid ja tegusid. Riigikontroll.

https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Ye

ar/-1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx.

Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees. 2014.

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionu

kliidiseire-Tulemuste_kokkuvote.pdf.

Roop, R. 2016. Riigiülesannete analüüs. Riigivalitsemise reformi infokiri.

Rahandusministeerium.

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigihaldus/riigivalitsemise_reform/rii

givalitsemise_reformi_infokiri_nr_2.pdf.

Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee

mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-

Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus.

Suursoo, S., Hill, L., Raidla, V., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Czuppon, G., Putk, K.,

Munter,R., Koch, R., Isakar, K., 2017. Temporal changes in radiological and chemical

composition of Cambrian-Vendian groundwater in conditions of intensive water consumption.

Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690.

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2018. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud

terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse

uuringud.

60

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi

veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades.

[UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1977.

Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. Report to the General Assembly with Annex

B: Natural Sources of Radiation. United Nations, New York.

[UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1993.

Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations, New York.

[UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 2000.

Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. 2000 Report to the General Assembly with

Annex E: Occupational radiation exposures. United Nations, New York.

Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114072018005.

Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation

in Germany and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur

Erlangung des Grades “Doktor der Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberg-Universität,

Mainz.

61

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava

Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava

Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018–2021

KINNITATUD

Keskkonnaministri käskkirjaga

„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani

aastateks 2018‒2021 kinnitamine“

RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE

RIIKLIK TEGEVUSKAVA

TALLINN 2019

2

ANNOTATSIOON

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamine

Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688.

Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1. novembril 2016. a jõustunud

kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengusuundadega NORM-jäätmete käitlemise

valdkonnas. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015. aastal lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud,

milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik.

Nendele uuringutele tuginedes tegi Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsuse rajada

Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse käesolevas tegevuskavas lisaks ka Paldiski endise

tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega

seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti Euroopa Liidu direktiivide ja riigisiseste õigusaktide põhjal.

Tegevuskava struktuuri ei muudetud. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on üks

kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAKi) aastateks 2018–2027 lisadest, nagu on ka radooni riiklik

tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018–2021.

Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, radooni riiklikule

tegevuskavale ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende

planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018–2027, radooni riikliku

tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist

hindamist (edaspidi KSH) teeb ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava (programmi) koostamise vajadus tulenes

2011. aastal jõustunud Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku

ja ohutu käitlemise direktiivist 2011/70/Euratom (edaspidi direktiiv 2011/70 Euratom), milles sätestati

nõuded riikliku radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti koostas

Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava koostamiseks,

et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus. Seetõttu täiendati ka tegevuskava

eelnõu direktiivi ja juhise nõuete järgi. Radioaktiivsete jäätmete ohutu ja koordineeritud käitlemine on

kiirgusohutuse tagamise seisukohalt Eesti jaoks kõige olulisem tegevus.

Tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel ning kava eesmärk on pakkuda

otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks

käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele

piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta.

Tegevuskava käsitleb järgmisi teemasid:

1) riiklik poliitika;

2) etapid ja ajakava;

3) inventuur;

4) kontseptid või plaanid ja tehnilised lahendused tekkest kõrvaldamiseni;

5) radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid;

6) teadus- ja arendustegevus;

7) kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad;

8) kuluhinnang;

3

9) rahastamisskeem;

10) läbipaistvuspoliitika või protsess;

11) lepingud;

12) juhtdokument.

Tegevuskava esitab kirjeldatud elementide alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050.

Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskava kulud.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on alusdokument, mis annab lisaks eeltoodule

ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning suunised nende täiendamiseks. Tegevuskavas on välja toodud

olemasolev institutsionaalne korraldus, finantsvahendid ja nende vajadus tulevikus. Kuna radioaktiivsete

jäätmete käitlemise teema pakub huvi eri huvigruppidele (nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt), on

tegevuskava heaks abivahendiks nendega suhtlemisel, näiteks huvigruppidele info vahendamisel ning

olemasoleva olukorra ja tulevikuplaanide tutvustamisel. Kuna huvigrupid olid tegevuskava koostamisse

kaasatud, on dokument kokkulepe, mis soodustab valdkonna edasist arengut.

Tegevuskava vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse, võttes arvesse tehnika ja teaduse saavutusi

ning ekspertide soovitusi, parimaid kogemusi ja häid tavasid. Direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt

hinnatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ohutusnormide kõrge

taseme saavutamiseks riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle

rakendamist regulaarselt ning vähemalt kord kümne aasta jooksul ning selleks kasutatakse rahvusvaheliste

ekspertide abi. Eksperdihinnangute tulemused tehakse teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele

liikmesriikidele ning need tehakse õiguse aluspõhimõtteid rikkumata üldsusele kättesaadavaks.

Tegevuskava koostamise koordinaatorid olid Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna

nõunikud Evelyn Müürsepp ja Reelika Runnel ning peaspetsialistid Krista Saarik ja Maris Arro.

Ekspertidena osalesid töös ASi A.L.A.R.A. juhataja Joel Valge ja keskkonnatehnika nõunik Ivo Tatrik,

Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar, kiirgusosakonna nõunik Karin Muru ja

kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning OÜ QPRE juhataja ja kvalifitseeritud kiirgusekspert

Merle Lust. Kava on kooskõlastatud Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ning Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava

kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga.

Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade. Samuti pannakse tegevuskava

kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi veebilehele.

Töö koordinaatorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi

valmimisse.

4

Sisukord

Sissejuhatus 7

1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused 9

1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid 9

1.2 Riigisisene õigusloome 10

2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitika 11

2.1 Otsustusprotsess ja vastutus 11

2.2 Jäätmemahtude vähendamine 12

2.3 Jäätmete käitlemine 13

2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale 16

2.5 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid 16

2.6 Avalikkuse kaasamine 16

3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava 17

4 Inventuur 20

4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid 20

4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik 20

4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla 21

4.2 Radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil 22

4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus 22

4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed 24

4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed 25

4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus 26

4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja -jäätmed 28

4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 30

4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest 30

4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed 31

4.6.1 Kinnised kiirgusallikad 31

4.6.2 Metallijäätmed 32

4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed 33

4.6.4 Vedeljäätmed 33

4.6.5 NORM-jäägid ja -jäätmed 34

4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 35

4.6.7 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest 35

4.7 Inimressurss 36

5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku ladustamiseni 38

5.1 Reaktorisektsioonid 38

5.2 Metallkonteinerid 38

5.3 Betoonkonteinerid 39

5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega 39

5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be sisaldavate kinniste

kiirgusallikatega 39

5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega 39

5

5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega 39

5.3.5 Radionukliide 85Kr, 3H, 152Eu, 106Ru, 133Ba sisaldavad kinnised allikad 40

5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega 40

5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast 40

5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega 41

5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega 41

5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga 41

5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga 41

5.4 Merekonteinerid 41

5.4.1 Saastunud metallijäätmed 41

5.4.2 Saastunud betoonimurd 42

5.5 200 l metallvaadid 42

5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed 42

5.5.2 Puit ja saepuru 42

5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm 43

5.5.4 Beetakiirguse allikad 43

5.5.5 Saastunud asbest 43

5.6 Vedeljäätmed 43

5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed 43

5.8 NORM-jäägid ja -jäätmed 44

5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 46

5.10 Jäätmete lõppladustamine 46

5.10.1 Maa-alune lõppladustuspaik 46

5.10.2 Maapinnalähedane lõppladustuspaik 47

6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid 49

7 Teadus- ja arendustegevus 51

7.1 Lähtekohad 51

7.2 TA korraldus Keskkonnaministeeriumis 51

7.3 Rahastusinstrumendid 53

7.3.1 Riiklik teadusrahastamine 53

7.3.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused 54

7.3.3 Osalejatepoolne rahastus 56

8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad 57

8.1 Osalised ja nende kohustused 57

8.2 Keskkonnaamet 57

8.3 Keskkonnainspektsioon 58

8.4 AS A.L.A.R.A. 58

8.5 Kiirgustegevusloa omajad 59

8.6 Kvalifitseeritud kiirgusekspert 59

8.7 Vastutuse jaotus 59

8.8 Tulemusnäitajad 60

9 Kuluhinnang 66

6

9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine 66

9.2 Reaktorisektsioonid 67

9.3 Saastunud metalli sulatamine 68

9.4 Betoonisõlm 68

9.5 Betoonkonteinerid 69

9.6 Lõppladustuspaiga rajamine 69

10 Rahastamisskeem 70

11 Läbipaistvuspoliitika või protsess 72

11.1 Kaasamine 72

11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 72

11.3 Informeerituse tagamine 73

12 Lepingud 75

13 Juhtdokument 76

13.1 Sissejuhatus 76

13.2 Riiklik poliitika 76

13.3 Etapid ja ajakavad 78

13.4 Inventuur 79

13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni 80

13.6 Kuluhinnang 85

13.7 Rahastamisskeem 85

14 Kirjandus 87

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted 89

7

Sissejuhatus

Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radioaktiivseid aineid sisaldavaid või nendega saastunud aineid

või esemeid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Radioaktiivseid jäätmeid tekib

mitmesuguse tegevuse tulemusena, samuti varieeruvad suures ulatuses tekkivate radioaktiivsete jäätmete

aktiivsus ja maht. Tekkivad radioaktiivsed jäätmed võivad olla tahkel, vedelal või gaasilisel kujul. Eestis

liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid järgmiselt:

1) vabastatud jäätmed – kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või

pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

2) NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)-

jäätmed – looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad

radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille

eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

3) lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase

poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;

4) madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses

pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui

keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);

5) madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui

madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel

lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;

6) kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise

käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3.

Eestis olemasolevad ja tekkivad jäätmed on eelkõige madala ja keskmise aktiivsusega tahked jäätmed.

Vähesel määral tekib vedelaid radioaktiivseid jäätmeid.

Eestis ei ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad

rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treeningkeskus, mis otseselt direktiivide 2009/71/Euratom

ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende direktiivide nõudeid rakendada üldisel

tasemel. Kuna ohutuse tagamine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti

dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal

mõistliku halduskoormuse.

Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised

radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.

Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus sätestab,

et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sh

NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel

tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või

aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel

8

tulevikus kasutada. NORM-jäätmete teket on võimalik vältida, leides NORM-jääkidele võimalusi nende

vabastamiseks. NORM-jääkide ja -jäätmete käitlemine vajab ka juhtumipõhist lahendamist, kuna

olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole

võimalik/otstarbekas käidelda koos muude radioaktiivsete jäätmetega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti jäätmevood on väikesed ning sobivate käitlusmeetodite valik suhteliselt

piiratud. Tekkinud jäätmete mahu vähendamiseks Eestil palju valikuid ei ole, sest kõik olemasolevad

tehnoloogiad (näiteks jäätmete põletamine) on väga kulukad, võimsa käitlemismahuga ning tõenäoliselt

on investeering jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse oluliselt suurem kui näiteks jäätmete ladustamiseks

maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine. Võimaluse korral tuleb siiski leida ka alternatiive, näiteks

jäätmete töötlemine, hajutamine või vabastamine. Neid alternatiive tegevuskava koostamise käigus ka

analüüsiti.

Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest,

nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas

radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi

vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete

jäätmete käitlemise riiklik planeerimine.

Eeldatavalt aitab radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava kaasa ka üldsuse teadlikkuse

suurendamisele. Huvilised mõistavad paremini radioaktiivsete jäätmete käitlusega seotud probleeme ning

tänu sellele võib paraneda elanikkonna teadlikkus ja selle kaudu usaldus valdkonna vastu.

9

1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii

rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Eesti on ühinenud Rahvusvahelise

Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi ka IAEA) 1992. aastal ja 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu

liikmesriigina ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) liige.

1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid

Eesti on kiirgusohutuse valdkonnas ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooniga, muu hulgas

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ning

tuumaohutuse konventsiooniga, mis ratifitseeriti 2005. aastal.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on üks olulisemaid kasutatud tuumkütuse ja

radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, mille eesmärk on elanike ja keskkonna

kaitsmine tsiviilvaldkonnas tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisel

tekkivate ohtude eest. Konventsiooni preambulas kinnitavad selle osalised, et kasutatud tuumkütuse ja

radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise eest vastutab lõppastmes riik. Valitsused peavad

tagama kiirgusallikate kasutamise kontrolli, sh omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise. Selleks tuleb

luua seaduslik ning regulatiivne süsteem, määrata sõltumatu pädev asutus (regulatiivne organ) ja luua

lisaks seadusele ka vajalikud määrused. Konventsiooniga ühinemisel võetud kohustuste kõrval on oluline

konventsiooni aruandekoosolekutel osalemine ning aruannete esitamine.

Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktid.

Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms dokumente.

Radioaktiivsete jäätmete valdkonna olulisemaid õigusakte kirjeldame põhjalikumalt allpool.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja

muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tegemist on

õigusaktiga, mis reguleerib radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seonduvat. Direktiivi pidid

liikmesriigid jõustama hiljemalt 6. veebruariks 2018.

Direktiivi 2014/87/Euratom eesmärk on luua ühenduse raamistik, et säilitada ja edendada tuumaohutuse

ja selle reguleerimise jätkuvat parandamist ning tagada, et liikmesriigid kehtestaksid kõrgetasemelise

tuumaohutuse asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks tuumaseadmete

ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

Direktiiv 2011/70/Euratom langeb sisu poolest kokku kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete

jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooniga. Selle direktiiviga luuakse Euroopa Ühenduse

raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

Eesti tegevuskava on paljuski seotud just selle direktiivi nõuete täitmisega.

10

1.2 Riigisisesed õigusaktid

Eesti Vabariigis on radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused

sätestatud kiirgusseaduses. Täpsemad nõuded tekkivate jäätmete mahtude vähendamiseks ja

radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on reguleeritud kiirgusseaduse alusel välja antud

määrustes, samuti Keskkonnaameti välja antud kiirgustegevuslubades jäätmete tekitajatele ja

käitlejatele.

Olulisemad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused on järgmised:

● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning

avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ sätestab doosid kaitsemeetmete rakendamiseks

kiirgushädaolukorras;

● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 96 määrus „Radionukliidide

väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral

kiirgustegevusluba ei nõuta“. Määrus sätestab väljaarvamistasemed radionukliidide kaupa, s.t

aktiivsuse ja eriaktiivsuse väärtused, millest väiksemate väärtuste korral ei ole vaja

kiirgustegevusluba taotleda. Määruses on esitatud ka valem väljaarvamistaseme arvutamiseks mitme

radionukliidi või radionukliidide segu korral;

● Vabariigi Valitsuse 15. september 2016. a määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning

silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“. Määruses sätestatakse efektiivdoosi ja

ekvivalentdoosi piirmäärad nii kiirgustöötajatele kui ka elanikele;

● Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2016. a määrus nr 33 „Radioaktiivsete jäätmete sisse, välja- ning

läbiveo dokumentide menetlemise korra ja tähtaegade erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist“.

Määruses sätestatakse dokumentide menetlemise kord radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja

läbiveoks;

● keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon,

registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi

vastavusnäitajad“;

● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise,

ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“;

● keskkonnaministri 16. novembri 2016. a määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide

nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad

ning radionukliidide aktiivsustasemed“;

● keskkonnaministri 18. novembri 2016. a määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire

ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus-

ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“;

● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti

kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“. Määrus täpsustab kiirgustöötajate koolitamise nõudeid,

täpsustatakse nii koolituse sisu kui ka koolituste korraldamise tihedust;

● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad

täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks

kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete nimistud“. Määrus täpsustab kiirgustegevusloa

taotluse menetluse protseduuri ning loa taotlusega esitatavate dokumentide nimekirja;

● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse

õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“.

Määrusega kehtestatakse kiirguseksperdi koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse

taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm.

11

2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse käitlemise poliitika

Selles peatükis esitatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika. Poliitika peamine eesmärk on

tekkivate jäätmemahtude vähendamine, millega tagatakse, et käitlemisele ja ladustamisele läheks

võimalikult väike kogus jäätmeid. Kui jäätmed siiski tekivad, tuleb need läbimõeldult käidelda ja

ladustada. Samuti kajastatakse selles peatükis vastutuse küsimust ning tuleviku tegevuse mõju riiklikule

poliitikale ja avalikkuse kaasamise vajadust. Kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitikat Eestil ei ole, kuna

Eestis ei ole tuumkütust. Paldiskis asub küll endine tuumaallveelaevnike õppekeskus koos kahe

reaktoriga, kuid kasutatud tuumkütus eemaldati reaktoritest ja viidi juba 1995. aastal Venemaale tagasi.

Kui Eestis tehakse otsus uue tuumarajatise kasutuselevõtuks, tuleb välja töötada ka poliitika seal tekkivate

jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemiseks.

2.1 Otsustusprotsess ja vastutus

Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika põhineb riiklikel õigusaktidel ja rahvusvahelistel

põhimõtetel. Poliitika viiakse ellu radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kaudu. Tegevuskava

koostamise vajadus on sätestatud 2008. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus

arengukavas ning Euroopa Liidu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

direktiivis 2011/70/Euratom.

Kiirgus- ja tuumaohutuspoliitika kujundaja Eestis on Keskkonnaministeerium. Kuna see poliitika on riigi

jaoks olulise tähtsusega, on selle kujundamisse kaasatud ka teised ministeeriumid, asutused ning

avalikkus. Poliitikat suunava radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kinnitab keskkonnaminister

käskkirjaga. Kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega on riigi ülesanne kujundada valdkondlik poliitika

ning sätestada vajalikud õigusaktid ning korraldada jäätmete käitlemine ning vahe- ja lõppladustamine.

Radioaktiivsed jäätmed tekivad kiirgustegevuses, mis on üldjuhul reguleeritud kiirgustegevusloaga.

Erisus on looduslikke radionukliide sisaldavate materjalidega (NORMidega). Lisaks kiirgustegevusloaga

reguleeritule (NORM-materjalide kasutamine toormena ja kiirgustegevus) on Eestis tööstusharusid

(nt põhjavee veetöötlusjaamad, tsemenditööstus), mis ei ole kiirgustegevusloaga tegevus ning mille

eesmärk ei ole ka NORMi töötlemine toormena. Praegu kehtiva kiirgusseaduse järgi on Keskkonnaametil

seaduses loetletud toimingute puhul, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele

või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär,

õigus tööandjalt nõuda kiirgusohutushinnangu esitamist. Kui Keskkonnaameti hinnangul ei ole

kiirgusseaduses sätestatud meetmete rakendamine piisav ja töötajad võivad saada elaniku efektiivdoosi

piirmäärast suurema aastase efektiivdoosi, peab tööandja taotlema kiirgustegevusluba. Kuna nimetatud

toiminguid tegeva ettevõtte tegevus üldjuhul ei kvalifitseeru kiirgustegevuseks, siis on võimalik

kiirgusohutushinnangu põhjal vajalikud kiirgusohutusnõuded sätestada ettevõtte tegevuse

reguleerimiseks juba varem väljastatud muus keskkonnaloas. Samas toimub üldine keskkonnaloa

taotlemine keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, mis ei nõua keskkonnaloa taotlemisel

kiirgusohutushinnangu esitamist. Selleks et tagada efektiivsem preventiivne kontroll võimaliku

NORM-jäägi/-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle, on vaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses

keskkonnaloa taotlemisel samuti kehtestada nõue kiirgusohutushinnangu esitamiseks, kui taotletakse luba

kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks.

12

Nimelt, tootmiseks, mis võib olla seotud suurenenud looduskiiritusega, on vaja keskkonna kasutamisega

seotud luba (keskkonnaluba, v.a kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba) ning

Keskkonnaametil on õigus küsida keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise käigus kiirgusseaduses

nimetatud toimingute korral (kus võib esineda NORMi) ka kiirgusohutushinnangut. See peaks muu hulgas

andma ülevaate planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud

materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire

vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba,

v.a kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba).

Riikliku poliitika kohaselt vastutab radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jäätmete tekitaja. Kui tegemist

on aga ajalooliste jäätmetega ehk jäätmetega, mis Eesti Vabariik võttis üle taasiseseisvumisel, või

jäätmetega, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab nende käitlemise eest riik. Kui

jäätmete omanik suudetakse hiljem tuvastada, peab ta hüvitama riigi kulutused. Nõuetekohaselt töödeldud

ja pakendatud jäätmed ladustatakse riigi omandis olevas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas.

2.2 Jäätmemahtude vähendamine

Käesolevas tegevuskavas lähtutakse jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja ladustamisega

seotud aspektide hindamisel riigi jäätmekavas 2014–2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast (Joonis 1) ning

põhimõtetest.

Joonis 1. Jäätmekäitlushierarhia

Kiirgusseaduse kohaselt tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogused oleksid

võimalikult väikesed. Tegevuse (sealhulgas kiirgustegevuse) planeerimisel peab loa taotleja eelistama

tehnoloogiat, mis tagab tekkivate radioaktiivsete jäätmete hulga optimeerimise. Tänapäeval on Eestis

peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja

teadusasutused.

Kiirgusseaduse eri sätete eesmärk on tagada, et kiirgustegevuse käigus tekib võimalikult vähe

radioaktiivseid jäätmeid. Kiirgustegevusloa taotluse menetlemise käigus peab loa taotleja tõestama, et

tegevuse planeerimisel on lähtutud kiirgusohutuse põhinõuetest.

Kuna tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik vähendada, taaskasutades radioaktiivseid aineid sisaldavaid

materjale, tuleb võimaluse korral seda eelistada jäätmete ladustamisele. Näiteks radioaktiivselt saastunud

metall tuleb koguda Paldiski vaheladustuspaika ja saata piisava mahu täitumisel ümbersulatamisele riiki,

kus on selleks võimalused. Sulatamise käigus tekkivad kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed

13

käideldakse Eestis. Sellise toimimisviisi aluseks on eksperdihinnangud, mis näitavad, et metalli saastusest

puhastamine kohapeal ei ole efektiivne.

Jäätmemahtude vähendamise võimalus on ka jäätmete liigiti eraldamine, mis omakorda lihtsustab

käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam ning eraldamise nõue on sätestatud IAEA

soovituste põhjal ka Eesti õiguses ning selle jälgimist kontrollitakse ka kiirgustegevusloa taotluse

menetlemisel ning hilisema inspekteerimise käigus.

Praegu Eestis olemasolevatest jäätmetest enamik pärineb Nõukogude Liidu ajast, mistõttu jäätmete mahtu

ja aktiivsust on kohati keeruline hinnata. Seega kõige kiiremat lahendamist vajav riiklik tegevus nii

olemasolevate kui ka tekkivate jäätmete mahtude vähendamisel on seotud nende iseloomustamisega.

Jäätmete iseloomustamise tulemusena saadud täpsed andmed annavad vastuse, millist osa olemasolevatest

jäätmetest on võimalik tulevikus vabastada ja milline osa tuleb lõppladustada. See aitab kokku hoida

ressursse, samuti väheneb koormus keskkonnale. Kiirgusseaduse järgi võib kiirgustegevuse käigus

tekkivaid radioaktiivseid aineid, kui need on nii väikese aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga, et

nende töötlemine ja ladustamine radioaktiivsete jäätmetena ei ole kiirgusohutuse seisukohalt vajalik,

vabastada kiirgusseaduse nõuete alt. Vabastamise eeltingimus on jäätmete iseloomustamine

(radionukliidide ja aktiivsuskontsentratsioonide väljaselgitamine). Radioaktiivsete jäätmete käitleja

juures algas gammaspektromeetriline iseloomustamine 2017. aastal. Sellele järgneb

vabastamisprotseduuride koostamine. Jäätmete vabastamine võimaldab optimeerida lõppladustamisele

minevate radioaktiivsete jäätmete hulka, mis omakorda tähendab ka olemasolevate finantsvahendite

paremat kasutamist.

2.3 Jäätmete käitlemine

Radioaktiivsete jäätmete/jääkide tekkimise vähendamine ja esmane käitlemine saab alguse nende tekitaja

juures (enamikel juhtudel on tegemist kiirgustegevusloa omajaga).

Jäätmemahte on võimalik vähendada, tagastades kasutatud kiirgusallikad nende tootjale. Kiirgusseaduse

kohaselt peab kiirgustegevusloa omaja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama

müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta. Kõrgaktiivse kiirgusallika ostmisel

peab kiirgustegevusloa omaja sõlmima kiirgusallika omandamisel tootjaga lepingu, mille kohaselt tootja

kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika

aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. Lühiealiste jäätmete puhul on

võimalik nende hoidmine loa omaja juures kuni aktiivsuse vähenemiseni allapoole kiirgusseadusega

sätestatud vabastamistasemeid. Erandjuhtudel, näiteks haiglates, on võimalik ka kohapealne käitlemine,

lahjendamine jms. See kõik toimub riiklike õigusaktide ja kiirgustegevusloa alusel.

Kiirgusallikaid, mida ei ole võimalik tagastada tootjale või vabastada kiirgusseaduse nõuete alt,

käideldakse edasi Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas ja ladustatakse seejärel sealsamas asuvas

vaheladustuspaigas. Seaduse alusel on kiirgustegevusloa omajal kohustus anda jäätmed ladustuskohta üle

viie aasta jooksul pärast nende tekitamist. See nõue ei kehti NORM-jäätmetele, kuna NORM-jäägi

ja -jäätmete käitlemise viisi otsustab Keskkonnaamet iga kord eraldi kiirgustegevusloa menetlemise

käigus. Selline erisus võrreldes muude radioaktiivsete jäätmetega on tingitud asjaolust, et suurenenud

looduskiiritusega seotud erinevate tegevuste käigus tekkivad NORM-jäägid ja -jäätmed on füüsikalis-

keemiliste ning radioloogiliste omaduste poolest väga erineva koostisega, mistõttu nende käitlemisele

lähenetakse juhtumi põhjal.

14

Käesolevas tegevuskavas lähtutakse NORM-jääkide/-jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja

ladustamisega seotud aspektide hindamisel riigi jäätmekavas 2014–2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast

(Joonis 1) ning põhimõtetest. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimisel peab arvestama sellega

kaasnevaid majanduslikke aspekte, selle efektiivsust ja optimaalsust ning tekkiva tulu ja kaasneva kulu

suhet. Jääkide ja jäätmetekke vältimine ja minimeerimine saab alata töötlusprotsesside kohandamisega,

mis hõlmavad endas näiteks lisandite kasutamist, keemilist/füüsikalist saasteärastust või uue tehnoloogia

kasutuselevõttu.

NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vähendamiseks tuleb eelistada piisavalt testitud tehnoloogiaid. Kuigi

kiirgusseadus ei käsitle mõistet „parim võimalik tehnoloogia“, peab tehnoloogia valik toetama tegevust

selliselt, et on täidetud kiirgusohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitluse põhimõtted, s.t kiirgustöötaja ja

elaniku kiirgustegevusest saadav doos aastas peab olema nii madal, kui on mõistlikult saavutatav

(ALARA printsiip, s.o As Low As Reasonably Achievable) ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid

tuleb hoida nii madalal tasemel, kui on võimalik. Tehnoloogia peaks olema selline, mis on kasutajale

mõistlikult kättesaadav. Suurenenud looduskiiritustega seotud tegevused, mille käigus tekivad või võivad

tekkida NORM-jäägid ja/või NORM-jäätmed, on Eestis tuvastatud metallitööstuses (nioobiumi-

tantaalimaagi töötlemine), tsemenditootmises ja veetööstuses (põhjavee puhastusjaamade käitamine, kus

vesi võetakse Kambrium-Vendi veekompleksist).

Eesti veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine kasutuses olevatesse tava- või ohtlike

jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke Kambrium-

Vendi veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei ole vee-

ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Eestil ei ole plaanis

rajada NORM-jäätmete ladustuspaika.

Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on

kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele ja mille kohaselt peab ehitustoote

aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote

kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet

kasutada;

2) majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud avalikult

kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee-ehitusmaterjalide ja -toodete

kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) kasutusala

järgi ja põhiomaduste tõendamise kord.

Looduslike radionukliidide sisaldusega ei ole Eesti päritolu ehitusmaterjalides seni probleeme esinenud.

2017. aastal lõppenud Tartu Ülikooli uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“

analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232

lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks

kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I = 1. Samas on info imporditud

ehitusmaterjalidest või -toorainetest puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu.

Riigil on lähiaastatel plaanis teha ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida

kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket.

15

Kinniseid kiirgusallikaid Eestis ei toodeta ega taaskasutata. Kui neid ei ole võimalik tootjale tagasi anda,

ladustatakse need Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas, kus nende käitlemisega tegeleb

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev aktsiaselts A.L.A.R.A.

Riiklikus jäätmekäitluskohas asuvaid radioaktiivseid vedeljäätmeid iseloomustab AS A.L.A.R.A ja selle

tulemusel saab kavandada edasist käitlemist. Kui aktiivsuskontsentratsioonid jäävad allapoole

vabastamistasemeid, tuleb neid pärast vabastamist käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Tulevikus tekkivate

vedeljäätmete mahud on sedavõrd väikesed ning juhuslikud, et kulukat vedeljäätmete käitlemise

tehnoloogiat ei ole otstarbekas selleks hankida. Eelkõige tuleb rakendada vedelike tahkestamist

betoneerimise teel, kui need jäätmed on oma keemiliselt koostiselt selleks sobivad, ning radioaktiivse

lagunemise ootamise taktikat. Tekkivad vedeljäätmed ladustatakse purunemiskindlas kogumisanumas

ning seejärel absorbendiga ümbritsetud metallvaadis Paldiski vahehoidlas.

Eesti jäätmevood on väikesed ning sobilike käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Juba tekkinud

jäätmeid on Eestis pea võimatu mahu vähendamiseks töödelda, näiteks põletada, ümber sulatada,

superpressida. Investeering sellistesse jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse on oluliselt suurem kui

näiteks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine ning suured investeeringud mahukatesse

töötlemistehnoloogiatesse pole jäätmevoogude väikseid mahte arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja

keskkonnaaspekte arvesse võttes parim lahendus. Samas teatud käitlemisvõtted on siiski kasutusel

(jäätmete kokkupressimine ja konditsioneerimine betoneerimise teel) ning nende eesmärk on tagada

jäätmete pikaajaline ohutus.

Eesti jäätmekäitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja

lõppladustatakse Eestis kohapeal. Ka näeb riiklik poliitika ette, et teistest riikidest ei tohi Eestisse vedada

radioaktiivsed jäätmed lõppladustamiseks. Käitlemisel võib kasutada nii mobiilseid käitlusteenuseid

(näiteks jäätmete superpressimine) kui ka väljaspool Eestit pakutavaid teenuseid (näiteks radioaktiivselt

saastunud metalli ümbersulatamine), kuid selle protsessi tulemusena tekkivad kontsentreeritud jäätmed

tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi.

Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani

2040, misjärel tuleb 2014.‒2015. aastal täidetud projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise

eeluuringud“ (edaspidi eeluuringud) kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed

käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist

519 kuni 1545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis asuvasse vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises

mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete

lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sh pikaajaline vaheladustamine, on ajutine

lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv ehk kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad

reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud

hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine.

Eeluuringute tulemusena valiti välja kolm võimalikku lõppladustuspaiga asukohta ning määrati

lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike detailsete

keskkonna, radioloogiliste jms uuringute täpne vajadus. Lõppladustuspaiga rajamisega tuleb alustada

kohe, sest tegemist on väga pikaajalise ja keerulise protsessiga, kus näiteks uuringute, keskkonnamõju

strateegilise hindamise ja tegevuslubade taotlemise peale võib kuluda rahvusvahelist praktikat arvestades

kuni kümme aastat.

Eeluuringute tulemuste põhjal otsustati 28.04.2016 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel,

et Eestisse tuleb rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik ning selleks on vaja maksimaalselt

kaasata välisvahendeid, sh Euroopa Liidu vahendeid. Kabinetinõupidamisel tehtud otsuste alusel esitas

16

Keskkonnaministeerium 02.05.2016 Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta Riigikogus

esimese lugemise läbinud kiirgusseaduse eelnõu. 01.11.2016 jõustunud kiirgusseaduse § 61 lõike 4

kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Sellega määrati selge vastutus Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate

radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise eest tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist

2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete

vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

Lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivsed jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas ning

tuumaobjekti reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna.

Lõppladustuspaiga rajamisele peab eelnema ka põhjalik õiguse täiendamine, kuna praegusest õiguslikust

raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Lisaks kiirgusseadusele ja selle alusel antud

määrustele tuleb muuta ka ehituste kavandamist ja rajamist käsitlevaid õigusakte, et sätestada

lõppladustuspaiga rajamise nõuded.

2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale

Järgmistel aastatel ei ole välistatud uute toimingute käivitumine, näiteks tuumameditsiiniga seotud

radiofarmatseutikumide valmistamise valdkonnas, mis kindlasti mõjutaks ka radioaktiivsete jäätmete

voogusid ning neid iseloomustavaid suurusi. Samas väga mahukat tegevust, mis riiklikku poliitikat

mõjutaks, lähiaastatel ette näha ei ole. Kui radioaktiivsete jäätmete vood peaks oluliselt muutuma, tuleb

üle vaadata ka radioaktiivsete jäätmete poliitika ja tegevuskava.

