KeM kk - Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani perioodi 2018‒2019 aruande kinnitamine

K Ä S K K I R I

Tallinn 21.01.2021 nr 1-2/21/34

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027

rakendusplaani perioodi 2018‒2019 aruande

kinnitamine

1. Kinnitan „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani täitmine aastatel

2018 ja 2019“ (Lisa 1) ja „KORAK rakendusplaani täitmisega seotud kulud 2018‒2019“

(Lisa 2).

2. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonnal avaldada kiirgusohutuse riikliku

arengukava 2018‒2017 rakendusplaani aruanne aastate 2018 ja 2019 kohta ministeeriumi

veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Epler

Minister

Saata: Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A., Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,

Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet, Päästeamet, Siseministeerium,

Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Geoloogiateenistus, AS Ökosil,

Sotsiaalministeerium

Lisa 1

keskkonnaministri 21.01.2021

käskkirjale nr 1-2/21/34

„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani perioodi 2018‒2019 aruande kinnitamine“

Keskkonnaministeerium

KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2018-2027 RAKENDUSPLAANI

TÄITMINE AASTATEL 2018 JA 2019

Tallinn 2020

Sisukord

1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused ...................................................................................... 3

2. Aruande koostamise alused .................................................................................................... 5

3. Ülevaade 2018. ja 2019. aastal ellu viidud tegevustest strateegiliste eesmärkide lõikes ....... 6

3.1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine ................................................................ 6

3.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine ............................................ 8

3.3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine .............. 12

3.4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine .......................... 16

3.5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine ........................................ 17

3.6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine ...................... 19

1. Kokkuvõte ja olulisemad järeldused

Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamiseks täiendati õigusakte ning sisemisi

protseduurijuhendeid. Taristu toimimist hinnati ka kahe rahvusvahelise auditi käigus, kus

esimesel neist andsid eksperdid Eesti kiirgusohutuse tagamise meetmetele positiivse hinnangu.

Samas tõdeti, et Eesti peab looma jätkusuutlikku süsteemi kiirgusohutuse spetsialistide

koolitamiseks ning täiendama seadusandlust radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist

käsitlevate sätetega. Teise, radioaktiivsete jäätmeid käsitlenud auditi käigus tõid eksperdid

välja, et Eesti on suutnud oma väikeste radioaktiivsete jäätmete tekke juures tagada käitlemise

terviklahendused. Samuti toimus uue riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendus, mis

võimaldab Keskkonnaametil (KeA) ja kiirgustegevusloa omajatel hõlpsamalt ja väiksema

halduskoormusega hallata kiirgustöötajatega seotud andmeid. Aastal 2019 alustati ka

kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamisega seotud tegevustega.

Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamiseks toimusid koolitused nii

kiirgussündmustes esmareageerijatele, kohalike omavalitsuste ametnikele ja osaliselt ka

järelevalveametnikele. Mõlemal aastal toimusid teabepäevad, kus käsitleti tol hetkel

aktuaalseid teemasid, nt radoon. Lisaks koostati elanikele teabematerjale, kuidas

kiirgushädaolukordades käituda ning 2019. aasta lõppes potentsiaalselt ohtlikest

kiirgusallikatest teavitamise ja kokku kogumise kampaaniaga.

Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks tagati jätkuvalt

radioaktiivsete jäätmete nõuetekohane käitlemine ning vaheladustamine. Lisaks jätkub

Tammiku jäätmehoidla ohutustamine – jäätmed on hoidlast eemaldatud ning hoidla on

lammutatud. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks töötati välja peamised protseduurid ning

saastunud metallijäätmete nõuetekohaseks ladestamiseks teostati riigihanke korraldamiseks

vajalikud tegevused. Samuti täiendati jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi ja

uuendati sise-eeskirju ning tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokku kogumine ja

nende käitlemine. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringute

ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamiseks ja keskkonnamõjude strateegiliste

hindamise läbiviimiseks alustati riigihanke alusdokumentide koostamisega. Looduslikke

radionukliide sisaldava materjali (NORM) tekkest parema ülevaate saamiseks täiendati

õigusakte.

Kiirgussündmuse ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamiseks koostati koostöös teiste

asutustega kiirgushädaolukordade lahendamise plaan, osaleti kiirgus- või tuumaõnnetuste

alastel õppustel ning ka nende korraldamisel. Keskkonnaametis uuendati mõõtevahendite ja

kaitsevarustuse baasi ning Päästeametis soetati saasteärastushaagis ning

kiirgussaasteärastuseks kemikaalide varu. Perioodi jooksul oli tagatud kiirgusohu varajase

hoiatamise süsteemi toimepidevus.

Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamiseks töötati välja radooniriski osas

täiendava uuringuvajadusega alade uuringumetoodika ning alustati 4-etapilise uuringuga.

Radooni mõõtetulemuste paremaks haldamiseks arendati mõõtetulemuste andmebaas ning

joogivee radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamise paremaks kontrollimiseks tegeleti

kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi metoodika välja töötamisega. Aastal 2019 toimunud

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekti tulemusel selgitati välja

Eesti turule väljas poolt Euroopa Liitu imporditavate kiirgusomadustelt olulistest

ehitusmaterjalide tootegruppidest. Jätkuvalt toimub pidev seire Sillamäe suletud

jäätmehoidlas.

Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamiseks alustati

kiirgustegevusloa taotluse menetlemise juhendi koostamisega ning tegeleti diagnostiliste

referentsväärtuste kehtestamise, regulaarse üle vaatamiseks vajalike täiendavate andmete

kogumisega ning referentsprotseduuride ülevaatusega. Lisaks alustati meditsiinikiirituse

kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimise, juurutamise ja

edendamise.

KOKKUVÕTE

Rakendusplaanis ette nähtud tegevused on valdavalt ellu viidud või nendega jätkatakse. Läbi

viimata tegevused planeeritakse järgmisesse perioodi. Üldise hinnanguna võib öelda, et

kiirgusohutuse taristut on täiendatud, samuti on tegeletud kiirgusohutusalase teadlikkuse ning

pädevuse suurendamisega. Radioaktiivsete jäätmete osas on põhifookuses radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud ning eriplaneeringu koostamine. Meditsiinis

on töötatud meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ning kiirgusteadlikkuse tõstmise nimel.

Järgnevatel aastatel tuleb strateegiliste eesmärkide lõikes keskenduda järgmisele:

 Kiirgusohutuse taristu toimimiseks tuleb oma tegevuse planeerimisel arvestada

rahvusvaheliste auditite käigus tehtud ettepanekutega ning ajakohastada seadusandlust

näiteks kas rahvusvaheliste nõuete täpsustumise, uute kiirgustegevuste lisandumise tõttu või

eesmärgiga muuta seadusandlust selgemaks.

 Pädevuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb keskenduda riigiasutuste töötajatele mõeldud

kiirgusalaste põhiteadmiste arendamisega ning leida võimalusi kiirgusohutuse laiemaks

käsitluseks kõrgkoolides. Tõsta tuleb teadlikkust radoonist ja seda nii kohalike

omavalitsuste, kodanike, ehitusvaldkonnaga seotud inimeste kui järelevalveinspektorite

tasemel. Samuti tuleb leida võimalusi, kuidas tagada Eestis piisavalt kiirgusspetsialiste.

 Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise osas on

põhifookuses lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute teostamine ning eriplaneeringu

koostamine, mis päädib asukoha väljaselgitamisega aastal 2023 ning eriplaneeringu

kehtestamisega 2025.

 Kiirgussündmuste ennetamise ja valmisoleku tagamiseks tuleb tagada väljaõpe, hoida

seadmepark ajakohasena ning hoida toimivana varajase hoiatamise süsteem.

 Looduslikest kiirgusallikatest tulenevate ohtude vähendamisel on olulisel kohal teadlikkuse

tõstmine ning olukorrast parema ülevaate saamine, millega järgnevatel aastatel tegeletakse.

 Kiirgusohutuse tagamiseks meditsiinis tuleb jätkuvalt tegeleda meditsiinikiirituse

kasutamise põhjendatud nõude välja töötamise, selle jätkuva hindamisega ning heade

praktikavõtete kasutamise ja kiirgusteadlikkuse edendamisega.

2. Aruande koostamise alused

Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) koostajaks ja vastutavaks täitjaks on

Keskkonnaministeerium (KeM). Samuti osalesid arengukava väljatöötamisel

Sotsiaalministeerium (SoM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja

Siseministeerium (SiM). Nimetatud ministeeriumid ja nende allasutused on määratud osaliselt

ka arengukava meetmete täitjateks. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu eesmärgid

2027.a lõpuni ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja

tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine ning alleesmärgid on

järgmised:

 tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;

 tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;

 vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;

 tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;

 vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;

 tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus.

Arengukava näeb ette, et strateegiliste alleesmärkide tulemuslikkust hinnatakse kord kahe aasta

jooksul.

Käesolev vahearuanne annab ülevaate KORAK 2018-2027 rakendusplaani täitmisest 2018. ja

2019. aastal. Vahearuanne on koostatud KORAK-i vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside

põhjal. Täpsem ülevaade 2018 ja 2019 läbi viidud tegevustest antakse alleesmärkide lõikes

kokkuvõtva tabelina ja vajadusel tabeli all lahti seletatuna.

Rakendusplaani täitmisega seonduvad kulud aastatel 2018 ja 2019 on välja toodud vahearuande

lisas 1.

3. Ülevaade 2018. ja 2019. aastal ellu viidud tegevustest strateegiliste

eesmärkide lõikes

3.1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine

Meede 1 Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike

õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine rahvusvaheliste

nõuete kohaselt.

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1.

Õigusaktide täiendamine Koostatud on vajalikud

analüüsid ning õigusloomet on

täiendatud

Tulemus on saavutatud.

Pidev tegevus.

2.

Protseduuride

väljatöötamine

kiirgusohutuse

järelevalve

korraldamiseks

Vajalikud protseduurid on

välja töötatud

Tulemus saavutatud.

3.

Väljaarvamis- ja

vabastamistasemete

tuletamise aluste

ühtlustamine mistahes

radionukliide sisaldava

materjali koguste osas

On ühtlustatud väljaarvamis- ja

vabastamistasemete tuletamise

alused

Pooleli. 2019. a alustati

määruse koostamisega.

4.

Rahvusvaheliste auditite

ettevalmistamine ja

läbiviimine

IRRS järelmissioon ja

ARTEMIS missioon on

toimunud

IRRS järelmissioon toimus

03.-09.03.2019 2019 ning

ARTEMIS missioon

toimus 24.03 –

01.04.2019.

5.

Kiirgusmõõteseadmete

kalibreerimiskeskuse

rajamine

Kalibreerimiskeskus on rajatud

2020. aastaks

Täitmisel.

6.

Riikliku kiirgustöötajate

doosiregistri arendamine

Kiirgustöötajate doosiregistri

põhimäärus on uuendatud ja

register on arendamisel

Arendus lõpetatud.

Register võeti kasutusele

12. juuni 2020.

1. Õigusaktide täiendamine

Kiirgusseaduse muudatustega võeti üle nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega

kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate

ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,

90/641/Euratom,96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (edaspidi direktiiv

2013/59/Euratom). Direktiivi ülevõtmisega seotud kiirgusseaduse muudatused jõustusid 6.

juulil 2018 ning direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalikud määrused jõustusid 8. märtsiks.

Direktiiv võeti seega üle hilinemisega. Direktiivi artiklite ja nendele vastavate Eesti õiguse

sätete täiendaval analüüsimisel ilmes aga vajadus mõningaid sätteid täpsustada, et vältida nende

erinevaid tõlgendamise võimalusi. Täpsustati 2016. aastal Eestis toimunud Rahvusvahelise

Aatomenergia Agentuuri (ingl. k. International Atomic Energy Agency ehk IAEA)

kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRS (ingl. k. akronüüm Integrated Regulatory Review

Service) auditi ja 2019. a märtsis toimunud järelauditi käigus tehtud ettepanekute

rakendamiseks, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele nõuetele. 01. juunil 2020

jõustunud kiirgusseaduse muudatustega täpsustati kiirgusseaduse § 32, mis sätestab

kiirgustegevusloa omaja kohustused, milles puudus kohustus teavitada oma tegevuses

toimunud sündmustest, mille käigus elanik või töötaja on saanud ettenähtust suurema

kiirgusdoosi. Lisaks täiendati kiirgusseadust Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis

väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätetega, mille kohta seni õigusaktides nõuded

puudusid.

Direktiivi ülevõtmise raames töötati välja radooni riiklik tegevuskava (KORAK lisa 2) ning

kehtestati järgmised määrused:

- Keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“;

- Tervise- ja tööministri määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride

kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi läbiviimise

nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“

ning muudeti järgmised määrused:

- Vabariigi Valitsuse määrus nr 97 „ Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning

silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“;

- Vabariigi Valitsuse määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning

hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras“;

- Keskkonnaministri määrus nr 41 „Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine

ja selle põhimäärus“.

