Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018 – 2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja (org)

Algtase

(aasta)

1. Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine

1.1.

Meede: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate

ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja

juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine

vastavalt rahvusvahelistele nõuetele

1.1.1. Õigusaktide täiendamine Koostatud on vajalikud analüüsid ning õigusloomet on

täiendatud KeM

1.1.2.

Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve

korraldamiseks.

Kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks vajalikud

protseduurid on väljatöötatud RE KKI

1.1.3.

Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise aluste

ühtlustamine mistahes radionukliide sisaldava materjali

koguste osas

On ühtlustatud väljaarvamis- ja vabastamistasemete

tuletamise alused RE KeM, KeA

1.1.4. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja läbiviimine IRRS järelmissioon ja ARTEMIS missioon on toimunud VF, RE KeM, KeA, KKI

1.1.5.

Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse (ingl

Secondary Standard Dosimetry Laboratory (SSDL))

rajamine. Kalibreerimiskeskus on rajatud 2020.aastaks KIK,VF A.L.A.R.A. 2018

1.1.6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine

Kiirgustöötajate doosiregistri põhimäärus on väljatöötatud

ja register on arendamisel KeA; KEMIT

2. Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine

2.1. Meede:Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

2.1.1.

Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste

põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine

Välja on töötatud riigiasutuste töötajatele mõeldud

kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursus KeM, KeA

2.1.2.

Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse integreerimine

avaliku-õigusliku ülikooli õppekavasse

Selleks, et suurendada inimeste teadlikkust kiirgusest ja

luua võimalused, et kiirgusest huvitatu saaks ülikoolis

omandada esmatasandi teadmised selles valdkonnas HTM, KeM

2.1.3.

Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade

täiendamine looduskiirguse (eelkõige radooni) valdkonnas

suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkus

looduskiirgusest, eriti just radoonist ja radooni

kaitsemeetmetest HTM, KeM

2.1.4.

Avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alane regulaarne

koolitus A.L.A.R.A.AS-le Koolitused on toimunud MKM, A.L.A.R.A. 2019

2.1.5.

Regulaarsed kiirgusalased koolitused

kiirgushädaolukorras esmareageerijatele Koolitused on toimunud KeA, PPA, PäA, TervA 2018

2.1.6. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine vähemalt 2 koolitust sellel perioodil KeA

2.2

Meede: Inimeste teadlikkuse suurendamine

ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning

ohtude vähendamise meetoditest

2.2.1. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine Kiirgusalaseid teabepäevasid korraldatakse iga-aastaselt RE KeM, KeA

2.2.2.

Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud

radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste

ametnikele Korraldatud on vähemalt 1 koolitus sellel perioodil RE KeM, KeA

2.2.3.

Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele

kiirgushädaolukordades käitumisest;

Koostatud on veebipõhised teabematerjalid

KeA, KeM

2.2.4.

Potentsiaalselt ohtlikest kiirgusallikatest teavitamise ja

kokkukogumise kampaaniate regulaarne korraldamine

Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude

potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete

kokkukogumise kampaaniaid korraldatakse regulaarselt.

KeM, A.L.A.R.A Pidev

2.2.5.

Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele

kiirgushädaolukordades käitumisest koos KKK-ga

Avalikkust teavitatakse, kuidas tegutseda rahvusvahelise

kiirgusõnnetuse korral. Avalikkust

teavitataksekiirgusõnnetusega seotud ohtudest, ohtude

vältimise juhistest ning õnnetuse ajal tegutsemise

käitumisjuhistest. Vastav info on avaldatud

Keskkonnaameti kodulehel ning vajadusel tehakse

proaktiivset meediateavitust. Riskikommunikatsioon on

osa Keskkonnaameti kommunikatsiooniplaani

tegevuskavast. KeA 2020

2.3.

Meede: Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine

Eestis

2.3.1. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

KeA-sse vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine

radooni spetsialisti KKI-sse vähemalt kahe kiirguse

valdkonnale orienteeritud inspektori ametikoha loomine,

KEM-i vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine EL ja

rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning AS-i A.L.A.R.A.

seoses radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti

dekomissioneerimise eeluuringutega ühe täiendava

ametikoha loomine. RE

KeM, KeA; KKI;

A.L.A.R.A. 28

3. Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte

3.1.

Meede: Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine

ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine

3.1.1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine

Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille

tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna

saastumine, vastu kaitstud. Seireprogrammide täitmine

ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade

koostamine ja rakendamine. RE MKM, A.L.A.R.A. Pidev

3.1.2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Radioaktiivsed jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ja

vaheladustatud. RE MKM, A.L.A.R.A. Pidev

3.1.3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine

Hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast eemaldatud,

hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning

vabastatud üldiseks kasutamiseks. RE MKM, A.L.A.R.A. 2006

3.1.4.

Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja

beetakiirgajate määramiseks

Alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate

mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate

koostamine ja personali koolitamine (2019-2029). MKM, A.L.A.R.A. 2019

3.1.5.

Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike

protseduuride väljatöötamine

Peamised protseduurid radioaktiivsete jäätmete

vabastamiseks on koostatud ja kooskõlastatud (2016-

2019). RE MKM, A.L.A.R.A. 2016

3.1.6. Saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja sulatamine

Kokkukogutud saastunud metall iseloomustatakse ja

saadetakse sulatmisele. Sulatamisest järgi jäänud

kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja

pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist

vahe- või lõppladustuspaigas. VF KKM, A.L.A.R.A. 2019

3.1.7.

Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi

arendamine

Toimub pidev juhtimissüsteemi parendamine tagamaks

radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist. RE A.L.A.R.A. Pidev

3.1.8.

Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi

arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite

soetamine

Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete parki

arendatakse järjepidevalt, mis võimaldab jäätmeid

lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on soetatud

lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid. MKM, A.L.A.R.A. 2021

3.1.9.

Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja

käigushoidmine

Tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu

kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine. KIK

MKM, SiM, KeM KeA,

A.L.A.R.A. Pidev

3.2.

Meede: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH

koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamise tegemine

3.2.1.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks

planeeringu ja KSH menetluse algatamine

Planeering ja KSH on algatatud.

VF

RaM, KeM, MKM, KeA,

A.L.A.R.A. 2019

3.2.2.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks

vajalike keskkonnauuringute tellimine

Teostatakse paiga asukoha valiku uuringud nagu näiteks

tektoonilise omapära kaardistamine, seismiline analüüs,

maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs,

maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud,

hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste

tingimuste uuring, keskkonna uuring (floora, fauna, liikide

elupaigad, harjumused jne), sotsiaalse olukorra uuring

(olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa

omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised

aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne.

VF

RaM, KeM (KeA),

A.L.A.R.A. 2019

3.2.3.

Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise kommunikatsioonistrateegia

koostamine ja rakendamine

Strateegia sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning

identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava

tulevasteks tegevusteks. Edaspidi põhineb

kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle

vaadetakse ja vajadusel täiendatakse. RaM, KeM, MKM 2019

3.2.4.

Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise KMH algatamine

KMH on algatatud.

VF KeM, MKM, A.L.A.R.A. 2019

3.2.5.

Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimiseks vajalike uuringute tellimine

Teostatakse uuringud nagu näiteks Paldiski objekti

peahoone seisukorra insenertehniline uuring,

reaktorisektsioonide radioloogiline uuring,

reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide

konstruktsiooni uuring jne. VF

MKM, KeM (KeA),

A.L.A.R.A. 2019

3.3.

Meede: Looduslikke radionukliide sisaldavate

radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja

käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni

loomine

3.3.1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine Seoses NORM-valdkonnaga on õigusakte täiendatud KeM, KeA

3.3.2.

NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse

toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks

ja NORM käitlussüsteemi loomiseks sh

käitluslahendustingimuste loomiseks.

Toetatud on teadus- ja arendustegevust parima võimaliku

tehnoloogia väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi

loomiseks VF/KIK KeM

4. Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks

4.1.

Meede: Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani

(HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku

tagamine

4.1.1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine Uus plaan on kinnitatud

KeA 2018

4.1.2.

Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja

nende korraldamine Õppusetel on osaletud ning korraldatud KEM, KeA 2017

4.1.3.

Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi

uuendamine

Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas

on uuendatud KEM, KeA 2017

4.1.4.

Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas,

mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete

baasi uuendamine

Mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete

baas on uuendatud SiM, PäA

4.1.5.

Keskkonnainspektsiooni mõõtevahendite baasi

uuendamine Mõõtevahendite baasi on uuendatud KKI 2019

4.1.6.

Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse

baasi uuendamine

Mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete

baas on uuendatud MTA

4.1.7.

Avariikiirituse olukorra kõrvaldamisega tegeleva AS

A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike

seadmete baasi uuendamine

Mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete

baas on uuendatud KeM, A.L.A.R.A. 2019

4.1.8.

A.L.A.R.A. AS 13/7 reageerimisvõimekuse arendamine 24/7

reageerimisvõimekuseks Reageerimisvõimekus 24/7 on tagatud MKM, A.L.A.R.A. 2020

4.1.9.

Riigi poolt osutatava olulise teenuse toimepidevuse

tagamine vastavalt ajakohastatud toimepidevuse plaanile. Teenus toimib. KeM, KeA 2018

5. Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte

5.1.

Meede: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud

ohtude minimeerimine

5.1.1.

Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade

uuringumetoodika väljatöötamine

Täiendava uuringuvajadusega aladel on väljatöötatud

uuringumetoodika KeM

5.1.2.

Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade

pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine Pinnaseuuringud on tehtud vähemalt 11 KOVis, siseõhu

mõõtmised on tehtud vähemalt 300 ruumis. KIK, RE KeM, KeA, EGT

5.1.4. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine Teostatud on üleriigiline radooniuuring RE KeM, Kea

5.1.6. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine Radooni andmebaas on väljaarendatud KeA, KEMIT

5.1.7. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine Keskkonnaameti radoonimõõteseadmed on uuendatud KeA

5.1.8.

Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute

tegemine

2013/59/Euratom art 75 probleemsete ehitusmaterjalide

väljaselgitamine KeM

5.1.9.

Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses

radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega

Parameetri kontrollväärtust ületavate veevärkide omanikud

on teostanud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi

radionukliidide sisalduse vähendamise otstarbekuseks TervA

5.1.10. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire Saneerimisprojekti järelseire järjepidev tagamine KIK, RE KKM; AS Ökosil 2015-….

6. Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus

6.1.

Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride

põhjendatuse hindamiseks on paika pandud

jätkusuutlik ja ühtne korraldus

6.1.1.

Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena

lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse

protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks.

Üldise põhjendatuse hindamiseks on osapoolte vahel

kokku lepitud parim ja optimaalseim lahendus. Sõltuvalt

kokkulepitud lahendusvariandist on rakendatud tegevused,

mille tulemusena toimub Eestis meditsiinikiirituse

valdkonnas üldise põhjendatuse järjepidev hindamine SoM, KeA

6.1.2.

Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika

panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev

hindamine.

Edasised tegevused tagamaks üldise põhjendatuse

järjepidev hindamine on paika pandud. SoM, KeA

6.2.

Meede: Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel

toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete

kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise

edendamine, sellekohaste juhend- ja

teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve

6.2.1.

Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse

ülevaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja

ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine,

vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks

vajaliku juhendmaterjali uuendamine.

Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020.

Referentsprotseduurid on üle vaadatud. Olemasolevaid

diagnostilisi referentsväärtusi on vastavalt vajadusele

uuendatud ning on kehtestatud uusi diagnostilisi

referentsväärtusi TervA

6.2.2.

Tegevuskava loomine, mille alusel toimub tervise- ja

tööministri 19. detsembri 2018. a määruse

„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded,

meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded

ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise

nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti

puudutavate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja

edendamine Tegevuskava on loodud TervA, KeA, KKI

6.3.

Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise

auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine

6.3.1. Kliinilise auditite läbiviijate koolitajate koolitamine Kliinilise auditite läbiviijate koolitajad on koolitatud KeA, SoM, TervA

6.4.

Meede: Meditsiinikiiritusest saadava aastase

elanikudoosi taseme hindamise juurutamine

6.4.1.

Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse

osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli

arendamine

Loodud on kõiki osapooli rahuldav radioloogiliste uuringute

klassifikaator, mille tervishoiuteenuse osutajad on oma

infosüsteemides kasutusele võtnud. SoM

6.4.2.

Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme

hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt

tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga

seotud piirangutest

Kokku on lepitud elanikudoosi taseme hindamise eest

vastutav asutus. SoM, KeM

KOKKU

2018 2019 2020 2021

Periood

kokku

Seos teiste valdkonna

arengukavadega

9 386 602 020 270 000 22 000 903 406

9 386 602 020 270 000 22 000 903 406

0 0 0 12 000

0 0 0 0 0

0 4000 0 0 4 000

4 386 8020 0 0 12 406

5 000 490 000 120 000 10 000 625 000

0 100 000 150 000 0 250 000

1 895 69 500 109 500 84 500 265 395

1 000 27 000 43 000 27 000 98 000

0 0 15000 15 000

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

0 2 000 2 000 2 000 6 000

0 25 000 25 000 25 000 75 000

1 000 0 1 000 0 2 000

895 16500 1500 1500 20 395

895 500 500 500 2 395

0 1 000 1 000 1 000 3 000

0 0 0 0 0

0 15 000 0 0 15 000

0 0 0 0 0

0 26 000 65 000 56 000 147 000

0 26000 65000 56000 147 000

498 000 1 749 000 1 809 000 3 464 000 7 520 000

482 000 994 000 974 000 714 000 3 164 000

370 000 380 000 380 000 380 000 1 510 000

9 000 9 000 9 000 9 000 36 000

60 000 60 000 25 000 25 000 170 000

0 2 000 20 000 20 000 42 000

4 000 4 000 0 0 8 000

0 500 000 500 000 200 000 1 200 000

5 000 5 000 6 000 6 000 22 000

0 0 0 40 000 40 000

34 000 34 000 34 000 34 000 136 000

16 000 755 000 735 000 2 650 000 4 156 000

0 10 000 0 0 10 000

8 000 300 000 300 000 1 050 000 1 658 000

0 10 000 10 000 50 000 70 000

0 10 000 0 0 10 000

8 000 425 000 425 000 1 550 000 2 408 000

0 0 100 000 100 000 200 000

0 0 0 0 0

0 0 100 000 100 000 200 000

2 000 181 500 1 773 400 300 500 2 257 400

2 000 181 500 1 773 400 300 500 2 257 400

0 0 0 0 0 STAK

0 2 500 0 2 500 5 000 STAK

2 000 129 000 4 000 18 000 153 000

0 50 000 20 000 110 000 180 000

0 0 4 400 0 4 400

0 0 0 150 000 150 000

0 0 1 725 000 0 1 725 000

0 0 20 000 20 000 40 000

0 0 0 0 0 STAK

70 780 223 000 883 000 703 000 1 879 780

70 780 223 000 883 000 703 000 1 879 780

9 780 0 0 0 9 780

0 42 000 42 000 42 000 126 000

0 0 600 000 600 000 1 200 000

0 100 000 150 000 0 250 000

30 000 30 000

0 20 000 0 0 20 000

0 0 0 0

61 000 61 000 61 000 61 000 244 000

0 0 30 000 26 000 56 000

0 0 10 000 10 000 20 000

0 0 0 0 0

0 0 10 000 10 000 20 000

0 0 10 000 6 000 16 000

0 0 0 0 0

0 0 10 000 6 000 16 000

0 10 000 10 000 20 000

0 15 000 15 000 30 000

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

0 0 0 0 0

582 061 2 825 020 4 874 900 4 625 000 12 906 981

EESTI VABARIIGI KESKKONNAMINISTEERIUM

KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIK ARENGUKAVA 2018-2027

Tallinn 2019

2

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4

1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ning osalevad institutsioonid ........... 6

1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega .................................................. 6

1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega ............................................................................................. 6

1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid ................................................................... 7

1.3.1. Koostajad ......................................................................................................................... 7

1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu ........................ 8

2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal ..................................................................................... 9

2.1. Kiirgusohutuse tagamine ......................................................................................................... 9

2.1.1. Kiirgusohutuse taristu ..................................................................................................... 9

2.1.2. Kiirgustegevus................................................................................................................ 13

2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve ............................................................................................ 17

2.2. Kiirgusohutuse alase teadlikkuse suurendamine ja pädevuse tagamine .............................. 18

2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine ................................................................. 18

2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava varu tagamine ................................................................... 24

2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus ........................................................................ 24

2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus................................................................................................. 25

2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine ..................................................................................... 26

2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek ......................................................................................... 29

2.5. Looduskiirgus ......................................................................................................................... 31

2.5.1. Kiirgusseire .................................................................................................................... 31

2.5.2. Joogivesi ........................................................................................................................ 32

2.5.3. Radoon .......................................................................................................................... 34

2.5.4. Ehitusmaterjalid ............................................................................................................ 35

2.6. Meditsiinikiiritus .................................................................................................................... 36

2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus ................................................................................................. 37

2.6.2. Kvaliteet ......................................................................................................................... 38

3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid ....................................................................... 40

4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus ........................................................................................................... 48

4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus ........................................................ 48

4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine ................................................................................ 48

5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018-2021 ........................................................... 49

6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi avalikustamine ......................................... 55

6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine .............................................................................. 55

6.2. Avalikustamine ...................................................................................................................... 55

3

Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 56

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 58

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava ............................................................................. 60

Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava ........................................................................................................ 60

Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018-2021 ................................................. 60

4

Sissejuhatus

Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavat

kiirgustegevuse reguleerimist ja vastava seire ning järelevalve korraldamist. Kiirgusohutuse

tagamiseks tuleb kindlaks määrata, milliseid eesmärke peab Eestis teatud ajavahemiku kestel

saavutama, mida vältima, kes ja mil viisil ning kui suures ulatuses peab keskkonna kiirguse

kahjustava mõju eest kaitsmisega või inimese tervist kahjustava tegevuse vältimisega tegelema.

Kõik need probleemid vajavad integreeritud ning ratsionaalseid lahendusi, milleks on vajalik

ka koostatav kiirgusohutuse riiklik arengukava.

Tänaseks on kiirgusohutuse tagamine muutunud piirmäärade täitmise jälgimisest

kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi osaks. Kiirgusohutuse tagamise planeerimine pikemaks

perioodiks on keeruline, aga vältimatult vajalik kõigis kiirgustegevuse valdkondades.

Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut

hädaolukordadeks, keskkonnaseiret jne. Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline pidev ja

tasakaalustatud areng kõikidel nendel aladel.

Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete

eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Ohuolukorra võivad tekitada

avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel,

varastatud või leitud radioaktiivne aine. Ohtu võivad kujutada ka kiirgusallikad, mida

käideldakse ilma kiirgustegevusloata või loaga sätestatud tingimusi rikkudes. Unustada ei tohi

ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendite valmistamisel terroristid, ning

tuumarelva kasutamist sõjalises konfliktis. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti

arvesse võtta looduslikku kiirgust, näiteks joogivees sisalduvaid radionukliide ja hoonete

siseõhu radoonisisaldust.

Kiirgusohutuse korraldamine nõuab mõtestatud ning eesmärgipärast lähenemist. Kiirguskaitse

ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus –

täppis- , loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Selles

arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud

eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad.

Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine. Arengukava strateegilised alleesmärgid

on järgmised:

 Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;

 Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;

 Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;

 Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks;

 Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;

 Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

Alleesmärkidest tulenevad tegevusvaldkonnad on järgmised: kiirgusalane koolitus,

kiirgusteadlikkus, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, avariikiirituse olukorrad ja

hädaolukorrad, looduskiiritus, ning meditsiinikiiritus. Nende valdkondade arendamine on

vähemasti järgmise kümne aasta perspektiivis oluline.

5

Arengukavas on püstitatud 6 strateegilist alleesmärki, mille saavutamiseks on detailsemalt

kavandatud vajalikud tegevussuunad. Määratud tegevussuunad on aluseks arengukava

konkreetse perioodi rakendusplaani koostamisele, milles on määratud eri institutsioonide rollid,

tegevuse rahastamise vajadused ja võimalused, samuti tegevuse tulemuslikkuse indikaatorid.

Kiirgusohutuse riiklikus arengukava ülesehitus on järgmine:

● praeguse olukorra analüüs, sh kiirguskaitse valdkonna probleemide ning olemasolevate

võimaluste analüüs (tegevusvaldkondade raames); ● kiirguskaitse strateegilised alleesmärgid, eesmärgi saavutamise mõõdetavus

(mõõdikud), eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse rakendamisviisid

(tegevussuunad); ● arengukava ellu viimise korraldus, koostöö ja rollijaotus eri osaliste vahel (sh eri

valdkondades) kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks (sh nii eri institutsioonide või

nende üksuste kohustused kui ka eri sektorite koostöö ja rollid), kiirguskaitsepoliitika

tulemuslikkuse hindamise korraldamine, tagasiside saamine arengukava täitmiseks

kasutatud meetmete tulemuslikkuse (sh tulemuste kvaliteedi) ja tõhususe kohta; ● arengukava elluviimiseks, kavandatud meetmete rakendamiseks, püstitatud eesmärkide

saavutamiseks vajalike rahastamisallikate ja -võimaluste prognoos.

KORAKi eesmärk on kiirguskaitse korraldamine järgmise 10 aasta kestel, et tagada Eestis

optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja areng.

6

1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega

ning osalevad institutsioonid

1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega

KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

edasiarenduseks kiirguskaitse alal. Keskkonnastrateegias aastani 2030 on käsitletud vajadust

arvestada käesolevat kiirgusohutuse arengukava.

Paralleelselt võetakse arvesse seonduvate valdkondade arengukavasid ja strateegiaid: –

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 (kiirgusohutuse

tagamine); Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan (valmisolek hädaolukordadeks);

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (radoonist tingitud terviserisk) (uus arengukava on

2018.a seisuga väljatöötamisel); mitmete meditsiinierialade, sh Eesti radioloogia arengukava

aastateks 2011-2020, Eesti töötervishoiu arengukava aastani 2020, Heaolu arengukava 2016-

2023 (tööpoliitika ja töökeskkonna lähtealused); Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused

(2010; hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede leevendamine) ning Siseturvalisuse

arengukava 2015-2020 (valmisolek kiirgusõnnetusteks) (uus arengukava on 2018.a seisuga

väljatöötamisel). Nimetatud arengukavade ja strateegiate seonduvust käesoleva arengukavaga

käsitletakse KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes.

1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega

Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel

tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liiduga liitumislepingu

ning EURATOM-i asutamislepinguga.

Arengukava koostamisel lähtutakse järgmistest rahvusvahelise õiguse dokumentidest:

 Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis

tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad

paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise

üle riigipiiride, millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile;  Tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid

teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise

Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii

või kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja

keskkonda radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest;  Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon ja selle muudatus. Konventsiooni

kohaldatakse rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel

kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali

suhtes;  Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll, mis loob

seose Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni vahel, laiendades vastastikku

mõlema konventsiooniga kehtestatud tuumakahjustuste tsiviilvastutuse erirežiimi

eeliseid;  Tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja

7

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete

rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub

rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse

lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade

ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks;  Kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped määravad tuumamaterjali arvestuse raportite

esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad

objektid;  Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses

tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga suurendab IAEA-le esitatavate andmete hulka

ning inspektorite õigusi;  Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades

tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate

ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid;  Tuumaohutuse konventsioon ja selle Viini deklaratsioon. Eesmärk on kohustada

maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates

rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad järgima.

Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest Euroopa Liidu direktiividest:

 Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid

töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude

eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,

96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;

 Nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom, 20. november 2006, radioaktiivsete jäätmete ja

kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta;

 Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi

2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse

raamistik;

 Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks;

 Nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks

nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete

eest.

Lisaks eelnimetatule on arengukava koostamisel järgitud Euroopa Komisjoni, IAEA ja

UNSCEAR juhendmaterjalidest.

1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid

1.3.1. Koostajad

Arengukava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium. Arengukava töötati välja

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi,

Rahandusministeeriumi koostöös, samuti olid kaasatud eelnimetatud ministeeriumite

hallatavad asutused: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, AS A.L.A.R.A., Terviseamet,

8

Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet.

Vastavalt keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 33

lõike 1 punktile 1 tehti käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine. See on

kohustuslik, kuna KORAKi alusel kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline

keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati riigihange, mille

tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid OÜ-st Alkranel.

KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnati arengukava eesmärkide

elluviimiseks kavandatud tegevuse ning selle võimalike alternatiivide eeldatavat nii positiivset

kui ka negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale ning varale käesoleva

arengukava alameesmärkide kaupa. Hindamisel märgiti negatiivse mõju vältimise ja positiivse

mõju suurendamise võimalused ning kui negatiivset mõju ei olnud võimalik vältida, pakuti

välja selle leevendamise või heastamise meetmed arengukava tasemel, anti soovitused

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks projektide tasemel.

1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu

Arengukava koostamisel arvestati peale koostajate ka teiste isikute ja asutustega, kellel võis

olla põhjendatud huvi arengukava valmimise vastu, ning peeti oluliseks mitmesuguste

huvigruppide kaasamist.

Kiirgusseaduse § 26 sätestab kiirgusohutuse riikliku arengukava koostamise eesmärgi ning

KeHJS vastavalt § 37 ja § 41 arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

ning selle teostamise aruande avalikustamise. KeHJS alusel nimetatakse KSH programmis

asutused ja isikud ning valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavad organisatsioonid,

keda tuleb kaasata.

Institutsioonid, kelle arvamust arengukava ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta

küsiti, on lisaks arengukava koostamisse kaasatud ministeeriumitele ja nende hallatavatele

asutustele järgmised:

 Kultuuriministeerium  Maaeluministeerium  Haridus- ja teadusministeerium  Linnade Liit  Maaomavalitsuste Liit  Lääne-Harju Vallavalitsus  Saue Vallavalitsus  Saku Vallavalitsus  Sillamäe Linnavalitsus  Veterinaar- ja Toiduamet  Tööinspektsioon  Eesti Geoloogiateenistus

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Eesti Radioloogiaühing.

Huvitatud isikutelt ning asutustelt tulnud ettepanekuid käsitletakse peatükis „Avalikustamine“.

9

2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal

2.1. Kiirgusohutuse tagamine

2.1.1. Kiirgusohutuse taristu

Keskkonnavaldkonnas toimus aastatel 2015 ja 2016 õigusaktide kodifitseerimine ning

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusi (edaspidi KeÜS) täiendati 2015. ja 2016. aastal kiirguse

valdkonna sätetega. Keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus jõustus 01.11.2016 uus

kiirgusseadus. Uue tervikteksti koostamise eesmärk oli eelkõige peatükkide sisemise struktuuri

ühtlustamine. Seaduse regulatsiooni sisu jäi 2004. a kiirgusseadusega võrreldes suures osas

samaks, kuid tehti siiski mitmeid sisu täpsustavaid ja põhimõttelisi muudatusi. Koos uue

kiirgusseadusega taaskehtestati ning uuendati ka kõik selle alamaktid. 2017. aasta 15. augustil

jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Nõukogu direktiiv

2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega

luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (edaspidi direktiiv

2014/87/Euratom). 2018. aasta 6. juulil jõustunud muudatusega võeti üle Nõukogu direktiiv

2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva

kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid

89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom

(edaspidi direktiiv 2013/59/Euratom).

2018. aasta KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega jõustus nõue esitada digitaalselt

allkirjastatud kiirgustegevusloa taotlus ning vormistada kiirgustegevusloa ja selle andmise

otsuse digitaalselt allkirjastatuna keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Samuti

kaasnes KeÜS ja kiirgusseaduse muudatusega kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri

pidamine KOTKASes. KOTKAS on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada

keskkonnakomplekslubade ja kiirgustegevuslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud

seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja

kättesaadavust.

Vastavalt kiirgusseadusele korraldab kiirgusohutustegevust oma pädevuse piires

Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) ja

Keskkonnaameti (edaspidi KeA) kaudu, kaasates selleks teisi asjaomaseid asutusi ning võttes

muu hulgas arvesse valdkonnapõhiseid käitamiskogemusi, otsustusprotsessi tulemusi,

asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Kui KeM ülesanne on kiirgusohutusalase

poliitika kujundamine ja valitsemisala juhtimine, siis KKI ja KeA ülesandeks on väljatöötatud

kiirgusohutusalase poliitika elluviimine, seadustega pandud ülesannete täitmine,

kiirgusvaldkonna juhtimine ja riikliku järelevalve teostamine. Mõlemad asutused osalevad ka

poliitikate, arengukavade ning programmide koostamisel. KeM, KeA ja KKI

tegevusvaldkonnad ja ülesanded on sätestatud nende asutuste põhimäärustes1. KeA

põhiülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning

osaleda vastava valdkonna õigusaktide väljatöötamises. KKI põhiülesandeks on järelevalve

looduskeskkonna ja - varade kasutamise üle, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väär- kui

1 Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“

Keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“

Keskkonnaministri 31.03.2009 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“

10

2011. aastast ka kuritegusid. Mõlemad asutused osalevad kriisireguleerimisega seotud

ülesannete täitmisel. Kiirgusohutuse tagamisse kaasatud järgmised ministeeriumid ning nende

allasutused:

1) Siseministeerium korraldab riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste,

hädaabiteadete ning kriisireguleerimise valdkonnaga seotud tegevusi ning koordineerib

oma allasutuste (Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet)

osalemist avariikiirituse olukorras ja kiirgushädaolukorras;

2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab muuhulgas energeetika,

elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus,

transiit, logistika ja ühistransport) valdkonnaga seotud tegevusi. Kiirgusohutuse seisukohast

on oluline looduskiirgusest tulenevate ohtude minimeerimine ehitiste planeerimise,

projekteerimise ja ehitamise nõuete kaudu. Ministeeriumi allasutused, kes on kaasatud

kiirgusohutuse tagamisse, on riigile kuuluv aktsiaselts A.L.A.R.A., Maanteeamet ja Eesti

Geoloogiateenistus. Ministeerium on vastutav radioaktiivsete jäätmete vahe- ja

lõppladustamise korraldamise eest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning nende

vaheladustamisega tegeleb aktsiaselts A.L.A.R.A. Maanteeamet võtab vastu ja väljastab

„Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe” (edaspidi ADR) (sh ohtlike

veose klass 7 – radioaktiivsed materjalid) kohase autojuhi koolituse tunnistuse ning teeb

muid ADR nõuete kohaseid toiminguid. Eesti Geoloogiateenistus tegeleb

radooniuuringutega. Ministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut sh

tuumaenergeetika kasutamist;

3) Sotsiaalministeeriumi vastutusala on muuhulgas rahva tervise kaitsmine ning arstiabi

korraldamine. Kiirgusohutuse tagamisse kaasatud ministeeriumi allasutused on

Terviseamet ja Tööinspektsioon. Terviseamet teostab järelevalve käigus joogivee kvaliteedi

kohta kogutud teabe analüüsi ja teeb tervisohtude riskianalüüse, turujärelevalvet

meditsiiniseadmete üle, korraldab meditsiinikiiritusega seotud tegevusi ameti pädevuse

piires, korraldab tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse hindamise

valdkonda, koordineerib tervishoiuteenuste kvaliteeti ning annab selles arvamusi ja

hinnanguid; peab tervishoiutöötajate riikliku registrit, korraldab kiirabi ja tervishoiu

hädaolukorraks valmisolekut ja hädaolukorra lahendamist ning elutähtsate teenuste

toimepidevust oma pädevuse piires. Tööinspektsioon teeb järelevalvet tööruumide õhu

radoonisisalduse mõõtmise osas.

4) Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuulub muuhulgas tollipoliitika kavandamine ja

elluviimine. Kiirgusohutuse tagamisse on kaasatud Maksu- ja Tolliamet, kes teeb

järelevalvet üle piiri veetavate kaupadele ning haldab piiriületuskohtades kiirgusseire võrku

kaubas radioaktiivse materjali avastamiseks.

5) Maaeluministeeriumi kiirgusohutuse tagamisse kaasatud allasutus Veterinaar- ja

Toiduamet teostab põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud järelevalve

toiminguid.

Vabariigi Valitsus algatas 28.09.2018 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu2. Soovituse

keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on KeM-ile esitanud ka Rahandusministeerium

2016. aastal koostatud Riigiülesannete analüüsis3 ning 2018. aastal Riigikontroll ohtlike ja

radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelauditi4 kommentaarides. Seaduseelnõu seletuskirja

kohaselt lähtub KeA ja KKI ühendamine riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on

2 http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6 3 Riigiülesannete analüüs (Rahandusministeerium, mai 2016) 4 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/-

1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx

11

dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse

kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. KeA ja KKI põhiülesanded kattuvad osaliselt. Samuti

kattuvad KKI ja KeA rollid osaliselt kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel, mis ei

hõlbusta kriisijuhtumite lahendamist. Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid,

seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena

jääb kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust

ja olemust. Kiirguse valdkonnas tuleks ühendasutuse loomisel luua võimalus kiirgusele

spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks ning neile valdkondlike koolituste

võimaldamiseks. Spetsialiseerumisega tagatakse kiirguse valdkonnas tulemuslikum ning

kvaliteetsem järelevalve ning inspektorite kiirgusalase pädevuse suurendamine.

Kiirgusohutuse tagamiseks kasutatavate kiirgusmõõteseadmete mõõtetulemuste kvaliteedi

hoidmiseks on tarvis mõõteseadmeid regulaarselt kontrollida (kalibreerida). Eestis puudub täna

võimalus neid mõõteseadmeid kontrollida, mistõttu on vajalik suurendada seadmete

kalibreerimise võimekust. Selleks tuleb rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav

kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskus (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory

(SSDL)), kus toimub järelevalves, kiirgushädaolukordade lahendamisel ja erinevates

kiirgustegevustes kasutatavate kiirgusmõõteseadmete usaldusväärne, kiire ja kvaliteetne

kalibreerimine, mis tõstab mõõtetulemuste kvaliteeti ning seeläbi vähendab kiirgusohtu

inimesele ja ümbritsevale keskkonnale.

2015. aasta juulis kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklik tegevuskava (vt Lisa 1), mille koostamise vajadus tulenes 2008. aastal heaks kiidetud

KORAK-ist 2008–2017 (edaspidi KORAK 2008-2017) ja selle rakendusplaanist. 2011. aastal

jõustus Nõukogu Direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse

raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks

käitlemiseks (edaspidi direktiivi 2011/70/Euratom), mis seadis täpsemad nõuded riikliku

radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Seetõttu täiendati ka

tegevuskava eelnõu direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise juhise nõuete järgi. Liikmesriigid

pidid esitama komisjonile esimese aruande nimetatud direktiivi rakendamise kohta hiljemalt

23. augustiks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant vastavalt ühendkonventsioonis ette nähtud

läbivaatamisele ja aruandlusele. Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või

kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi

valdkondade kohta tegevuskavad. Käesoleva KORAKi raames esitatakse radioaktiivsete

jäätmete käitlemine valdkonna all uuendatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava, mis on KORAKi lisa ning mida ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkidega arvestatakse KORAKi

rakendusplaanis. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas esitatud

radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika kohaselt tuleb Eestisse rajada radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaik 2040. aastaks. Aastail 2014-2015 viisid rahvusvahelised eksperdid

läbi Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud5 (edaspidi lõppladustuspaiga eeluuringud).

28. aprillil 2016 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti vastu põhimõtteline

otsus Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava käsitleb ka looduslike radioaktiivseid sisaldavate jääkide

5 http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf

12

(NORM-jääk) ja jäätmete (NORM-jäätmed) käitlemise poliitikat.

Kiirgusseadusega on sätestatud kohustus viia Eestis kord 10 aasta jooksul läbi kiirgusohutuse

riiklik audit. Vastavnõue tuleneb direktiivist 2014/87/Euratom. Kiirgusohutuse riiklik audit on

kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi

kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust

tagavaid asutusi. Auditisse kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte.

Eksperdihinnangute tulemustest teavitatakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni. Vastavat

teenust on riikidel võimalik tellida Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuurilt (IAEA) kui

Integrated Regulatory Review Service missiooni (edaspidi IRRS missioon). IRRS missiooni

käigus tuvastatud parendusvajaduste täitmise hindamiseks peab hiljemalt 4 aasta pärast

toimuma järelmissioon rahvusvaheliselt tunnustatud kiirgusekspertide osavõtul.

IRRS missioon viidi Eestis läbi 4.-14.septembril 2016. Missiooni käigus hinnati riigi

kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid

asutusi, samuti inspekteerimise läbiviimist. IRRS missiooni tulemustest valmis aruanne6, milles

antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse siseriikliku raamistiku parendamiseks.

Kuigi võrreldes KORAK 2008-2017 rakendusperioodiga on täpsustunud kiirgusohutusalases

tegevuses osalevate asutuste ülesanded, märkisid rahvusvahelised eksperdid IRRS missiooni

aruandes siiski, et kiirgusohutuse tagamisel esineb regulatiivsete funktsioonide kattuvust.

Samuti viidati osade valdkondade kohta kiirgusohutuse tagamisse kaasatud asutuste vahelisele

vähesele koostööle ja infovahetusele (nt järelevalve korraldus tervishoiuteenuse osutajate üle,

infovahetus radioaktiivse aine transpordi osas). Lisaks leiti, et on vaja täpsustada ja täiendada

kiirguse kasutamist eri valdkondades kiirgusohutust kindlustavate meetmetega võttes arvesse

valdkonna spetsiifikat. Kuigi valdav osa soovitusi ja ettepanekuid on sisse viidud

kiirgusseadusesse, vajavad mõned neist siiski põhjalikumat analüüsi ning neid kajastatakse

käesolevas KORAKis vastavate peatükkide all.

IRRS missiooni järelmissioon on kavandatud 3-9. märtsiks 2019.

Järgmine kiirgusohutuse riiklik audit tuleb korraldada 2026. aastal ning selle ettevalmistustega

alustatakse hiljemalt 2025. aastal. IRRS missiooni ettevalmistusprotsessi korraldab KeM ja

protsessi on kaasatud KeA ja KKI, aga samuti Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning

vajadusel kiirgusohutuse tagamisega seostud teised ministeeriumid ja asutused.

Nõukogu Direktiiv 2011/70/EURATOM, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, kohustab

Eestit vähemalt kord kümne aasta jooksul läbi viima riikliku raamistiku, pädeva reguleeriva

asutuse, riikliku programmi ja selle rakendamise hindamise. Vastavat teenust on riikidel

võimalik tellida IAEA-lt kui Integrated Review Service for Radioactive Waste and Spent Fuel

Management, Decommissioning and Remediation missiooni (edaspidi ARTEMIS missioon).

ARTEMIS missiooni käigus tuvastatud parendusvajaduste täitmise hindamiseks toimub 2 kuni

4 aasta pärast järelmissioon, kuid mille läbiviimise vajadus sõltub tegelikust situatsioonist või

selle korraldamine lepitakse kokku ARTEMIS missiooni lähteülesandes (Terms of Reference).

ARTEMIS missioon Eestisse on kavandatud 24.märts – 1. aprill 2019. Missioonil osalevad

Eestist KeM, KeA, KKI ja aktsiaselts A.L.A.R.A. Missiooni käigus tehtud ettepanekute ja

6 https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf

13

soovituste täitmiseks tuleb koostada tegevuskava.

Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja

tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi valdkondade kohta tegevuskavad.

Käesoleva KORAKi raames koostatakse looduskiirituse valdkonna all radooni riiklik

tegevuskava, mis on KORAKi lisa. Tegevuskava koostamise vajadus tuleneb direktiivi

2013/59/EURATOM artiklist 103. Direktiiv kohustab liikmesriike vastu võtma riikliku

tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni

sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva

radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Radooni riikliku tegevuskava koostamist

koordineerib KeM koostöös KeA-ga. Tegevuskava kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt vastavalt vajadusele ning

selle eesmärke arvestatakse KORAK rakendusplaanide koostamisel.

2.1.2. Kiirgustegevus

Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille annab Keskkonnaamet ning milles

sätestatud tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.