2.5 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid

Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid.

Jätkusuutlik finantseerimine tuleb tagada eelkõige jäätmete lõppladustamiseks, kuna tegevust on vaja

finantseerida veel aastaid pärast jäätmete tekkimist. Ohutuks käitlemiseks on vahendite olemasolu

tagamiseks võimalik kasutada eri finantssüsteeme. Kehtiv õigus sätestab, et jäätmete tekitaja on vastutav

jäätmete käitlemise eest ning loodud on ka rahalise tagatise nõudmise süsteem, samuti on loa omajal

kohustus tagastada kõrgaktiivsed kiirgusallikad nende tootjale. See on levinud praktika teistes riikides

ning sama nõude on sätestanud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Palju keerulisem on küsimus, kuidas

tagada nn ajalooliste radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlus. Tegemist on radioaktiivsete jäätmetega, mis

pärinevad Nõukogude Liidu ajast, peamiselt Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimisel

tekkinud radioaktiivsed jäätmed, millele ei ole võimalik rakendada põhimõtet, et jäätmete tekitaja peab

kandma ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud kulud. Selliste jäätmete käitlemise peab tagama riik ning

võimaluse korral kasutatakse lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka ELi tõukefondide vahendeid.

Radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks käitluseks on vaja kvalifitseeritud personali. Seda saab

tagada üksnes töötajate järjepideva täiendkoolitusega. See eeldab aga uue süsteemi loomist, kuna

koolituse ja täiendkoolituse valdkond on praegu Eestis tagasihoidlik.

2.6 Avalikkuse kaasamine

Kuna radioaktiivsete jäätmetega seotud tegevus, eriti lõppladustuspaiga rajamine, on suure avaliku huvi

tähelepanu all, tuleb avalikkus kaasata tegevuse algfaasis, et vältida probleeme tulevikus.

17

3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava

Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemisega seotud küsimuste lahendamine on pikaajaline protsess.

Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka majanduslikku

olukorda, on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus (reaktorisektsioonide

dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine) jääb ajavahemikku 2037–2050. Aja ja ressursi

ühtlasemaks jagamiseks on vaja ettevalmistustega alustada juba praegu.

Ohutu käitlemise peamised tegevusvaldkonnad koos selgituste ja potentsiaalsete kuludega perioodil

2018–2050.

1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine

Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine toimub eelkõige käitlemisega tegelevate ettevõtete,

selleks tegevuslube andvate ja järelevalvet tegevate asutuste töötajate järjekindla koolitamise ja seeläbi

nende kompetentsi suurendamise kaudu. Olulisel kohal on valdkonna õigusaktide ajakohasuse pidev

analüüs ja nende täiendamine, sh lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks. Õigusaktide täiendamine hõlmab

radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse,

käitluskohtade keskkonnaseire tingimuste ja kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamist,

NORM-materjalide/-jääkide/-jäätmete kohta sätete täiendamist ja lisamist jms. Samuti on radioaktiivsete

jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks vaja pidevalt parandada kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimissüsteemi

ning hallata olemasolevat jäätmete vaheladustuspaika pädevalt ja jätkusuutlikult.

Võttes arvesse olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (sh reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisel tekkivaid jäätmeid) hinnati aastatel 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus

võimalikke lõppladustamise võimalusi ja selgitati välja Eesti jaoks optimaalsemad lahendused. Edasise

valiku tegemisel tuleb arvestada kohalike oludega, samuti sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Selleks

koostatakse 2019–2027 planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et leida parim asukoht

lõppladustuspaigale. Aastatel 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga

projekteerimiseks ja ehitamiseks. 2027–2040 toimub lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine.

Planeeringu ja mõjuhindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks,

kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks

hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis

ladustamiseks lõppladustuspaigas. Aastaks 2040 on lõppladustuspaik võetud kasutusse.

Aastatel 2019–2027 hinnatakse Paldiskis asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju.

Selle käigus võetakse arvesse varasemaid eeluuringuid reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning

hinnatakse tehnilisi lahendusi ja selgitatakse välja neist sobivaim. Valiku tegemisel tuleb arvestada

kiirgusohutuse põhimõtete ning sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Aastatel 2027–2040 taotletakse

tegevusload reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning aastaks 2050 on reaktorisektsioonid likvideeritud,

tekkinud radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas.

Aastaks 2022 viiakse lõpule Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine (jäätmed

eemaldatakse hoidlast, hoidla puhastatakse, lammutatakse ja vabastatakse üldiseks kasutamiseks).

Aastatel 2019–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide

likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning

identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevaseks tegevuseks.

18

Perioodi 2019–2050 kulud loetletud tööde täitmiseks on eeldatavalt u 114,2 miljonit eurot. Sellest

u 40 miljonit kulub lõppladustuspaiga projekteerimisele ja ehitamisele ning u 31,2 miljonit eurot

reaktorisektsioonide likvideerimisele.

2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine

Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamiseks loodi radioaktiivsete jäätmete käitleja juures

aastatel 2014–2017 lisaks kinnistele kiirgusallikatele ka muude jäätmete iseloomustamise

gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja koolitati personali. Jäätmete

gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride

koostamine. Järjepidev jäätmete iseloomustamine eesmärgiga vähendada maksimaalselt jäätmete hulka

enne nende lõppladustamist ning iseloomustatud jäätmete (sh kinnised kiirgusallikad ja kokkupressimist

võimaldavad pehmed jäätmed) nõuetekohane töötlemine ja pakendamine, mis võimaldab nende edasist

ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas, on plaanis 2017–2050. Radioaktiivsete jäätmete

käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine on planeeritud

aastaiks 2018–2020. Saastunud metall kogutakse järjepidevalt vaheladustuspaika ja saadetakse

ümbersulatamisele. Ajavahemikus 2015–2050 toimub see eeldatavasti kahel korral. Sulatamisest järele

jäänud kontsentreeritud jäätmed töödeldakse nõuetekohaselt ja pakendatakse, mis võimaldab nende

edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Selleks et tagada omanikuta kiirgusallikate ohutu

kogumine ja nende järjepidev käitlemine, arendatakse ja hoitakse käigus omanikuta kiirgusallikate

käitlussüsteemi.

Nende ülesannete täitmise kulud aastatel 2015–2050 on eeldatavalt u 8,6 miljonit eurot. Suurim kulu

(hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot) on arvestatud perioodil 2018–2021, mil kava kohaselt toimub saastunud

metallijäätmete kokkukogumine ja ümbersulatamine.

3. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine

NORM-jääkide ja -jäätmete tekkimisvaldkondade ja nende ohutu käitlemisvõimaluste väljaselgitamiseks

on Tartu Ülikool (TÜ) teinud mitu uuringut. NORM-tööstuste väljaselgitamiseks ja direktiivist

2013/59/Euratom tulenevate proportsionaalsete kaitsemeetmete kehtestamiseks alustati uuringuga

aastal 2015. Samuti töötas TÜ 2016. aastal välja joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud

terviseriskihinnangu metoodika ja uuris NORM-vaba veetöötluse võimalikkust. NORM-jääkide

käitlemise võimaluste leidmiseks tehti 2017. aastal uuring „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide

(NORMe) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“, mis oli sisendiks radioaktiivsete jäätmete

riiklikus tegevuskavas NORMe puudutava info ajakohastamiseks.

Eestis tekib looduslikke radionukliide sisaldav materjal haruldasi muldmetalle tootvas tööstuses, kus

kasutatakse nioobiumi ja tantaali tootmiseks looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavaid tooraineid

(kolumbiit, tantaliit), mille töötlemise käigus tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed, kui ka vee-ettevõtetes,

mille tegevuse tulemusena (mis ei ole kiirgustegevus) tekivad NORM-jäägid, nagu Cm-V veehaardest

vett puhastavates vee-ettevõtetes tekkiv filtermaterjal, samuti tsemenditööstuses tsemendi tootmisel

tekkiv klinkritolm. Arvestades selle tegevuskava punktis 2.2 esitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise

poliitikat, peab eespool nimetatud tegevuste puhul ettevõte võimaluse korral vähendama NORM-jääkide

ja -jäätmete teket. Kui see ei ole keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid aspekte silmas pidades võimalik,

tuleb eelistada NORM-jääkide taaskasutust või ringlussevõttu ning alles seejärel leida ohutu viis

NORM-jäätmete ladustamiseks tava- või ohtlike jäätmete prügilas.

Aastatel 2018–2050 tuleb riiklikult toetada NORM-jääkide vaba tehnoloogia ja NORM-jääkide käitlemise

valdkonna (sh ladustamisvõimaluste) teadus- ja arendustegevust.

19

Nimetatud töödeks kulub aastatel 2015–2021 eeldatavalt u 415 000 eurot.

4. Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine

Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine tagatakse kogu perioodi (2018–2050) vältel

mitmesuguse tegevuse kaudu. Oluline on teabematerjalide koostamine ja põhjaliku mitmekeelse

informatsiooni avalikustamine: kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on

võimalused nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja omadustest, millised on

radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, kuidas sellist tegevust reguleeritakse, milline on

lõppladustuspaiga valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab

ümbruskaudseid elanikke jne. Perioodi jooksul koolitatakse radioaktiivsete jäätmetega tegelevaid

eksperte, korraldatakse õppusi radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgushädaolukordadele reageerimiseks

ning tehakse arendustööd radioaktiivsete jäätmete valdkonnas. Kuna sellealast arendustööd ei ole siiani

Eestis koordineeritult tehtud, kaardistatakse osalised ja nende huvid. Osaliste vajaduste alusel

kaardistatakse ühishuvid ning selle põhjal planeeritakse näiteks edasist teadustegevust või siis projektide

ettevalmistamist. Kohtumisi, mis tagavad teadus- ja arendustegevuse järjepiduse ning soodustavad ka

infovahetust, korraldatakse regulaarselt Keskkonnaministeeriumi algatusel.

Nende tööde kulud on perioodil 2015–2050 eeldatavalt u 936 000 eurot, millest suurem osa

(ligi 466 000 eurot) kulub teabematerjalide koostamisele ja elanikkonna teadlikkuse suurendamisele.

20

4 Inventuur

4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid

Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid.

Tegevuskavas hinnatakse inimressursi vajalikkust eri tegevusstaadiumites ning kirjeldatakse süsteemi

nende vajaduste tagamiseks. Tehniliste variantide valikul on rahalised võimalused väga olulised, seda

eelkõige lõppladustuse faasis, kui tegevust on vaja finantseerida veel ka aastaid pärast jäätmete tekkimist.

Ohutu käitlemise tagamiseks kasutatakse mitut finantseerimisallikat (lisaks riigieelarvelistele vahenditele

ka ELi tõukefondide vahendeid).

Riigi omandis olevad hallatavad radioaktiivsete jäätmete käitluskohad on:

● Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik;

● Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla.

Lisaks võivad tekkida NORM-jäägid ja/või -jäätmed põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi

veehaare), nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelevas ettevõttes ning tsemenditööstuse ja

klinkerahjude hooldusega tegelevas ettevõttes.

4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik

Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas (endises Nõukogude Liidu tuuma-allveelaevnike

õppekeskuse peahoones) toimub radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine, töötlemine, konditsioneerimine

ja vaheladustamine. Käitluskoht paikneb Pakri poolsaarel, Tallinnast ligikaudu 40 km kaugusel läänes.

Käitluskohas asuvad ka konserveeritud reaktorisektsioonid. Õppekeskuse peahoone rajamist alustati

1960. aastal. 1963. aastal käivitati esimene reaktor ning 1980. aastal teine. Mõlema reaktori töö peatati

1989. aastal. 1995. aastal transporditi kasutatud tuumkütus Venemaale ning reaktorid ümbritseti

betoonsarkofaagiga. 1995. aasta septembris võttis Eesti objekti haldamise üle ja 1997. aastal ehitati

Paldiski objekti peahoonesse Rootsi ettevõtte SKB kaasabil radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, et

ladustada desaktiveerimisel ja dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed. Tegevuskavas

mõistetakse Paldiski objekti all peahoonet koos kahe sarkofaagiga ümbritsetud reaktorisektsiooniga,

väravamaja, garaaži ja korstnat, s.t kogu betoonaiaga ümbritsetud maa-ala. Alates ülevõtmisest on

Paldiski objekti haldaja olnud AS A.L.A.R.A, kes on aastate jooksul Paldiski objektil teinud

mitmesuguseid töid:

a) 1997–2012 renoveeriti objekti infrastruktuur;

b) 1995–2008 likvideeriti objektilt mitteradioaktiivne saaste (masuudireostus, kemikaalid ja asbest);

c) 1997 rajati jäätmekäitluskeskus;

d) 1997–2000 likvideeriti tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidla;

e) 1997–2004 likvideeriti radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemiskompleks koos vedeljäätmete

hoidlaga;

f) 1995–2012 lammutati ülearused hooned ja rajatised, objekti peahoone rekonstrueeriti 2005–2008;

g) 2003–2004 likvideeriti eripesula ja laborikompleks;

h) 2003–2011 likvideeriti saastunud maa-alused kommunikatsioonid (erikanalisatsiooni- ja

ventilatsioonitorustik);

i) 2014–2015 tehti Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud.

21

Paldiski käitluskoha peahoones asuvad jäätmete vaheladustuspaik ja kaks reaktorisektsiooni koos neid

ümbritsevate betoonsarkofaagidega, radioaktiivsete jäätmete käitluskeskus ja kontoriruumid.

Vaheladustuspaiga põrand ja seinad on raudbetoonist. Ladustuspaiga seinad ja põrand ulatuvad peahoone

põrandapinnast 1 m allapoole, põrand on ehitatud otse looduslikule lubjakivikihile. Ladustuspaik on

jaotatud kaheks sektsiooniks, mis mahutavad kuni 688 konteinerit (joonis 2) ning millest on jäätmetega

täidetud 51% (seisuga august 2018). Ladustuspaigas ladustatakse ainult tahkeid või tahkestatud jäätmeid,

mille aktiivsus ja eriaktiivsus on limiteeritud kiirgustegevusloaga sätestatud jäätmepakendite

vastavusnäitajate järgi.

Joonis 2. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Paldiski objektil

Jäätmekonteinerite ladustuspaika paigutamiseks on kasutusel spetsiaalse haaratsiga varustatud

raadiojuhitav sildkraana. Konteinerite käsitsi troppimine hoidlas ei ole juurdepääsuteede puudumise tõttu

võimalik. Kasutatav tõstesüsteem ja hoidla konstruktsiooni iseärasused võimaldavad sinna toimetada

maksimaalselt 10 tonni kaaluvaid spetsiaalsete tõsteaasadega varustatud jäätmekonteinereid.

Paldiski objektil käideldakse kõik Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed, v.a looduslikke radionukliide

sisaldavad radioaktiivsed jäätmed (NORM). Põhiosa ladustatud radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad

Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt

asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud jäätmed. Hinnangute kohaselt tekib reaktorisektsioonide

demonteerimisel oluliselt rohkem jäätmeid, kui mahub olemasolevasse ladustuspaika. Radioaktiivsete

jäätmete ohutuks käitlemiseks peab enne reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega alustamist olema

2040. aastaks valminud lõppladustuspaik.

4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on uute jäätmete ladustamiseks suletud 1995. aastast.

RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlana kasutatud rajatis paikneb Tallinnast 12 km kaugusel

lõunas Saku valla Männiku küla territooriumil liivases männimetsas. Rajatis valmis 1963. aastal. Kuni

1995. aastani haldas hoidlat Tallinna Eriautobaas. 1995. aastal anti see üle ASi A.L.A.R.A. haldusesse.

Konstruktsioonilt on rajatis maa-alune betoonseintega hoidla, mis pidi mahutama 200 m3 tahkeid

jäätmeid. Hoidla ruumala on betoonseintega jagatud üheksaks sektsiooniks, mille ülaserv on maapinna

22

tasandil, põhi jääb maapinnast 3,2 m sügavusele. Rajatise aktiivse kasutuse ajal oli täidetavate

sektsioonide kohal suhteliselt primitiivne teisaldatav lukustatud luukidega teraskatus. Vedeljäätmete jaoks

oli ehitatud roostevabast terasest maa-alune mahuti, mis sisaldas väga väikese kontsentratsiooniga

triitiumi vesilahust ja mis vabastati ning mahuti tühjendati ja lammutati 2001. aastal.

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlasse oli ladustatud tööstus-, meditsiini- ja uurimisasutuste

radioaktiivseid aineid ja kiirgusallikaid, sh varjestuskonteinerites kinniseid kiirgusallikaid,

suitsudetektoreid, vanametalli, fluorestseeriva numbrilauaga mõõteriistu ja elektrilisi lüliteid,

mitmesuguseid filtreid jne. Leidus ka mitteradioaktiivseid jäätmeid, nagu elavhõbedalambid ja liiv.

Jäätmed olid ladustatud eelneva konditsioneerimise ja sortimiseta. Valdavalt oli hoidlasse ladustatud

madalaktiivsed jäätmed, välja arvatud kuuendas sektsioonis paiknenud kaks kinniste kiirgusallikate

ladustamiseks mõeldud metallkasti. Ühe sellise kasti ülemises osas mõõdeti efektiivdoosi kiiruseks kuni

1,2 Sv/h. Tammiku radioaktiivsete jäätmete mahuks hinnati 110 m3 ja 97 tonni. Enne

dekomissioneerimise algust hinnati kinniste kiirgusallikate arvuks 18 670 ning need kiirgusallikad

moodustasid ligikaudu 93% hoidla koguaktiivsusest.

2005. aastast on hoidla peale paigutatud metallist viilhall.

2006. aastal algatatud keskkonnamõjude hindamisel antud eksperdihinnang soovitas, et jäätmehoidla

sektsioonidest eemaldatud ja konteineritesse paigaldatud jäätmed veetakse Paldiskisse, kus toimub nende

edasine käitlemine, lõplik pakendamine ja edasine paigutamine Paldiski vaheladustuspaika. 2007. aastal

kiideti Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamise keskkonnamõju hindamise aruanne heaks

ning 2008. aastal alustati hoidla ohutustamistöödega.

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimistöid vaadeldakse kahes etapis. I etapis

toimus radioaktiivsete jäätmete eemaldamine hoidlast, eelsorteerimine ja transport edasiseks

sorteerimiseks ja käitlemiseks Paldiski käitluskeskusesse (2008–2011). II etapis toimus ja toimub hoidla

pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (2012–2017) ning hoidla täielik lammutamine, samuti hoidla

ja selle territooriumi vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest (2017–2022). Dekomissioneerimise

esimene osa ja selle ettevalmistavad tööd on täidetud, mille tulemusel on hoidla sektsioonidest jäätmed

täielikult eemaldatud ja transporditud Paldiski käitluskeskusesse, kus on alustatud nende edasise

sorteerimise, käitlemise ja ladustamisega. Sellega on kõik jäätmed hoidla sektsioonidest eemaldatud,

millele järgneb hoidla likvideerimise teine etapp. II etapp Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

dekomissioneerimiseks koosneb omakorda kolmest osast:

1) radioloogilise iseloomustuse koostamine (täideti aastatel 2012–2015);

2) hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (täideti aastatel 2015–2017);

3) hoidla ja selle territooriumi vabastamine (täitmist alustati 2017. aastal).

4.2 Olemasolevad radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil

4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus

2014.–2015. aastal tehtud eeluuringute kohaselt ja lähtudes reaktorisektsioonide kuni 50-aastase

hoiustamise strateegiast tekib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist hinnanguliselt 519 kuni 1545 m3

käideldud jäätmeid. Eeluuringute alusel on sobivaimaks reaktorisektsioonide lammutamise viisiks nende

demonteerimine koos tükeldamisega väikesteks tükkideks, kusjuures reaktorianumad lõppladustatakse

terviklikult. Sellise lahenduse kasutamisel tekib hinnanguliselt 1000 m3 käideldud jäätmeid.

Reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed liigituvad keskkonnaministri määruse nr 34

23

järgi madal- ja keskaktiivsete lühi- ja pikaajaliste jäätmete hulka. Sellised jäätmed vajavad

lõppladustamist kas maapinnalähedases või maa-aluses šaht-tüüpi lõppladustuspaigas.

Reaktorisektsioon nr 1

Kõrge aktiivsusega komponendid paiknevad reaktori eemaldatavas osas, nagu kompensatsioonivõre,

reaktori anum koos ümbrise ja ekraaniga ning bioloogilise kaitse (vee) mahuti.

1995. aastal paigutasid Venemaa Föderatsiooni esindajad reaktorisektsioonide konserveerimistööde

käigus mõlemasse reaktorisektsiooni teatud koguse radioaktiivseid jäätmeid, sh kinniseid kiirgusallikaid.

Nende jäätmete loetelu koostati 1995. aasta septembris ja anti koos muu dokumentatsiooniga

tuumaobjekti üleandmisel Eesti võimudele. Selle loendi põhjal on suurem osa reaktorisektsioonis nr 1

olevaid radioaktiivseid jäätmeid pinnalt saastunud madalaktiivsed jäätmed (kaltsud, metallijäätmed,

tööriistad jms). Nende jäätmete kogus reaktorisektsioonis on ligikaudu 14 tonni. Lisaks ladustati selle

sektsiooni osadesse kambritesse viide betoonkonteinerisse umbes 100 kinnist kiirgusallikat (kasutati

radioloogiliste mõõteseadmete kalibreerimiseks). Konteinerid sisaldasid:

1) neutronkiirguse allikaid: 238Pu-9Be, 252Cf;

2) gammakiirguse allikaid: 60Co, 22Na;

3) β-kiirguse allikaid: 36Cl, 90Sr/90Y, 137Cs, 204Tl;

4) α-kiirguse allikaid: 239Pu.

Plutooniumi- ja tseesiumiallikate aktiivsus oli vahemikus mõni kBq kuni mõni MBq. Tuumaobjektil

asunud ja reaktorisektsiooni nr 1 ladustatud radioaktiivsete allikate koguaktiivsus oli 1995. aastal umbes

4,4 TBq (peamiselt 60Co). Kõik need allikad on paigutatud betoonkonteineritesse.

Täiendavalt sisaldab reaktorisektsioon nr 1 u 1370 liitrit radioaktiivset vett. Sellest 360 liitrit pärineb

primaarkontuurist. Primaarkontuuris oleva vee aktiivsus on u 2,2 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse

määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co, 90Sr ja 3H.

Pärast kõikide jahutuskontuuride tühjendamist veest jäi hinnanguliselt 1000 liitrit väga madala

aktiivsuskontsentratsiooniga vett (u 4 Bq/l) sekundaarkontuuri aurugeneraatoritesse. Neljandas kontuuris

on ligikaudu 6 liitrit vett. Andmed kolmandasse kontuuri jäänud võimaliku veekoguse kohta puuduvad.

Reaktorisektsioon nr 2

Reaktorisektsioonis ladustatud jäätmed on peamiselt pindmiselt saastunud tekstiil, metallijäätmed,

tööriistad jms. Väga madala aktiivsusega radioaktiivne plii (pliikarbiid PbC) ja kümme PKI

ionisatsioonikambrit (pikkus 4 m) ladustati samuti reaktorisektsiooni nr 2. Nimetatud jäätmete kogus on

ligikaudu 2,5 tonni. Technicatome & BNFL (2000) põhjal ei ladustatud kinniseid kiirgusallikaid

reaktorisektsiooni, kuid see väide ei põhine dokumenteeritud tõenditel, vaid eraviisilistel vestlustel.

Lisaks tahketele jäätmetele sisaldab see reaktorisektsioon u 2285 liitrit vett. Sellest 600 liitrit pärineb

primaarkontuurist. Aktiivsus u 1 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning

põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co ja 90Sr.

Olemasolevate parimate teadmiste juures on mõlemas reaktorisektsioonis olevate komponentide ja

jäätmete isotoobid ning aktiivsus esitatud tabelis 1.

24

Tabel 1. Reaktorisektsioonides asuvate radioaktiivsete jäätmete hinnangulised kogused,

lagunemine seisuga 31.08.2018.

Radio-

nukliid

Üldaktiivsus Bq

Reaktorisektsioon 1 Reaktorisektsioon 2

Kinnised

allikad

Reaktori

kest

Jahutusvee

jääk Sarkofaag

Kinnised

allikad

Reaktori

kest

Jahutusvee

jääk Sarkofaag

3H 2,10E+06 55Fe 1,05E+12 2,13+04 0,36E+12 60Co 0,73+12 12,2E+13 5,16E+05 1,29E+04 3,61E+12 3,00E+04 59Ni 1,19E+12 3,50E+04 63Ni 8,38E+13 3,08E+04 3,69E+13 90Sr 1,41E+07 4,31E+08 3,82+06

93Mo 1,61E+08 3,03E+05 137Cs 3,65E+05 3,91E+06 2,28E+05 152Eu 7,63E+05 3,83E+12 154Eu 2,25E+04 2,25E+12

238Pu 1,62E+11

239Pu 6,10E+04 251Cf 1,50E+08

4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed

Lisaks Paldiski ja Tammiku objekti dekomissioneerimisest tekkivatele jäätmetele kogutakse Paldiski

objektile ka kõikides teistes Eestis tegutsevates asutustes ja ettevõtetes tekkivad radioaktiivsed jäätmed,

mis ladustatakse objektil paiknevas vahehoidlas betoon- ja metallkonteinerites välismõõtmetega

1,2 x 1,2 x 1,2 m (maht 1,728 m3).

Metallkonteinerid

Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objektil tehtud dekomissioneerimistööde käigus tekkinud

betoneeritud jäätmed. Selliseid konteinereid on 117 tk ja nende summaarne maht on 202 m3.

Konteinerites olevad jäätmed vajavad detailsemat iseloomustamist, et selgitada välja, millised nukliidid

on neis esindatud, ning hinnata nende maksimaalset võimalikku aktiivsust. Arvestades, et betoneeritud

jäätmed on päritolult seotud reaktorisektsioonide tööga, võib eeldada, et tabelis 1 esitatud nukliide leidub

suuremal või vähemal määral ka betoneeritud jäätmetes.

Metallkonteinerites olevad jäätmed liigituvad madal- ja keskaktiivseteks lühiajalisteks jäätmeteks, mis

vajavad lõppladustamist maapinnalähedases lõppladustuspaigas.

Betoonkonteinerid

Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul nii pliist

varjestuskonteinerites kui ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad,

jäätumisandurite allikad jne). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt

(1995–2008), Tammiku hoidlast ning Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest.

Kokku on betoonkonteinereid vahehoidlas 146 tk ja nende summaarne maht on 257 m3.

Betoonkonteinerites olevad jäätmed liigituvad järgmiselt:

1. 198 m3 ehk 77% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed, põhilised esindatud

isotoobid 137Cs, 90Sr, 60Co;

2. 14 m3 ehk 5,4% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed, põhilised esindatud

isotoobid 238U, 241Am, 226Ra, 238Pu-9Be;

25

3. 2 m3 ehk 0,7% – NORM-jäätmed;

4. 43 m3 ehk 16,9% – tundmatud iseloomustamata jäätmed.

Viimases rühmas olevate jäätmete kohta on kaudsed tõendid (jäätmete päritolu, doosikiirused,

varjestuskonteinerite kuju), et tegemist on madal- ja keskaktiivsete lühiajaliste jäätmetega, kuid vajalik

on täpsem iseloomustus.

Korralikult kirjeldatud/iseloomustatud allikad pärinevad eelkõige Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest

ning tegemist on kinniste kiirgusallikatega, millest enamik asub varjestuskonteinerites. Selles alarühmas

on ka Tammiku hoidlast aastatel 2008–2011 toodud lihtsalt identifitseeritud kinnised allikad

(suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad, 137Cs ja 60Co kinnised allikad). Konteinerid on

betoneerimata ning jäätmeid saab võimaluse korral ümber paigutada. Enamik konteinereid sisaldavad

ainult üht nukliidi.

Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137Cs ja 60Co allikatega. Jäätmete iseloomustamiseks tuleb avada konteineri aken ning määrata

spektromeetriga radionukliid ning seejärel on doosikiiruse põhjal võimalik arvutada allika ligikaudne

aktiivsus. Alfaosakesi kiirgavate nukliididega saastunud metalli korral on tegemist Tammikult pärit

metallijäätmetega, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra.

Seitse konteinerit vahehoidlas sisaldavad ainult ühte allikat. Tegemist on kinniste allikatega, mis on leitud

ilma varjestuskonteinerita. Kahel juhul on tegemist omanikuta allikaga ning viiel juhul Tammiku hoidlast

toodud suure doosikiirusega kinnise allikaga. Konteineritesse on mõnel juhul ehitatud lisavarjestus

(näiteks allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv).

Beetakiirguse allikate konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid, mida gammaspektromeeter ega

alfakiirguse mõõtmised ei ole suutnud tuvastada. Tammiku hoidlast toodud kiirgusallikaid sisaldavate

suure aktiivsusega metallkastide ja S-toru korral on tegemist varjestuskonteinerist välja võetud kinniste

kiirgusallikate kogumiskastide ja allikate kasti sisestamiseks kasutatud juhttoruga (sisaldab samuti

allikaid).

Võib eeldada, et Paldiski objekti dekomissioneerimistöödest pärit betoneeritud jäätmed on sarnased

metallkonteinerites betoneeritud jäätmetele. Tõenäoliselt leiduvad neis tabelis 1 esitatud isotoobid.

Tammiku objektilt pärit jäätmete kohta, mis on betoneeritud konteinerites, saab öelda, et tegemist on

iseloomustamata jäätmetega. Eelkõige on betoneeritud jäätmete korral tegemist saastunud liivaga.

Esialgsete mõõtmiste põhjal võib öelda, et neis on tugevalt esindatud β-aktiivsed isotoobid, tõenäoliselt

teadusasutustes laialt kasutatud 90Sr, ning α-saaste puudub.

4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed

Merekonteinerid

Lisaks metall- ja betoonkonteineritele hoiustatakse peahoone kontrollalal merekonteinerites saastunud

metalli, madalaktiivset betoonimurdu ning 200 l metallvaate, mis sisaldavad nii betoneeritud jäätmeid kui

pehmeid, kokku pressitud komposiitjäätmeid.

Merekonteinerites olevad jäätmed liigituvad:

1. 389,6 m3 ehk 98% on madal- ja keskaktiivseid lühiajalised jäätmed – madalaktiivne lühiealine

saastunud metall ja betoon, isotoobid 137Cs, 60Co ja 90Sr;

2. 8 m3 ehk 2% on NORM-jäätmed.

26

Metallijäätmete saastetase 2012. aastal oli 0,6–40 Bq/cm2. Ligi 92% sellistest jäätmetest on pärit Paldiski

objekti dekomissioneerimistöödelt. Ülejäänud 8% jäätmeid on pärit eelkõige Tammiku hoidla

dekomissioneerimistöödelt ning väga vähesel määral metalli kokkuostjatelt Eestis.

Paldiski objekti dekomissioneerimistööde käigus tekkinud saastunud betoon ladustatakse

merekonteineritesse paigutatud nn big bagides. Mahuliselt on sellist materjali 165,6 m3 ning täiendava

infona võib mainida järgmisi asjaolusid:

1. α-saastust ei ole betoonpindadelt leitud ehk tegemist on ainult β- ja γ-aktiivsete nukliididega;

2. saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2.

200 l metallvaatides hoiustatavad jäätmed

Paldiski objekti peahoone kontrollalal ladustatakse madalaktiivsed jäätmeid (pehmed pressitud jäätmed,

puit, väikese mõõduga metall, betoneeritud jäätmed jne) 200 l metallvaatides, mis asuvad omakorda

merekonteineris. Vaatide pinnadoos on kuni 50 μSv/h. Kokku on 200 l vaate 446 tk ning nendest 362 tk

on täidetud Tammiku hoidlast pärit jäätmetega. Kõik neis vaatides olevad jäätmed vajavad

iseloomustamist.

Jäätmete liigilt jagunevad 200 l metallvaatidesse pakendatud jäätmed järgmiselt:

1. 85,4 m3 ehk 95,7% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, puit,

saepuru, metall, betoneeritud tolm, asbest), saastunud eelkõige isotoopidega 137Cs, 90Sr, 60Co;

2. 3,8 m3 ehk 4,3% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, metall,

näidikute sihverplaadid), eelkõige 226Ra saastunud jäätmed.

Vedeljäätmed

Hoiustatavate vedeljäätmete kogused on Eestis marginaalsed. Tegemist Tammiku hoidla jäätmete

sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit. Jäätmekäitleja AS A.L.A.R.A. plaanib

vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub kas need betoneeritakse või vabastatakse.

Paldiski objekti ohutustamisel tekkinud suuremahulised jäätmed

Reaktorite konserveerimisel ja pikaajaliseks ohutuks hoiustamiseks ettevalmistamisel tekkisid Paldiski

objektil suuremahulised jäätmed, mis ladustatakse muudest jäätmetest eraldi. Tuumkütuse

jahutusbasseinis ladustatakse neljas konteineris reaktorite juhtvardaid summaarse mahuga 8,5 m3 ning

aktiivsusega 3,5 TBq ning 8 aurugeneraatorit summaarse mahuga 10 m3 ja aktiivsusega 0,9 GBq. Lisaks

hoiustatakse jahutusbasseini kõrval asuvas ruumis veel 55 HEPA-filtrit aktiivsusega 0,9 GBq ja mahuga

20 m3. Iga filterelement asub puidust kastis ning kasti ja elemendi vahele on valatud betoonist vöö, et

vältida saaste lendumist elemendi pealispinnalt.