Lisaks jõustus 2018. aasta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja kiirgusseaduse

muudatusega nõue esitada digitaalselt allkirjastatud kiirgustegevusloa taotlus ning vormistada

kiirgustegevusluba ja selle andmise otsus digitaalselt allkirjastatuna keskkonnaotsuste

infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Samuti kaasnes KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega

kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri pidamine KOTKASes.

2. Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks

Juhendmaterjalid on vastavalt kiirgusseadusele ja teistele valdkondlikele õigusaktidele

kaasajastatud. Näiteks täiendati on juhendmaterjal röntgendiagnostikaseadmete kasutamise

kontrolliks veterinaarmeditsiinis ja koostati radioaktiivse materjali transpordi

kontrollijuhendid.

4. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja läbiviimine

Mõlema missiooni jaoks valmistati ette vajalikud materjalid, korraldati missiooni läbiviimiseks

vajalik logistika ning kohapealsed intervjuud. Missioonid viidi läbi edukalt ning mõlema

missiooni aruanded on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel kättesaadavad.

IRRS järelmissiooni käigus andis IAEA ekspertide meeskond Eesti tuuma- ja kiirgusohutuse

tagamise meetmetele positiivse hinnangu – võrreldes 2016. aastaga on olukord paranenud.

Ajakohastatud on riiklikku kiirgusohutuspoliitikat ja -strateegiat ning õigusaktid on viidud

vastavusse IAEA standarditega. Samuti on paranenud kiirgusohutuse järelevalve. Toodi välja,

et Eesti peab looma jätkusuutliku süsteemi kiirgusohutuse spetsialistide koolitamiseks ning

täiendama õigusakte radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist käsitlevate sätetega. Järgmine

kiirgusohutuse riiklik audit tuleb korraldad 2026. aastal ning selle ettevalmistustega alustatakse

hiljemalt 2025. aastal.

Esmakordselt Eestis toimunud ARTEMIS missiooni (ingl k. akronüüm Integrated Review

Service for Radioactive Waste and Spent Fuel Management, Decommissioning and

Remediation mission) käigus hindasid rahvusvahelised eksperdid Eesti radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklikku korraldust. Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et Eesti on oma väga

väikese radioaktiivsete jäätmete tekke juures suutnud luua nende käitlemiseks

terviklahendused. Auditi järeldustes anti soovitusi Eestisse 2040. aastaks kavandatava

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks.

Samuti rõhutati, et radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel peavad lisaks

Keskkonnaministeeriumile võtma vastutuse ka teised asjaomased ministeeriumid.

5. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine

Alustatud on kalibreerimiskeskuse rajamisega - keskuse ruumi rekonstrueerimine,

gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamine ning kiirgustegevusloa taotluse

koostamine ioniseeriva kiirgus mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks ja

kalibreerimisteenuse osutamiseks. Tegevus on viibinud, kuna IAEA peatas 2019. aastal ajutiselt

gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnijaga sõlmitud lepingu, sest tarnija ei

suutnud nõuetekohaselt täita süsteemi valmistamise ja paigaldamise lepingud teises IAEA

liikmesriigis. Peale sealsete takistuste ületamist jätkas IAEA 2019. a detsembris tarnijaga

sõlmitud lepingu täitmist. Süsteem tarnitakse eeldatavalt 2020. aastal.

6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine

Doosiregistri arendamiseks sõlmiti 2019. aastal hankeleping Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT) ja arendaja Piksel OÜ vahel. Sellele eelnevalt teostati

ärianalüüs KEMITi analüütiku poolt. Keskkonnaameti (KeA) poolt anti sisendit andmebaasi

arenduse vajaduse kohta ning osaleti testimisel. Teostati ka vastuvõtutestimine ning register

võeti kasutusele 12. juuni 2020. Vaegtööde täitmise tähtaeg on september 2020. Seoses uue

doosiregistri kasutuselevõtuga oli tarvis ka doosiregistri põhimääruse muutmine ning määruse

„Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning

välistöötaja doosikaardi vorm“ muutmine.

3.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine

Meede 1 Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Riigiasutuste töötajatele

mõeldud kiirgusalaste

põhiteadmiste

veebikursuse

väljatöötamine

Veebikursus on välja töötatud. Aastateks 2018 ja 2019

ei ole tegevusi

planeeritud.

2. Kiirgusohutust käsitleva

loengukursuse avalik-

õigusliku kõrgkooli

loodus- ja täppisteaduste

valdkonna õppekavasse

integreerimise

võimalikkuse hindamine

ning võimaluste leidmine

Loodud võimalused inimeste

teadlikkuse suurendamiseks

kiirgusest ning võimalus

omandada esmatasandi

teadmised

Aastateks 2018 ja 2019

ei ole tegevusi

planeeritud.

3. Projekteerimise ja

ehitamisega seotud

õppekavade täiendamine

looduskiirguse (eelkõige

radooni) valdkonnas

Valdkonna spetsialistide

teadlikkus looduskiirgusest,

eriti radooni ja radooni

kaitsemeetmetest on

suurenenud

Aastateks 2018 ja 2019

ei ole tegevusi

planeeritud.

4. Regulaarsed

kiirgusalased koolitused

kiirgussündmustes

esmareageerijatele

Koolitused on toimunud 2019. a viidi läbi viis

koolitust, kuid piisavat

mahtu sellises formaadis

ei ole võimalik

saavutada.

5. Järelevalveametnike (TI

ja KKI) koolitamine

Vähemalt kaks koolitust

perioodil 2018-2021

Osaliselt toimunud.

4. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele

2018. aastal toimus Päästeameti saasteärastusmeeskonnale koolitus CBRN (ingl. k akronüüm

Chemical, Biological, Radiological and Nuclear) osas, samuti toimusid tol aastal õppepäevad

demineerijatele ning isikukaitse büroole, kus viimases käsitleti CBRN ohtude tuvastamist ning

tegevusi enda ning teiste kaitseks. 2019. aasta toimus kiirabi välijuhtide koolitus CBRN osas

ning demineerimiskeskuse demineerijate kiirgusohukoolitus ja kiirgustöötaja juhendamine.

Keskkonnaameti poolt korraldati esmareageerijatele 2019. aastal 5 koolitust – Päästeametile,

Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA), Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ja Terviseametile

(TeA). Koolituste läbiviimise kokkuvõttena võib öelda, et sellises formaadis ei ole võimalik

saavutada soovitud kvaliteediga koolitust. Samuti on parema regulaarsuse tagamis plaanis

tulevikus luua elektroonilised koolitusmaterjalid, mis jõuaks rohkemate esmareageerijateni.