Eestis on välja antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kiirgusallikaid kasutavad tööstus- ja

teenusettevõtted, tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutajad, teadus- ja uurimisasutused

ning valitsusasutused. Kiirgustegevusluba on vaja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja

sellega seotud tegevusteks, samuti radioaktiivse aine vedamiseks, sisse-, välja- ja läbiveoks kui

ka kiirgusallika paigalduse, hoolduse ja remondi teenuse osutamiseks. Enamik

kiirgustegevuslube (u 75%) on antud tervishoiuteenuse osutajatele, kellele järgnevad lubade

arvu poolest tööstusettevõtted ja veterinaarteenuse osutajad. Kiirgusallika kasutamise

valdkonnad pole võrreldes KORAK 2008-2017 kehtivuse perioodiga muutunud. Lähemas

perspektiivis pole ka uute kiirgusallikate kasutusele võtmist ette näha, mis sõltub nii

rahvusvaheliste õigusaktide muutmisest kui ka olulistest arengutest majanduses (uued

tehnoloogiad).

Olulisim muudatus kiirgustegevuste valdkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse

vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik

tuleb Eestisse rajada 2040. aastaks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskavas ja

lõppladustuspaiga eeluuringutes toodud kokkuvõtte kohaselt peab lõppladustuspaiga rajamisele

eelnema põhjalik analüüs ja õigusaktide täiendamine, kuna praegusest õiguslikust raamistikust

ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Samuti märgitakse, et lisaks kiirgusseadusele ja selle

alusel kehtestatud määrustele tuleb muuta ka ehitiste kavandamist ja rajamist puudutavaid

õigusakte eesmärgiga sätestada lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Kiirgusseaduse alusel tuleb

kiirgustegevusloa taotlemiseks radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks kohaldada avaliku

menetluse sätteid ning KeHJS alusel on tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega, milleks

tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, et selgitada välja kavandatava tegevusega kaasneda

võiv mõju ning informeerida avalikkust. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise näol võtab

Eesti endale esmakordselt kohustuseks radioaktiivsete jäätmete lõpliku kõrvaldamise, millega

varasem kokkupuude Eestil puudub. Sellest johtuvalt on mõistlik teostada õigusloome

arendamist projektipõhiselt, ostes teenuse sisse.

14

Kiirgusseaduse alusel liigituvad kiirgustegevused kiirgustöötaja kiirgustegevusest aastas

saadava efektiivdoosi alusel väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuseks. Lisaks

liigitub suure ohuga kiirgustegevuseks sõltumata kiirgustöötaja aastas saadavast efektiivdoosist

muuhulgas kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete vahe- ja

lõppladustamine. Uue kiirgusseaduse jõustumisega kaasnes 2016. aastal oluline muudatus,

mille kohaselt väikese ohuga kiirgustegevustele antakse kiirgustegevusluba tähtajatult.

Varasemalt kehtisid kõik kiirgustegevusload sõltumata ohuastmest kuni 5 aastat. Mõõduka ja

suure ohuga kiirgustegevusele antakse kiirgustegevusluba endiselt kuni 5 aastaks. Väikese

ohuga kiirgustegevusload moodustavad umbes 73%, mõõduka ohuga kiirgustegevusload 26%

ja suure ohuga kiirgustegevusload 1% lubade koguarvust. Enne uut kiirgusseadust välja antud

kiirgustegevusload väikese ohuga kiirgustegevustele kehtivad kuni loa kehtivusaja lõpuni.

Hiljemalt 2021. aasta lõpuks on enne uut kiirgusseadust väikese ohuga kiirgustegevustele antud

kiirgustegevuslubade kehtivus lõppenud ning sestpeale on kõik väikese ohuga kiirgustegevused

reguleeritud tähtajatu kiirgustegevusloaga. Kuigi väikese ohuga kiirgustegevustele antakse

lubasid tähtajatult, teostatakse nende üle järelevalvet kiirgusseaduses sätestatud samadel alustel

kui suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevustele.

Alates 2018. a esimesest poolest toimub kiirgustegevusloa taotluste esitamine, menetlemine

ning väljaandmine ning kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri pidamine KOTKASes.

Varasemalt toimus kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire, aruandluse

ning muude loaga seotud kohustuste täitmine KeA dokumendihaldussüsteemis. Andmeid sai

esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil. Kiirustegevusloa andmine vormistati samuti KeA

dokumendihaldussüsteemis, kuid kiirgustegevusluba väljastati paberil. Kiirgustegevuslubade

aga ka kiirgusallikate ja tuumamaterjali kohta olid eraldi registrid, kuhu andmeid sisestati

käsitsi. KOTKASes on andmed ja need säilitatakse digitaalsel kujul. Nii taotlus kui ka

kiirgustegevusluba vormistatakse ja allkirjastatakse digitaalselt ning edastatakse KOTKASe

kaudu. Võrreldes eelneva situatsiooniga on lihtsustanud kiirgustegevusloa taotlemine ja

menetlemine, loaga seotud seire, aruandluse ning muude loaga seotud kohustuste täitmine,

samuti kogutud andmete säilitamine, kasutamine ja kättesaadavus. KOTKASse on sisse

ehitatud vormid ja juhendid ning andmed koondatakse mitmest registrist (kiirgustegevusloa

taotlused, kiirgustegevusload, kiirgusallikad). KOTKASesse on üle kantud kõik kehtivad

kiirgustegevusload, mis tagab, et loaga seotud seire ja muud andmed aga ka loa muutmisega

seotud andmed asuvad ühes süsteemis ja teave konkreetse kiirgustegevusloaga seotud tegevuste

kohta on kompaktsena kättesaadav. KOTKASe arendamine on pidev protsess.

Uue kiirgusseadusega sätestati radioaktiivse kiirgusallika kategooria mõiste ja kehtestati

määrus, milles on kirjeldatud muuhulgas radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja

kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded sõltuvalt kiirgusallika kategooriast. Rahvusvaheliselt

pööratakse üha rohkem tähelepanu radioaktiivse aine füüsilise kaitse nõuete kehtestamisele ja

rakendamisele seoses julgeoleku tagamisega. Sellest tulenevalt tehakse arendustööd

radioaktiivse aine kasutamisele alternatiivse tehnoloogia väljatöötamiseks, näiteks

radioaktiivse ainet sisaldava seadme asendamine röntgenseadmega. Lähemas perspektiivis võib

ette näha osade radioaktiivset ainet sisaldavate seadmete väljavahetamist röntgenseadmete

vastu.

2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatusega käsitletakse varasemast oluliselt täpsemalt

looduslike kiirgusallikatega seotud tegevust, loetledes toimingud, mille korral looduslikud

kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on

15

kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, ning kelle kaitseks tuleb

rakendada meetmeid. Looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutega võib kaasneda

looduslike NORM-jääkide või NORM-jäätmete teke. Keskkonnaametil õigus nõuda tööandjalt

kiirgusseaduse alusel mh kiirgusohutushinnangu esitamist, milles on hinnatud NORM-jääkide

või NORM-jäätmete tekke ja käitlemisvõimalusi. Kiirgusseaduses viidatud toimingute

läbiviimiseks, milliste korral oleks vajalik hinnata ka NORM-jääkide/jäätmete võimalikku teket

ja vajadusel nende käitlemisvõimalusi, on vaja üldjuhul nende läbiviimiseks muud

kekkkonnaluba. Et, ennetada võimalikke olukordi, kus planeeritakse ja taotletakse lube

tegevusteks, mille käigus võib olla risk NORM jääkide/jäätmete tekkeks kuid need riskid

võivad jääda siiski tegevuste planeerimisel hindamata, oleks vajalik kehtestada keskkonna

kasutamisega seotud loa taotlemise käigus kiirgusseaduses loetletud looduslike

kiirgusallikatega seotud toimingute korral, lisaks muudele dokumentidele, ka

kiirgusohutushinnangut. See peaks andma ülevaate muuhulgas planeeritava tegevuse

tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud materjalist.

Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire

vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna kasutamisega seotud loas

(keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba). Tagamaks

efektiivsemat preventiivset kontrolli võimaliku NORM-jäägi ja NORM-jäätme tekke

vältimise/vähendamise üle on vajalik kehtestada KeÜS keskkonnaloa taotlemisel nõue

kiirgusohutushinnangu esitamiseks kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks loa taotlemisel.

KeÜSi muudatus võimaldab saavutada looduslike kiirgusallikatega seotud tegevuste üle sh

NORM-jäägi ja NORM-jäätme tekkest senisest efektiivsema kontrolli ja tõhustab muuhulgas

KeA eri sisuosakondade vahelist tööd. IRRS missioon tõi samuti puudusena välja vähese

kontrolli NORM-jäägi ja NORM-jäätme võimaliku tekke üle ning NORM-materjalide

käitlusstrateegia puudumise. IRRS-i eksperdid soovitasid NORM-jäägi ja NORM-jäätme

käitlemisega seotud temaatikat kajastada radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus

tegevuskavas.

Kiirgusohutuse paremaks tagamiseks on KeA oma arengukavas 2019-2022 välja toonud

vajaduse muuta kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluseid. Kiirgusseaduse kohaselt

kiirgustegevuse ohuastmete määramine piirdub kiirgustöötaja aastas kiirgustegevusest saadava

doosi hindamisega ega võta arvesse kiirgusallika endaga seotud riske. Kiirgustegevuse

ohuastmete määratlemisel tuleb arvestada eri komponentide (rajatis, ruumid, kiirgusallikas,

kiirgusdoos) mõju. Kiirgustegevuse ohuastmete paremaks määratlemiseks viiakse läbi analüüs

riigis teostavate kiirgustegevuste ning kiirgustegevuses kasutatavate kiirgusallikate kohta,

tuginedes rahvusvahelisele parimale praktikale. Analüüsil kasutatakse muuhulgas IAEA

radioaktiivse aine liigitamise juhendeid, kus on ära toodud potentsiaalsed terviseriskid

radioaktiivse ainega seotud avarii korral. Eeltoodud juhendite ja soovituste alusel koostatud

analüüsi tulemusena uuesti defineeritud kiirgustegevuse ohuastmed võimaldavad

kiirgusohutuse nõuete proportsionaalsemat rakendamist. IRRS missioon osutas, et

kiirgusohutuse nõuete proportsionaalne rakendamine tulenedes kiirgustegevuse eripärast ja

selle potentsiaalsest mõjust pole alati tagatud. Samuti viitas, et radioaktiivse aine kasutamisel

selle potentsiaalse mõju hindamisel ei kasutata IAEA radioaktiivse aine liigitamise süsteemi.

Kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluste muutmiseks on vajalik kiirgusseaduse ja selle

alamaktide muutmine.

Kiirgusseaduses on defineeritud kiirgustegevusloa omaja vastutus. Kiirgustegevusloa omaja

vastutab kiirgusseaduses ja loa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada

16

kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes loa omaja valduses oleva kiirgusallika või

tegevusega seotud kiirgusolukorras. IRRS missioon tõi välja, et kuigi kiirgustegevusloa omaja

vastutus on selgelt määratud, puudub nõue, mis keelab kiirgustegevusloa omajal pakkuda

kiirgustöötajale hüvitist kaitse- ja ohutusmeetmete rakendamise asemel. Hüvitisena võib

käsitelda lisatasu, erikindlustuse, tööaja või lisapuhkuse saamist. Juhul kui näiteks

tervisekontrolli andmetel selgub, et töötaja ei pruugi tervislikel põhjustel enam jätkata tööd,

siis tööandja teeb endast kõik võimaliku mõistlikkuse piires, et pakkuda töötajale sobivat

alternatiivset töövõimalust.

Kiirgusseaduse alusel peab kiirgustegevusloa taotleja esitama muuhulgas kiirgusallika

ohutustamise kava, milles esitatakse teave kiirgusallika kasutamise lõpetamise protseduuride

kohta. Kiirgusseaduses on toodud dekomissoneerimise definitsioon, mis on kõik toimingud ja

meetmed, mida rakendatakse üksikisiku suhtes kiirgusohtu kujutava rajatise tegevuse osaliseks

või täielikuks lõpetamiseks, mis hõlmab ka rajatise desaktiveerimist ja osalist või täielikku

demonteerimist. Dekomissioneerimist käsitletakse kiirgustegevusena seoses tuumakütusetsükli

rajatisega. Kui dekomissioneerimine on seotud kiirgustegevuse lõpetamisega, siis kiirgusallika

ohutustamine ei pruugi tähendada kiirgustegevuse lõpetamist. Kiirgusallika ohutustamisel võib

samas kohas kasutusele võtta uue kiirgusallika. Kiirgustegevuse lõpetamisele järgneb reeglina

üleminekuperiood, mis on ettevalmistusaeg dekomissioneerimiseks, mille eesmärk on

kiirgustegevuse asukoha vabastamine kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest.

Dekomissioneerimiseks esitatakse vastav plaan, millel on kolm etappi tulenedes ettevõtte

käitamisest: esialgne dekomissioneerimise plaan; plaani uuendamine seoses seadmete ja

tehnoloogia muutumisega või ettenägematute olukordade tekkimisega ning rajatise käitamise

andmetega sh toimunud avariid, ja ka õigusaktide muudatused; lõplik dekomissioneerimise

plaan. Dekomissioneerimiseks kiirgusohutusnõuete kehtestamiseks ja vajadusel täiendavate

mõistete sisse toomiseks kiirgusseadusesse tuleb koostada analüüs tuginedes rahvusvahelistele

juhenditele ja parimale praktikale. IRRS missioon juhtis samuti tähelepanu

dekomissioneerimise nõuete puudumisele kiirgusseaduses.

Kiirgusseadus sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustuse korraldada kiirgustöötajate

isikudooside seiret ning seireandmete esitamise doosiregistrisse, kuhu kantakse muuhulgas

väliskiiritusest põhjustatud efektiivdoosi suurus. Kui kiirgustöötaja saab olulist kiiritust

radionukliidide sissevõtu tõttu peab kiirgustegevusloa omaja korraldama kiirgustöötajale

radionukliidide sissevõtust saadavaid isikudoose hindamise või mõõtmised. Eestis puuduvad

laborid, kes omavad kogukeha loendurit või teevad bioloogilist analüüsi radioaktiivsuse

hindamiseks inimese kehas. Samas on kiirgustegevuste, kus kasutatakse lahtised

kiirgusallikaid, arv Eestis väike, piirdudes tuumameditsiini ning teadus- ja arendustegevusega.

Seetõttu on vajalik analüüsida radionukliidide sissevõtust põhjustatud efektiivdoosi hindamise

vajadust ning võimalikke hindamismeetodeid: otsene hindamine ja kaudne hindamine.

Analüüsi käigus tuleb hinnata ka kiirgusseaduse või selle alusel antud määruse muutmise

vajadust. IRRS missioon tõi samuti välja asjaolu, et riigis puudub mehhanism radionukliidide

sissevõtust põhjustatud doosi hindamiseks. Eestis puudub hetkel sisekiirituse hindamiseks kogu

keha skänner ja bioanalüüside tegemise võimalused. Kuna vastava võimekuse loomine on kallis

ning teenuse vajajaid vähe, tuleb koostada analüüs sobiva sisekiirituse hindamise metoodika

leidmiseks ja rakendamiseks ning uurida võimalusi kogukeha skänneri või bioanalüüside

kasutusele võtu kohta Eestis. Hetkel ei ole teada seadmete hinnad, ülalpidamise kulud,

metoodika jmt ning nende kahe sisekiirituse hindamise metoodika plussid ja miinused või

alternatiivsete sisekiirituse hindamise metoodikate kasutuselevõtu võimalused.

17

2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve

Kiirgusohutuse riiklikku järelevalvet teeb vastavalt kiirgusseadusele Keskkonnainspektsioon.

2018. aastal lisati kiirgusseaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostajate hulka ka

Tööinspektsioon, kes teostab koos Keskkonnainspektsiooniga järelevalvet määruse

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmise üle. Kiirgusohutuse

riikliku järelevalve teostamisse on kaasatud ka Terviseamet (edaspidi TA).

Riiklik järelevalve toimub Keskkonnainspektsiooni peadirektori poolt kinnitatud iga-aastase

tööplaani alusel. Planeerimisel lähtutakse IAEA juhenddokumentidest. Objektide valikul

lähtutakse sellest, et suure ohuga kiirgustegevusi kontrollitakse iga- aastaselt, mõõduka ohuga

objekte iga 2-3 aasta järel ja väikese ohuga objekte vähemalt üks kord 5 aasta jooksul. Valik on

ka riskipõhine, s.t pööratakse tähelepanu aegunud ja/või aeguma hakkavatele

kiirgustegevuslubadele ning ka järelkontrollidele. Lisaks plaanilistele kontrollidele tehakse ka

plaaniväliseid kontrolle nendel objektidel, mille kohta on laekunud väärteoteated.

Järelevalvemenetlusega seotud andmete korrastatud kogumiseks ja analüüsimiseks on

kasutusel andmekogu ametliku nimetusega „Objekti kontrollimise andmekogu süsteem” ehk

OKAS. Inspektoritele tagatud ligipääs kiirgustegevuslubade andmetele infosüsteemis

KOTKAS ning vastupidi. 2016. aasta IRRS missiooni käigus märgiti ühe probleemkohana

seda, et KOTAKS ja OKAS vahel puudub link, mis hõlbustaks KeA töötajatel

kiirgustegevuslubade menetlemisel arvesse võtta järelevalve tulemusi ning tagaks

inspektoritele kiire ligipääsu kiirgustegevusloa andmetele. Registrite vahelised seosed on

võimalik nende arendamise käigus.

Objektide valikul lähtutakse eelkõige ohuastmest ning kontrolli vajaduse sagedusest, mitte

niivõrd tegevusvaldkonnast. Sama põhimõtte järgi kontrollitakse kõiki kiirgustegevuslubasid –

nii tööstust, transporti, teenindust kui meditsiinivaldkonda. Erinevate valdkondade jaoks on

välja töötatud juhendmaterjalid ja kontroll-küsimustikud, mis põhinevad IAEA soovitustel,

riiklikul seadusandlusel ja kiirgustegevusloaga sätestatud tingimustel. Meditsiiniasutustele

väljastatud kiirgustegevusload moodustavad ca 75% kõigist väljastatud kiirgustegevuslubadest

ning seetõttu tehakse ka kõige rohkem järelevalvetoiminguid selles valdkonnas.

Keskkonnainspektsioon koostab peale igat kontrolli protokolli, mis võib olla kas vabas vormis

või spetsiaalne kontroll-nimekiri. Koostatud on kiirgustegevuse inspekteerimise valdkondlikud

juhised, nt radioaktiivsete materjalide veo, tööstusliku radiograafia, statsionaarsete

mõõteseadmete kasutamise, röntgendiagnostika, hambaröntgen, kiiritusseadmete

kiirgustegevuslubade inspekteerimiseks. Mõningate suure ohuga kiirgustegevusloa omajate

inspekteerimiseks on koostatud ka eraldi ettevõtte põhised kontroll-nimekirjad.

Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga kiirgustegevusteks

kiirgustegevuslube tähtajatult. 2021. a lõpuks on välja vahetatud kõik varasemalt 5 aastase

kehtivusajaga kiirgustegevusload. Seejuures suureneb KKI roll kiirgusohutuse tagamisel

oluliselt, kuna puudub vajadus vähemalt kord viie aasta jooksul uue kiirgustegevusloa

taotlemiseks.

Meditsiiniasutustes teeb KKI järelevalvet kiirgustegevusloas kajastatud aspektide üle. TA

kontrollib kiirgust emiteeriva seadme vastavust kehtestatud nõuetele ning veendub, et oleks

18

läbiviidud korraline hooldus pädevate isikute poolt. Inspekteerimise protseduuride

ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide

koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, samuti on välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves

rakendatud kontrollprotseduurid põhiliste kiirgustegevuste osas.

2018. aasta 6. juulil jõustunud kiirgusseaduse muudatusega lisati järelevalve teostajate hulka

Tööinspektsioon (TI), kes teeb järelevalvet keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmise üle koos KKI-ga. TI

kontrollib tööandjate rutiinse järelevalve käigus muude füüsikaliste ohutegurite osas ka seda,

kas tehtud on radooni mõõtmised (küsib mõõtetulemuste protokolli), kui töökoht asub määruse

lisas loetletud radooniohtlikuks alaks tunnistatud KOV territooriumil maa all, hoone maa-alusel

korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Olukordades, kus radooni

viitetase on ka pärast ehituslike parandusmeetmete võtmist korraldatud mõõtmiste andmetel

ületatud, on tööandja kohustatud teavitama Keskkonnaametit. Tööruumide õhu

radoonisisalduse mõõtmine peab olema tehtud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Sellele eelneval

perioodil on järelevalveasutuste ülesandeks radoonialase teavitustööga tegelemine, mis on

suunatud eelkõige tööandjatele Samuti keskendutakse TI ja KKI inspektorite koolitamisele, et

tõsta nende radoonialast pädevust. Tähelepanu on vaja pöörata ka asutuste vahelisele koostööle

radooni valdkonnas.

Kiirgusseaduse alusel on kehtestatud ka tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018 määrus nr 71

„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride

kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“.

2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatuse käigus lisati määrusesse diagnostilised

referentsväärtused. Kuna kiirgusseaduse kohaselt pole Terviseamet (TA) järelevalve teostajana

nimetatud, siis on hetkel ka eelpool nimetatud määruse üle järelevalve teostajaks KKI.

Täpsustamist vajab järelevalve asutuste roll meditsiini valdkonna sätete üle. Probleemile on

tähelepanu juhtinud ka IAEA 2016.aastal koostatud IRRS missiooni raportis. Teabevahetuse ja

järelevalve paremaks korraldamiseks tuleb täiendavalt analüüsida järelevalve tegevust ning

seaduste omavahelist kooskõla ja vajadusel täpsustada seadusandlust. Võimaluseks on ka

sõlmida asutustevaheline koostöökokkulepe, millega määratakse kindlaks TA ja KKI ülesanded

järelevalve teostamisel ning infovahetus kiirgustegevuslubade teemal.

2.2. Kiirgusohutuse alase teadlikkuse suurendamine ja pädevuse

tagamine

2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Eestis pakutavad kiirgus- ja tuumaohutusega seotud koolitused võib jagada nelja gruppi – 1)

üldhariduslikud (ülikoolid) koolitused/kursused, 2) kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti

koolitus, 3) kiirgusekspertide koolitused, 4) reguleerivate asutuste töötajate koolitused.

Hetkel toimuvad Eestis suhteliselt regulaarselt koolitused kiirgustöötajatele ja

kiirgusohutusspetsialistidele, samas ülejäänud eelnimetatud tasemed on kas kaetud väga

19

hõredalt või siis praktiliselt katmata. Samuti on katkenud kiirgusohutusalase koolituse

järjepidevuse tagamine haridussüsteemis. Ilma haridusasutuste toeta ei ole kiirgusalaste

teadmiste tase Eestis jätkusuutlik.

Haridusasutuste poolt pakutavad kiirgusohutusalased koolitused

Eesti haridussüsteemis ei ole tagatud järjepidevate kiirgusohutusalaste koolituste läbiviimine.

Üheksakümnendate aastate keskpaigast alates on mitmetes Eesti ülikoolides pakutud ka

kiirgusohutusega seotud kursuseid. Tallinna Ülikoolis on kiirgusega seonduv leidnud kajastust

eelkõige keskkonnaseirega seotud teemade käsitlemisel. Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu

Kõrgkoolis on pigem meditsiinivaldkonnale suunatud kiirgusvaldkonna ainekursuseid, nt

kiirgusbioloogia ja kiiritusravi alused; meditsiinis kasutatavad kiirgused; kiirgusbioloogia jne.

Peamiselt on kiirgusloengud biomeditsiinitehnika, meditsiinifüüsika ja radioloogiatehniku

õppekavades.

TÜ meditsiiniteaduste valdkonnas on diplomieelses arstiõppes radioloogia-alane koolitus

korraldatud vastavalt akrediteeritud õppekavadele. Akrediteerimist korraldab Eesti

kõrghariduse kvaliteediagentuur. Õppetöö toimub III ja V õppeaastal ja sisaldab muuhulgas ka

kiirgusohutust, kiirguse optimaalse kasutamise põhialuseid ja uuringutele suunamise

põhjendatuse põhimõtteid, kuid õppetöö maht on liiga väike, võimaldades üksnes põgusat

tutvumist radioloogiaga.

Tähelepanu tuleks pöörata diplomieelses arsti- ja hambaarstiõppes meditsiinikiirituse alase

koolituse mahu piisavusele. Olemasoleva õppe raames võiks võimaluse piires põhjalikumalt

käsitleda meditsiinikiirituse ohutusenõudeid ja meditsiinikiirituse meetodite kliinilist

kasutamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata üld- ja eriarstide täiendkoolituse süsteemile, et

oleks tagatud laiapõhjaline meditsiinikiirituse alaste teadmiste kaasaegne tase.

Eestis Terviseameti tervishoiutöötajate registris oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 261

radioloogi. Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal oli töötavaid radiolooge 199,

lepinguliselt täidetud ametikohti 174,6 ning tegelikult täidetud ametikohti 156,8.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames koostatud uuringu „Tulevikuvaade

tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ kohaselt on radioloogia eriala üks populaarsemaid ja

arvukamaid arstierialasid. Radioloogide osakaal kõikidest arstidest on umbes 4 %. Radioloogia

on ka üks erialasid, mille residendid on väljendanud kõhklust, kas neil õnnestub residentuuri

lõpetamisel leida meelepärast tööd. Radioloogia residentuur kestab Eestis 5 aastat.

Radioloogide pädevuse hindamist viib läbi Eesti Radioloogide Ühing.

Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal on töötavaid radioloogiatehnikuid (sh

radioloogiaõed) 411 ning lepinguliselt täidetud ametikohti 361,4. Eelviidatud OSKA raames

koostatud uuringu kohaselt on radioloogiatehnikute (sh radioloogiaõed) arv perioodil 2013–

2015 tõusnud 8% võrra ning jätkab kasvamist ka tulevikus. Samuti ei prognoosita

radioloogiatehnikute osas erialaspetsialistide puudust. Radioloogiatehniku õpe kestab Eestis

3,5 aastat ja selle tulemusena omandatakse rakenduskõrgharidus. Edasine magistriõppe

võimalus Eestis praegusel hetkel puudub ja õpinguid on võimalik jätkata kas välismaal või

Eestis meditsiinifüüsika, rahvatervise, majanduse jms valdkondades.

Meditsiinifüüsika eksperdina tohib tegutseda füüsiline isik, kellel on volitatud

biomeditsiinitehnika inseneri või sellega võrdsustatud kutsetunnistus diagnostilise radioloogia,

20

nukleaarmeditsiini või kiiritusravi erialal. Volitatud biomeditsiinitehnika inseneri

kutsetunnistus (Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase 8) saadakse peale asjakohase

eriala omandamist ning vähemalt nelja-aastase praktilise töökogemuse olemasolul. Kokku on

Eestis SA Kutsekoda andmetel 19 volitatud biomeditsiinitehnika inseneri.

Koolitusega seotud puudujääkidele on veidi leevendust pakkunud võimalus kasutada IAEA

tehnilise koostöö projektide raames korraldatavat täienduskoolitust, kuid see võimalus kahaneb

(need projektid on mõeldud eelkõige arengumaadele). Seega suureneb vajadus riigisiseste

õppimisvõimaluste järele.

Tähelepanu tuleks pöörata tasakaalustatud koolitus- ja täiendkoolitusüsteemi arendamisele

tagamaks meditsiinikiirituse (sh kiirgusohutuse alase) koolituse laiapõhjalise kättesaadavuse

kõigi erialade arstidele, radioloogia tehnikutele ja meditsiinifüüsikutele.

Kõige põhjalikumalt leidsid kiirguskaitsega seotud teemad käsitlust Tartu Ülikooli

keskkonnafüüsika vastavates loengukursustes. Kahjuks enam kiirgusohutusalaseid

loengukursuseid läbi ei viida. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist oli valikainetega ning hetkel

toimivas süsteemis ei ole tagatud selliste loengute lugemise täiendav finantseerimine. Tänasel

päeval ei kuulu kiirguskaitse põhimõtete õpetamine ühegi õppekava kohustuslikku ossa, kuid

eesmärgiks tuleks seada selle õppekursuse tagasitoomist ning lülitamist erinevatesse

õppekavadesse. Juhul kui pole võimalik luua kiirguskaitse põhialuste loengukursust, siis võiks

mõne Eesti ülikooli juures rakendada E-õppeprogrammi, mille haldamine peale valmimist oleks

oluliselt vähem ajakulukam.

Aastaid on Tartu Ülikooli Teaduskool pakkunud võimalust gümnasistidele saada täiendavaid

teadmisi erinevates valdkondades. Üheks kursuseks on ka kiirgusohutust käsitlev kursus:

Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani. Tegemist on internetikeskkonnas toimuva kursusega ning

igal aastal osaleb kursusel umbes 20 noort. Kursus annab eelkõige ülevaate meid ümbritsevatest

erinevatest kiirgusallikatest.

Seoses põhiliste kiirgusohutusnõuete direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmisega Eesti õigusesse,

mille käigus sätestati õigusakti tasandil nõuded ka radooniohuga arvestamisele, on suurenenud

vajadus projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamiseks looduskiirguse,

eelkõige radooni, valdkonnas. Selle eesmärgiks on suurendada ehituse valdkonna spetsialistide

teadlikkust radoonist ja radooni kaitsemeetmetest, millega tuleks arvestada nii ehitiste

projekteerimisel kui ka renoveerimistöödel. Kiirgusalase koolituse valdkonna edendamine on

vajalik ka üldise ohutuskultuuri parandamiseks ja juurutamiseks. Seda nii kiirgustegevusloa

omajate- kui ka reguleerivate asutuste töötajate puhul.

Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitus

Erinevate koolitusfirmade poolt pakutavad koolitused on peamiselt suunatud kiirgustöötajatele

või kiirgusohutuse spetsialistidele. Enamasti puudub koolitusfirmadel kompetents selliste

koolituste läbiviimiseks ning seetõttu kasutatakse valdkonnaga seotud inimeste abi ning

koolitusfirma tegeleb valdavalt koolituste korraldusliku poolega.

Kui aastaid olid koolitused suunatud peamiselt kiirgustöötajatele, siis viimasel ajal on tekkinud

ka eraldi kategooriana koolitused kiirgusohutuse spetsialistidele. Selle arengu taga on eelkõige

täiendused seadusandluses. 2016. aasta kiirgusseaduse muudatusega lisati seadusesse

kiirgusohutuse spetsialisti mõiste ning keskkonnaministri 24. novembri 2016.a määrust nr 57

21

„Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ täiendati

kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuetega. Oluliselt täiendati ka

koolituse nõudeid kiirgustöötajatele. Määrus sätestab, et kiirgustöötajad peavad olema läbinud

nii esmase koolituse kui ka täienduskoolitused. Koolitusfirmad lähtuvad koolituste

planeerimisel määruses esitatud kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti esmase koolituse

sisu nõuetest. Eestis kiirgustöötajatele läbiviidavad koolitused annavad ülevaade

kiirgusohutuse teoreetilistest alustest ja kiirguskaitse põhimõtete praktilisest elluviimisest.

Kiirgusohutuse spetsialisti koolitus hõlmab lisaks põhjalikumale teoreetilisele ettevalmistusele

ka praktilisis harjutusi. Esmaseid koolitusi ja täienduskoolitusi viib läbi kiirgustöötajatele

vähemalt kolmeaastase kiirgusohutuse valdkonnas töötamise kogemusega spetsialist või

kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert. Koolitusi kiirgusohutuse spetsialistidele viib läbi

kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert.

Mõned koolitusfirmad üritavad pakkuda ka rohkem suunatud koolitusi – näiteks kiirgusohutuse

koolitus hambaraviasutustele, kuid enamus koolitustest keskendub kiirgusohutuse

üldpõhimõtete tutvustamisele. Sellise olukorra tingib ka asjaolu, et kui hambaraviasutused

moodustavad päris suure osa väljastatud kiirgustegevuslubade omajatest, siis ülejäänud

tegevusvaldkonnad on esindatud tagasihoidlikumalt ning suunatud lähenemise kasutamine on

raskendatud. Nii ajaliselt kui ka logistiliselt on keerulisem jõuda olukorda, kus on koolituse

majanduslikult õigustatud läbiviimiseks piisavalt sarnaste tegevuste kiirgustöötajaid. Samas

veelgi keerulisem on olukord kiirgusohutuse spetsialistide puhul. Kuigi mõned koolitused

reklaamivad ennast kui praktilise suunitlusega koolitusi, siis valdavalt on siiski tegemist

klassiruumi tingimustes toimuvate koolitustega.

Kiirgusekspertide koolitus

Eestis puuduvad võimalused kiirgusekspertide koolitamiseks. Keskkonnaministri 27.oktoobril

2016 vastu võetud määrusega nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava,

kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“ sätestatud

kiirguseksperdi koolituse õppekava juurutamine Eestis on keeruline. Euroopa Liidu

liikmesriikides viidi läbi kiirgusekspertide koolitamise teemaline küsitlus ning mitmed riigid

nentisid, et sellise koolitussüsteemi ülesehitamine riigisiseselt on liialt kallis ning praktikas ka

suhteliselt võimatu ülesanne. Eesti puhul tuleb arvestada, et kiirgusekspertide arv riigis jääb

suure tõenäosusega suurusjärku 10. Hetkel on Eestis 7 kvalifitseeritud kiirguseksperti, kes juba

töötavad valdkonnas aastaid ning kuna kiirguseksperdi litsents kehtib 5 aastat, siis mitmetele

kiirgusekspertidele on see juba kas teine või kolmas kiirguseksperdi periood. See tähendab ka

seda, et need inimesed on leidnud endale koolitusvõimalused. Täiendavalt lisandub ehk uusi

kiirguseksperte 1-2 paari aasta jooksul. Ilma kindla koolitusvajaduseta on ülimalt keeruline ka

koolitussüsteemi üles ehitada. Seda enam, et hetkel puudub Eestis isegi algtasemel

kiirgusohutusalase koolitamise võimalus. Võttes arvesse aga piiratud kiirgusekspertide arvu,

siis selle puhul on problemaatiline nii sellise koolitusvõimaluste tagamise finantsiline pool,

kuid vähem oluline pole ka asjaolu, et keeruline on leida sobivaid koolitajaid. Kiirgusekspertide

puhul on lisaks koolitusele oluline ka kogemuste omamine ning eksperdiks saamine eeldab ka

eelnevat töötamist valdkonnas. Samas ei ole kiirgusekspertide järele suurt vajadust, mis

tuleneks õigusaktidest. Kiirgusseadus sätestab juhud, kus on vajalik konsulteerida

kiirguseksperdiga, kuid range kohustus kiirgusekspert kaasata on vaid kiirgustegevuse rajatiste

projekti ja uute kiirgusallikate kasutusele võtmisel. Keskkonnaministri 27.10.2016 määrusega

nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse

22

taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“ täpsustati oluliselt kiirguseksperdile

esitatavaid nõuded ning tunnistusi hakati välja andma valdkonnapõhiselt. Valdkonna täpsustuse

puudumine tekitas varem probleeme, kui kiirgustegevusloa taotlejate või omaja soovis tellida

kiirguseksperdilt nõustamisteenust. Tunnistus eeldas justkui teadmisi kõigis valdkondades,

kuid meditsiini valdkonna spetsialist ei ole siiski pädev nõustama radioaktiivsete jäätmete

käitlemise valdkonnas ja vastupidi. Riigisiseselt oli küll teada, milline on eksperdi nö

põhivaldkond, kuid tunnistusel see ei kajastunud. Uus süsteem on muutnud ekspertidele

tunnistuste väljastamise selgemaks ning võimaldab orienteeruda ka teenuse tellijail.

Suure tõenäosusega võib väita, et enamus olemasolevaid kiirguseksperte käsitleb

kiirguseksperdi tööd täiendava kohustusena ning meil puuduvad täiskohaga kiirguseksperdina

töötavad inimesed.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et riiklikul tasandil on kiirgusekspertide esmase koolituse

organiseerimine hetkel keeruline ning selle organiseerimisega seotud kulud ei ole vastavuses

võimaliku saadava kasuga. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et uusi kiirguseksperte lisandub

suhteliselt harva ning olemasolevad kiirguseksperdi on oma esmase koolituse juba läbinud.

Kuna erinevaid koolitusvõimalusi on võimalik leida rahvusvahelisel tasandil, siis on

kiirgusekspertidel olemas võimalused koolitumiseks ning selle korraldusega seonduva tagavad

kiirguseksperdid.

Reguleerivate asutuste töötajate koolitamine

Kiirgusvaldkonda reguleerivate asutuste hulka kuuluvad Keskkonnaamet,

Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Päästeamet, Kaitsepolitsei,

Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, A.L.A.R.A. AS jne.

Tulenevalt asjaolust, et nende reguleerivate asutuste kohustused on erinevad, siis võib

defineerida erinevalt ka nende asutuste töötajate vajaminevate teadmiste tasemed.

Keskkonnainspektsiooni inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal

aastal koostöös Keskkonnaameti (edaspidi KeA) kiirgusosakonnaga. Koolituste programm on

välja töötatud KeA kiirgusosakonna poolt ning seda täiendatakse vastavalt KKI vajadustele.

Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes konsulteerivad KeA

kiirgusosakonna spetsialistid KKI inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus

järelevalve küsimustes toimub pidevalt. Lisaks osalevad KKI inspektorid IAEA poolt

korraldatavatel seminaridel ja kursustel. KKI üldised kiirgusalased teadmised on tänu

regulaarsetele koolitustele oluliselt paranenud, kuid inspektoreid on vajalik täiendavalt

koolitada ka spetsiifiliste kiirgustegevusvaldkondade osas, nt tööstuses kasutatavate

kiirgusallikate ohutusnõuete osas. Lisaks koolitustele tuleks infovahetuse parandamiseks ja

kogemuste jagamiseks korraldada KeA ja KKI kohtumisi ka seminari vormis.

Kiirgusvaldkonna koolitusi on vajalik korraldada ka teistele järelevalvega tegelevatele

asutustele, nt radooni kontsentratsiooni mõõtmise koolitusi Tööinspektsiooni töötajatele.

Sarnase koolituse korraldas Keskkonnaministeerium 2016. aastal radooni mõõtmisega

tegelevatele ettevõtetele ja järelevalveasutustele.

Koolituste vajadus on ka kiirgushädaolukordadeks valmisoleku valdkonnas. Teadlikkus on

puudulik või vajab parendamist esmareageerijatel ja reguleerivate asutuste töötajatel, kes

võivad tööülesannete täitmisel kiirgusallikatega vahetult kokku puutuda (Päästeameti (edaspidi

PÄA) päästeüksus, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kiirabi, ja Maksu- ja Tolliamet

23

(edaspidi EMTA)), mistõttu puudub oskus ohtu hinnata ning harjumus olemasolevaid

vahendeid kasutada. Kaitsepolitseil (edaspidi KAPO) ja PÄA erikeemiatalitusel on 2018.a

seisuga olema teadlikkus ja pädevus, kuid võimekuse tagamiseks on vajalik pädevuse

säilitamine. Samuti on vajalik tagada avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alane regulaarne

koolitus A.L.A.R.A. AS-le.

KeA korraldab kord aastas nädalase kiirgusohutusalase koolituse, mis on avatud ka

asutusevälistele inimestele. Siiani on sellel osalenud lisaks KeA töötajatele ka

Keskkonnaministeeriumi ametnikud ja KKI inspektorid, samuti Maksu- ja Tolliameti ja

Terviseameti töötajad.

Lisaks KeA läbiviidavale iga-aastasele kiirgusohutusalasele koolitusele on vaja koostada ja

käivitada veebikursus “Sissejuhatus kiirguskaitsesse” ning seda regulaarselt uuendada. E-õppe

programmi mooduli koostamisel võiks aluseks võtta nt IAEA CONNECT platvormi. Võttes

arvesse, et kiirgusohutusega seotud teadmisi on Eestis hariduse omandamise käigus suhteliselt

keeruline saada, siis tähendab see seda, et tavaolukorras on kiirgusega seotud ametikohale asuv

inimene sageli ilma eriliste valdkondlike teadmisteta. Kuigi on võimalus kasutada

rahvusvahelisi koolitusvõimalusi, oleks vajalik tagada emakeelne sissejuhatus teemasse.

Veebikursuse eeliseks on ka see, et selle võib läbida kohe uuele töökohale asumisel.

Põhikoolituse käigus käsitletavad teemad peaks hõlmama vähemasti järgmist:

 ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatavad bioloogilised efektid;

 looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad;

 keskkonna kiirgusseire;

 kiirgusallikate kasutamine: teadus, tööstus ja meditsiin;

 kiirgusohutuse põhiprintsiibid;

 kiirgushädaolukorrad;

 kiirgusohutust käsitlev seadusandlus jne.

Tegemist oleks teemadega, mida peaks teadma kõik kiirguse valdkonnaga seotud ametnikud.