Jäätmete aktiivsus on kaudselt hinnatud (Techicatome & BNFL, 2000) ning arvestatud ei ole

radioaktiivset lagunemist. Isotoopidest on esindatud tõenäoliselt tabelis 1 esitatud radionukliidid. Liigilt

on tegemist madal- ja keskaktiivsete jäätmetega, kuid kuna täpsem iseloomustamine on tegemata, siis ei

ole võimalik hinnata, kas tegemist on lühi- või pikaealiste jäätmetega.

4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus

Lähtudes 2009. aastal tehtud tööst „Radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine“ ja arvestades

aastatel 2010–2013 lisandunud jäätmeid, saab teha kokkuvõtte Paldiski objektil vahehoidlas ladustatavate

radioaktiivsete jäätmete kohta (tabel 2). Kokkuvõte hõlmab kinniseid allikaid, mille aktiivsus põhineb

allika passil või on määratud arvestades doosikiirust ja distantsi.

27

Tabel 2. Paldiski objekti vahehoidlas ladustatavate iseloomustatud jäätmete aktiivsus

(seisuga 31.12.2013) Isotoop Aktiivsus, Bq Osakaal, %

Sr-90 6,20E+14 68,89

Co-60 1,11E+14 12,35

Cs-137 1,56E+14 17,29

Pu-238 1,25E+13 1,39

Pu-239 1,95E+11 0,02

U-238 5,30E+07 < 0,01

Am-241 1,60E+11 0,02

Kr-85 2,77E+10 < 0,01

Ra-226 4,91E+09 < 0,01

Ni-63 1,09E+09 < 0,01

Fe-55 6,66E+07 < 0,01

Pm-147 1,08E+07 < 0,01

Ru-106 8,28E+06 < 0,01

Ir-192 1,05E+01 < 0,01

Eu-152 3,62E+04 < 0,01

Tl-204 2,52E+04 < 0,01

Ba-133 3,02E+06 < 0,01

Na-22 8,22E+02 < 0,01

U-234 2,19E+03 < 0,01

Cd-109 2,57E+02 < 0,01

Th-228 6,40E+00 < 0,01

H-3 2,85E+11 0,03

I-125 4,08E+09 < 0,01

KOKKU 9,00E+14 100

Suurima osakaalu radioaktiivsete jäätmete aktiivsusest moodustab radionukliid 90Sr (u 68,9%), osakaalult

järgmised on nukliidid 137Cs (17,3%) ja 60Co (12,3%). Muudest nukliididest on märkimisväärne aktiivsus

veel nukliidil 238Pu, mis moodustab koguaktiivsusest kuni 1,39%. Ülejäänud 19 radionukliidi summaarne

aktiivsus moodustab u 0,11% radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsusest.

Kõrgaktiivsed kinnised kiirgusallikad (KAKK) asuvad vahehoidlas 16 betoonkonteineris. Enamik 60Co ja 137Cs allikaid on ladustatud isotoobiti eraldi konteinerites, kuid mõnes konteineris on need allikad ruumi

kokkuhoiu eesmärgil ladustatud koos. 90Sr ja 238Pu allikad asuvad eraldi konteinerites. Ülevaade on tabelis

3. Selgitavalt tuleb lisada, et need konteinerid on mahuliselt arvestatud juba betoonkonteinerite

inventuuris.

28

Tabel 3. KAKK inventuur (seisuga 31.08.2018)

Isotoop Summaarne aktiivsus, Bq Allikate arv Konteinerite arv

60Co 64 x 1012 61 6

90Sr 4,57 x 1014 37 3

137Cs 1,31 x 1014 350 12

238Pu 1,13 x 1013 17 2

Iseloomustamata jäätmete seas omavad aktiivsuse mõistes märkimisväärset osa eelkõige Tammiku

hoidlast pärit 2 metallkasti ning S-toru kinniste kiirgusallikatega (omaduste poolest võib neid käsitleda

kui KAKKe) ning 4 konteinerit reaktorite juhtvarrastega.

Kuigi andmed Tammiku jäätmehoidla kohta ei ole täielikud, võimaldavad need siiski hinnata hoidlas

ladustatud nukliide ja nende ligikaudset aktiivsust ning tõenäoliselt on suurem osa aktiivsusest hoiul just

2 metallkastis ja S-torus.

Iseloomustatud KAKKidest moodustavad 96,3% keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning 3,7%

keskaktiivsed pikaealised jäätmed.

4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja -jäätmed

Aastatel 2015–2017 valmis TÜ Füüsika Instituudil uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusesse. Uuringu

tellimise ajendiks oli direktiivi 2013/59/Euratom artikliga 23 liikmesriikidele seatud kohustus tuvastada

tegevused, mille käigus võib potentsiaalselt tekkida NORM-jäätmeid ning seejärel kehtestada töötajate

või elanike kaitsenõuded. Uuringust selgusid tööstusvaldkonnad ja ettevõtted, kus on tekkinud või milles

võivad tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed.

Tulenevalt BSSi direktiivi Lisast VI– „Loetelu artiklis 23 osutatud looduslike radioaktiivsete materjalide

kasutamisega seotud tööstussektoritest“ – ning riigis tuvastatud valdkondadest, olid uuringusse kaasatud

järgmised tegevusalad:

● Põlevkivi põletamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning põletuskatelde hooldus;

● Põlevkiviõli tootmine;

● Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus;

● Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine;

● Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vend veehaare);

● Põlevkivikaevandused;

● Tsentraalkatlamajades ja koostootmisjaamades tahke ning gaasilise kütuse põletamine elektri- ja

soojusenergia tootmiseks.

Uuringust selgus, et looduslikest allikatest pärinev radioaktiivne materjal ja/või jääde võib tekkida Eestis

peamiselt nioobiumi-tantaalimaagi töötlemisel, põhjavee puhastusjaamade käitamisel (Kambrium-Vendi

põhjavee kiht) ja klinkerahjude hooldusel. Uuritud tööstussektorite puhul tuleb arvestada sellega, et

väljaarvamistasemeid ületavate NORMide teke on suuresti sõltuv ettevõttes kasutatavast

tootmistehnoloogiast ja toorme või tehnoloogia muutudes tuleb uuesti NORMide sisaldust ja

piirnormidele vastavust hinnata.

29

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine

Eestis kuulub selles valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte. Selle ettevõtte tootmisprotsessis

tekkinud looduslike radionukliididega kontsentreeritud tootmisjääkide (NORM-jääk) kogus 2017. aasta

lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004) ja mida ladustatakse 200 l ja 400 l metallvaatides.

Jääk on tahke tükiline pulber.

Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare)

Eestis rahuldatakse kogu põhjavee tarbimisest 39% just Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee arvelt

(u 500 puurkaevu), paljudes omavalitsustes puuduvad muud veevarustusallikad. Samas on just selle

veekompleksi põhjavesi kõrgenenud raadiumi isotoopide sisaldusega, mida ka uurimistööde tulemused

on kinnitanud. Arvestades joogivee kvaliteedinõudeid (eelkõige raua ja mangaani kohta), tuleb vett

eelnevalt töödelda. Peamine probleem on töötlemise käigus radionukliidide kontsentreerumine

filtermaterjalides sel määral, et radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületab väljaarvamistasemeid

(potentsiaalne NORM-jääde) ning mille edasisel käitlemisel tuleb rakendada kiirgusohutuse ja -kaitse

põhimõtteid.

Praegu on üks ettevõte, kelle tegevust filtermaterjaliga on reguleeritud kiirgustegevusloaga. Ettevõtte

veepuhastusjaamas on 5 veepuhastusliini. Üks veepuhastusliin koosneb kahest filtreerimisastmest,

esimeses astmes kasutatakse katalüütilist mangaandioksiidi (MnO2) kattega materjali Filtersorb FMH, ja

teise astme filtermaterjalina looduslikku tseoliiti Everzit Zeolite N. 2017. aasta kohta esitatud inventuuri

andmete kohaselt on kasutusel 152 t filtermaterjali ja ettevõtte territooriumil on ladustatud 44 t

radioaktiivselt saastunud filtermaterjali.

Looduslikult saastunud metallesemed

Looduslikke radionukliide sisaldavate ainetega on saastunud ka vanad metallist joogiveetorud.

Looduslike radionukliididega saastunud metallesemete hulka võib pidada üsna märkimisväärseks, samas

ei ole uute plastiktorudega samasuguse probleemi tekkimist näha. Võttes arvesse geoloogilisi ja

füüsikalis-keemilisi tingimusi, on tegemist pigem Põhja-Eesti probleemiga ja see puudutab just

metalltorusid. Kuna viimase aastakümne jooksul on hulgaliselt torusid vahetatud plastiktorude vastu ning

see suundumus jätkub, väheneb tekkivate jäätmete hulk oluliselt. Hinnanguliselt võib selliste torude

tekitatud jäätmekogus ulatuda paarisaja tonnini. Praegu hoiustab seni kokku kogutud torusid oma

territooriumil AS A.L.A.R.A. 2012. aastal tehtud analüüsi tulemusena selgus, et selliseid metallijäätmeid

on 8 m3. Perioodil 2018–2020 saadetakse need ümbersulatamisele. Kontsentreeritud radioaktiivsed

jäätmed (räbu, filtrid) tagastatakse ja need tuleb käidelda ning ladustada vaheladustuspaigas.

Mineraalsed ehitusmaterjalid

Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud.

2017. aastal lõppenud Tartu Ülikooli uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“

analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232

lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide I-indeks jääb tugevalt

alla seatud referentsväärtust I = 1. Samas on info imporditud ehitusmaterjalidest või -toorainetest

puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Eestis on Keskkonnaministeerium

koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võtnud plaani kaardistada kõrgenenud

radioaktiivsusega ehitusmaterjalidega olukord ning vajaduse korral välja töötada täpsustatud

seiretingimused ja -nõuded. Eesmärk on tagada ehitusmaterjalide põhjalik seire ja kvaliteedikontroll, et

vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja jäätmete teket ning vajaduse korral

sätestada ka täiendavaid nõudeid. Kasutatavate materjalide eriaktiivsuse indeksid peavad olema < 1, et

tekkiv ehitusjääde ei kujutaks endast kiirgusohtu ning seda saaks käidelda tavajäätmetena. Eriaktiivsuse

indeks on materjali radioaktiivsust iseloomustav dimensioonitu suurus.

30

Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus

Eestis kuulub selles valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte, kelle peamine tegevusala on

tsemendiklinkri ja eri liiki tsemendi tootmine. Tsemendi tootmiseks kasutatakse tooraineteks lubjakivi ja

savi. Tehases tekkiv põhiline jääde on klinkripõletusahjude tolm, mis püütakse kinni elektrifiltrites. Sellest

tolmust ~94% suunatakse klinkripõletusahju tagasi ja 6% eraldatakse süsteemist ja suunatakse tuhasilosse.

Tsemendi tootmisel tekkivas klinkritolmus tuvastati Pb-210 kõrgenenud kontsentratsioonid. Mõõdetud

tasemed ületavad väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal võib liigituda looduslikke radionukliide

sisaldavaks radioaktiivseks materjaliks (NORM). Seesuguse rikastumise põhjustab tõenäoliselt

põletustehniline eripära. Keskkonnaamet on küsinud ettevõttelt kiirgusohutushinnangut, seda koostatakse.

4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed

jäätmed

Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise

tulemusena. Lahtisi kiirgusallikaid kasutatakse Eestis kolmes haiglas: Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK),

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK).

Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177Lu. Aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Nende lagunemine allapoole

vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ja leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning

seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema poolestusajaga (mõni päev) nukliidid

kogutakse eraldi mahutisse ja vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastustasemeid.

Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2 MBq), 152Eu

(18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156 MBq).

Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või

vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid.

4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest

jäätmetest

Eesti radioaktiivsetest jäätmetest on väga suur osa iseloomustamata. Paldiski objekti vaheladustuspaigas

ja kontrollalal on 31.08.2018 seisuga jäätmeid 1130 m3, millest ainult 132 m3 ehk u 11,7% on

iseloomustatud. Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed. Jäätmete

aktiivsusega on olukord vastupidine. Kuna enamik kinnistest allikatest on iseloomustatud, võib

hinnanguliselt eeldada, et vähemalt 90% aktiivsusest on iseloomustatud.

Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise

käigus sealt eemaldatavate jäätmete andmed on puudulikud ning info põhineb eelkõige kirjandusel.

Tekkivad jäätmepakendid vajavad pakendamisel täpsemat iseloomustamist.

Jäätmeliikide kaupa kirjeldab Eestis olemasolevate jäätmete olukorda tabel 4.

31

Tabel 4. Paldiski vaheladustuspaigas olevate jäätmete liigid ja kogused

Jäätmeliik Kogus, m3 % kõigist jäätmetest

Madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed 1045,2 49,1

Madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed 25,0 1,2

NORM-jäätmed 24,8 1,2

Madal- ja keskaktiivsed jäätmed, iseloomustamata jäätmed 1032,0 48,5

KOKKU 2127,0

Madal- ja keskaktiivsed iseloomustamata jäätmed (1032 m3) saab esmases tähenduses lugeda lühiealiste

jäätmete hulka, kuna nendest:

1. 988,5 m3 (95,7%) on pärit Paldiski objektilt (sh reaktorisektsioonid, kontrollvardad, aurugeneraatorid

ja filtrid), kus kirjanduse põhjal on tegemist eelkõige just lühiealiste isotoopidega (<30 a);

2. 39,7 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning varjestuskonteinerite/allikate kuju ja doosikiiruse

järgi on tegemist 60Co ja 137Cs allikatega;

3. 3,8 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning need on beetaallikad. Tõenäoliselt on tegemist 90Sr

kui ühe enim kasutatava isotoobi allikatega.

Kuna jäätmed on siiski iseloomustamata, põhinevad järeldused kaudsetel hinnangutel.

Lühiealised jäätmed tabelis ei kajastu, kuna jäätmed vabastatakse kasutuskohas maksimaalselt mõne kuu

jooksul.

4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed

4.6.1 Kinnised kiirgusallikad

Kuna kiirgusallikate kasutamine Eestis näitab pigem kahanevat kui kasvavat trendi, võib eeldada, et

teistelt Eestis tegutsevatelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetavate nn institutsionaalsete jäätmete osakaal

väheneb pidevalt. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on suurema aktiivsusega allikate korral

võetud suund pigem kiirgusallikate tagastamiseks valmistajariiki kui nende ladustamiseks kohapeal.

Praegu riiklikus registris olevate allikate nukliidiline koostis ja summaarne aktiivsus on esitatud tabelis 5.

Tabel 5. Kasutajate valduses olevad kiirgusallikad (seisuga 31.12.2013)

Isotoop Aktiivsus, Bq

60Co 1,53E+17

137Cs 6,46E+11

85Kr 3,86E+10

90Sr 1,56E+08

63Ni 2,22E+09

192Ir 9,88E+11

106Ru 1,08E+08

133Ba 4,72E+07

192Ir 5,18E+12

32

Isotoop Aktiivsus, Bq

55Fe 1,48E+09

222Cf 1,80E+05

109Cd 7,4E+08

241Am 1,03E+11

Nimekiri ei ole lõplik, kuna on võimalik, et ringluses on veel Nõukogude ajast pärit allikaid, mis ei ole

riiklikus registris arvel. Seda kinnitavad ka viimaste aastate jooksul korraldatud omanikuta kiirgusallikate

kogumiskampaaniate tulemused. Reeglina on siiski tegemist väga madala aktiivsusega allikatega (nt 226Ra

sisaldavad seadmete näidikud, 241Am ja 239Pu sisaldavad suitsuandurid) ja nende kogused ei ole suured.

Arvestades Eestis kasutuses olevaid kiirgusallikaid ning viimastel aastatel ülevõetud jäätmekoguseid,

võib väita, et tulevikus võetakse aastas keskmiselt vastu kuni 0,1 m3 jäätmeid kinniste allikatena. Võib

eeldada, et 50% neist on pikaealised ja 50% lühiealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed.

4.6.2 Metallijäätmed

Aastatel 2013–2017 võttis AS A.L.A.R.A. metalli kokkuostjatelt ning Päästeametilt saastunud

metallijäätmeid vastu keskmiselt 1,4 m3 aastas. Tulevikus ei ole ette näha koguste suurenemist, pigem

vähenemist, kuna riik on tõhustanud transiidi kontrolli piiril (ioniseerivat kiirgust detekteerivad

mõõteväravad Eesti-Vene piiril nii raudteel kui ka maanteedel) ning oluliselt on paranenud kontroll

metallijäätmete territooriumil paikneva saastunud metalli üle (metallidetektor territooriumi väravas).

Vastuvõetavate jäätmete mahust moodustavad NORMiga saastunud metalljäätmed tulevikus

hinnanguliselt 90%. Oodata on NORM-jäätmete voogu kuni 0,4 m3 aastas. NORM-jäätmete võimalikuks

allikaks võiks pidada peamiselt vanu vee- ja kanalisatsioonitorusid (koguseliselt kuni paarsada tonni),

kuid aastatel 2010–2012 vee- ja kanalisatsioonitorustike ulatusliku vahetamise käigus ei ole rohkem

NORM-metallijäätmeid ASi A.L.A.R.A. jõudnud. Tõenäoliselt on aktiivsem sete enne utiliseerimist

torudest eemaldatud või on radionukliidide kontsentratsioon olnud piisavalt madal, et vanametalli

kokkuostjate ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad kokkuostupunktides sellele ei reageeri.

Tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete teke on prognoosi kohaselt samuti pigem kahanev kui

kasvav ning seetõttu on hinnatud nende osakaaluks tulevikus tekkivate metallijäätmete üldmahust kuni

10%. Mahuliselt ei ole kogus suurem kui 0,05–0,1 m3 aastas.

Jäätmetekke põhjused on täpselt teadmata, kuna Eestis tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete

tekkekohti ei ole. Oletuslikult on tegemist vanametalli transiidiga Eesti kaudu ja arvatavasti on puhta

metalli hulka sattunud vähesel määral tehislike radionukliididega saastunud metalli, mida piiril ja

kokkuostja territooriumil asuvad ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad esmalt ei avasta ja mis

avastatakse alles vanametalli sorteerimise käigus. Tegemist on madal- ja keskaktiivsete lühiealiste

jäätmetega.

Kui ettevõttel tekib saastunud metalli (nt tehases kasutatav sisseseade, mis tootmisprotsessi käigus

saastub) taotleb ettevõte vabastamist pärast desaktiveerimist, milleks ta esitab Keskkonnaametile taotluse

metalli vabastamiseks pärast puhastamist. Et vähendada saastet materjalide pinnal, kasutatakse näiteks

desaktiveerimisel keemilist meetodit. Vabastatud metall läheb metalli kokkuostu, kust see peaks tagasi

jõudma ringlusse. Vabastamise nõue kehtib kõikide kiirgustegevuseks kasutatavate hoonete ja seadmete

kohta, eriti just lahtiste kiirgusallikate kasutamise korral (teaduslaborid, tuumameditsiini, radioaktiivsete

jäätmete käitleja, NORMiga seotud toimingud).

33

4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad

jäätmed

Paldiski objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed

Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise

käigus sealt eemaldatavate jäätmete kogus ja aktiivsus on kirjeldatud peatükis 5.2.1.

Tammiku objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed

Tammiku jäätmehoidlast on hoidla dekomissioneerija AS A.L.A.R.A. sektsioonides ladustatud jäätmed

välja võtnud ja viinud Paldiski objektile edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks. Alles jäänud saastunud

betoonkonstruktsioonid on iseloomustatud ja saastest puhastatud. Puhastamist vajavaid betoonpindu oli

hoidlas 548 m2. A.L.A.R.A. eelnevad kogemused Paldiski objekti puhastamisel on näidanud, et

kvaliteetsest betoonist seinte puhastamisel allapoole vabastamistasemeid piisab üldjuhul kuni 5 cm

betoonikihi eemaldamisest. Lähtudes sellest tekib jäätmehoidla puhastamisel kuni 28 m3 betoonimurdu.

Tõenäoliselt on see maksimaalne võimalik maht, mis võib oluliselt väheneda, kuna sektsioonides 7–9 ei

ole jäätmeid ladustatud ning esialgsed uuringud viitavad sektsioonide puhtusele. Keskkonnaministri

27. oktoobri 2016. a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete

ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja

taaskasutamise tingimused“ määrab vabastatud betoonpinnale oluliselt kõrgemad vabastamistasemed, kui

olid Paldiski objekti puhastustöödel (nt 137Cs korral oli see enne määruse jõustumist 0,4 Bq/cm2 ja praegu

10 Bq/cm2, 226Ra korral vastavalt 0,04 Bq/cm2 ja 1 Bq/cm2). Teisest küljest on Tammiku hoidlaga seotud

palju määramatust ning võib juhtuda, et kohati tuleb pindu puhastada oluliselt sügavamalt, kui seni on

eeldatud (põrand, seinte ja põranda ühenduskohad). Seetõttu tuleb esialgu hinnata tekkivate jäätmete

mahuks siiski 28 m3, mis ei pruugi aga olla lõplik maht. Jäätmed tekivad ajavahemikul 2015–2022.

Tegemist on madalaktiivsete jäätmetega.

Täielikult ei saa välistada ka võimalust, et mingi osa saastest on levinud läbi hoidla barjääride keskkonda.

ASi A.L.A.R.A. rakendatud keskkonnaseire ei ole küll tuvastanud mingeid jälgi saaste levikust, kuid

lõpliku vastuse sellele küsimusele saab alles hoidla dekomissioneerimise käigus.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivad sekundaarsed jäätmed

Sekundaarsed jäätmed tekivad käitlustööde käigus Paldiski objektil ja Tammiku objekti

dekomissioneerimise käigus. Need on eelkõige kaitseriietus, kaitsevahendid (maskid) ning kasutatavad

abivahendid (voolikud, kile, paber, kaltsud). Lisaks tuleb arvestada jäätmekäitluskeskuse koristamisel

tekkiva kokku kogutud tolmuga. Kaitseriietus, maskid jm abivahendid on võimalik pressida 200 l vaati.

Aastas tekib neist kokku u 0,1 m3 pehmeid pressitud jäätmeid. Paldiski objektil asuva

jäätmekäitluskeskuse koristamise käigus kokku kogutud tolm tuleb saaste leviku tõkestamiseks fikseerida

betoneerimise teel. Aastas tekib keskmiselt 20 l kilekoti jagu tolmu, mis vajab betoneerimist. Lisaks

tahketele jäätmetele tekivad Paldiski objektil kaitseriiete, käitlustööde ja põrandate pesu tulemusena

vedelheitmed, mis kogutakse mahutitesse. Aastas tekib keskmiselt 10 m3 vedelheitmeid. Seni on tekkivate

heitmete eriaktiivsus olnud allapoole vabastustasemeid ning need on olnud võimalik vabastada pärast

analüüse. Arvestades jäätmetekke prognoose ning kiirgustööde iseloomu, võib eeldada, et samasugune

lähenemine jätkub ka edaspidi. Arvestades käideldavate jäätmete iseloomu, võib eeldada, et tekkivad

sekundaarsed jäätmed on liigilt madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed.

4.6.4 Vedeljäätmed

Vedeljäätmeid Eestis reeglina ei teki. Pigem on tegu teadusasutustes kasutatavate radioaktiivselt

saastunud esemetega, sest lahtine kiirgusallikas (ampullis olev vedelik jne) kasutatakse katsetes ära.

Teaduslaborites kasutatakse nii lühiealisi (poolestusaeg alla 100 päeva) kui ka pikaealisi radionukliide.

34

Loa omaja võib hoida enda juures lühiealisi radionukliide hoiuruumis, kui need lagunevad radioaktiivselt

viie aastaga allpoole vabastamistaset. Kiirgusseaduse järgi tuleb vabastamist taotleda. Kui näiteks

vabastamise metoodika esitatakse muu hulgas kiirgustegevusloaga, võib sätestada ka kiirgustegevusloas

tingimused vabastamiseks ja isik esitab kord aastas inventuuri vabastatud jäätmete kohta. Eriti oluline on

see lühiealiste kohta, kuna need radionukliidid lagunevad kiiresti. Pikaajalist ladustamist vajavad

vedeljäätmed on pärit eelkõige ajaloolist päritolu (jäätmed on tekkinud Paldiski ja Tammiku objektide

dekomissioneerimistööde käigus) ning tulevad esile ajalooliste ladude likvideerimisel. Seetõttu tuleb ka

nende jäätmevoogudega ka tulevikus arvestada. Hinnanguliselt on selliste jäätmete voog kuni 100 ml

aastas ning liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmetega.

4.6.5 NORM-jäägid ja -jäätmed

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine

Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise

protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud

keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane.

Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide

kogus 2017. aasta lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. aastal tekkiv prognoositav

kogus on 72 t. Aastateks 2019–2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel,

et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk

ohutustatud.

Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare)

Aastatel 2014–2015 tehtud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke ca 65% uuringu all olnud Cm-V

vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Selgus, et NORM-materjali teke Cm-V veekompleksi

veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand. Tehtud hinnangute põhjal võib Eestis igal aastal tekkida

ca 30-60 t NORM-materjali. Tegemist on suurusjärgulise hinnanguga, mis sõltub põhiliselt sellest, millise

sagedusega filtrikeha materjali välja vahetatakse.

Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus

TÜ Füüsika Instituudi 2017. aasta uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“

tuvastati tsemenditööstusettevõttes esmakordselt NORM-materjal. Ettevõtte tootmisprotsessis tekkiv

radionukliidi Pb-210 (ja eeldatavalt ka Po-210) sisaldav klinkritolm vajab veel täiendavat

karakteriseerimist. Samuti on vaja teha kiirgusohutushinnangud klinkritolmu käitlemise; selle

ladestamise korral prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes

tegevusvaldkondades.

Klinkritolmu koguneb ühe ahju kohta umbes 20 000 t aastas, millest 3000–5000 t kasutatakse

teedeehituses stabiliseerimismaterjalina. Ülejäänud klinkritolm ladestatakse tsemenditööstuse

tööstusjäätmete prügilasse. Ladestatava tuha hulk sõltub otseselt töös olevate klinkripõletusahjude arvust,

mis omakorda on määratud turunõudlusest tsemendi järele. Samuti mõjutab ladestatava tuha hulka selle

taaskasutusvõimalused.

Ettevõtte jätkab klinkritolmu tagasi suunamist klinkri tootmisprotsessi ning näeb vähemasti kaht

võimalust jäätmetekke vähendamiseks:

a) klinkritolmu kasutamine teetsemendi (teesideaine) valmistamisel;

b) klinkritolmu kasutamine tsementide jahvatamisel lubjakivi asemel.

35

Muudest käitlusviisidest näeb ettevõte võimalust kasutada klinkritolmu happeliste muldade lupjamiseks

ja mullaparandusainena. Seni on klinkritolmu kasutust kõige enam piiranud selle kvaliteedinäitajate hulka

kuuluvad omadused. Ettevõttes tegeletakse pidevalt uute lahenduste väljatöötamisega, kuna tekkiv

klinkritolm on tsemendi tootmisega kaasnev vältimatu materjalivoog.

Tsemenditootmisel tekkivas ning elektrifiltritesse püütavas klinkritolmus tuvastasid Tartu Ülikooli

teadlased väga selgelt Pb-210 kõrgenenud kontsentratsioonid. Mõõdetud tasemed ületavad direktiiviga

kehtestatud väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal lahterdub looduslikke radionukliide

sisaldavaks radioaktiivseks materjaliks (NORM). Seesuguse rikastumise põhjustav tõenäoliselt

põletustehniline eripära.

Pb-210 pärineb U-238 lagunemisreast ning saab klinkritolmu sattuda vaid materjalist, mis sisaldab seda

looduslikku päritolu lagunemisrida. Tuvastatud Pb-210 kontsentratsioonide põhjal on Keskkonnaamet

palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessis klinkritolmu käitlemise, selle

ladustamise korral prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes

tegevusvaldkondades.

4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed

Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise

tulemusena.

Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177Lu. Prognoositav aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Kasutatavate lühiajaliste

nukliidide lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab

harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema

poolestusajaga (mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ja vabastatakse pärast nukliidide

lagunemist allapoole vabastustasemeid.

Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse meditsiiniasutustes isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus

47,2 MBq), 152Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr

(156 MBq). Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale

või vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid.

4.6.7 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest

Kinniste kiirgusallikate voog Eestis on kahanev ning aastas võib arvestada jäätmevooga 0,1 m3.

Metallijäätmete viimase viie aasta keskmine voog on olnud 1,4 m3. Aastate lõikes on vood riigi

korraldatud jäätmekogumiskampaaniate tõttu olnud hüppelised. Näiteks 2009. aastal koguti kampaania

käigus kokku 117 kiirgusallikat; 2010. aastal 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli;

2012. aastal 199 allikat ja 2,5 m3 radioaktiivselt saastunud vanametalli ning viimase, 2015. aasta

kampaania käigus koguti 38 allikat ning ca 1 m3 saastunud vanametalli. Tulevikus jäätmete mahud

tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure

tõenäosusega on enamik neist aastate jooksul kokku kogutud. Keskmine oodatav metallijäätmete voog on

tulevikus 0,5 m3/a. Tegemist on eelkõige looduslike (0,4 m3) ja vähesel määral tehislike nukliididega

(0,1 m3) saastunud metallijäätmetega.

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis on tekkinud NORM-jääkide kogus 2017. aasta lõpu

seisuga 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). Ettevõtte kehtiva kiirgustegevusloa alusel on neil oma

tegevuse käigus lubatud tekitada 2018. aasta jooksul jääki koguses kuni 72 t. Aastateks 2019–2024 on

36

ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva

jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud.

Aastatel 2014–2015 tehtud uuringute põhjal võib Eestis põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi

veehaare) igal aastal tekkida hinnanguliselt 30–60 t NORM-materjali.

Tammiku hoidla dekomissioneerimise käigus on oodata kuni 28 m3 betoonimurdu. Jäätmed tekivad

ajavahemikul 2015–2022.

Tammiku hoidla dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed on madalaktiivsed.

Paldiski objektilt on oodata jäätmevooge 0,1 m3 (pehmed pressitud jäätmed) ja 0,02 m3 (betoneerimist

vajavad jäätmed) aastas. Tegemist on radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivate sekundaarsete

jäätmetega.

Vedeljäätmete prognoositavad vood on kuni 100 ml madal- ja keskaktiivseid jäätmeid aastas.

Jäätmeliigiti tekib tulevikus aastas hinnanguliselt:

1. 0,27 m3 madal- ja keskaktiivseid lühiealisi jäätmeid;

2. 0,06 m3 madal- ja keskaktiivseid pikaealisi jäätmeid;

3. 10 m3 vabastatud vedelheitmeid;

4. 0,4 m3 (saastunud metall) NORM-jäätmeid;

5. Põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare) võib igal aastal tekkida ca 30–60 t

potentsiaalseid NORM-jäätmeid;

6. 0,1 l madal- ja keskaktiivseid vedeljäätmeid.

4.7. Inimressurss

Seni on Keskkonnaameti spetsialiste ja radioaktiivsete jäätmete käitlejaid koolitatud eelkõige

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostöö käigus. Samas on IAEA tehnilise koostöö

fookus Euroopa regioonis koondumas üha enam riikidele, mis vajavad rohkem abi kui Eesti. Teatud

määral saadakse Eestis IAEA kaudu inimesi koolitada ka edaspidi, kuid sel viisil ei suudeta tagada

regulaarset ja järjepidevat koolitamist.

Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool alustasid 2010. aastal ühise magistriõppekava ettevalmistamist

tuumaenergeetika ja tuumaohutuse alal. Ainekavad olid ülikoolides valmis, kuid neid ei võetud

kasutusele. Ülikoolid nimetasid põhjustena rahanappust ning muutunud eelistusi riigi energiamajanduse

arengukavas. Selle õppekava modifitseerimisel oleks võimalik vajalike finantsvahendite olemasolul

arendada välja kiirgusohutuse täienduskoolituse kava. Koolitus peab võimaldama katta nende asutuste

vajadusi, kes on seotud kiirguskaitse ja -ohutuse tagamisega kiirgustegevusloa andmisel ja järelevalve

tegemisel. Samuti vajavad teadmisi kiirguskaitsest kiirgusallika kasutajad ning teised huvitatud isikud

(kauba kontroll piiril ja radioaktiivset ainet sisaldava kauba avastamine, radioaktiivse aine põhjustatud

avariile ja hädaolukorrale reageerimine). See lubaks koolitada töötajaid kiirgusohutuse, sh radioaktiivsete

jäätmete käitlemise alal ning rahuldada uute spetsialistide ettevalmistamise ja perioodilise

täienduskoolituse vajaduse. Täienduskoolitus, eriti aga praktiliste oskuste omandamine, on seega endiselt

probleemne. Oluline on tagada täienduskoolitus, praktikatööde tehnilised vahendid, koolitajad ja õppe

järjepidevus. Et kõik see teoks teha, tuleb asjakohased nõuded lisada kiirgusohutust käsitlevatesse

õigusaktidesse. Koolitajatena saab ja tuleb muidugi võimaluse korral kasutada ka väliseksperte. Nii selle

variandi kui ka siinse koolituse korral tuleb laiemalt kasutada mitmesuguseid infotehnoloogilisi lahendusi

37

(näiteks Skype´i või e-õppe keskkondi). Samas tuleb kindlasti tähelepanu pöörata kohalike koolitajate

endi koolitamisele. Regulaarne koolitus võimaldab lisaks teadmiste kogumisele tagada pädeva asutuse ja

kiirgustegevusloa omajate, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tegelevate asutuste

professionaalsemad suhted.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas on Eestis teadus- ja arendustegevus välja arendamata. Seda

aitab leevendada osalemine rahvusvahelistes projektides, töögruppides, konventsioonide

aruandekoosolekutel jne ning koostöö edendamine riigisiseste osaliste vahel.