Aastatel 2019-2020 toimub CBRN koolitus PPA valvegrupile. Vahemikus 2019-2020. a on

kiirgusohutusega seotud koolituse läbinud 83 PPA ametnikku, mis olid peamiselt seotud

läbivalgustusseadmete kasutamisega. Lisaks on läbitud kiirgusohutusspetsialisti algkoolitus

ühe PPA ametniku poolt.

5. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine

Tööinspektsiooni (TI) ning Keskkonnainspektsiooni (KKI) koolitus võib lugeda läbiviiduks

vaid osaliselt. Aastal 2019 Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud kiirgusseminari üheks

teemaks oli „Õigusaktidest tulenevad nõuded radoonile töökohtadel ja hoonetes. Spetsiaalne

koolitus ainult järelevalveametnikele on edasi lükatud, kuna radoonialase juhendmaterjal on

koostamisel.

Meede 2 Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest

ning ohtude vähendamise meetoditest

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Kiirgusalaste

teabepäevade

korraldamine

Teabepäevad on toimunud

iga-aastaselt

Teabepäevad on mõlemal

aastal toimunud.

2. Radoonialaste koolituste

korraldamine

kõrgendatud

radooniriskiga aladel

Korraldatud on vähemalt üks

koolitus

Aastal 2018 toimus kolm

koolitust.

asuvate KOV-ide

ametnikele

3. Veebipõhise

teabematerjali

koostamine elanikele

kiirgushädaolukordades

käitumisest

Teabematerjalid on koostatud Materjalid on koostatud

4. Potentsiaalselt ohtlikest

kiirgusallikatest

teavitamise ja kokku

kogumise kampaaniate

regulaarne korraldamine

Kampaaniad on regulaarselt

läbi viidud.

Kampaania viidi läbi

aastal 2019.

5. Veebipõhiste

teabematerjalide

koostamine elanikele

kiirgushädaolukordades

käitumisest koos KKK-

ga

Avalikkust on teavitatud läbi

Keskkonnaameti kodulehe.

Vajadusel proaktiivne

meediateavitus.

Veebipõhised

teabematerjalid on

koostatud.

1. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine

Aastal 2018 keskenduti teabepäeval radoonile, kus selgitati osalejatele radooniga seotud riskist

ning radooni mõõtmise olulisust. Samuti selgitati, milliseid ehituslikke abinõusid radooni vastu

saab ette võtta. Seminaril osales 75 inimest nii riigiasutustest, kohalikest omavalitsustest ning

erineva taustaga (peamiselt projekteerimist- või ehitusvaldkonna) ettevõtetest.

2019. aasta seminari läbivaks teemaks oli kiirgusvaldkonna strateegilised dokumendid st

kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2019, radioaktiivsete jäätmete ning radooni riiklik

tegevuskavad. Samuti käsitleti jätkuvalt ka radoonimõõtmisi, täpsemalt tutvustati töö- ja

keskkonnainspektorite ülesandeid ning räägiti, mida tööandja saab ette võtta oma töötajate

kaitseks. Seminaril osales 34 inimest nii riigiasutustest kui ka ettevõtetest.

2. Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate

KOV-ide ametnikele

Kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistide teadmiste ja oskuste parandamiseks ja

täiendamiseks viis Keskkonnaamet 2018. aastal läbi koolitusprogrammi, kus osales 74

omavalitsust (kokku 131 osalejat). Koolitusprogrammi üheks teemas olid „Radoon ja

radooniohtlikud alad Eestis, radooniga arvestamine planeeringute menetlemisel ja radooni

tõkestamise meetodid. Antud teemal toimus kolm koolitust.

3. Veebipõhise teabematerjali koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumisest

Aastal 2018 ilmus nii veebipõhiselt kui paberkandjal trükis „Käitumisjuhised

kriisiolukordadeks“. Käitumisjuhised aitavad kodanikel valmistuda erinevateks

kriisiolukordadeks, sh kiirgusõnnetusteks ning annavad juhised, kuidas kaitsta ennast, oma

lähedasi ning vara.

4. Potentsiaalselt ohtlikest kiirgusallikatest teavitamise ja kokku kogumise kampaaniate

regulaarne korraldamine

Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja omanikuta kiirgusallikate kokku kogumise ja

ohutustamise kampaania. Kokku kogumise hõlbustamiseks koostati kampaaniate käigus

infomaterjalid, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud ohtudest, selgitati omanikuta

kiirgusallikate tekkimise põhjused ning informeeriti avalikkust sellest, kuidas ja keda teavitada

leitud kiirgusallikast. Kampaaniast algusest teavitati avalikkust pressiteate (avaldati

23.10.2019) ning Keskkonnaministeeriumi Facebook-i lehe teel. Pressiteates põhjal ilmus

07.11.2019 artikkel Postimehes. Peale selle andis AS A.L.A.R.A. esindaja intervjuusid nii

televisioonis kui ka raadios. Raadiointervjuu Kuku raadios leidis aset 29.10.2019 ja esinemine

Eesti Televisiooni hommikuprogrammis „Terevisioon“ toimus 19.11.2019. Lisaks eelpool

nimetatud avalikkuse teavitusele teavitati eraldi ka vanametalli kokkuostjaid, sest viimaste

juurde jõuavad kiirgusallikad jms. radioaktiivsed materjalid koos vanametalliga kõige

tõenäolisemalt. Potentsiaalsetest kiirgusallikatest oli võimalus teatada kuni 06.12.2019.

Üheteistkümnest teada antud potentsiaalsest allikast, osutusid viis kiirgusallikateks. Kampaania

korras kogutud kiirgusallikate kogus oli väiksem võrreldes varasematel aastatel korraldatud

kampaaniatega, võib kampaania siiski edukaks lugeda. Teavitustöö oli selle kampaania käigus

suurem ja teateid tuli tunduvalt rohkem, kui tegelikke kiirgusallikaid kogutud sai, see tähendab

inimesteni jõudis info kampaania toimumise kohta edukalt. Kokku kogutud kiirgusallikate

väiksem kogus näitab, et juba viiendat korda toimunud kampaania kannab vilja. Võib eeldada,

et inimeste käes ei ole enam nii palju kiirgusallikaid, kuna need on juba varasemate

kampaaniate käigus kokku kogutud

5. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades

käitumisest koos korduma kippuvate küsimustega (KKK).

Materjalid koondati veebikeskkonnas www.kriis.ee. KKK on välja töötatud põhilisematele

võimalikele küsimustele ning on abiks ka kriisitelefonile 1247.