Kuna kursust vajavate inimeste hulk on väike ning samuti varieerub see aastate lõikes, siis on

sobiv kasutada just eelkõige veebikursust koolitamiseks. Otstarbekas oleks tagada kursuse eest

vastutav isik, kes kontrolliks vähemasti kord aastas üle esitatud info ajakohasuse ning samuti

aitaks vajadusel kursuse läbijaid.

Eestis puuduvad reguleerivate asutuste töötajate spetsiifilistel kiirgusteemadel koolitused (selle

võimekust pole aga valdkonna spetsiifilisuse tõttu mõistlik luua). Probleemi leevendamiseks

kasutatakse IAEA tehnilise koostöö raames pakutavaid koolitusi. Koolitusel osalejate arv aga

on piiratud, mis toob kaasa selle, et kõik koolitusvajadusega töötajad ei saa osaleda koolitusel.

Samas on vähe ressursse ka selleks, et saata koolitusele töötaja, kes tagasi tulles teisi edasi

koolitaks, sest vastavasisulised koolitused on kallid ning IAEA poolt pakutavad võimalused ei

kattu alati siseriiklike vajadustega. Üheks leevenduseks on kasutada rahvusvaheliste koolituste

„võõrustamise“ (pakkuda koolituse toimumiskohta) võimalust, tänu millele saaksime

koolitusele kaasata rohkema arvuliselt Eesti osalejaid.

24

2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava varu tagamine

Kui kiirgustegevusloa omajate vajadused kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsilistide osas on

valdavalt kaetud, siis reguleerivate asutuste puhul on pädevate töötajate leidmine sageli

raskendatud ning töötajate lahkumine avaldab väga suurt mõju. Eestis oli 2018. aasta lõpu

seisuga 7 kiirguseksperti. Kiirgustegevusloa omajate juures on ametisse nimetatud ligikaudu 60

kiirgusohutuse spetsialisti. Keskkonnaameti kiirgusosakonnas töötas 16 inimest ning

Keskkonnaministeeriumis tegelevad kiirguse valdkonnaga kaks inimest.

Keskkonnainspektsioonis teostavad kiirgusohutusalast järelevalvet lisaks teiste keskkonna

valdkondade järelevalvele 15 inspektorit. Radioaktiivsete jäätmete käitleja AS A.L.A.R.A.

juures töötas 10 spetsialisti. Üldiselt on senine reguleerivate asutuste kiirguse valdkonna

spetsialistide arv riiklike vajaduste katmiseks olnud piisav. Seoses uue kiirguse valdkonna –

radooni, reguleerimisega õigusakti tasandil, on 2019. aastal KeA-sse vajalik luua vähemalt üks

täiendav radooni spetsialisti ametikoht, et toime tulla radoonialase nõustamise ja ruumide

siseõhu radooni mõõtmise suurenenud nõudlusega. Kiirgustegevusloa omajate juures

teostatavate inspekteerimiste kvaliteedi parandamiseks ja KKI inspektorite kiirgusalase

pädevuse suurendamiseks tuleks aastatel 2019-2021 luua võimalus kiirguse valdkonnale

spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks. Kiirguse valdkonna vajaduste

rahuldamiseks piisaks, kui ametisse oleks määratud kaks kiirguse valdkonna inspektorit. EL

direktiividest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tuleneva täiendava aruandluse mahu

suurenemise tõttu on täiendava ametikoha loomise vajadus aastatel 2019-2021 ka KeM-il.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutava AS-i A.L.A.R.A. töökoormuse suurenemine

on alates 2020. aastast seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski

endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega, milleks on vajalik

vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamiseks on

vajalik koolituse valdkonna arendamine ning tagada kiirgusalaste teadmiste kättesaadavust.

Teadmiste laialdasemale levikule kaasaaitamiseks tuleks spetsialistide koolitamise valdkonna

arendamiseks tähelepanu pöörata ka koolituste läbiviijate väljaõppele ehk koolitajate

koolitamisele. Kuna nende väljaõpe on aja- ja ressursimahukas ning riigisiseselt vastavad

võimalused puuduvad, tuleks selles osas otsida koostöövõimalusi IAEA-ga. Tähelepanuta on

jäetud ka kiirguse valdkonna eestvedajate ja juhtivatel kohtadel töötavate inimeste arendamine,

mis mängib aga asutuste efektiivse toimimise ja asutustevahelise koostöö edendamisel juures

suurt rolli. Seega tuleks lisaks nende kiirguslaste teadmiste suurendamisele arendada ka nende

juhtimisalaseid oskuseid, lisades nende koolituskavadesse vastavaid täiendkoolitusi.

2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus

Kiirgusseaduse 2018.a muudatuse kohaselt peavad KeA ja KKI oma tegevuses arvesse võtma

asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse kohaselt on ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, riiklike teadus- ja

arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine, finantseerimiseks

vajalike vahendite põhjendamine ja määramine.

Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus on Eestis suuresti projektipõhine ning seda rahastatakse

enamasti teadusasutustest ja ülikoolide eelarveväliselt, peamiselt EL ja KIK vahenditest, aga

ka Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Kiirgusalase teadustöö osas on juhtiv positsioon TÜ-l ja

TTÜ-l, kes tegelevad joogivee, NORM-ide, radooni, ehitusmaterjalide ja keskkonna

25

radioaktiivsuse uuringutega. Radoonialaseid uurimistöid on tellitud ka Geoloogiateenistuselt

(endise nimega Geoloogiakeskus OÜ). Aastatel 2018-2050 on oluline toetada NORM-jääkide

vaba tehnoloogia ja NORM-jääkide käitlemise valdkonna (sh ladustamisvõimaluste) alast

teadus- ja arendustegevust. 2018-2024 on vajalikud ka pinnase radooniuuringud ja Eestis

kasutatavate ehitusmaterjalide täiendavad radioloogilised uuringud.

Kiirgustegevusloa omajate poolne teadus ja arendustegevus on olnud tagasihoidlik, kuid

teaduslikke uurimistöid ja uue tehnoloogia rakendamise uuringuid on seoses NORM-

jäätmetega tellinud vee-ettevõtted ja üks tööstusettevõte.

2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus

Avalikkuse teavitamiseks, et suurendada üldist kiirgusteadlikkust, korraldatakse teabepäevi,

täiendatakse informatsiooni asutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale,

korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio,

ajakirjandus) kaudu.

Teabepäevad

Võrreldes eelmise perioodi KORAK-iga on elanike üldine kiirgusteadlikkus kasvanud. Seda

suuresti tänu internetist leitavate informatsiooni suurenemisele ning kiirgusalatele

meediakajastustele. Kaasa on aidanud ka Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatavad iga-

aastased avalikkusele suunatud teabepäevad. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleval

teabepäeval esitatud ettekanded.

Kodulehed

Kiirgusalane informatsioon, sh teabematerjalid (sh teadustööd, uurimustööd), infomaterjalid jt

abistavad juhised on kättesaadavad näiteks järgnevatel kodulehtedel:

 https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht;

 https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht;

 http://alara.ee/ - A.L.A.R.A. AS (omanikuta kiirgusallikad, radioaktiivsed jäätmed);

 https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus (radoon);

 http://www.terviseamet.ee/ –Terviseamet (radionukliidid joogivees);

 https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone

projekteerimise standardid).

Koolitused

Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale

informatsioonile korraldatakse vastavalt vajadusele ja sihtgruppidele koolitusi. Koolitusi

käsitleb peatükk 2.2.1.

Meedia

Lisaks eelnimetatule tehakse meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii

Keskkonnaministeeriumi kui ka teiste asutuste poolt.

26

Suuremat rõhku tuleb edaspidi pöörata erinevate sihtrühmade kiirgusteadlikkuse

suurendamisele. Näiteks tuleks tähelepanu pöörata tööandjate, tööinspektorite ja

keskkonnainspektorite aga ka ehitajate ja planeeringute koostajate (kohaliku omavalitsuse

ametnike) teadlikkuse suurendamisele radoonikiiritusest ja sellega seotud nüanssidest.

26. juulil 2018.a võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta

tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning

hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“, millega kehtestati, et Keskkonnaamet juhib

järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani

koostamist: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis ja 2) riigisisene kiirgusõnnetus. Loetletud

hädaolukordade puhul tuleb korraldada riskikommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine

hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest ning käitumisjuhiste

andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut.

Riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutab Keskkonnaamet ning vastav info tehakse

kättesaadavaks nende kodulehel.

Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Keskkonnaameti ja ASiga A.L.A.R.A. ning SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel 2009., 2010., 2012. ja 2015. aastal

kampaaniaid tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike

radioaktiivsete jäätmete kokkukogumiseks. Kokkukogumise hõlbustamiseks koostati

kampaaniate raames info- ja juhendmaterjale, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud

ohtudest, selgitati omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjuseid ning informeeriti avalikkust

sellest, kuidas ja keda teavitada leitud kiirgusallikast. Tulevikus selliste jäätmete mahud

tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning

suure tõenäosusega on enamus neist aastate jooksul kokku kogutud. Sellest hoolimata tuleb

jätkata tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete

jäätmete kokkukogumise ja teavitamise kampaaniate regulaarse korraldamisega.

2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid,

materjale või esemeid, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel

sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Eesti Vabariigis ei

ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad

rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treening(õppe)keskus, mis otseselt direktiivide

2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende

direktiivide nõudeid rakendada üldisel tasemel. Kuna kiirgusohutuse tagamine on Eesti jaoks

äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse

võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal mõistliku halduskoormuse.

Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast – Paldiski endiselt

tuumaobjektilt, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast ja Sillamäe NORM-jäätmete

hoidlast. Sillamäe NORM-jäätmete hoidla ja selle seiret on kirjeldatud kiirgusseire peatükis

(2.5.1). Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad

meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.

Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus

27

sätestab, et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad

radioaktiivsed jäätmed, sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja

NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad

või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem

kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada. NORM-

jäätmete teket on võimalik vältida leides NORM-jääkidele võimalusi nende vabastamiseks.

NORM- jääkide ja jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt

päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole

võimalik/otstarbekas käidelda sarnaselt muude radioaktiivsete jäätmetega. See aga nõuab

ühiskonna seisukohast optimaalse ja kiirgusohutusnõudeid täitva jäätmekäitlussüsteemi

loomist. Jäätmekäitlussüsteemi loomine kätkeb endas ühtset strateegiat NORM-jäätmete ja

jääkide käitlemiseks.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamisega alustati vahetult pärast

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 koostamist ja selle rakendusplaani

heakskiitmist. 2011. aastal jõustus radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse

vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis seadis veelgi täpsemad

nõuded riikliku radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti

esitas Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava

koostamiseks, et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus.

Tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688 ning esitati Euroopa

Komisjonile augustis 2015. Tegevuskava alusel korraldatakse Eestis radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega seonduvat ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele

konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste

vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt

informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta.

Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest

jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel

kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi,

olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja

arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

planeerimine.

Tegevuskava esitab kirjeldatud valdkondade alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused

aastani 2050. Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskavas

märgitud tegevuste täitmise kulud.

Tulenevalt 1.novembril 2016.a jõustunud uuest kiirgusseadusest ning seoses uute arengutega

NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas vajas tegevuskava ajakohastamist. Samuti oli

ajakohastamise ajendiks 2015.a lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide

dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti,

et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik.

Nendele uuringutele tuginedes tehti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsus

rajada Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklikus tegevuskavas ka Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja

28

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati

samuti vastavalt kehtivatele EL direktiividele ja siseriiklikele õigusaktidele. Ajakohastatud

tegevuskava on toodud KORAK lisana 1. KORAKis on toodud kokkuvõtvalt radioaktiivsete

jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise mõõdikud, sihttasemed, meetmed

ja tegevused.

Alljärgnevalt on antud lühiülevaade radioaktiivsete jäätmete tekkimisest, käitlemisest ning

vahe- ja lõppladustamisest.

Paldiski endine tuumaobjekt, olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik ja tulevikus

rajatav radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik

1960-l rajatud Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuses oli kasutuses kaks allveelaeva

maketti-õppestendi koos toimivate tuumareaktoritega. Paldiski objekt anti Vene Föderatsiooni

poolt Eestile üle 26. septembril 1995. Enne Paldiski objektilt lahkumist eemaldas Vene

Föderatsiooni toimkond vastavalt sõlmitud kokkuleppele reaktoritest tuumakütuse ja

demonteeris õppestendid, jättes peahoonesse alles vaid mõlemad tuumareaktorit sisaldavad

allveelaevasektsioonid, mille ümber rajati raudbetoonist sarkofaagid. Kõigi muude objektil

asunud rajatiste (näiteks radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemise kompleks, tahkete ja vedelate

radioaktiivsete jäätmete hoidlad, radioaktiivselt saastunud erikanalisatsiooni- ja

ventilatsioonitrassid, kemikaalide laod jne.) ohutustamine jäi Eesti kanda, kes alustas objektil

saastest puhastamise ja lammutamise töödega koheselt peale objekti vastuvõtmist. Puhastamise

tööde käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks rajati 1997. aastal Paldiski objekti

peahoonesse rahvusvahelistele nõuetele vastav vaheladustuspaik, kuhu täna ladustatakse kõik

Eestis tekkinud või tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Põhiosa ladustatud

radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad Paldiski ja Tammiku objektide

dekommissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt asutustelt ja ettevõtetelt

vastuvõetud jäätmed.

Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni

aastani 2040, misjärel tuleb eeluuringute kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud

radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekib sõltuvalt

sektsioonide lammutamise viisist 519 kuni 1 545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis

asuvasse olemasolevasse jäätmete vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja

aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete

lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sealhulgas pikaajaline

vaheladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv. Kuni

lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed

olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda

pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine.

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

Tammikul asub RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis rajati 1960ndate aastate

alguses tollase Eesti NSV territooriumil paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja

meditsiiniasutustes ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana. Matmispaik

oli kasutusel aastatel 1963–1995 ja on suletud 1996. aastast, kui tänapäevastele kiirgus- ja

keskkonnaohutuse nõuetele mittevastav rajatis. Matmispaiga koosseisu kuulusid maa-alune

vedeljäätmete mahuti ning maapinnalähedane hoidla tahkete jäätmete jaoks. Vedeljäätmete

29

mahutis olnud jäätmed eemaldati ja mahuti dekomissioneeriti 2001. aastal. Tahkete jäätmete

hoidlast eemaldati jäätmed aastatel 2008-2011 ja transporditi edasiseks käitlemiseks Paldiskis

objektil asuvasse jäätmete käitluskeskusesse, misjärel ladustatakse jäätmed Paldiski

vaheladustuspaigas. 2012. aastal algasid hoidla dekomissioneerimise tööd (hoidla

konstruktsioonide saastest puhastamine ja lammutamine), mis kestavad eeldatavalt kuni 2022.

aastani, misjärel vabastatakse hoidla maa-ala üldiseks kasutamiseks.

2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek

Eesti on ühinenud nii Tuumaohutuse kui ka Tuumaavariist operatiivse teatamise

konventsiooniga ja hindab piiriülese levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab hoiatus- ja

reageerimisvõimekust vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA)

ohutusstandarditele. IAEA ning Euroopa Komisjoni (EC) jaoks on Eesti pädev asutus nendes

küsimuses Keskkonnaamet, kes võtab regulaarselt osa kiirhoiatusteabe edastamiseks ja

vahetamiseks loodud platvormides (IAEA USIE ja EC ECURIE) korraldatud rahvusvahelistest

õppustest. Keskkonnaamet on IAEA ja Euroopa Komisjonile kontaktpunktiks (National

Warning Point) tuuma- ja kiirgusküsimustes ja pädev asutus nii siseriikliku kiirgussündmuse

kui rahvusvahelise tuumasündmuse puhul.

Keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesandeks on korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret

ja tulemuste analüüsi, teostada ainete radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ja looduskiirituse

uuringuid, hinnata elanikukiiritust ja tagada kiirgusohu eest varajase hoiatamise süsteemi

toimimine. Kiirgusohust varase hoiatamise süsteemi kaudu jälgitakse reaalajas keskkonna

gammakiirguse taset ja kord nädalas radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja

aerosoolides läbiviidava laboratoorse analüüsi abil. Lisaks hajusalt üle Eesti territooriumi

paigaldatud 15 automaatseirejaamale ja kolmele filterjaamale, on olemas ka mobiilne

kiirgusseirelabor ja mitmeid kiirgusmõõteseadmeid ning võimaliku saasteleviku

prognoosimiseks arvutitarkvara – ARGOS. Kuigi Keskkonnaameti hallatavad süsteemid ja

vahendid ning kiirgusseireks vajaminevad vahendid on 2018. aasta seisuga piisavad, et hinnata

ja tuvastada kiirgusohte ning hoiatamaks võimalike hädaolukordade eest, vajab võimalikeks

siseriiklikeks kiirgussündmusteks ja rahvusvahelisteks tuumasündmusteks valmisolek jätkuvat

arendamist ning senisest laialdasemat koostööd.

Kiirgushädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamiseks ning nende

ennetamise ja valmisoleku planeerimiseks on vajalik tagada kiirgussündmuste riskianalüüside

asjakohasus. Kiirgusõnnetuste hädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks on vajalik

pidevalt uuendada hädaolukorra lahendamise plaane, korraldada ühiseid õppuseid, koolitada

personali ning suurendada elanike teadlikkust ja valmisolekut kiirgussündmusteks.

Kiirgussündmuste lahendamise edukus sõltub suurel määral elanike ettevalmistamisest, sh

inimeste teadlikkusest, valmisolekust ja oskusest hädaolukorras tegutseda. Et inimesed oleksid

teadlikud ja valmis hädaolukordades õigesti käituma, teavitatakse avalikkust kriisi põhjustada

võivatest ohtudest, võimalikest tagajärgedest ja antakse elanikele käitumisjuhised.

Kiirgushädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamise määras Vabariigi Valitsus 2018.

aastast Keskkonnaameti ülesandeks, seda nii kiirgusõnnetuse korral naaberriigis kui riigisisese

kiirgusõnnetuse korral. Päästeameti 2017. aastal tellitud uuringust selgus, et elanike teadlikkus

võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek neis iseseisvalt toime tulla on väike, ja tõsisesse

30

hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. See tähendab, et praegu pole

elanikud piisavalt ette valmistatud muuhulgas kiirgushädaolukordadeks, mis teeb

hädaolukordade lahendamise ametiasutuste jaoks keerukamaks .

Ametkondade ja asutuste koolitusi ning neid puudutavaid probleeme käsitletakse peatükis 2.2.

Vastavalt hädaolukorra seadusele kinnitas Keskkonnaameti peadirektor 2018.a aprillis kiirgus-

ja tuumaõnnetuse riskianalüüsi. Riskianalüüsis hinnati, millised on hädaolukorda põhjustada

võivad kiirgussündmuse liigid ning koostati riskimaatriks, et hinnata nende sündmuste

esinemise tõenäosust ja tõsidust. Lisaks koostati kiirgusõnnetuste ennetamise, valmistumise ja

lahendamise võimeanalüüs ning esitati järeldused kriitiliste võimelünkade ja meetmete ning

vahendite osas. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt, määras Vabariigi Valitsus (VV 26.07.2018

määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille

puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad

asutused“) kiirgusõnnetused, mille kohta koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan: 1)

kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus. VV määras eelnimetatud

hädaolukorra lahendamise plaane koostama ja hädaolukordade lahendamist juhtima

Keskkonnaameti, kes koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud osapooltega, koostavad

plaanid 2019. aasta 1. juuliks ning hoiavad need seejärel asjakohastena.

Seoses Keskkonnaameti uue ülesandega, juhtida kiirgushädaolukordade lahendamist, tuleb

täiendavalt panustada ressursse ka juhtimisvõime ja -valmiduse tagamiseks. Kõigi

kiirgussündmusi lahendavate asutuste võime ja valmisolek peab tagama kokkulepitud

reageerimisvalmiduse, tegevusvõime ja toimepidevuse. Kiirgussündmusi lahendavate asutuste

vahendid vajavad järjepidevat uuendamist ja täiendamist. Järjepidevat arendamist vajavad ka

rakendatavad turvalisuse meetmed, et tagada kiirgussündmustele reageerijate turvalisus ning

rakendatavate meetmete vastavus ähvardavatele ohtudele, sh tuleb tagada vajalik

kaitsevarustuse ja kiirgusmõõteseadmete varu kiirgushädaolukordade lahendamiseks.

Vajadustele vastavaks tuleks arendada nii inimeste, vahendite kui ka sündmuskoha ala

saastatusest puhastusvõime.

Kiirgushädaolukorraks valmisolek hõlmab muuhulgas võimekust tegeleda tekkivate

tagajärgedega. Selle saavutamiseks on vaja põhialuseid, et olla paremini valmistunud tegelema

kiirgushädaolukorra tagajärgede lahendamisega, sealhulgas võimekust kiiresti ja tõhusalt

hinnata kiirgushädaolukorra tekitatud kahjusid ning rakendada vajalikke meetmeid kahjude

hüvitamiseks.

Kiirgussündmusti lahendavate asutuste toimepidevus peab tagama asutuste tegevusvõime täita

ülesandeid vähemalt 168 tundi järjest, mille tagamisega on raskusi kõigil osapooltel. Lisaks

tuleb tagada kiirgussündmusi lahendavate asutuste reageerimisvalmidus ööpäevaringselt

(24/7), näiteks hetkel on tagatud AS-il A.L.A.R.A. reageerimisvalmidus 13/7 ulatuses, mis pole

avariikiirituse olukorra operatiivseks kõrvaldamiseks piisav.

Lisaks AS A.L.A.R.A. reageerimisvalmiduse tõstmisele on avariikiirituse olukorra

kõrvaldamiseks vajalik AS-i mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi

uuendamine.

Üldised hädaolukordade lahendamist käsitlevad koostöölepingud on sõlmitud Rootsi ja Lätiga.

Soomega puudub kiirgusvaldkonda kattev koostööleping, mille sõlmimine algatati 2018. aasta

sügisel.

31

2.5. Looduskiirgus

2.5.1. Kiirgusseire

Riikliku keskkonnaseire programmi üheks allprogrammiks on kiirgusseire allprogramm, mille

vastutavaks täitjaks on Keskkonnaamet. Kiirgusseire läbiviimise kohustus tuleneb Euroopa

Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingust ning selle läbiviimise metoodika on

kirjeldatud Komisjoni soovituses 2000/473/Euratom. Kiirgusseire läbiviimise nõudeid on

kirjeldatud kiirgusseaduses ja keskkonnaseire seaduses ning nende alamaktides.

Kiirgusseire raames jälgitakse keskkonna radioaktiivsuse taseme ajalisi muutusi ning

hinnatakse keskkonnas esinevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vastavust

kehtestatud piirmääradele ja elanike poolt saadavaid kiirgusdoose. Kiirgusseire peamiseks

ülesandeks on avastada ja jälgida inimtegevuse poolt esile kutsutud radioaktiivsuse tõusu ehk

tehislike radionukliidide levikut. Oluliseks väljundiks on hoiatava informatsiooni andmine

keskkonna radioaktiivse saastumise kohta võimalike tuumaõnnetuste korral naaberriikides ja

teiste õnnetuste korral, mille tagajärjel toimub radioaktiivse saaste vabanemine keskkonda.

Looduslike radionukliidide esinemist keskkonnas uuritakse peamiselt teadusuuringute raames.

Kiirgusseire raames kogutakse ja analüüsitakse iga-aastaselt õhuproove, pinnavett, joogivett,

piima, toitu ja pinnast ning seiratakse pidevalt õhu gammakiirguse doosikiirust. Kuna Eesti on

ühinenud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooniga, siis kogutakse ja analüüsitakse ka

merekeskkonna proove (merevett, biootat ja põhjasetteid). Seiretulemused avalikustatakse

Keskkonnaameti koduleheküljel.

Kiirgusseire läbiviimiseks on olemas 15 automaatset õhu kiirgusseire jaama, 3 õhufilterseadet,

Keskkonnaameti laboratoorium proovide analüüsimiseks, mobiilne mõõtelabor ning toimib

asutuste vaheline koostöö proovide kogumiseks. Osaletakse rahvusvahelises kiirgusseirealases

koostöös ja andmevahetuses. Euroopa Komisjon viib regulaarsel läbi auditeid, et kontrollida

kiirgusseire tõhusust ja vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõutele.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ raames tõsteti

aastatel 2012-2016 oluliselt Eesti kiirgusseire võimekust kaasajastades ja uuendades olulisemad

kiirgusseire läbiviimiseks kasutatavad mõõteseadmed ja vahendid. Kiirgusseire tõrgeteta

toimimise tagamiseks ning kvaliteetsete ja usaldusväärsete mõõtetulemuste kindlustamiseks on

vaja ka edaspidi tagada seireseadmete ja laboriseadmete regulaarne uuendamine ning pädeva

personali olemasolu. Regulaarselt tuleb üle vaadata ja vastavalt vajadusele tõhustada

kiirgusseire allprogrammi. Oluline on tagada kiirgusseire läbiviimine ka kiirgushädaolukorras.

Vajalik on koostada kiirgushädaolukorras kiirgusseire läbiviimise strateegia.

Kiirgushädaolukorras on vaja läbi viia täiendavaid kiirgustaseme mõõtmisi ja laboratoorseid

analüüse. Jätkuvalt tuleb tagada elanikele kiirgusseire alase info kättesaadavus.

Keskkonna kiirgusseiret teostavad ka kiirgustegevusloa omajad vastavalt kiirgustegevusloa

tingimustele. Lisaks korraldab Keskkonnaministeerium koostöös AS-iga Ökosil

Keskkonnalabor kiirgusseire teostamist Sillamäe jäätmehoidla territooriumil.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seire

32

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla hõlmab ligi 50 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca

12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates

Nõukogude Liidu uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal.

Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekt algatati Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt 1997.

aastal. Projekti peamiseks eesmärgiks sai jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimine, et

vähendada selle võimalikke emissioone vette ja õhku. Saneerimisprojekt lõppes 2008. aasta

detsembris. Praeguseks hetkeks näeb kaetud jäätmehoidla välja kui taimestikuga kaetud

küngas, kuhu vett olulisel määral sisse ei pääse. Jäätmehoidla kiirgusfoon on loodusliku

kiirgusfooni tasemel, tammi stabiilsus on tagatud kaldale rajatud raudbetoonvaiade vööga ning

mere kulutava tegevuse vastu on ehitatud kaldakindlustus.

Elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ja jäätmehoidla ning selle mõjuala

keskkonnaseisundi jälgimiseks on koostatud kahest osast koosnev Sillamäe jäätmehoidla

seireprogramm. Seireprogrammi I etapp oli üks osa saneerimisprojektist, mida täideti aastatel

2002 - 2008. 2009. aastal alustati seireprogrammi II etapi ehk järelseirega. Järelseire eesmärgiks

on jälgida jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi

muutusi ning hinnata elluviidud saneerimistööde efektiivsust. Järelseire käigus kontrollitakse

ka objekti kiirgusohutust, et süvendada üldsuse kindlust objekti ohutuse suhtes.

Järelseire tulemuste kohaselt jäävad jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad

oodatud vahemikku. Jäätmehoidla keskkonnakaitselised saneerimistööd on efektiivselt ellu

viidud, projekti järelseire toimib püstitatud eesmärkide kohaselt, samuti toimib jäätmehoidla

lõppkate vastavalt projektis seatud eesmärkidele. Pikemas perspektiivis tagatakse objekti

jälgimine ja informatsiooni dokumenteeritus ning kättesaadavus järeltulevatele põlvedele.

2014. aastal alustati nn jäätmehoidla järelseire II perioodi vähendatud seiresagedusega vastavalt

Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud programmile jäätmehoidla sulgemisprojekti

projekteerija ja tööde järelevalve teostaja Wismut GmbH ettepanekute alusel. Teostatakse

visuaalset, gamma-radiatsiooni, radooni ekshalatsiooni, geotehnilist, vajumite, kaevude

veetasemete, lõppkatte toimimise ja nõrgvee keemilise koostise seiret.

2.5.2. Joogivesi

Eesti põhjavees esinev kõrgem looduslike radionukliidide sisaldus on teada juba üle paarkümne

aasta. Esimeste süstemaatiliste Eesti põhjavee radionukliidide sisalduse uuringutega alustati

1994. aastal.7 Mahukamaid projekte tuvastamaks probleemi üle-Eestilist ulatust, on läbi viidud

viimase aastakümne jooksul.8,9 2009. aastal valminud uuringus8 anti hinnang, et ca 18 % Eesti

elanikkonnast (230 000 inimest) tarbib joogivett, millest saadav doos ületab seadusandluses

kehtestatud kontrollväärtust.

7 Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise

uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. 8 Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium isotopes in Estonian groundwater:

measurements, analytical correlations, population dose and a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation

Protection. 30, 761-780. 9 Terviseamet, 2014. KIK-i keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti

veevärgivees“ http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionukliidiseire-

Tulemuste_kokkuvote.pdf

33

Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee

proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike

mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile

ja indikatiivdoosile. Indikatiivdoos on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis

saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, välja arvatud

triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. Joogiveest

saadava indikatiivdoosi kontrollväärtuseks on 0,1 mSv. Parameetri kontrollväärtus on

radioloogilise näitaja väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad

radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning

vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab

kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele.

Indikatiivdoosi kontrollväärtuse ületamist esineb piirkondades, kus joogivee allikana

kasutatakse Kambrium-Vendi veekihi põhjavett. Tegemist on väliskeskkonna poolt hästi

kaitstud veekihiga, milles radionukliidide kõrge kontsentratsioon tuleneb uraani- ja

tooriumirikkast kristalsest aluskorrast, mille peal veekiht asub, ning veekihti ümbritsevatest

kivimitest.10 Antud veekihti kasutatakse enim Põhja-Eestis – Harjumaal, Lääne- ja Ida-

Virumaal – kus see on kõige kättesaadavam. Indikatiivdoosi ületamist Kambrium-Vendi

põhjavees põhjustab raadiumi isotoopide – 226Ra ja 228Ra – kõrge sisaldus. Kõrge

raadiumisisaldusega joogivee tarbimisega seotud terviseriskiks peetakse eriti just luu-, põie,

rinna-, vere- ning kopsuvähki haigestumist. Senised uuringud näitavad, et teiste uraani- ja

tooriumirea radionukliidide sisaldus Kambrium-Vendi põhjavees probleeme ei tekita, sest

nende elementide lahustumiseks ei ole veekihi keskkonnatingimused sobilikud.11

Kuna Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru) veevärgid ei kasuta reeglina

Kambriumi-Vendi veekihti, milles esineb suuremal määral looduslikku päritolu raadiumi

isotoope ning tuginedes varasemalt võetud veeproovide analüüsitulemustele ja Eesti

geoloogilisele ehitusele eeldati, et Lõuna-Eesti veevärkide poolt kasutatavad veekihid ei sisalda

olulisel määral raadiumi isotoope. Sellegipoolest otsustati korraldada radionukliidisisalduse

kaardistamine tsentraliseeritult ning viidi läbi uuring12, millega saadi ülevaade Lõuna-Eestis

kasutusel olevate põhjaveekihtide radionukliidide sisaldusest. Projekti raames analüüsiti 230

proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal,

Tartumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal). Tulemustest selgus, et Lõuna-Eesti ühisveevärkide

poolt toodetud joogivee tarbimisest saadav efektiivdoosi tase jääb alla parameetri

kontrollväärtuste.

Esimesi teadlikke samme joogivee raadiumisisalduse vähendamiseks astuti aastal 2012, mil

käivitati veetööstusjaam, mis kasutab spetsiaalselt raadiumi ärastamiseks mõeldud

10 Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation in Germany

and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur Erlangung des Grades “Doktor der

Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberh-Universität, Mainz. 11 Siiri Suursoo, Liie Hill, Valle Raidla, Madis Kiisk, Alar Jantsikene, Nele Nilb, György Czuppon, Kaisa Putk, Rein Munter,

Rein Koch, Kadri Isakar, 2017. Temporal changes in radiological and chemical composition of Cambrian-Vendian groundwater

in conditions of intensive water consumption. Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690. 12 2014. a SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide

sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“

34

tehnoloogiat. Juba poole aasta jooksul sai selgeks13, et kasutatav lahendus võimaldab

efektiivselt vähendada joogivee radionukliidide sisaldust, kuid toob endaga kaasa uue

probleemi – põhjaveest eraldatud raadiumi isotoobid Ra-226 ja Ra-228 akumuleeruvad vee

puhastamiseks kasutatavatesse filtermaterjalidesse sellisel määral, et filtermaterjale tuleb

vaadelda kui radioaktiivseid materjale. Ra-228 radioaktiivsel lagunemisel tekib filtermaterjalis

isotoop Th-228, mille aktiivsuskontsentratsioon samuti ületab seadusandlusega kehtestatud

väljaarvamistaset.

Olukorrast parema ülevaate saamiseks viis Tartu Ülikool KIKi rahastusel 2014-2015.a läbi

uuringu „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates

veetöötlusjaamades“. Projekti14 eesmärk oli hinnata, kui suur osa Kambrium-Vendi veehaaret

ja raua või mangaaniärastust kasutavate veetöötlusjaamadest toodavad radioaktiivseid jäätmeid

määral, mis ületavad kiirgusseadusega sätestatud radionukliidide väljaarvamistasemeid. 18

veevärki hõlmavas uuringus mõõdeti filtreerimismaterjalide aktiivsuse kontsentratsioonid

radionukliididele Ra-226, Ra-228 ja Th-228 ja hinnati tekkiva radioaktiivse materjali

absoluutkoguseid. Uuring tuvastas, et radioaktiivse materjali teke on valdavalt seotud Th-228

sissekasvamisega filtermaterjalis. Töös leiti, et kiirgusseaduses defineeritud väljaarvamistaset

ületavad (seisuga 2015. a jaanuar) 11 veevärki 18-st.

Eelkirjeldatud probleemile lahenduste väljatöötamiseks teostati projekt15, mille raames töötati

välja kvantitatiivne kulu-tulu põhimõttele tuginev metoodika, mille alusel on võimalik arvutada

põhjendatud/õigustatud kulu suurust joogivee puhastamiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli

töötada välja metoodika ning koostada juhis, kuidas rakendada Sotsiaalministri 31.07.2001

määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud

terviseriski nõuete täitmist. Teiseks eesmärgiks oli selgitada välja NORM-vaba, raadiumit

eraldava veekäitlustehnoloogia tehniline teostatavus. Uuringu tulemusel välja töötatud

metoodikat ei saa rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed

projektiga välja töötatud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi läbiviimiseks. 2018.a seisuga oli

sisendandmetena puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete

käitlemise kulud. Eeldatavasti 2019. aastal kinnitatakse keskkonnakompleksluba ühele

jäätmejaamale, mille järgselt on võimalik NORM-jäätmete käitlemise kulude osas täpsemaid

järeldusi teha. NORM-jäätmete käitlemise kulud on eelduseks terviseriskihinnangu metoodika

rakendamisel. Metoodika rakendamiseks teavitab Terviseamet joogivee käitlejaid metoodika

valmimisest ning palub käitlejatel läbi viia vastavad metoodikas esitatud kulu-tulu arvutused.

Vastavalt arvutuste tulemustel selgunud vajadusel saab Terviseamet joogivee käitlejatele teha

ettepaneku joogivee puhastamiseks radionukliididest kui see on põhjendatud.

2.5.3. Radoon

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on

13 Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk, K., Leier, M., Vaasma, T.,

Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment technology designed for radium removal – removal efficiencies

and NORM formation. (Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection). 14 2015.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi rahastusel projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine

Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. 15 2018. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi kaasrahastusel projekt„Joogivee radionukliidide sisaldusest

põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse

uuringud“

35

kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, millede puhul pole rakendatud

radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks

on majade aluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad

kivimid – graptoliitargilliit, oobolusliivakivi jne. Radoon (edaspidi Rn) on õhust ligi 7,7 korda

raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel. Mida

lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn

migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel

korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Kaasaja meditsiini

seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal

olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn

tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub.

Euroopa Liit on seadnud prioriteediks töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmise

ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tulenevalt EL direktiivist 2013/59/Euratom on

liikmesriikidel kohustus võtta vastu radooni riiklik tegevuskava elamutes, üldkasutatavates

ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest,

ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks.

Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati Radooni riikliku tegevuskava

koostamine. Radooni riiklik tegevuskava annab ülevaate Eesti radoonistrateegiast, selle

eesmärkide täitmiseks kavandatud meetmetest ja saavutatavatest tulemustest. Tegevuskava

kaudu toimub radoonivaldkonna riiklik planeerimine. Samuti nagu Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise tegevuskava puhulgi otsustati arengudokumentide mahukusest ja osalisest

kattuvusest tingituna esitada Radooni riiklik tegevuskava KORAKi lisana. Tegevuskava on

esitatud KORAKi lisas 2.

2.5.4. Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalides sisalduvate radionukliidide sisalduse mõõtmine on oluline osa elaniku

kiirituse hindamisest, sest inimene veedab 80% oma ajast siseruumides. Ehitusmaterjalides

kasutatakse toormena muuhulgas liiva, kruusa ja savi, mis sisaldavad looduslikke radionukliide,

põhiliselt 226Ra, 232Th ja nende laguprodukte ning 40K. Kõrgendatud siseruumi väliskiiritus võib

pärineda ehitusmaterjalides sisalduvatest looduslikest radionukliididest (UNSCEAR, 2000).

Üldiselt iseloomustab looduslikku ehitusmaterjali tema päritolukoht. Maakoores olevate 226Ra, 232Th ja 40K keskmised aktiivsuskontsentratsioonid on vastavalt 35, 30 ja 400 Bq/kg. Maailma

keskmiseks ehitusmaterjalidest siseruumides saadavaks gammakiirguse aastaseks

efektiivdoosiks on hinnatud 0,4 mSv (UNSCEAR, 1977, 1993).

Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust:

1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.01.2018 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele

ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega

on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele ning mille kohaselt

peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud

juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet

kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada;

2) Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja -

toodete esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega

36

kehtestatakse avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee-

ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused

(sh radioaktiivne emissioon) vastavalt kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord.

Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme

esinenud. 2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse

õigusloomesse“ uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide

tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud

ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud

referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud ehitusmaterjalidest või –toorainetest,

mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia

ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega

materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM-)jäätmete teket. Ehitusmaterjalide

radioloogiliste uuringute tegemisel peab arvesse võtma direktiivi 2013/59/EURATOM XIII

lisas esitatud loendit ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse võtta neist eralduvat

gammakiirgust. Direktiiv annab loendi ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse

võtta neist eralduvat gammakiirgust, annab valemi aktiivsuskontsentratsiooni indeksi

arvutamiseks ning seab nõuded ehitusmaterjalidest tuleneva gammakiirguse arvestamiseks

enne materjalide turule laskmist. Ehitusmaterjalist eralduvast gammakiirgusest saadava

viitetasemeks on 1 mSv aastas.

2.6. Meditsiinikiiritus

Meditsiinikiiritust kasutatakse tervishoius igapäevaselt haiguste varaseks avastamiseks,

diagnoosimiseks, patsiendi seisundi hindamiseks ning raviks. Eestis tehakse igal aastal rohkem

kui kolmesajale tuhandele inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures

on oluliselt tõusnud kompuutertomograafia protseduuride arv.

Meditsiinikiiritusest saadav kiirgusdoos, arvestatuna keskmiselt ühe elaniku kohta, moodustab

tehiskiiritusest saadavast kiirgusdoosist üle 95% ja UNSCEARi (United Nations Scientific

Committee on the Effects of Atomic Radiation) andmetel saab keskmine inimene aasta kestel

diagnostilisest meditsiiniradioloogiast efektiivdoosi 0,6 mSv. Röntgenuuringute (so röntgen ja

kompuutertomograafia) põhjustatav doos moodustab hinnanguliselt üle 95% kogu

meditsiinikiirituse kollektiivdoosist. Võrreldes omavahel tüüpilisemaid röntgenuuringuid kogu

maailmas selgub, et nende sagedus ning saadava patsiendidoosi osa kollektiivdoosis on väga

varieeruv, kusjuures selgelt kõige sagedasem on tavapärane rindkereuuring ning kõige suurema

kollektiivdoosi panusega on kompuutertomograafia uuringud, mille arv on just viimastel

aastatel jõudsasti kasvanud. Kompuutertomograafia uuringutel võib patsiendi saadud

efektiivdoos ületada sadu kordi tavalistel röntgenuuringutel saadavaid doose.