38

5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku

ladustamiseni

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel lähtutakse eelkõige olemasolevatest jäätmetüüpidest,

kogustest ja aktiivsustest. Arvestades, et reaktorisektsioonidest on tuumkütus eemaldatud, on Eestis

olemasolevad jäätmed keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete

klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi

vastavusnäitajad“ järgi madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning madal- ja keskaktiivsed

pikaealised jäätmed.

Tulevikus tekivad samuti lühi- ja pikaealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed.

Jäätmekäitleja ASi A.L.A.R.A. rajas lisaks varem loodud kinniste kiirgusallikate iseloomustamise

süsteemile aastatel 2014–2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, koostas vajalikud

jäätmepakendite iseloomustamismetoodikad ja koolitas personali. AS A.L.A.R.A. alustas jäätmete

iseloomustamist 2017. aastal. Iseloomustamine hõlmab esialgu gammaspektromeetrilisi mõõtmisi, millele

vajaduse korral järgnevad tulevikus alfa- ja beetakiirguse mõõtmised.

5.1 Reaktorisektsioonid

Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise käigus tekib tulevikus 900–1000 m3 jäätmeid tulenevalt 50-aastasest sektsioonide

hoiustamise strateegiast. Tekkivate jäätmete koguseid ja aktiivsus täpsustusid oluliselt eeluuringute

käigus aastatel 2014–2015. Lisaks täpsustus muu hulgas tekkiv jäätmekogus, jäätmete tüüp ning

soovitatav käitlemisviis. Samuti hinnati eeluuringute käigus vabastamisele või lõppladustamisele

kuuluvate jäätmete võimalikke koguseid ning täpsustati reaktorisektsioonides olevaid radionukliide ja

nende aktiivsust.

5.2 Metallkonteinerid

Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objekti dekomissioneerimistööde käigus tekkinud betoneeritud

jäätmeid. Betoneeritud jäätmete iseloomu (eelkõige saastunud materjalid) ja pakendite doosikiiruste

põhjal saab eeldada, et tegemist on lühi- ja pikaealiste madalaktiivsete jäämetega. Konteinerites olevad

jäätmed on konditsioneeritud (betoneeritud) kujul ja nende edasist käitlemist ei ole ette näha. Kuna

tegemist on madalaktiivsete jäätmetega, siis on oluline hinnata, kas need jäätmed on otstarbekas tulevikus

ladustada lõppladustuspaigas või oodata, kuni radioaktiivse lagunemise tulemusena langeb jäätmete

aktiivsus allapoole vabastamistasemeid, mis võimaldab jäätmed seejärel vabastada. Selleks tuleb jäätmed

detailselt iseloomustada. Kuna iseloomustamist alustatakse gammaspektromeetriliste mõõtmistega, siis

saab nende tulemuste põhjal anda hinnangu edasise tegevuse kohta. Sisuliselt on võimalikud kaks varianti:

1. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate pikaealiste radionukliidide

tõttu ei ole nende vabastamine tulevikus võimalik, ei ole jäätmete edasine väga detailne (alfa- ja

beetaosakesi kiirgavate radionukliidide määramine) iseloomustamine enam vajalik ja jäätmed

ladustatakse lõplikult lõppladustuspaigas;

2. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate radionukliidide tõttu võib olla

nende vabastamine tulevikus võimalik, tuleb edasi minna alfa- ja beetaosakesi kiirgavate

radionukliidide määramisega. Tõenäoliselt tuleb jäätmepakendist võtta destruktiivsel meetodil

39

(puurimine) proovid ning neid analüüsida. Analüüsi põhjal saab otsustada, kas pakend on võimalik

vabastada või mitte. Vabastamise korral on võimalik pakend ladustada näiteks tavajäätmete prügilas.

5.3 Betoonkonteinerid

Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul, pliist

varjestuskonteinerites ja ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad,

jäätumisandurite allikad). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995–2008),

Tammiku hoidlast ja Eesti asutustelt ja ettevõtetelt. Jäätmete tüübist ja ladustamisviisist sõltub ka edasine

tegevus.

5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega

Konditsioneeritud jäätmed tuleb nagu metallkonteinerites asuvad konditsioneeritud jäätmed esmalt

iseloomustada ning võimalik edasine tegevus on kas nende vabastamine või lõppladustamine (vt p 5.2).

Tammiku hoidlast pärinevate konditsioneeritud jäätmete iseloomustamisel on jäätmetes sisalduvate

radionukliidide määramisel abiks hoidla põrandate ja seinte radioloogiline iseloomustamine

aastatel 2012–2015. Selle käigus võeti betooniproovid ning määrati nendes esinevad radionukliidid.

5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be

sisaldavate kinniste kiirgusallikatega

Kuna tegemist on iseloomustatud allikatega, siis eelkõige vajavad need enne lõppladustamist

konditsioneerimist. Sobiv meetod on betoneerimine. Praegu on veel selgusetu, kas kinnised allikad

konditsioneeritakse koos varjestuskonteineriga või tuleb allikad neist enne eemaldada.

Varjestuskonteineriga betoneerimine on käitlemise seisukohalt kindlasti otstarbekam ja ohutum, kuna

sellisel juhul piirdub käitlemine ainult betoneerimisega. Kui aga lõppladustuspaigas ladustatavate

jäätmete pakendite vastavusnäitajates limiteeritakse raskmetallide sisaldus jäätmepakendis sellisel

määral, et pliist varjestuskonteinerites betoneerimine ei ole võimalik, tuleb allikad enne betoneerimist

varjestuskonteinerist eemaldada, paigutada lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel

betoneerida. Sellisel juhul tuleb allikad kiirgusohutuse tagamiseks enne betoneerimist spetsiaalses

varjestuskambris ehk hot cellis varjestuskonteinerist välja võtta. Hetkel pole Eestis hot celli ning tulevikus

tuleks kaaluda selle soetamist või leida alternatiive (rentimine).

Lisavarjestusega betoonkonteiner on standardne betoonkonteiner, mille keskele on paigutatud

200–400 mm diameetriga raud- või plastiktoru ning toru ümbritsev vaba väline ruum on täidetud

betooniga. Toru täidetakse seest kihtide kaupa allikate ja betooniga nii, et viimaseks kihiks jääb betoon.

5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega

Betoonkonteinerisse on koondatud erinevate isotoopidega kontrollallikad. Konteineris olevad allikad

tuleb täiendavalt sorteerida ning eraldada allikad isotoopide kaupa. Seejärel paigutatakse allikad juba

isotoopide kaupa eraldi betoonkonteineritesse teiste sama isotoopi sisaldavate allikate juurde. Edasi

järgneb punktis 5.3.2 kirjeldatud jäätmete konditsioneerimine.

5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega

Selliste jäätmete korral on tegemist pikaealiste madalaktiivsete jäätmetega, mis ladustatakse

lõppladustuspaigas. Selliste jäätmete lõppladustuspakendi kohta ei ole veel välja töötatud rahvusvahelisi

40

soovitusi. On olemas vaid soovitused vaheladustamiseks ja nende kohaselt tuleb jäätmed ladustada

roostevabast terasest hermeetilises hoiukonteineris. AS A.L.A.R.A. planeerib kõik sellised allikad lähiajal

pakendada roostevabast terasest konteineris, mille ümber on samuti roostevabast terasest tugevdatud

raam, mis omakorda on paigutatud betoonkonteinerisse. Konteiner on varustatud manomeetriga ja käsitsi

avatava ventiiliga (vajaduse korral 226Ra lagunemisel tekkiva heeliumi tekitatud surve alandamiseks).

Selliselt pakendatud jäätmed vaheladustatakse seni, kuni on selgunud sobilik lõppladustamisviis.

Samamoodi on kavas ladustada ka hetkel 200 l metallvaati paigutatud 226Ra sisaldava värviga kaetud

pimedas helendavad skaalad (eelkõige lennukikellad, kompassid jne).

5.3.5 Radionukliide 85Kr, 3H, 152Eu, 106Ru, 133Ba sisaldavad kinnised allikad

Sellised allikad on vahehoidlas ühes konteineris ning rakendatakse radioaktiivse lagunemise ootamise

taktikat. Pärast allikate radioaktiivset lagunemist allapoole vabastustasemeid jäätmed vabastatakse.

Lõpptulemusena ladustatakse need tavajäätmete prügilas või taaskasutatakse vanametallina.

5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega

Iga betoonkonteiner sisaldab ainult ühte varjestamata allikat. Mõnesse konteinerisse on ehitatud

lisavarjestus (nt allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv). Allikate doosikiirustest

lähtudes on tõenäoliselt tegemist eelkõige 137Cs või mõnel juhul ka 60Co allikatega, mis vajavad

ladustamist lõppladustuspaigas. 60Co allikad oma suhteliselt lühikese poolestusajaga oleksid sobilikud

kandidaadid ka radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid ja selle järgnevaks

vabastamiseks. Kuid arvestades allikate suhteliselt suurt doosikiirust ja seega aktiivsust, võib nende

lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid kuluda rohkem kui 300 aastat. Lõplikud otsused selliste

allikate ladustamise kohta saab teha pärast nende iseloomustamist.

Vaheladustamise korral (radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid) on

otstarbekas paigutada iseloomustatud allikad kokku betoonkonteinerisse koos teiste sarnaste

radionukliidide allikatega. Lõppladustamise korral tuleb allikad radionukliidide kaupa koondada

lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel betoneerida.

5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast

Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137Cs ja 60Co allikatega. Need jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel saab otsustada, kas jäätmed

vaheladustada ja hiljem vabastada või lõppladustada. Samasugused tööstuses kasutatavad kinnised 137Cs

allikad omavad nii suurt aktiivsust, et aeg radioaktiivseks lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid on

700–1000 aastat ning seetõttu on need allikad otstarbekas lõppladustada. 60Co allikad vajavad

vabastamistasemeni jõudmiseks 100–200 aastat ning põhjendatud on nende vaheladustamine ning

vabastamine.

Vaheladustatavad jäätmed ladustatakse pärast iseloomustamist olemasoleval kujul (varjestuskonteineris)

radionukliidi järgi betoonkonteineris.

Lõppladustamist vajavate allikate korral tuleb arvestada juba punktis 6.3.2 käsitletud küsimust, kas

betoneerimine toimub koos varjestuskonteineriga või ilma ning sellest sõltub, kas jäätmepakend peab

olema standardne betoonkonteiner või lisavarjestusega betoonkonteiner.

41

5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega

Beetakiirguse allikatega konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid eelkõige Tammiku hoidlast. Allikad

vajavad iseloomustamist (radionukliidi ja aktiivsuse määramist). Osade allikate tuvastamine võib olla

võimalik ka visuaalselt kataloogide abil, kuid osade allikate puhul on ainuke võimalus radiokeemiline

analüüs. Pärast iseloomustamist saab tuvastatud allikad tõsta radionukliidi järgi betoonkonteinerisse

kokku ning vaheladustada ja vabastada või lõppladustada, käideldes neid samamoodi punktis 5.3.2

kirjeldatuga.

5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega

Tammiku hoidlast eemaldatud kinniseid kiirgusallikaid sisaldavad suure aktiivsusega metallkastid asuvad

kahes eri mõõdus betoonkonteineris. Need jäätmed tuleb esmalt iseloomustada ning seejärel saab

otsustada, kas need vajavad vaheladustamist ja vabastamist või lõppladustamist. Vajalik on spetsiaalne

varjestuskamber ehk hot cell, mis võimaldab kastid avada ning allikad sorteerida distantsilt. Seejärel on

võimalik allikaid detailsemalt iseloomustada ja tulemuste põhjal eraldatakse allikad radionukliidide järgi

ning paigutatakse lisavarjestusega betoonkonteineritesse ning vaheladustatakse ja vabastatakse või

betoneeritakse lõppladustamiseks.

Kui varjestuskambrit ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada, on iseloomustamisel otstarbekam piirduda

gammaspektromeetriliste mõõtmiste ning modelleerimisega. Sellisel juhul järgneb iseloomustamisele

kaste ümbritseva tühimiku täitmine betooniseguga ning lõppladustamine. Seejuures võib aga probleemiks

osutuda kõrge doosikiirus konteinerite pinnal, mis ei pruugi vastata tulevikus kehtestatavatele

lõppladustatava pakendi vastavusnäitajatele. Sellisel juhul tuleb metallkastid pakendada ümber suurema

varjestusega betoonkonteineritesse.

5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga

Sillamäe jäätmehoidla konserveerimistööde ajast pärit NORM-puursüdamik tuleb iseloomustada

gammaspekromeetriliste mõõtmistega ning saadud tulemuste põhjal tuleb jääde kas vabastada või

betoneerida koos muude alfa-kiirgavate radionukliididega saastunud materjalidega ja lõppladustada, sest

tegemist on pikaajalisi radionukliide – 232Th- ja 238U-seeria – sisaldavate jäätmetega.

5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga

Alfaaktiivsete isotoopidega saastunud metalli sisaldavas betoonkonteineris on Tammikult pärit

metallijäätmed, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra. Kuna selliseid jäätmeid käideldakse nagu

muidki metallijäätmeid, siis käsitletakse seda teemat detailsemalt punktis 5.4.1.

5.4 Merekonteinerid

Paldiski objekti peahoone kontrollalal asuvates merekonteinerites ladustatakse saastunud metalli ja

madalaktiivset betoonimurdu. Lisaks hoiustatakse neis ka 200 l metallvaate betoneeritud, pehmete

pressitavate jms jäätmetega, mille käitlemist kirjeldab lähemalt punkt 5.5.

5.4.1 Saastunud metallijäätmed

Paldiski kontrollalal ladustatud metallijäätmed asuvad merekonteinerites (osa jäätmeid on enne

merekonteinerisse paigutamist paigutatud omakorda veel 200 l metallvaatidesse) ja betoonkonteineris

ning nende saastetase 2012. aastal tehtud mõõtmiste käigus oli 0,6–40 Bq/cm2. Metallijäätmeid oli

42

2017. aasta seisuga Paldiski käitluskohas ladustatud 168 t ja 185 m3, ning käitlemisel on plaanis ühe

alternatiivina nende ümbersulatamine Rootsis Studsvikis asuvas sulatustehases (Studsvik Nuklear AB).

Saastunud metalli sulatamisel eraldub enamik saastest sulametalli pealmisesse räbukihi ning see on

võimalik muust materjalist eemaldada. Sulatamise käigus puhastatud metall läheb toorainena

taaskasutusse ning allesjäänud räbu ja võimalik sulatamiseks mittesobilik metall (hinnanguline maht

2 m3) saadetakse tagasi Eestisse. Hinnanguliselt tagastatakse Eestisse u 13 m3 räbu ja sekundaarseid

jäätmeid ning need jäätmed vajavad lõppladustamist. Enne lõplikku konditsioneerimist tuleb määrata

jäätmete keskmine aktiivsus. Saastunud metalli radionukliidide koostis määratakse enne materjali

sulatamist. Lõppladustamiseks betoneeritakse jäätmed betoonkonteinerisse.

5.4.2 Saastunud betoonimurd

Betoonimurd asub u 30 l kilekottides, mis omakorda on paigutatud big bagidesse ja seejärel

merekonteineritesse. See materjal vajab enne edasisi käitlemisalaseid otsuseid iseloomustamist. Kuna

Paldiski objekti desaktiveerimise algusaastatel ei olnud veel vastu võetud radionukliidi-põhiseid

vabastamistasemeid, siis saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti väga konservatiivsetest

puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2. Selle tõttu võib eeldada, et osa kottides olevast materjalist

on võimalik iseloomustamise järel kohe või pärast mõningast vaheladustamist vabastada. Ülejäänud

materjal betoneeritakse betoonkonteinerisse ja lõppladustatakse.

5.5 200 l metallvaadid

200 l metallvaatides hoiustatakse madalaktiivseid jäätmeid, mis ei põhjusta jäätmepakendi pinnal

doosikiirust rohkem kui 50 μSv/h. Metallvaatidesse ladustatud metall on käsitletud punktis 5.4.1 ning 226Ra sisaldava värviga kaetud pimedas helendavad ekraanid ja skaalad käsitletud punktis 5.3.4.

5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed

Sellised on pärast vaati panekut mahu vähendamise eesmärgil kokku pressitud. Jäätmed vajavad

iseloomustamist. Pärast seda võib väikese osa jäätmetest tõenäoliselt vabastada. Enamik jäätmeid aga

tuleb konditsioneerida enne lõppladustamist. Edasiseks käitlemiseks on kolm võimalikku varianti:

a) vaadid pressitakse mobiilse superpressiga kokku (mahu vähenemine kuni kuus korda) ning

betoneeritakse seejärel betoonkonteineris;

b) vaadid betoneeritakse olemasoleval kujul betoonkonteineris;

c) vaatides olevad jäätmed saadetakse tagasivõtulepingu alusel põletusse mõnda välisriiki ning

jäätmete põletamisest allesjäänud tuhk saadetakse tagasi Eestisse, kus see enne lõppladustamist

betoneeritakse.

Alfasaastunud pehmete jäätmete korral on lahenduseks vaid variandid b) ja c).

5.5.2 Puit ja saepuru

Puit on biolagunev jääde, mis tekitab lagunemisel gaase ning võib jäätmepakendi destabiliseerida. Kuna

tegemist on madala aktiivsusega jäätmetega, siis tuleb sellised jäätmed esmalt iseloomustada, et hinnata

aega, millal jäätmete aktiivsus langeb allapoole vabastustasemeid. Kui jäätmed on võimalik tulevikus

vabastada, siis on mõistlik rakendada ootamise taktikat. Kui lagunemisaeg on siiski liiga pikk, tuleb

kaaluda võimalust jäätmed põletada välisriigis ning tagasi saadav tuhk betoneerida ja lõppladustada. Alfa-

kiirgavate radionukliididega saastunud puidu põletamisele alternatiive ei ole.

43

5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm

Betoneeritud jäätmete mahtu ei ole enam võimalik kahandada. Jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel

vabastada või paigutada lõppladustamiseks betoonkonteinerisse. Selliste jäätmete jaoks võib olla

otstarbekas töötada välja eraldi lõppladustamise konteiner, kuhu oleks võimalik mahutada neli kuni kuus

200 l vaati. Olemasolevasse 1 m3 standardsesse betoonkonteinerisse mahub ainult üks vaat. Kui on

võimalik vaadi ümbrus täita muude betoneeritud jäätmetega (saastunud betoonimurd, saastunud tolm,

saastunud rauarooste jne), siis võib olla otstarbekas kasutada ka olemasolevaid betoonkonteinereid.

Betoneerimata roostepuru ja tolm, mis on ladustatud 200 l vaadis, on otstarbekas pärast iseloomustamist

vabastada või lõppladustamiseks betoneerida betoonkonteinerisse.

5.5.4 Beetakiirguse allikad

Beetakiirguse allikateks on fooliumalusel pehmed allikad. Need vajavad iseloomustamist ja seejärel saab

teha edasised otsused vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise kohta. Vaheladustamise korral

saab allikad hoiustada olemasoleval kujul, kuid lõppladustamise korral tuleb allikad mahu vähendamiseks

vaadis kokku pressida ning seejärel betoneerida.

5.5.5 Saastunud asbest

Need jäätmed tuleb kindlasti põhjalikult iseloomustada, et tuvastada saastetasemed. Seejärel tuleb hinnata,

kas jäätmete aktiivsus on langenud või langeb tulevikus allapoole vabastustasemeid, misjärel jäätmed

vabastatakse. Kui jäätmete radionukliidide koostis ja/või aktiivsus ei võimalda vabastamist, tuleb jäätmed

betoneerida betoonkonteineris ja lõppladustada. Kindlasti tasub enne nimetatud jäätmete käitlemist oodata

ka reaktorisektsioonide dekomissioneerimistööde tulemusi, et käidelda samal ajal ka sektsioonide

dekomissioneerimisel tekkivad võimalikud asbestijäätmed.

5.6 Vedeljäätmed

Tegemist on Tammiku hoidla jäätmete sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit.

Jäätmekäitleja AS A.L.A.R.A. plaanib vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub, kas need

betoneeritakse või vabastatakse.

5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed

Suuregabariidiliste jäätmete all on mõeldud Paldiski objektil ladustatud 4 silindrilist betoonkonteinerit

reaktorite juhtvarastega ning 8 aurugeneraatorit. Lisaks ladustatakse veel 55 HEPA-filtrit, mis on samuti

tekkinud Paldiski objekti käitamise ajal.

Reaktorite juhtvardad on pakendatud lõppladustamiseks sobilikesse betoonkonteineritesse ning need

täiendavat käitlemist tõenäoliselt ei vaja.

Aurugeneraatorid sisaldavad radionukliidi 60Co ja seetõttu ei ole neid võimalik ümber sulatada. Seadmed

on planeeritud tükeldada, määrata aktiivsustasemed ning paigutada betoonkonteinerisse. Sõltuvalt

aktiveeritud metalli aktiivsusest konteinerid vaheladustatakse ja vabastatakse või lõppladustatakse.

Filterelemendid tuleb paigutada betoonkonteinerisse, kuna elementi ümbritsev puidust kast ei ole ajas

vastupidav lahendus. Võimaluse korral demonteeritakse filter eelnevalt nii palju kui võimalik, et

44

mahutada ühte konteinerisse võimalikult palju filtreid. Seejärel täidetakse filtrite ümbrus betooniga ning

peale valatakse veel betoonist kiht ja konteiner lõppladustatakse.

5.8 NORM-jäägid ja -jäätmed

NORM-jääkide ja -jäätmete käitlusviisid võib üldjoontes jagada kaheks – taaskasutamine ja käitlemine

jäätmena. Tingimused NORM-jääkide taaskasutamiseks olenevad konkreetsest tööstusest, tekkiva

materjali iseloomust, kehtivast õigusest ja riigi poliitikast. Taaskasutamine on tugevalt soositud just

jätkusuutlikke ning majanduslikke aspekte silmas pidades.

Kuna NORM-jääkide või -jäätmete teke on otseselt seotud tootmistehnoloogia ja kasutatava

toormaterjaliga, on NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimise, aga ka vähendamise võimalused piiratud.

Samuti on kõikide tööstuste NORM-jäägid või -jäätmed väheväärtuslik mineraalne materjal.

Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare)

Aastatel 2014–2015 tehtud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke u 65% uuringu all olnud Cm-V

vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Eestis võib igal aastal tekkida hinnanguliselt 30–60 t NORM-materjali.

Veetöötlusjaamade puhul on NORM-jäätmete tekke vältimise üheks võimaluseks sätestada filtermaterjali

seiretingimused ning kavandada võimalusel filtermaterjalide vahetamine selliselt, et see toimuks enne

kiirgusseadusega sätestatud väljaarvamistasemete ületamist. See tagab, et filtermaterjali edasiseks

käitlemiseks pole täiendavaid hinnanguid kiirgusseaduse alusel tarvis teha. Samas tuleb kaaluda tihedama

filtrivahetusega kaasnevaid keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Praktikas ei saa seda

siiski kõigi vee-ettevõtete puhul väga realistlikuks pidada, sest tugevate absorbentide korral küllastub

filtermaterjal väga kiiresti, seega võib pikas perspektiivis kujuneda kuluefektiivsemaks tehnoloogia

muutmine kui pidev filtrite vahetamine.

Eesti Kambrium-Vendi (edaspidi Cm-V) veehaaret kasutavates veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete

lõppladustamine tavajäätmete või ohtlike jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on

selgunud, et NORM-jäätmete teke Cm-V veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand,

seda enam, et hetkel ei ole vee-ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks veel jätkusuutlikku

taaskasutuslahendust leitud. Samas arvestades riiklikku eesmärki vähendada NORM-jäätmete teket ning

NORM-jääkide käitlustehnoloogia kiiret arengut ei ole Eestisse otstarbekas rajada NORM-jäätmete

ladustuspaika. Veetöötlusettevõtetes tekkivate NORMide väheväärtuslikkus on üks nende prügilasse

jõudmise põhjus. Riikides, kus NORMidega on tegeletud kaua, kasutatakse enamasti mõõduka

mineraalse materjali käitlusviisina ladestamist ohtlike jäätmete või tavajäätmete prügilasse. Sellisel juhul

seatakse maksimaalsele aktiivsuskontsentratsioonile ning NORM-jäätmete kogusele ülempiir. Prügilasse

ladestamine tugineb kiirgusohutushinnangutele.

NORM-jäätmete tava- või ohtlike jäätmete prügilasse ladustamise võimaluse korral tuleb prügilal

koostada kiirgusohutushinnang hindamaks kiirgustegevusloa taotlemise vajalikkust. NORM-jäätmete

prügilasse ladustamisele ei kohaldu kiirgusseaduse nõuded, kui kiirgusohutushinnang tõendab, et prügila

töötaja saadav doos tegevusest ei ületa väljaarvamise aluseid ja tegevuse võib välja arvata kiirgusseaduse

nõuete kohaldamisest, kui väljaarvamine on majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse

võttes parim lahendus. Käesolevaks ajaks on kiirgusohutushinnangu koostanud üks jäätmete taaskasutuse

ettevõte ning sellele tuginedes ei ole veetööstuses tekkivate NORM-jäätmete ladustamiseks prügilasse

kiirgustegevusluba vajalik. Prügilal peab olema asjakohane keskkonnaluba. Mainitud jäätmete

taaskasutamisega tegelev ettevõte on taotlenud 2017. aastal ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmist muu

hulgas NORM-jäätmete prügilasse ladestamiseks.

45

Üks võimalus oleks NORM-jäätmete teket vähendada, võttes kasutusele uusi radionukliidide ärastamise

tehnoloogiaid, näiteks mangaanoksiid-suspensioon tehnoloogia (HMO), mis aitab filtritesse kogunevaid

radionukliide lihtsamini filtritest välja pesta – selle tulemusel ei muutu radionukliidide kontsentratsioon

filtrites liiga suureks. Samas ei ole selle tehnoloogia tööstusliku tootmise katsetused lõpule viidud.

Milliseks kujuneb Cm-V veehaarde veetöötlusjaamade tulevikupraktika, selgub, kui on lõppenud

uuringud uue raadiumi ärastamistehnoloogia kasutamiseks vee tööstuslikus tootmises.

Veetööstuse NORMide turupõhised taaskasutusvõimalused tõenäoliselt puuduvad. Materjal võiks

potentsiaalselt sobida täitematerjaliks, kuid puuduvad nii ettevalmistavad uuringud ja

kiirgusohutushinnangud kui ka potentsiaalselt huvitatud osalised, arvestades, et jäätmetekitajaid on palju,

kogused on väiksed ja materjalitüübid erinevad.

Üks aga on kindel – uue veetöötlusjaama ehitamisel tuleb eelistada vee puhastamiseks testitud

tehnoloogiad, mis võimaldavad minimeerida ja/või vältida NORM-jääkide teket, et vähendada tõenäosust

tulevikus NORM-jäätmete tekkeks.

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine

Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise

protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud

keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane.

Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide

kogus 2017. aasta lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. aastal tekkiv prognoositav

kogus on 72 t. Aastateks 2019–2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel,

et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk

ohutustatud.

Ettevõte on analüüsinud tehnilisi lahendusi NORM-jääkide ohutustamiseks kohapeal, mille kohta on

koostatud NORM-jäägi ohutustamise kava. Eesmärk on vabastada NORM-jääk kiirgusseaduse nõuete

kohaldamisest selle ringlusse võtmiseks täitematerjalina kohaliku sadama ehitamisel. Selleks segatakse

NORM-jääk põlevkivituhaga, et viia NORM-jäägis sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon

nii madalale, et see vastaks radionukliidide vabastamistasemetele, ning teiseks viia NORM-jäägis

sisalduvate raskmetallide sisaldus nii madalale, et saadud materjali saab kasutada sadamas

täitematerjalina. NORM-jäägi ohutustamiseks eeltoodud viisil on ettevõttel vaja ehitada täiendavad

rajatised põlevkivituhaga segamiseks ning hankida ja muuta keskkonnakasutusega seotud lube. NORM-

jäägi ohutustamiseks peab ettevõte tõendama põlevkivituhaga lahjendatud NORM-jäägi kasutamist

sadama ehituses. Ettevõtte 2018. aastal esitatud kiirgustegevusloa taotluses toodud NORM-jäägi

ohutustamise kava on rakendatav perioodil 2019–2024, mil planeeritakse ohutustada kogu NORM-jääk.

Kuigi NORM-jäägi väljaviimine Eestist tegevuskava ajakohastamisel pole hetkel aktuaalne, jätkab

ettevõte siiski NORM-jääkide ohutustamiseks eksportimisvõimaluste leidmist. Kui NORM-jäägi

ohutustamise kava realiseerimisel tekivad tõrked, siis NORM-jäägi ohutustamise alternatiivne lahendus –

NORM-jäägi väljaviimine – vähendab võimalust NORM-jäägi kestvaks kogumiseks, mis omakorda peab

aitama vähendada NORM-jäätmete tekke tõenäosust ja sellest tulenevalt NORM-jäätmete käitlemisega,

sh lõppladustamisega, seotud probleeme.

Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus

Tsemenditööstuse jäätmed on leidnud pikka aega kasutust tee-ehituses tee sideainena. Ettevõte näeb

kasutusvõimalusena ka happeliste muldade lupjamist. Kuigi klinkritolmu hakati lubiväetisena kasutama

juba 1960datel aastatel, keelati selle põldude väetamiseks kasutamine 2005. aastal põllumajandusministri

määrusega, kui selgus, et tsemenditootmisel alternatiivkütuse kasutamisel tekkivas klinkritolmus ületas

46

raskmetall plii kehtestatud piirnormi (100mg/kg). Arvestades uut teadmist klinkritolmus sisalduvast

Pb-210, tuleb enne väetise turule laskmist teha uued radioloogilised mõõtmised lõpptootele, et olla kindel,

et väetisesegus sisalduv Pb-210 on alla väljaarvamis- ja vabastamistaset.

Keskkonnaamet on palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessis klinkritolmu

käitlemise ja selle ladustamise kohta prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes

tegevusvaldkondades. Samuti tuleb klinkritolmust määrata Po-210 kontsentratsioonid.

5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed

jäätmed

Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiealiste radionukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid

toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need

radionukliidid lastakse kanalisatsiooni. Pikema poolestusajaga radionukliidid (päevad) kogutakse eraldi

mahutisse ning vabastatakse pärast lagunemist allapoole vabastamistasemeid. Haiglates kasutusel olevad

kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale

ASile A.L.A.R.A., kes need sõltuvalt radionukliidist ja aktiivsusest vaheladustab ja vabastab või

lõppladustab.

5.10 Jäätmete lõppladustamine

Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid,

sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus.

Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal,

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses,

meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3000 m3 madal- ja

keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile

on kombinatsioon maa-alusest šaht-tüüpi ja maapinna lähedale rajatud lõppladustuspaikadest.

5.10.1 Maa-alune lõppladustuspaik

Kuna Eestis olemasolevate ja tekkivate keskaktiivsete jäätmete aktiivsus on piisavalt suur, siis tuleb need

ladustada maa-aluses lõppladustuspaigas. Sellisteks jäätmeteks on kinnised kiirgusallikad, keskaktiivsed

ja pika poolestusajaga jäätmed ning reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus demonteeritavad

reaktorianumad. Lõppladustamist vajavate jäätmete kogus on suhteliselt väike ja seetõttu on selleks

sobivaim šahti-tüüpi lõppladustuspaik. Kavandatud šahti sügavus on umbes 50 meetrit ning välisläbimõõt

10,4 meetrit (sisediameeter 9,4 m). Jäätmeid kavandatakse lõppladustada 30–50 meetri sügavusel. Šahti

vooderdis võib olla valmistatud kokkupandavatest raudbetoonist detailidest (segmentidest) või kohapeal

valatud betoonist. Välimised seinad kaetakse täiendavalt kvaliteetse läbitungimatu betoonikihiga (katte

minimaalne paksus on 0,5 m), mis moodustab betoonbarjääri. Alusplaat on valmistatud samast betoonist.

Jäätmepakenditega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga. Tagasitäiteks ning katteplaadi rajamiseks

soovitatakse kasutada poorset gaasi läbilaskvat betooni ja selle peal kasutatakse gaasi läbilaskva kattena

tihendatud liiva/bentoniidi segu. Liiva-/bentoniidikihi paksus ei tohi jääda alla 5 meetri. Šahti mahutavus

on ligikaudu 1400 m3. Selline maht on piisav kõigi šahtis ladustamist vajavate konditsioneeritud jäätmete

lõppladustamiseks (u 900 m3, koos u 70 m3 varuga). Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige on

toodud joonisel 3.