Meede 3 Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Kiirgusspetsialistide

piisava arvu tagamine

Eestis

KeA-sse vähemalt ühe

täiendava ametikoha loomine

radooni mõõtmistest; KKI-sse

vähemalt kahe kiirgus

valdkonnale orienteeritud

inspektori ametikoha loomine,

KeM-i vähemalt ühe täiendava

ametikoha loomine EL ja

rahvusvaheliste kohustuste

täitmiseks ning AS-i

A.L.A.R.A ühe täiendava

ametikoha loomine seoses

radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga rajamise ja

Paldiski endise tuumaobjekti

dekomissioneerimise

eeluuringutega.

Täitmata

1. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis

Seoses KeA ja Keskkonnainspektsiooni (KKI) kavandatud ühinemisega ei ole KKI-s kiirguse

valdkonnale orienteeritud täiendavaid inspektori ametikohti loodud. Täiendavate töökohtade

vajadus täpsustatakse asutuste ühendamise käigus. AS-i A.L.A.R.A on planeeritud

kiirgusspetsialist tööle võtta 2020. aastal.

3.3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine

Meede 1 Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise

korraldamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Olemasoleva

vaheladustuspaiga

haldamine

Vaheladustuspaik on

hooldatud ja soovimatu

ründe, mille tulemusel võib

toimuda ümbritseva

keskkonna saastumine, vastu

kaitstud. Seireprogrammide

täitmine ning vajadusel

seiretulemustest lähtuvalt

meetmekavade koostamine ja

rakendamine.

Tagatud.

Vaheladustuspaiga

füüsilise kaitse ja seire

süsteemid on hooldatud ja

toimivad. Pidev tegevus.

2. Radioaktiivsete jäätmete

käitlemine

Radioaktiivsed jäätmed on

nõuetekohaselt käideldud ja

vaheladustatud.

Tagatud. Radioaktiivsed

jäätmed on nõuetekohaselt

käideldud ja

vaheladustatud. Pidev

tegevus.

3. Tammiku jäätmehoidla

ohutustamise lõpule

viimine

Hoidla on ohutustatud -

jäätmed on hoidlast

eemaldatud, hoidla on

saastusest puhastatud,

lammutatud ning vabastatud

üldiseks kasutamiseks.

Täitmisel. Hoidla

katteehitis on lammutatud

ning vabastatud ning

hoidla on lammutatud.

4. Jäätmete iseloomustamise

süsteemi arendamine alfa-

ja beetakiirgajate

määramiseks

Alfa- ja beetakiirgajate

määramist võimaldavate

mõõteseadmete soetamine,

mõõtemetoodikate

koostamine ja personali

koolitamine (2019-2029).

Ettevalmistamisel.

Aastaks 2018 tegevusi ei

planeeritud. Teostatud on

ettevalmistavad tegevused

alfa- ja beetakiirgajate

määramiseks.

5. Radioaktiivsete jäätmete

vabastamiseks vajalike

protseduuride välja

töötamine

Peamised protseduurid

radioaktiivsete jäätmete

vabastamiseks on koostatud

ja kooskõlastatud (2016-

2019).

Täidetud. Peamised

protseduurid

radioaktiivsete jäätmete

vabastamiseks on loodud.

6. Saastunud metallijäätmete

kokku kogumine ja

sulatamine

Kokku kogutud saastunud

metall iseloomustatakse ja

saadetakse sulatamisele.

Sulatamisest järgi jäänud

kontsentreeritud jäätmed on

nõuetekohaselt töödeldud ja

pakendatud võimaldamaks

nende edasist ladustamist

Ettevalmistamisel.

Aastaks 2018 tegevusi ei

planeeritud. 2019 toimus

välisvahendite taotlemine

ja alustati riigihanke

alusdokumendi

koostamisega.

vahe- või

lõppladustuspaigas.

7. Jäätmete käitlemise

kvaliteedijuhtimissüsteemi

arendamine

Toimub pidev

juhtimissüsteemi

parendamine tagamaks

radioaktiivsete jäätmete

ohutut käitlemist.

Tagatud. Juhtimissüsteemi

käsiraamat ja sise-

eeskirjad on üle vaadatud

ja täiendatud.

8. Radioaktiivsete jäätmete

käitlusseadmete pargi

arendamine ja jäätmete

ladustamiseks vajalike

pakendite soetamine

Radioaktiivsete jäätmete

käitlusseadmete parki

arendatakse järjepidevalt,

mis võimaldab jäätmeid

lõppladustamiseks sobivalt

käidelda. Samuti on soetatud

lõppladustamiseks vajalikud

jäätmepakendid.

Aastateks 2018 ja 2019

tegevus ei planeeritud.

Algtase 2021. a.

9. Omanikuta kiirgusallikate

käitlussüsteemi

arendamine ja käigus

hoidmine

Tagatud on omanikuta

kiirgusallikate ohutu kokku

kogumine ja nende järjepidev

käitlemine.

Tagatud. Süsteem on

loodud ja toimib. Pidev

tegevus.

3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine

Aastatel 2018 ja 2019 jätkus Tammiku hoidlast 2019-2011 toodud eelsorteeritud jäätmete

käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomissioneerimistöödega (saastusest puhastamine

ja lammutamine), sh lammutati ja vabastati hoidla katteehitis ja lammutati hoidla.

Meede 2 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu (sh KSH)

koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja

2019

1. Radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga

rajamiseks planeeringu ja

KSH menetluse algatamine

Planeering ja KSH on

algatatud.

Täitmisel. Algtase 2019.

Taotlus on esitatud.

2. Radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga

rajamiseks vajalike

keskkonnauuringute

tellimine

Teostatakse paiga asukoha

valiku uuringud nagu näiteks

tektoonilise omapära

kaardistamine, seismiline

analüüs, maapõue

geoloogilis-litoloogilise

koostise analüüs, maapinna

reljeefi analüüs ja

geodeetilised uuringud,

hüdrogeoloogiliste tingimuste

analüüs, klimaatiliste

tingimuste uuring, keskkonna

uuring (floora, fauna, liikide

elupaigad, harjumused jne),

Ettevalmistamisel.

Algtase 2019 aasta, mil

alustati välisvahendite

taotlemise ning

riigihanke

alusdokumentide

taotlemisega.

sotsiaalse olukorra uuring

(olulised kogukonnad, maa

kasutusotstarve, maa

omandiõigus, majanduslikud

aspektid, kultuuriloolised

aspektid jne), teede ja taristu

analüüs jne.

3. Lõppladustuspaiga

rajamiseks ja

reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise

kommunikatsioonistrateegia

koostamine ja rakendamine

Strateegia sätestab

kommunikatsiooni eesmärgid

ning identifitseerib

sihtgrupid. Strateegia

sisaldab kava tulevasteks

tegevusteks. Edaspidi

põhineb kommunikatsioon

strateegial, mida regulaarselt

üle vaadatakse ja

täiendatakse

Osaliselt. Algtase 2019.