Arvestades meditsiinikiirituse protseduuride koguarvu kasvu ja võimalikke saadavaid

kiirgusdoose, on oluline tagada meditsiinikiirituse protseduuridel kiirgusohutus.

Meditsiinipersonali koolitus on üheks tähtsaks kiirgusohutust tagavaks meetmeks.

Meditsiinikiirituse kasutamisega on vahetult seotud radioloogid, radioloogiatehnikud ja

meditsiinifüüsika eksperdid, kelle tasemeõpe ja regulaarne kiirgusohutusalane täiendusõpe on

optimeeritud ja põhjendatud meditsiinikiirituse kasutamise aluseks. Kiirguskaitsealane koolitus

37

peab hõlmama kogu meditsiinipersonali, et tagada tõenduspõhine suunamine meditsiinikiiritust

kasutavatele uuringutele. Koolitus peab hõlmama nii radioloogia valdkonnas kui teistes

eriarstiabi valdkondades töötavat personali. Koolituse vajalikkust ning hetkeolukorda on

põhjalikumalt kirjeldatud peatükis 2.2.1.

2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus

Meditsiinikiirituse kiirgusohutuse tagamiseks peab meditsiinikiirituse kasutamine olema

põhjendatud ja protseduuri tuleb teha optimeeritult tagades samas kliinilise kvaliteedi.

Põhjendatust aitab tagada näiteks üleriigiline e-tervise infosüsteem (edaspidi tervise

infosüsteem), mis võimaldab asjassepuutuvatel tervishoiuteenuse osutajatel saada kiiresti

ülevaate patsiendi diagnoosist, raviplaanist, tehtud meditsiinikiirituse protseduuridest ja

ülesvõtetest. Meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavust reguleerib tervise- ja tööministri 27.

augusti 2014. a määruse nr 52 „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad

infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“ § 4, mille

kohaselt peavad ülesvõtted olema tervise infosüsteemi kaudu kättesaadavad vahetult pärast

ülesvõtte tegemist ja ülesvõtte viit peab olema saatekirja vastusest tuvastatav. Vahetult

kättesaadavad ei pea olema vaid need meditsiinilised ülesvõtted, mida kasutatava tehnoloogia

ei võimalda nõutud kujul esitada. Info kättesaadavus aitab kaasa uuringute põhjendatusele ning

vähendada kordusuuringute hulka.

Samas tuleks tähelepanu pöörata ka protseduuri üldisele põhjendatusele, mis on eriti oluline

uute tehnoloogiate ja meetodite turule tulekul. Üldise põhjendatuse hindamisel kirjeldatakse ära

näidustused vm tingimused, mille alusel saab mingit tüüpi meditsiinikiirituse protseduuri

kasutamist pidada põhjendatuks. Meditsiinikiirituse protseduuride üldist põhjendatust võib

tagada mitmeti. Näiteks võib koostada uute tehnoloogiate ja meetodite osas juhendeid, üldise

põhjendatuse hindamisega võib tegeleda ekspertidest koosnev töögrupp või komisjon ja

põhjendatuse osas võib otsuse langetada mõni piisava pädevusega riigiasutus.

Praegu puudub kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse

hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute protseduuride

põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise

kontrollimisel. Sellele juhiti tähelepanu ka IAEA poolt 2016. a sügisel koostatud auditi raportis

Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta.

Samuti puuduvad protseduuride põhjendatuse tagamiseks vajalikud praktilise väärtusega

meditsiinikiirituse protseduuridele suunamise juhised. Praegu tuleb suunajatel lähtuda Euroopa

Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 118. Lisaks peaks põhjendatuse tagamisel pöörama

tähelepanu ka suunajate koolitamisele ja teadlikkuse tõstmisele.

Optimeerituse tagamisel on oluline eelkõige kiirgustegevusloa omaja toimiv kiirgusohutuse

kvaliteedisüsteem. Lisaks aitab optimeeritusele kaasa üleriigiliste diagnostiliste

referentsväärtuste kehtestamine ja kaasajastamine, mis annab kiirgustegevusloa omajatele

patsiendidooside optimeerimisel viiteväärtused. Tulenevalt kiirgusseadusest tegeleb

diagnostiliste referentsväärtustega Terviseamet ning referentsväärtused vaadatakse üle mitte

harvem kui kord viie aasta jooksul. 2018. aastal on kokku lepitud 5 diagnostilist

referentsväärtust Röntgenülesvõte rindkerest, otseülesvõte (PA); Röntgenülesvõte

38

nimmelülidest, otseülesvõte (AP); Röntgenülesvõte nimmelülidest, külgülesvõte (LAT),

mammograafia, kraniokaudaalsuunas (CC) ja mammograafia, põikisuunas (MLO).

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamisele,

mis aitaks kaasa juhtumite analüüsile, põhjuste väljaselgitamisele, korrigeerivate meetmete

rakendamisele ja seeläbi pidevale kvaliteedi süsteemi parendamisele. Arendamist vajaks

kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamissüsteem ja täpsemalt tuleks määratleda

teavitamisele kuuluvad juhtumid. Ühe võimalusena võiks edaspidi kaaluda teavitamissüsteemi

sidumist ka patsiendiohutuse portaaliga.

Paremaks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks on vajalik

teada aasta jooksul tehtud protseduuride arvu. Need arvud peavad olema kättesaadavad

konkreetsete protseduuride lõikes, sest erinevate protseduuride kiirgusdoosid on erinevad ja

seetõttu ei saa nende üldarvu põhjal kiirgusdoosi hinnata. Sellest lähtuvalt tuleb tagada

meditsiinikiirituse protseduuride tegemist käsitlevate andmete saatmine tervise infosüsteemi, et

tekiks võimalus statistika jaoks vajalike andmeid koguda tervise infosüsteemi statistika

mooduli abil. Eesti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) koostöös Eesti

Radioloogia Ühinguga on üle vaadanud meditsiinikiirituse protseduuride klassifikaatorid, mis

kuuluvad avaldamisele TEHIK’i hallatavas Publitseerimiskeskuses.

Praegu on Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid meditsiinikiirituse uuringute

fikseerimisel arendatud pigem Eesti Haigekassa loetelu järgi kui tervise infosüsteemi

meditsiiniradioloogia protseduuride klassifikaatorite järgi. See omakorda on tinginud olukorra,

kus protseduuride kohta kogutavaid andmeid on võimalik teoreetiliselt koguda tervise

infosüsteemi statistika mooduli vahendusel, kuid kuna sobilikud andmed tervise infosüsteemi

ei laeku, siis ei ole võimalik seda selliselt teha ja andmeid tuleb koguda käsitsi.

Lisaks on praeguseks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise osas

kokku leppimata, milline riigiasutus selle hindamisega tegelema hakkaks. Puudub

tervishoiuasutustes tehtavate uuringute põhjalik statistika uuringute arvu ja hinnanguliste

patsiendidooside kohta, mis võimaldaksid omakorda hinnata ja suunata meditsiinikiirituse

kasutamise üldiseid trende ning võrrelda Eestit teiste riikide samaväärse statistikaga.

2.6.2. Kvaliteet

Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamiseks on oluline pädev personal ja pidev

personali koolitus, protsessi mõistmine (sh selgete juhiste olemasolu) ning tõhus seadmete

kvaliteedi kontroll. Keskkonnaamet hindab kiirgustegevusloa väljastamise eelselt kvaliteedi

tagamise süsteemi asjakohasust ning alates 2019. aastast teeb ka kiirgustegevusloa üle

järelevalvet. Meditsiinikiirituse kasutamisel tervishoius peab tervishoiuteenuse osutaja lähtuma

ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud kvaliteedinõuetest, mille üle

järelevalvet teostab Terviseamet.

Kiirgustegevusloa omajatel on kohustus kvaliteedi parendamise eesmärgil läbi viia kliinilisi

auditeid juhindudes Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 159. Kiirgustegevuses on

võimalik kasutada sõltumatut audiitorit – näiteks IAEA tehnilise koostööprojekti raames

korraldatakse kliinilisi auditeid, mille käigus hinnatakse meditsiinikiirituse kasutamist

tervishoiuasutustes, sh kiiritusravi ja nukleaarmeditsiiniosakonna tegevust. Kuigi kliinilise

39

auditi läbiviimise kohustus kehtib 2014. aastast, puudub hea ülevaade kui paljud

tervishoiuteenuse osutajad kliinilisi auditeid läbi viivad ja millise kvaliteediga nad seda teevad.

Samas tuleks luua kliinilise auditi alase koolituse läbiviimise võimalusi, mis aitaks edendada

kliinilise auditi läbiviimise praktika juurdumist.

Kohustuslikud kiirgusohutusnõuded, millest tuleb meditsiinikiirituse kasutamisel lähtuda, on

sätestatud kiirgusseaduses ja selle rakendusaktides. Lisaks on Sotsiaalministeerium koostanud

kiirgustegevusloa omajatele juhendid meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi

hindamiseks ja standardprotseduuride läbiviimiseks, mis on avaldatud Terviseameti veebilehel

ja mis annavad täiendavaid suuniseid meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel patsiendi

kiirgusohutuse tagamiseks.

40

3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid

Käesolevas peatükis esitatakse kiirguskaitse strateegilised eesmärgid eelmistes peatükkides

käsitletud puuduste kõrvaldamiseks. Kiirgusohu vähendamiseks seatud indikaatorite osas tuleb

selgitada, et tihti ei ole võimalik määrata neid mõõdetaval kujul, näiteks ohu vähenemine

protsentides, kuna ka ohu suurust ei ole võimalik tihti hinnata numbrites. Eesmärgi

saavutamiseks kavandatakse meetmeid, mis kujutavad endast eri liiki tegevuste kogumeid.

Arengukavas on esitatud meetme elluviimiseks vajalike olulisemate tegevuste kirjeldused.

Selles peatükis käsitletakse ka mõõdikuid, mille abil saab hinnata eesmärgi saavutamist.

3.1 Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine

Mõõdik nr 1 Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide

ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele

Sihttase aastaks 2020: Läbi on viidud ARTEMIS missioon.

Sihttase aastaks 2026: Kiirgusohutuse riikliku auditi toimumise ajaks on juhenddokumendid ja

õigusaktid koostatud ja ajakohastatud vastavalt rahvusvahelistele nõuetele ja IRRS

missiooniaruandele.

3.1.1. Meede: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks

vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine

vastavalt rahvusvahelistele nõuetele

Tegevused:

1. Õigusloome analüüsi koostamine ning õigusaktide muutmine.

2. Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks.

3. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja läbiviimine.

4. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse (ingl Secondary Standard Dosimetry

Laboratory (SSDL)) rajamine.

5. Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise aluste ühtlustamine mistahes

radionukliide sisaldava materjali koguste osas.

6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine

41

3.2 Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja

pädevuse suurendamine

Mõõdik nr 1: Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Sihttase aastaks 2027: On välja arendatud järjepidev kiirgusspetsialistide koolitussüsteem

Mõõdik nr 2: Kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste ametnikud on

teadlikud radooniga seotud ohtudest ja arvestavad planeeringute kooskõlastamisel

radooniriskiga

Sihttase aastaks 2025: On korraldatud vähemalt 3 koolitust kohalike omavalitsuste ametnikele

Mõõdik nr 3: Inimeste teavitamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude

vähendamise meetoditest

Sihttase aastaks 2025: On korraldatud vähemalt 5 kiirgusalast infopäeva

Mõõdik nr 4: Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

Sihttase aastaks 2020: AS-i A.L.A.R.A. on loodud täiendavalt üks kiirgusspetsialisti ametikoht.

Sihttase aastaks 2023: Keskkonnaministeeriumi haldusalas on loodud neli kiirgusspetsialisti

lisakohta

3.2.1 Meede: Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Tegevused:

1. Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse

väljatöötamine.

2. Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse integreerimine avaliku-õigusliku ülikooli

õppekavasse

3. Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine seoses looduskiirguse,

eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et

suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust.

4. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine.

5. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alane regulaarne koolitus A.L.A.R.A.-le.

6. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgushädaolukorras esmareageerijatele.

3.2.2 Meede: Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse

võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest

Tegevused:

1. Radoonialast koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate

kohalike omavalitsuste ametnikele.

2. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine avalikkusele.

3. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades

42

käitumisest.

4. Kiirgushädaolukorra korduma kippuvate küsimuste väljatöötamine ja avalikustamine

veebis.

5. Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete

jäätmete kokkukogumise ja kiirgusallikatest teavitamise kampaaniate regulaarne

korraldamine.

6. Hädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamine.

3.2.3 Meede: Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

Tegevused:

1. KeA-sse vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine radooni mõõtmisteks ning

radoonialal nõustamiseks, KKI-sse vähemalt kahe kiirguse valdkonnale orienteeritud

inspektori ametikoha loomine, KEM-i vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine EL ja

rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest

vastutavale AS-le A.L.A.R.A. ühe täiendava kiirgusspetsialisti ametikoha loomine seoses

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega.

3.3 Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja

nende käitlemisega seotud ohte

Mõõdik nr 1 Toimib radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja nende ohutu

vaheladustamise korraldamise süsteem

Sihttase aastaks 2019: Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid on

koostatud ja kooskõlastatud.

Sihttase aastaks 2021: Saastunud metall on sulatatud. Sulatamisest järgi jäänud kontsentreeritud

jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist

vahe- või lõppladustuspaigas.

Sihttase aastaks 2022: Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud - jäätmed on

hoidlast eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks

kasutamiseks.

Sihttase aastaks 2027: Tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende

järjepidev käitlemine.

Mõõdik nr 2 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on olemas kehtiv

planeering (sh on koostatud keskkonna strateegilise hindamise (KSH) aruanne) ja Paldiski

endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on läbiviidud keskkonnamõju

hindamine (KMH)

Sihttase aastaks 2019: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Paldiski endise tuumaobjekti

43

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine on algatatud.

Sihttase aastaks 2023: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise

tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud (sh keskkonna)uuringud

Sihttase aastaks 2027: Tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud.

Mõõdik nr 3 On jätkatud looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete materjalide

(NORMide) taaskasutamise ja käitlemise uuringutega

Sihttase aastaks 2020: Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete

käitlemise ja ladustamise kiirgustegevuse alt tingimusliku vabastamise nõuded on reguleeritud.

Sihttase aastaks 2025: Ettevõtetes, mille tegevuse tulemusena tekib NORMe sisaldavaid

radioaktiivseid jäätmeid või jääke, on NORM-jäätmete käitlemise sotsiaalsed ja majanduslikud

mõjud hinnatud (sh on hinnatud NORMide võimalikke käitluslahendusi).

3.3.1 Meede: Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu

vaheladustamise korraldamine

Tegevused

1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine.

2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine, sh. kinniste kiirgusallikate konditsioneerimine,

saastunud metallijäätmete sulatamine ning radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete

pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine.

3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamine.

4. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine.

5. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks.

6. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine.

7. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine.

3.3.2 Meede: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu

läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise tegemine

Tegevused

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse

algatamine.

2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise KMH

algatamine.

3. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike uuringute tellimine.

4. Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine.

5. Tegevuslubade taotlemine lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide

dekomissioneerimiseks.

6. Lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine.

44

3.3.3 Meede: Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali

(NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni

loomine

Tegevused

1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine

2. NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima

võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ning NORM käitlussüsteemi loomiseks sh

käitluslahendustingimuste välja töötamine.

3.4 Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja

kiirgushädaolukorra ennetamiseks

Mõõdik nr 1: Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja plaanikohane

valmisolek on tagatud.

Sihttase aastaks 2022: Kiirgushädaolukorra riskianalüüs ja selle põhjal koostatud HOLP on

ajakohased.

3.4.1 Meede: Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja

plaanikohase valmisoleku tagamine

Tegevused:

1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine, mis kirjeldab 2 erineva

stsenaariumiga sündmust.

2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine.

3. Riigi poolt osutatava olulise teenuse toimepidevus on tagatud vastavalt ajakohastatud

toimepidevuse plaanile.

4. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine.

5. Keskkonnainspektsiooni mõõtevahendite baasi uuendamine.

6. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja

saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine.

7. Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine.

8. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamisega tegeleva AS A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja

saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine.

9. AS A.L.A.R.A. 13/7 reageerimisvõimekuse arendamine 24/7 reageerimisvõimekuseks.

45

3.5 Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest

tingitud ohte

Mõõdik nr 1: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.

Sihttase aastaks 2020: Radooni mõõtetulemuste andmebaas on arendatud ning see hoitakse

toimivana.

Sihttase aastaks 2027: Kogu Eesti territoorium on radooni osas kaardistatud.

3.5.1 Meede: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine

Tegevused:

1. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade kaardistamine ja

uuringumetoodika väljatöötamine.

2. Pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine.

3. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine.

4. Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete

hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu

radoonisisalduse vahel.

5. Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise

uuringu teostamise võimalikkuse hindamine.

6. Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine

7. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine.

8. Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga

arvestamine.

9. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine.

10. Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate

kontrollväärtuse ületamisega.

11. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire.

3.6 Strateegiline eesmärk 6. Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud

kasutamine ja kiirgusohutus

Mõõdik nr 1: Jätkusuutlik ja ühtse korralduse paika panemine meditsiinikiirituse protseduuride

põhjendatuse hindamiseks

Sihttase aastaks 2020: Kokku on lepitud meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse

strateegia (suunad).

Sihttase aastaks 2022: Kokku on lepitud ja avaldatud meditsiinikiirituse protseduuride

põhjendatuse hindamise kriteeriumid.

Sihttase aastaks 2022: Meditsiinikiirituse protseduuridele suunajatele on loodud juurde

täiendkoolituse võimalusi.

46

Mõõdik nr 2: Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade

praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste

juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve.

Sihttase aastaks 2020: Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi valdkonnas ekspertiisi omav

asutus on alustanud meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi edendamist.

Sihttase aastaks 2022: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilisi auditeid tehakse kvaliteetselt

ja regulaarselt.

Mõõdik nr 3: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse

edendamine.

Sihttase aastaks 2020: Alustatud on meditsiinikiirituse protseduuride kliiniliste auditite

tegemiseks vajalike koolitustega ja tervishoiuteenuse osutajatele on loodud võimalused know

how omandamiseks.

Sihttase aastaks 2022: Kliiniliste auditite tegemiseks on vajalikud teadmised ja vahendid

olemas.

Mõõdik nr 4: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine.

Sihttase aastaks 2020: Tervise infosüsteemi laekub radioloogiliste uuringute klassifikaatori

alusel informatsioon tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta.

Sihttase aastaks 2022: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks

kogutakse andmeid tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu.

3.6.1 Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on

paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus

Tegevused:

1. Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik

lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks.

2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise

põhjendatuse järjepidev hindamine.

3.6.2 Meede: Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse,

heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise

edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning

järelevalve.

Tegevused:

1. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine, DRL

kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajadusel

diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali uuendamine.

Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020.

47

2. Tegevuskava loomine, mille alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a

määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse

protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende

määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti puudutavate

sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine.

3.6.3 Meede: Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks

vajaliku pädevuse edendamine

Tegevus:

1. Kliinilise auditite läbiviijate koolitajate koolitamine

3.6.4 Meede: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme

hindamise juurutamine

Tegevused:

1. Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise

infosüsteemi statistika mooduli arendamine.

2. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava

asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga

seotud piirangutest.

48

4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus

Selles peatükis kajastatakse arengukava ellu viimise korraldust, koostööd ja rollijaotust

kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks, kiirguskaitsepoliitika tulemuslikkuse hindamise

korraldamist, tagasiside saamist arengukava täitmiseks kasutatud meetmete tulemuslikkuse ja

tõhususe kohta.

4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus

Arengukava peamised eesmärkide täitjad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnainspektsioon, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ning AS A.L.A.R.A.,

mistõttu igale eesmärgile peavastutajat määrata ei ole võimalik. Samas saab välja tuua, et

Keskkonnaministeeriumi vastutusalasse jäävad kiirgusohutusalase tegevuse üldisem

koordineerimine, kiirgusohutusalases tegevuses osalevate asutuste ülesannete täpsustamise

läbiviimine, kiirgusvaldkonna õigusaktide loomise või muutmise korraldamine,

kiirgushädaolukorra lahendamisel ning looduskiirgusalase teadlikkuse tõstmises osalemine.

Keskkonnaamet vastutab hädaolukorras asjakohase informatsiooni andmise eest

(seiresüsteemide, modelleeringute ja kalkulatsioonide kaudu), inimeste teadlikkuse tõstmise

eest läbi teabepäevade korraldamise ja infomaterjalide koostamise, osaleb

meditsiinikiiritusalases töös ning nõustab Keskkonnaministeeriumi. Siseministeerium vastutab

hädaolukordadele reageerimise eest, ning koordineerib kiirgushädaolukordade lahendamist. AS

A.L.A.R.A. on asutus, kes tegeleb Eestis radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamisega, samuti

on olemas võimekus kiirgushädaolukordades või ka kiirgusintsidentide käigus tekkinud või

leitud radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks.

Arengukava eesmärkide üldise täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava

elluviimises osalevate asutuste rollijaotus on üksikasjalikumalt kirjutatud lahti lisas 3 kajastatud

rakendusplaanis, kus arengukava tegevuste täitmiseks on määratud igal juhul eraldi vastutajad.

4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine

Üks kord kahe aasta tagant korraldab Keskkonnaministeerium arengukava tulemuslikkuse

hindamise. Selleks koostatakse arengukava koostamisse kaasatud ministeeriumite ja nende

hallatavad asutuste kaasabil vahearuanne KORAKi täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis

esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta.

Arengukava tulemuslikkust aitab hinnata ka rakendusplaan, mida käsitletakse lisas 3. Selles on

märgitud tegevuse täitmise aeg, ning selle vahetu tulemus, samuti elluviijad. Arengukavas

püstitatud eesmärgid, tegevus ning tulemused tuleb üle vaadata pärast esimese rakendusplaani

kehtivusaja lõppemist 2021. aastal. Tegevust, mis on jäänud teostamata, kuid on kiirgusohutuse

saavutamiseks endiselt aktuaalne, tuleb käsitleda uues rakendusplaanis, koos muu tegevusega,

mis on arengukavas kavandatud, ning mis algab või jätkub aastal 2022. Kui selleks ajaks on

toimunud olulised muudatused kiirgusohutuse valdkonnas ning ilmneb tegevus, mida

arengukava ei käsitle, tuleb rakendusplaanis seda arvestada, vajadusel algatada arengukava

uuendamine.

49

5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018-2021

Käesoleva arengukava raames koostati maksumuse prognoos rakendusplaani perioodiks 2018-

2021. Prognoositi rakendusplaani rakendamiseks kuluvat ressurssi, rahastamisallikaid ja -

võimalusi.

Arengukava esimese perioodi (2018-2021) rakendusplaanis on planeeritud ligikaudu 60

tegevust.

Arengukava rakendamisel saadavaid majanduslikke tulusid ei ole võimalik arvuliselt

planeerida, kuna saadav tulu on pikaajaline ja enamasti kaudne (nt inimeste parem tervis).

Rakendusplaanist tulenevate tegevuste maksumuse prognoos on koostatud järgmiste

alaeesmärkide kaupa ning järgivad arengukava üldist ülesehitust:

 Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;

 Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;

 Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;

 Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks;

 Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;

 Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

Kõik alaeesmärgid on rakendusplaanis käsitletud allteemade kaupa, kuna need vajavad

süsteemset lähenemist, ning kavandatava tegevuse maht on suur.

Rakendusplaani maksumuse prognoosi koostamiseks defineeriti strateegiliste eesmärkide

täitmiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Tabelis 1 ja KORAKi lisas 3 esitatakse

rakendusplaani elluviimise maksumuse prognoos, mis sisaldab maksumuse jaotumist aastate

kaupa ning hinnangulist kogumaksumust. Kulude prognoosi aluseks on baasaasta 2018. aasta

hinnad, kuna leiti, et mitut asutust puudutava arengukava puhul on see otstarbekam. Kõik kulud

on arvesse võetud koos käibemaksuga.

Maksumuse prognoosis ei kajastu Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kulud.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve planeeritakse rahvastiku tervise arengukava

programmides.

Kiirgusvaldkonnas rakendatakse ning kavandatakse rakendada mitmeid projekte

välisinvesteeringute toetusel. Välisfinantseeringu allikas sõltub sellest, milliseks kavandatavad

projektid kujunevad, peamiselt on Euroopa Komisjoni struktuurifondid ja IAEA tehnilise

koostöö fond, kuhu välisfinantseeringute taotlemiseks pöördutakse.

Lisast 3 ja tabelist 1 nähtub, et rakendusplaani kehtivusaja jooksul, ajavahemikul 2008-2021,

on planeeritud ressurss ca 13 miljoni euro ulatuses. Arengukava kogumaksumus 2018. aasta

hindades perioodil 2018-2027 on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Suurimad kulutused on ette

näha radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks (sh radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringute läbiviimine; lõppladustuspaiga

projekteerimine ja ehitamine) ning seal kavandatakse rakendada mitmeid suuremahulisi

välisabi projekte

Tabelis 1 kasutatavad lühendid:

 KeM- Keskkonnaministeerium

50

 KeA - Keskkonnaamet

 KKI – Keskkonnainspektsioon

 PPA - Politsei- ja Piirivalveamet

 PäA - Päästeamet

 HTM - Haridus- ja Teadusministeerium

 MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 SiM – Siseministeerium

 RaM - Rahandusministeerium

 MTA - Maksu- ja Tolliamet

 EGT - Eesti Geoloogiateenistus

 TI – Tööinspektsioon

 KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus

 KEMIT - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

 TervA - Terviseamet

 AS A.L.A.R.A. - Aktsiaselts A.L.A.R.A. on Majandus – ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv riigi omandis olev äriühing, mille

põhitegevuseks on: Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete

hoidla haldamine ja saastusest puhastamine; Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete

käitlemine ja ladustamine; radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide

väljatöötamine ja rakendamine; teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse

saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades.

 AS Ökosil - Aktsiaselts ÖkoSil on Eesti riigi ja AS-i Silmet Grupp poolt loodud

keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide-, s.h. Sillamäe

radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitselise saneerimisprojekti juhtimine ning

keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine.

51

Tabel 1. KORAK-i rakendamise hinnanguline maksumus perioodil 2018-2021.

Nr Eesmärk/meede EA liik

Vastutaja (org)

KOKKU, eurot

2018, eurot

2019, eurot 2020, eurot 2021, eurot

Eesmärk 1

Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine

903 406 9 386 602 020 270 000 22 000

Meede 1.1

Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele

VF, RE, KIK

KeM, KeA,

KKI, A.L.A.R.A.

903 406 9 386 602 020 270 000 22 000

Eesmärk 2

Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine

265 395 1895 69 500 109 500 84 500

Meede 2.1

Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

RE

KeA, PPA, PäA, TervA, HTM, KeM,

MKM, A.L.A.R.A.

98 000 1000 27 000 43 000 27 000

Meede 2.2

Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest

RE

KeM, KeA, A.L.A.R.A

20 395 895 16 500 1500 1500

Meede 2.3

Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

RE

KeM, KeA; KKI; A.L.A.R.A.

147 000 0 26 000 65 000 56 000

Eesmärk 3

Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte

7 520 000 498 000 1 749 000 1 809 000 3 464 000

52

Nr Eesmärk/meede EA liik

Vastutaja (org)

KOKKU, eurot

2018, eurot

2019, eurot 2020, eurot 2021, eurot

Meede 3.1

Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine

RE, VF, KIK

MKM, A.L.A.R.A. , SiM, KeM KeA, KKM

3 164 000 482 000 994 000 974 000 714 000

Meede 3.2

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise tegemine

VF

RaM, KeM, MKM, KeA, A.L.A.R.A.

4 156 000 16 000 755 000 735 000 2 650 000

Meede 3.3

Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni loomine

VF/KI K

KeA, KeM 200 000 0 0 100 000 100 000

Eesmärk 4

Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks

2 257 400 2000 181 500 1 773 400 300 500

Meede 4.1

Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine

KEM, KeA, SiM, PäA, KKI, RaM,

MTA, MKM,

A.L.A.R.A.

2 257 400 2000 181 500 1 773 400 300 500

53

Nr Eesmärk/meede EA liik

Vastutaja (org)

KOKKU, eurot

2018, eurot

2019, eurot 2020, eurot 2021, eurot

Eesmärk 5

Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte

1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000

Meede 5.1

Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude minimeerimine

KIK, RE

KeM, KeA, EGT, KKI, TI, KEMIT, MKM, TA, KKM; AS

Ökosil

1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000

Eesmärk 6 Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus

56 000 0 0 30 000 26 000

Meede 6.1

Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on paika pandud jätkusuutlik ja ühtne korraldus

SoM, KeA 20 000 0 0 10 000 10 000

Meede 6.2

Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve

TervA, KeA, KKI

16 000 0 0 10 000 6000

54

Nr Eesmärk/meede EA liik

Vastutaja (org)

KOKKU, eurot

2018, eurot

2019, eurot 2020, eurot 2021, eurot

Meede 6.3

Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine

KeA, SoM, TervA

20 000 0 0 10 000 10 000

Meede 6.4 Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine

SoM, KeM 0 0 0 0 0

KOKKU 12 906 981 582 061 2 825 020 4 874 900 4 625 000

55

6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi

avalikustamine

6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilist hindamist tegi Alkranel OÜ ekspertide grupp, kes tegutses

paralleelselt KORAKi koostamisega tegeleva töögrupiga. KSH ekspertide grupp tegi KORAKi

töögrupile mitmeid ettepanekuid arengukava koostamise osas, samuti saadi ekspertide grupilt

mõned olulised sisulised märkused, mis võeti arengukavasse. Täpsema ülevaate KORAKi

KSHst saab Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandest.

6.2. Avalikustamine

Vastavalt kiirgusseadusele korraldati kiirgusohutuse riikliku arengukava avalik väljapanek, mis

kestis üks kuu ning huvigrupid said selle kestel esitada ettepanekuid. Arengukava eelnõu

arutamiseks korraldati üks avalik istung. Kiirgusohutuse riikliku arengukava eelnõu avaliku

väljapaneku aeg ja koht tehti teatavaks kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust väljaandes

Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi

kodulehel.

Vastavalt KeHJS korraldati arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

ning aruande avalikustamine koos avaliku aruteluga, ning see toimus KORAKi

avalikustamisega samal ajal………...

Avalikustamise ja avaliku arutelu käigus esitati küsimusi, ettepanekuid ja märkusi nii

keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kui ka arengukava kohta. Kuna KSH kohta

laekunud ettepanekud ja nende arvesse võtmine kajastub KSH dokumendis, peatutakse selles

peatükis pikemalt vaid KORAKi kohta laekunud asjakohastel ettepanekutel.

56

Kokkuvõte

Arengukavas määrati 6 valdkonda, mille arendamine on oluline vähemasti järgmise 10 aasta

perspektiivis. On analüüsitud nende valdkondade praegust olukorda ning esitatud peamised

probleemid ja võimalused. Arengukavas püstitati 6 pikaajalist eesmärki, määrati eesmärgi

saavutamise mõõdikud ning kavandati detailsemalt vajalikud tegevussuunad.

Arengukava eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatud meetmed on lühidalt järgmised:

 Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine

Meetmed: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja

juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

 Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine

Meetmed: Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine; Inimeste teadlikkuse suurendamine

ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest;

Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis.

 Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte

Meetmed: Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise

korraldamine; Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh

KSH koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamise läbiviimine; Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse

materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni

loomine.

 Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks

Meede: Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase

valmisoleku tagamine.

 Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte

Meede: Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.

 Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus

Meetmed: Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine;

Meditsiiniradioloogia protseduuride üldise põhjendatuse hindamise jätkusuutliku ja ühtse

korralduse paika panemine; Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi osas toimib

kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise

edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve;

Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi osas kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete

kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamise, sellekohaste juhend- ja

teabematerjalide väljatöötamise ning järelevalve tagamine

Arengukava kavandab pooleliolevate ja uute toimingute teostamiseks finantsvahendid. Selleks

on koostatud arengukava maksumuse prognoos aastateks 2018-2027 ning rakendusplaan

57

kehtivusega neli aastat (kaasa arvatud baasaasta) 2018–2021. Kiirgusohutuse tagamiseks Eesti

Vabariigis on prioriteetset rahastamist vajavad valdkonnad järgmised: radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega seotud ohtude vähendamine, valmisolek tagamine avariikiiritus- ja

kiirgushädaolukorra ennetamiseks, elaniku- ja loodus- ning meditsiinikiirituse mõju

vähendamine. Arengukava määrab ressursid otsuste tegemiseks riiklikul tasemel. Arengukava

ei saa ette näha ressursse, mille peavad tagama kohalikud omavalitsused, ettevõtted või

inimesed ise. Näiteks ei saa riigieelarvest planeerida rahalisi vahendeid hoonete ehitamise või

renoveerimise käigus ioniseerivast kiirgusest tuleneva terviseriski vähendamiseks või

radoonimõõtmiste tegemiseks. Küll on arengukava eesmärk teha kõik, et spetsialistid,

ettevõtjad ning elanikud oleksid probleemidest teadlikud ja oskaksid ohte minimeerida.

Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades perioodil 2018-2021 on ca 13 miljonit eurot.

Suurim protsent kavandatud ning juba olemasolevast ressursist läheb radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks, ning seal kavandatakse rakendada mitmeid

suuremahulisi välisabi projekte.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele viidi läbi

käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine, ning korraldati arengukava ja

KSH aruande avalikustamine. KSH on kohustuslik, kuna KORAKi, radooni riikliku

tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava alusel kavandatavatel

toimingutel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja

leidmiseks korraldati lihthange, mille tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid Alkranel

OÜst. Ekspertide grupp tegi KORAKi töögrupile mitmeid ettepanekuid arengukava koostamise

osas, samuti saadi ekspertide grupilt mõned olulised sisulised märkused, mis viidi

arengukavasse. Dokumentide avalikustamisel ning avalikul arutelul saadi huvitatud isikutelt

asjakohaseid märkusi, mis võeti samuti arvesse nii arengukava kui ka KSH-aruande

koostamisel.

Üks kord kahe aasta tagant kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga aruanne

rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Arengukavas

püstitatud eesmärgid, toimingud ning rakendamise tulemused vaadatakse üle pärast arengukava

rakendusplaani kehtivusaja lõppemist 2021. aastal.

58

Kasutatud kirjandus

Eelnõude infosüsteem, http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6

Endise sõjaväeala Paldiski Tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. 2015. http://alara.ee/wp-

content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf

Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium

isotopes in Estonian groundwater: measurements, analytical correlations, population dose and

a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation Protection. 30, 761-780.

Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk,

K., Leier, M., Vaasma, T., Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment

technology designed for radium removal – removal efficiencies and NORM formation.

(Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection).

Integrated regulatory review servise (IRRS) missioon to Estonia final report. 2016

https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf

Keskkonnaministri. 20.05.2014. määrus nr 13. „Keskkonnaameti põhimäärus“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/127052014001

Keskkonnaministri. 31.03.2009. määrus nr 12. „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13259709

Mattson, T. 2018. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise parandamine ootab

selgeid otsuseid ja tegusid. Riigikontroll.

https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Ye

ar/-1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx

Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees. 2014.

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionu

kliidiseire-Tulemuste_kokkuvote.pdf

Roop, R. 2016. Riigiülesannete analüüs. Riigivalitsemise reformi infokiri.

Rahandusministeerium.

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigihaldus/riigivalitsemise_reform/rii

givalitsemise_reformi_infokiri_nr_2.pdf

Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee

mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-

Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus.

Suursoo, S., Hill, L., Raidla, V., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Czuppon, G., Putk, K.,

Munter,R., Koch, R., Isakar, K., 2017. Temporal changes in radiological and chemical

composition of Cambrian-Vendian groundwater in conditions of intensive water consumption.

Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690.

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2018. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud

terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse

uuringud.

59

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2015. „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi

veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“.

[UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1977.

Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. Report to the General Assembly with Annex

B: Natural Sources of Radiation. United Nations, New York.

[UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1993.

Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations, New York.

[UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 2000.

Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. 2000 Report to the General Assembly with

Annex E: Occupational radiation exposures. United Nations, New York.

Vabariigi Valitsuse. 10.12.2009. määrus nr 186. „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114072018005

Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation

in Germany and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur

Erlangung des Grades “Doktor der Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberh-Universität,

Mainz.

60

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava

Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava

Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan

2018-2021

1 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline

hindamine

Aruande eelnõu

(08.04.2019)

Tellija: Keskkonnaministeerium

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

2017-2019

2 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Keskkonnamõju strateegilise hindamise tellis Keskkonnaministeerium programmi „Valdkondliku teadus-

ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames. Projekti rahastati 47% ulatuses RITA tegevuse kaks

raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 53% ulatuses Keskkonnaministeeriumi eelarvest.

3 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5

1. KSH OBJEKTID ................................................................................................................. 7

1.1 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (KORAK) .......................................... 7

1.2 Radooni riiklik tegevuskava ........................................................................................ 8

1.3 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ............................................. 9

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................... 10

2.1 Looduskeskkonna ülevaade ....................................................................................... 10

2.1.1 Atmosfäär ............................................................................................................... 10

2.1.2 Pinnas ja maapõu ................................................................................................... 11

2.1.3 Veekeskkond .......................................................................................................... 12

2.1.4 Bioloogiline mitmekesisus ..................................................................................... 13

2.2 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade .............................................................. 14

2.2.1 Elu- ja töökeskkond ............................................................................................... 14

2.2.2 Toit ......................................................................................................................... 16

2.2.3 Radioaktiivsed jäätmed .......................................................................................... 16

2.2.4 Turvalisus ja hädaolukorrad ................................................................................... 21

2.2.5 Teadlikkus .............................................................................................................. 22

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK, METOODIKA,

ULATUS JA ARENGUSTSENAARIUMID .......................................................................... 24

4. VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE

DOKUMENTIDEGA ............................................................................................................... 27

4.1 Riiklikud dokumendid ............................................................................................... 27

4.2 Rahvusvahelised dokumendid ................................................................................... 31

5. KORAK, RADOONI RIIKLIKU TEGEVUSKAVA JA RADIOAKTIIVSETE

JÄÄTMETE KÄITLEMISE RIIKLIKU TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISEGA

EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD NING NEID LEEVENDAVAD

MEETMED (ETTEPANEKUD) .............................................................................................. 33

5.1 KORAK elluviimisega kaasneva mõju analüüs ........................................................ 33

5.1.1 Mõju looduskeskkonnale ....................................................................................... 45

5.1.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ........................................................... 45

5.2 Radooni riikliku tegevuskava elluviimisega kaasneva mõju analüüs ....................... 46

5.2.1 Mõju looduskeskkonnale ....................................................................................... 48

4 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

5.2.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ........................................................... 48

5.3 Ajakohastatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava elluviimisega

kaasneva mõju analüüs ......................................................................................................... 49

5.3.1 Mõju looduskeskkonnale ....................................................................................... 50

5.3.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ........................................................... 50

5.4 Kumulatiivsed mõjud ................................................................................................ 50

5.5 Piiriülene mõju .......................................................................................................... 51

6. SEIRE JA JÄRELHINDAMISE KIRJELDUS ................................................................. 52

7. ÜLEVAADE KSH PROTSESSIST JA ESINENUD RASKUSTEST ............................. 53

8. KSH TULEMUSTE KOKKUVÕTE ................................................................................ 54

8.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud ............................................ 55

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 58

LISAD

Lisa 1. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava

algatamise, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning

nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise käskkiri

Lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega

5 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektideks on:

✓ Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK);

✓ Radooni riiklik tegevuskava;

✓ Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava.

Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku

arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise (lisa 1). KORAK ajakohastamine on tegevusena kajastatud ka eelmise

perioodi (2008-2017) KORAK 2016-2017. aasta rakendusplaanis. Radooni riiklik tegevuskava

ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava esitatakse KORAK lisadena.