47

Joonis 3. Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige

5.10.2 Maapinnalähedane lõppladustuspaik

Madalaktiivsete ja lühikese poolestusajaga jäätmete lõppladustamiseks Eestis on sobiv rajada kahest

raudbetoon sektsioonist koosnev maapinnalähedane lõppladustuspaik, mis asub maapinnal või madala

niiskustasemega pinnases. Sektsioonide kavandatud sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m (ühe sektsiooni maht

on u 1125 m3). See on piisav kõikide sellist tüüpi ladustuspaigas ladustamiseks sobivate konditsioneeritud

jäätmete mahutamiseks (u 2100 m3, koos u 60 m3 varuga). Parim geoloogiline keskkond sellisele

ladustuspaigale on madala niiskusetasemega ja heade imendumisomadustega pinnas, mis võimaldab

tõhusalt vee dreenimist ilma radionukliidide levikuta keskkonda.

Joonisel 4 on toodud suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige.

Joonis 4. Suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige

Lõppladustamiseks sobivad mitut liiki jäätmepakendid: standardsed betoonist või metallist konteinerid,

suured betoonkonteinerid ning kokkupressitud või betoneeritud jäätmeid sisaldavad vaadid. Tööperioodi

ajal on lõppladustuspaik varustatud kraanaga ning kaetud ajutise katteehitisega. Katte ülesandeks on

48

kaitsta avatud sektsioonis asuvaid jäätmepakendeid ilmastikumõjude eest ja seeläbi vältida võimalikke

lekkeid.

Jäätmed paigutatakse ladustuspaika sektsiooni pealmise osa kaudu. Pakendid saab paigutada vertikaalselt

või horisontaalselt. Pakenditevahelised tühimikud ja avad täidetakse betooniga. Sektsiooni peale

paigaldatakse/valatakse betoonplaat, kui sektsioon on täitunud.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaikade disainimisel on lähtutud kolmeastmelise kaitse

kontseptsioonist. Esmase kaitse radioaktiivse saaste keskkonda jõudmise takistamisel annab

jäätmepakend. Teise kaitse moodustavad raudbetoonist seinad ja kolmanda kaitse paiga geoloogia

(näiteks savikiht). Võimaliku lekke kiireks avastamiseks on sektsioonide alla rajatud vaatlustunnelid, kus

tehakse regulaarset seiret.

Jäätmete sektsiooni paigutamise ajal kaitseb sektsiooni katteehitis. Sellegipoolest võib sektsioonidesse

sattuda vähesel hulgal vett. Seega tuleb vajaduse korral rajada vee kogumissüsteemi. Nõrguv vesi voolab

vaatlustunnelites asuva torustiku kaudu spetsiaalsesse roostevabast terasest mahutisse. Mahutisse

kogunenud vett pumbatakse regulaarselt välja ning tehakse seiret. Vett saab koguda ja seirata

lõppladustuspaiga lõpliku katte paigaldamiseni või aktiivse institutsionaalse kontrolli perioodi (järelseire)

lõpuni. Seejärel tuleb mahuti täita betooniga ning vaatlustunnelid ja toru betooni või bentoniidiga

nõuetekohaselt sulgeda.

49

6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga

sulgemisjärgsed plaanid

Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotlemisel peab taotleja esitama radioaktiivsete jäätmete

käitlemiseks, vahe- ja lõppladustamiseks andmed käitlemise või ladustuskoha lõpliku sulgemise viiside

kohta. Ladustuskoha sulgemine on igasuguse tegevuse lõpetamine pärast kasutatud tuumkütuse või

radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamiseks ettenähtud rajatisse, kaasa arvatud lõplikud

insenertehnilised või muud tööd, et rajatis saavutaks pikaajalise ohutuse seisundi. Lõppladustamine on

radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta või selleks

ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Seega radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiskoht on

rajatis, millesse ladustatud radioaktiivseid jäätmeid välja ei võeta. Lõppladustuskoha täitumisel

radioaktiivsete jäätmetega see suletakse. Ladustuskoha sulgemine on kiirgustegevus ja selleks tuleb

taotleda kiirgustegevusluba, kus määratakse sulgemistingimused. Ladustuskoha sulgemiseks esitatakse

kiirgustegevusloa taotlusega muu hulgas:

1) sulgemiskava;

2) andmed planeeritud radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsuse kohta;

3) planeeritud jäätmepakendite arv ja jäätmepakendite iseloomustus;

4) sulgemisjärgse ligipääsu piiramise meetmete kirjeldus;

5) sulgemisjärgse kiirgusseire vajaduse ja ulatuse prognoos;

6) radionukliidide keskkonda sattumise piiramiseks kavandatavate meetmete kirjeldus;

7) käitluskoha projekteerimise ja muude asjakohaste dokumentide säilitamise kavad;

8) lõppladustuspaiga sulgemise kiirgusohutushinnang.

Samuti sätestab kiirgusseadus, et pärast radioaktiivsete jäätmete käitluskoha sulgemist säilitab

Keskkonnaamet dokumendid radioaktiivsete jäätmete käitluskoha asukoha, selle projekteerimise ja

radioaktiivsete jäätmete inventuuri kohta tähtajatult; korraldab vajaduse korral kiirgusseiret ja

ligipääsupiirangu kontrollimist ning korraldab sekkumist, kui seireandmete põhjal või kontrollimisel

tuvastatakse radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. Siiani ei ole olnud vajadust sulgemisjärgsete

tingimuste täpsemaks lahtikirjutamiseks õigusaktides, kuna Eestis puudub lõppladustuspaik ning juba

ainuüksi selle rajamiseks tuleb ilmtingimata täiendada ka kehtivaid õigusakte.

Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad

lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam

lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinna lähedale rajatud

lõppladustuspaikadest. Eesti radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik peab olema valmis aastal 2040.

Kuigi maapinnalähedased lõppladustuspaigad on kasutusel mitmes riigis, on kogemusi nende sulgemiseks

vähe. Tuginedes IAEA juhendile, võib sulgemistegevus kesta kuni 20 aastat. Lõppladustamiskoha

plaanimisel ja disainimisel tuleb koostada ka esmane sulgemiskava. Selle eesmärgiks on vähendada

sulgemisega kaasnevaid kulusid. Eeltoodu põhjal on vaja paralleelselt tegeleda õigusaktide täiendamise

ja väljatöötamisega nii lõppladustuspaiga rajamiseks kui ka selle sulgemiseks.

Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega samal ajal

toimub samas peahoones asuva ja seni kasutusel olnud radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga

lammutamine. Vaheladustuspaigas asunud jäätmed on selleks ajaks paigutatud lõppladustuspaika. Paiga

dekomissioneerimisaegsed ja -järgsed tingimused, sh seire, määratakse tegevuslubades, mille

väljastamine toimub hiljemalt 2040. aastal. Sisendi selleks annavad aastal 2023 valmivad uuringud.

50

Aastaks 2040 rajatud lõppladustuspaiga kasutusaeg ja aktiivse institutsionaalse kontrolli periood

(järelseire) määratakse tegevuslubades, mille väljastamine toimub hiljemalt 2027. aastal. Sisendi selleks

annavad aastal 2023 valmivad uuringud, misjärel on samuti võimalik hinnata lõppladustuspaiga

sulgemisega kaasnevaid kulusid.

51

7 Teadus- ja arendustegevus

7.1 Lähtekohad

Teadus- ja arendustegevuse (TA) korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumite ülesandeks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas oma valitsemisalale tarviliku teadus-

ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, arvestades evalveerimise tulemusi ning

nendega kaasnevaid hinnanguid ja soovitusi. Sama lõike punkti 2 kohaselt on ministeeriumite ülesandeks

nii riiklike kui ka oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise

korraldamine.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“

määrab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise suunad, mille alusel saab seda

tegevusvaldkonda juhtida, avalikke rahalisi vahendeid rakendada ning riigi konkurentsivõimet ja elanike

heaolu kasvatada.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused

tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.

„Teadmistepõhine Eesti“ seab Eestile neli olulisemat alaeesmärki:

• Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine;

• teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides;

• teadus- ja arendustegevus muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks (nutikas

spetsialiseerumine);

• Eesti on rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonialases koostöös aktiivne

ja nähtav.

7.2 TA korraldus Keskkonnaministeeriumis

Ministeeriumite roll ühiskonna vajaduste määratlemisel on suurenenud ning ministeeriumisisene ja -ülene

koordineerimistegevus riigile vajaliku TA tellimisel on kasvanud. Teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni (TAI) poliitikat tuleb käsitleda majanduslike, ühiskondlike ja keskkonnaalaste eesmärkide

saavutamise vahendina. Nagu toob välja Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia

„Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ SWOT-analüüs, siis on Eestis probleemiks „ebaühtlane

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse juhtimise ja koordineerimise võimekus ning ministeeriumide

väike roll ühiskonna vajaduste määratlemisel“.

Nõrkade külgedena, mille lahendamisele võiks Keskkonnaministeerium kaasa aidata, tuuakse samas

analüüsis välja veel koordineerimisprobleemid, [uurimistööde] killustatus, TA rahastamise statistika ei

toeta valdkondlikku juhtimist ning väga domineeriv projekti-, mitte tulemus- ja kvaliteedipõhisus;

riigisisestele teemadele keskendumine, vähene suunatus väljapoole, võimetus suurtes asjades

(strateegilistes valikutes) kokku leppida.

Keskkonnavaldkonna ees seisvate probleemide ja väljakutsete hulk, keerukus ning komplekssus on

kasvanud nii Eestis kui ka kogu maailmas, seetõttu on edukaks praktikaks investeerimine TAIsse,

soodustades seeläbi teadustöö mõju riiklike huvide tagamisel ning otsuste vastuvõtmisel.

Keskkonnaministeeriumi TAI tegevuse eesmärk on tagada puhas keskkond ning loodusvarade kestlik

kasutamine, töötades TA kaudu välja paremaid lahendusi, tehnoloogiaid ning protsesse ning levitades ja

soodustades nende kasutuselevõttu.

52

Sellest lähtuvalt keskendub Keskkonnaministeerium peamiselt kolmele teadussüsteemi ja teaduse arengut

toetavale tegevusele, mille raames rahastatakse ja koordineeritakse ministeeriumi teadus- ja

arendustegevust:

1. Valdkondlikud rakendusuuringud, mis on vajalikud teaduspõhise sisendi andmiseks poliitika

kujundamisele ja õigusloomele.

Tegevuse eesmärk on suurendada KeMi rolli ja tugevdada suutlikkust keskkonnavaldkonna teaduse

suunamisel ning teadustegevuse korraldamisel, (rakendus)uuringute tellimise ning rahastamisvahendite

suunamise kaudu. Tegevuse rakendamise tulemusel on Keskkonnaministeeriumil olemas teaduspõhiste

otsuste tegemiseks, poliitika kujundamiseks, õigusloomeks ja riiklikuks järelevalveks vajalik

teaduspõhine sisend.

Vajalikud on uuringud, mis toetavad inimeste ja looduskeskkonna kaitset ioniseeriva kiirguse kahjustava

mõju eest. Teadus- ja arendustegevust kiirgusohutuse valdkonnas on põgusalt kajastatud kiirgusohutuse

riiklikus arengukavas. Arvestades Eesti riigi väiksust ja asjaolu, et Eestis ei ole tuumakäitisi ning tulevikus

tekkivate jäätmete voog on tagasihoidlik, puudub Eestis eraldi dokument, mis sätestaks teadus- ja

arendusteemad radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas. Võttes samas arvesse KORAKi

rakendusplaani, võib selle alusel väita, et peamised sellealased teemad teadus- ja arendusvaldkonnas on

järgmised:

● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta kiirgajate

määramiseks;

● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine;

● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia ala teadus- ja arendustegevuse toetamine.

2. Rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja rahastamine, sh ühise

kavandamise algatused (JPI), ERA-Net projektid ning muud rahvusvahelised teaduskoostööprojektid.

Tegevuse eesmärk on edendada rahvusvahelist TAI-alast koostööd, toomaks lisandväärtust kohalikku

teadus- ja arendustegevusse ning osalemaks ühiste keskkonnaprobleemide lahendamises. Tegevuse

rakendamise tulemuseks on Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelise koostöö võime suurenemine,

mis väljendub Eesti teadlaste osalusega rahvusvaheliste koostööprojektide ning koostööprojektide põhjal

ilmunud teaduspublikatsioonide arvus. Eesti teadlaste osalemine rahvusvahelistes

teaduskoostöövõrgustikes võimaldab saada kogemusi ja uusi teadmisi ning aitab rahvusvahelistes

uurimisrühmades osalemise kaudu arendada ka vastavaid teadusvaldkondi Eestis. Keskkonnateadlastele

on oluline senisest enam osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös, sest rahvusvahelistes võrgustikes

osalemine annab teadlastele (laiemalt võttes seeläbi ka tootjatele, töötlejatele, nõustajatele,

poliitikakujundajatele) kogemusi ja teadmisi, mis on olulised professionaalseks arenguks, ning aitab

piiratud ressursside tingimustes tagada teadustegevuse kvaliteeti.

Horisont 2020 sisaldab kiirgus- ja tuumaohutusega seotud tööprogrammi „Euratom Research and

Training Programme (2014–2018)“. Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ hõlmab täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse

teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–2025. Uues programmis jätkatakse praeguse programmi

peamisi teadustegevusi ja laiendatakse teadusuuringuid ioniseeriva kiirguse kasutamiseks muudes

valdkondades kui energeetika (näiteks tervishoiu ja meditsiinitehnika valdkondades). Programm sisaldab

veel teisi sama olulisi ülesandeid: kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja

lõppladustamise võimaluste edendamine ning kiirgusega seotud hädaolukorraks valmisoleku toetamine.

53

Programm võimaldab tuumateadlastel osaleda haridus- ja koolituskavades, toetades nende liikuvust Marie

Skłodowska-Curie meetmetest.

3. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja inimressursi arendamine.

Riik on hetkel olukorras, kus paljude teemade kohta ei ole alusuuringuid või on vastavaid teadlasi nii

vähe, et nende ülekoormatuse tõttu pole riigil võimalik saada kvaliteetseid teaduslikke andmeid. Samas

on teadusasutused teadmatuses riiklikest prioriteetidest ja huvidest ning neil pole teada, kuhu suunas oma

teadlaste järelkasvu suunata. Olles teadvustanud oma TAI vajadused, saab KeM TAI poliitika kaudu

(nt rahastamispõhimõtted, õiguslikud alused, hanked jms) suunata TA asutuste ja ettevõtete

käitumisrutiine ja prioriteete selliselt, et ka neil on huvi ja võime panustada KeM TAI eesmärkidesse

(analüütiline võimekus, koostöö jne).

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas on Eesti teadus- ja arendustegevus välja arendamata. Selle

probleemi lahendamiseks tuleks kasvatada Eesti tipptasemel kiirgusalase teadus-arendustegevuse võimet,

rakendades seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. Tegevuse keskmes on TA inimressursi

arendamine valdkonnas, et tagada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel

juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Esimese sammuna tuleks

koostöös asjakohaste Eesti ülikoolidega lisada keskkonnateemalistesse õppekavadesse kiirgusohutust

käsitlev loengukursus, mis pakub kõikidele tudengitele esimestel kursustel ülevaate hetkeolukorrast

vastavas valdkonnas, käimasolevatest teadusprojektidest, teadustöö meetoditest jmt. Sellega antakse

kõigile lõpetajatele elementaarne teaduslik kirjaoskus ja pakutakse nutikamatele tudengitele võimalust

jätkata õpinguid vastavas valdkonnas.

7.3 Rahastusinstrumendid

Teadus- ja arendustegevuses lähtutakse võimalikest rahastusallikatest, mida omakorda võib jagada kolme

gruppi:

● riiklik teadusrahastamine;

● rahvusvahelised rahastusvõimalused (sh tõukefondid);

● osalejatepoolne rahastus.

7.3.1 Riiklik teadusrahastamine

Eesti teaduse ja innovatsiooni rahastamine on valdavalt horisontaalne (s.t ilma valdkondlike eelistusteta)

ja konkurentsipõhine. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärk on tagada teadus- ja

arendustegevuse riikliku rahastamise tase 1% SKP-st. Kuigi aastal 2018 oli riikliku rahastamise tase

planeeritust veel kaugel, ulatudes vaid 0,66%-ni SKP-st, siis on Vabariigi Valitsus ja teised osalised

astunud samme ja sõlminud täiendavaid kokkuleppeid rahastamise kasvuks planeeritud tasemele.

 Riigi tehtavad otsused peavad olema teaduspõhised, mistõttu rahastab teadus- ja arendustegevust

SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse

tugevdamine“ (RITA) kaudu, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel

suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimet teha ühiskondlikult olulisi uuringuid. Programmi

kaudu rahastab ETAG Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaalmajanduslike eesmärkidega

rakendusuuringuid. Programm kestab 2022. aasta lõpuni.

 Lisaks rahastatakse rakendusuuringuid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK)

eelarvest. KIK on finantsasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte neljast allikast: Eesti Vabariigi

keskkonnatasudest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest, Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust

54

Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüügist. Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud –

kui esimestel tegutsemisaastatel anti valdavalt toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel on

välisabiprojektide maht need märkimisväärselt ületanud.

Viimastel aastatel on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal elluviidud projektid saanud rahastust

KIKist. Näiteks on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil tänu

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastusele valminud mitu teaduslikku uuringut, sh:

1) 2015. aastal projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates

veetöötlusjaamades“. Valminud töö kajastab uuringu tulemusi, mis hindas esmakordselt Cm-V

veehaarde veetöötlusjaamades tekitatavaid madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid.

Uuringu eesmärgiks oli anda kvantitatiivne hinnang Cm-V veetöötlusjaamades tekkivatele

radioaktiivse materjali kogustele ning samuti karakteriseerida tekitatav radioaktiivne materjal.

2) 2017. aastal uurimistöö „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete

(NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Valminud töö

kajastab uuringu tulemusi, milles hinnati Eestis tegutsevate põlevkivitööstuse, tsemenditööstuse,

tsentraalsete katlamajade ja koostootmisjaamade ning põhjaveetoiteliste veetöötlusjaamade

kiirgusriske ning NORM-materjali teket tootmistegevuse kõrvalsaadusena. Hinnati ka maa-aluste

kaevanduste radooniohtlikkust ning ehitusmaterjalide ja nende toorainete radioaktiivsust.

 Teadustööd ja rahvusvahelises koostöös osalemist rahastab Keskkonnaministeerium ka

riigieelarvelistest vahenditest (välisvahenditest on juttu järgmises peatükis). Riigieelarvelistest

vahenditest rahastas Keskkonnaministeerium 2018. aasta uuringuid kogusummas 1 077 306 eurot.

Uuringuid tellitakse vastavalt uuringute ülevaatele ning uuringute kavale.

7.3.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused

Üks olulisem võimalus teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja

innovatsiooni rahastamisprogramm „Horisont 2020“. Selle programmi eesmärgiks on uute ideede ja

töökohtade loomine ning majanduskasvu edendamine. Programmi koondatakse kõik praegused ELi

teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid: teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime

ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevus.

Programmi kolm prioriteeti:

● Tipptasemel teadus. Eesmärk on tõsta Euroopa teaduse taset ja tagada maailmatasemel

teadusuuringute jätkumine Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks.

● Juhtpositsioon tööstuses. Eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja

innovatsiooni investeerimise kohaks, edendades ettevõtlusega seotud tegevusi.

● Ühiskonnaprobleemid. Eesmärgiks on ergutada ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajaliku

teadusuuringute ja innovatsiooni kriitilise massi saavutamist. See prioriteet kajastab „Euroopa

2020“ strateegilisi eesmärke ja ühiskonna ees seisvaid probleeme, mis paljuski on otseses seoses

põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse valdkonnaga. Prioriteet hõlmab innovatsioonialast

partnerlust. Kesksel kohal on:

o tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu;

o toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, merendusuuringud ning biomajandus;

o turvaline, puhas ja tõhus energia;

o arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport;

o kliimameetmed, ressursitõhusus ja toormaterjalid;

o kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond.

55

Tegemist on juba kaheksanda raamprogrammiga. Võttes arvesse eelmiste programmiperioodide

kogemusi, on jõutud järeldusele, et programm „Horisont 2020“ peab olema atraktiivne tipptasemel

teadlastele ja innovaatilistele ettevõtetele. See omakorda nõuab eeskirjade ja menetluste

lihtsustamist. Programmi „Horisont 2020” lihtsustamisel on kolm põhieesmärki:

- vähendada osalejate halduskulusid;

- kiirendada kõiki taotluste ja toetuslepingutega seotud menetlusi;

- vähendada finantsvigade määra.

Programmis on kiirgus- ja tuumaohutusega seotud teemadel eraldi tööprogramm (Euratom

Research and Training Programme), mille alusel toimuvad konkursid rahastuse saamiseks. Kõige

ajakohasem tööprogrammi versioon on koostatud 2018. aasta kohta.

Lisaks tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätme käitlemise ja kiirguskaitsega seotud uuringutele toetab

2018. aasta tööprogramm uuringuid, mis on seotud tuumarajatiste kasutuselt kõrvaldamisega,

innovatsiooni ning hariduse ja koolituste edendamisega. Sellest lähtuvalt peavad kõik Research and

Innovation Action (RIA) tüüpi projektid panustama vähemalt 5% kogu eelarvest doktorantidele,

järeldoktorantidele ja praktikantidele.

Tegevuste puhul on teretulnud koostöö kolmandate riikidega ning kiirgusohutusega tegelevate

rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on tervitatav projektitulemuste kasutamine

teaduspublikatsioonides.

Eesti ei pruugi olla valmis ise mõnda konsortsiumit juhtima ning taotluse ettevalmistamist

korraldama, kuid kindlasti on võimeline osalema ühisprojektides.

 Keskkonnateemalised rakendusuuringud saavad toetust INTERREG programmist. INTERREG

programmid ergutavad liikmesriikidevahelist koostööd. Üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada

riigipiiride mõju võrdsema majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamiseks kogu

Euroopa Liidu territooriumil. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene,

Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja

URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks.

 Euroopa majanduspiirkonna programm on Liechtensteini, Islandi ja Norra toetus Euroopa

Majanduspiirkonna majanduslikku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ning kahepoolsete suhete

tugevdamiseks doonor-ja abisaajariikide vahel. Perioodil 2014–2021 on Eestis kuus toetusprogrammi:

konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse,

kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkonnas.

 Tõukefondid. Euroopa Liit soovib tasakaalustada ja ühtlustada liikmesriikide arengut, et suurendada

Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Seetõttu jagatakse

liikmesriikidele tõukefonditoetust, mida pakuvad Euroopa Regionaalarengu, Euroopa Sotsiaalfond ja

Ühtekuuluvusfond.

 LIFE programm on Euroopa Komisjoni finantsinstrument, millega rahastatakse keskkonnaprojekte

kogu ELis juba üle 25 aasta. See on ainuke otseselt keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis

toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist. LIFE programm aitab kaasa säästvale arengule,

strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide ja sihtide saavutamisele ning ELi asjakohastele keskkonna- ja

kliimastrateegiatele ja -kavadele.

56

Praegu osaleb Eesti teadusprojektis „LIFE Alchemia - Toward a smart & integral treatment of natural

radioactivity in water provision services“, mis kestab 2020. aasta lõpuni. Tegemist on Hispaania ja

Eesti koostööprojektiga, kus Eesti poolt on partneriteks Tartu Ülikool, AS Viimsi Vesi ja

Tallinna Tehnikaülikool ning Hispaania poolt on partneriteks kaks teaduskeskust ning üks kohalik

omavalitsus. Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada veetöötlustehnoloogia, mille tulemusena

tekib minimaalses koguses NORM-jäätmeid. Projekti on kaasatud Eesti poolt üks veetöötlusjaama

pilootjaam, Hispaania poolt kolm. Tehnoloogia kasutuselevõtu uurimine hõlmab endas veel kulu-tulu

analüüside tegemist, sotsiaalsete mõjude hindamist, elutsükli analüüsi kuni CO2 kokkuhoiuni välja.

Projekti raames on plaanis välja töötada n-ö juhenddokumenti, et töö käigus saadud teadmisi jagada

ka teistele riikidele.

7.3.3 Osalejatepoolne rahastus

Lisaks eelkirjeldatud rahastusvõimalustele tuleb teadus- ja arendustegevuseks finantsvahendeid ette näha

ka radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud organisatsioonide enda eelarvetes. See tagab teadmiste

järjepidevuse ning organisatsioonide arengu.

57

8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad

8.1 Osalised ja nende kohustused

Kiirgusseaduse kohaselt korraldab Keskkonnaministeerium kiirgusohutustegevust

Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti kaudu. Keskkonnaministeerium töötab välja kiirguspoliitikat

ning õigusloomet. Keskkonnaamet menetleb kiirgustegevuslubade ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi

litsentsi taotlusi, osutab kiirgusohutust kindlustavaid teenuseid ja nõustab järelevalvet tegevat

Keskkonnainspektsiooni, kes koordineerib ja kontrollib looduskeskkonna ja -varade kasutamist,

kohaldades seadusega määratud juhtudel riigi sunnivahendeid.

Lisaks on radioaktiivsete jäätmete käitlusesse ja sellega seotud tegevusesse kaasatud veel mitu

ministeeriumi ning nende allasutused:

● Siseministeerium vastutab oma valitsemisala asutuste poolt juhitavate hädaolukorra lahendamise

plaanide (sealhulgas ka kiirgushädaolukorra plaani) koostamise eest. Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutused Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning tuumamaterjaliga

seotud juhtudel ka Kaitsepolitseiamet osalevad hädaolukordade likvideerimisel oma pädevuse

piires.

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut ning

korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist. Ministeeriumi haldusalas asub

radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamisega tegelev aktsiaselts A.L.A.R.A.

● Rahandusministeerium korraldab riiklike vahendite eraldamist ning ministeeriumi haldusalasse

kuuluv Maksu- ja Tolliamet kontrollib kaupade vedu üle piiri ning haldab piiriületuskohtades

kiirgusmonitoride võrku.

8.2 Keskkonnaamet

Keskkonnaameti põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi:

● annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube,

kiirgustegevuslube ning muid lube ja litsentse oma pädevuse piires;

● osaleb vajaduse korral ja oma pädevuse piires keskkonnaalases õigusloomes, samuti strateegiate,

programmide ja kavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud

ulatuses;

● korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist,

aruandlust ja nende edastamist;

● peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid;

● osaleb õigusaktides sätestatud juhtudel ja viisil keskkonnamõju hindamises ja keskkonnamõju

strateegilises hindamises;

● korraldab õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret;

● korraldab elanike ja elanike vaatlusrühmade kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamist;

● teeb kiirgusega seotud laboratoorset analüüsi;

● tagab piiriülese kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö õigusaktides sätestatud korra ning

rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute tingimuste kohaselt;

● on sidepunktiks teabevahetusel Euratomi ja IAEAga;

● on riiklikuks andmekeskuseks teabe vahendamisel rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelva

katsetuste üldise keelustamise lepingu alusel;

● korraldab avalikkuse kaasamist, keskkonnaharidust ja sellest teavitamist;

58

● osaleb rahvusvahelises koostöös, koostab rahvusvahelisi projekte ja osaleb neis oma pädevuse

piires;

● informeerib Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni ning

õigusaktides ettenähtud korras avalikkust avariidest ja hädaolukordadest, mis võivad kaasa tuua

olulise keskkonnakahju;

● osaleb hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel, nende testimisel ja võimalike

hädaolukordade lahendamisel;

● korraldab keskkonnateabe- ja keskkonnaharidusalast tegevust.

8.3 Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsiooni põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi:

● teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses;

● on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks;

● peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite üle;

● korraldab keskkonnakaitse valveteenistust;

● osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste ja

kohalike omavalitsustega seaduses sätestatud ulatuses ja korras;

● osaleb hädaolukorra lahendamisel Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaanis ette nähtud

juhtudel ja ulatuses;

● arendab volituste piires koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

● lahendab märgukirjade ja avaldustega seotud küsimusi oma tegevusvaldkonnas;

● täidab teabe avalikustamise ja elanikkonna teavitamise kohustust õigusaktidega ette nähtud alustel

ja ulatuses;

● kogub keskkonnajärelevalve andmeid, analüüsib oma tegevusvaldkonna õigusaktide toimet ja teeb

ettepanekuid nende täiustamiseks, osaleb uute õigusaktide eelnõude koostamises ja

kooskõlastamises;

● osaleb riiklike programmide, arengukavade ja finantsplaanide koostamises oma

tegevusvaldkonnas;

● korraldab keskkonnajärelevalve koolitust;

● täidab muid ülesandeid, mis on talle õigusaktidega pandud.

8.4 AS A.L.A.R.A.

AS A.L.A.R.A. asutamine 1995. aastal oli tingitud vajadusest hallata ja saastusest puhastada Paldiski

endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti, mis võeti üle Venemaa Föderatsioonilt

26. septembril 1995. aastal. Sama aasta 1. novembril võeti toonaselt Tallinna Eriautobaasilt üle ka

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla, kuhu olid alates 60. aastate algusest ladustatud Eestis

paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja raviasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed. AS A.L.A.R.A.

kiirgustegevus hõlmab Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimist ning radioaktiivsete jäätmete

transporti, käitlemist ja ladustamist.

AS A.L.A.R.A. on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv 100% riigi omandis

olev äriühing, mille põhitegevus on:

● Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest

puhastamine;

59

● Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine;

● radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide väljatöötamine ja rakendamine;

● teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse

saastatuse desaktiveerimise valdkondades;

● Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja ohutu

demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine.

AS A.L.A.R.A. käitleb vedelaid ja tahkeid ning vaheladustab tahkeid madal- ja keskaktiivseid lühi- ja

pikaealisi radioaktiivseid jäätmeid. Kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid ei käidelda ega ladustata.

AS A.L.A.R.A. hallata on Paldiski objekt ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (milles olnud

radioaktiivsed jäätmed on viidud edasiseks käitlemiseks Paldiskis asuvasse radioaktiivsete jäätmete

käitluskeskusesse). Paldiski objekti peahoones asub lisaks käitluskeskusele ka vaheladustuspaik

(kasutusel alates aastast 1997) ja kaks sarkofaagi, mis sisaldavad dekomissioneerimata reaktorisektsioone.

8.5 Kiirgustegevusloa omajad

Kiirgustegevuslube on Eestis ligikaudu 600, millest radioaktiivse ainega seotud tegevuseks väljastatud

load moodustavad umbes 10%. Loa omaja õigused ja kohustused on sätestatud kiirgusseaduse ning selle

alusel välja antud määrustega. Võttes arvesse kiirgustegevuslubadega seotud seadusraamistikku, siis on

loa andjal ehk Keskkonnaametil õigus ja võimalus täiendavate tingimuste sätestamiseks

kiirgustegevusloas.

8.6 Kvalifitseeritud kiirgusekspert

Kiirgusseadus sätestab kvalifitseeritud kiirguseksperdi mõiste järgmiselt: kvalifitseeritud kiirgusekspert

on isik, kellel on asjakohased teadmised ja väljaõpe dooside hindamiseks ja inimeste nõustamiseks, et

tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nõuetekohane toimimine. Kvalifitseeritud kiirgusekspert

nõustab kiirgustegevusloa omajat kiirgusohutuse tagamisel ja kiirgustöötajate tervise kaitsmisel.

Kiirgusseaduse järgi tohib kvalifitseeritud kiirguseksperdina tegutseda ainult sellekohast litsentsi omav

füüsiline isik.

8.7 Vastutuse jaotus

Kehtivad õigusaktid ei sätesta täpselt vastutuse jaotust radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning see võib

põhjustada segadust. Täpsustamist vajavad osaliste kohustused ning vastutused. Lisaks on Euroopa Liidus

jõustunud mitu õigusakti, mis panevad omakorda täiendavaid kohustusi Eesti riigile ning ka nende

kohustuste täitmiseks on vaja kohustused täpsemalt sätestada. Nii kiirgusohutuse tagamist kui ka

radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist lihtsustab asjakohaste protseduuride ning juhendmaterjalide

väljatöötamine. Näiteks on omanikuta kiirgusallikate ohutuse tagamiseks koostatud juhendmaterjal

„Leitud kiirgusallikatest teavitamine“.

On ette näha, et seoses radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tekib Eestis täiendav koormus – tehakse

ettevalmistusi lõppladustuspaiga rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamiseks ja

vabastamiseks. Võttes arvesse nii Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kiirgusosakonna kui ka

ASi A.L.A.R.A. koormatust ning radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud teemade keerukust, siis on

otstarbekas koolitada praeguste, juba teatud kogemustega töötajate hulgast spetsialiste juurde. See toob

kaasa täiendava tööjõuvajaduse. Näiteks Keskkonnaameti kiirgusosakond vajab vähemasti kahte

spetsialisti, kes edaspidi tegeleksid peamiselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise teemadega. Selleks oleks

aga kiirgusosakonda vaja juurde inimesi, kes võtaksid üle nende töötajate muud töökohustused.

60

8.8 Tulemusnäitajad

Tegevuskava täitmise peamised tulemusnäitajad ja tähtajad kronoloogilises järjekorras on järgmised:

Jrk

nr

Tulemusnäitaja Tähtaeg,

aasta

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu koostamine ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud.

2019

2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamine on algatatud.