4. Paldiski endise

tuumaobjekti

reaktorsektsioonide

dekomissioneerimise KMH

algatamine

KMH on algatatud Ettevalmistamisel.

Algtase 2019. Otsiti

võimalust KMH

algatamiseks.

5. Paldiski endise

tuumatobjekti

reaktorisektsioonide

dekomissioneerimiseks

vajalike uuringute tellimine

Teostatakse uuringud nagu

näiteks Paldiski objekti

peahoone seisukorra

insenertehniline uuring,

reaktorisektsioonide

radioloogiline uuring,

reaktorisarkofaagide ja

reaktorisektsioonide

konstruktsiooni uuring jne.

Ettevalmistamisel.

Algtase 2019. aasta, mil

alustati välisvahendite

taotlemise ning

riigihanke

alusdokumentide

taotlemisega.

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH

menetluse algatamine

Erinevatest planeerimismenetlustest osutus sobivaimaks kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

See tähendab, et paiga asukoha valik toimub ühe omavalitsuse piires, milleks on Lääne-Harju

vald, mille koosseisu kuulub ka Paldiski linn ja mille territooriumil asub Paldiski endine

tuumaobjekt, kus praegu asuvad reaktorisektsioonid ja jäätmete vaheladustuspaik. Lääne-Harju

Vallavolikogu toetas oma 06.06.2019. a. otsusega võimalust viia läbi kohaliku omavalitsuse

eriplaneering lõppladustuspaiga rajamiseks Lääne-Harju valda. 04.07.2019. a. toimunud

Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati toetada Keskkonnaministeeriumi

ettepanekut valida sobivaimaks planeerimismenetluseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja

kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama Lääne-Harju Vallavalitsusele taotlus

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks vajaliku kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja mõju hindamise algatamiseks. Keskkonnaministeerium esitas radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise taotluse 18.11.2019. a. Lääne-Harju vallavalitus algatas

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 28.01.2020. a.

2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnauuringute

tellimine

Kohalik omavalitsus, Keskkonnaministeerium ja AS A.L.A.R.A. on sõlminud kulude

kandmise lepingu. Vald viib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamiseks ja

mõjude hindamiseks läbi riigihankemenetluse ja sõlmib hankelepingu. A.L.A.R.A. koostab

vallale riigihanke alusdokumentide projekti. Kulude kandmise lepingu kohaselt on A.L.A.R.A.

ülesanne EP ja mõjude hindamise aluseks olevate uuringute tellimine (hanke kuulutab välja

A.L.A.R.A.).

Meede 3 Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide)

taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise korra loomine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. NORM-valdkonnaga

seoses õigusaktide

täiendamine

Õigusakte on täiendatud. Tulemus saavutatud.

2. NORMide käitlemise

valdkonna teadus- ja

arendustegevuse

toetamine parima

võimaliku tehnoloogia

väljatöötamiseks ja

NORM käitlussüsteemi

loomiseks sh

käitluslahendustingimuste

loomiseks.

Toetatud on teadus- ja

arendustegevust parima

võimaliku tehnoloogia

väljatöötamiseks ja NORM

käitlussüsteemi loomiseks.

Täitmisel.

1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine

Aastal 2019 kehtestatud Keskkonnaministri 23.10.2019 nr 56 määrusega „Keskkonnaloa

taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa

andmekoosseis“ sätestati viide kiirgusseaduses nõutud kiirgusohutushinnangu esitamiseks, kui

tegevusega seotud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust,

kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär. Kiirgusohutushinnang

võimaldab otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures

seire tingimused määratakse keskkonna kasutamisega seotud loas. Samuti aitab

kiirgusohutushinnangu nõudmine efektiivset ennetuslikku kontrolli võimaliku NORM-jäägi

või NORM-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle ning tõhustab Keskkonnaamet eri

sisuosakondade vahelist tööd.

3.4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine

Meede 1 Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja

plaanikohase valmisoleku tagamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Kiirgushädaolukordade

lahendamise plaani

koostamine

Uus plaan on kinnitatud Plaan on koostatud.

Kinnitati 2020. a jaanuaris.

2. Kiirgus- või

tuumaõnnetuste alastel

õppustel osalemine ja

nende korraldamine

Õppusetel on osaletud ning

korraldatud

Osaletud õppustel kui ka

nende korraldamisel.

3. Keskkonnaameti

mõõtevahendite ja

kaitsevarustuse baasi

uuendamine

Keskkonnaameti

mõõtevahendite ja

kaitsevarustuse baas on

uuendatud

Mõõtevahendite

ja kaitsevarustuse

uuendamine ja hooldamine

on olnud regulaarne.

4. Päästeameti

mõõtevahendite ja

kaitsevarustuse baas,

mõõtevahendite ja

saasteäratuseks vajalike

seadmete baasi

uuendamine

Mõõtevahendite ja

saasteärastuseks vajalike

seadmete baas on uuendatud

Täidetud

5. Keskkonnainspektsiooni

mõõtevahendite baasi

uuendamine

Mõõtevahendite baasi on

uuendatud

Täitmata. Seoses KeA ja

KKI ühendamisega ei ole

KKI mõõtevahendite baasi

eraldi uuendamine

otstarbekas, kuna KeA

kiirgusosakonnal on

vajalike mõõtevahendite

baas olemas.

6. Maksu- ja Tolliameti

mõõtevahendite ja

kaitsevarustuse baasi

uuendamine

Mõõtevahendite ja

saasteärastuseks vajalike

seadmete baas on uuendatud

Tegevusi aastateks 2018 ja

2019 ei planeeritud.

7. Kiirgusohu varajase

hoiatamise süsteemi töö ja

toimepidevuse tagamine

Kiirgusohu varajase

hoiatamise süsteemi töö ja

toimepidevus on tagatud

Täidetud.

2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine

Aastal 2019 osales Keskkonnaamet riiklikul kriisireguleerimise õppusel KBRT-2019.

Regulaatselt on osaletud Euroopa Komisjoni (ECURIE) ja IAEA

kommuniktatsiooniharjutustel. Samuti tegeleti Keskonnaameti korraldatava õppuse NUCLEX

2020 planeerimisega.

3. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine

Aastal 2019. soetati kiirgusosakonna laboratooriumisse uus gammaspektromeeter.

Kaitsevarustuse baasi täiendati taktikalise varustuse ja uute täismaskidega (kulu 2018. a. u 1500

eur ja 2019. a. u 2000 eur). Samal aastal sõlmis Keskkonnaamet Siseministeeriumiga

toetuslepingu sisejulgeoleku projekti ISFP-30 „Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi

täiustamine“ elluviimiseks. Aastaks 2020 on planeeritud suurem baasvarustuse uuendamine

eelkõige kulumaterjalide arvelt (ühekordsed kaitseülikonnad jms).

4. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja

saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine

Aastal 2019 soetati multifunktsionaalne saasteärastushaagis ja selle raames kiirgussaasteärastus

kemikaalide varu.

7. Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine

Süsteemi töö on tagatud regulaarsete hooldustega ning toimepidevus on tagatud. Tegevuste alla

kuulub nii võimaliku garantiiremondi korraldamine ja seadmete kohapealsete kalibreerimiste

ja täpsustestide läbiviimine ning tarkvara uuendamine. Narva-Jõesuu filterjaam ja Pärnu

automaatseirejaam on kolitud turvalisemasse kohta.

3.5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine

Meede 1 Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Radooniriski osas

täiendava

uuringuvajadusega alade

uuringumetoodika

väljatöötamine

Täiendava

uuringuvajadusega aladel on

väljatöötatud

uuringumetoodika

Uuringumetoodika on

välja töötatud.

2. Radooniriski osas

täiendava

uuringuvajadusega alade

pinnaseõhu ja siseõhu

radooniuuringute

tegemine

Pinnaseuuringud on tehtud

vähemalt 11 KOVis, siseõhu

mõõtmised on tehtud

vähemalt 300 ruumis.

Täitmisel. Aastal 2019

teostatud pinnaseuuringud

6 KOVis, siseõhu

mõõtmisi kokku 31.

3. Üleriigilise siseruumide

õhu radooniuuringu

läbiviimine

Teostatud on üleriigiline

radooniuuring

Täitmata.

4. Radooni mõõtetulemuste

andmebaasi arendamine

Radooni andmebaas on

väljaarendatud

Täidetud.

5. Keskkonnaameti

radoonimõõteseadmete

uuendamine

Keskkonnaameti

radoonimõõteseadmed on

uuendatud

Ei ole olnud vajalik.

6. Ehitusmaterjalide

täiendavate radioloogiliste

uuringute tegemine

2013/59/Euratom art 75

probleemsete

Täitmisel.

ehitusmaterjalide

väljaselgitamine

7. Joogivee määruse nr 82

rakendamise

kontrollimine seoses

radioloogiliste näitajate

kontrollväärtuse

ületamisega

Parameetri kontrollväärtust

ületavate veevärkide

omanikud on teostanud kulu-

tulu põhise tasuvusanalüüsi

radionukliidide sisalduse

vähendamise otstarbekuseks

Täitmisel.

8. Sillamäe jäätmehoidla

radioaktiivsuse seire

Saneerimisprojekti järelseire

järjepidev tagamine

Täidetud

1. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade uuringumetoodika

väljatöötamine

Uuringumetoodika töötati välja 2018. a. Uuringumetoodikas käsitleti metoodikat radooniriski

hindamiseks omavalitsustes, mille radooniriski hindamiseks pole statistiliselt piisavalt

radoonimõõtmiste valimit. Metoodika koostati Eesti Geoloogiateenistuse poolt. Selle abil on

võimalik läbi viia 4-aastane projekt „Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II

prioriteediga alad) radooniuuringute“.

2. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade pinnaseõhu ja siseõhu

radooniuuringute tegemine

Aastal 2019 viidi pinnaseuuringud ning siseõhu mõõtmised läbi kuues kohalikus omavalitsuses

(KOV) – Keila ja Võru linn, Rõuge, Võru, Setomaa ja Ruhnu vald. Töö tulemusega vähenes II

prioriteediga (haldusüksused, kus on liiga vähe andmeid radooniohtlikkuse hindamiseks) arv

19-lt 13-le ja I prioriteediga (kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused) valdade arv suurenes

37-lt 30-le. I prioriteediga alade hulka lisandusid Keila linn, Võru vald ja Setomaa vald.

3. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine

Riiklikke uuringuid ei ole läbi viidud, kuna uuringu vajaduse mahu hindamiseks tuleb eelkõige

kindlaks teha hetkeseis. Selleks on vaja korrastada olemasolevate mõõtmistega andmebaas,

mida ei olnud võimalik teha enne andmebaasi tarkvara uuendamist. Tarkvara on uuendatud ja

andmete korrastamisega jõutakse lõpule 2020.a. Uuringu planeerimisega saab alustada 2021. a.

4. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine

Aastal 2019 sõlmitud hankeleping Keskkonnaameti ja arendaja vahel. Keskkonnaamet osales

arendusprotsessis – andis sisendi andmebaasi arenduse vajaduse kohta ning osales testimisel.

2020. aasta alguses võeti kasutusele uus radooni mõõtetulemuste andmebaas.

5. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine

Olemasolevad seadmed on olnud aastatel 2018 ja 2019 töökorras ning ei ole vajanud välja

vahetamist. Mõõtmisvajadus on olnud kaetud ja täiendavate seadmete soetamine ei ole seega

osutunud vajalikuks.

6. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine

Selgitati Eesti turule väljas poolt Euroopa Liitu imporditavatest kiirgusomadustelt olulistelt

ehitusmaterjalide tootegruppidest ja suurematest tarnijatest. Töö tulemusena töötatakse välja

soovitused regulaatorile väljas poolt Euroopa Liitu ehitusmaterjalide seire ja võimaliku

reguleerimisvajaduse osas.

7. Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate

kontrollväärtuse ületamisega

Teostatakse plaanilist järelevalvet radionukliidide sisalduse üle joogivees. Tartu Ülikooli

füüsika instituut poolt ja KIKi kaasrahastuse abil 2016. aastal algatati projekt „Joogivee

radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning

NORM vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“. Projekti tulemused said valmis 2018 aastal

kuid välja töötatud metoodikat ei saanud rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik

vajalikud sisendandmed projektiga välja töötatud kulu-tulu põhise tasuvusanalüüsi

läbiviimiseks. 2018 seisuga oli sisendandmetena puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel

tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud. 2019. aastal väljastati Tallinna Jäätmete

Taaskasutuskeskusele kiirgustegevusluba ja seega saadi ka metoodikas puuduoleva

käitlemisega seotud summa, et arvutada välja kas radioloogia eraldamine kaalub üles inimesele

tekitatava kahju.