Käesoleva KSH eesmärkideks on:

1) selgitada, kirjeldada ja hinnata KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks

kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega

kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste

planeerimisdokumentide koostajale ja kinnitajale;

2) pakkuda välja võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või

soodsa mõju suurendamise meetmeid;

3) teha ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et

vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud;

4) analüüsida, kas KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava arvestavad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu

keskkonnanõudeid kiirgusvaldkonna või radioaktiivsete jäätmete käitlemise

planeerimisel ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks;

5) hinnata, kuidas meetmed ja kavandatud tegevused potentsiaalselt aitavad likvideerida

leitud puudusi ning seeläbi saavutada KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava üldeesmärke;

6) võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste

alusel ettepanekuid kavandatavateks tegevusteks;

7) jälgida, et KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklik tegevuskava oleksid loogiliselt üles ehitatud ning arusaadavad ja järjepidevad;

8) KSH ekspertgrupi osalemine jooksvalt KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise protsessis.

KSH ulatus hõlmab KORAK eesmärkide ja meetmete (tegevuste) ning selle lisadena

esitatavates Radooni riiklikus tegevuskavas ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus

tegevuskavas (edaspidi nimetatud ka kui tegevuskavade) seatud tegevuste keskkonnamõju

strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis

hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH viiakse läbi vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS).

KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riikliku tegevuskava koostamise (või ajakohastamise) algataja, koostamise korraldaja, koostaja

ja kinnitaja on Keskkonnaministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel.

6 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

KSH töörühm on järgmine:

✓ Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert;

✓ Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant.

✓ Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant;

✓ Martin Sööt, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavate või huvitatute

asutuste ning isikute nimekiri on esitatud KSH programmis (lisa 2).

KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 04.07-14.08.2017 ja avalik arutelu

15.08.2017 kell 15.00 Keskkonnaministeeriumi saalis. KSH programm tunnistati nõuetele

vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-10 (lisa 2).

7 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

1. KSH OBJEKTID

1.1 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (KORAK)

KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

edasiarenduseks kiirguskaitse alal. KORAK ajakohastamine on tegevusena kajastatud ka

eelmise perioodi (2008-2017) KORAK 2016-2017. aasta rakendusplaanis. Arengukavas

määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud eesmärkide

saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. KORAK kinnitatakse

keskkonnaministri käskkirjaga. KORAK üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ja

korraldamine, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja

areng. Arengukava strateegilised alleesmärgid ja meetmed on järgmised (tööversioon jaanuar

2019):

Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine.

Meede:

1. Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja

juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.

Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse

suurendamine.

Meetmed:

1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine;

2. Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning

ohtude vähendamise meetoditest;

3. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis.

Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega

seotud ohte.

Meetmed:

1. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise

korraldamine;

2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu läbiviimine (sh KSH

koostamine) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamise läbi viimine;

3. Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide)

taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise regulatsiooni loomine.

Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra

ennetamiseks.

Meede:

1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase

valmisoleku tagamine.

8 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte.

Meede:

1. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.

Strateegiline eesmärk 6: Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja

kiirgusohutus.

Meetmed:

1. Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on paika pandud

jätkusuutlik ja ühtne korraldus;

2. Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade

praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine,

sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve;

3. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse

edendamine;

4. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine.

1.2 Radooni riiklik tegevuskava

KORAK lisana esitatakse Radooni riiklik tegevuskava, mille koostamise peaeesmärk on kõrge

radooniriskiga töökohtades ja üldkasutatavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud

terviseriskide minimeerimine. Seda eesmärki aitavad saavutada järgmised tegevused:

✓ Täiendavate pinnaseõhu radooniuuringute tegemine haldusüksustes, mille osas

puuduvad andmed võimaliku kõrgendatud radooniriski osas järelduste tegemiseks

(mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt);

✓ Täielikuma ülevaate saamiseks viia läbi üleriigiline siseruumide radooniuuring;

✓ Riiklikesse uuringutesse hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on

sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse

viitetase 200 Bq/m³;

✓ Siseruumide õhu ja samal krundil teostatud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete

hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu

radoonisisalduse vahel;

✓ Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine;

✓ Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine sagedusega vähemalt kord aastas;

✓ Siseõhu radoonisisalduste mõõtetulemuste andmebaasi arendamine;

✓ Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga

arvestamise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine;

✓ Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) uuringu

läbiviimine;

✓ Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise

uuringu teostamise võimalikkuse hindamine;

✓ Kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õppekursuse lülitamine erinevatesse

õppekavadesse;

✓ Radoonialaste koolituste korraldamine järelevalveametnikele;

✓ Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks vastava uuringu läbiviimine;

✓ Avalikkusele suunatud kiirgus- ja radooniteemaliste infomaterjalide koostamine.

9 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

1.3 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015

käskkirjaga nr 688. Tegevuskava alusel korraldatakse Eestis radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega seonduvat ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele

konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste

vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt

informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta.

KORAK lisana esitatakse ajakohastatud Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk oli uuendada tegevuskava 1.11.2016. a

jõustunud kiirgusseaduse muudatustest (nt lisandunud on NORM-jääkide mõiste) tulenevalt

ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti on tegevuskavas

uuendatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat infot.

10 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE

2.1 Looduskeskkonna ülevaade

2.1.1 Atmosfäär

Loodusliku kiirgusena on atmosfääriga seotud kosmiline ja päikesekiirgus. Päikesekiirgust (sh

UV-kiirgust) mõõdetakse riiklikul tasandil üle Eesti paiknevas kaheksas mõõtejaamas.

Seejuures esitatakse UV-indeksite väärtused Riikliku Ilmateenistuse veebilehel.

Atmosfääri sattuva inimtekkelise radioaktiivse saastumise jälgimiseks on riiklikul tasandil

kasutusel 15 automaatjaamast koosnev seirevõrgustik (joonis 2.1). Mõõtmised toimuvad

automaatsete seirejaamadega avatud maastikul u 1,5 meetri kõrgusel maapinnast (va Tallinna

jaam, mis asub u 5 m kõrgusel maapinnast). Lisaks mõõdetakse õhuga kanduvate osakeste

radioaktiivsust kolmes filterjaamas: Harku, Narva-Jõesuu ja Tõravere. Kiirgusseire tähtsaim

ülesanne on avastada ja jälgida just inimtegevuse tagajärjel keskkonda sattunud tehislike

radioisotoopide sisaldusi, sest need iseloomustavad keskkonna saastumist

(Keskkonnaagentuur, 2017).

Joonis 2.1. Automaatsete seirejaamade asukohad. Allikas: Keskkonnaamet, 2017.

Keskkonnaagentuur (2017) alusel võib õhu gammakiirguse looduslik foon ulatuda tasemeni

kuni 300 nSv/h. Keskmised gammakiirguse tulemused üle kogu automaatsete seirejaamade

võrgu jäid perioodil 2011–2015 vahemikku 54–64 nSv/h (2017. a mõõdeti aasta keskmiseks 52

nSv/h, mis on sarnane viimaste aastate keskmisele tulemusele; Keskkonnaamet, 2018) ja on

põhjustatud valdavalt looduslikest radioisotoopidest. Õhu gammakiirguse doosikiiruse

kõrgenenud väärtused üksikutel päevadel on põhjustatud eelkõige sademetest, mis „pesevad“

atmosfäärist välja looduslikke radioisotoope. Doosikiiruse miinimum talvisel ajal on tingitud

külmunud pinnasest ja lumikattest.

11 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsust määratakse Harku, Tõravere ja Narva-Jõesuu

filterjaamades. Peale filtrite laboratoorset analüüsi on võimalik tuvastada õhus leiduvate

radioisotoopide väga väikeseid aktiivsuskontsentratsioone. Kuna atmosfääri radioaktiivsus on

aga väga madal, siis tuvastati perioodil 2011-2015 valdavalt vaid Cs-137 ja Be-7 esinemine,

millest Cs-137 on tehislik radioisotoop.

Üksikutel mõõtmistel tuvastati tehislikest radioisotoopidest veel I-131, Co-60, Cs-134 ja Mn-

54 esinemine õhus. Kuna Eestis tuumarajatised puuduvad, on tegemist teistest riikidest õhuga

Eestisse kandunud radioisotoopidega. Siinkohal on oluline, et paljudel radioisotoopidel on väga

pikk poolestusaeg (aeg, mille jooksul radioisotoopide aktiivsus väheneb poole võrra), mistõttu

säilivad need keskkonnas väga kaua aega. Näiteks on Cs-137 poolestusaeg umbes 30 aastat ja

tänapäeval tuvastatav Cs-137 pärineb peamiselt kuuekümnendatel läbiviidud tuumakatsetustest

põhjustatud atmosfääri globaalsest saastumisest ja maapinnale sadenenud Tšernobõli päritoluga

radioaktiivsest saastest.

Eraldi näitena võib tuua 2011. a, kui Jaapanis Fukushima Daiichi tuumajaamas toimus õnnetus,

mille käigus paiskus õhku radioaktiivne saaste. Tänu väga tundlikele mõõteseadmetele oli ka

Eestis võimalik tuvastada õhus ajutine Cs-137 aktiivsuskontsentratsiooni tõus ning I-131 ja Cs-

134 esinemine. Siiski oli tegemist väga väikese kontsentratsiooni tõusuga ja inimestele ei

kujutanud see mingisugust ohtu (Keskkonnaagentuur, 2017).

2.1.2 Pinnas ja maapõu

Pinnasest ja maapõuest lähtuv looduslik kiirgus on seotud eelkõige konkreetse piirkonna

geoloogilises ehituses levivate kivimite ja nendes sisalduvate radioisotoopidega. Riikliku

kiirgusseire (Keskkonnaagentuur, 2017) käigus võetakse pinnase proovid igal aastal kuni

kahest (2017. a neljast; Keskkonnaamet, 2018) erinevast asukohast üle Eesti. Seejuures uuriti

perioodil 2011-2015 Cs-137, K-40, Ra-226 ja Th-232 sisaldust. Kõnealusel perioodil oli

looduslike radioisotoopide sisaldus pinnases lähedane maailma keskmistele tulemustele. Cs-

137 aktiivsuskontsentratsioon oli piirkonniti erinev. Kõrgemad tulemused mõõdeti Ida-

Virumaalt võetud proovidest, kus Cs-137 tase pinnase ülemistes kihtides oli kuni 100 Bq/kg.

Eraldi tähelepanu on viimastel aastatel pööratud radoonile. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate

radooniriskiga riikide hulka. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase

(Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017) kohaselt on kõrge ja eriti kõrge

radooniriskiga alad iseloomulikud Põhja-Eesti klindi vööndile Narvast Pakri saarteni, eelkõige

aga graptoliitargilliidi ja fosforiidi avamusaladele ning nende purru- ja peeneserikka pinnakatte

levilatele. Kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alasid esineb ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva,

Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult mujal Eestis. Eelnimetatud alasid võib

pidada ka kõrgema loodusliku kiirgusfooniga aladeks.

Pinnase radooni sisalduse alusel on koostatud kogu Eestit hõlmav Esialge Eesti radooniriski

levilate kaart (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004) ning seda täpsustavad piirkondlikud kaardid

Harjumaa (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2008) ja Tallinna (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2015) ja

Ida-Virumaa (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2006) kohta. Lisaks koostati 2017. a Eesti pinnase

radooniriski ja looduskiirguse atlas. Siseruumide radoonisisalduse kohta vt ptk 2.2.1.

Pinnasele avalduv tehislik kiirgus on seotud eelkõige võimalike avariiolukordadega (sh nt

radioaktiivsete jäätmete sattumine maapinnale). Seejuures võivad potentsiaalseteks

12 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

riskikohtadeks olla endine radioaktiivsete jäätmete hoidla (Tammiku) ja vahehoidla (Paldiski)

ning nende lähiümbrus. Samas teostatakse nimetatud objektide ümbruses kiirgusseiret ning

käesoleva ajani teostatud seire tulemuste alusel piirkondades olulist saastet ei esine.

2.1.3 Veekeskkond

Pinnavette ja merekeskkonda võib radioaktiivseid aineid sattuda nii looduslikest allikatest kui

ka õnnetuste tagajärjel. Riikliku kiirgusseire raames jälgitakse Narva ja Pärnu jõgede

radioaktiivsust. Perioodil 2011-2015 (ja ka 2016. a) oli Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon

jõgede vees väga madal, jäädes allapoole analüüsimeetodi määramistundlikkuse taset ehk oli

väiksem kui 0,005 Bq/l (Keskkonnaagentuur, 2017). Siinkohal saab välja tuua, et Ülemiste

veepuhastusjaamast väljastatavast pinnaveest toodetud joogivees jäid Cs-137, Sr-90 ja H-3

aktiivsuskontsentratsioonid allapoole analüüsimeetodi määramistundlikkuse taset (vastavalt

väiksem kui 0,004 Bq/l; 0,005 Bq/l ja 3 Bq/l).

Merevee radioaktiivsuse kohta Eesti seirejaamades on olemas andmed alates 1997. aastast.

Kuigi andmed samades jaamades on aastate lõikes muutlikud, võib siiski täheldada mõõdukat

Cs-137 kontsentratsiooni vähenemist. Põhjuseks on radioaktiivne lagunemine, areaalne

segunemine, põhjasetetesse sidumine ja veevahetus. Samuti on vähenenud radioaktiivsete

ainete sissevool. Lisaks analüüsitakse pidevalt merekeskkonnas elavate kalade ja vetikate

radioaktiivsust. Sarnaselt mereveega on ka meretaimedes ja –kalades Cs-137

aktiivsuskontsentratsioon aastatega aeglaselt vähenenud. Näitena võib tuua, et süües aasta

jooksul 5 kg Aseri lähistelt püütud räime, põhjustab see täiskasvanule inimesele Cs-137 poolt

väiksema efektiivdoosi kui 0,0004 mSv ja K-40 poolt väiksema kui 0,006 mSv.

(Keskkonnaamet, 2018).

Looduslikest radionukliididest on mõjutatud ka põhjavesi (sh joogivesi), mille kohta on

teostatud mitmeid uuringuid. Keskkonnaamet (2018) kohaselt tehislikud radionukliidid

üldjuhul põhjavette ei jõua, seega põhjaveest toodetud joogivees tehislike radionukliidide

sisaldusi ei määrata. Küll aga võib põhjavees esineda suuremal määral looduslikke

radionukliide, peamiselt raadiumi isotoope. Raadium tekib looduslikes protsessides uraani ja

tooriumi lagunemisel maapinnas. Raadiumi isotoopide sisaldus eri põhjaveekihtides on erinev.

Uuringud on näidanud, et loodusliku raadiumi isotoopide aktiivsuskontsentratsioonid on kõige

kõrgemad Kambrium-Vendi põhjaveekihis. Seetõttu jälgitakse kiirgusseires Kambrium-Vendi

põhjaveekihist toodetud joogivett. Kambrium – Vendi põhjaveekogumi levikuala on kajastatud

joonisel 2.2.

2014. aastal lõpetati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi

projekt nr 49 Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees (Terviseamet,

2014). Projekti raames analüüsiti 230 proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis

(Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa). Uuritud veevärkide

puurkaevud olid rajatud põhiliselt Devoni põhjaveekogumite grupi (163 proovi) ja Siluri

põhjaveekogumite grupi (56 proovi) põhjaveekogumitesse, aga ka teistesse

põhjaveekogumitesse. Tulemuste alusel vastas kõikide uuritud ühisveevärkide vesi

sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid efektiivdoosile esitatud nõuetele. Seejuures jäi keskmine efektiivdoos

valdavates proovides vahemikku 0,017-0,024 mSv/a.

13 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Joonis 2.2. Kambrium – Vendi põhjaveekogumi levik maismaal. Allikas: keskkonnaministri

29.12.2009 määrus nr 75 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite

nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid,

seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused,

põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja

kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite

seisundiklasside määramise kord.

Radionukliide sisaldava põhjavee joogiveenõuetele vastavaks puhastamise käigus tekkivatest

radioaktiivsetest jäätmetest annab ülevaate ptk 2.2.3.

2.1.4 Bioloogiline mitmekesisus

Looduslik kiirgus eksisteeris Maal juba siis, kui siin polnud veel primitiivseidki eluvorme.

Seega on Maa elustik kiirgusega teatud piirini harjunud. Katsed kinnitavad, et loom-, taim- ja

mikroorganismid hukkuvad, kui nad elavad täiesti kiirgusevabas keskkonnas, millest

kiirgusvood on kõrvaldatud ning elutegevuseks vajalik õhk, vesi ja toiduained ei sisalda

radioaktiivseid elemente. Radioaktiivne foon kutsub esile evolutsioonilisi mikroprotsesse,

muutusi kromosoomides ja põhjustab evolutsiooni (Karik, 2007). Teisalt kahjustab nö liigne

kiirgus elusorganisme, olles teatud kogusest alates ka surmav.

Eestis teostatakse riikliku kiirgusseire raames seiret ka metsas kasvavates seentes ja marjades.

Looduskeskkonnas kasvanud seentes ja marjades jälgiti perioodil 2011-2015 Cs-137 ja K-40

aktiivsuskontsentratsiooni Kirde-Eestist Tšernobõli katastroofi järel vähesel määral saastunud

14 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

aladelt korjatud eri liiki metsaseentes ja -marjades. Proovid koguti valdavalt Narva-Jõesuu,

Illuka, Iisaku ja Kurtna järvistu lähistelt. Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon metsaseentes oli

kuni 362 Bq/kg ja metsamarjades kuni 81 Bq/kg ning K-40 aktiivsuskontsentratsioon vastavalt

140 Bq/kg ja 85 Bq/kg. Nimetatud piirkondadest korjatud seente ja marjade tarbimine ei kujuta

ohtu inimese tervisele. Ka kiirgustegevuskohtade (AS A.L.A.R.A objektid) lähialal korjatud

seentes ja marjades ei ole seire käigus olulist saaste esinemist tuvastatud. Radionukliidide

sisaldus Tammiku ja Paldiski objektide ümbruse seentes ja marjades on samas suurusjärgus kui

Eesti teistes piirkondades kasvavates seentes ja marjades.

2.2 Sotsiaal-majandusliku keskkonna ülevaade

2.2.1 Elu- ja töökeskkond

Inimeste elu- ja töökeskkonda mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõik peatükis 2 esitatud

valdkonnad. Täiendavalt saab siinkohal esile tuua veel hoonete siseõhku jõudva radooni

temaatika.

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis eraldab oma lagunemisel ioniseerivat α-kiirgust.

Gaasiline olek soodustab radooni aatomite liikuvust pinnases ja ainete poorides. Maapinnast

õhku väljunud radoon hajub atmosfääris kiiresti ja sellest tulenevalt on välisõhus radooni

kontsentratsioon tavaliselt 10-30 Bq/m3. Siseõhus võib radooni kontsentratsioon olla mitu

korda kõrgem ning ulatuda kuni mitmekümne tuhande Bq/m3 (Kiirguskeskus, 2008).

Alfa-kiirgus neeldub mõne cm paksuses õhukihis ning ei suuda läbida paberit ega tungida läbi

naha. Seega ei põhjusta radoon ohtu enne kui ta ei ole sattunud organismi. Õhuga sissehingatav

radoon ja tema tütarproduktide poolt kiiratav α-kiirgus suurendab kopsuvähki haigestumise

riski (Kiirguskeskus, 2008). WHO teadlased on jõudnud järeldusele, et põhjendatud eluruumide

õhu radoonisisalduse piiriks, millest algab oluline mõju tervisele, on 100 Bq/m³. Sellest

tulenevalt võiks radoonisisaldus elu- ja olmeruumide õhus jääda alla 100 Bq/m³ piiri. Kui

radoonisisaldus ületab ruumi siseõhus 300 Bq/m³ viitetaset, on tegemist juba kõrge

radooniriskiga, mille puhul tuleks võtta tarvitusele vastavad meetmed (Keskkonnaministeerium

ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017).

Üldjuhul on kõrge ja väga kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus ka radooni

kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majade aluse pinnase kõrge radooniriski

tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, glaukoniitliivakivi, fosforiit jne.

Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest

rändkividest (Saarik, 2016). Asjaolu, et hoones on tihti õhurõhk väiksem kui selle aluses

pinnases, soodustab gaasi imbumist hoonesse. Kiirguskeskus (2008) kohaselt alustati hoonete

siseõhu radoonisisalduse uuringutega aastal 1989. Hoonete siseõhu (magamistubades)

keskmisest radoonisisaldusest annab ülevaate joonis 2.3.

Lisaks eelpool kirjeldatud radoonile ruumide siseõhus avaldab teine looduslik kiirgus –

kosmiline kiirgus mõju eelkõige lennundussektoris. Kosmiline kiirgus on lennukõrgustel palju

intensiivsem kui maapinnal. Mandritevahelistes lennukoridorides võivad doosid olla isegi kuni

100 korda kõrgemad kui maapinnal (IAEA, 2006).

Tehislikke kiirgusallikaid kasutatakse mitmetes erinevates tegevusvaldkondades, nt

meditsiinis, tööstustes, uurimis- ja teadusasutustes, teenindussektoris jm (tabel 2.1). Seejuures

kinniseid kiirgusallikaid kasutatakse põhiliselt teadus- ja tööstussektoris, samas kiirendeid,

15 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

röntgenseadmeid ja lahtisi kiirgusallikaid peamiselt meditsiini- aga ka teadusvaldkonnas.

Vastav kiirgustegevus on reguleeritud kiirgustegevuslubadega.

Joonis 2.3. Elamute sisuõhus (magamistubades) esineva radooni keskmised tasemed

(Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017).

Tabel 2.1. Kiirgusallikate kasutamine erinevates tegevusvaldkondades (Kuulmann, 2016).

16 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Tabel 2.1 alusel on kiirgusseadmed põhiliselt kasutusel meditsiinivaldkonnas.

Meditsiinikiirituse eesmärk on haiguste varane avastamine, diagnoosimine, patsiendi seisundi

prognoosimine ning haiguse ravi. Eestis tehakse igal aastal rohkem kui kolmesajale tuhandele

inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Meditsiinikiiritusest saadav

kiirgusdoos, arvestatuna keskmiselt ühe elaniku kohta, moodustab tehiskiiritusest saadavast

kiirgusdoosist üle 95%. Seega on kiirgusohutuse seisukohast meditsiinivaldkonnale tähelepanu

pööramine väga oluline.

2.2.2 Toit

Riikliku kiirgusseire raames analüüsitakse lisaks peatükkides 2.1.3 ja 2.1.4 toodud joogiveele

ning metsaseente ja –marjadele ka muud inimese poolt sisse võetavat toitu, nt piim,

kaubanduses müüdavad Eesti päritoluga toiduaineid (liha-, piima- ja teraviljatooteid,

köögivilju, kala ja lastetoite). Erinevate toiduartiklite kiirgusseire võimaldab hinnata inimeste

poolt sisse võetud radioisotoopidest põhjustatavat kiiritusdoosi.

Keskkonnaagentuur (2017) alusel koguti perioodil 2011-2015 piimaproove igal aastal Eesti

kolmest eri piirkonnast selliselt, et igal aastal olid kaasatud erinevad piirkonnad. Ühe maakonna

piires koguti igas kuus toorpiimaproov maakonna suurimalt piimatööstuselt, mis ühendati

analüüsitavaks kvartali prooviks. Cs-137 aktiivsuskontsentratsioon piimas ulatus tasemeni 0,24

Bq/l ja Sr-90 tasemeni 0,045 Bq/l, kuid valdavalt jäid tulemused siiski alla analüüsimeetodi

määramistundlikkuse taset. K-40 sisaldus piimas jäi vahemikku 31,4–63,4 Bq/l. Tulemustest

järeldub, et piima radioaktiivsus on väga madal. Ka peale 2015. a teostatud seire

(Keskkonnaamet, 2017; 2018) kinnitab eelnevat.

Inimese päevase toiduratsiooni proovid koguti perioodil 2011-2015 igal aastal kahel korral

Tallinnas ja Tartus asuvast haiglast. Proovina käsitleti toidukogust, mille haigla statsionaaris

olev haige sai päeva jooksul (kaasa arvatud leivatooted ja joogid). Cs-137

aktiivsuskontsentratsioon inimese päevases toiduratsioonis ulatus tasemeni 0,13 Bq/kg, Sr-90

tasemeni 0,057 Bq/kg ja K-40 tasemeni 124 Bq/kg. Lisaks analüüsiti kaubanduses müüdavaid

Eesti päritoluga toiduaineid (liha-, piima- ja teraviljatooteid, köögivilju, kala ja lastetoite). Cs-

137 aktiivsuskontsentratsioon erinevates toiduainetes jäi valdavalt alla analüüsimeetodi

määramistundlikkuse taset ning K-40 tase ulatus kuni 142 Bq/kg. Vaid üksikutel kordadel

tuvastati Cs-137 mõõdetavas koguses kalas, lamba-, sea-, veise- ja ulukilihas (tulemused jäid

vahemikku 0,16–9,8 Bq/kg). Tegemist oli väga väikeste aktiivsuskontsentratsioonidega (nagu

ka inimese päevase toiduratsiooni puhul), mis põhjustavad tarbides inimesele vaid tühise

kiiritusdoosi.

2.2.3 Radioaktiivsed jäätmed

Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid,

materjale või esemeid, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel

sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Tekkelt eristatakse

tehislikke (nt kasutatud tuumkütus, mõõteseadmed) ja looduslikke radioaktiivseid jäätmeid ehk

NORM-jäätmeid (tekivad nt mineraalide kaevandamisel ja töötlemisel või

veepuhastusprotsessi käigus vms).

Enamik Eesti radioaktiivseid jäätmeid asub Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas ehk

Paldiski endise tuumaobjekti (allveelaevnike õppekeskuse) ruumides. Paldiskisse on ladustatud

17 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

ka Nõukogude ajast pärit Saku valla Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla jäätmed ning

võetakse vastu kiirgusallikaid kiirgustegevusloa omajatelt ja omanikuta radioaktiivseid

jäätmeid. Seejuures teostati AS A.L.A.R.A eestvedamisel 2009., 2010., 2012 ja 2015. a

kampaaniad, mille käigus koguti kokku tuumamaterjali sisaldavaid seadmeid ning

potentsiaalselt ohtlikke radioaktiivseid jäätmeid (sh omanikuta radioaktiivseid jäätmeid).

Eesmärgiks oli vähendada kiirgusintsidentide tekkimist ja nendest lähtuvat ohtu inimeste elule

ja tervisele. Kogutud jäätmed vaheladustati Paldiskis. Arvestades kampaania tulemusi, võiks

taoliste kampaaniate korraldamine olla vajalik ka edaspidi.

Riiklikku kiirgusseiret teostatakse Paldiski tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete

hoidla lähialade looduskeskkonnas. Seejuures analüüsitakse objektide lähiümbruses kasvavate

seente ja marjade Cs-137 ja K-40 sisaldust ning H-3 sisaldust AS A.L.A.R.A

kontrollpuurkaevude vees (kaevu sügavused u 10 m). Lisaks teostavad kiirgustegevuskoha

operaatorid iseseisvalt seiret vastavalt kiirgustegevusloa tingimustele ja esitavad aruanded

Keskkonnaametile. Perioodi 2011-2017 (Keskkonnaamet,

2018;2017;2016;2015;2014;2013;2012) seire tulemused näitavad, et radioisotoopide

kontsentratsioonid on väga madalad ning olulist saastet nimetatud objektide ümbruses ei esine.

Eestis paikneb ka Sillamäel asuv radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis suleti 2008. aastal ja kuhu

on ladestatud u 12 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid, muu hulgas ka radioaktiivseid jäätmeid.

Hoidla järelseiret teeb riigi tellimusel AS Ökosil (Riigikontroll, 2015). 2016. a valmis Tallinna

Tehnikakõrgkoolis lõputöö (Ait, 2016), mis hindas Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla

saneerimise järgset olukorda 2009-2015 seireandmete alusel. Kokkuvõtvalt järeldatakse töös,

et:

✓ olulisel osal hoidla territooriumist on vajumine lõppenud;

✓ analüüsidest saadud tulemused kinnitavad lõppkatte tõhusat toimimist ning saviekraani

rajamiseks kasutatud materjali (kambriumi savi) sobivust;

✓ põhjavee taseme analüüsidest selgus, et veetase paikneb jäätmehoidlas valdavalt

jäätmetest sügavamal, kuid siiski on mõningates piirkondades veetase prognoositust

kõrgemal;

✓ nõrgvee koostis on aastate vältel olnud kaevudes väga erinev. Vaatamata sellele, et

nõrgvees esinevate teatud komponentide sisaldus on väga suur, siis merevett need

nõrgvee sisaldused ei mõjuta. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi

poolt aastate vältel läbi viidud Sillamäe sadama merekeskkonna seire.

Lõputöö mahust olid välja jäetud järgmised Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlas

teostatavate seirete andmed: visuaalne seire, gammaradiatsiooni seire, radooni ekshalatsiooni

seire ja geotehniline seire.

Tartu Ülikooli allasutused viisid 2015. a läbi uuringu Radioaktiivsete jäätmete tekkimine

Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades. Uuringu eesmärgiks oli anda

kvantitatiivne hinnang tekkivatele radioaktiivse materjali (NORM – looduslikku radioaktiivset

ainet sisaldav materjal) kogustele Kambrium – Vendi veetöötlusjaamadest ning samuti

karakteriseerida tekitatav radioaktiivne materjal. 18 veevärki hõlmavas uuringus mõõdeti

filtreerimismaterjalide aktiivsuse kontsentratsioonid radionukliididele Ra-226, Ra-228 ja Th-

228 ja hinnati tekkiva radioaktiivse materjali absoluutkoguseid. Töös leiti, et:

✓ kiirgusseaduses defineeritud väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015 a. jaanuar) 11

veevärki 18-st. Samas tõdeti ka, et väljaarvamistaset ületavate veevärkide „klubisse“

lisanduvad lähema 12 kuu jooksul Esmar Ehitus OÜ ja Järve Biopuhastuse OÜ Püssi

18 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

veetöötlusjaamad. Seega, uuritavast 18 VTJst 13 on sisuliselt radioaktiivse materjali

tootmise suhtes probleemsed;

✓ jättes kõrvale jaamad, mis radioaktiivset materjali ei tooda ning eeldades, et filtrite

täidismaterjali vahetatakse iga 10 aasta järel, tekib igal aastal u 32 tonni radioaktiivset

materjali, mida tuleks utiliseerida;

✓ radioaktiivse materjali teke on valdavalt seotud Th-228 sissekasvamisega

filtermaterjalis.

KSH koostamisega paralleelselt viidi Tartu Ülikooli poolt läbi ka uuringut Joogivee

radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning

NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud (2017), mille eesmärk on välja töötada

metoodika terviseriskihinnangu koostamiseks, mis võimaldaks leida joogivee optimaalsed

radionukliidide sisalduse kontrollväärtused veevärkidele. Projekti käigus käsitleti ka NORM-

jäätmete vaba veekäitlustehnoloogia tehnilist teostatavust. Uuringu tulemuste kohaselt saab

välja tuua järgmist:

✓ Kõik joogivee töötlemisega seotud materjalid – filtriliivad, ioonvahetajad,

pöördosmoosi kiled – ladestavad mingil määral radionukliide ning seega ei saa täiesti

välistada NORM-i tekkimist;

✓ Tekkinud NORM-jäätmete kogus oleneb kasutatavast filtermaterjalist ehk kõige

väiksema radioaktiivsusega filtermaterjali tekib kvartsliiva puhul ning kõige suurema

radioaktiivsusega filtermaterjal tekib juhul, kui kasutatakse mipoorseid adsorbente ehk

tseoliite, aktiivsütt jt. Samas on kõik materjalid regenereeritavad, kuid maksumuse

aspektist on vähimad kulutused regenereerimiseks kvartsliival ning suurimad jällegi

mipoorsetel adsorbentidel;

✓ Nii Fe, Mn, NH4 kui ka radionukliidide (RN) eemaldamise poolest sobib kvartsliiv,

kuid vee viimisel joogiveenõuetele vastavaks tuleb kasutada tõhusamaid õhustusvõtteid

kui õhuinjektsioon;

✓ Uuringu käigu hinnati nelja radionukliidide eemaldamise tehnoloogiat: Fe-Mn-RN

ühisärastus, ioonvahetus, pöördosmoos ja HMO-tehnoloogia (mangaanoksiid-

suspensioon tehnoloogia). Kõik neli käsitletud radionukliidide eemaldamise

tehnoloogiat on vastuvõetavad, kuid investeeringute seisukohalt parim lahendus on nn

HMO-tehnoloogia, mis on normide kehtestamisel hõlpsalt liidetav olemasolevale

kvartsliivaga filtrisüsteemile. Kasutatav seega ka olemasolevates

veekäitlussüsteemides;

✓ Arvestades asjaoluga, et kõik joogivee töötlemisega seotud materjalid ladestavad

radionukliide, on kaks võimalikku lähenemist:

o Materjalid jäävad filtris kasutusse ka NORMiks muutudes seni, kuni nad

kindlustavad radionukliidide eemaldamise joogiveele lubatud tasemeni.

Ruumide ja seadmete kasutamine toimub vastavalt kiirgusseadusega kehtestatud

nõuetele. See lähenemine eeldab, et on olemas koht, kuhu NORM-jäätmeid saab

utiliseerimiseks viia;

o Valitakse vähima ladestusvõimega filtrimaterjal, antud juhul kvartsliiv ja

vahetatakse see välja enne NORMiks muutumist.

✓ Sotsiaalministri määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid paragrahviga 4 kehtestatud terviseriskihinnangu nõue taandub

kiirguskaitse optimeerimisülesandeks. Väljatöötatud metoodikaga läbiviidud

ühikonnale tehtav kulu-tuluanalüüs näitab, et vaadeldava tarbijate grupi korral tervikuna

19 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

on vee raadiumi sisalduse vähendamisele tehtavad kulutused põhjendatud 1,7 miljoni

euro ulatuses. Praktikasse rakendamine on diferentseeritud – igal veevärgil on võimalik

riske ja kulusid optimeerida iseseisvalt, teistest veevärkidest sõltumata. Seega, kas

parandusmeetmete rakendamine on vajalik või mitte, sõltub iga konkreetse veevärgi

oodatavast kollektiivdoosist ning parandusmeetme jaoks vajalikest kulutustest;

✓ Tuginedes katsetuste tulemustele pilootseadmel, tehakse ettepanek võtta kasutusele

mangaandioksiid-suspensioontehnoloogia, mis on kuluefektiivne ning mille abil on

üheaegselt võimalik parandada nii joogivee kvaliteeti, kui ka minimeerida NORM-

jäätmete hulka;

✓ Otsustusprotsessi läbiviimseks, eriti piirjuhtudel, tuleks kehtestada metoodika, kuidas

käsitleda vastavuse hindamisel määramatuseid (nt. EVS standard "ISO/IEC Guide 98-

4:2012 Uncertainty of Measurement - Part 4: Role of Measurement Uncertainty in

Conformity Assessment").

Riigikontroll viis 2015. a läbi auditi eesmärgiga selgitada välja, kas riik on korraldanud ohtlike

ja radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise ning vältinud seeläbi ohtu keskkonnale

ja inimese tervisele. Vaadati ka, kas riigil on terviklik ja õige ülevaade ohtlike ning

radioaktiivsete jäätmete tekkest ning käitlemisest. 2015. aasta auditis leidis Riigikontroll, et

Keskkonnaministeeriumil tuleb välja töötada selge poliitika, kuidas Eestis lähitulevikus

käideldakse looduslikke radioaktiivseid jäätmeid ning see peaks kajastuma radioaktiivsete

jäätmete tegevuskavas. 2018. a Riigikontrolli järelauditis tõdetakse, et Keskkonnaministeerium

ja selle allasutused on asunud täitma enamikku Riigikontrolli varasema auditi soovitusi, kuid

probleemid pole lõplikult lahendatud. Radioaktiivsete jääkide puhul on

Keskkonnaministeeriumil jätkuvalt ebaselge, kuidas käideldakse neid pärast aastat 2024.

Kindlasti tuleb riigil raha leida radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ning suuremad kulud

ootavad selles osas veel ees. On teada, et praegu Paldiskis hoitavate tehislike radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamine läheb maksma vähemalt 90 miljonit eurot ning selle

valmimiseks kulub üle kahekümne aasta. Ekspertide hinnangul võib viivitamine kaasa tuua

niigi kalli projekti enam kui poole võrra kallinemise (Riigikontroll, 2018).

2015. a valmis Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute

(UAB EKSORTUS, 2015) aruanne. Aruande kohaselt on üle kahe kümnendi möödunud ajast,

mil võeti kasutusele meetmed tuumaallveelaeva prototüübi sektsioonide viivitamatuks

dekomissioneerimiseks ning reaktorisektsioonide konserveerimiseks. Samas rajatise

vananemine toob kaasa:

✓ reaktorisektsiooni seisundi kontrolli ja seirega tegelevate töötajate riskide suurenemise;

✓ objekti negatiivse mõju Paldiski linnale ning ümbruskonna elanikele ja keskkonnale;

✓ reaktorisektsioonide demonteerimiseks teostatavate tööde suurenenud maksumuse.

Eeluuringu käigus analüüsitud informatsiooni põhjal kinnitatakse, et säilinud

reaktorisektsioonide seisund on ohutu praegu ja järgnevate kümnendite jooksul. Samas

reaktorisektsioone sisaldavate sarkofaagide vaheladustamiseks ettenähtud ajavahemik on 50

aastat, lõppedes 2039. aastal. Aastaks 2040 kavandatud reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed tuleb lõppladustada hiljemalt

selleks ajaks rajatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigas.

Eeluuringu käigus jõuti järgmiste järeldusteni:

20 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

✓ Eestisse lõppladustuspaiga ehitamine ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine on

teostatav lahendus ning ainus jätkusuutlik valik;

✓ Võttes arvesse reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid

radioaktiivsete jäätmete koguseid ja tegevusi, on ilmne, et selliste jäätmete

vaheladustamine Paldiski vaheladustuspaigas ei ole ohutu lahendus. Olemasoleva

vaheladustuspaiga renoveerimine või täiesti uue rajamine on inimeste ja keskkonna

ohutust arvestades üksnes ajutine lahendus, mitte lõppladustamise pikaajaline

alternatiiv;

✓ Maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon on

kõige sobivam lõppladustamise lahendus. Kontseptuaalselt erinevad lõppladustuspaiga

sektsioonid on võimalik rajada samale asukohale. Need võib ehitada ka kahele eraldi

asukohale, mis sobivad paremini asukohale esitatavate erinevate nõuetega juhul, kui ühe

asukoha valimist mõlema lõppladustamise variandi suhtes ei ole võimalik realiseerida;

✓ Maapinnalähedane lõppladustuspaik peaks mahutama koguseliselt umbes 2100 m3

konditsioneeritud radioaktiivseid jäätmeid ning kesksügav lõppladustuspaik 900 m3

konditsioneeritud jäätmeid;

✓ Paldiski mereväe väljaõppekeskusega külgnevat ala peetakse jäätmete

lõppladustuspaiga ehitamise potentsiaalseks asukohaks. Jäätmete konditsioneerimist ja

transportimist saab oluliselt lihtsustada kui jäätmete lõppladustamine toimuks keskuse

vahetus läheduses. Lisaks Paldiskile nimetati lõppladustuspaiga võimalike

asukohtadena ka Rutjat ja Rebalat;

✓ Teavet radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise jagatud lahenduse kohta ei ole üheski

teises riigis maailmas. Üldiselt on kõik riigid sarnaselt Eestiga keelanud radioaktiivsete

ekspordi lõppladustamise eesmärgil. Vaatamata piirkondlike lõppladustamise

variantide üldistele aruteludele puudub riikidel initsiatiiv olla piirkondliku

lõppladustuspaiga omaniku rollis. Kuna kõikide lõppladustuspaikade rajamine on väga

aeganõudev, võib eeldada, et järgmise 50 aasta jooksul ei teki ühtegi piirkondliku

lõppladustuspaiga lahendust. Üldiselt on piirkondlik lahendus mõeldud eelkõige

kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete jäätmete jaoks. Madalaktiivsete ja

keskaktiivsete jäätmete jaoks peab iga riik välja töötama riigisisesed lõppladustamise

lahendused.

2016. aastal analüüsis Keskkonnaministeerium võimalust Eestis tekkinud radioaktiivsete

jäätmete väljaviimiseks. Järeldus oli, et enamikes ELi riikide õigusaktid keelavad teiste riikide

jäätmete sissetoomise ladustamise eesmärgil. Samuti ei ole praegu võimalik viia jäätmeid ka

nendesse riikidesse, kus selleks õiguslikult otseselt keeld puudub. Seda seetõttu, et kas ei ole

potentsiaalsel sihtriigil jäätmete lõplikuks ladustamiseks vajalikke tingimusi või ületavad

kaasnevad kulud oluliselt selle kulu, mis kaasneks Eestisse oma lõppladustuspaiga rajamisega.