2019

3. NORM-jääkide ja -jäätmetega seotud õigusaktide täiendamine. 2020

4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud – jäätmed on hoidlast

eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks

kasutamiseks.

2022

5. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud keskkonnauuringud

on tehtud.

2023

6. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud

keskkonnauuringud on tehtud.

2023

7. Tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud. 2027

8. Valminud on radioaktiivsete jäätmete lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks

ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks

hoiustamiseks.

2040

9. Kasutusluba lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks on väljastatud. 2040

10. Tegevusload reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on väljastatud. 2040

11. Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on töödeldud ja

pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on lammutatud seni kasutusel

olnud vaheladustuspaik.

2050

Tabelis 6 on toodud planeeritavad tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, elluviimise aja ning

kuludega, sh tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga kuni aastani 2050. Tegevuste kulud

tagatakse võimaluse korral riigieelarve ning vajadusel välisfinantseerimise vahenditest.

61

Tabel 6. Planeeritavad tegevused ja tulemused koos vastutajate, täitjate, elluviimise perioodide ning kuludega, sh tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga

(KeM – Keskkonnaministeerium; MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; HTM – Haridus- ja Teadusministeerium; SiM – Siseministeerium; KA – Keskkonnaamet;

KKI – Keskkonnainspektsioon; PA – Päästeamet; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; MTA – Maksu- ja Tolliamet; UT – Tartu Ülikool)

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi- vastutaja

Täitja(d) Elluviimise algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

EA liik

1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine

1.1. Riigi võimekuse suurendamine töötajate spetsialiseerumise ja koolitamise tulemusena

Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja ASi A.L.A.R.A. töötajate järjepidev koolitamine

KeM; KA KeM; KA; KKI; AS A.L.A.R.A.

2020-2050 40 360 400 400 RE

1.2. Õigusloome analüüs ja õigusaktide täiendamine

Uute oluliste nõuete lisamine õigusaktidesse, sh ladustuspaiga kasutuselevõtuks, radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse ja käitluskohtade keskkonnaseire tingimuste, miinimumturvanõuete, füüsilise kaitse nõuete täpsustamine ja kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamine, NORM materjalide, -jääkide ja -jäätmete sätete lisamine ja täiendamine

KeM; MKM MKM; AS A.L.A.R.A., KeM; KA,

2015-2050 0 0 0 0 RE

1.3. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine

Toimub pidev juhtimissüsteemi parendamine tagamaks radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist.

AS A.L.A.R.A. AS A.L.A.R.A. 2018-2050 (pidev)

22 70 91 105 RE

1.4. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine

Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. Seireprogrammide täitmine ning vajaduse korral seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

1510 4189 5342 6165 RE

1.5

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine

Planeering ja KSH on algatatud. RM RM, KeM, MKM, KA, AS A.L.A.R.A.

2019 10 0 0 0 RE

62

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi- vastutaja

Täitja(d) Elluviimis e algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

EA liik

1.6.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine

Tehakse paiga asukoha valiku uuringud, nagu tektoonilise omapära kaardistamine, seismiline analüüs, maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs, maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud, hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste tingimuste uuring, keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne), sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne.

RM RM, KeM (KA), AS A.L.A.R.A.

2019-2023 1658 1006 0 0 RE/välisfin

1.7. Tegevuslubade taotlemine lõppladustuspaiga rajamiseks

Tegevusload on väljastatud ladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2023-2027 0 596 0 0 RE

1.8. Lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine

KMH tulemustelt lähtuvalt on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2027-2040 0 11167 27857 0 RE/välisfin

1.9. Kasutusloa taotlemine lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks

Kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja lõpphoidla kasutuselevõtt.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2039-2040 0 0 1846 0 RE

1.10. Rajatud lõppladustuspaiga haldamine

Lõppladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. Seireprogrammide täitmine ning vajaduse korral seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2041-... (pidev)

0 0 0 3630 RE

1.11

Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise KMH algatamine

KMH on algatatud. KeM KeM, MKM, AS A.L.A.R.A.

2019 10 0 0 0 RE

1.12.

Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine

Tehakse uuringud, nagu Paldiski objekti peahoone seisukorra insenertehniline uuring, reaktorisektsioonide radioloogiline uuring, reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring jne.

MKM MKM, KeM (KA), AS A.L.A.R.A.

2019-2023 2408 1008 0 0 RE/välisfin

1.13. Tegevuslubade taotlemine reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks

Tegevusload on väljastatud reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Selle tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks, sh on soetatud lammutamiseks vajalikud seadmed.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2027-2040 0 3523 8746 0 RE

63

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi- vastutaja

Täitja(d) Elluviimis e algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

EA liik

1.14. Reaktorisektsioonide dekomissioneerimine

Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on lammutatud seni kasutusel olnud vaheladustuspaik.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2040-2050 0 0 0 31219 RE/välisfin

1.15. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine

Hoidla on ohutustatud – jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on

saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2006-2022 170 0 0 0 RE

1.16.

Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine

Strateegia sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevasteks tegevusteks. Edaspidi põhineb kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle vaadetakse ja vajaduse korral täiendatakse.

RM, KeM, MKM

RM, KeM, MKM, KA, AS A.L.A.R.A.

2019-2040 70 297 300 0 RE

Maksumus kokku (tuh eurot) 5898 22 216 44 582 41 519 114215

114 215

2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine

2.1. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks

Alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali koolitamine.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2019-2029 42 144 0 0 RE/välisfin

2.2. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine

Peamised protseduurid on koostatud ja kooskõlastatud. MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2016-2019 8 0 0 0 RE

2.3.

Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine

Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete parki arendatakse järjepidevalt, mis võimaldab jäätmeid lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on soetatud lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

48 1500 1500 2000 RE

2.4. Kinniste kiirgusallikate konditsioneerimine

Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

16 56 72 86 RE

2.5. Pehmete, kokkupressimist võimaldavate, jäätmete konditsioneerimine

Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

12 51 64 76 RE

64

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi- vastutaja

Täitja(d) Elluviimis e algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

EA liik

2.6. Saastunud puidu käitlemine Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

MKM MKM; AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

8 24 31 0 RE

2.7. Saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja sulatamine

Kokkukogutud saastunud metall iseloomustatakse ja saadetakse sulatamisele. Sulatamisest järele jäänud kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

KeM/AS A.L.A.R.A.

AS A.L.A.R.A. 2019-2050 (pidev)

1123 0 0 400 RE

2.8. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine

Tagatud on omanikute kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine.

MKM MKM, SiM (PA), KeM (KA), AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

136 327 391 418 RE/KIK

Maksumus kokku (tuh eurot)

1393 2102 2058 2980

8533

3. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine

3.1 NORMide valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine

Seoses NORMide valdkonnaga on täiendatud õigusakte. KeM KeM, KeA 2019-2021 15 0 0 0 RE

3.2 NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine.

Toetatud on NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia teadus- ja arendustegevust

KeM KeM, ettevõtted 2015-2021 350 0 0 0 RE

3.5.

Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendava uuringu tegemine ning vajaduse korral töötada välja täpsustatud seiretingimused ja - nõuded.

Ehitusmaterjalide radioaktiivsus on täiendavalt uuritud, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. Vajaduse korral on sätestatud täiendavad nõuded.

KeM/KA/ MKM

KeM/KA/MKM 2015-2021 50 0 0 0 RE

Maksumus kokku (tuh eurot) 415 0 0 0 415

4. Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine

4.1. Rahvusvaheliste aruannete õigeaegne ettevalmistamine ja esitamine

Aruanded on koostatud ja esitatud õigeaegselt KeM KeM; KA; MKM; AS A.L.A.R.A.

2015-2050 (pidev)

0 0 0 0 RE

65

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi- vastutaja

Täitja(d) Elluviimis e algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

EA liik

4.2. Taustamaterjalide koostamine ja elanikkonna teadlikkuse suurendamine

Põhjalikuma mitmekeelse informatsiooni avalikustamine, kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on võimalused nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja omadustest, millised on radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, kuidas selliseid tegevusi reguleeritakse, milline on lõppladustuspaiga valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab ümbruskaudseid elanikke jne.

KeM/MK M/KA/AS A.L.A.R.A.

KeM, MKM, KA, AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

30 120 144 172 RE

4.3. Radioaktiivsete jäätmetega tegelevate ekspertide koolitamine

Koolitusmaterjalide koostamine ja täiendkoolituse korraldamine loa andjatele, omajatele ja teistele ekspertidele. Eraldi on vaja keskenduda meediakoolitamisele seoses ladustupaiga otsuse vastuvõtmisega

KeM

HTM; KeM; KA; AS A.L.A.R.A; teadusasutused, kiirgustegevusloa omajad, eksperdid

2015-2050 10 15 20 20 RE

4.4. Õppused reageerimiseks radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgushädaolukordadele

Järjepidevalt korraldatakse reageerijatele hädaolukorrale reageerimise koolitusi, mille käigus õpitakse reageerima radioaktiivsete jäätmetega seotud olukordadele

SiM/KeM SiM, KeM, MKM, PA, PPA, KA, KI, AS A.L.A.R.A.

2018-2050 (pidev)

15 50 50 50 RE

4.5. Arendustegevus radioaktiivsete jäätmete valdkonnas

Kuna selleteemalist arendustööd ei ole siiani Eestis koordineeritult tehtud, on vaja kaardistada osalised ja nende huvid. Osaliste nägemuse alusel saab kaardistada ühised huvid ning selle põhjalon hea planeerida näiteks edasist teadustegevust või siis projektide ettevalmistamist. Kohtumisi tuleb korraldada regulaarselt. See tagaks järjepideva arengu teadus- ja arendustegevuses ningsoodustab ka infovahetust.

KeM

KeM; HTM; KA; AS A.L.A.R.A; teadusasutused, kiirgustegevusloa omajad, eksperdid

2015-2050 60 60 60 60 RE

Maksumus kokku (tuh eurot)

115 245 274 302

936

Kõikide tegevuste maksumus kokku (tuh eurot)

7821 24 563 46 914 44 801

124 099

66

9 Kuluhinnang

Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenustööde tellimisega seotud

suuremad kulud. Hinnangus ei ole arvestatud kulutusi jäätmekäitleja ASi A.L.A.R.A. igapäevasele

tööjõule ning sisseostetavatele materjalidele ja teenustele seoses Paldiski ja Tammiku objektide haldamise

ja dekomissioneerimisega, milleks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot

aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku

tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas.

Jäätmete iseloomustamise, käitlemise ja lõppladustamise suuremad kulud on seotud eelkõige järgmiste

töödega:

● jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine;

● reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine;

● lõppladustuspaiga rajamine;

● saastunud metalli sulatamine;

● betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks;

● betoonkonteinerite hankimine lõppladustamiseks.

Lisakulu toob kaasa võimaliku mobiilse superpressi ja hot celli kasutamine (seadmete rent) ning osa

jäätmete põletamise teenustöö.

Kuna reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkiv jäätmekogus on samas suurusjärgus juba

olemasolevate jäätmete kogustega, siis ei ole võimalik välja pakkuda parimat lõplikku lahendust teatud

jäätmeliikide jaoks (pehmed pressitavad jäätmed, saastunud puit). Pressitavate jäätmete korral on mitu

alternatiivi:

a) mobiilse superpressi rentimine ning sellele järgnev 200 l metallvaatide kokkupressimisel saadud nn

tablettide betoneerimine;

b) jäätmete põletusteenuse tellimine ning järgnev põlemisjääkide betoneerimine;

c) jäätmete mahte ei vähendata, vaid jäätmed pakendatakse betoonkonteineritesse ja betoneeritakse.

Reaktorisektsioonidest tulevate jäätmete voog on sobiva lahenduse valikul väga oluline, sest see annab

kõikide jäätmete mahtudest ja iseloomust üldpildi, mida tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete

kogused oluliselt ei mõjuta (seda eeldusel, et Eestis ei hakata arendama tuumaenergeetikat või ei rajata

mõnda muud jäätmeid tekitavat tööstust).

Samuti eeldatakse kuluhinnangus, et nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelev ettevõte ohutustab

oma NORM-jäägid ise ning nende käitlemist jäätmetena ja lõppladustamist Eestis ei toimu.

9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine

Paldiski tuumaobjektil asuvas vaheladustuspaigas olevatest jäätmetest moodustavad mahuliselt valdava

osa Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise käigus

tekkinud jäätmed. Osaliselt on tegemist konditsioneeritud jäätmepakenditega, kuid küllaltki suure osa

moodustavad ka veel konditsioneerimata jäätmed – eeskätt saastunud ruumide ja rajatiste puhastus- ja

lammutustöödel tekkinud mitmesugused saastunud ehitusjäätmed – betoonimurd, aga ka puit, asbest jms

67

jäätmed, kasutatud polüetüleenkile, eririietus jne. Institutsionaalsed (teistelt asutustelt ja

organisatsioonidelt vastuvõetud) jäätmed, millest enamik on kinnised kiirgusallikad, moodustavad

mahuliselt tagasihoidliku osa, kuid nende arvele langeb suurem osa ladustatud aktiivsusest. Eraldi

rühmana on institutsionaalsete jäätmete seas vaadeldav metallikäitlusettevõtetelt üle võetud saastunud

vanametall, mida nagu ka desaktivatsioonijäätmeid iseloomustab suur maht ja väike eriaktiivsus. Kinniste

kiirgusallikate kohta on enamjaolt olemas piisavalt algteavet (allikate sertifikaadid vms dokumendid),

mistõttu võib väita, et need on kirjeldatud piisava põhjalikkusega ning andmed on kasutatavad nii

sisendandmetena radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga projekteerimisel kui ka ohutushinnangute

koostamisel. Probleeme on aga nii olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete, mida on vähemalt 90%

olemasolevate jäätmete mahust, kui ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimise ja Paldiski

objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tulevikus tekkivate (nn ajalooliste) jäätmete

iseloomustamisega. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et osaliselt puudub info jäätmetes sisalduvate

radionukliidide koostise ning nende aktiivsuse kohta. Nagu tihtipeale ajalooliste jäätmetega ikka,

puuduvad ka siin usaldusväärsed kirjeldusandmed jäätmete elutsükli varasematest etappidest. Veelgi

komplitseeritumaks muudab olukorra asjaolu, et kohati on olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete

korral tegu juba konditsioneeritud ja valmis jäätmepakenditega, mille kirjeldamine on oluliselt keerulisem

kui lõplikult konditsioneerimata jäätmeid. 2012. aastal koostatud analüüsis „Ülevaade Paldiski

vahehoidlas asuvate radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise võimalustest“ leiti, et võttes arvesse

piiratud ressursse ning radioaktiivsetes jäätmetes leiduvaid peamisi radionukliide, on õigustatud alustada

jäätmete iseloomustamise metoodika väljatöötamist in situ gammaspektromeetriast. Jäätmete

iseloomustamise süsteemi arendamise tulemusel aastatel 2014–2017 soetati gammamõõtesüsteem, mis

võimaldab iseloomustada – näiteks määrata jäätmete radionukliidid ja eriaktiivsused (Bq/g) – ajaloolisi

jäätmeid, mis on eelduseks nende jäätmete hilisemal vabastamisel või lõppladustamisel. Samuti koolitati

välja töötajad seadme kasutamiseks ning koostati ja testiti mõõtemetoodikad erineva konfiguratsiooniga

jäätmepakendite ning veel pakendamata radioaktiivsete jäätmete aktiivsuse, sh mõõtemääramatuse

hindamiseks, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine. Iseloomustamise

süsteemi soetamise kogumaksumus oli 0,26 miljonit eurot. Jäätmete gammaspektromeetriline

iseloomustamine algas 2017. aastal.

Järgmise etapina on vajaduse korral plaanis jätkata alfa- ja beetakiirgajate iseloomustamisega

jäätmepakendites (aastatel 2019–2029), mille maksumus on oluliselt suurem gammaspektromeetriast.

Täiendavalt tuleb märkida, et selles valdkonnas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne tehniline

areng ning lähema paari aasta jooksul võib tulla olulisi muudatusi mõõtesüsteemides ja metoodikates, sh

nende maksumuses. Seetõttu ei ole hetkel kulude prognoosimine alfa- ja beetakiirgajate

iseloomustamiseks usaldusväärne.

9.2 Reaktorisektsioonid

Reakorisektsioonide kuluhinnangu kohta on olemas ainult üle kümne aasta tagasi (2001) Technicatome-

BNFLi koostatud hinnang. Selles hinnangus on kulude poolelt lähemalt käsitletud ainult stsenaariumi,

mille järgi sektsioonid lammutatakse täielikult, kuid lammutamise käigus tehakse ainult hädavajalikud

tükeldamised ning tekkivad jäätmed/jäätmepakendid on suhteliselt suured. Sellise strateegia maksumus

oli 2001. aasta seisuga 14,1 miljonit eurot. Sama töögrupi soovitatud ja Eesti riigi valitud strateegiaks oli

50-aastase sektsioonide hoiustamise järel nende täielik lammutamine ning lõppladustamist vajavate

jäätmekoguste minimeerimine, kuid täiendavat kuluhinnangut sellele strateegiale ei tehtud.

Aastatel 2014–2015 tehtud reaktorisektsioonide dekomissioneerimise eeluuringute käigus selgus

dekomissioneerimise ligikaudne maksumus. Eeluuringutes keskenduti 2001. aastal välja valitud

sektsioonide täieliku lammutamise ja jäätmete minimeerimise stsenaariumile.

68

Eeluuringuid rahastati täies mahus, kokku u 1,14 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahenditest

(uuringud hõlmasid ka lõppladustuspaiga rajamist). Eeluuringud on aluseks edasistele tegevustele:

 2017–2025 tehakse planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et leida parim

asukoht lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt hinnatakse keskkonnamõju, et leida parim

võimalus reaktorisektsioonide lammutamiseks.

 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja

ehitamiseks.

 2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. Planeeringu ja mõjuhindamise

tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks

ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks

hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning

valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas.

 2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks. Selle

tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks, sh on soetatud

lammutamiseks vajalikud seadmed.

 2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja

lõppladustuspaiga kasutuselevõtt.

 2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine. Lisaks reakorisektsioonide lammutamisele on

töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas.

Eeluuringute kohaselt on nimetatud tööde orienteeriv maksumus kokku 89,095 miljonit eurot, milleks on

kavas kasutada välisvahendeid ja riigieelarvelist toetust.

9.3 Saastunud metalli sulatamine

Saastunud metalli sulatamise tasuvust käsitleti 2012. aasta töös „Looduslikke ja tehislikke radionukliide

sisaldavate metallijäätmete käitlemise metoodika“, millest selgus, et sulatamine on kuus korda tasuvam

käitlusviis kui pikaajaline vaheladustamine radioaktiivse lagunemise ootamiseks ja seejärel jäätmete

vabastamiseks. Hinnakalkulatsioonis arvestati eelnevaid konsultatsioone käitlejatega, jäätmete

saastemõõtmisi, jäätmete transporti, sulatamist Rootsi ettevõttes Studsvik Nuclear AB ning tagastatava

räbu käitlust. Kogukulu olemasoleva saastunud metalli sulatamiseks on 2,51 miljonit eurot. Sulatamine

on kavas perioodil 2018–2020.

9.4 Betoonisõlm

Kuna jäätmete konditsioneerimisel (v.a saastunud puidu ja pehmete jäätmete käitlemine) on

betoneerimine ainus kasutatav tehniline lahendus, siis tuleb jäätmete lõppladustamiseks

ettevalmistamiseks hankida pool- või täisautomaatne betoonisõlm. Sellise sõlmega on tagatud betooni

stabiilne kvaliteet ning võrreldes käsimikseriga betooni segamisega on ka doosid töötajatele mõnevõrra

madalamad.

Tänapäevane pool- või täisautomaatne betoonisõlm jõudlusega kuni 12 m3/h maksab

35 000–40 000 eurot. Arvestades metallijäätmete sulatamisel tagastatavate jäätmete konditsioneerimise

vajadusega, tuleb betoonisõlm hankida 2020. aastal. Pärast lõppladustamiseks vajalike pakendite

vastavusnäitajate väljatöötamist (KMH lõpuks ehk aastaks 2027) on võimalik alustada 200 l vaati

pressitud jäätmete, betoneeritud 200 l vaatide ja kõrgaktiivsete kiirgusallikate lõppladutamiseks

käitlemisega, mis väga suurel määral on seotud just jäätmete betoneerimisega.

69

9.5 Betoonkonteinerid

Tulevikus lõppladustamiseks vajaminevate betoonkonteinerite koguse hindamisel lähtuti konservatiivsest

stsenaariumist, s.t 200 l metallvaatide pressimise teenust mobiilse superpressiga ei tellita ning metalli

sulatamise kõrval muud jäätmete mahu vähendamise tehnoloogiat (põletamine) ei kasutata. Lisaks ei

soetata 200 l betoneeritud metallvaatide ladustamiseks uut tüüpi 4–6 vaati mahutavaid

betoonkonteinereid, vaid üks vaat paigutatakse ühte standardsesse 1 m3 betoonkonteinerisse, kinnised

allikad konditsioneeritakse koos varjestuskonteineritega (hot celli ei kasutata), kogu betoonimurd

betoneeritakse. Hindamisel lähtuti ainult olemasolevatest ja Tammiku objekti pindade saastest

puhastamise käigus tekkivatest jäätmetest (perioodil 2015–2022 tekib u 28 m3 saastunud betoonimurdu).

Eelnimetatud asjaolusid arvestades on olemasolevate jäätmete lõppladustamiseks vaja u 600 täiendavat

standardset 1 m3 betoonkonteinerit (aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja, et

olemasolev jäätmete vaheladustamiseks kasutatav betoonkonteiner sobib samuti jäätmete

lõppladustamiseks). Sellele lisandub veel 900–1000 m3 konditsioneerimata jäätmeid reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisest. Arvestades, et osa selliseid jäätmeid on võimalik vabastada (metall sulatamise

kaudu jne), siis tekkivate jäätmete maht väheneb, kuid hilisem konditsioneerimine betoneerimise teel

suurendab kokkuvõttes lõppladustatavate jäätmete mahu tõenäoliselt vähemalt kahekordseks

(1800–2000 m3) ning nende ladustamiseks on vaja veel u 2000 standardset 1 m3 betoonkonteinerit. Ühe

konteineri hind on u 2500 eurot ehk vajaliku koguse konteinerite hankimiseks kulub u 5 miljonit eurot.

Täiendava koguse konteinerite hankimisega on mõistlik alustada etapiviisiliselt, et vältida suuremaid

ühekordseid kulutusi.

9.6 Lõppladustuspaiga rajamine

Arvestades radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal,

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses,

meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid, vajab lõppladustamist ca 3000 m3 madal- ja

keskaktiivseid jäätmeid. Lõppladustuspaiga rajamise etapid, ajakava ja maksumus on kirjeldatud

punktis 9.2.

70

10 Rahastamisskeem Arenenud riikides, kus töötavad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade

dekomissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana

müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud

saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik on rahaliselt vastutav nende käitlemise ja ladustamise

eest.

Eestis ei ole tuumajaamu ja seetõttu pole loodud ka ühtegi jäätmekäitluse fondi. 94,5% olemasolevaid

jäätmeid on nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ning seega on nende ohutustamine riigi

kohustus. Edaspidi moodustab nende osakaal jäätmeist üle 99%, sest tulevased jäätmevood allikate

omanikelt (institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi,

kuna sinna kogunevad vahendid on sisuliselt olematud ja ebapiisavad jäätmeprobleemistiku

lahendamiseks.

Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate

ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseadus kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa

taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete

käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning vajaduse korral

deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. Jäätmekäitleja tehtud allika ohutustamise

maksumuse hinnang põhineb välja töötatud hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise

kulusid. Nimetatud kohustus on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik enda vahenditest tagama

allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise

finantseerimist, vaid pigem vähendab väga väikesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike

võrdse kohtlemise.

Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Paldiski

objekt) ja Keskkonnaministeeriumi (Tammiku objekt) valitsemisel. Objektide haldamiseks ja

dekomissioneerimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teenust radioaktiivsete

jäätmete käitlejalt ASilt A.L.A.R.A., kes on just sel otstarbel asutatud riigi äriühing. Teenuse

rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab

AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille

rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse

(ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks,

dekomissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel

kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja

lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide

arendamine jne, finantseerimiseks.

Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on jäätmekäitlusprojektide finantseerimiseks kõige

sobivam SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest

laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas

2000. aasta maikuus. Nende põhitegevus on rahastada keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest

laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste

vahendamine).

KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid valdkondi on Eestis

suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projektide põhjal ja sedasi tagada ka nende

finantseerimine.

71

Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest.

Periood 2007–2013 on lõppenud ja seetõttu tulevad kõne alla perioodi 2014–2020 vahendid. Seni on

tõukefondidest toetatud projekte nende maksumusest kuni 85% ulatuses.

Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on kolmas võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge tegevuseks, kuid

pakub ekspertide hinnanguid ja korraldab eksperdimissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast

eelkõige olukorra analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal soovituste tegemist ning võimalike

puudujääkide märkimist. Seega on IAEA-poolne võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne.

72

11 Läbipaistvuspoliitika või protsess

11.1 Kaasamine

Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide

ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute- ja ametnikekeskselt, vaid üha enam osalevad otsuste

ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Kaasamine otsuste tegemise protsessidesse

on mahukas töö ja sel on mitu vormi. Kaasamine on kui katus, mille alla informeerimine, konsulteerimine

ja osalemine koonduvad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on eriti olulised esimesed kaks:

● informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet ei

eeldata. Samas on informeerimine aga eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning

teavitatud olemisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne,

usaldusväärne, asjakohane ning kergesti arusaadav;

● konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha.

Keskkonnavallas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad kaasamist. Üks oluline vahend

läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise protsess, mis omakorda on

arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. Lisaks keskkonnamõju hindamise protsessile on

kiirgusseaduses sätestatud, et teatud kiirgustegevuse (sh radioaktiivsete jäätmete käitlemine) korral

kohaldatakse kiirgustegevusloa andmise ja muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Avatud

menetlus eeldab muu hulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma menetlusosalistele

võimaluse avaldada eelnõu või taotluse kohta oma arvamust ja esitada asjakohaseid vastuväiteid ning need

ära kuulama. Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem

kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotluse ja

kiirgustegevusloa eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne

avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise

levikuga ajalehes ja Keskkonnaameti veebilehel.

11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide

keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

● taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju;

● taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

● kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt oluliselt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on keskkonnamõju oluline,

kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH protsessi oluliseks osaks

on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamisprogrammi kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis.

73

See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja korraldama avaliku arutelu ning selleks

tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varakult huvilistele kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel

teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab lõplikule keskkonnamõju hindamise aruandele

lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise võimaluste kohta avaldatakse

Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe ka otse. Kuna radioaktiivsete

jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb nendega seotud lubade

taotlemisel läbida ka keskkonnamõjude hindamise etapp.

Lisaks tavapärasele keskkonnamõju hindamisele on eraldi ka strateegiline hindamine. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste

dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KSH aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ning

säästva arengu edendamisele. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui

kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. KSH võimaldab hilisemaid probleeme

ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KMH on sellisel

juhul juba hilisem täpsustav hindamine projekti tasandil.

KSH korraldatakse strateegiliste planeerimisdokumentide ja planeeringute koostamisel, sh planeeringu

koostamisel lõppladustuspaiga rajamiseks. Seega saab laiem avalikkus osaleda kiirgusohutuse riikliku

arengukava vms tegevuse ettevalmistusprotsessis KSH protsessi kaudu. KSH algatab, selle eest vastutab

ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk

Keskkonnaministeerium.

11.3 Informeerituse tagamine

Tagamaks avalikkuse huvide parem esindatus otsustusprotsessis, on oluline ka osaliste parem

informeeritus temaatikast. Hetkeolukorra parandamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate

infomaterjalide väljatöötamisele ning tagada info parem edastamine. Samuti on vaja koolitada meediaga

otseselt tegelevaid inimesi (nii käitlejate kui ka meedia poolelt).

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat infot on võimalik leida nii Keskkonnaministeeriumi,

Keskkonnaameti kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. kodulehelt. Samas on kõigil

nendel juhtudel tegemist suhteliselt staatilise infoga, mis tavaliselt sisaldab lühikest ülevaadet koos

viidetega õigusaktidele. Üldiselt on Eestis üllatavalt vähe käsitletud radioaktiivsete jäätmete käitlemise

temaatikat. Võttes aga arvesse avalikkuse ootusi, siis on olemas suur vajadus demonstreerida kasutatavaid

radioaktiivsete jäätmete käitlusviise, samuti on oluline demonstreerida eri tehnoloogiate otstarbekust ja

efektiivsust. Lisaks teoreetilisele taustinformatsioonile tuleks anda ka ülevaade sellealasest tegevusest

Eestis. Seega vajavad kodulehed kindlasti täiendamist ning kaaluda tasuks ka sotsiaalmeedia kasutamist.

Selline tegevus põhjustab täiendavat ajakulu, kuid võttes aluseks näiteks kodulehe tuumajaam.ee, mis

lühikese aktiivse toimimise jooksul tagas hea eestikeelse ülevaate tuumajaamast, siis võis täheldada

vähemasti noorema põlvkonna paremat suhtumist teemasse. Ka kodulehtede uuendamist tasuks eri

osalistel ühiselt planeerida ning näiteks jagada teemad omavahel ära ning kasutada siis kodulehtedel

vastastikust viitamist.

Põhisuunaks peaks olema Eesti elanikkonna teadlikkuse suurendamine. Oluline on seejuures ka üldise

kiirgusteemalise (sh radioaktiivsete jäätmete käitlejate) kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine ning

elluviimine ning enam tähelepanu tuleb pöörata ka kooliõpilaste teadlikkuse parandamisele. Seejuures on

võimalik koostöö eri osalistega, näiteks täiendkursuste korraldamine koostöös Teaduskooli või siis

teaduskeskusega Ahhaa. Kiirgust ja radioaktiivsete jäätmete käitlust tutvustavad taustmaterjalid aitaksid

mõista temaatikat ning vähendada elanikkonna hirme seoses ioniseeriva kiirgusega (sh ka radioaktiivsete

jäätmete teemaga). Taustmaterjalide ettevalmistamisel tuleb arvestada ka võimalikult erinevaid

74

sihtgruppe, näiteks kooliõpilased, radioaktiivsete jäätmete käitluskohtade ümbruse elanikud jne. Lisaks

tavapärastele trükimaterjalidele on oluline ka veebikeskkonda sobilike taustmaterjalide ettevalmistamine.

Kõige olulisem on alustuseks kindlaks määrata võimalikud sihtgrupid ning kõige sobivamad viisid

nendeni jõudmisel. Ainult headest infomaterjalidest ei piisa, kui puudub ettekujutus nende levitamiseks.

Siin võiks abiks olla eri osaliste meediaplaanide välja töötamine.

Viimastel aastatel on vähe ilmunud abimaterjali, mis puudutab ioniseerivat kiirgust. Alustuseks võiks olla

ühe huvitava näituse koostamine koostöös Ahhaa-keskusega. Näiteid ja ideid saab päris lähedalt, näiteks

Olkilouto tuumajaama külastuskeskus. Sellise ürituse paremaks korraldamiseks võiksid osalised

(Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, radioaktiivsete jäätmete käitlejad jne) ühenda jõud ning

selline ettevõtmine võiks tagada positiivse meediakajastuse.

Meedias seni kajastatule tuginedes võib julgelt väita, et olemas on ka vajadus koolitada nii ajakirjanikke

kui ka potentsiaalseid kiirgusuudiste tootjaid-vahendajaid kiirguskaitsetöötajate hulgast. Tänapäevases

infomüras väljapaistmiseks peab meediatöötajatele olema tagatud võimalikult kerge juurdepääs

informatsioonile ja võimalus asjatundlike spetsialistidega konsulteerida. Selles kontekstis on oluline nii

pädevate asutuste (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet) kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja

ASi A.L.A.R.A. kommunikatsioonistrateegia, mis aitab tagada kiire ja objektiivse infovahetuse.

75

12 Lepingud Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega

radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sh lõppladustamiseks. Arutluse all on olnud võimalik

NORM-materjalidega saastunud metalli saatmine töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki,

sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemisvõimaluse tekitamine Eestis läheks liialt

kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile pärast

materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eestis.

76

13 Juhtdokument

13.1 Sissejuhatus

2011. aastal jõustus Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja

ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis kohustab iga liikmesriiki koostama ja esitama nõukogule

riikliku programmi (tegevuskava), milles on kirjeldatud jäätmetega tegelemise olukord liikmesriigis ning

lahendused alates jäätme tekkest kuni lõppladustamiseni. Tegevuskava hõlmab riikliku radioaktiivsete

jäätmete poliitika kirjeldust, olemasolevate jäätmete inventuuri, jäätmete käitlemise ja (lõpp)ladustamise

tehnilisi lahendusi, tegevuse ajalist raamistikku, ressursse jms teemasid.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii

rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti õigusaktides. Saamaks osa rahvusvahelisel tasemel väljatöötatud

radioaktiivsete jäätmete käitlemise alasest oskusteabest ja sellealasest rahvusvahelisest koostööst, on Eesti

Vabariik ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooni ja organisatsiooniga. Väga oluline on olnud

liitumine Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. Üldlevinud põhimõtte kohaselt vastutab enamikus

riikides radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest neid tekitanud isik. See aga ei tähenda, et riigil

endal pole mingeid kohustusi radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamisega. Kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni preambulas kinnitavad

konventsiooniosalised, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise

eest vastutab lõppastmes riik. Riik peab samuti tagama kontrolli kiirgusallikate kasutamise üle, sh tagama

omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise.