2018. aastal toimusid Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhtimisel õppe-vestlusringid Tartus ja Kohtla-

Järvel, kus Terviseamet tutvustas projekti tulemusi joogiveekäitlejatele, kes andsid omakorda

omapoolse tagasiside metoodika osas. Selgus, et metoodika esialgne versioon oli liiga detailne,

raskesti haaratav ning ei jätnud ruumi teiste kuluelementide (mitte)arvestamiseks. Seetõttu

muudeti metoodikat oluliselt lihtsamaks ning lähtutakse põhimõttest, et metoodika on

abivahend veetöötlejale, mitte absoluutset lahendust pakkuv tööriist. 2019-2020 aasta jooksul

toimus metoodika täiendamine. Hetkel on metoodika veel viimistlemisel ning planeeritakse,

et 2020 aasta lõpuks on lõplik tööriist valminud.

2019. aasta lõpus tutvustati terviseriskihinnangu kontseptsiooni Riias Nord-Balti vee ja tervise

alasel kohtumisel. 2020. aastal toimus LIFE Alchemia raames 03-04.03 joogivee

radioaktiivsusealane seminar, kus Tartu Ülikooli füüsika instituut tutvustas

terviseriskihinnangu täiendatud metoodikat.

8. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire

Seire ning hooldus on ettenähtud mahus läbi viidud. Alates aastast 2020. tuleb järelseire

rahastus Keskkonnaministeeriumi eelarvest.

3.6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine

Meede 1 Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on kindlaks

määratud jätkusuutlik ja ühtne korraldus

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Osapooltega

läbirääkimise läbiviimine,

mille tulemusena

lepitakse kokku Eestile

Üldise põhjendatuse

hindamiseks on osapoolte

vahel kokku lepitud parim ja

optimaalseim lahendus.

Täitmisel

sobilik lahendus

meditsiinikiirituse

protseduuride üldise

põhjendatuse tagamiseks.

Sõltuvalt kokkulepitud

lahendusvariandist on

rakendatud tegevused, mille

tulemusena toimub Eestis

meditsiinikiirituse valdkonnas

üldise põhjendatuse järjepidev

hindamine

2. Sõltuvalt sobivast

lahendusest edasiste

tegevuste paika panemine

tagamaks üldise

põhjendatuse järjepidev

hindamine.

Edasised tegevused tagamaks

üldise põhjendatuse järjepidev

hindamine on paika pandud.

Täitmisel

1. Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik

lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks

Aastal 2018 toimus koordinatsioonikoosolek Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri projekti

RER9147 raames, millest võtsid osa SoM, TeA, KeA, Eesti Radioloogia Ühingu, Eesti

Nukleaarmeditsiini Seltsi, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu esindajad. Üks projekti

põhisuundadeks on just meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse nõue.

2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise

põhjendatuse järjepidev hindamine

Aastal 2019 alustati kiirgustegevusloa taotluse menetlemise juhendi koostamisega. Üks

kiirgustegevusloa taotluse osa on kavandatava kiirgustegevuse põhjendamine.

Tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku kiirgustegevusloa taotluse nõuete osas kirjeldatakse

juhendis detailselt lahti meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse printsiibid. Juhendi

eesmärk on tagada olemasolevate nõuete ühetaoline rakendamine menetlejate poolt. Tegevus

ei asenda meditsiinikiirituse üldist põhjendatust, pigem tagab sellest tulenevate nõuete ühtlase

rakendamise kiirgustegevuslubade menetlemisel.

Meede 2 Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade

praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine,

sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Diagnostiliste

referentsväärtuste

kehtestamine, regulaarse

ülevaatamise tagamine,

DRL kehtestamiseks ja

ülevaatamiseks vajalike

täiendavate andmete

kogumine, vajadusel

diagnostiliste

referentsväärtuste

kogumiseks vajaliku

Referentsprotseduurid on üle

vaadatud. Olemasolevaid

diagnostilisi referentsväärtusi

on vastavalt vajadusele

uuendatud ning on kehtestatud

uusi diagnostilisi

referentsväärtusi

Täitmisel

juhendmaterjali

uuendamine.

Referentsprotseduuride

ülevaatamine aastaks

2020

2. Tegevuskava loomine.

Tegevuskava alusel

toimub tervise- ja

tööministri 19. detsembri

2018. a määruse

„Meditsiinikiirituse

protseduuride

kiirgusohutusnõuded,

meditsiinikiirituse

protseduuride kliinilise

auditi nõuded ning

diagnostilised

referentsväärtused ja

nende määramise

nõuded“

meditsiinikiirituse

kasutamise kliinilist

kvaliteeti käsitlevate

sätete täitmise

kontrollimine,

juurutamine ja

edendamine

Tegevuskava on loodud Täitmisel

1. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine,

DRL kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine,

vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali

uuendamine

Diagnostilised referentsväärtused kehtestati alles 2018. a lõpus, vahepeal neid uuendatud ei ole.

Aastal 2019 oli tervishoiuteenuse osutajate (TTO) dooside teatamise protsent madal.

2. Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri

2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded,

meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised

referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist

kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine

KeA ja Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ) osalesid 2019. a üle-euroopalises tervishoiutöötajate

teadlikkuse tõstmise kampaanias „Õige kuvamisuuring minu patsiendile“. Kampaaniaga

soovisime tõsta tervishoiutöötajate teadlikkust radioloogilistest uuringutest ja edendada nende

uuringute asjakohast ning õigustatud kasutamist. Seoses sellega on kasutusel infolehed

võtmeküsimustega, millega peab arvestama radioloogilisele uuringule suunaja ja tegija.

Aastal 2019 alustati läbirääkimisi ERÜ ja IAEA kliinilise auditi koolituse läbiviimiseks kohta.

Kliinilise auditi kavandatud koolituse aeg oli nov-2020. Kuid eriolukorra tõttu on

läbirääkimised edasi lükatud edasi ja täpne toimumise aeg on teadmata.

Meede 3 Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse

edendamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Kliinilise auditite

läbiviijate koolitajate

koolitamine

Kliinilise auditite

läbiviijate koolitajad

on koolitatud

Täitmisel

Meede 4 Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise

juurutamine

Tegevus Indikaator/tulemus Tulemused 2018 ja 2019

1. Klassifikaatori kasutusele

võtmine tervishoiuteenuse

osutajate poolt ja tervise

infosüsteemi statistika

mooduli arendamine

Loodud on kõiki

osapooli rahuldav

radioloogiliste

uuringute

klassifikaator, mille

tervishoiuteenuse

osutajad on oma

infosüsteemides

kasutusele võtnud.

Täitmisel.

2. Meditsiinikiiritusest

saadava aastase

elanikudoosi taseme

hindamise eest vastutava

asutuse määramine

sõltuvalt tervise

infosüsteemi statistika

moodulisse ligipääsuga

seotud piirangutest

Kokku on lepitud

elanikudoosi taseme

hindamise eest

vastutav asutus.

Täidetud. Vastutav asutus

Terviseamet.