Kokkuvõtvalt järeldati, et ohutuse ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks on otstarbekam rajada

Eestisse lõppladustuspaik, mitte oodata võimalikku regionaalse lahenduse tekkimist

(Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 20.10.2017). Vabariigi Valitsus otsustas

(28.04.2016; http://www.envir.ee/et/uudised/valitsus-otsustas-radioaktiivsete-jaatmete-

loppladustuspaiga-ehitamise), et lõppladustuspaik rajatakse Eestisse. Täpsemad uuringud ja

asukoha valik teostatakse algatatava planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus.

2016. aastal viisid Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) eksperdid Eestis läbi

auditi Integrated Regulatory Review Service (IRRS) Mission to Estonia, milles hinnati riigi

21 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid

asutusi. Aruandes esitatud ettepanekud (kokkuvõtvalt Müürsepp (2016) ettekande alusel):

✓ viia seadusandlus ja arengukava vastavusse IAEA standarditega – hetkel ei ole kõigi

IAEA soovitustega arvestatud ning puuduseid on näiteks kiirguse valdkonnas

inimressursi ja rahaliste vahendite planeerimises;

✓ kehtestada meditsiiniradioloogia protseduuridele diagnostilised referentstasemed ja

koostada patsientidele juhendmaterjalid;

✓ tagada Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kiirguse

valdkonna personali piisav hulk ja pädevus;

✓ võtta otsuste tegemisel arvesse inspekteerimise tulemusi ja praktilisi kogemusi;

✓ tagada inspekteerimisplaani täitmine ja kehtestada kriteeriumid parandusmeetmete

kasutusele võtmiseks.

2.2.4 Turvalisus ja hädaolukorrad

Inimliku vea, tehniliste põhjuste või loodusjõudude tõttu võivad tuumaseadmetega või

kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur

hulk radionukliide. Radionukliidid võivad põhjustada elanikel suuri kiiritusdoose. Selliseid

olukordi nimetatakse kiirgushädaolukordadeks (Keskkonnaameti veebileht, 16.10.2017).

Eestis võib hädaolukorra põhjustada avarii (Keskkonnaameti veebileht, 16.10.2017):

✓ naaberriigi tuumaelektrijaamas;

✓ radioaktiivsete jäätmete käitlemisel;

✓ liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga;

✓ kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu.

Kiirgushädaolukorra võib põhjustada ka (Keskkonnaameti veebileht, 16.10.2017):

✓ varastatud radioaktiivse aine sattumine keskkonda;

✓ “räpase pommi” lõhkamine (tavalisele pommile lisatakse radioaktiivseid aineid);

✓ tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti territooriumile või selle lähedusse;

✓ tuumalaengu tahtlik või tahtmatu lõhkamine.

Eestis ei ole tuumaelektrijaamu ega töötavaid tuumaseadmeid. Samas on tuumaelektrijaamad

olemas osades meie naaberriikides. Lähimad tuumaelektrijaamad on Leningradi

tuumaelektrijaam Venemaal (79 km Narvast) ja Loviisa tuumaelektrijaam Soomes (103 km

Eesti rannikust Kunda kohal; Runnel, 2016). Rand (2016) alusel on Eestile lähimate

tuumaelektrijaamade kaugus siiski piisavalt suur, et võimaliku õnnetuse ja ebasoodsate

ilmaolude korral Eesti poole liikuda võiva saastepilve kontsentratsioon väheneb sellisel määral,

et otsene mõju inimeste tervisele puudub. Samas jääb Eesti piirkonda (joonis 2.4), kus võib

osutuda vajalikuks kehtestada ajutised piirangud teatavate avamaal kasvatatavate toiduainete,

loomasööda ja avaveekogudest võetava joogivee tarbimisele (enam on selle all mõeldud küll

vihmavee joogiks kasutamisel, kuid see ei ole siin kuigi levinud praktika). Vastava tsooni

raadius planeerimise otstarbel on IAEA soovituse kohaselt 300 km tuumajaamast (joonis 2.4).

Kuigi avariid tuumaelektrijaamades on vähetõenäolised, on neid ajalooliselt siiski toimunud.

Seejuures on nende mõjud väga pikaajalised. Eesti siseselt on kiirgusintsidendid seotud

peamiselt kiirgusallikate nö ootamatu leidmisega. Näiteks metallilise uraani avastamine

kaevetöödel, leiud vanametalli kogumispunktides, jäätmetest avastatud kiirgusallikas jms.

22 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Kiirgushädaolukordade puhul tegutsemiseks on väljatöötatud kiirgushädaolukorra lahendamise

plaan. Samuti on töötatud välja mitmeid juhendmaterjale, kuidas kiirgusallika leidmisel käituda

(kättesaadavad Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi veebilehtedel). Riiklikul tasandil

viiakse regulaarselt läbi kiirgusseiret (vt ka ptk 2.1, 2.2.2, 2.2.3), mille üheks eesmärgiks on ka

anda operatiivset infot võimaliku kiirgusohu korral.

Joonis 2.4. Eestile lähimad tuumaelektrijaamad (Hädaolukordade riskianalüüs, 2018). Sinaka

puhvrina on näidatud kaugus, kus võimaliku avarii korral võib osutuda vajalikuks kehtestada

piirang kohalike põllumajandussaaduste tarbimisele.

2.2.5 Teadlikkus

Eesti elanikkonna üldist keskkonnateadlikkust on uuritud viimati 2018. a (Turu-uuringute AS,

2018). Kuigi otseselt kiirgusega seonduvat uuringus ei kajastunud, on antud temaatika

eelduslikult kaudselt kaasatud nt joogivee või õhukvaliteedi valdkonda. Uuringu kohaselt

huvituvad elanikud enam keskkonnaalastest teemadest veekogude ja joogivee puhtusest, õhu

puhtusest, loodushoiust ja -kaitsest, heakorrast ja metsadest/metsandusest. Lähtuvalt elanike

hinnangutest oma keskkonnaalasele teadlikkusele ning keskkonnasäästlikest harjumustest

koostati uuringus indeks, võrdlemaks ajas toimuvaid muutusi Eesti elanike

keskkonnateadlikkuses. Keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 2018. aastal vaatlusaluse

perioodi kõrgeimal tasemel: 43,5 punkti. 2016. aastal oli indeksi väärtus 42,0 punkti, 2014.

aastal 37,5 punkti ning 2012. aastal 37,9 punkti. Seega on uuringu alusel elanikkonna üldine

keskkonnateadlikkus kasvanud.

2017. a viis KantarEmor läbi Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse

indeksuuringu 2017. Üldine järeldus uuringust on, et Eesti elanike teadlikkus võimalikest

hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks hädaolukordades on madal ning

tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. Kõikides

23 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

regioonides kardetakse seejuures kõige enam ilmastikuoludest tingitud hädaolukordi. Kõige

ebatõenäolisem tundub kiirgus- või tuumaõnnetus. Siinkohal kardetakse kiirgus- või

tuumaõnnetuse esinemist mõnevõrra enam Ida-Eestis.

Kiirgusohutuse alase teadlikkuse tõstmine on pidev protsess. Eelkõige on vajalik teadlikkust ja

kompetentsi tõsta ja hoida igapäevase töö käigus kiirgusallikatega kokku puutuvatel töötajatel,

aga ka kiirgusalase õigusloomega seotud inimestel. Samuti on oluline kiirgustegevusele

järelevalvet tegevate asutuste töötajate kompetents. Erinevate koolituste läbiviimisega on ka

eelmisel KORAK kehtimise perioodil tegeletud.

Elanike kiirgusohutuse alane teadlikkuse tõstmine on samuti oluline. Näiteks on viimastel

aastatel enam hakatud tähelepanu pöörama radooni ja joogivee radionukliidide sisalduse

temaatikale.

IAEA (2016) raportis on suur osa ettepanekutest ja soovitustest suunatud just teadlikkuse ja

kompetentsi tõstmisele ning kiirgusohutusalase tegevuse optimeerimisele.

24 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK,

METOODIKA, ULATUS JA ARENGUSTSENAARIUMID

KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut.

KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute

elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse

tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda

strateegilise planeerimisdokumendi koostajale informatsiooni KORAK elluviimisega kaasneva

olulise keskkonnamõju kohta.

Käesoleva KSH eesmärkideks on:

1) selgitada, kirjeldada ja hinnata KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks

kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega

kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste

planeerimisdokumentide koostajale ja kinnitajale;

2) pakkuda välja võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või

soodsa mõju suurendamise meetmeid;

3) teha ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et

vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud;

4) analüüsida, kas KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava arvestavad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu

keskkonnanõudeid kiirgusvaldkonna või radioaktiivsete jäätmete käitlemise

planeerimisel ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks;

5) hinnata, kuidas meetmed ja kavandatud tegevused potentsiaalselt aitavad likvideerida

leitud puudusi ning seeläbi saavutada KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava üldeesmärke;

6) võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste

alusel ettepanekuid kavandatavateks tegevusteks;

7) jälgida, et KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklik tegevuskava oleksid loogiliselt üles ehitatud ning arusaadavad ja järjepidevad;

8) KSH ekspertgrupi osalemine jooksvalt KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise protsessis.

KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH

tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt

kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne

(negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt

tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või

tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja

heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele.

25 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja

välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud

eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on KORAK ja tegevuskavad kooskõlas ning

vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega. KORAK ja

tegevuskavade ajakohastamisel ja koostamisel ning KSH läbiviimisel arvestatud õigusaktide ja

juhendmaterjalide loend on esitatud KSH lisa 2 peatükis 5.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri

osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning

peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus-, majandusliku ja sotsiaalse

keskkonna valdkondi ning millises ulatuses arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate

meetmete/tegevustega mõjutatakse ning vajadusel esitatakse ettepanekuid KORAK või

tegevuskavade täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka

pikaajalist ning vahetut kui ka kaudset mõju.

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate

mõjuvaldkondade (loodus- ja sotsiaal-majanduslik keskkond) ja nende alamvaldkondade

suhtes. Arvestades KORAK ja tegevuskavade strateegilist taset ja seda, et planeeritud

meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on kvantitatiivsete

hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas

kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik.

Tuginedes KSH programmile (lisa 2) hinnatakse peatükis 5 KORAK ellu rakendamisega

eeldatavalt kaasnevat mõju:

1. looduskeskkonnale:

o mõju pinna- ja põhjaveele, pinnasele;

o mõju õhukvaliteedile ja kliimale;

o mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elustikule (sh kaitsealad, Natura 2000

alad);

o mõju maastikule ja kultuuripärandile.

2. sotsiaal-majanduslikule keskkonnale:

o mõju inimeste tervisele;

o mõju sotsiaalsete vajaduste (sh turvalisus) tagamisele;

o mõju varale;

o jäätmetekke mõjud.

KORAK lisadena esitatavate Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava näol on tegemist KORAK kahe konkreetse teemavaldkonna

tegevuskavaga. Seega viiakse vastavate tegevuskavade alamvaldkonniti mõju hindamine läbi

KORAK mõju analüüsi käigus (peatükk 5.1). Tegevuskavade mõju analüüsi peatükkides (5.2

ja 5.3) teostatakse mõju hindamine vaid põhivaldkondade kaupa.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid

oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei

26 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse

olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele (sh ptk 2).

Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad

tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. Kuna tegemist on riikliku tasandi

arengukava ja tegevuskavadega, siis ei viida KSH käigus läbi detailset Natura asjakohast

hindamist. Küll aga esitatakse hinnang Natura 2000 aladele avalduda võiva mõju kohta (ptk

5.1.1).

Arengustsenaariumid.

KSH objektiks oleva KORAK 2018-2027 koos vastavate tegevuskavadega koostamine lähtub

varasema perioodi KORAK 2008-2017 ja selle 2016-2017. aasta rakendusplaanist. Seega on

tegemist nö jätkuarengukavaga. KORAK 2008-2017 kehtimise perioodil teostati mitmeid

uuringuid, analüüse ja seireid, mida on kajastatud nii KORAK 2018-2027 kui ka käesolevas

KSH aruandes (ptk 2). Vastavad tulemused on oluliseks sisendiks KORAK 2018-2027

koostamisel. Lisaks teostati KORAK töörühma poolt varasema perioodi KORAK meetmete ja

tegevuste ellu viimise analüüs, mida arvestati nö jätku KORAK koostamisel.

Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut

hädaolukordadeks, keskkonnaseiret jne. KORAK töörühm koosneb omaala spetsialistidest,

kellel on pikaajaline tegevuskogemus kiirguse, kiirgusohutuse või nendega seonduvates

valdkondades. KORAK töörühma tegevuse tulemusena kaardistati konkreetsete tegevusalade

hetkeseis ja vajadused, mille alusel omakorda sõnastati KORAK strateegilised eesmärgid ja

vastavad meetmed. Seejuures kaaluti võimalusel konkreetsete tegevusalade siseselt erinevaid

alternatiivseid võimalusi (nt radioaktiivsete jäätmete käitlemise võimalused (esitatud

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas), radooni mõõtmise meetodid

(esitatud Radooni riiklikus tegevuskavas) jms).

Eelnevaid asjaolusid arvestades on parimaks arengustsenaariumiks uue perioodi KORAK

2018-2027 ellu viimine. Täiendavate arengustsenaariumite või alternatiivsete lahenduste välja

töötamine ei ole KSH koostaja hinnangul vajalik. Samuti ei ole otstarbekas käsitleda eraldi

arengustsenaariumina nullalternatiivi ehk olukorda, kui KORAK ja selle tegevuskavasid ellu ei

viida. Tegemist ei oleks reaalse arengustsenaariumiga, kuna KORAK 2018-2027 ja sellega

seotud tegevuskavade koostamise kohustus on sätestatud eelneva perioodi KORAK-s ja

kiirgusseaduses.

Kuigi käesoleva KSH raames ei analüüsita arengustsenaariume vaid keskendutakse KORAK

töörühma poolt esitatud eesmärkide ja meetmete mõju hindamisele, esitatakse peatükis 5 siiski

ettepanekuid (leevendavad meetmed) KORAK või selle tegevuskava täiendamiseks.

27 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

4. VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE

DOKUMENTIDEGA

Käesolevas peatükis on kajastatud olulisemad KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskavaga seotud dokumendid ja teostatud

vastavusanalüüs ehk kuivõrd on vastavad arengu- ja tegevuskavad kooskõlas ja vastavuses

nendes dokumentides seatud eesmärkidega.

KSH objektiks olev KORAK 2018-2027 on jätkuks senini kehtinud KORAK 2008-2017.

Seejuures on koostatava arengukava aluspõhimõtted ja seeläbi ka alusdokumendid üldjoontes

samad, mis varasema puhul. KORAK 2008-2017 KSH aruandes on esitatud seosed teiste

strateegiliste dokumentidega, sh nt Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.

Eelnevat arvestades on alljärgnevalt käsitletud vaid neid strateegilisi dokumente, mida 2007. a

veel ei eksisteerinud või mis on 2007. a võrreldes oluliselt muutunud.

4.1 Riiklikud dokumendid

1. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (2008)

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine

enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukavas püstitatakse

strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks.

✓ Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond valdkond

Eesmärk: Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.

Eesmärgi täitmiseks kavandatud meetmed on peamiselt seotud elanike,

töötajate/tööandjate, vastavate erialaekspertide jt terviseriskide osas teadlikkuse tõstmisega.

Samuti nt korraldada uuringuid elu-, töö- või õpikeskkonnast lähtuvate tervist mõjutavate

keskkonnategurite tervisemõjude hindamiseks ning avalikustada uuringute tulemused.

Vastavus: Teadlikkuse tõstmine (sh selle aluseks olevate uuringute teostamine) on

prioriteediks ka KSH objektiks olevates arengu- ja tegevuskavades.

✓ Tervishoiusüsteemi areng valdkond

Eesmärk: Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus

ressursside optimaalse kasutuse kaudu.

Eesmärgi täitmiseks on mh kavandatud tagada ravimite, veretoodete ja meditsiiniseadmete

ohutus, kvaliteet ja kättesaadavus.

Vastavus: Patsientide ja personali kiirgusohutuse tagamine ja parendamine on KORAK

strateegiliseks eesmärgiks.

2. Heaolu Arengukava 2016-2023 (2016)

Heaolu arengukava 2016-2023 koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023,

28 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest

ja probleemidest.

✓ Eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning

kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Töötajate töövõime

säilitamiseks tuleb tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond. Selleks tuleb muuta

töökeskkonda kujundav õigusraamistik selgemaks ning muutuva tööturuolukorra ja

majandusega kooskõlas olevaks, tõhustada järelevalvet ning teavitus- ja

nõustamistegevust. Toetada tuleb tööandjaid töökeskkonna ja -tingimuste parandamisel

ning töötaja töövõimekao ennetamisel, sh vähendatakse tööandja töötervishoiu- ja

tööohutusalast halduskoormust.

Vastavus: Töökeskkonna ohutusele on KORAK tähelepanu detailsemalt pööratud

meditsiini valdkonnas. Strateegiliseks eesmärgiks on seatud ioniseerivast kiirgusest

tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide

ajakohastamine, mis rakendub ka teistes kiirgustegevusega seotud valdkondades.

Töökohtade ruumiõhus sisalduva radooni temaatikat käsitleb Radooni riiklik tegevuskava.

3. Radioloogia eriala arengukava aastani 2020 (2012)

Radioloogia eriala arengukava aastani 2020 kirjeldab radioloogia olulisi aspekte ja annab

juhiseid radioloogiaga tegelemiseks. Eestis on radioloogia käsitlemisel olnud põhirõhk

aparatuuril ja töötajatel. Kaasaegse mõtteviisi kohaselt on radioloogia põhiväärtuseks

kliiniliselt olulise informatsiooni saamine, edastamine ning kasutamine patsiendi seisundi

hindamiseks ja haiguse raviks.

✓ Eesmärk: Radioloogilisi uuringuid ja protseduure teostatakse põhjendatult,

kuluefektiivselt ning patsiendi ja personali võimalikult kõrget ohutust järgides.

Kliinilised ja mitte-kliinilised partnerid saavad radioloogiast oma töö jaoks

maksimaalselt kasulikku teavet.

Vastavus: Patsientide ja personali kiirgusohutuse tagamine ja parendamine on KORAK

strateegiliseks eesmärgiks.

4. Töötervishoiu eriala arengukava aastani 2020 (2012)

Töötervishoid on eriala, mille tegevus on suunatud kõikide tööalade töötajate tervise (e. vaimse,

füüsilise ja sotsiaalse heaolu) säilitamisele ja taastamisele.

✓ Eesmärk: Töötervishoiuarstid on pidevalt kursis oma klientide töö ja töökeskkonnaga,

samuti teaduse ja tehnika edusammudega; kutsetööga seotud riskidega ning kõige

tõhusamate vahenditega võimalike ohtude kõrvaldamiseks ja vähendamiseks.

Vastavus: Personali kiirgusohutuse tagamine ja parendamine on KORAK strateegiliseks

eesmärgiks.

5. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (2009)

Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eesmärgiks on siduda omavahel

valdkonna spetsiifilised arengukavad ning anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020.

✓ Eesmärk: Tarbijatele on tagatud põhjendatud hinnaga energiavarustus.

29 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Eesmärgi täitmiseks on ühe meetmena käsitletud ka tuumaenergeetikaalase teadmuse

loomist ja sellekohase seadusandluse ettevalmistamist ning jõustumist. Tuumaenergeetika

kui üks majanduslikult efektiivsemaid potentsiaalseid võimalusi Eesti elektrivajaduste

katmiseks pärast 2020. aastat eeldab põhjalikku poliitilist eeltööd riigi tasandil, vastava

väljaõppega inimeste arendamist ning seadusandliku baasi loomist. Sõltumata tuumajaama

rajamise otsusest tuleb luua seadusandlus, mis sätestaks Eestis tuumajaama rajamise

tingimused ja protsessi ning vajadusel vajalike struktuuride loomise.

Vastavus: Kuigi Energiamajanduse riikliku arengukavas aastani 2020 on

tuumaenergeetika arendamine ühe meetmena toodud, siis Energiamajanduse arengukavas

aastani 2030 (2017) enam tuumaenergeetika arendamist ei käsitleta. Eelnevaid asjaolusid

arvestades ei ole ka tuumaenergeetika arendamist ja sellega kaasnevat kiirgusohutuse

temaatikat KORAK strateegiliste eesmärkide hulka arvatud.

6. Eesti julgeolekupoliitika alused (2017)

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja

riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.

✓ Tegevussuund: Elukeskkonna kindlus

Eestis on kasutusel kiirgusohust varajase hoiatamise süsteem, mille eesmärk on tuvastada

võimalikult varakult kiirgusõnnetusi Eesti naabruses asuvates tuumajaamades ja nendest

teavitada. Suurõnnetustele õigeaegseks reageerimiseks ning kiirguskaitse ja kiirgusohutuse

edendamiseks, samuti Läänemere piirkonna tuumajaamade turvalisuse parandamiseks ja

radioaktiivsuse vähendamiseks teeb Eesti rahvusvahelist koostööd, seda nii Euroopa Liidu

ja NATO kui ka Läänemere riikidega.

Vastavus: Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks on üks KORAK

strateegilistest eesmärkidest.

7. Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (2015)

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 läheneb turvalisuse tagamisele terviklikult ning selle

kohaselt tähendab turvalisus stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud nii inimese tegelik

turvalisus kui see, et inimene tunneks ennast kaitstult.

✓ Eesmärk: Tõhusa päästevõimekuse tagamine.

Kiirgusõnnetused. Suurendada tuleb ametkondade võimekust reageerida kiirgusohuga

seotud õnnetustele. Kiirgusallikatega seotud õnnetuste puhul on vaja täpsustada

ametkondade koostöö korraldust ning tagada kõigi pädevate asutuste valmisolek reageerida

kiirgusohuga seotud sündmustele. Samuti tuleb ametkondadeüleselt analüüsida, millised on

kriitilised võimelüngad kiirgusõnnetusele reageerimisel, praegu terviklik ülevaade puudub.

Tegevustena nähakse ette õigusaktides asutustevahelise rollijaotuse, kiirgusohuga seotud

õnnetuste korral selgelt reguleerimist, koostööna ööpäevaringse reageerimisvõimekuse

tagamine ning kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmete ja

sidesüsteemide uuendamist.

30 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Vastavus: Tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks on üks KORAK

strateegilistest eesmärkidest.

8. Kiirgushädaolukorra lahendamise plaan

Käesoleva KSH programmi ptk-s 3 oli ekslikult nimetatud varasema perioodi KORAK ajal

kehtinud Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan. Reaalselt on hetkel kehtiv

Kiirgushädaolukorra lahendamise plaan, mis sätestab hädaolukorra lahendamise korralduse

kiirgushädaolukorras. Sisuliselt on Kiirgushädaolukorra lahendamise plaanis määratletud

tegevused ja ülesanded (sh ohu- ja turvaalad) kiirgusõnnetuse esinemise korral.

Vastavus: KORAK näeb ette Kiirgushädaolukorra lahendamise plaani uuendamist

lähtuvalt kehtivast hädaolukorraseadusest.

9. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018-2021 (2017)

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevus on suunatud looduskasutuse ja

keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks

vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite

sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Arengukavas kirjeldatakse valitsemisala asutuste

panustamist tulemusvaldkonda „Keskkond“.

✓ Eesmärk: Tagatud on keskkonna ja elurikkuse kaitse.

Eesmärgi täitmiseks on ühe meetmena määratletud kiirgusohutuse tagamine. Inimeste ja

looduskeskkonna kaitsmisel ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest on oluliseks

tegevuseks riikliku kiirgus- ja tuumaohutusalase õigusloome täiendamine. Lähiaastatel

tuleb kiirgusseadusesse üle võtta uued Euroopa Nõukogu direktiivid. See tähendab, et

edaspidi reguleeritakse tehisliku kiirguse kõrval ka looduslikku kiirgust, sealhulgas

radioaktiivset gaasi radooni.

Kiirgustegevuste reguleerimisele ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb lähiaastatel

eelkõige keskenduda mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Võttes arvesse 2016. aastal

Eestis toimunud rahvusvahelise auditi tulemusi ning lisaks asjaolu, et 2016. aasta

novembrist väljastatakse väikese ohuga kiirgustegevuslubasid tähtajatult, peaks järgnevatel

aastatel perioodiliselt rohkem tähelepanu pöörama ka väikese ohuga tegevustele.

Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks võeti 2016.

aastal Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel vastu otsus radioaktiivsete jäätmete

lõppladustamise korraldamiseks ja lõppladustuspaiga rajamiseks. Järgmise sammuna tuleb

alustada Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisele eelnevate uuringutega, sh

keskkonnamõju hindamisega. Samuti on lähiaastatel planeeritud radioaktiivselt saastunud

metall saata sulatamisele. Lisaks jätkatakse radioaktiivsetest jäätmetest tingitud ohtude

vähendamiseks omanikuta kiirgusallikate kokku kogumise kampaaniate korraldamist.

Kiirgusalase teadlikkuse tõstmiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud

kiirgusseminaride korraldamist ja looduskiirguse uuringute tegemist (sh terviseriski

hinnangute koostamine, pinnase ja siseruumide radoonimõõtmised).

31 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka

valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase

hoiatamise süsteemi ning kiirgushädaolukorras reageerimiseks vajalike seadmete ja

vahendite baasi uuendamine. Järjepidevalt viiakse läbi ka hädaolukorrale reageerimise

koolitusi.

Vastavus: Nimetatud eesmärgid leiavad käsitlemist KSH objektiks olevates arengu- ja

tegevuskavades.

4.2 Rahvusvahelised dokumendid

Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel

tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liiduga liitumislepingu

ning EURATOM-i asutamislepinguga. Eesti ei taotlenud Euroopa Liiduga ühinemise

läbirääkimiste käigus kiirguskaitse valdkonnas üleminekuperioode ning sellest tulenevalt on

Eestil kohustus rakendada kõiki EL kiirgusalaseid õigusakte. Viimastel aastatel on

kiirgusohutuse tagamise üheks prioriteediks olnud rahvusvahelistel standarditel põhineva ja EL

õigusaktidega ühtiva õigusraamistiku loomine.

KORAK ja tegevuskavade ajakohastamisel ja koostamisel ning KSH läbiviimisel on lähtutud

muuhulgas järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest:

✓ Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis

tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad

paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise

üle riigipiiride, millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile; ✓ Tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid

teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise

Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii või

kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda

radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest; ✓ Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse

rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel kasutamisel, hoidmisel

ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali suhtes;

✓ Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll; ✓ Tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete

rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub

rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse

lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade

ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks; ✓ Kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped. Määravad tuumamaterjali arvestuse raportite

esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad

objektid; ✓ Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses

tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga. Suurendab IAEA-le esitatavate andmete

hulka ning inspektorite õigusi; ✓ Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades

tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate

32 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid; ✓ Tuumaohutuse konventsioon. Eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid

riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates rahvusvahelised standardid, mida need

riigid peavad järgima.

Euroopa Liidu direktiivid ning rahvusvahelised soovitused:

✓ EL nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta; ✓ Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, 6.10.2015, millega muudetakse

nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa;

✓ EL nõukogu 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid

töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate

ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,

90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;

✓ EL nõukogu direktiiv 92/3/Euratom liikmesriikide vaheliste ning ühendusse

suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja

kontrolli kohta; ✓ EL nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta;

✓ EL nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (muudetud direktiiviga

2014/87/Euratom);

✓ EL nõukogu EL nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse

raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja

ohutuks käitlemiseks;

✓ EL nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded

elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest;

✓ UNECE/WHO Euroopa Vee ja Tervise Protokoll;

✓ The International Comission on Radiological Protection. ICRP-103 The 2007

Recommendations of the International Commission on Radiological Protection.

(Rahvusvahelise Kiirguskaitse Komisjoni soovitused); ✓ The International Comission on Radiological Protection. ICRP-65 Protection

Against Radon-222 at Homes and at Work 1993. (Kaitse radoon-222 eest elu- ja

töökohtades); ✓ The Radiation Protection Authorities in Denmark, Finland, Iceland, Norway and

Sweden. 2000. Naturally Occurring Radioactivity in the Nordic Countries-

Recommendations. (Looduslik radioaktiivsus Põjamaades – soovitused); ✓ HELCOM recommendation 26/3, Monitoring of radioactive substances (HELCOMi

soovitus ja selle alusel kehtestatud seirejuhend).

33 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

5. KORAK, RADOONI RIIKLIKU TEGEVUSKAVA JA

RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE RIIKLIKU

TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD

KESKKONNAMÕJUD NING NEID LEEVENDAVAD MEETMED

(ETTEPANEKUD)

5.1 KORAK elluviimisega kaasneva mõju analüüs

Käesolevas peatükis teostatakse KORAK elluviimisega kaasneva mõju valdkondlik analüüs.

Mõjude hindamine toimub KORAK strateegiliste eesmärkide täitmiseks seatud meetmete

kaupa, andes lisaks kirjeldavale osale ka koondhinde. Koondhinde andmisel lähtutakse

järgnevast skaalast:

+ soodne mõju;

- ebasoodne mõju;

0 mõju puudub;

? mõju ebamäärane, teadmata või pole piisvalt infot.

Tabelis 5.1 antud hinnangule järgnevalt on peatükkides 5.1.1 ja 5.1.2 esitatud mõju hindamise

kokkuvõtted ja vajadusel tehtud soovitused/ettepanekud meetmete/teemade kohta, millega

tuleb KORAK edasisel koostamisel arvestada.

34 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Tabel 5.1. KORAK mõju hindamine looduskeskkonnale

Meede/ KSH

valdkond

Mõju pinna- ja põhjaveele,

pinnasele

Mõju õhukvaliteedile ja

kliimale

Mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule (sh

kaitsealad, Natura 2000 alad)

Mõju maastikule ja

kultuuripärandile

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine.

1 Ioniseerivast

kiirgusest

tulenevate

ohutusnormide

tagamiseks vajalike

õigusaktide ja

juhenddokumentide

koostamine ja

ajakohastamine

vastavalt

rahvusvahelistele

nõuetele.

Oluline mõju puudub. Kaudne soodne mõju kaasneb asjaoluga, et luuakse eeldused kiirgusallikate ohutumaks käitlemiseks ja nende

keskkonda sattumise vältimiseks.

0

Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine

2 Kiirgusalase

koolitusvaldkonna

arendamine.

Oluline mõju puudub. Kaudne soodne mõju kaasneb asjaoluga, et läbi teadlikkuse kasvu luuakse eeldused kiirgusallikate ohutumaks

käitlemiseks ja nende keskkonda sattumise vältimiseks.

0

3 Inimeste

teadlikkuse

suurendamine

ioniseeriva kiirguse

võimalikest

ohtudest ning

ohtude

vähendamise

meetoditest.

0

35 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju pinna- ja põhjaveele,

pinnasele

Mõju õhukvaliteedile ja

kliimale

Mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule (sh

kaitsealad, Natura 2000 alad)

Mõju maastikule ja

kultuuripärandile

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

4 Kiirgusspetsialis-

tide piisava arvu

tagamine Eestis.

Piisava arvu kiirgusspetsialistide olemasolu avaldab kaudselt soodsat mõju looduskeskkonnale. +

Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte.

5 Radioaktiivsete

jäätmete tekke

vähendamine ja

nende ohutu

vaheladustamise

korraldamine

Meetme rakendamine aitab

kaasa kiirgussaasteallikate

keskkonda sattumise riski

vähendamisele, millega

kaasneb nii otsene kui

kaudne soodne mõju

pinna- ja veekeskkonnale

ning pinnasele.

+ Meetme rakendamine aitab

kaasa kiirgussaasteallikate

keskkonda sattumise riski

vähendamisele, millega

kaasneb nii otsene kui

kaudne soodne mõju

õhukvaliteedile.

+ Meetme rakendamine aitab

kaasa kiirgussaasteallikate

keskkonda sattumise riski

vähendamisele, millega,

sõltuvalt asukohast kaasneb

nii otsene kui kaudne soodne

mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule.

+ Oluline mõju puudub. 0

36 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju pinna- ja põhjaveele,

pinnasele

Mõju õhukvaliteedile ja

kliimale

Mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule (sh

kaitsealad, Natura 2000 alad)

Mõju maastikule ja

kultuuripärandile

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

6 Radioaktiivsete

jäätmete

lõppladustuspaiga

rajamise

planeeringu

läbiviimine (sh

KSH koostamine)

ja Paldiski endise

tuumaobjekti

reaktorisektsioonide

dekomissioneeri-

mise

keskkonnamõju

hindamise läbi

viimine

Otsene mõju meetmel

puudub. Küll aga on

meede vajalik

lõppladustuspaiga

rajamiseks, millega

kaasnevad nii otsesed kui

kaudsed soodsad mõjud

veekeskkonnale ja

pinnasele tervikuna. Mõju

on seotud võimalike

kiirgussaasteallikatest

lähtuva ohu

vähendamisega ja

lokaliseerimisega.

Lokaalsed mõjud

veekeskkonnaale ja

pinnasele sõltuvad

lõppladustuspaiga

asukohast või Paldiski

tuumaobjekti

dekomissioneerimise

protsessist ning hinnatakse

planeeringu KSH käigus

või Paldiski tuumaobjekti

puhul KMH käigus.

+ Otsene mõju meetmel

puudub. Küll aga on

meede vajalik

lõppladustuspaiga

rajamiseks, millega

kaasnevad nii otsesed kui

kaudsed soodsad mõjud

õhukvaliteedile tervikuna.

Mõju on seotud võimalike

kiirgussaasteallikatest

lähtuva ohu

vähendamisega ja

lokaliseerimisega.

Lokaalsed mõjud

õhukvaliteedile sõltuvad

lõppladustuspaiga

asukohast või Paldiski

tuumaobjekti

dekomissioneerimise

protsessist ning hinnatakse

planeeringu KSH käigus

või Paldiski tuumaobjekti

puhul KMH käigus.

+ Otsene mõju meetmel puudub.

Küll aga on meede vajalik

lõppladustuspaiga rajamiseks,

millega kaasnevad nii otsesed

kui kaudsed soodsad mõjud

bioloogilisele mitmekesisusele

ja elustikule tervikuna. Mõju

on seotud võimalike

kiirgussaasteallikatest lähtuva

ohu vähendamisega ja

lokaliseerimisega. Lokaalsed

mõjud sõltuvad

lõppladustuspaiga asukohast

või Paldiski tuumaobjekti

dekomissioneerimise

protsessist ning hinnatakse

planeeringu KSH käigus või

Paldiski tuumaobjekti puhul

KMH käigus.

+ Otsene mõju meetmel

puudub. Küll aga kaasnevad

mõjud maastikule

lõppladustuspaiga asukohas

või Paldiski tuumaobjekti

dekomissioneerimise järgses

maakasutuses. Täpsemalt

hinnatakse mõju vastavate

mõju hindamiste raames.

?

37 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju pinna- ja põhjaveele,

pinnasele

Mõju õhukvaliteedile ja

kliimale

Mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule (sh

kaitsealad, Natura 2000 alad)

Mõju maastikule ja

kultuuripärandile

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

7 Looduslikke

radionukliide

sisaldavate

radioaktiivse

materjali

(NORMide)

taaskasutamise ja

käitlemise

arendamine ja

ladustamise

regulatsiooni

loomine.

Regulatsiooni loomisega

aidatakse kaasa ühtlustatud

käitlemise ja ladustamise

reeglistiku juurutamisele.

Arvestades kavandatavaid

tegevusi (uuringud), siis

olulist mõju

veekeskkonnale ja

pinnasele ei kaasne.

0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks.

8 Kiirgushäda-

olukordade

lahendamise plaani

(HOLP) koostamine

ja plaanikohase

valmisoleku

tagamine.

Otsene mõju meetmel puudub. Kaudne mõju on seotud plaani alusel võimaliku kiirgussaaste lokaliseerimise ja olukorra

stabiliseerimisega. Vastav tegevus vähendab looduskeskkonnale avalduda võiva olulise ebasoodsa mõju ilmnemise riski ja ajalist kestvust.

+

Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte.

9 Looduslikest

kiirgusallikatest

tingitud ohtude

vähendamine

Oluline mõju puudub. 0

38 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju pinna- ja põhjaveele,

pinnasele

Mõju õhukvaliteedile ja

kliimale

Mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule (sh

kaitsealad, Natura 2000 alad)

Mõju maastikule ja

kultuuripärandile

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

Strateegiline eesmärk 6: Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

10 Meditsiinikiirituse

protseduuride

põhjendatuse

hindamiseks on

paika pandud

jätkusuutlik ja

ühtne korraldus.

Oluline mõju puudub. 0

11 Meditsiinikiirituse

kliinilisel

kasutamisel toimib

kiirgusteadlikkuse,

heade

praktikavõtete

kasutamise ja

kiirgusohutuse

põhimõtete

järgimise

edendamine,

sellekohaste

juhend- ja

teabematerjalide

väljatöötamine ning

järelevalve.

Kiirgusohutuse alase pädevuse ja teadlikkuse tõstmine avaldab kaudselt soodsat mõju looduskeskkonnale. +

39 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju pinna- ja põhjaveele,

pinnasele

Mõju õhukvaliteedile ja

kliimale

Mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule (sh

kaitsealad, Natura 2000 alad)

Mõju maastikule ja

kultuuripärandile

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

12 Meditsiinikiirituse

protseduuride

kliinilise auditi

tegemiseks vajaliku

pädevuse

edendamine.

Oluline mõju puudub. 0

13 Meditsiinikiiritusest

saadava aastase

elanikudoosi taseme

hindamise

juurutamine.

Oluline mõju puudub. 0

40 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Tabel 5.1 jätk. KORAK mõju hindamine sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Meede/ KSH

valdkond

Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh

turvalisus) tagamisele

Mõju varale Jäätmetekke mõjud

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

Strateegiline eesmärk 1: Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine.

1 Ioniseerivast

kiirgusest

tulenevate

ohutusnormide

tagamiseks

vajalike

õigusaktide ja

juhenddokumen-

tide koostamine ja

ajakohastamine

vastavalt

rahvusvahelistele

nõuetele.

Otsene soodne mõju

kiirgustöötajate tervisele,

aga ka erinevate

kiirgusprotseduuridega

kokku puutuvate

mittekiirgustöötajate

tervisele.

+ Kiirgusseadmetega, -

allikatega töötamisel

ohutusnormidest

kinnipidamine on oluline

faktor inimeste turvatunde

tagamisel. Soodne mõju.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

Strateegiline eesmärk 2: Tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine

2 Kiirgusalase

koolitusvaldkonna

arendamine.

Kiirgusalase koolitusega

saab tõsta kiirgusega kokku

puutuvate inimeste

teadlikkust. Seega kaasneb

soodne mõju inimese

tervisele.

+ Kiirgusalase koolitusega

saab tõsta kiirgusega kokku

puutuvate inimeste

teadlikkust, mis aitab

vähendada võimalike

avariiolukordade tekke riske.

Seega kaasneb soodne mõju

sotsiaalsele keskkonnale

tervikuna.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

41 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh

turvalisus) tagamisele

Mõju varale Jäätmetekke mõjud

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

3 Inimeste

teadlikkuse

suurendamine

ioniseeriva

kiirguse

võimalikest

ohtudest ning

ohtude

vähendamise

meetoditest.

Inimeste teadlikkuse

tõstmisega kaasneb otsene

soodne mõju inimeste

tervisele.

+ Inimeste teadlikkuse

tõstmine ja tegevusjuhiste

andmine aitab kaasa

elanikkonna turvatunde

suurendamisele.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

4 Kiirgusspetsialis-

tide piisava arvu

tagamine Eestis.

Kiirgusspetsialiste piisava arvu tagamine aitab kaasa inimeste

tervise edendamisele ja turvalisuse tagamisele. Soodne mõju.

+ Oluline mõju puudub. 0 Kaudselt aitab piisava arvu

pädevate spetsialistide

olemasolu vähendada

radioaktiivsete jäätmete

mittenõuetekohase

käitlemisega seotud riske.

+

Strateegiline eesmärk 3: Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte.

5 Radioaktiivsete

jäätmete tekke

vähendamine ja

nende ohutu

vaheladustamise

korraldamine.

Otsene soodne mõju

inimeste tervisele.

+ Aitab vähendada

radioaktiivsete jäätmete

mittekontrollitud sattumist

keskkonda ning sellega

kaasneda võivaid

keskkonnariske (sh

sotsiaalsele keskkonnale).

Soodne mõju.

+ Oluline mõju puudub. 0 Soodne mõju seoses

radioaktiivsete jäätmete

nõuetekohase käitlemise

edendamisega.