Käesoleva juhtdokumendi eesmärk on anda ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikust

tegevuskavast ning selle kaudu luua huvigruppide esindajatel ühine laiapõhjaline arusaam radioaktiivsete

jäätmete temaatikaga seonduvast.

Juhtdokument sisaldab kokkuvõtet riikliku tegevuskava järgmistest osadest:

1. riiklik poliitika;

2. etapid ja ajakavad;

3. inventuur;

4. plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni;

5. kuluhinnang;

6. rahastamisskeem.

13.2 Riiklik poliitika

Põhiprintsiibid

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks

esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure:

● kontsentreerimine ja isoleerimine (kasutatakse juhtudel, kui jäätmete kogused on suured ja

aktiivus keskmine või suur);

● lahjendamine ja hajutamine (kasutatakse madalate aktiivsuskontsentratsioonide ja väikeste

koguste korral);

● viivitamine ja radioaktiivne lagunemine.

77

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on väga oluline tagada käitlemist vajavate jäätmehulkade

minimeerimine. Selleks tuleb:

● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on

võimalik;

● hoida kiirgustegevuse käigus radioaktiivse saaste levik kontrolli all, et vähendada võimalust, et

saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk;

● optimeerida komponentide töötlemise ja korduvkasutuse võimalusi;

● rakendada käitlustehnoloogiaid jäätmehulkade minimeerimiseks.

Õigusaktid

Eestis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise temaatikat kiirgusseadus ning seda

täiendavad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused. Õigusaktides on sätestatud, et

kõrgaktiivse kiirgusallika korral peab kiirgustegevusloa taotleja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes

on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika talle tagastamise kohta hiljemalt 15 aastat pärast

kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast riiki sissevedu on suurem kui

10 MBq. Lisaks tuleb igal taotlejal esitada kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise

lõpetamist, millest selgub, millisel viisil toimub tulevikus allika ohutustamine. Mõõduka ja suure ohuga

kiirgustegevuse korral peab kava olema heaks kiitnud kvalifitseeritud kiirgusekspert.

Otsuste läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine

Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide

ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute ja ametnike keskselt, vaid üha enam osalevad otsuste

ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

seisukohalt on eriti olulised:

1. informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet

ei eeldata. Informeerimine on eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning

teavitamisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne, usaldusväärne,

asjakohane ning kergesti arusaadav.

2. konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha.

Keskkonnavaldkonnas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad ka kaasamist. Üks oluline vahend

läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess, mis omakorda on

arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi

reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi

valikuks. KMH protsessi oluliseks osaks on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamisprogrammi

kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis. See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja

korraldama avaliku arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varem huvilistele

kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab

lõplikule KMH aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise

võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe

ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb

nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka KMH etapp.

78

Lepingud

Eesti on ühinenud kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

ühendkonventsiooniga, milles on sätestatud, et kui käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed

jäätmed lõppladustada riigis, kus need on tekkinud. Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste

Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sh

lõppladustamiseks. Arutatud on võimalust saata saastunud metall töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu

liikmesriiki, sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemisvõimaluse tekitamine Eestis

läheks liialt kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile

pärast materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eesti Vabariigis.

Jäätmete klassifikatsioon

Eesti õigusaktides on sätestatud radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja

üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad. Radioaktiivsete jäätmete liigid on

järgmised:

 vabastatud jäätmed – kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või

pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

 NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad

ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad

radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille

eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

 lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase

poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;

 madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed -– radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses

pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui

keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);

 madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui

madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel

lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;

 kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise

käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3.

13.3 Etapid ja ajakavad

Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka riigi

majanduslikku seisu, on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus jääb

ajavahemikku 2035–2045 (reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine).

Vajalike ettevalmistustega tuleb alustada juba lähiajal, et jagada ühtlasemalt kulusid ning arvestada, et

osa ettevalmistustöödest on väga ajamahukad (eeluuringud, keskkonnamõju hindamine, tegevuslubade

taotlemine, lõppladustuspaiga projekteerimine jne).

Olulisemad verstapostid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on:

1. olemasolevate jäätmete iseloomustamine. Aastatel 2014–2017 soetati jäätmete iseloomustamise

gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostati personali koolitused.

79

Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb

vabastamisprotseduuride koostamine. Seejärel liigutakse jäätmete iseloomustamise ja vabastamise

süsteemide arendamise järgmisse etappi, mis seisneb jäätmetes alfa- ja beetakiirgajate olemasolu

tuvastamiseks vajaliku mõõteaparatuuri soetamises, mõõtmis- ja jäätmete vabastamise metoodikate

koostamises ja personali koolituses. See on planeeritud täita aastatel 2019–2029;

2. reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine. Reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise ja lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud toimusid aastatel 2014–2015 ning

neist saadi olulist sisendit reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamiseks,

lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Rahvusvaheline kogemus näitab, et nii tundliku teema mõju hindamine võib kesta kuni 10 aastat.

Hindamistega on planeeritud lõpule jõuda aastaks 2027. Lõppladustuspaik valmib aastaks 2040.

Seejärel on võimalik alustada reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega, kuna selle käigus

tekkivaid jäätmeid ei ole nende suure aktiivsuse ja mahu tõttu olemasolevasse vahehoidlasse võimalik

paigutada ning neid tuleb pärast iseloomustamist käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas;

3. saastunud metallijäätmete käitlemine. Saastunud metallijäätmed on planeeritud sulatada

perioodil 2018–2020. Selle käigus tekkivate ja tagastatavate kontsentreeritud ja sekundaarsete

jäätmete käitlemine on planeeritud lõpetada aastaks 2022. Arvestades reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisega ning sealt tulevate sulatamist vajavate metallijäätmete suhteliselt suure

kogusega, tuleb järgmine suurem kogus metalli sulatada tõenäoliselt aastatel 2045–2050. Edaspidi

toimub sulatamine ühe merekonteineri (30 m3) kaupa ning arvestades ennustatavaid tekkivaid

metallijäätmete vooge tulevikus, on sulatamise välbaks 60 aastat.

13.4 Inventuur

Eestis olemasolevate radioaktiivsete jäätmete kogus seisuga 31.08.2018 on hinnanguliselt 2127 m3.

Jäätmed asuvad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse peahoones, mida haldab

AS A.L.A.R.A. Olemasolevad jäätmed hõlmavad ka aastatel 2008–2011 Tammiku radioaktiivsete

jäätmete hoidlast eemaldatud ja edasiseks käitlemiseks Paldiski objektile transporditud jäätmeid.

Peahoones asuvad konserveeritud reaktorisektsioonid on alles lammutamata. Nende lammutamisel

tekkivate jäätmete kogus hinnati 2001. aastal tehtud uurimistöö käigus 900–1000 m3, lähtudes

50-aastasest sektsioonide hoiustamise strateegiast. Reaktorisektsioonide hinnanguline aktiivsus seisuga

31.12.2015 oli 351 TBq.

Olemasolevad jäätmepakendid asuvad peahoones olevas vahehoidlas ja kontrollalal. Jäätmeid

hoiustatakse metall- ja betoonkonteinerites (välismõõdud 1,2 x 1,2 x 1,2 m), täis- ja poolkõrgetes

merekonteinerites ning 200 l vaatides.

Jäätmete edasiseks käitlemiseks või vaheladustamiseks/lõppladustamiseks sobivaid võimalusi valides on

vaja teada jäätmetes olevaid isotoope ja nende aktiivsust ehk jäätmed tuleb iseloomustada. Kuna Eestis

olemasolevad jäätmed on enamjaolt nn ajaloolist päritolu ning olemasolev info jäätmete kohta on

puudulik, siis võib öelda, et enamik olemasolevatest jäätmetest vajab veel iseloomustamist. Praegu on

iseloomustatud u 11,7% jäätmete mahust. Tegemist on valdavalt teistelt asutustelt ja ettevõtetelt

vastuvõetud kinniste kiirgusallikatega.

80

Kuna suur osa ladustatavate jäätmete aktiivsusest asub valdavalt kinnistes allikates, mis on üle antud

ASile A.L.A.R.A. koos detailse dokumentatsiooniga, võib hinnanguliselt öelda, et koos

reaktorisektsioonidest tulevate jäätmetega on iseloomustatud u 40% jäätmete koguaktiivsusest.

Iseloomustatud jäätmete aktiivsus seisuga 31.12.2013 oli u 730 TBq.

Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed, mille mahuline osakaal

kõigist jäätmetest on suur. Need on eelkõige saastunud metall, saastunud betoonimurd, saastunud pehmed

jäätmed ning madalaktiivsed betoneeritud jäätmed.

Detailsem info eri liiki jäätmete ja nende koguste kohta on esitatud peatükis 5.

Paldiski objektil asuvad jäätmed on madal- ja keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed, mis lõppladustatakse

reeglina kas maapinnalähedases lõppladustuspaigas (rajatakse kas maapinnale või mõni meeter sellest

allapoole) või maa-aluses lõppladustuspaigas (tavaliselt paarkümmend kuni 100 meetrit maapinnast

allapoole kaevatud tunnel). Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete

kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus.

Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal,

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses,

meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid, vajab lõppladustamist ca 3000 m3 madal- ja

keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile

on kombinatsioon maa-alusest šaht-tüüpi ja maapinna lähedale rajatud lõppladustuspaikadest.

Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete vood on väga väikesed ja need on üldjuhul detailselt

kirjeldatud. Märkimisväärsemad kogused on Tammiku hoidla dekomissioneerimistöödelt, s.o pindade

saastest puhastamisel tekkiv saastunud betoonimurd (u 28 m3). Teistelt asutustelt ja ettevõtetelt

vastuvõetavate metallijäätmete ennustatav voog tulevikus on u 0,5 m3 jäätmeid aastas. Lisaks tuleb

mainida, et nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegeleval ettevõttel on NORM-jääke, mis tuleb

ohutustada aastaks 2024.

Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid toimub

väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid

kanaliseeritakse. Veidi pikema poolestusajaga (päevad) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ning

vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastamistasemeid.

Teiste asutuste ja ettevõtete poolt ASile A.L.A.R.A. tulevikus üleantavate kinniste kiirgusallikate maht

on 0,1 m3 aastas. Ülejäänud jäätmevood ja nende aktiivsus, sh omanikuta kiirgusallikad, on väheolulised.

Jäätmete vabastamises ei ole olulist arengut enne oodata, kui jäätmed on iseloomustatud. Sellega alustati

2017. aastal. Varem iseloomustatud jäätmete puhul on eelkõige tegemist 90Sr, 60Co ja 137Cs kinniste

allikatega, mis on suure aktiivsusega. Nende radioaktiivne lagunemine allapoole vabastamistasemeid

kestab üldjuhul 100–1000 aastat ning seetõttu on otstarbekas need jäätmed lõppladustada

13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest

lõppladustamiseni

Jäätmete käitlemise tehniliste lahenduste juures tuleb märkida, et Eestis olemasolevad ja ka tulevikus

tekkivad jäätmekogused võrreldes tuumaenergeetikat kasutavate riikidega on sedavõrd väikesed, et

81

enamiku uute tehnoloogiliste lahenduste hind ühe jäätmeühiku kohta on oluliselt kõrgem kui

tuumaenergeetikat kasutavates riikides. Lisaks on seadmete võimsus sedavõrd suur, et enamikul juhtudel

piisab Eesti jäätmemahtude käitlemiseks nädal kuni kuu. Sellises olukorras ei ole otstarbekas hankida uut

tehnoloogiat, vaid võimaluse korral tuleb keskenduda juba olemasolevate tehnoloogiate efektiivsele

rakendamisele ning vajaduse korral vaadata eelkõige mobiilseid (renditavaid) jäätmekäitluslahendusi

(superpress, hot cell). Sobiva tehnoloogia valikul ja hilisemal rakendamisel tuleb kindlasti arvestada, et

lisaks jäätmepakendites olevatele jäätmetele tekib reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel juurde

vähemalt sama palju jäätmeid, kui on praegu. See võib muuta mõne uue tehnoloogilise lahenduse

kasutamise perspektiivikaks.

Kõige odavam, kättesaadavam ning enamikule Eestis olemasolevatele ja tulevikus tekkivatele jäätmetele

sobiv konditsioneerimise tehnoloogia on betoneerimine. Betoneerimine on enamikul juhtudel jäätmete

käitlemise viimane etapp enne ladustamist. Enne seda tuleb aga teha hulk tööd, alustades jäätmete

iseloomustamisest ning lõpetades lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajate koostamisega.

Mahuliselt väga suur osa jäätmetest on osaliselt või täielikult iseloomustamata. Seepärast soetas

AS A.L.A.R.A. aastatel 2014–2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, töötas välja

vajalikud jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja koolitas personali. Jäätmete gammaspektromeetriline

iseloomustamine algas 2017. aastal, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine.

Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine.

Mobiilsetest renditavatest käitlusviisidest pakuvad Eestile huvi superpress ning spetsiaalne

varjestuskamber ehk hot cell. Teine võimalus on viia jäätmed käitlemiseks välisriiki (põletusahi,

superpress) ning tuua tagasi juba käideldud jäätmed ning teha konditsioneerimine (betoneerimine) Eestis.

Enne lõplikku otsustamist tuleb teha majandusanalüüs, selleks peavad olema aga juba koostatud

lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajad.

Tabelis 7 on esitatud liigiti kõigi (v.a NORM-jäätmed) Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete käitlemise,

sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise võimalikud lahendused. Tabelis ei kajastu

NORM-jäätmed, sest selliste jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt

päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega.

82

Tabel 7. Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete (v.a NORM-jäätmed) käitlemise, sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise võimalikud

lahendused

Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme päritolu

Jäätme tüüp Iseloomustamise

vajadus Vabastamise võimalikkus

Sobiv käitlusmeetod

Alternatiivne käitlusmeetod

Ladustusviis

Madala ja keskmise

aktiivsusega jäätmed

<30 a

Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standardmõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

terviklikult erikonteinerisse.

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standardmõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

terviklikult erikonteinerisse.

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

Metallkonteinerid Paldiski betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

Betoonkonteinerid Paldiski

betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

Tammiku betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

Eesti kinnised allikad ei jah/ei

demonteerimine, lisavarjestusena kasutatavasse kogujanõusse

paigutamine ja betoneerimine

betoneerimine vaheladustamine /lõppladustamine

Merekonteinerid Paldiski metall jah jah sulatamine betoneerimine lõppladustamine

83

Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme päritolu

Jäätme tüüp Iseloomustamise

vajadus Vabastamise võimalikkus

Sobiv käitlusmeetod

Alternatiivne käitlusmeetod

Ladustusviis

betoonimurd jah jah/ei betoneerimine - vaheladustamine /lõppladustamine

200 l vaat Paldiski ja Tammiku

pressitavad jah jah/ei pressimine ja

betoneerimine betoneerimine

vaheladustamine /lõppladustamine

puit jah jah/ei põletamine ootamine aktiivsuse

langemiseni alla vabastamistasemeid

vaheladustamine /lõppladustamine

metall jah jah/ei sulatamine betoneerimine vaheladustamine /lõppladustamine

betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

roostepuru, tolm jah jah/ei betoneerimine - vaheladustamine /lõppladustamine

Vedeljäätmed Tammiku orgaaniline vedelik jah jah põletamine keemiline töötlemine -

Suuregabariidilised jäätmed

Paldiski metall jah jah/ei tükeldamine - vaheladustamine /lõppladustamine

Meditsiiniasutustes tekkivad jäätmed

Eesti

kemikaalid ei jah

ootamine aktiivsuse

langemiseni alla

vabastamistasemei d

- -

Madala ja keskmise

aktiivsusega jäätmed

>30 a

Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standardmõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

84

Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme päritolu

Jäätme tüüp Iseloomustamise

vajadus Vabastamise võimalikkus

Sobiv käitlusmeetod

Alternatiivne käitlusmeetod

Ladustusviis

terviklikult erikonteinerisse

Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standardmõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

terviklikult erikonteinerisse

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

200 l vaat Paldiski ja Tammiku

alfa-saastunud pressitavad

jah ei pressimine ja

betoneerimine betoneerimine lõppladustamine

alfa-saastunud metall jah ei sulatamine betoneerimine lõppladustamine

alfa-saastunud puit jah ei põletamine - lõppladustamine

226Ra näidikud jah ei

hermeetilises konteineris

vahehoiustamine kuni sobiva

lõppladustamise pakendi

väljatöötamiseni

- lõppladustamine

85

13.6 Kuluhinnang

Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenuste tellimise suuremad teadaolevad

kulud. Suuremad kulud jäätmete iseloomustamisel, käitlemisel ning lõppladustamisel on:

• jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine – alfa- ja beetakiirgajate määramist

võimaldavate mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali

koolitamine – kuni 0,8 miljonit eurot aastatel 2019–2029;

• reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine kokku

89,095 miljonit eurot:

- 2018–2027 tehakse planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et leida

parim asukoht lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt hinnatakse keskkonnamõju, et

leida parim võimalus reaktorisektsioonide lammutamiseks. Kulu kokku on 5,584 miljonit

eurot.

- 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja

ehitamiseks, milleks kulub hinnanguliselt 0,396 miljonit eurot.

- 2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine hinnangulise maksumusega

38,384 miljonit eurot. Mõju hindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud

lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks

ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed

jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas.

- 2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks

hinnangulise kuluga 11,629 miljonit eurot. Selle tegevuse käigus tehakse ka

ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks ning lammutamiseks vajalikud seadmed on

soetatud.

- 2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja

lõppladustuspaiga kasutuselevõtt maksumusega 1,716 miljonit eurot.

- 2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine, millele kulub 30,739 miljonit eurot. Lisaks

reakorisektsioonide lammutamisele on töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed

jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas.

- 2017–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide

likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ja

identifitseerib sihtgrupid. Tegevus on vajalik, kuna ioniseeriva kiirguse valdkond on tihti

tavakodanike jaoks raskesti hoomatav ja sensitiivne. Kulu kokku on 0,647 miljonit eurot;

• lõppladustuspaiga rajamine – vt eelmist punkti;

• saastunud metalli sulatamine – 2,51 miljonit eurot 2019. aastal;

• betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks – 40 000 eurot 2020. aastal;

• betoonkonteinerite soetamine jäätmete lõppladustamiseks – 5 miljonit eurot

aastatel 2018–2040.

13.7 Rahastamisskeem

Arenenud riikides, kus tegutsevad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade

dekomissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana

müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud

saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik vastutab rahaliselt nende käitlemise ja ladustamise eest.

Eesti on olukorras, kus tuumajaamad puuduvad ja ühtegi jäätmekäitluse fondi loodud ei ole. Lisaks on

94,5% olemasolevaid jäätmeid nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ja tuleviku jäätmete

koguses tõuseb nende osakaal üle 99%, kuna tulevikus tekkivad jäätmevood allikate omanikelt

86

(institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi, kuna sinna

koguneb väga vähe vahendeid, millest ei piisa jäätmeprobleemistiku lahendamiseks.

Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate

ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseaduse § 98 kohustab allika omanikku

kiirgustegevusloa taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab

radioaktiivsete jäätmete käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust

ning vajaduse korral deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. ASi A.L.A.R.A.

koostatud maksumuse hinnang allika ohutustamiseks põhineb hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete

lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus jõustus 10.11.2011 ja see on piisav, et ettevõtte

pankrotistumisel ei pea riik oma vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal

väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga vähesel

määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise.

Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Paldiski

objekt) ja Keskkonnaministeeriumi (Tammiku objekt) valitsemisel. Objektide haldamiseks ja

dekomissioneerimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teenust ASilt A.L.A.R.A.

Teenuse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks

osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust,

mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja KIKi (ohutustamine) vahendeid u

35 000 eurot aastas. Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks, dekomissioneerimiseks ja

omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste

projektide, nagu reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete

jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks.

Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on kõige sobivam jäätmekäitlusprojektide

finantseerimiseks KIK (www.kik.ee). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha

kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel Rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta

maikuus. Tema põhitegevus on rahastada mitmesuguseid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest

laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste

vahendamine).

KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid keskkonnavaldkondi

on Eestis suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projekti põhjal ja sedasi tagada

ka nende finantseerimine.

Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Seni on

tõukefondidest toetatud projekte kuni 85% ulatuses.

Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija Rahvusvaheline

Aatomienergeetikaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge, kuid pakub ekspertide

hinnanguid ja korraldab eksperdimissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast eelkõige olukorra

analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal otsuste tegemist ning võimalike puudujääkide märkimist. Seega

on IAEA võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne.

87

14 Kirjandus ● Kiirgusseadus (RT I 2018, RT I, 26.06.2018, 9);

● Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete

vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused,

keskkonnaministri määrus nr 43 (RT I, 29.10.2016, 1);

● Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning

radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad, keskkonnaministri määrus nr 34 (RT I,

05.10.2016, 6);

● Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema

väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta, Valitsuse määrus nr 96 (RT I, 20.09.2016, 8);

● Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52);

● Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);

● Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 eelnõu;

● Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030;

● IAEA Safety Series No 111-G-1.1, Classification of Radioactive Waste, 1994;

● IAEA Safety Guide RS-G-1.7, Application of the Concepts of Exclusion, Exemption and

Clearance, 2004;

● IAEA Safety Reports Series No 44, Derivation of Activity Concentration Values for Exclusion,

Exemption and Clearance, 2005;

● IAEA Safety Fundamentals, No 111-F, The principles of radioactive waste management, 1995;

● IAEA Safety Series, No 111-S-1, Establishing a national system for radioactive waste

management, 1995;

● IAEA Safety Series 103, International Basic Safety Standards for Protection Against Ionising

Radiation and for the Safety of Radiation Sources, 2007;

● IAEA TS-R-1, Regulations of Safe Transport of Radioactive Material, 2005;

● IAEA TECDOC 1145, Handling, conditioning and storage of spent sealed radioactive sources,

2000;

● IAEA-TECDOC-1260, Procedures and techniques for closure of near surface disposal facilities

for radioactive waste, 2011;

● Contract B7-5350/99/6141/MAR/C2, Evaluation of Management Routs for the Paldiski

Sarcophagi, Final Report, 2001;

● Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni

aruandekoosolekutel 2015 ja 2018 esitatud Eesti aruanded;

● Töövõtulepingu 04.11.2009 nr 18-19/276 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmete andmestik,

2009;

● Töölepingu 01.06.2010 nr 4-11/141 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine,

2010;

● Töölepingu nr 4-1.2/231 alusel koostatud looduslikke radionukliide sisaldavate ja looduslike

radionukliididega saastunud materjalide käitlemise valikud, 2010;

● Ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehnoloogiatest ja nende rakendamise ökonoomikast,

Eesti Energia, 2010;

● Euroopa Komisjoni juhendmaterjal „Guidelines for the establishment and notification of National

Programmes under the Council Directive 2011/70/Euratom of 19 july 2011 on the responsible and

safe management of spent fuel and radioactive waste“, 2013;

● Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks;

● Euroopa Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised

ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning

88

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;

● Euroopa Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi

2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik;

● Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute lõpparuanne, AS A.L.A.R.A.,

2015.

● Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr 9888 aruanne: Uuring direktiivi

2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise

ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, 2017

● Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste

analüüs, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, Maria Leier, 2018

● KIKi projekt nr. 11759, Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu

metoodika väljatöötamine ja NORM-vaba veetöötlus teostatavuse uuringud, Maria Leier, Siiri

Suursoo, Madis Kiisk, 2017

89

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

üldised põhimõtted

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted

IAEA sätestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted on järgmised:

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse

vastuvõetaval tasemel;

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab võimalike piiriüleste mõjude

arvessevõtmise ka naaberriikide inimeste tervisele ja keskkonnale;

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele

põlvkondadele ja millega seonduv ennustatav mõju inimese tervisele ei oleks suurem kui

tänapäeval vastuvõetav tase;

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse õigusaktides sätestatu kohaselt. Õigusaktid peavad muu

hulgas tagama sõltumatu regulatiivorgani olemasolu ja vastutusalade selge jaotuse;

● radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid hoitakse nii madalal tasemel kui võimalik;

● radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise juures tuleb võtta arvesse igasugust

vastastikust sõltuvust radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja nende käitlemise etappide vahel;

● radioaktiivsete jäätmete käitlemisrajatiste ohutus tagatakse kogu nende kasutusaja kestel.

Need põhimõtted leiavad ühel või teisel moel kajastamist ka Eesti õigusaktides. Eestis on radioaktiivsete

jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused sätestatud kiirgusseaduses. Muu

hulgas sätestab see, et kiirgustegevusloa omaja peab tagama kiirgustegevuse käigus tekkivate

radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise ning tagama, et:

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, et nende prognoositav kahjulik mõju tulevastele

põlvedele ei oleks suurem kui kiirgusseadusega või selle alusel antud õigusaktidega lubatud;

● tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult

väikesed;

● oleks arvesse võetud bioloogilisi, keemilisi ja muid ohte ning radioaktiivsete jäätmete

tekkimise etappide ja nende käitlemise vastastikust mõju;

● radioaktiivsete jäätmete üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitluskohta ei toimuks hiljem

kui viis aastat pärast nende tekkimist;

● radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et radioaktiivsete

jäätmete käitluskoha ohutus oleks tagatud kogu selle kasutamise jooksul;

● radioaktiivsete jäätmete tekitaja katab kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud

kulutused.

Radioaktiivsete jäätmete käitlusvõtted IAEA soovitusel kasutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemisel nii tavajäätmete käitlemise praktikast

tuntud võtteid, nagu kontsentreerimine ja isoleerimine ning lahjendamine ja hajutamine, kui ka

ainuomaseid protseduure, nagu viivitamine ja radioaktiivne lagunemine.

Protseduuride valikul lähtutakse eelkõige radioaktiivsete jäätmete kogustest ning nende eriaktiivsusest.

Väiksemate koguste ja suurema eriaktiivsusega radioaktiivsete jäätmete korral eelistatakse sageli

kontsentreerimist ja isoleerimist. Suurte koguste ja väikese eriaktiivsuse korral kaalutakse eelkõige

90

lahjendamist ja hajutamist. Samas lisaks ülalkirjeldatud üldistele põhimõtetele sisaldab kiirgusalane õigus

ka spetsiifilisemaid sätteid:

● eri liikidesse kuuluvad ja erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed jäätmed

tuleb koguda ja ladustada eraldi;

● töötlemata radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konditsioneeritud jäätmetest eraldi;

● radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada sööbivatest, plahvatusohtlikest ja

kergestisüttivatest ainetest eraldi;

● bioloogilised radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada külmutatult, paigutatuna

sobivasse lahusesse või töödelduna mõnel muul sobival viisil;

● kasutatud kinnised kiirgusallikad tuleb koguda ja ladustada kas nende enda või muus sobivas

kiirgusvarjestuskestas;

● teravad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada eraldi, soovitatavalt metallkonteineris,

mis on märgistatud sildiga „Teravad radioaktiivsed esemed“;

● konditsioneerimata märjad tahked radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada vähemalt

kahekordses hoiukonteineris, et oleks välistatud radioaktiivselt saastunud vedeliku leke;

● konditsioneerimata vedelad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konteineris, mis on

ümbritsetud absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris olevast vedelikust kaks

korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri võib asetada ka teise konteineri sisse või

kindlustada mõnel muul sobival viisil.

Rääkides radioaktiivsete jäätmete käitlemisest, on väga oluline esimeses etapis tagada käitlemist vajavate

jäätmehulkade vähendamine. Jäätmevoogude minimeerimise seisukohalt võib jäätmekäitluse põhimõtted

sõnastada järgmiselt:

● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on

võimalik;

● hoida kiirgustegevuste raames radioaktiivse saaste levikut kontrolli all, et vähendada

võimalust, et saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk;

● optimeerida komponentide töötluse ja korduvkasutuse võimalusi;

● käitlustehnoloogiate rakendamine jäätmehulkade minimeerimiseks.

Jäätmete hulga minimeerimise eesmärk on tekkivate ja käideldavate radioaktiivsete jäätmete hulga

vähendamine ning saastatuse leviku vähendamine. Kogu tegevuse eesmärk on tagada, et käideldavate

radioaktiivsete jäätmete (kaasa arvatud lõppladustamist vajavate jäätmete) hulk oleks minimaalne.

Peamised jäätmete minimeerimisega seotud toimingud võib jagada nelja alagruppi:

● radioaktiivsete jäätmete allikate vähendamine;

● materjalide saastumise vältimine/kontroll;

● materjalide töötlus ja korduvkasutus;

● radioaktiivsete jäätmete käitluse optimeerimine.

Radioaktiivsete jäätmete tekkimise kontrollimiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid vahendeid ning

meetodeid. Eestis sätestab kiirgusseadus kiirgusohutuse põhimõtted, mille alusel tuleb kavandatavat

tegevust esmalt õigustada ja tõendada, et see on majanduslikke, sotsiaalseid ja muid aspekte arvesse

võttes parim võimalik lahendus. See tähendab, et kui kiirgustegevusloa taotleja või loa andja leiab, et

kavandatavale kiirgustegevusele on olemas parem alternatiiv, siis selleks tegevuseks kiirgustegevusluba

ei anta. Printsiibi rakendamisega hoitakse tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused nii väikesed, kui

see eri aspekte arvesse võttes võimalik on.

91

Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon sätestab, et kui

käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed jäätmed lõppladustada riigis, kus need on

tekkinud. Teisest küljest soodustab rahvusvaheline praktika kasutatud kiirgusallikate tagastamist tootjale.

Üldiselt on radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamise tagamiseks võimalik kasutada mitut võimalust,

alustades töökultuurist ning lõpetades erinevate tehnoloogiliste lahendustega. Jäätmehulga vähendamise

kontekstis on oluline selgelt sätestatud vastutuse ja tööülesannete jaotus. See kehtib nii sellisele

tegevusele, mille käigus radioaktiivsed jäätmed tekivad, kui ka jäätmekäitlejate tegevusele. Töökultuuri

olulised osad on muu hulgas tööprotseduurid, mis moodustava osa kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemist,

kasutatavate metoodikate arendamine, tehnoloogiate uuendamine jne. Alahinnata ei tohi ka töötajate

koolitamist ning nende teadlikkuse suurendamist. Tekkivate jäätmete hulka on võimalik vähendada,

puhastades mitmesuguse tegevuse käigus saastunud tööriistu või materjale. Meetodite valikul tuleb alati

võtta arvesse ka majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaaspekte ehk siis hinnata tegevuse

majanduslikku tasuvust, võttes arvesse mõju inimesele ja keskkonnale. Kontrollimehhanismid võib jagada

administratiivseteks ja tehnilisteks.

Administratiivsed kontrollimehhanismid:

● tehnilise andmestiku pidev uuendamine ja säilitamise tagamine;

● organisatsiooni struktuur, mis tagab vastutuse selge jaotuse;

● regulaarne kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur;

● tööprotsesside koostamisel võetakse arvesse ka tegevust, mille käigus võib tekkida

radioaktiivne saastumine;

● tööprotseduuride pidev arendamine ning kogemuste vahetamine;

● radioaktiivsete jäätmete käitlejate regulaarne koolitus ning kogemuste vahetus.

Tehnilised faktorid, mille abil on võimalik radioaktiivsete jäätmete tekkimist minimeerida või hoopiski

ära hoida:

● rajatise disain;

● materjalide valik;

● rajatise ja süsteemide kasutamine;

● puhtus ja saastusest vabastamine.

Saamaks ülevaadet nii administratiivsete kui ka tehniliste faktorite rakendamisest, tuleb kiirgustegevusloa

taotlejal esitada koos taotlusmaterjalidega ülevaade kiirgusohutuse tagamisest, kiirgustöö eeskiri ning

kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi kirjeldus.

Kui radioaktiivsed jäätmed on tekkinud, tuleb nende käitlemise maksumuse vähendamiseks minimeerida

käideldavate jäätmete mahtu. Loomulikult tuleb mahtude vähendamise juures jälgida optimeerimise

printsiipi ehk siis tuleb võtta arvesse ka protsesside maksumust ning leida kõige optimaalsem lahendus.

Eri riikides on kasutusel erinevad meetodid radioaktiivsete jäätmete mahtude vähendamiseks. Valdavalt

põhinevad need mehaanilistel, füüsikalistel, keemilistel, bioloogilistel või soojuslikel protsessidel ning

sobilik valitakse, arvestades tekkivate radioaktiivsete jäätmete omadusi ning nende mahte.

Üks aspekt, mida tuleb alati arvestada, on see, et tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik reguleerida ning

kontrollida materjalide taaskasutuse abil. Oluline on ka eri jäätmeliikide eraldamine, et vähendada

tekkivaid jäätmehulki ja lihtsustada nende käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam

ning keerulisem kui eraldatud jäätmeliikide käitlemine.