+

42 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh

turvalisus) tagamisele

Mõju varale Jäätmetekke mõjud

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

6 Radioaktiivsete

jäätmete

lõppladustuspaiga

rajamise

planeeringu

läbiviimine (sh

KSH koostamine)

ja Paldiski endise

tuumaobjekti

reaktori-

sektsioonide

dekomissioneeri-

mise

keskkonnamõju

hindamise läbi

viimine

Otsene mõju meetmel

puudub. Küll aga on meede

vajalik lõppladustuspaiga

rajamiseks, millega

kaasnevad nii otsesed kui

kaudsed soodsad mõjud

inimeste tervisele. Mõju on

seotud võimalike

kiirgussaasteallikatest

lähtuva ohu vähendamisega

ja lokaliseerimisega.

Lokaalsed mõjud sõltuvad

lõppladustuspaiga asukohast

või Paldiski tuumaobjekti

dekomissioneerimise

protsessist ning hinnatakse

planeeringu KSH käigus või

Paldiski tuumaobjekti puhul

KMH käigus.

+ Otsene mõju meetmel

puudub. Küll aga on meede

vajalik lõppladustuspaiga

rajamiseks.

Lõppladustuspaiga

rajamisega luuakse

tänapäeva nõuetele vastav

hoidla, mis suurendab

ohutust ja seeläbi ka

turvalisust. Samuti on

võimalik Paldiski

tuumaobjekti

dekomissioneerimise KMH

raames hinnata erinevaid

tehnoloogilisi lahendusi ning

tagada objekti ohutu

dekomissioneerimine.

+ Otsene mõju meetmel puudub.

Küll aga võivad kaasneda

mõjud varale

lõppladustuspaiga asukohas.

Täpsemad mõjud sõltuvad

konkreetsest asukohast.

Samuti avaldab teatud mõju

ümbritsevate kinnistute

väärtusele Paldiski

tuumaobjekti ohutustamine.

? Otsene mõju meetmel

puudub. Küll aga on meede

vajalik lõppladustuspaiga

rajamiseks. Tänapäeva

nõuetele vastava

ladustuspaiga rajamisega

soodustatakse

radioaktiivsete jäätmete

ohutut käitlemist ning

luuakse võimalused

varasemast ajast pärit

tuumaobjekti

ohutustamisele.

+

7 Looduslikke

radionukliide

sisaldavate

radioaktiivse

materjali

(NORMide)

taaskasutamise ja

käitlemise

arendamine ja

ladustamise

regulatsiooni

loomine.

Regulatsiooni loomisega

aidatakse kaasa ühtlustatud

käitlemise ja ladustamise

reeglistiku juurutamisele.

Otsene soodne mõju kaasneb

eelkõige igapäevaselt

NORMi ja NORM-

jäätmetega kokku puutuvate

töötajate tervisele, läbi

võimalike ohtude

teadvustamise. Kaudsed

mõjud on seotud elanikele

kvaliteetse joogivee

tagamisega.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Kaasneb otsene soodne mõju

jäätmekäitluse parendamisel.

+

Strateegiline eesmärk 4: Tagatud on valmisolek avariikiiritus- ja kiirgushädaolukorra ennetamiseks.

43 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh

turvalisus) tagamisele

Mõju varale Jäätmetekke mõjud

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

8 Kiirgushäda-

olukordade

lahendamise

plaani (HOLP)

koostamine ja

plaanikohase

valmisoleku

tagamine.

Kuigi plaani koostamine ei

avalda otsest mõju inimese

tervisele, aitab see siiski

kaasa kiirgushädaolukorras

operatiivsele tegutsemisele.

Nimetatu võib osutuda

kriitilise tähtsusega teguriks

inimeste tervise vaatenurgast

lähtuvalt. Seega kaasneb

meetmega soodne mõju.

+ Plaani koostamine ja

plaanikohase valmisoleku

tagamine on oluline aspekt

inimeste turvalisuse

tagamisel. Soodne mõju.

+ Plaani koostamine ja

plaanikohase valmisoleku

tagamine aitab vähendada

võimalike kahjude ulatust ja

mastaapsust. Soodne mõju

varale.

+ Plaani koostamine ja

plaanikohase valmisoleku

tagamine aitab vähendada

hädaolukorraga kaasneda

võivate radioaktiivsete

jäätmete mittenõuetekohase

käitlemisega kaasnevaid

riske. Soodne mõju

+

Strateegiline eesmärk 5: Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte.

9 Looduslikest

kiirgusallikatest

tingitud ohtude

vähendamine

Meetme ellu viimine lähtub

inimeste tervise parendamise

soodustamisest. Seega on

tegemist otsese soodsa

mõjuga.

+ Kiirgusohutuse tõstmine on

vajalik nii inimeste heaolu

kui ka turvatunde

suurendamiseks. Soodne

mõju.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

Strateegiline eesmärk 6: Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

10 Meditsiinikiirituse

protseduuride

põhjendatuse

hindamiseks on

paika pandud

jätkusuutlik ja

ühtne korraldus.

Kaudne soodne mõju

inimese tervisele.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

44 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Meede/ KSH

valdkond

Mõju inimeste tervisele Mõju sotsiaalsete vajaduste (sh

turvalisus) tagamisele

Mõju varale Jäätmetekke mõjud

Nr Meede Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H Mõju kirjeldus H

11 Meditsiinikiirituse

kliinilisel

kasutamisel

toimib

kiirgusteadlikkuse

, heade

praktikavõtete

kasutamise ja

kiirgusohutuse

põhimõtete

järgimise

edendamine,

sellekohaste

juhend- ja

teabematerjalide

väljatöötamine

ning järelevalve.

Meede avaldab soodsat mõju

nii kiirgustöötajate kui

patsientide tervisele.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

12 Meditsiinikiirituse

protseduuride

kliinilise auditi

tegemiseks

vajaliku pädevuse

edendamine.

Kaudne soodne mõju

inimese tervisele.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

13 Meditsiini-

kiiritusest saadava

aastase

elanikudoosi

taseme hindamise

juurutamine.

Otsene soodne mõju inimese

tervisele.

+ Otsene mõju meetmel

puudub. Samas teadmine, et

meditsiinilistes

protseduurides saadavate

summaarsete kiirgusdooside

kohta on olemas terviklik

ülevaade ja reguleeritud on

aastased elanikudoosid,

suurendab inimeste heaolu.

+ Oluline mõju puudub. 0 Oluline mõju puudub. 0

45 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

5.1.1 Mõju looduskeskkonnale

Peatükk 5.1 alusel ei ole enamike KORAK meetmete puhul olulist ebasoodsat mõju

looduskeskkonnale (sh kaitsealade ja Natura 2000 alade kaitse eesmärkide täitmisele) ette näha.

Soodsa mõju ilmnemist on ette näha eelkõige radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

planeeringu ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise läbi viimisega. Samuti

Paldiski endise tuumaobjekti dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise teostamisega.

Keskkonnamõju hindamine aitab tuua välja võimalikud lühi- ja pikaajalised, otsesed ja kaudsed

jm mõjud, ohud ning neid leevendavad meetmed, mis on vajalikud keskkonnasäästlikult

lõppladustuspaiga rajamiseks või dekomissioneerimise läbi viimiseks.

Lõppladustuspaiga enda rajamine avaldab kaudset soodsat mõju kogu looduskeskkonnale, kuna

luuakse tänapäeva nõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht, võimaldades nii

tekkinud/tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid lokaliseerida. Ladustuspaiga rajamisega kaasnevad

lokaalsed mõjud sõltuvalt konkreetsest asukohast. Esialgsel hinnangul, võttes aluseks UAB

EKSORTUS (2015) töö, on soovituslik asukoht Paldiski. Lisaks Paldiskile tuuakse UAB

EKSORTUS (2015) töös võimalike asukohtadena välja veel Rutja ja Rebala. Soovitatud kolm

võimalikku asukohta: Paldiski, Rutja lennuväli ja Rebala ei jää ühegi kaitse- või hoiuala või

Natura 2000 ala lähedusse. Seega ei ole olulist mõju kaitse- või hoiualade ja Natura 2000 alade

kaitse eesmärkide täitmisele ette näha. Siiski on tegemist üldistatud hinnanguga ning täpsem

mõju selgitatakse välja edaspidise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.

5.1.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Kuna KORAK eesmärk on kiirgusohutuse tõstmine, kaasnevad meetmete elluviimisega

sotsiaal-majanduslikule keskkonnale üldjoontes soodsad mõjud. Valdkonniti avalduvad

peamised otsesed ja kaudsed mõjud inimeste tervisele ja sotsiaalsete vajaduste (sh turvalisuse)

suurendamisele. Mõjud on seejuures peamiselt pikaajalised. Oluline on siinkohal meid

ümbritsevate kiirgusallikate osas elanike ja kiirgustöötajate teadlikkuse tõstmine. Tähtis on, et

elanikkond saaks asjakohast ja adekvaatset infot, et vähendada nö asjatut ülereageerimist ja

hirmu, mis võib seoses kiirguse temaatikaga kaasneda. Kindlasti on põhjalik selgitustöö

tegemine vajalik nt lõppladustuspaiga kavandamisel.

Eestis on käivitatud riiklik kiirgusseire süsteem, mis annab olulist infot meid ümbritsevas

keskkonnas aset leidvate kiirgusjuhtumite kohta. Kuigi peatükis 1 toodu alusel, et ole viimastel

aastatel seire käigus olulist radioaktiivset saastet tuvastatud, on kindlasti oluline sarnases mahus

seirega jätkata ka edaspidi. Seireks vajalike mõõtevahendite ja kaitsevarustuse uuendamine on

ka üheks KORAK tegevuseks.

KORAK meetmena on kajastatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise läbi viimist. Siinkohal on oluline, et lisaks

Paldiski objektile tuleb lõpule viia ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

dekomissioneerimine. Samas on Tammiku jäätmehoidla dekomissioneerimine juba käimas

ning kajastub tegevusena ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas.

Kuigi Eestis ei ole tuumaelektrijaamu ega töötavaid tuumaseadmeid, jääb Eesti piirkonda, kus

võib osutuda vajalikuks kehtestada ajutised piirangud teatavate avamaal kasvatatavate

toiduainete, loomasööda ja avaveekogudest võetava joogivee tarbimisele. Peatükk 2.2.4 joonis

2.4 alusel ulatuvad naaberriikides paiknevate tuumaelektrijaamade 300 km tsoonid Eestisse.

46 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Seejuures kattuvad kolme tuumaelektrijaama 300 km tsoonid eelkõige Loode- ja Lääne-Eesti

piirkonnas. Kuigi avariid tuumaelektrijaamades on vähetõenäolised, tuleks KORAK meetme

Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku

tagamine rakendamiseks ühe tegevusena kaaluda ka ajutiste piirangute väljatöötamise ja

kehtestamise vajadust.

Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga, nt hambaröntgenseadmete

kasutamine kiirgustegevuslubasid tähtajatult. KORAK meetme Ioniseerivast kiirgusest

tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine

ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele raames tegevuste (sh juhendmaterjalid

jms) välja töötamisel on oluline arvestada ka väikese ohuga kiirgustegevustega.

5.2 Radooni riikliku tegevuskava elluviimisega kaasneva mõju analüüs

Eesti maismaal esineb kõrge radoonisisaldusega (üle 50 kBq/m3) pinnaseid. Seejuures on kõrge

radooniriski alade pinnaseõhu ja nendele aladele ehitatud majade siseõhu radoonisisalduse

vahel jälgitav hea positiivne korrelatsioon (Petersell & Täht-Kok, 2012) ehk üldjuhul on kõrge

ja väga kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus ka radooni kontsentratsioon

kõrge. Sama on tõdetud ka Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases

(Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017).

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO, 2009 alusel Saarik, 2016) andmetel on radoon

olulisuselt teine kopsuvähi põhjustaja. Seejuures on tõenäosus, et radoon suurendab kopsuvähki

haigestumise riski oluliselt suurem suitsetajatel. Hinnanguliselt võib Eestis radoon põhjustada

u 90 uut kopsuvähi juhtu aastas ja u 75 juhul neist on haigestujaks suitsetajad (Pahapill et all

(2003) alusel Saarik, 2016).

Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide

kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub kopsu rohkem tütarisotoope, põhjustades

täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. Radooni lagunemise tulemusel tekkivad tahked

radionukliidid, mis võivad jääda kopsudesse, samuti on ohuks radooni radioaktiivse lagunemise

käigus vabanevad suure energiaga alfa-osakesed. Sellised osakesed oma lagunemise käigus

eraldavad kiirgusosakesi või energiat, viimased omakorda võivad ionisatsiooniprotsesside

tulemusena põhjustada kopsuvähki. Tõve avaldumiseni võib kuluda aastaid ning otseseid

kiireid sümptome nagu hingeldus, köha, peavalu või palavik, radoon ei tekita. Radoonist

põhjustatud kopsuvähi esinemine on tõenäosuslik. Seega kaugeltki mitte igaühel, kes on sisse

hinganud suure radoonisisaldusega õhku, ei arene kopsuvähk. Samas, mida rohkem on

kokkupuudet radooniga, seda suurem on tõenäosus kopsuvähki haigestumiseks. Ehk siis

pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki

haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest,

kui pika aja jooksul selles hoones viibiti ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte.

(https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/radooni-seos-v%C3%A4higa, 14.11.2017)

Eelnevaid asjaolusid arvestades on just inimese tervisest lähtuvalt vajalik vähendada radooniga

kokku puutumise võimalusi, mille tarbeks koostatakse ka Radooni riiklik tegevuskava.

Tegevuskavas keskendutakse põhimahus kõrgendatud radooniriskiga alade määratlemisele,

ühtse mõõtmismetoodika juurutamisele, radoonisisalduse viitetasemete määratlemisele,

47 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

hoonete radoonisisalduse vähendamisele, radoonile põhjavees ja ehitusmaterjalides,

terviseriskide vähendamisele ja teavitustöö tegemisele.

Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille

kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab

märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti vastava riikliku viitetaseme. Vastavalt EL

direktiivi 2013/59/Euratom nõuetele, peab liikmesriik tagama, et kõrgendatud

radooniriskialadel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad keldrikorrustel või esimestel korrustel,

kui keldrikorrus puudub, on kohustus nõuda radoonisisalduse mõõtmist. Viitetaseme 300

Bq/m3 ületamisel peab tööandja analüüsima vajadust radoonikaitsemeetmete kasutusele

võtmiseks. Kõrgendatud radooniriskiga alade määratlemisel pärineb oluline alusinfo

varasematel aastatel teostatud pinnase ja hoonete ruumiõhu radoonisisalduste mõõtmise

tulemustel. Info alusel konstrueeriti haldusüksuste radooniriski kaart, kus Eesti territoorium on

jagatud tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga

ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused (joonis 5.1). Kaart annab ligikaudse ülevaate,

kui suures ulatuses Eesti haldusterritooriumil esineb kõrgendatud radoonirisk (kaardil

tähistatud kui alad, kus „mõõtmine vajalik“). Samuti selgub kaardilt, et suure osa Eesti kohta ei

ole endiselt piisavalt andmeid radooniriski määratlemiseks. Seega on radooni riiklikus

tegevuskavas ühe tegevusena määratletud ka täiendavad radoonisisalduse mõõtmised ja

analüüsid neis piirkondades, kus info on puudulik.

Joonis 5.1. Radooniriski kaart haldusüksuste kaupa. Kaart annab ülevaate 2018. a seisuga teada

olevate andmete alusel, millistes haldusüksustes on pinnase radoonisisaldus kõrge ning

vajalikud on hoonete siseruumide õhus sisalduva radoonitaseme mõõtmised.

EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuete ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusloomesse võeti

30.07.2018 vastu keskkonnaministri määrus nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

48 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel.

2018. aastani oli Eesti õigusruumis ruumide siseõhu radoonisisaldus normeeritud vaid koolide

ja koolieelsete lasteasutuste puhul (alus: Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84

Tervisekaitsenõuded koolidele ja Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131

Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,

sisekliimale ja korrashoiule), kus aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200

Bq/m³. EL nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom annab suunise, et aasta keskmine

radoonisisaldus ruumide siseõhus ei tohi olla suurem kui 300 Bq/m³. Petersell (2008) alusel on

radooni sisaldus elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas ja see ei peaks ületama 150-200

Bq/m3, WHO hinnangul (ptk 2.2.1) võiks radoonisisaldus elu- ja olmeruumide õhus jääda alla

100 Bq/m³ piiri.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on töös määrus Hoone sisekliimale esitatavad

nõuded, milles kavatsetakse muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset.

Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtestati 28.02.2019 määrus nr 19 Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, milles sätestatakse, et hoone ruumiõhu

radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole

sätestatud teisiti.

5.2.1 Mõju looduskeskkonnale

Radooni puhul on tegemist loodusliku gaasiga, mis esineb pinnases ja sõltuvalt pinnakattest

väljub vähemal või rohkemal määral ümbritsevasse õhku. Seejuures on tegemist loodusliku

protsessiga. Radooni riikliku tegevuskavaga nähakse ette tegevusi inimeste tervise kaitseks.

Seejuures ei kaasne tegevuste rakendumisel looduskeskkonnale olulist mõju. Võimalikud

lühiaegsed mõjud on seotud pinnase radoonisisalduse määramisega (nt aukude tegemine vms),

kuid vastad mõjud on lokaalsed ja ebaolulised.

5.2.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Radooni riiklik tegevuskava lähtub inimeste tervise ja heaolu parendamise vajadusest. Seega

kaasneb valdavas mahus pikaajaline soodne mõju nii elanike tervisele kui sotsiaalsele

keskkonnale tervikuna. Soodsaks saab pidada tegevuskavas radooni temaatikale terviklikku

lähenemist, mis algab ühtse mõõtemetoodika välja töötamisest ja radooniriski piirkondade

määratlemisest ning lõpeb vastavate radooniohu vähendamiseks vajalike meetmete

kavandamise ja avalikkuse teavitamisega. Siinkohal on oluline, et tervise aspektist lähtuvalt

keskendutakse tegevuskavas ka radooni ja suitsetamise koosmõju (suurem risk kopsuvähiks)

vähendamiseks vajalike ennetusmeetmete väljatöötamisele (nt suitsetamise kahjulikkuse

kampaaniad jms).

Ebasoodsa mõjuna majanduskeskkonnale võib välja tuua kõrgendatud radooniriskialadel

paiknevatel töökohtadel, mis asuvad keldrikorrustel või esimestel korrustel, kui keldrikorrus

puudub, ruumi siseõhu radoonisisalduse mõõtmise kohustust. Kuigi nimetatu lähtub otseselt

direktiivist, puudutab vastav kohustus valdavat osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest (valdav osa

töökohti paikneb kõrgendatud radooniriskiga aladel; joonis 5.1). Seega on tõenäoline, et

mõõtmiste tulemuste alusel peab rakendama ka radoonisisalduse vähendamise meetmeid, mis

49 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

on täiendav kulu. Samas on ka antud juhul prioriteet ikkagi töötajate terviseriskide

maandamine.

Vastavate mõõtmiste teostamise ja radoonisisalduse vähendamise meetmete efektiivseks

rakendumiseks on vajalik järelevalve. Seejuures on oluline määratleda vastav(ad) järelevalvet

teostatav(ad) asutus(ed) ning töötada välja järelevalve protseduuride reeglistik. Järelevalve

temaatikat on käsitletud keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28.

5.3 Ajakohastatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava

elluviimisega kaasneva mõju analüüs

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava kinnitati keskkonnaministri

21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1.11.2016.

a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest (nt lisandunud on NORM-jääkide mõiste) tulenevalt

ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti on tegevuskavas

uuendatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat infot.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava näol on tegemist põhjaliku

dokumendiga, mis annab ülevaate radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitikast,

olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsete jäätmete kogustest, käitlemise

võimaluste tehnilistest lahendustest, täideviijate kohustustest, rahalistest vahenditest jms.

Arvestades dokumendi põhjalikkust ja asjaolu, et tegevuskava koostamisele eelnes pikk

uuringute ja analüüside periood, siis peab käesoleva KSH koostaja tegevuskavas välja pakutut

üldises plaanis asjakohaseks ka tänasel hetkel.

Üldiselt saab tõdeda, et Eesti radioaktiivsete jäätmete vood on väikesed ning sobivate

käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Tekkinud jäätmete mahu vähendamiseks Eestil palju

valikuid ei ole, sest kõik olemasolevad tehnoloogiad on väga kulukad, võimsa käitlemismahuga

ning tõenäoliselt on investeering jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse oluliselt suurem kui

näiteks jäätmete ladustamiseks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine.

Üheks olulisemaks täienduseks tegevuskavas on kavandatava lõppladustuspaigaga seonduva

info uuendamine. Käesolevaks hetkeks on Vabariigi Valitsuse tasandil võetud vastu otsus

lõppladustuspaiga rajamiseks Eestisse (vt ptk 2.2.3). Rajamiseks on vajalik algatada planeering

koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, mis on ühtlasi ka KORAK üks meetmetest (vt

ptk 1.1). Seejuures tuleb planeeringu raames teostada vähemalt geodeetilised,

ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud. Nimetatud uuringute tulemused on oluline

sisendinfo keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel.

Teine oluline muudatus puudutab NORM-jäätmeid ja nende käitlemist. Kiirgusseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (20.10.2017) märgitakse, et joogivee puhastusjaamade

filtermaterjalide käitlemine on olnud selle vajaduse ilmnemisest siiani üsna problemaatiline

alternatiivide puudumise tõttu. Seetõttu on riik paralleelselt veekäitlejatega asunud otsima

võimalusi niisuguse materjali käitlemiseks, sealhulgas ka taaskasutamiseks. Tegeletakse

võimaluse loomisega ladustada vähemalt osa niisuguseid jäätmeid tavajäätmete prügilas,

samuti on uuritud, kuidas töödelda filtermaterjale nii, et neid ei tuleks erikäidelda. Esimesed

uuringu tulemused materjalidesse kogunenud radionukliidide eemaldamiseks on positiivsed (vt

ka ptk 2.2.3) ning need meetmed ei ole väga kulukad. Seega üks olulisemaid tegevusi

50 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

järgnevatel aastatel saab olema tehniliste võimaluste leidmine nii NORM-i ärahoidmiseks kui

ka tekkinud NORM-jäätmete likvideerimiseks.

Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (20.10.2017) tõdetakse veel, et NORM-

jäätmed tekivad ka haruldaste muldmetallide tootmisel. Kuna need materjalid sisaldavad

üldiselt pika poolestusajaga radionukliide ning tegemist on suurte kogustega, siis tuleb olulist

tähelepanu pöörata eelkõige võimalusele neid materjale taaskasutada või siis töödelda.

Maailmas levinud praktika viitab tendentsile, et enne NORM-jäätmete lõppladustamisele

suunamist otsitakse muid võimalusi selle materjali kasutamiseks. Ehk enne selliste materjalide

käsitlemist NORM-jäätmetena, tuleks neile esmalt leida võimalusel kasutust ressursina.

5.3.1 Mõju looduskeskkonnale

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas seatud tegevustega kaasnevad

peamiselt kaudsed soodsad mõjud, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete käitlemise

efektiivsemaks muutmise ja asjaosaliste teadlikkuse tõstmisega. Samuti võib soodsaks pidada

seire teostamist (nt joogivee filtermaterjalide radioaktiivsuse seire, ehitusmaterjalide

radioaktiivsuse seire, Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire), mis aitab avastada ja

ennetada võimaliku keskkonnasaaste avaldumise riske. Otsesed mõjud on seotud peamiselt

lõppladustuspaiga rajamisega. Seejuures võivad tegevusega avalduda nii soodsad kui

ebasoodsad mõjud looduskeskkonnale. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et lõppladustuspaiga

rajamiseks on kavandatud planeeringu koostamine, mille käigus hinnatakse ka

keskkonnamõjusid. Eelnevaid asjaolusid arvestades kaasnevad eelkõige pikaajalises skaalas

tegevuskavas kavandatud tegevustega soodsad mõjud looduskeskkonnale.

5.3.2 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Arvestades, et tegevuskava lähtub kiirgusohutuse suurendamise põhimõttest, siis võib ka

sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh inimeste tervisele) avalduvaid mõjusid, eelkõige

pikaajalises skaalas pidada soodsateks. Ebasoodsad mõjud on seotud eelkõige kulude kasvuga,

mis kaasnevad erinevate tegevuste ellu viimisel. Seejuures võivad kuludeks olla nii ühekordsed

(nt lõppladustuspaiga rajamine) kui ka perioodilised (nt radioaktiivsete jäätmete kogumise

kampaaniad jms) kulud. Samas on tegevuskavas iga suurema kuluga tegevuse kohta antud

maksumuse hinnang ning püütud leida optimaalne tasakaal efektiivsuse ja maksumuse vahel.

Viimane on mh oluline NORM-i ärahoidmise ja tekkinud NORM-jäätmete likvideerimise

lahenduste leidmisel.

5.4 Kumulatiivsed mõjud

Looduskeskkonnale avalduvad eelkõige kaudsed kumuleeruvad mõjud, mis lähtuvad KORAK

ja selle tegevuskavades seatud inimeste teadlikkuse tõstmist käsitlevate meetmete

rakendumisest. Seejuures on tegemist soodsa pikaajalise mõjuga, kuna teadlikkuse kasvuga

väheneb eelduslikult kiirgusohtu põhjustavate kiirgusallikate looduskeskkonda sattumise

võimalikkuse risk. Soodsaks saab pidada ka tänapäeva nõuetele vastava lõppladustuspaiga

rajamist, mis loob võimaluse koondada ühte kohta ehk lokaliseerida nii varasemast ajast pärit

radioaktiivsed jäätmed (Paldiski endine tuumaobjekt) kui ka tulevikus tekkida võivad

radioaktiivsed jäätmed. Lõppladustuspaiga konkreetse asukohaga seotud kumulatiivsed mõjud

selgitatakse välja planeeringu ja selle KSH käigus.

51 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Sotsiaal-majanduslikus keskkonnas avaldavad valdav osa KORAK ja selle tegevuskavades

seatud meetmetest ja tegevustest otsest soodsat mõju inimeste tervisele ja ohutuse

suurendamisele. Siinkohal on oluline nii inimtekkeline (nt meditsiinikiiritus) kui ka looduslik

kiirgus (radoon). Kuna erinevate kiirgusallikatega tööd tuleb ette mitmetel tegevusaladel, siis

on töötajate tervisest lähtuvalt teadlikkuse tõstmine väga oluline meede. Seejuures on tähtis

kiirgusvaldkondade põhine lähenemine, millele KORAK ka tähelepanu juhib.

KORAK ja selle tegevuskavade meetmete ja tegevuste ellu viimine eeldab rahaliste ressursside

olemasolu. Samas sõltub kulukus konkreetsest meetmest/tegevusest ja võib olla nii ühekordne

kui pidev. Meetmete ja tegevuste rakendamisel on oluline, et leitaks optimaalne tasakaal

meetmest saadava tulemi ja maksumuse vahel.

5.5 Piiriülene mõju

Eesti on ühinenud nii Tuumaohutuse kui ka Tuumaavariist operatiivse teatamise

konventsiooniga ja hindab ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab hoiatus- ja

reageerimisvõimekust vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA)

ohutusstandarditele. Keskkonnaamet on ametlik infopunkt nii Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri kui ka Euroopa Komisjoni andmebaasides. Eesti osaleb ka

Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) raames toimiva kiirgusinfo vahetamise programmis.

Eelneva osas ei näe KORAK ette muudatusi (meetmeid, tegevusi), mis võiks avaldada piiriülest

mõju.

KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava reguleerivad kiirgusohutuse temaatikat Eest Vabariigi territooriumil. Arengukavas

nähakse ette radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha rajamise vajadust ja selleks

ettevalmistavad tööd lisatakse tegevuskavasse. Lõppladustuspaik on ette nähtud Eesti siseste

radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. Lõppladustuskoha rajamisega võib sõltuvalt selle

asukohast kaasneda piiriülene mõju. Täpsemalt hinnatakse piiriülese mõju esinemise

võimalikkust protsessi järgnevas etapis planeeringu KSH käigus.

Arvestades eelnevat võib lõppladestuskohaga kaasneda piiriülene mõju, seega tuleb käesolevat

KSH-d käsitleda piiriülesena ehk tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju. Piiriülese mõju

kaasnemise võimalikkusega seoses teavitab Keskkonnaministeerium KSH protsessist

Läänemere piirkonna riikide vastavaid ametiasutusi (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola,

Leedu, Läti ja Venemaa). Teavitamine toimub samal ajal KSH aruande avalikustamisega ning

teavitamise käigus esitatakse KSH aruande eelnõu kokkuvõte eelnimetatud välisriikide

vastavatele ametiasutustele arvamuste saamiseks. Käesolev peatükk täieneb lähtuvalt

saabuvatest arvamustest.

52 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

6. SEIRE JA JÄRELHINDAMISE KIRJELDUS

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis

hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Kõrgemate

strateegiliste dokumentide korral on tinglikult võimalik seirata ka püstitatud eesmärkide

täitmist. KSH objekti iseloomu arvestades saab käesoleval juhul rääkida kahest seirest:

keskkonnaseire ja arengudokumentide tulemuslikkuse seire.

Kiirgusalast keskkonnaseiret teostatakse Eestis regulaarselt riikliku kiirgusseire raames.

Seejuures seiratakse Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire käigus radioaktiivsuse tasemeid

järgmistes keskkonnakomponentides:

✓ atmosfäär;

✓ pinnavesi;

✓ joogivesi;

✓ piim;

✓ toit;

✓ kiirgustegevuskohtade lähialad;

✓ merekeskkond;

✓ pinnas.

Kuigi viimaste aastate kiirgusseire tulemused ei ole näidanud olulist kiirgussaaste esinemist (vt

ptk 2), on oluline riikliku kiirgusseirega jätkata ka järgnevatel aastatel. Seire korraldajaks on

Keskkonnaamet.

Arengudokumentide tulemuslikkuse seiret tehakse vastavates rakendusplaanides esitatud

tegevuste täitmise kaudu. Iga tegevuse täitmist iseloomustab konkreetne mõõdik koos

planeeritud sihttaseme ja täitmise tähtajaga. Vähemalt enne järgmise perioodi rakendusplaani

koostamist tuleb kõigi tegevuste täitmist hinnata. Rakendusplaani tegevuste täitmise kohta

koostatakse vahearuanded iga kahe aasta tagant. Seire korraldajaks on Keskkonnaministeerium.

53 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

7. ÜLEVAADE KSH PROTSESSIST JA ESINENUD RASKUSTEST

Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku

arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise (lisa 1).

KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riikliku tegevuskava koostamise (või ajakohastamise) algataja, koostamise korraldaja, koostaja

ja kinnitaja on Keskkonnaministeerium. KSH läbiviijaks on OÜ Alkranel.

KSH programmi eelnõu sisu osas küsis Keskkonnaministeerium 18.05.2017 kirjaga nr 7-

12/17/3592 seisukohta Sotsiaalministeeriumilt, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt,

Keskkonnaametilt, AS-lt A.L.A.R.A, Terviseametilt, Maksu- ja Tolliametilt, Politsei- ja

Piirivalveametilt, Päästeametilt, Keskkonnainspektsioonilt ja Keskkonnaagentuurilt.

Tagasiside laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt,

Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, AS-lt A.L.A.R.A, Päästeametilt,

Keskkonnainspektsioonilt ja Keskkonnaagentuurilt. Märkused esitasid Rahandusministeerium,

A.L.A.R.A ja Keskkonnaagentuur.

KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017 ja avalik arutelu

15.08.2017 algusega kell 15.00 Keskkonnaministeeriumis. Keskkonnaministeerium teavitas

KORAK KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded (04.07.2017), ajalehes Postimees (10.07.2017),

Keskkonnaministeeriumi kodulehel ning 05.07.2017 kirjaga nr 7-12/17/4832

Sotsiaalministeeriumit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, Siseministeeriumit,

Terviseametit, Rahandusministeeriumit, Keskkonnaametit, AS-i A.L.A.R.A., Maksu- ja

Tolliametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni,

Keskkonnaagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumit, Kultuuriministeeriumit,

Maaeluministeeriumit, Linnade Liitu, Maaomavalitsuse Liitu, Paldiski Linnavalitsust, Saue

Linnavalitsust, Saku Linnavalitsust, Sillamäe Linnavalitsust, Veterinaar- ja Toiduametit,

Tööinspektsiooni, AS-i Ökosil, OÜ-d Eesti Geoloogiakeskust ning Eesti Keskkonnaühenduste

Koda. Programmi avalikustamise eelsel ja avalikustamise perioodil saabunud seisukohad ja

nendega arvestamine on esitatud lisas 2.

KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 30.09.2017 kirjaga nr

7-12/17/3592-10 (lisa 2).

Olulisi raskusi KSH koostamise käigus ei esinenud. Tekkinud küsimused arutati läbi ja leiti

lahendused KSH töögrupi siseselt või koostöös KORAK töörühmaga.

54 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

8. KSH TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektideks olid:

✓ Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK);

✓ Radooni riiklik tegevuskava;

✓ Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava.

Seejuures esitatakse Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava KORAK lisadena. Vastavate arengudokumentide eesmärkidest annavad ülevaate

KSH aruande peatükid 1.1-1.3.

KORAK 2008-2017 kehtimise perioodil teostati mitmeid uuringuid, analüüse ja seireid, mida

on kajastatud nii KORAK 2018-2027 seletuskirjas kui ka käesolevas KSH aruandes (ptk 2).

Vastavad tulemused on oluliseks sisendiks KORAK 2018-2027 koostamisel. Lisaks teostati

KORAK töörühma poolt varasema perioodi KORAK meetmete ja tegevuste ellu viimise

analüüs, mida arvestati nö jätku KORAK koostamisel. KORAK koostamise töörühm koosneb

omaala spetsialistidest, kellel on pikaajaline tegevuskogemus kiirguse, kiirgusohutuse või

nendega seonduvates valdkondades. KORAK töörühma tegevuse tulemusena kaardistati

konkreetsete tegevusalade hetkeseis ja vajadused, mille alusel omakorda sõnastati KORAK

strateegilised eesmärgid ja vastavad meetmed. Seejuures kaaluti võimalusel konkreetsete

tegevusalade siseselt erinevaid alternatiivseid võimalusi (nt radioaktiivsete jäätmete käitlemise

võimalused (esitatud Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas), radooni

mõõtmise meetodid (esitatud Radooni riiklikus tegevuskavas) jms). Eelnevaid asjaolusid

arvestades on parimaks arengustsenaariumiks uue perioodi KORAK 2018-2027 ellu viimine

ning täiendavate arengustsenaariumite või alternatiivsete lahenduste välja töötamine ei ole KSH

koostaja hinnangul vajalik. Samuti ei ole otstarbekas käsitleda eraldi arengustsenaariumina

null-alternatiivi ehk olukorda, kui KORAK ja selle tegevuskavasid ellu ei viida. Tegemist ei

oleks reaalse arengustsenaariumiga, kuna KORAK 2018-2027 ja sellega seotud tegevuskavade

koostamise kohustus on sätestatud eelneva perioodi KORAK ja kiirgusseaduses.

KSH ulatus hõlmas KORAK eesmärkide ja meetmete (tegevuste) ning selle lisadena

esitatavates Radooni riiklikus tegevuskavas ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus

tegevuskavas (edaspidi nimetatud ka kui tegevuskavade) seatud tegevuste keskkonnamõju

strateegilist hindamist. Kuna KSH koostati strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnati

KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH koostamisel kasutati kaht peamist

metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs (seosed teiste strateegiliste dokumentidega) ja

välismõjude analüüs (valdkondlik mõju hindamine). Seejuures teostati välismõjude analüüs nii

loodus- kui ka sotsiaal-majandusliku keskkonna ja nende alamvaldkondade lõikes (vt ptk 3 ja

5).

Seire temaatikat on kirjeldatud KSH aruande peatükis 6 ning KSH protsessi ja avalikkuse

kaasamist peatükis 7.

Mõjutatava keskkonna ülevaates (ptk 2) kirjeldati kiirguse seisukohast olulisi loodus- ja

sotsiaal-majandusliku keskkonna teemavaldkondi. Seejuures toodi välja viimastel aastatel

teostatud riikliku kiirgusseire ja erinevate uuringute, analüüside ning auditite tulemused.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et viimaste aastate riiklik kiirgusseire ei tuvastanud olulist

kiirgussaaste esinemist seiratavates parameetrites.

55 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

Kiirgusohutuse hetkeolukorda arvestades on olulisemad või senisest enam tähelepanu väärivad

teemad (ptk 2 alusel):

✓ kõrge ja väga kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhu radooni

kontsentratsioon;

✓ joogiveena tarbitava Kambrium – Vendi (sh Gdovi ja Voronka) põhjaveekogumi

looduslikku päritolu raadiumi isotoopide kõrge kontsentratsioon;

✓ radioaktiivsete jäätmete (sh NORM-jäätmed) käitlemine ja lõppladustuskoha vajadus;

✓ inimeste (elanikud, kiirgusallikatega töötajad, järelevalve jt) kiirgusohutuse alase

teadlikkuse tõstmise vajadus;

✓ kiirgushädaolukordade võimaliku esinemisega arvestamise vajadus;

✓ kiirgusohutusalase tegevuse optimeerimise (nt õigusloome, järelevalve jms) vajadus.

8.1 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud

KSH käigus teostatud vastavusanalüüs tuvastas, et KORAK ja selle tegevuskavade meetmed

ei ole vastuolus piirkondlikes ja Euroopa Liidu dokumentides püstitatud eesmärkidega. Samuti

ei leitud vastuolu Eesti riiklikes dokumentides püstitatud eesmärkidega.

Välismõjude analüüsi tulemuste alusel saab tõdeda, et KSH objektideks olevate

arengudokumentide ellu viimisel kaasnevad eelkõige pikaajalised otsesed ja kaudsed soodsad

(positiivsed) mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Eeltoodud mõjud

tulenevad arengudokumentide peamisest eesmärgist – kiirgusohutuse suurendamine ja

vastavate meetmete rakendamisest. Soodsa mõju ilmnemist on ette näha ka radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga planeeringu ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbi viimisega. Lõppladustuspaiga enda rajamine avaldab tervikuna soodsat mõju kogu

keskkonnale, kuna luuakse tänapäeva nõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete ladustuskoht,

võimaldades nii tekkinud/tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid lokaliseerida ja ohutustada.

Ladustuspaiga rajamisega (sh lühiajalised ehitusaegsed mõjud; pikaajalised käitamise mõjud)

kaasnevad lokaalsed mõjud sõltuvalt konkreetsest asukohast ning on võimalik detailsemalt

tuvastada alles järgmistes etappides ehk planeeringu KSH käigus.

Kuna KSH käigus ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju ilmnemist, ei esitata käesolevas töös ka

traditsioonilisi leevendavaid meetmeid. Küll aga tuuakse alljärgnevalt välja olulisemad

järeldused ja KSH koostaja poolsed ettepanekud (allajoonitult), mis aitavad soodsaid mõjusid

suurendada:

1. KORAK:

✓ Eestis on käivitatud riiklik kiirgusseire süsteem, mis annab olulist infot meid

ümbritsevas keskkonnas aset leidvate kiirgusjuhtumite kohta. Kuigi peatükis 1 toodu

alusel ei ole viimastel aastatel seire käigus olulist radioaktiivset saastet tuvastatud, on

kindlasti oluline sarnases mahus seirega jätkata ka edaspidi. Seireks vajalike

mõõtevahendite ja kaitsevarustuse uuendamine on ka üheks KORAK tegevuseks;

✓ KORAK meetmena on kajastatud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamise läbi viimist. Siinkohal on oluline, et

lisaks Paldiski objektile tuleb lõpule viia ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

dekomissioneerimine. Samas on Tammiku jäätmehoidla dekomissioneerimine juba

käimas ning kajastub tegevusena ka Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus

tegevuskavas;

56 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

✓ Kuigi Eestis ei ole tuumaelektrijaamu ega töötavaid tuumaseadmeid, jääb Eesti

piirkonda, kus võib osutuda vajalikuks kehtestada ajutised piirangud teatavate avamaal

kasvatatavate toiduainete, loomasööda ja avaveekogudest võetava joogivee tarbimisele.

Peatükk 2.2.4 joonis 2.4 alusel ulatuvad naaberriikides paiknevate tuumaelektrijaamade

300 km tsoonid Eestisse. Seejuures kattuvad kolme tuumaelektrijaama 300 km tsoonid

eelkõige Loode- ja Lääne-Eesti piirkonnas. Kuigi avariid tuumaelektrijaamades on

vähetõenäolised, tuleks KORAK meetme Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani

(HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine rakendamiseks ühe

tegevusena kaaluda ka ajutiste piirangute väljatöötamise ja kehtestamise vajadust;

✓ Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga, nt hambaröntgenseadmete

kasutamine kiirgustegevuslubasid tähtajatult. KORAK meetme Ioniseerivast kiirgusest

tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide

koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele raames tegevuste

(sh juhendmaterjalid jms) välja töötamisel on oluline arvestada ka väikese ohuga

kiirgustegevustega.

2. Radooni riiklik tegevuskava:

✓ Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom

nõudest, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta

keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti vastava riikliku

viitetaseme. Vastavalt EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuetele, peab liikmesriik

tagama, et kõrgendatud radooniriskialadel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad

keldrikorrustel või esimestel korrustel, kui keldrikorrus puudub, on kohustus nõuda

radoonisisalduse mõõtmist. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamisel peab tööandja

analüüsima vajadust radoonikaitsemeetmete kasutusele võtmiseks. Kõrgendatud

radooniriskiga alade määratlemisel pärineb oluline alusinfo varasematel aastatel

teostatud pinnase ja hoonete ruumiõhu radoonisisalduste mõõtmise tulemustel. Info

alusel konstrueeriti haldusüksuste radooniriski kaart, kus Eesti territoorium on jagatud

tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga

ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused (joonis 5.1, ptk 5.2). Kaart annab

ligikaudse ülevaate, kui suures ulatuses Eesti haldusterritooriumil esineb kõrgendatud

radoonirisk (kaardil tähistatud kui alad, kus „mõõtmine vajalik“). Samuti selgub

kaardilt, et suure osa Eesti kohta ei ole endiselt piisavalt andmeid radooniriski

määratlemiseks. Seega on radooni riiklikus tegevuskavas ühe tegevusena määratletud

ka täiendavad radoonisisalduse mõõtmised ja analüüsid neis piirkondades, kus info on

puudulik;

✓ 2018. aastani oli Eesti õigusruumis ruumide siseõhu radoonisisaldus normeeritud vaid

koolide ja koolieelsete lasteasutuste puhul, kus aasta keskmine radoonisisaldus peab

olema väiksem kui 200 Bq/m³. EL nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom annab suunise,

et aasta keskmine radoonisisaldus ruumide siseõhus ei tohi olla suurem kui 300 Bq/m³.

Petersell (2008) alusel on radooni sisaldus elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas ja

see ei peaks ületama 150-200 Bq/m3. WHO hinnangul (ptk 2.2.1) võiks radoonisisaldus

elu- ja olmeruumide õhus jääda alla 100 Bq/m³ piiri. Teadaolevalt on Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumis töös määrus Hoone sisekliimale esitatavad nõuded,

milles kavatsetakse muuhulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset.

Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtestati 28.02.2019 määrus nr 19 Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, milles sätestatakse, et hoone ruumiõhu

57 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei

ole sätestatud teisiti;

✓ Radooni mõõtmiste teostamise ja radoonisisalduse vähendamise meetmete efektiivseks

rakendumiseks on vajalik järelevalve. Seejuures on oluline määratleda vastav(ad)

järelevalvet teostatav(ad) asutus(ed) ning töötada välja järelevalve protseduuride

reeglistik. Järelevalve temaatikat on käsitletud keskkonnaministri 30.07.2018 määruses

nr 28.

3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava:

✓ Üheks olulisemaks täienduseks tegevuskavas on kavandatava lõppladustuspaigaga

seonduva info uuendamine. Käesolevaks hetkeks on Vabariigi Valitsuse tasandil võetud

vastu otsus lõppladustuspaiga rajamiseks Eestisse. Rajamiseks on vajalik algatada

planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, mis on ühtlasi ka KORAK

üks meetmetest. Seejuures tuleb planeeringu raames teostada vähemalt geodeetilised,

ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud. Nimetatud uuringute tulemused on

oluline sisendinfo keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel.

4. Piiriülene mõju. Eesti on ühinenud nii Tuumaohutuse kui ka Tuumaavariist operatiivse

teatamise konventsiooniga ja hindab ülepiirilise levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab

hoiatus- ja reageerimisvõimekust vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri

(IAEA) ohutusstandarditele. Keskkonnaamet on ametlik infopunkt nii Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri kui ka Euroopa Komisjoni andmebaasides. Eesti osaleb ka

Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) raames toimiva kiirgusinfo vahetamise programmis.

Eelneva osas ei näe KORAK ette muudatusi (meetmeid, tegevusi), mis võiks avaldada

piiriülest mõju.

KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava reguleerivad kiirgusohutuse temaatikat Eest Vabariigi territooriumil.

Arengukavas nähakse ette radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha rajamise vajadust ja

selleks ettevalmistavad tööd lisatakse tegevuskavasse. Lõppladustuspaik on ette nähtud

Eesti siseste radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. Lõppladustuskoha rajamisega võib

sõltuvalt selle asukohast kaasneda piiriülene mõju. Täpsemalt hinnatakse piiriülese mõju

esinemise võimalikkust protsessi järgnevas etapis – planeeringu KSH käigus.

Arvestades eelnevat võib lõppladestuskohaga kaasneda piiriülene mõju, seega tuleb

käesolevat KSH-d käsitleda piiriülesena ehk tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju.

Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitab Keskkonnaministeerium KSH

protsessist Läänemere piirkonna riikide vastavaid ametiasutusi (Soome, Rootsi, Taani,

Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa). Teavitamine toimub samal ajal KSH aruande

avalikustamisega ning teavitamise käigus esitatakse KSH aruande eelnõu kokkuvõte

eelnimetatud välisriikide vastavatele ametiasutustele arvamuste saamiseks. Käesolev

peatükk täieneb lähtuvalt saabuvatest arvamustest.

58 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

KASUTATUD KIRJANDUS

✓ Ait, M., 2016. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisjärgne olukord

seireandmete (2009 – 2015) põhjal. Lõputöö. Tallinna Tehnikakõrgkool;

✓ UAB EKSORTUS, 2015. Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise

eeluuringud. Lõpparuanne;

✓ IAEA, 2016. Report of the Integrated Regulatory Review Service (IRRS) Mission to

Estonia;

✓ IAEA, 2006. Kiirgus, inimesed ja keskkond;

✓ KantarEmor, 2017. Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse

indeksuuring 2017;

✓ Karik, H., 2007. Kiirgus – ohtlik sõber. Loodusesõber 5/2007;

✓ Kiirguskeskus, 2008. Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus

piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad;

✓ Keskkonnaagentuur, 2017. Keskkonnaseire. Eesti keskkonnaseire 2011–2015;

✓ Keskkonnaamet, 2018. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2017. a tulemused;

✓ Keskkonnaamet, 2017. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2016. a tulemused;

✓ Keskkonnaamet, 2016. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2015. a tulemused;

✓ Keskkonnaamet, 2015. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2014. a tulemused;

✓ Keskkonnaamet, 2014. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2013. a tulemused;

✓ Keskkonnaamet, 2013. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2012. a tulemused;

✓ Keskkonnaamet, 2012. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire 2011. a tulemused;

✓ Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017. Eesti pinnase radooniriski

ja looduskiirguse atlas;

✓ Keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja

nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite

seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende

saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees,

taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside

määramise kord (RT I, 12.07.2016, 2);

✓ Kuulmann, M., 2016. Kiirgusallikad ja nende kasutamine. Kiirgusseminari

(24.11.2016) ettekanne;

✓ Müürsepp, E., 2016. Ülevaade kiirgusvaldkonna arengutest. Kiirgusseminari

(24.11.2016) ettekanne;

✓ Petersell, V., 2008. Radoon Eestimaa pinnases. 1. radooniseminar Tallinnas;

✓ Petersell, V. & Täht-Kok, K., 2012. Eesti looduslikud radooni allikad ja nendest

pinnaseõhus kujuneva radooni sisalduse selgitamine. 5. radooniseminar Tallinnas;

✓ Rand, U., 2016. Kiirgusjuhtumitest ja nendeks valmisolek. Kiirgusseminari

(24.11.2016) ettekanne;

✓ Rand, U., 2013. Kiirgushädaolukorrad ja omanikuta kiirgusallikad. Kiirgusseminari

(28.11.2013) ettekanne;

✓ Riigikontroll, 2018. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelaudit;

✓ Riigikontroll, 2015. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Kas riik on saanud

hakkama ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisega?;

✓ Runnel, R., 2016. Eestil on tuumaõnnetuse puhuks tegevusplaan olemas. ERR

Novaator, 31.05.2016;

59 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

aruande eelnõu. OÜ Alkranel

✓ Saarik, K., 2016. Radon emissions from the Estonian Quaternary cover. Tallinna

Ülikooli doktoritöö;

✓ Tartu Ülikool, 2017. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud

terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse

teostatavuse uuringud;

✓ Tartu Ülikool, 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret

kasutavates veetöötlusjaamades;

✓ Terviseamet, 2014. KIK-i keskkonnaprogrammi projekt nr 49 Radionukliidide sisalduse

määramine Lõuna-Eesti veevärgivees;

✓ Turu-uuringute AS, 2018. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring.

LISAD

Lisa 1. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise käskkiri

K Ä S K K I R I

Tallinn 18.01.2017 nr 1-2/17/61

„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027“

ja „Radooni riikliku tegevuskava“ algatamine,

„Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku

tegevuskava“ ajakohastamine ning nende

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35

lõigete 1, 2 ja 5 alusel, arvestades kiirgusseaduse § 26 ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 10.12.2009

määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-st 11:

1. Algatan „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027“ koostamise.

2. Algatan „Radooni riikliku tegevuskava“ koostamise.

3. Algatan „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamise.

4. Algatan „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, radooni riikliku tegevuskava ja

radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise.

5. Kiirgusohutuse riikliku arengukava koostamise eesmärk on kiirgusohutuse tagamine. Selle

saavutamiseks on arengukaval järgmised strateegilised alameesmärgid:

I – tagada Eesti Vabariigis kiirgusohutuse optimeeritud süsteem;

II – vähendada radioaktiivsete jäätmetega ja nende käitlemisega seotud ohte;

III – tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks;

IV – suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest;

V – tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis.

6. Radooni riikliku tegevuskava koostamise peaeesmärk on kõrge radooniriskiga töökohtades ja

üldkasutavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriskide minimeerimine. Seda

eesmärki aitavad saavutada järgmised tegevused: Eesti pinnases radooni sisalduse määramine;

radooniohtlike alade piiritlemine; elamutes, töökohtadel ja üldkasutatavates ehitistes

radoonikiirituse viitetaseme kehtestamine; radooniohtlikel aladel asuvate töökohtade ja

üldkasutatavate ehitiste (nt koolid, maa all paiknevad töökohad) siseruumide radoonikiirituse

vähendamismeetmete väljatöötamine ja rakendamine.

7. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada

tegevuskava 01.11.2016 jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute

arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas.

8. „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja radooni riikliku tegevuskava“ koostamise

algataja ja „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastaja ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Keskkonnaministeerium (kontaktisik

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert on avatud menetlusega riigihanke

tulemusena valitud parim pakkuja. Arengukava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

9. „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 ja radooni riikliku tegevuskava“ koostamise ja

„Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda

Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Pomerants

minister

Saata: kantsler, asekantslerid, kliima- ja kiirgusosakond

Lisa 2. KSH programm koos nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega

1 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

PROGRAMM

(25.08.2017)

Tellija: Keskkonnaministeerium

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

2017

2 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

3 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Sisukord

1. Üldist ................................................................................................................................... 4

2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus, KSH ulatus ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kirjeldus ...................................................................................................................................... 4

3. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................................... 6

4. KSH eesmärk ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

oluline keskkonnamõju .............................................................................................................. 7

5. KSH metoodika ................................................................................................................... 8

6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud

asutused ning isikud ................................................................................................................. 11

7. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ................................................. 12

8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise

planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................... 13

9. Asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ..................................................................... 14

KSH PROGRAMMI LISAD ................................................................................................... 16

Lisa 1. KSH algatamise otsus ................................................................................................... 17

Lisa 2. KSH programmile laekunud seisukohad ja nendega arvestamine ............................... 19

Lisa 3. KSH programmi eelnõu avalikustamise dokumentatsioon (sh avaliku arutelu

protokoll) .................................................................................................................................. 32

4 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

1. Üldist

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia

keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles

kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust ja selle seoseid teiste

strateegiliste dokumentidega, määratakse ära planeerimisdokumendiga kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat,

ajakava ja protsessi osapooli. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande

koostamisel.

2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus, KSH ulatus ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektideks on:

 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (edaspidi KORAK);

 Radooni riiklik tegevuskava;

 Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava.

Keskkonnaminister kinnitas 18.01.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/61 Kiirgusohutuse riikliku

arengukava 2018-2027 ja Radooni riikliku tegevuskava algatamise, Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamise ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise (lisa 1). Keskkonnaministri 6.02.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/152 kinnitati

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 töörühma koosseis, ülesanded ja töökord,

millega KORAK koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks määrati

Keskkonnaministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja

Siseministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja

Piirivalveamet ning AS A.L.A.R.A.

KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

edasiarenduseks kiirguskaitse alal. KORAK ajakohastamine on tegevusena kajastatud ka

eelmise perioodi (2008-2017) KORAK 2016-2017. aasta rakendusplaanis. Arengukavas

määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud eesmärkide

saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. KORAK kinnitatakse

keskkonnaministri käskkirjaga. KORAK üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ja

korraldamine, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja

areng. Arengukava strateegilised alleesmärgid on järgmised:

1) vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;

2) tagada valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks;

3) suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse allikatest;

4) tagada kiirguse optimeeritud kasutamine meditsiinis.

Radooni riikliku tegevuskava koostamise peaeesmärk on kõrge radooniriskiga töökohtades ja

üldkasutavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriskide minimeerimine. Seda

5 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

eesmärki aitavad saavutada järgmised tegevused: Eesti pinnases radooni sisalduse määramine;

radooniohtlike alade piiritlemine; elamutes, töökohtadel ja üldkasutatavates ehitistes

radoonikiirituse viitetaseme kehtestamine; radooniohtlikel aladel asuvate töökohtade ja

üldkasutatavate ehitiste (nt koolid, maa all paiknevad töökohad) siseruumide radoonikiirituse

vähendamismeetmete väljatöötamine ja rakendamine. Radooni riiklik tegevuskava esitatakse

KORAK lisana.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava kinnitati keskkonnaministri

21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada

tegevuskava 1.11.2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute

arengutega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Ajakohastatud Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava esitatakse KORAK lisana.

KSH ulatus hõlmab ajakohastatavas KORAK-s seatud eesmärkide ja tegevuste ning selle

lisadena esitatavates Radooni riiklikus tegevuskavas ning Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklikus tegevuskavas (edaspidi nimetatud ka kui tegevuskavade) seatud tegevuste

keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel.

Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut

hädaolukordadeks, keskkonnaseiret jne. Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline pidev ja

tasakaalustatud areng kõikidel nendel aladel. Seejuures arengukavaga on territoriaalselt

hõlmatud kogu Eesti Vabariigi territoorium, kuna tegemist on riikliku arengukavaga. Seega

hõlmab ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus kogu Eesti Vabariigi territooriumi.

Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete

eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Ohuolukorra võivad tekitada

avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning

varastatud või leitud radioaktiivne aine. Ohtu võivad kujutada ka kiirgusallikad, mida

käideldakse ilma kiirgustegevusloata või loaga sätestatud tingimusi rikkudes. Unustada ei tohi

ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendite valmistamisel terroristid ning

tuumarelva kasutamist tuumariikidevahelises sõjalises konfliktis. Inimese kaitsel liigse kiirituse

eest tuleb kindlasti arvesse võtta looduslikku kiirgust, näiteks joogivees sisalduvaid

radionukliide ja hoonete siseõhu radoonisisaldust.

Lisaks inimestele on kiirgusest potentsiaalselt mõjutatud ka teised elusorganismid, aga ka

keskkond tervikuna (nt pinnavesi, välisõhk jne). Siinkohal saab loodusliku ja tehisliku kiirguse

allikate suuremate riskipiirkondadena välja tuua:

 Piirkonnad, mis on kõrgema loodusliku kiirgusfooniga;

 Piirkonnad ja põhjaveekihid, kus joogivee looduslik kiirgustase on kõrgem;

 Piirkonnad, kus asuvad tehislikud radioaktiivsed objektid;

 Piirkonnad, millel on suurem oht saada eksponeeritud naaberriikidest tulenevast mõjust.

6 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

3. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

edasiarenduseks kiirguskaitse alal.

KORAK ja tegevuskavade koostamisel ning ajakohastamisel tekivad seosed järgmiste

arengudokumentidega:

 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2017-2020

(kiirgusohutuse tagamine);

 Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan (valmisolek hädaolukordadeks);

 Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (arengusuunad kiirguse kasutamisel

kiiritusravis);

 Heaolu Arengukava 2016-2023 (töökeskkonna korraldus);

 Eesti radioloogia arengukava aastateks 2011-2020 (kiirgusohutus);

 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (tuumaenergeetika);

 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (tuumaenergeetika);

 Eesti julgeolekupoliitika alused (2010; hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede

leevendamine);

 Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (valmisolek kiirgusõnnetusteks).

Nimetatud arengukavade ja strateegiate täpsemat seonduvust KSH objektiga käsitletakse

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes.

Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel

tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liiduga liitumislepingu

ning EURATOM-i asutamislepinguga. Eesti ei taotlenud Euroopa Liiduga ühinemise

läbirääkimiste käigus kiirguskaitse valdkonnas üleminekuperioode ning sellest tulenevalt on

Eestil kohustus rakendada kõiki EL kiirgusalaseid õigusakte. Viimastel aastatel on

kiirgusohutuse tagamise üheks prioriteediks olnud rahvusvahelistel standarditel põhineva ja EL

õigusaktidega ühtiva õigusraamistiku loomine. Loetelu rahvusvahelistest õigusaktidest, millest

KORAK ja tegevuskavade koostamisel ja ajakohastamisel lähtutakse on esitatud peatükis 5.

7 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

4. KSH eesmärk ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut.

KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute

elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse

tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda

strateegilise planeerimisdokumendi koostajale informatsiooni KORAK elluviimisega kaasneva

olulise keskkonnamõju kohta.

Käesoleva KSH eesmärkideks on:

1) selgitada, kirjeldada ja hinnata KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkide elluviimiseks

kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiivide rakendamisega

kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning anda vastavat teavet strateegiliste

planeerimisdokumentide koostajale ja kinnitajale;

2) pakkuda välja võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või

soodsa mõju suurendamise meetmeid;

3) teha ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et

vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud;

4) analüüsida, kas KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklik tegevuskava arvestavad nii Eesti kui ka Euroopa Liidu

keskkonnanõudeid kiirgusvaldkonna või radioaktiivsete jäätmete käitlemise

planeerimisel ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks;

5) hinnata, kuidas meetmed ja kavandatud tegevused potentsiaalselt aitavad likvideerida

leitud puudusi ning seeläbi saavutada KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava üldeesmärke;

6) võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste

alusel ettepanekuid kavandatavateks tegevusteks;

7) jälgida, et KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklik tegevuskava oleksid loogiliselt üles ehitatud ning arusaadavad ja järjepidevad;

8) KSH ekspertgrupi osalemine jooksvalt KORAK, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamise protsessis.

Arvestades KSH objektiks olevate dokumentide iseloomu võivad olulised mõjud avalduda

peamiselt inimeste tervise, sotsiaalsete vajaduste (sh turvalisus), vara ning

jäätmemajanduse valdkondades. Lisaks on potentsiaalsetest kiirgusõnnetustest ohustatud

eelkõige pinnas, pinna- ja põhjavesi, õhukvaliteet ning nende kaudu ka bioloogiline

mitmekesisus ja elustik (sh taimestik ja loomastik ning kaitsealad, kaitsealused

üksikobjektid ja liigid), aga kaudselt ka võimaliku saastumise läbi toiduks kasvatatavad

põllusaadused, metsamarjad ja -seened.

Eeltoodud valdkondadele ka KSH aruandes keskendutakse. Strateegiliste

planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne

iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse KSH aruandes.

8 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Käesoleva arengukava ja tegevuskavade koostamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid

kultuuripärandile, maastikele ja kliimamuutustele ning seetõttu vastavaid mõjusid KSHs ei

käsitleta.

Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad

tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. Kuna tegemist on riikliku tasandi

arengukava ja tegevuskavadega, siis ei viida KSH käigus läbi detailset Natura asjakohast

hindamist. Küll aga esitatakse hinnang Natura 2000 aladele avalduda võivate potentsiaalsete

riskide kohta ning seatakse vajadusel tingimused Natura 2000 alade soodsa seisundi

säilitamiseks.

KORAK, Radooni riiklik tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava reguleerivad kiirgusohutuse temaatikat Eest Vabariigi territooriumil. Samas

nähakse arengukavas ette radioaktiivsete jäätmete lõppladestuskoha rajamise vajadust ja selleks

ettevalmistavad tööd lisatakse tegevuskavasse. Lõppladestuskohaga võib kaasneda piiriülene

mõju, seega tuleb KSH-d käsitleda piirülesena ehk tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju.

KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate

teemade ring laieneda.

5. KSH metoodika

KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH

tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt

kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne

(negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt

tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või

tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja

heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele.

KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja

välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud

eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on KORAK ja tegevuskavad kooskõlas ning

vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega. Võrreldavate

strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 3.

KORAK ja tegevuskavade ajakohastamisel ja koostamisel ning KSH läbiviimisel arvestatakse

muuhulgas järgmiste õigusaktidega ja juhendmaterjalidega:

 Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis

tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad

paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise

üle riigipiiride, millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile;  Tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid

teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise

Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii või

9 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda

radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest;  Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse

rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel kasutamisel, hoidmisel

ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali suhtes;

 Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll;  Tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete

rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub

rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse

lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade

ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks;  Kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped. Määravad tuumamaterjali arvestuse raportite

esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad

objektid;  Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses

tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga. Suurendab IAEA-le esitatavate andmete

hulka ning inspektorite õigusi;  Kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades

tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate

ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid;  Tuumaohutuse konventsioon. Eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid

riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates rahvusvahelised standardid, mida need

riigid peavad järgima.

Euroopa Liidu direktiivid ning rahvusvahelised soovitused:

 EL nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta;  EL nõukogu 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid

töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate

ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,

90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;

 EL nõukogu direktiiv 97/43/Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva

kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega (kehtiv kuni 6.02.2018);  EL nõukogu direktiiv 2003/122/ Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja

omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (kehtiv kuni 6.02.2018);  EL nõukogu direktiiv 92/3/Euratom liikmesriikide vaheliste ning ühendusse

suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja

kontrolli kohta;  EL nõukogu direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta

kiirgushädaolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitse meetmetest ja

kasutatavatest abinõudest (kehtiv kuni 6.02.2018);  EL nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (muudetud direktiiviga

2014/87/Euratom);

 EL nõukogu EL nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse

raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja

ohutuks käitlemiseks;

 EL nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded

10 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest;

 The International Comission on Radiological Protection. ICRP-103 The 2007

Recommendations of the International Commission on Radiological Protection.

(Rahvusvahelise Kiirguskaitse Komisjoni soovitused);  The International Comission on Radiological Protection. ICRP-65 Protection

Against Radon-222 at Homes and at Work 1993. (Kaitse radoon-222 eest elu- ja

töökohtades);  The Radiation Protection Authorities in Denmark, Finland, Iceland, Norway and

Sweden. 2000. Naturally Occurring Radioactivity in the Nordic Countries-

Recommendations. (Looduslik radioaktiivsus Põjamaades – soovitused);  HELCOM recommendation 26/3, Monitoring of radioactive substances (HELCOMi

soovitus ja selle alusel kehtestatud seirejuhend).

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri

osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning

peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus-, majandusliku ja sotsiaalse

keskkonna valdkondi ning millises ulatuses arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate

meetmete/tegevustega mõjutatakse ning vajadusel esitatakse ettepanekuid KORAK või

tegevuskavade täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja

alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid

soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju.

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate

mõjuvaldkondade (vt ptk 4) suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri

keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades KORAK ja tegevuskavade strateegilist

taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne

informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole

paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH

käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid

oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei

viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse

olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele.

Arengukava ja tegevuskavade keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt

üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest oluline kumulatiivsete ja sünergiliste mõjude

käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline.

Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt.

11 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud

Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste

planeerimisdokumendide vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1.

KeHJSe kohased asjaomased asutused, kelle käest KSH programmi ja aruande kohta seisukohta

küsitakse ning kellega KSH aruanne kooskõlastatakse on esitatud peatükis 9.

Tabel 1. Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud

strateegiliste planeerimisdokumentide vastu.

Asjaomane asutus või

huvitatud isik Mõju ja/või huvi

Teavitatakse vastavalt

KeHJS §37 lg1

Sotsiaalministeerium, Majandus-

ja Kommunikatsiooni-

ministeerium, Siseministeerium,

Rahandusministeerium;

Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A,

Terviseamet, Maksu- ja

Tolliamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Päästeamet ja

Keskkonnainspektsioon.

KORAK koostamise

töögrupp e-kirjaga

Keskkonnaagentuur Kiirgusseire e-kirjaga

Haridus- ja Teadusministeerium Kiirgusalase teadlikkuse

tõstmine e-kirjaga

Kultuuriministeerium Nt kunstiteoste uurimine

röntgenkiirgusega e-kirjaga

Maaeluministeerium Toiduohutus,

põllumajandustegevus e-kirjaga

Linnade Liit Kohalike omavalitsuste

huvide kaitse e-kirjaga

Maaomavalitsuste Liit Kohalike omavalitsuste

huvide kaitse e-kirjaga

Paldiski Linnavalitsus

Paldiski radioaktiivsete

jäätmete

vaheladustuspaik

e-kirjaga

Saue Linnavalitsus

Scandinavian Clinics

Estonia OÜ tehase

paiknemine piirkonnas

e-kirjaga

Saue Vallavalitsus

Scandinavian Clinics

Estonia OÜ tehase

paiknemine piirkonnas

e-kirjaga

Saku Vallavalitsus

Tammiku radioaktiivsete

jäätmete hoidla

paiknemine piirkonnas

e-kirjaga

Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe jäätmehoidla; e-kirjaga

12 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Asjaomane asutus või

huvitatud isik Mõju ja/või huvi

Teavitatakse vastavalt

KeHJS §37 lg1

ASi Molycorp Silmet

NORM-jäägid

Veterinaar- ja Toiduamet Toiduohutus e-kirjaga

Tööinspektsioon Töötervishoid, tööohutus e-kirjaga

AS Ökosil Sillamäe radioaktiivne

jäätmehoidla e-kirjaga

OÜ Eesti Geoloogiakeskus Pinnase loodusliku

kiirguse uuringud e-kirjaga

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse

edendamine e-kirjaga

laiem avalikkus Kiirgusohutuse alase

teadlikkuse tõstmine

Teavitatakse ajalehes ja

Ametlikes Teadaannetes.

KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri

täieneda.

Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitab Keskkonnaministeerium KSH

protsessist Läänemere piirkonna riikide vastavaid ametiasutusi (Soome, Rootsi, Taani,

Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa).

7. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava

KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud

dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) on esitatud lisas 3.

Tabel 2. KSH läbiviimise ajakava.

KSH etapid (võimalusel koos strateegilise arengudokumendi

etappidega) Läbiviimise aeg

KORAK ja tegevuskavade ning nende KSH algatamine. 18.01.2017

Eelinfo koondamine ja KSH programmi eelnõu koostamine Aprill - mai 2017

KSH programmi eelnõule asutuste seisukohtade küsimine ja

saamine Mai - juuni 2017

KSH programmi eelnõu täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste

seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine Juuni - juuli 2017

KSH programmi eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu Juuli - august 2017

KSH programmi eelnõu täiendamine vastavalt avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele ning KSH programmi

nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine

August - september 2017

KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Oktoober 2017

KSH aruande eelnõu koostamine Juuni - detsember 2017

KSH aruande kokkuvõtte tõlkimine Detsember 2017 - veebruar

2018

13 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

KSH etapid (võimalusel koos strateegilise arengudokumendi

etappidega) Läbiviimise aeg

KSH aruande eelnõu kohta asutuste seisukohtade küsimine ja

saamine Jaanuar - veebruar 2018

Piiriüleses KSH protsessis Läänemere piirkonna riikidele KSH

aruande kokkuvõtte edastamine Veebruar 2018

KORAK ja tegevuskavade eelnõude ning KSH aruande eelnõu

avalik väljapanek ja avalik arutelu Märts - aprill 2018

KSH aruande piiriüleste kommentaaride saamine Aprill 2018

KSH aruande eelnõu täiendamine peale avaliku väljapaneku ja

arutelu toimumist ja piiriüleste kommentaaride saamist ning

vastuskirjade koostamine

Aprill 2018

KSH aruande kooskõlastamine asutustega ja kooskõlastuste

saamine Mai 2018

KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine Juuni 2018

KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Juuni - juuli 2018

8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed

KORAK 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riikliku tegevuskava koostamise (või ajakohastamise) algataja, koostamise korraldaja,

koostaja ja kinnitaja:

Keskkonnaministeerium

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

Kontaktisik: Keskkonnaministeeriumi Kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro

Telefon: 626 2908

E-post: [email protected]

KSH ekspert:

OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu

Tel: 736 6676; 554 0579

E-post: [email protected]

KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana.

KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:

 On omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad

(PhD) keskkonnatehnoloogias).

14 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

 Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju

strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates

2000. aastast.

 On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju

strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).

 On juhteksperdina läbi viinud ja juhtinud mitmeid keskkonnamõju strateegilisi

hindamisi

 On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business

Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt

3EAP = 78 tundi)

 Omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel.

 Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja

hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel

erapooletu ja objektiivne.

KSH ekspertrühma koosseis:

 Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert (mh KMH litsents nr KMH 0098).

Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH

valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinnasele; mõju

pinna- ja põhjaveele; mõju õhukvaliteedile; mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja

elustikule; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale,

mõju jäätmemajandusele;

 Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tartu Ülikooli

Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinnasele; mõju inimeste tervisele ja

sotsiaalsetele vajadustele (sh turvalisus) ja varale, mõju bioloogilisele mitmekesisusele

ja elustikule;

 Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tartu Ülikooli

Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju bioloogilisele

mitmekesisusele ja elustikule; mõju inimeste tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele (sh

turvalisus) ja varale;

 Martin Sööt (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tartu Ülikooli

Keskkonnatehnoloogia Loodusteaduste magister, töökogemus KMH/KSH valdkonnas:

üle ühe aasta, välisõhu valdkonnas üle kolme aasta. Mõjuvaldkond käesolevas KSHs:

mõju õhukvaliteedile ja mõju jäätmemajandusele.

9. Asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine

KSH läbiviija ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsisid KSH programmi eelnõu

kohta seisukohti järgnevatelt asjaomastelt asutustelt (e-kirjaga):

 Sotsiaalministeerium;

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

 Siseministeerium;

 Rahandusministeerium;

 Haridus- ja Teadusministeerium;

 Maaeluministeerium;

 Keskkonnaamet;

 Keskkonnainspektsioon

 Terviseamet;

15 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

 Maksu- ja Tolliamet;

 Politsei- ja Piirivalveamet;

 Päästeamet;

 Keskkonnaagentuur.

Saabunud seisukohad ja nendega arvestamist on kirjeldatud lisas 2. Lisas 2 on esitatud ka KSH

programmi avalikustamise käigus laekunud seisukohad ja neile antud vastused.

KSH programmi eelnõu koostas koostöös KSH ekspertgrupiga:

Alar Noorvee

OÜ Alkranel

Riia 15B, 51010 Tartu

55 40 579

7 366 676

[email protected]

16 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

KSH PROGRAMMI LISAD

17 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Lisa 1. KSH algatamise otsus

18 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

19 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Lisa 2. KSH programmile laekunud seisukohad ja nendega arvestamine

Enne KSH programmi eelnõu avalikustamist laekunud seisukohad:

1. Keskkonnaameti seisukoht saabus 16.06.2017 kirjaga nr 6-5/17/6405-2, milles

ettepanekuid KSH programmi kohta ei tehtud:

20 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

2. Siseministeeriumi seisukoht saabus 16.06.2017 e-kirjaga, milles ettepanekuid KSH

programmi kohta ei tehtud:

21 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

3. Rahandusministeeriumi seisukohad saabusid 8.06.2017 ja 15.06.2017 e-kirjadega,

milles toodi välja järgnev:

22 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Vastus: Lisasime AS-i Ökosil huvitatud isikute loetelusse.

KSH programmi lk 4 lõpus toodud loetelust eemaldati korduvus.

Idast tuleneva kiirgusohu tingimustes on Linnade Liidul aga samuti ka Maaomavalitsuste Liidul

huvitatud isikuna ettepanekute esitamise näol võimalik esindada kõigi Ida-Virumaa

omavalitsuste huve. Seega ei pea vajalikuks Narva Linnavalitsust eraldi huvitatud isikuna välja

tuua.

Mis puudutab märkust kiirgustegevusloa piirkondade väljaselgitamise kohta, siis kuna suure

ohuga kiirgusrajatiste surve ei ole suur, ei ole vajadust KORAKis n-ö kiirgustegevuspiirkondi

määratleda. Lisaks märgime, et suure ohuga kiirgustegevuse loa taotlemise puhul rakendatakse

avatud menetlust. Seega menetluse käigus saab kohalik omavalitsus avaldada oma seisukohad

tegevusloa osas tema territooriumil.

23 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

4. AS A.L.A.R.A. seisukoht saabus 2.06.2017 e-kirjaga, milles toodi välja järgnev:

Vastus: Tehtud ettepanekute alusel täiendati KSH programmi.

24 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

5. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht saabus 14.06.2017 e-

kirjaga, milles toodi välja järgnev:

25 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

6. Keskkonnainspektsiooni seisukoht saabus 8.06.2017 kirjaga nr 9-1/17/2593-2, milles

ettepanekuid KSH programmile ei tehtud:

26 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

7. Päästeameti seisukoht saabus 21.06.2017 kirjaga nr 1.2-1/10338-2, milles ettepanekuid

KSH programmile ei tehtud:

27 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

8. Keskkonnaministeeriumi seisukoht saabus 22.06.2017 kirjaga nr 7-12/17/3592-6,

milles toodi välja järgnev:

28 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Vastus: Esitatud märkuste alusel täiendati KSH programmi.

29 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

9. Terviseameti seisukoht saabus 30.06.2017 kirjaga nr 9.3.-4/3366

Vastus: Esitatud märkuste alusel täiendati/korrigeeriti KSH programmi.

30 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

KSH programmi eelnõu avalikustamise käigus laekunud seisukohad:

10. Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht saabus 6.07.2017 e-kirjaga, milles ettepanekuid

programmile ei tehtud:

Teema: PPA seisukoht keskkonnaministri poolt 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/61

algatatud dokumentidele

Kuupäev: Thu, 6 Jul 2017 14:06:04 +0300

Saatja: Marko Ild <[email protected]>

Saaja: Birgit Parmas <[email protected]>

Tere

Keskkonnaminister algatas 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/61 „Kiirgusohutuse riikliku

arengukava 2018-2027“ ja „Radooni riikliku tegevuskava“ algatamine, „Radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamine ning nende keskkonnamõju strateegilise

hindamise.

Käesolevaga anname teada, et PPA-l puuduvad märkused ja ettepanekud planeerimisdokumendi

kohta.

Marko Ild juhtivkorrakaitseametnik valmisoleku ja reageerimise büroo arendusosakond Politsei- ja Piirivalveamet 612 3260, 53 465830

31 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

11. Tööinspektsiooni seisukoht saabus 11.08.2017 kirjaga nr 1.4-1/1517-2:

Vastus: Heaolu Arengukava 2016-2023 lisati KSH programmi peatükki 3.

32 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Lisa 3. KSH programmi eelnõu avalikustamise dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll)

KSH programmi eelnõu avalikustamisest (sh avalik arutelu) teatav teade ilmus väljaandes

Ametlikud Teadaanded (http://www.ametlikudteadaanded.ee, 10.07.2015) ja ajalehes

„Postimees“ (10.07.2017) – vt allpool.

Teade väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ (04.07.2017)

33 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Teade ajalehes „Postimees“ (10.07.2017)

34 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Samuti oli teade üleval Keskkonnaministeeriumi veebilehel. KSH programmi eelnõu

avalikustamisest (sh avalik arutelu) teatav e-kiri saadeti asjast huvitatud osapooltele

Keskkonnaministeeriumi poolt:

35 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027,

Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll

15. august 2017

Keskkonnaministeeriumis

Arutelu algus kell 15.00, lõpp kell 16.00.

Arutelu juhatas: Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert).

Osalejad: arutelul osales 7 inimest (osalejate nimekiri on lisatud protokollile)

Päevakord:

1. Sissejuhatus (Evelyn Müürsepp – Keskkonnaministeeriumi Kliima- ja kiirgusosakonna

juhataja)

2. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027, Radooni riikliku tegevuskava ja

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju hindamise

programmi tutvustamine (Alar Noorvee).

3. Küsimused, kommentaarid ja ettepanekud.

Olulisemad tõstatunud teemad:

1. Irja Alakivi (Eesti Linnade Liidu konsultant): Miks tegevuskavadel ei ole

ajaraamistikku?

Evelyn Müürsepp: Tegevuskavad lähtuvad kehtivast Kiirgusohutuse riikliku

arengukava 2008-2017 rakendusplaanist. Põhimahus on ka tegevuskavades

ajaraamistik paigas. Seejuures vaadatakse tegevused üle iga nelja aasta tagant.

2. Irja Alakivi: Milline on seis tuumaenergeetikaga? Kas Eestis tahetakse seda arendada?

Evelyn Müürsepp: Uues Energiamajanduse arengukavas aastani 2030

tuumaenergeetika arendamise alternatiivi enam sees ei ole. Pigem on eesmärgiks

põlevkivi väärindamine. Samas on oluline, kuidas avaldavad mõju Eestile teiste riikide

tuumajaamad. Siinkohal on eesmärgiks seatud kahepoolsete lepingute tegemine,

millega kaasneb tuumajaamade rajamise korral lepingupoole teavitamise kohustus.

Lisaks on Eestis heal tasemel kiirguse seirejaamade võrk.

3. Irja Alakivi: Programmis on nimetatud, et arengukavas nähakse ette radioaktiivsete

jäätmete lõppladestuskoha rajamise vajadust. Milleks see on vajalik?

Evelyn Müürsepp: Lõppladestuspaik on seotud Paldiski tuumaobjekti ohutustamisega.

2015. a valmis rahvusvaheliste ekspertide poolt tehtud eeluuring, mis andis hinnangu

Paldiski tuumaobjekti olukorra kohta. Sisuliselt on objekti ohutus tagatud kuni

ajavahemikuni 2040-2050. Seega on vaja juba varakult hakata tegelema

ettevalmistustöödega ning leida objekti likvideerimisel tekkivatele radioaktiivsetele

36 KORAK, Radooni riiklik tegevuskava, Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. KSH

programm. OÜ Alkranel

jäätmetele (saastunud betoon) lõppladestuspaik. Otsus ladestuspaiga rajamiseks on

tehtud Vabariigi Valitsuse poolt. Eeluuringus on võimalike asukohtadena soovitatud

kaaluda Paldiskit, Rutjat, Rebalat või Kurnat. Samas on lähiaastatel kavas algatada riigi

eriplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega lõppladestuspaiga

asukoha täpseks valikuks. Plaanide kohaselt võiks lõppladestuspaik olla valmis aastaks

2040 ja aastaks 2050 peaks Paldiski tuumaobjekt olema likvideeritud.

Käesolevas arengukavas ja selle KSHs käsitletaksegi lõppladestuspaiga vajadust ning

hinnatakse, milliseid uuringuid oleks veel vaja jms. Põhjalikum mõjude hindamine tuleb

eriplaneeringu käigus.

Oluline on ka see, et lõppladestuspaik on vaid Paldiski tuumaobjekti tarbeks ning selle

kavandamisel ei arvestata võimalusega, et sinna saaks ladestada teisi

kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Teisalt ei ole hetkel head lahendust nt joogivee

puhastamiseks kasutatavate radionukliide sisaldavate filtermaterjali jäätmete (madala

või keskmise radioaktiivsuse tasemega) käitlemiseks.