92

Radioaktiivsete jäätmete liigid Rahvusvahelise praktika ja ka Eesti õigusaktide kohaselt liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid vastavalt

nendes sisalduvate radionukliidide:

● aktiivsusele ja eriaktiivsusele;

● poolestusajale;

● kiirguse liigile;

● radioaktiivsel lagunemisel tekkivale soojuse hulgale.

Eestis on sätestatud järgmised radioaktiivsete jäätmete liigid:

● vabastatud jäätmed – kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või

pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

● NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad

ained)- jäätmed – looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta

kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed

jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemed;

● lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase

poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;

● madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses

pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem

kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmehulga kohta);

● madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem

kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel

lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;

● kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse

lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3.

Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete liigid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni või

vabastamiseni on esitatud järgmistel joonistel: joonisel 1.1 on näidatud madal- ja keskaktiivsete

lühiealiste jäätmete, joonisel 1.2 madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete ning joonisel 1.3 NORM-

jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena ladustamiseni.

93

Joonis 1.1. Madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni lõppladustamise või vabastamiseni

94

Joonis 1.2. Madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni

lõppladustamise või vabastamiseni

95

Joonis 1.3. NORM-jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena

ladustamiseni.

Asutused ja ettevõtted

NORM-Jäägid (juhtumipõhised)

Iseloomustamine

Väljaarvamine kiirgusseaduse

nõuete kohaldamisest

Kiirgustegevusluba

NORM-jääkide vabastamine

Materjali ringlusse võtmine ja/või taaskasutamine

Ladustamine prügilas

Ladustamine NORM-jäätmena

Eestist väljaviimine

KINNITATUD

Keskkonnaministri käskkirjaga

„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete

jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027

rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine“

RADOONI RIIKLIK TEGEVUSKAVA

TALLINN 2019

2

ANNOTATSIOON

Radooni riikliku tegevuskava koostamine

Radooni riikliku tegevuskava koostamise vajadus tuleneb 2013. aastal jõustunud Euroopa Liidu

direktiivist 2013/59/Euratom (edaspidi direktiiv), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid

ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv seab nõuded radooni

riikliku tegevuskava koostamise kohta. Direktiivi artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab

liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses

radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva

radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse direktiivi

lisas XVIII käsitletud teemasid.

Radooni riiklik tegevuskava on üks kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 (edaspidi

KORAK) lisadest, nagu on ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja

KORAKi rakendusplaan aastateks 2018–2021. KORAKi üks alleesmärkidest on looduslikest

kiirgusallikatest (sh radoonist) tingitud ohtude vähendamine.

Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, radooni riiklikule

tegevuskavale ja radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende

planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018–2027,

radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju

strateegilist hindamist (edaspidi KSH) teeb ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel.

Radooni riiklik tegevuskava vaadatakse üle töö käigus ning uuendatakse vastavalt vajadusele.

Tegevuskava koostamise koordinaator oli Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja

kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik. Ekspertidena osalesid töös Keskkonnaameti

kiirgusosakonna kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning kiirgusseire peaspetsialist

Alar Polt. Kava on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga.

Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse

Euroopa Komisjoniga.

Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade ja korraldatakse tasuta

infoseminar. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi

veebilehele.

Töö autorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi

valmimisse.

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Radoonialane õigusloome Eestis ........................................................................................ 5

2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine .............................. 6

2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriskialad Eestis ................................................................ 6

2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine ................................................. 7

3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis .......................................................... 10

4. Radooni mõõtmine ............................................................................................................... 12

4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel ......................................... 13

5. Radoonisisalduse viitetasemed ......................................................................................... 14

5.1 Viitetasemed hoonetes .................................................................................................... 14

5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus ................................................................................... 14

6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes ......................................................................... 16

6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard ............................................................. 16

7. Radoon põhjavees ............................................................................................................. 18

8. Radoon ehitusmaterjalidest ............................................................................................... 19

9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid ........................................................ 20

10. Teavitamine ................................................................................................................... 22

11. Teadus ja arendustegevus .............................................................................................. 25

12. Radooni tegevuskava rakendusplaan ............................................................................ 26

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27

Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 29

4

Sissejuhatus

Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Looduses tekib radoon uraani (U) ja

tooriumi (Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb põhiliselt kolmest isotoobist:

radoon-222 (Rn-222) ehk radoon, radoon-220 (Rn-220) ehk toroon ja radoon-219 (Rn-219) ehk

aktinoon. Inimeste tervise seisukohalt on tähtsaim uraani isotoobi U-238 radioaktiivse

lagunemise reas tekkiva raadiumi (Ra-226) vahetu lagunemisprodukt Rn-222, kuna selle

poolestusaeg on piisavalt pikk, et siseruumide õhus arvestatavas kontsentratsioonis koguneda.

Rn-222 on inertne gaas, mille radioaktiivsel lagunemisel kuni stabiilse plii (Pb-206)

moodustumiseni tekib järjestikku 7 radioaktiivset isotoopi. Edaspidi käsitletakse Rn-222

tinglikult radoonina (Rn).

Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse

tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus

pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale

maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku.

Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti

ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes.

Tänapäeva meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel

tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas

algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Kuigi Rn enda

poolestusaeg on ainult 3,82 päeva, on pikima poolestusajaga tütarisotoobi Pb-210 poolestusaeg

ligikaudu 22 aastat. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne

kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb.

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on

kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, milles pole rakendatud

radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks

on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid

– graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon

võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Rootsis ja Eestis (Petersell jt, 2004) teostatud Rn-riski uuringute tulemustele tuginedes jaotati

Eesti pinnas Rn-riski tasemelt neljaks:

1. Madala Rn-sisaldusega pinnased. Need on pinnased, mille Rn-sisaldus ei ületa

10 kBq/m³ (kilobekerelli kuupmeetris; bekerell on radioaktiivsuse ühik). Need pinnased

on peaaegu kui Rn-ohutud.

2. Normaalse (foonilise) Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ei ületa

50 kBq/m³ piiri.

3. Kõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku

50–250 kBq/m³. Need pinnased on Rn-ohtlikud ja ehitistel tuleb kasutusele võtta

Rn-ohtu minimeerivad meetmed.

4. Ülikõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille U sisaldus ületab 16 mg/kg ja Rn-sisaldus

pinnaseõhus 250 kBq/m³ piiri. Need pinnased on Rn-ohtlikud ning ehitusel tuleb

kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed.

Eestis paiknevate eluruumide siseõhu Rn-riski tase ja selle variatsioonid on otseses sõltuvuses

geoloogilisest ehitusest ja kivimite U- ja Th-sisaldusest, mistõttu tuleb pinnase Rn-riski

iseloomustamisel pöörata tähelepanu ka piirkonna geoloogiale.

5

1. Radoonialane õigusloome Eestis

Kiirgusseadus reguleerib kiirgustegevust, toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad

võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja

püsikiirituse olukorras. Kiirgusseadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides,

kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores

sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal.

Radoon ja looduslik kiirgus on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes:

1) Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee

saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised

kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile.

2) Keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“ on sätestatud tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja

terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Määruse eesmärk

on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib põhjustada

töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks on määrusega

kehtestatatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300 Bq/m³, nõutakse

õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates

tööruumides ning teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud

radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku

viitetaset.

3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

on kehtestatud tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele,

sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikoolile ja gümnaasiumile (edaspidi koos kool).

Määruses on sätestatud, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab

olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3) ning gammakiirguse doosikiirus

väiksem kui 0,5 mikrosiivertit tunnis (μSv/h).

4) Vabariigi Valituse 6. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse

lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“

sätestatud tervisekaitsenõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus)

maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust

kohaldatakse ka eralasteasutusele ning ühe asutusena tegutseva lasteasutuse ja põhikooli

lasteasutuse osale. Määrusega sätestatakse, et ruumide siseõhu aasta keskmine

radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³) ja

gammakiirguse doosikiirus alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h).

5) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone

ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ on kehtestatud hoone

ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetasemed.

6

2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine

Eesti kuulub keskmisest kõrgema radooniriskiga ELi riikide hulka. Mõõtmistulemustele

tuginedes varieerub pinnaseõhus Rn-sisaldus valdavalt piirides 5 kuni 600 kBq/m³ ja ulatub

üksikjuhtudel 2000 kBq/m³. Eestis on pinnases peamiseks radooniallikaks uraani radioaktiivsel

lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium (Ra ehk eU). Selle muutlik ja paljudes piirkondades

pinnase kõrgendatud või kõrge (eU > 3,5–4 mg/kg) sisaldus ja positiivne korrelatsioon

Rn-sisaldusega majade siseõhus tingisid Eesti pinnaseõhus Rn-sisalduse ja pinnase

looduskiirguse kaardistamise vajaduse. Esimene kaart koostati Eesti Geoloogiakeskuse (EGK),

Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ja Rootsi Geoloogiateenistuse ühistööna Rootsis välja töötatud

ja Eesti tingimustele kohandatud metoodikale tuginedes aastatel 2001 kuni 2004

566 väliuuringu punkti andmetel (Petersell jt, 2004). Rn-riski kaardi koostamise tulemusena

selgus, et ligi 1/3 Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge

(> 250 kBq/m³) Rn-riski tasemega (Petersell jt, 2005). Need on piirkonnad, kus pinnases,

aluspõhjakivimites või nii pinnases kui ka aluspõhja-kivimis on kõrge U-sisaldus

(> 3,5–5 mg/kg). Uus, enam kui 2000 pinnaseõhu ja 5500 ruumide siseõhu uuringupunktiga

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas valmis 2017. aastal. Selgus, et Eesti

territooriumi pinnaseõhus varieerub radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m3 piirides, kuid võib

ületada kohati isegi 500 kB/m3 piiri. Atlasesse koondatud info on küll ülevaatlik ja suunav, kuid

vajalik on jätkata radooniuuringutega.

2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriskialad Eestis

Põhilisteks radooni lähteallikateks on kristalse aluskorra kivimid (nii Eesti aluspõhja

alglasundis kui ka liustikuga mujalt toodud purdsetete koostises olevad), Kambriumi piiril

levivad Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi ja selle erim fosforiit ning nendel lasuv

graptoliitargilliit.

Kõrge Rn-sisaldus on valdavalt seotud pinnases leviva U-rikka peenestatud graptoliitargilliidi,

fosforiidi ja granitoidse materjaliga, kuid samuti tsirkooni, ksenotiimi ja teiste mineraalidega.

Kõik need kõrge ja kõrgendatud radioaktiivsusega Kvaternaari setete erimid moodustavad

ulatuslikke levilaid või esinevad korrapäratult erineva suuruse ja kujuga kehadena, esindades

Kvaternaari setete litotüüpe. Ajavahemikus 2001 kuni 2016 on Eesti Geoloogiakeskus

selgitanud Rn-sisalduse olulisemate litotüüpide levilate piirides enam kui 2000 uuringupunkti

pinnaseõhus.

Radooniriski pindalalist taset kajastab vastavasisuline Rn-riski teemakaart (Joonis 1). Rn-riski

teemakaart on koostatud radoonimõõtmise otsemõõtmisel (RnM) ja arvutuslikul meetodil

(RnG) pinnaseõhus saadud suurima sisalduse järgi.

7

Joonis 1. Eesti pinnase radoon-222 riski kaart. Radoon-222 maksimaalne sisaldus pinnaseõhus.

2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine

Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille

kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab

märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti vastava riikliku viitetaseme (Eestis 300 Bq/m3).

2016. aastal Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse nimega Geoloogiateenistus) koostatud

uurimustööle tuginedes on jagatud Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud

radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega

haldusüksused. 2018. aasta seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele

andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust on kõrgendatud radooniriskiga alal ning

24 haldusüksust on madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega

aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe.

Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse

umbes neli haldusüksust.

Haldusüksuste radooniriski kaardi (Joonis 2) koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest.

Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste alusel jaotati haldusüksused kolmeks

järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1) mõõtmiste arv; 2) mõõdetud väärtused;

3) geoloogiline olukord.

8

Joonis 2. Eesti haldusüksuste prioriseeritud radooniriskialade kaart (seisuga 2018)

Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused

Kõrgendatud radooniriskialade kaardistamisel said määravaks EGK tehtud mõõdistused, mis

kinnitasid pinnase kõrgemat radoonisisaldust just graptoliitargilliidi aladel, aga ka

Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levikualadel.

Kõrge Rn-riskiga klindivööndi pinnaseõhus ületab Rn-sisaldus sageli 50 kBq/m³ piiri ja ulatub

600, harva enama kBq/m³. Vööndi peamisteks Rn-allikateks on astangus ja seda lõikuvate

ürgorgude nõlvadel paljanduvad või pinnakatte all avanevad kõrge U-sisaldusega

graptoliitargilliit ja fosforiit, samuti pinnakattes esinev nende kivimite purd ja peenes ning

Soomest pärinev kõrgendatud U-sisaldusega granitoidne materjal. Klindivööndis avanevad

graptoliitargilliidi- ja fosforiidikihid sügavnevad lõuna suunas ligi 3 m/km. Nendes kivimites

kujunev radoon jõuab pinnaseõhku peamiselt katendis olevate karbonaatsete kivimite lõhede

kaudu valdavalt kuni 100, harvem kuni 200 m sügavuselt.

Vööndile on iseloomulik kõrge (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrge (> 250 kuni 600 ja harva enam

kBq/m³) Rn-sisaldusega alade esinemine, mis kujunevad nii ülemise kihi (ca 2 m) pinnase

siseõhus kujuneva kui ka sügavamalt lisanduva radooni arvelt.

Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levilale on iseloomulik pinnaseõhus kõrge

(>50 kBq/m³) Rn-sisaldusega alade suhteliselt sage esinemine. Kõrge (50–250 kBq/m³)

Rn-sisalduse põhjuseks on tihti sügavalt (>2m) pärinev radoon. Rn-allikad pole selged.

Nendeks võivad olla U-rikka tsirkooniga rikastunud Devoni terrigeensete setete erimid,

U-rikkad savi ja aleuriidi kihid (läätsed) või veel tundmatud allikad.

Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksused

Madala või keskmise radooniriskiga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja

mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal.

9

Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksuste hulgas on esindatud need omavalitsused,

milles tehtud mõõtmised ja geoloogiline situatsioon võimaldab järeldada, et radoonirisk on

madal või keskmine. Nimetatud alad esinevad eelkõige Lääne-Eestis ja saartel. Lääne-Eesti

pinnaseõhule on omane valdavalt normaalne Rn-sisaldus. Üksikud kõrged sisaldused madala

või keskmise radooniriskiga aladel on seotud tõenäoliselt karstialadega ja murrangutsoonidega.

Erandi moodustavad Pühalepa vallas Kärdla metoriidikraatri ringstruktuuri piires paiknevad

kõrged sisaldused (kuni 264 kBq/m³).

Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused

Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused on alad, mille kohta puuduvad andmed

radooniohtlikkusest järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on

tehtud ebapiisavalt).

Haldusüksustes, kus mõõtmised on ebapiisavad või mõõtmisi ei ole tehtud, tuleb teha

täiendavad mõõtmised, et selgitada välja piirkonna radoonirisk ehk alad, kus radoonisisaldus

pinnaseõhus ületab sageli 75 kBq/m³ piiri ning kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) võib

ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti riikliku viitetaseme (300 Bq/m3).

2018. aasta seisuga on andmehulk ebapiisav 19 haldusüksuse kohta. Täiendava kaardistamisega

tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse umbes neli haldusüksust.

Radoonimõõtmisi pinnaseõhus jätkatakse ka tulevikus, et täpsustada kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade paiknemist ning siseruumide õhu radoonisisalduse mõõteandmete

hulga suurenedes uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel.

10

3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis

Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringutega alustati Eestis möödunud sajandi 80ndate lõpus.

Aastatel 1989–1991 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusfüüsika osakonna tehtud

uuringuga tehti kindlaks, et Eestis on põhiline siseõhu radooniallikas hoonealune pinnas. Ei

tuvastatud kõrgenenud siseõhu radoonitasemeid, mis võiksid olla põhjustatud kraaniveest või

ehitusmaterjalidest.

Aastatel 1994–1998 viidi ellu Eesti-Rootsi radooniuuringute programm eesmärgiga luua Eestis

siseõhu radoonimõõtmiste suutlikkus ja koolitada välja selle ala spetsialistid ning tuvastada

Rn-riskiga alad ja hoonetüübid, millele on iseloomulik keskmisest kõrgem siseõhu

radoonisisaldus. Tehti kindlaks, et potentsiaalselt kõrge siseõhu radoonisisaldusega piirkonnad

on Toila ja Kunda, ühepereelamutes on radoonitase kõrgem kui korterites ning keldri olemasolu

korral on radoonitase esimese korruse ruumides madalam kui ilma keldrita hoonetes.

1999. aastal esitati Eesti projekteerimisnormis EPN 12.2 „Sisekliima“ elu-, puhke- ja

tööruumides õhu Rn-sisalduse normväärtuseks 200 Bq/m³.

Aastatel 1998–2001 tehti Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi koostöös kogu

Eestit hõlmav uurimus, mille tulemusena valmis esimene valdade keskmiste radoonitasemete

kaart, hinnati keskmiseks inimese poolt saadavaks radoonist põhjustatud efektiivdoosiks

1 millisiivert (mSv) ja hinnati, et radoon põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 90 uut kopsuvähi

juhtu (neist ligikaudu 10 mittesuitsetajatel).

Aastatel 2002–2004 viidi ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekt „Radoon

majades“. Selle ja kõigi varasemate uuringute käigus kogutud andmeid kasutati lisaks

geoloogilistele ja pinnaseõhu radoonimõõtmiste andmetele Eesti radoonikaardi koostamisel.

Valmis teabematerjal „Radooniohutu elamu“.

Aastatel 2005–2006 viidi ellu uurimisprojekt „Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes“,

mille käigus uuriti 208 lasteasutust 30 vallas ja linnas. Uuringu tulemusena selgus, et Rn-tase

lasteasutustes on enamjaolt madalam kui elamutes, kuid probleemseid ruume oli 49%

hoonetest.

Aastatel 2007–2008 jätkati andmete kogumist valdade radoonikaardi täiendamiseks. Eesti

Kiirguskeskusele soetati Ungari firma Radosys radoonidetektorite mõõtesüsteem, mis on

kasutuses käesoleva ajani, kuid vajab lähiaastatel väljavahetamist, kuna see on amortiseerunud.

Valmis täiendatud valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Eesti Kiirguskeskus andis välja

juhendmaterjali kohalike omavalitsuste töötajatele „Radooniohu arvestamine

ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes“. Eesti Kiirguskeskuses võeti kasutusele

siseõhu radooni mõõtetulemuste elektrooniline andmebaas.

Aastatel 2008–2010 uuriti radoonitaset erinevates töökohtades – kaevandustes, veekeskustes,

veekäitlusettevõtetes ning lasteasutustes. Paralleelselt jätkati radoonimõõtmisi elamutes

esitatud tellimuste põhjal.

Aastatel 2011–2012 uuriti 101 Tallinna koolieelset lasteasutust, millest enamikus vastas

radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrusega nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine

radoonitase oli üle 200 Bq/m³ 6 lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes

ruumides.

11

Käesolevaks ajaks on Keskkonnaameti kiirgusosakonna andmetel ca 2500 mõõdetud hoone

jaotus siseõhu radoonisisalduse järgi järgmine:

 alla 100 Bq/m³ – ~62%

 alla 200 Bq/m³ – ~83%

 üle 300 Bq/m³ – ~10%

 üle 600 Bq/m³ – ~3%

 üle 1000 Bq/m³ – ~1%

Arvestada tuleb, et enamik mõõtmisi on tehtud piirkondades, kus geoloogiliste andmete põhjal

on teadaolevalt kõrgema uraanisisaldusega pinnas, mistõttu võib eeldada, et Eestis tervikuna on

hoonete siseõhu radoonisisaldus mõnevõrra madalam, kui näitab seni tehtud mõõtmiste

statistika.

Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja teha üleriigiline radooniuuring. Euroopa Liidu riikides

tehakse radooniuuringuid 10 x 10 km võrgustikuga, mille igas ruudus on tehtud mõõtmised

vähemalt 30 juhuslikult valitud elamus. Sellise tihedusega mõõtmiste korral oleks Eesti kohta

vajalik mõõdetud hoonete arv ~15000. 2018. aasta seisuga on Eestis mõõdetud radooni

ca 2500 hoone siseruumis.

Uusarendust vajab siseõhu mõõtetulemuste andmebaas, kuna olemasoleva abil on andmete

statistiline töötlemine raskendatud. Valminud on visioonidokument ja ärianalüüs selle

andmebaasi arenduseks, mis võimaldab edaspidi radooni mõõteandmeid paremini hallata ja

analüüsida. Andmebaasi arendustöödega on kavandatud alustada 2019. aastal. Andmebaasi

haldajaks on Keskkonnaamet.

12

4. Radooni mõõtmine

Eestis tehti esimesed radoonisisalduse mõõtmised Eesti majade keldrite või esimese korruse

õhus aastail 1985–1990. Plaanipäraseid uuringuid alustas Eesti Kiirguskeskus iseseisvalt ja

koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga 1994. aastal. Eesti pinnaseõhus määrati

radoonisisaldus esimestes üksikpunktides 1995. aastal koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi

teadlastega ja nende aparatuuriga.

Nii pinnase kui ka siseruumide radoonitaseme mõõtmisel on oluline asjakohase mõõtemeetodi

kasutamine. Kõik osalised, sealhulgas mõõtmise tellija, tegija kui ka mõõtmiste järelevalvaja

peavad üheselt mõistma nii mõõtmisprotsessi kui ka selle tulemusi. Mõõteseaduse järgi peab

mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud vähemalt riikliku järelevalve käigus, kui

mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks peab

mõõtmised tegema pädev mõõtja, kes kasutab taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud

mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Aastal 2016 valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ning

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel juhendmaterjal „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni

mõõtmine (RAM 2016)“. Juhendmaterjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel

https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf.

Juhendmaterjal kirjeldab selliseid meetodeid Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks

pinnases ja siseruumides, mille kasutamisel saadavatest tulemustest on asjakohane juhinduda

ehitustegevuses või vajaduse korral olemasolevates hoonetes siseõhu radoonisisalduse

vähendamisel. Juhend on koostatud eesmärgiga anda mõõtjatele juhised pinnase ja siseruumide

Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks ning tulemuste esitamiseks viisil, mis tagaks

tellijatele ja järelevalvele eesmärgikohase piisava ülevaate radoonitasemest mõõdetaval

objektil. Ühtlasi esitatakse nõuded mõõtmise ankeedi, protokolli ja aruande kohta. Juhend aitab

valida sobivat mõõtemeetodit mõõtmise eesmärgi järgi. Kuigi juhend on soovituslik, on selles

esitatud siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni pikaajaline mõõtmine ainus sobilik viis

radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtuse hindamiseks. Radoonisisalduse hindamiseks

pinnaseõhus on ainus sobilik mõõtemeetod pinnase otsemõõtmine koos radooni arvutusliku

määranguga raadium-226 kaudu.

Juhendmaterjali koostamise käigus tegi Keskkonnaministeerium koostööd ka

Soome Kiirgusohutuskeskusega (edaspidi STUK), paludes juhendile nende arvamust ning

parendusettepanekuid. STUKiga koostöös korraldati ka mais 2016 Eestis radoonimõõtjatele

koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“.

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on 2018. aasta seisuga tõlgitud eesti keelde Rahvusvahelise

Standardimisorganisatsiooni (ISO) radoonimõõtmise standardite seeria ISO 11665

„Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222“ viis osa, mis katavad kõik praktikas

olulisemad radoonimõõtmise valdkonnad nii hoonete siseõhu kui ka pinnaseõhu

radoonisisalduse mõõtmiseks.

Eelnimetatud standardid on on rahvusvaheliste ISO standardite eestikeelsed versioonid, mille

teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja millel on sama staatus ametlike keelte

versioonidega.

Õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused

peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. Mõõteseaduse kohaselt hinnatakse

ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise

teel. Eestis tegeleb nii akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja

tõendamisega Eesti Akrediteerimiskeskus.

13

4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel

Radoonisisalduse suhet majaaluse pinnase pinnaseõhus ja maja siseõhus on Eestis uuritud

tagasihoidlikult. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et pinnased on Rn-ohutud, kui

pinnaseõhus ei ületa Rn-sisaldus 10 kBq/m³ piiri. Liivased ja aleuriitsed pinnased on

Rn-ohtlikud, kui nende õhus ületab Rn-sisaldus 50–60 kBq/m³ piiri (Clavensjö, Åkerblom,

1994). Rn-ohtlikuks pinnaseks loetakse pinnaseid, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab

50 kBq/m³. Sellistel juhtudel võib Rn-sisaldus tõusta suure tõenäosusega eluruumide siseõhus

Rn migreerumist takistavate meetmete kasutamata jätmise korral üle 200 Bq/m³ piiri.

Kui ehitamisel ei ole radooniga arvestatud, on Rn-sisalduse vahel pinnaseõhus ja ruumide

siseõhus jälgitav ühemõtteline positiivne korrelatsioon. On täheldatud, et sõltuvalt ehitiste

kvaliteedist ületab üksikjuhtudel majade siseõhus Rn-sisaldus 200 Bq/m³ piiri aladel, mille

pinnasõhus on Rn-sisaldus ligi 50 kB/m³. Analoogselt võib Rn-sisaldus majade siseõhus ületada

300 Bq/m³ piiri aladel, millede pinnaseõhus on Rn-sisaldus lähedane 75-le kBq/m³.

14

5. Radoonisisalduse viitetasemed

5.1 Viitetasemed hoonetes

Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus

ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu

radoonisisalduse kergitada tasemeni, mis võib pikaajaliselt olla tervisele kahjulik.

Eestis alustati ruumide siseõhu radoonisisalduse reguleerimisega 2011. aastal, kui sama aasta

6. oktoobril kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse

lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, milles

sätestati ruumide siseõhu aasta keskmiseks radoonisisalduseks kuni 200 bekerelli kuupmeetris

(Bq/m³). Ka Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded

koolidele“ kehtestati kooliruumi siseõhule nõue, et aasta keskmine radoonisisaldus peab olema

väiksem kui 200 Bq/m3. Nõue tulenes sellel ajal kehtinud standardist EVS 840 „Radooniohutu

hoone projekteerimine“, mille kohaselt pidi radoonisisaldus hoonetes olema väiksem kui

200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³).

2016. aastal alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium määruse kavandi „Hoone

sisekliimale esitatavad nõuded“ (edaspidi sisekliima määrus) koostamist, milles kavatsetakse

muu hulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse

kehtestamiseni kehtib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrus nr 19

„Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“.

Direktiiv 2013/59/EURATOM sätestab siseruumide õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni

viitetasemeks maksimaalselt 300 Bq/m³, mis kehtestatakse ka Eestis riikliku viitetasemena.

Üldisele kehtestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele

kavandatakse sisekliima määrusega kehtestada erandid. Koolieelse lasteasutuse

(lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või

kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone

korral sätestatakse radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³.

Võrreldes üldisele sätestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse

viitetasemele kehtestakse rangem nõue selliste hoonete kasutusotstarvetele, milles viibivad

pikaajaliselt sotsiaalselt haavatavamad sihtgrupid, eelkõige lapsed.

Riiklike uuringutega tuleks hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on

sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase

200 Bq/m³.

Lisaks tuleks kaaluda ning leida võimalusi väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise

toetamise programmides radooniga arvestamiseks. Eesmärgiks oleks, et väike- ja korterelamute

rekonstrueerimise toetuse taotlemisel arvestatakse hea sisekliima tagamisel muu hulgas ka

siseõhu radoonisisaldusega.

5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus

Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada siseruumide õhus

radoonisisalduse riiklik viitetase, mis ei tohi olla suurem kui 300Bq/m3, nõudes kõrgendatud

radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel,

15

radoonisisalduse mõõtmisi. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamise korral on tööandja kohustatud

võtma kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed. Kui ehituslikest

meetmetest hoolimata ei ole viitetaset võimalik saavutada, tuleb tagada töötajate kiirgusdooside

seire ja pädeva asutuse teavitamine.

Ülaltoodud sätete ülevõtmiseks riigi õigusaktidesse võeti 30. juulil 2018 kiirgusseaduse alusel

vastu keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ (edaspidi tööruumide õhu radoonisisalduse määrus). Määruses on sätestatud

tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning viitetasemele

vastavuse hindamise kord, tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast radoonist tingitud

pikaajalise terviseriski vähendamiseks, tööandja kohustus tagada töötajatele radoonist

põhjustatud kiirgusdooside seire, kui tööruumi õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset,

ning tööandja kohustus teavitada Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud

meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu

radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset.

Tööruumide õhu radoonisisalduse määruses on sätestatud õhu radoonisisalduse viitetasemeks

tööruumides 300 Bq/m³. Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või

hinnata vähem kui aasta kestnud mõõtmise põhjal. Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele

vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui

ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud

mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamismetoodika vastab meile

lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja mõõtemetoodika Eesti

standardisüsteemi ülevõetud rahvusvahelistele standarditele. Eesti kliimas on radoon

probleemiks just talvisel ajal, kui maa on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri

seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse

pinnasesse, sest seal pole maa külmunud, ning liigub sealt edasi hoone siseõhku.

16

6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes

Siseruumide radoonisisalduse vähendamise üks meede on enne hoone projekteerimist välja

selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid

probleeme siseruumides. Kuigi Eesti pinnase kohta on koostatud mitu radooniriski levilate

kaarti (sh radooniriski atlas, Harjumaa, Ida-Virumaa radooniriski kaardid), on kindlam mõõta

hoone planeeritavas asukohas pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Nimelt varieerub

pinnase radoonisisaldus ka üsna piiratud maa-alal, kuna seda mõjutavaid tegureid on palju.

Kui pinnaseõhu radoonikontsentratsiooni mõõtmisi ei tehta või mõõtmiste tulemusena selgub,

et pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon üle 50 000 Bq/m³ (või raadiumi

aktiivsuskontsentratsioon üle 45 Bq/kg), tuleb radooniohu vältimiseks kavandada radooniohtu

minimeerivad meetmed. Kõrge radooniriski levialadel on radooni mõõtmine pinnases ja

radooni vähendamismeetmete kavandamine tungivalt soovitatav. Kui radooni

aktiivsuskontsentratsioon pinnases on vahemikus 10 000–50 000 Bq/m3, tuleb tagada tarindite

radoonikindlad lahendused. Kui hoonealune pinnas on väikese radoonisisaldusega (radooni

aktiivsuskontsentratsioon < 10 000 Bq/m3), tuleb tagada hoone ehitamisel/rekonstrueerimisel

hea ehituskvaliteet. (RAM 2016)

Ruumiõhu peamised radooniallikad on (EVS 840:2017):

1) õhuleke pinnasest läbi tarindite ja tarindite liitekohtade ebatiheduste. Kriitilisimad

kohad on pinnasele toetuva põranda ja välis-/vahe-/keldriseinte liited,

mahukahanemispraod betoonpõrandas;

2) õhuleke pinnasest tarinditest läbiviikude (elekter, vesi, kanalisatsoon jne) kaudu ning

tühjade õõntega (täis betoneerimata) betoonplokkmüüritis, eri materjalikihtide

(nt soojustuse ja vundamendimüüri) vahel olev vertikaaltühemik;

3) difusioon või õhuleke läbi pinnasega kokkupuutuvate tarindite (nt õhku hästi juhtivast

materjalist keldriseinad (näiteks keramsiitplokk, eriti kui see on laotud täitmata

vertikaalvuukidega), väikese difusioonitakistusega materjalid vms);

4) ehitusmaterjalidest emaneeruv radoon;

5) radooniohtliku tarbevee kasutamine.

Eelloetletud radooniallikatest on Eestis õhulekete kaudu pinnasest siseruumi tungival radoonil

suurim osatähtsus. Õhu liikumise eelduseks läbi piirdetarindite, ebatiheduste, liitekohtade või

läbiviikude on õhurõhkude erinevus siseruumi ja pinnase vahel. Õhurõhkude erinevust

siseruumi ja pinnase vahel võib põhjustada ventilatsiooni õhuvoolu hulkade erinevus,

õhutiheduste erinevus ja tuul. Kui tuule ja temperatuuride erinevusest sõltuv õhutiheduste

erinevus on nn inimtegurist sõltumatu potentsiaal, on ventilatsiooni toimimine sõltuv

projekteerijast, ehitajast ja hoone kasutajast. Seetõttu on ventilatsioonist tingitud õhurõhkude

erinevus olulisim inimtegevuse mõjur, mis võib avaldada mõju radooni tungimisele pinnasest

siseruumi.

6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard

Aastal 2017 valmis täiendatud radooniohutu hoone projekteerimise standard EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selles Eesti

standardis antakse projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, et

vältida tervist kahjustava radooni viitetaseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega

viibivad. Standardis on esitatud olemasolevatele ja uutele hoonetele valik radooniohu

vähendamise meetmeid. Tuleb arvestada, et loetelu ja lahendused pole lõplikud ning lisaks võib

radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult

tõestatud.

17

Standard EVS 840:2017 erineb standardi eelmisest versioonist selle võrra, et annab juhiseid nii